Lp Madis Kallas Teie: 09.01.2023 nr 1-4/23/70
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie: 23.01.2023 nr 1.2.-4/23/58-2
Arvamus keskkonnaseire andmekogu asutamise ja
andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks keskkonnaseire
andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse muutmise eelnõu.
Seoses esitatud eelnõuga on meil järgmised tähelepanekud ja märkused:
1. Eelnõuga muudetakse keskkonna ministri 18. oktoobri 2017. a määrust nr 42
„Keskkonnaseire andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“.
Soovitame kaaluda põhimääruse pealkirja ning põhimääruse § 1 lõike 1 muutmist
selliselt, et pealkirjast ja nimetatud sätte tekstist eemaldatakse andmekogu asutamist
puudutav osa.
2. Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et andmekogu asutamise
eesmärgiks ei saa olla andmetöötlus või andmete kogumine iseenesest. Kehtiva
põhimääruse §-s 2 on andmekogu eesmärgiks keskkonnaseire seaduse alusel
kogutavate keskkonnaseire andmete hõive, säilitamine ja kättesaadavuse tagamine.
Selgitame, et andmekogu asutamise eesmärk peab volitusnormis olema piisavalt
konkreetne ning andma vastuse küsimusele, millisel eesmärgil, milliste ülesannete
täitmiseks andmekogu luuakse. Soovitame edaspidi keskkonnaseire seaduse
muutmisel vaadata üle ka andmekogu eesmärk ning sõnastada volitusnorm selliselt, et
oleks aru saada, millisel eesmärgil ning milliste ülesannete täitmiseks on
keskkonnaseire andmekogu loodud.
3. Põhimääruse muutmise eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 4 lõigetega
11 ja 12, mille esimesed punktid on mitteregulatiivsed, sisutühjad. Kui volitatud
töötlejal on õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks vaja töödelda andmekogu
andmeid, siis vastavalt põhimääruse § 16 lõikele 1 võimaldatakse andmekogule
juurdepääs. Põhimääruse § 4 eesmärk on reguleerida andmekogu vastutava töötleja ja
volitatud töötlejate vahelist tööjaotust. Seega tuleks eelnimetatud paragrahvis sätestada
see, milliseid toiminguid (nt andmete sisestamine, parandamine, kustutamine,
väljastamine jne) teeb vastutav töötleja ning milliseid töötlemistoiminguid ja millises
ulatuses on õigus teha volitatud töötlejatel. Ei saa nõustuda esitatud eelnõu
seletuskirjas tooduga selles osas, et mõistlik ei ole andmekogu põhimääruse tasandil
välja tuua seda, milliste andmete töötlemise eest üks või teine töötleja täpsemalt
vastutab, kuna riiklik seirekorraldus ja vastutusalade jagunemine asutuste vahel on
selleks ajas liiga muutlik. Andmekogu vastutava töötleja kohustuseks on anda
andmekogu volitatud töötlejale juhiseid ja volitatud töötleja on kohustatud neid
juhiseid täitma. Kui juhised on ebaselged, siis on volitatud töötlejal neid keeruline
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
täita ning ei ole aru saada, kes mille eest tegelikult vastutab. Näiteks näeb põhimääruse
§ 17 ette, et ebaõigete andmete avastamisel parandab andmed kas seiretöö vastutav
täitja või uuringu tellija/tegija, muudel juhtudel vastutav või volitatud töötleja.
Selgusetuks jääb, kes tegelikult peab ebaõiged andmed parandama, kui seda ei tee
seiretööga või uuringuga seotud isik. Samuti näeb põhimääruse § 15 ette, et
juurdepääs andmekogu andmetele võimaldatakse ka andmete väljastamisega, kuid
selgusetuks jääb, kelle ülesanne on andmekogust andmete väljastamine. Juhul, kui
tegemist on volitatud töötleja ülesandega, siis millises ulatuses on volitatud töötlejatel
õigus andmeid väljastada.
4. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 5 uue lõikega, mille kohaselt on
andmekogu seotud analüütikarakendusega ehk andmelaoga, mis esitatud eelnõu
seletuskirja kohaselt on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas kasutusele võetud
lahendus, mida kasutatakse ka keskkonnaseire andmekogu (KESE) andmete
analüüsimiseks ja aruannete ettevalmistamiseks. Selgusetuks jääb, kas tegemist on
KESE ühe komponendiga või on tegemist täiesti eraldi asetseva rakendusega, kuhu
KESE-st andmeid edastatakse. Juhul, kui andmekogul on andmeladu, siis tuleb see
põhimääruses reguleerida, sh tuua välja, mis on andmelao pidamise eesmärk. Kui
andmeid edastatakse teise keskkonda, siis peab ka see põhimäärusest selgelt välja
tulema. Lisaks ei ole aru saada, milliseid KESE andmeid analüüsimise ja aruannete
ettevalmistamise eesmärgil kas andmelaos töödeldakse või KESE-st andmelattu
edastatakse. Seega vajab andmeladu puudutav osa kindlasti täiendamist.
5. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse põhimäärust uue paragrahviga (§ 131), kus
sätestatakse, milliste väliste süsteemidega on KESE seotud. Peame vajalikuks
selgitada, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu
põhimääruses muu hulgas ka andmeandjad ning andmekoosseis, mida andmekogusse
antakse. See annab võimaluse hinnata, millised on andmekogu unikaalsed põhiandmed
ja millised teistest infosüsteemidest saadud andmed. Seega soovitame andmete kõik
allikad (sh nt Eesti Looduse Infosüsteem) loetleda eraldi paragrahvis koos
andmekoosseisuga, mida nendest allikatest andmekogusse kantakse.
6. Kehtiva põhimääruse § 15 lõige 2 sätestab, et andmekogu vastutaval ja volitatud
töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga talle pandud
ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid riigi või kohaliku
omavalitsuse andmekogudest. Tegemist on sisutühja normiga. Õigus teistelt isikutelt
ja asutustest andmeid saada ei saa tuleneda andmekogu põhimäärusest, vaid seaduse
menetlusnormidest, mis asutuse tegevusele kohalduvad.
7. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse põhimääruse § 16 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt
on andmekogu andmed avalikud, v.a juhul, kui nendele on kehtestatud
juurdepääsupiirang seaduses või EL isikuandmete kaitse üldmääruses (IKÜM)
sätestatud ulatuses ja tingimustel. Ebaselgeks jää, mida tähendab IKÜM-s sätestatud
ulatuses ja tingimustel. Ka esitatud eelnõu seletuskirjast ei nähtu, mida täpsemalt on
silmas peetud. Juhul kui selle sätte eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub
andmekogust isikuandmete väljastamine, siis tuleks täpsustada, kas, kellele ja millistel
juhtudel seda tehakse ning kes seda teeb. Antud juhul ei ole aru saada, kuidas andmete
andmekogust väljastamine toimub.
8. Kehtiva põhimääruse § 18 järgi säilitatakse keskkonnaseire andmeid alaliselt. Samas
nähtub põhimääruse muutmise eelnõust, et andmekogusse kogutakse ka füüsilise isiku
isikuandmeid (nimi, kontaktandmed) ning registreeritud kasutajate andmeid, kuigi
viimaste puhul ei ole selge, milliseid andmeid kasutajate kohta andmekogusse
kogutakse. Siinjuures peame vajalikuks märkida, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e
2 (3)
tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks
peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja
kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb
andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga.
2015. aasta keskkonnaseire seaduse eelnõu (100 SE) seletuskirjas1 (lk 9) on
keskkonnaseire andmete alalist säilitamist andmete tagasiulatuvaks kasutamiseks
peetud oluliseks ja vajalikuks, nt hea keskkonnaseisundi taastamisel, kliimamuutuste
hindamisel ja prognoosimisel. Keskkonnaseire andmete suur väärtus seisneb just
pidevate ja pikkade andmeridade olemasolus, mis võimaldab muutusi prognoosida
ning eelmiste perioodide andmete alusel koostada, kontrollida ja optimeerida trendide
mudeleid. 2017. aasta andmekogu põhimääruse eelnõu seletuskirjas2 on märgitud, et
vastutavate täitjate andmed on olulised keskkonnaseire andmete hilisemaks
mõtestamiseks. On mõistetav, et keskkonnaseire andmete pikaajaline säilitamine on
oluline ja vajalik, kuid on küsitav, kuivõrd on ikka vajalikud nt füüsilisest isikust
seiretöö vastutava täitja või uuringu tegija isikuandmete, eriti aga nende
kontaktandmete alaline säilitamine. Samuti tekitab küsimusi kasutajate andmete alalise
säilitamise vajadus. Seega vajab isikuandmete säilitamist puudutav osas täiendavat
selgitamist.
Lisaks märgime, et kehtiva põhimääruse § 19 lõige 3 sätestab logide säilitamist ning
selle järgi säilitatakse logisid andmekogus vähemalt kolm aastat, kuid mitte kauem kui
neli aastat kande tegemisest. Selgusetuks jääb, kui kaua tegelikult logisid säilitatakse.
Kuna logid sisaldavad isikuandmeid, siis peaks ka logide säilitamise tähtaeg olema
konkreetne.
9. Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks andmekogu põhimääruse § 21, mis
reguleerib andmekogu lõpetamist. Seletuskirjas on kehtetuks tunnistamise vajadust
põhjendatud järgmiselt: [k]una aga andmekogude lõpetamist reguleerib avaliku teabe
seaduse § 433 lõige 3, siis pole põhimääruses seda vaja eraldi üle reguleerida.
Viidatud säte näeb ette kohustuse enne andmekogu lõpetamist andmekogu tehnilise
dokumentatsiooni kooskõlastamist teatud asutustega, kuid ei reguleeri andmekogu
lõpetamise täpsemat korraldust. See sätestatakse andmekogu põhimääruses, sh millise
õigusaktiga andmekogu likvideerimine otsustatakse.
Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk püüelda alati selle poole, et
andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada,
miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse, kui
kaua neid säilitatakse ning kellega jagatakse.
Loodan, et selgitustest oli abi, aga kui mõni meie kommentaar jäi ebaselgeks või saame muul
moel õigusselguse loomisel abiks olla, oleme valmis hea meelega aitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja Terje Enula;
[email protected], telefon 627 4144
1
seletuskiri 2015.pdf (just.sise)
2
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fed396fe-e875-43a3-ae5c-
64db3eda71c2?activity=1#Zcoq5UaG
3 (3)