dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Dokumentide edastamine

Andmekaitse Inspektsioon · 23. jaanuar 2023
Viit
1.2.-2/23/182-1
Registreeritud
23. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
RMIT
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-2 Üldkirjavahetus
Toimik
1.2.-2/2023
Vastutaja
Urmo Parm (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
10. veebruar 2023

Failid

  • 📎1.1-5_015_Risikianalüüsi_edastamine_AKI_23.01.2023.asice759 KB
  • 📎E-kiri.pdf70 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] 23.01.2023 nr 1.1-5/015 Riskianalüüsi edastamine Edastame Teile tutvumiseks ja tagasiside andmiseks RMIT’i poolt koostatud CloudFare teenuse riskianalüüsi. Eelkõige soovime veenduda, et riskianalüüsi järelmid on kooskõlas küberturvalisuse seaduse sätestatud nõuetega. Palume tagasisidet hiljemalt 10. veebruar 2023. a aadressile infosec@rmit. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ats Teppan infoturbejuht Lisad: 1. CloudFlare teenuse riskianalüüs, CloudFlare teenuse riskianalüüs.docx 2. CloudFlare teenusega kaasnevad riskid.xlsx Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn / [email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244 CloudFlare teenuse riskianalüüs Sissejuhatus 1. Euroopa julgeolekuolukorrast tulenevalt on sagenenud küberründed tehnoloogiliste varade pihta. Sellest tulenevalt on RMIT analüüsinud võimalike lahendusi meie ja klientide vastupanuvõime suurendamiseks. Vaieldamatult kõige levinumaks ründeliigiks on osutunud teenustõkkerünnakud (DDoS). Kui 2021 aastal oli DDoS ründeid Eesti avaliku sektori suunas 75 korda, siis aastal 2022 on see hüppeliselt tõusnud ning tänaseks on teada, et seda tüüpi ründeid on esinenud käesoleval aastal 240 korda. Teenustõkestusrünnaku eesmärk on veebilehe või teenuse kättesaamise tõkestamine, mis võib tekitada asutusele nii mainekahju, kui ka finantsilist kahju. Ei ole garanteeritud, et igal ründel on mõju, kuid tuleb teadvustada, et seda tüüpi rünnetel võib olla suurem mõju, kui esialgu võib paista. 2. CloudFlare on pilveteenus, mille eesmärgiks on kaitsta, optimeerida ning kiirendada veebilehti ja rakendusi. Teenust vahendab avalikule sektorile Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) tasuta (finantseerib enda eelarvest). RMIT’le teadaolevalt on CloudFare’i eelis teiste konkurentide (Amazon, Microsoft, Google, ...) ees peamiselt asjaolu, et CloudFare on ennekõike küberturbe teenuseid pakkuv ettevõtte. Cloudflare omab ISO27001:2013, 27701:2019 ja 27018:2019 sertifikaate ja erinevalt konkurentidest (meile teadolevalt) omab CloudFlare ka ainukesena oma teenuse väljundit füüsiliselt Eesti territooriumil. Sellest tulenevalt ei puuduta käesolev analüüs konkurentide võrdluseid ja keskendub konkreetse pakkuja konkreetsele tootele/teenusele (CloudFlare DDoS) 3. CloudFlare pakub puhverserverit veebiliikluse kaitseks. Nagu kõikide pilvandmetöötlus lahendustega, kaasneb ka CF-iga seetõttu koheselt küsimus seal töödeldavate andmete konfidentsiaalsusest. Pilvandmetöötluse lahendusega kaasneb olemuslikult asjaolu, et kõik teenusega seotud andmed edastatakse kolmandale osapoolele, mistõttu tuleb hinnata mil viisil ja kas see on kehtivate õigusaktide valguses lubatav. Kõik päringud (sh krüpteeritud), mis liiguvad asutuse sissepoole ja asutusest väljapoole (nt tagasiside vormi ja/või vestlusroboti kaudu), töödeldakse CloudFlare-is sätestatud reeglite kaudu. Need päringud võivad sisaldada andmeliike nagu avalik teave ja isikuandmed, mille töötlemisele on õigusaktidega kehtestatud täiendavaid tingimusi. See tähendab, et asutus ei töötle enam andmeid üksnes temale kuuluvate ja üksnes tema ainukontrollile alluvate infovarade abil, vaid kolmandale isikule kuuluvate ja kolmanda isiku kontrollile alluvate infovarade abil. Õiguslikus tähenduses lisandub andmetöötluse protsessi seega täiendav osapool – pilveteenuse pakkuja, kes võib seejuures asuda välisriigis, sh kolmandas riigis. 4. Pilvandmetöötlusega seotud küsimusi on avalikus sfääris ka varasemalt analüüsitud, näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020 aasta õigusanalüüsis pilvandmetöötlusel põhinevate töökohateenuste kasutamisest. Kuna pilvandmetöötlusega seonduvad õiguslikud aspektid on sarnased, olenemata rakenduse laadist, saab käesolevas riskianalüüsis paljuski tugineda juba varasemalt tuvastatud seisukohtadele. 5. Analüüsi tegemisel on näidistena käsitletud Tabelis 1 kirjeldatud veebilehed ja CloudFlare teenuse kasutusele võtmise juures analüüsi tulemina teadolevad jääkriskid on välja toodud dokumendi Lisas 1 – „CloudFlare teenusega kaasnevad riskid“ Andmetöötluse olemus 6. CloudFlare on USA ettevõte, mis on asutatud ja toimib USA reeglite kohaselt. CloudFlare-il on küll Euroopa liikmesriikides servereid, mille kaudu andmeid liigutatakse ja talletatakse, ning veebiteenuse kaitse lepingu kohaselt on võimalik kliendil määrata andmete asukohaks EU (Veebiteenuste kaitse teenuse lepingu kohaselt võimaldab CF teenus puhverdada ja hajutada veebiteenuste staatiline sisu tulenevalt kliendi soovist kas üksnes Euroopa Liidu territooriumil, või globaalselt. Mõlemal juhul rakenduvad andmete töötlemisele GDPR’i nõuded), kuid mingil juhul ei ole 100%-st kindlust, et kõik andmed jäävad Euroopa piiridesse. Lisaks sellele on tulenevalt USA föderaalseadusest Clarifying Lawful Overseas Use of Data Act (CLOUD Act) tulenevalt võimalik USA õiguskaitseorganitel nõuda USA tehnoloogiaettevõtetelt välja andmeid, ka juhul, kui need ei asu füüsiliselt USA territooriumil. 7. Andmed asuvad CloudFlare-is ning neid on võimalik selles keskkonnas analüüsida, lisaks pakutakse võimalust ühendada teenus näiteks oma SIEM-iga. Siinpuhul jääb ebaselgeks, kas analüüsitakse ka neid andmeid, mis CloudFlare-isse logidena laekuvad ning kas RIA-l on ka nendele andmetele ligipääs ehk kas volitatuid töötlejaid on rohkem kui üks. Tuleb veenduda, et andmete töötlemine, sh edastamine ja säilitamine väljaspool oma riigi territooriumi, ei seaks ohtu andmesubjekti õigusi ning avaliku teabe töötlemise nõudeid. Eritähelepanu vajavad pilvandmetöötluse kontekstis käideldavad AK teave ja isikuandmed. 8. Et hinnata andmete töötlemise ja neile kehtivate nõuete vastavust, tuleb esmalt tuvastada, milliseid andmeliike CloudFlare teenuse raames töötlema hakatakse. Hetkel teadaoleva info valguses võib eeldada, et esmajärjekorras on kavatsus CloudFlare teenusesse lisada eelkõige asutuste avalikud veebilehed, mis eelduslikult sisaldavad avalikult saadaolevat teavet.1 Samas ei saa välistada, et tulevikus võidakse CF teenus võtta kasutusele ka teiste, keerukama funktsionaalsusega ja konfidentsiaalset infot sisaldavate andmebaaside ja registrite puhul. 9. Eelpooltoodu põhjal võib järeldada, et esialgses ringis teenusega hõlmatud avalikud veebilehed sisaldavad juurdepääsupiiranguta teavet, kuid veebilehtedel loodud tagasisidestamise vormid ja otsingu ribad annavad kasutajale võimaluse sisestada andmeid, millele võib kehtida juurdepääsupiirang. Samuti liigub läbi kolmanda osapoole info lehe külastatavuse kohta, st. IP aadressid ja küpsistega nõustumise info. Ka sellist teavet võib teatud juhtudel käsitleda, kui isikuandmeid. Sellest tulenevalt tuleb 1 Käesoleva analüüsi ilmestamiseks analüüsiti näitena pilvandmetöötluse rakendamist veebilehtede puhul, mis on toodud tabelis 1 avalike veebilehtede majutamisel CloudFlare teenuses, analüüsida, kuidas seda mõjutab isikuandmete olemasolu majutatava teabe hulgas. Andmetöötluse õiguslik regulatsioon 10. Kõige laialdasem ja ka põhjalikum regulatsioon puudutab isikuandmete töötlemist. GDPR art 4 kohaselt on isikuandmed igasugused andmed, mille põhjal võib tuvastada füüsilise isiku, seega puudutab see väga laia andmete ringi ja sisuliselt kõikvõimalike toiminguid. Samas on GDPR-is ka kõige selgemalt reguleeritud andmete töötlemine kolmanda isiku (volitatud töötleja) poolt ning millistele tingimustele see peab vastama. Vastav regulatsioon sisaldub GDPR artiklis 28. Sisuliselt on isikuandmete töötlemiseks kolmanda osapoole poolt vajalik andmetöötlusleping. 11. Avaliku teabe töötlemist reguleerib AvTS. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg 1). Seega on avalik teave sisuliselt kõik avalikus-õiguslikus sfääris loodud teave. RIA on oma pilvandetöötuse õigusanalüüsis leidnud, et igasuguste andmete viimine avalikku pilve eeldab vastava õigusliku aluse olemasolu2. Kehtivast AvTS-ist aga sellist otsest õigusliku alust ei tulene. AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juhi otsusel anda juurdepääsu asutusevälistele isikutele AK teabele, kuid otsest töötlemise edasivolitamise alust nagu isikuandmete puhul ei esine. Eelnevad pilveteenuseid käsitlenud analüüsid3 on asunud seisukohale, et sellise aluse olemasolu ei pruugi olla täielikult vajalik, kuid õigusselgus siiani puudub ning täie veendumusega võib väita üksnes seda, et hetkel ei ole kehtivas seaduses sellist juriidilist alust, mis lubaks avaliku teavet töödelda volitatud töötleja poolt. 12. Nagu eelmises peatükis tuvastasime, ei tohiks avalikud veebilehed sisaldada AK teavet. Ainuke teoreetiline kokkupuutekoht on eraelu puutumatust kahjustada võivad isikuandmed, millele tuleks kehtestada juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Siiski sätestab AvTS 39 lg 1, et isikuandmeid sisaldavale AK teabele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas GDPR-ga. Nagu omakorda lõigus 5 märgitud, näeb GDPR aga ette regulatsiooni isikuandmete töötlemiseks volitatud isiku poolt. Seega, kui avalik veebileht sisaldab üksnes isikuandmeid või AK piiranguga isikuandmeid, on olemas õiguslik alus nende edastamiseks kolmandale osapoolele ja takistusi CloudFlare teenuse kasutuselevõtuks ei tohiks olla. 13. Juhul kui CloudFare’i paigutatava rakenduse puhul on tegemist andmekoguga on seal sisalduvate andmete, mh. avaliku teabe, AK teabe ja isikuandmete töötlemine lubatud AvTS § 434 alusel. Andmekogu puhul näeb AvTS § 434 sarnaselt GDPR-le võimaluse nimetata andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. Sealhulgas on lubatud volitada andmete töötlemine ja andmekogu majutamine hanke- või halduslepingu alusel teisele eraõiguslikule isikule. Andmekogu definitsioon on toodud AvTS § 431 lõikes 1. 2 Advokaadibüroo Sorainen. Riigipilve kontseptsiooni rakendamise õigusanalüüs., lk 41. 3 TGS Baltic. 27.05.2020. Eesti Haigekassa võimalused kasutada andmete töötlemiseks avalikke pilveteenuseid; MKM 2020 õigusanalüüs. Pilvandmetöötlusel põhinevate töökohateenuste kasutamine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste poolt. Andmekogu asutamine aga on sätestatud sama seaduse paragrahvis 433. Määravaks mõlema sätte puhul on asjaolu, et andmekogu AvTS mõistes on asutatud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ning mõeldud seaduses sätestatud ülesande täitmiseks. Seega andmete kogum, kui see ei ole seaduse või määruse alusel asutatud ei ole andmekogu. Andmetöötluse tehnilised nõuded 14. AvTS § 39 lg 2 sätestab, et teabevaldaja kohustub pidama arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati. Lisaks sätestab GDPR isikuandmete töötlemisele volitatud isiku poolt erinevaid nõudeid. Art. 28 lõikest 1 tuleneb kohustus, et enne andmete edastamist tuleb veenduda volitatud töötleja usaldusväärsuses. See tähendab muuhulgas seda, et volitatud töötleja peab rakendama vähemalt samu tehnilisi ja korralduslike kaitsemeetmeid, mis on kohustuslikud vastutavale töötlejale. Eelkõige tulevad siinkohal kõne alla küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 7 teenuse osutajale kehtestatud nõuded. Kuni 16.08.2022 tähendas see muuhulgas ISKE nõuete rakendumist , mis kohustas ning alates 01.01.2023 E-ITS nõuete rakendumist4. 15. Peamine argument Cloudflare teenuse kasutusele võtuks on nende suur repertuaar kaitsemeetmetest ning nende võimekusest. RMIT ise on võimeline rakendama enamuse nendest, kuid ainukene meede, mida meie rakendada ei saa on DDoS teenustõkestus kaitsemeede. Kokkuvõte 16. Eeltoodu põhjal saame järeldada, et õiguslikust seisukohast ei ole takistusi CloudFare’i kasutuselevõtuks eeldusel, et seda tehakse avalike veebilehtedega. Seda isegi, kui need võivad sisaldada isikuandmeid ja AK teabena määratletud eraelu puutumatust kahjustada võivat teavet, kuna mõlema andmekategooria töötlust reguleerib GDPR. Oluline oleks, et teenusepakkujaga oleks sõlmitud korrektne andmetöötlusleping, mis annab õigusliku aluse isikuandmete edastamiseks volitatud töötlejale. 17. ISKE määrusest, rakendusjuhendist ning ISKE kataloogidest tulenevad nõuded ei ole alates 16.08.2022 takistuseks pilvandemtöötlussüsteemide kasutuselevõtuks, kuna KüTS § 9, mis nõudis ISKE rakendamist riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi haldajatel, on tunnistatud kehtetuks. 18. Veebilehtedel, mis viiakse CloudFare teenuse alla, tuleks ajakohastada andmetöötlustingimused, ning märkida seal, et peale veebilehe omaniku, töötleb külastajate andmeid ka CloudFare. 19. Võimalik on ka tehnilise lahenduse juurutamine, mis välistaks tagasiside/pöördumise vormi andmete edastamise CloudFare’le ning mis edastaks vormi sisestatud andmed otse veebilehe omaniku teenistujale. 4 KüTS § 9 lg 1 p 4, mis kohustas riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi haldajatel rakendama ISKE nõudeid ka muudele süsteemidele, kui andmekogudele, on kehtetu alates 16.08.2022. Seega konkreetseid infoturbemeetmeid siseriikliku õigusega hetkel kehtestatud ei ole. Siiski peab süsteemi haldaja rakendama tehnilisi ja korralduslike meetmeid süsteemi turvalisust ohustavate riskide haldamiseks. Tabel 1 Veebileht Teenuse võimalused Riskid www.emta.ee tõendite taotlemine, Läbi vormide on võimalik kontrollidele ja nõustamistele edastada veebilehe haldurile tagasiside andmine, vihjete isiklikke andmeid. andmine, koolitustele registreerumine, ametnike Veebilehelt on võimalik edasi kontaktandmete siseneda juba e-MTAsse https://minuomavalitsus.fin.ee/ veebilehelt saavad kasutajad Vormide kaudu info vaadata kohalike omavalitsuste edastamine, mis ei ole teenuste kvaliteeti. Veebilehe reguleeritud. eesmärk on kaasa aidata avalike teenuste kvaliteedi arengule üle Eesti. https://www.rmit.ee/ veebilehelt saavad kasutajad Otsingu riba, kuhu on võimalik tutvuda asutusega, lugeda sisestada mida iganes. klientide kohta, tutvuda tööpakkumistega, leida asutuse Tööpakkumiste lehel on vorm, võtmeisikute kontakte. kuhu on võimalik informatsiooni sisestada. www.stat.ee külastajad saavad esitada Otsinguriba, võimalik siseneda andmeid, tutvuda erinevate läbi veebilehe eSTAT-i, vormid, statistikatega, asutuse teave vestlusrobot mis salvestab ning lugeda viimati lisatuid vestlust uudiseid. www.rtk.ee toetuste info (millised on Veebilehel on otsinguriba ja parasjagu avatud, kuidas vormid, lisaks võimalik taotleda ning järeltegevused), veebilehelt pääseda Saldo, e- ministeeriumite finants ja toetus ja SAP lehele. palga-personali teenus, riigihanked ning asutuse enda informatsioon. http://www.struktuurifondid.ee/ Suunab RTK veebilehele, kus Samad riskid, mis RTK kirjeldatakse toetusfonde. veebilehel www.vm.ee Reisinfo, välismajandus ning Otsinguriba, tagasiside vorm sanktsioonid, rahvusvaheline õigus- ning küberdiplomaatia. Asutuse info-eesmärk ning suhted teiste riikidega. Reisimine välisriiki, vajalikud dokumendid, info. www.fin.ee Rahastus, riigihanked, Vormid (tööotsijal on võimalik strateegia, regionaalarengud, erinevaid failitüüpe edastada), finantspoliitikad, asutuse info. otsinguriba. Võimalik tutvuda majandusprognoosi ja teiste uudistega. www.fiu.ee Rahapesu kahtluse korral teate Otsinguriba, vormid edastamise juhend, õigusaktid jt juhendid, sanktsioonid, järelvalved, uuringud ning asutuse info. Saatja: Triin Elisabeth Teder (eLinki teel) <[email protected]> Saadetud: 23.01.2023 13:10 Adressaat: AKI info <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine (Risikianalüüsi_edastamine) Manused: 1.1-5_015_Risikianalüüsi_edastamine_AKI_23.01.2023.asice Tere! Edastame dokumendi, pealkiri: Riskianalüüsi edastamine. Lugupidamisega Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Lõõtsa 8 a, Tallinn 11415 E-post: [email protected] Tel: (+372) 671 3898 www.rmit.ee ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel