Lp Lauri Läänemets Teie: 11.01.2023 nr 1-6/2690-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 25.01.2023 nr 1.2.-4/23/82-2
Arvamus siseministri määruse
„Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Migratsioonijärelevalve andmekogu põhimäärus“ eelnõu.
Seoses esitatud eelnõuga on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud:
1. Põhimääruse eelnõu § 12 lõikes 2 on loetletud andmekogud, kuhu
migratsioonijärelevalve andmekogu infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu
päringuid teeb ja andmeid saab. Seletuskirjas on küll märgitud, millisel eesmärgil
teiste andmekogude andmeid töödeldakse, kuid selgusetuks jääb, millises ulatuses
andmeid päritakse ja saadakse. Seetõttu ei ole võimalik ka kontrollida, kas need
andmed on vajalikud andmekogu eesmärkide täitmiseks ning millisel õiguslikul alusel
andmevahetus toimub. Siinjuures peame vajalikuks selgitada, et EL isikuandmete
kaitse üldmääruse artikkel 14 lõike 2 punkti f järgi tuleb andmesubjektile teatavaks
teha muu hulgas ka isikuandmete päritoluallikas, mis tähendab, et põhimääruses tuleb
sätestada ka see, millisest allikast mingid andmed on saadud. Lisaks märgime, et
põhimääruses sätestatud andmekoosseis annab võimaluse ka hinnata, millised on
andmekogu unikaalsed põhiandmed ja millised teistest infosüsteemidest saadud
andmed. Seega tuleks põhimääruses andmeandjad loetleda koos andmekoosseisuga,
mida andmekogusse kantakse.
2. Eelnõu § 13 lõige 1 loetleb andmekogusse andmete kandmisega seotud toimingud,
milleks on andmete kandmine ja kustutamine, kuid seletuskirjast ei ole võimalik aru
saada, mida andmete kustutamine seoses kandmisega üldse tähendab. Lisaks loetleb
sama paragrahvi lõige 4 andmed, mida kande kohta säilitatakse, kuid selgusetuks jääb,
kas ja mida kande kustutamise kohta säilitatakse ning kas tegemist on andmetega, mis
kuuluvad kande juurde või on tegemist põhimääruse § 16 lõike 2 punktis 2 kirjeldatud
logiandmetega. Samuti ei ole aru saada, kas vastutav töötleja logib ja säilitab ainult
tehtud päringud ja kande tegemised või säilitatakse logi ka andmete parandamise
kohta. Ilmselgelt vajab nii põhimäärus kui ka seletuskiri siin täiendamist.
3. Eelnõu § 16 lõike 3 järgi isikuandmete töötlemise toimingu kohta võib säilitada ka
muid logiandmeid, mis on vajalikud, et kontrollida andmekogu kasutamise
õiguspärasust. Põhimäärusest ega ka seletuskirjast ei ole aru saada, mida muude
logiandmete all silmas peetakse. Põhimäärus peab aga sisaldama täpset
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
andmekoosseisu, et oleks võimalik hinnata andmete töötlemise eesmärgipärasust ja
minimaalsust.
4. Eelnõu § 17 järgi säilitatakse andmekogu andmeid 15 aastat, kuid põhimäärusest ei
nähtu, mis saab andmetest pärast nende säilitamise tähtaja lõppemist. Märgime, et
seaduses sätestatud säilitustähtaja lõppemisel tuleb isikuandmed hävitada (s.t jäädavalt
kustutada) või siis võib asendada hävitamise nt andmete anonüümiseerimisega. See
annab võimaluse säilitada vajalikku teavet nt statistilisetel või teaduslikel eesmärkidel.
Seega vajab põhimäärus selles osas täiendamist.
Seoses anonümiseerimisega peame vajalikuks täiendavalt selgitada, et isikuandmed on
anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui need on muudetud anonüümseks viisil, kus
üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures
peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu, et andmed oleksid tõeliselt
anonüümsed.
Andmekaitse Inspektsioon peab andmekogude kontekstis tähtsaks seda, et andmekogu
reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks mingeid
andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse, kui kaua neid
säilitatakse ning kellega jagatakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
2 (2)