Andmekaitse Inspektsioon
[email protected]
23.01.2023 nr 1.1-5/015
Riskianalüüsi edastamine
Edastame Teile tutvumiseks ja tagasiside andmiseks RMIT’i poolt koostatud CloudFare
teenuse riskianalüüsi. Eelkõige soovime veenduda, et riskianalüüsi järelmid on kooskõlas
küberturvalisuse seaduse sätestatud nõuetega.
Palume tagasisidet hiljemalt 10. veebruar 2023. a aadressile infosec@rmit.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ats Teppan
infoturbejuht
Lisad: 1. CloudFlare teenuse riskianalüüs, CloudFlare teenuse riskianalüüs.docx
2. CloudFlare teenusega kaasnevad riskid.xlsx
Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn /
[email protected] / www.rmit.ee / registrikood 70009244
CloudFlare teenuse riskianalüüs
Sissejuhatus
1. Euroopa julgeolekuolukorrast tulenevalt on sagenenud küberründed tehnoloogiliste
varade pihta. Sellest tulenevalt on RMIT analüüsinud võimalike lahendusi meie ja
klientide vastupanuvõime suurendamiseks. Vaieldamatult kõige levinumaks
ründeliigiks on osutunud teenustõkkerünnakud (DDoS). Kui 2021 aastal oli DDoS
ründeid Eesti avaliku sektori suunas 75 korda, siis aastal 2022 on see hüppeliselt
tõusnud ning tänaseks on teada, et seda tüüpi ründeid on esinenud käesoleval aastal 240
korda. Teenustõkestusrünnaku eesmärk on veebilehe või teenuse kättesaamise
tõkestamine, mis võib tekitada asutusele nii mainekahju, kui ka finantsilist kahju. Ei ole
garanteeritud, et igal ründel on mõju, kuid tuleb teadvustada, et seda tüüpi rünnetel võib
olla suurem mõju, kui esialgu võib paista.
2. CloudFlare on pilveteenus, mille eesmärgiks on kaitsta, optimeerida ning kiirendada
veebilehti ja rakendusi. Teenust vahendab avalikule sektorile Riigi Infosüsteemide
Amet (RIA) tasuta (finantseerib enda eelarvest).
RMIT’le teadaolevalt on CloudFare’i eelis teiste konkurentide (Amazon, Microsoft,
Google, ...) ees peamiselt asjaolu, et CloudFare on ennekõike küberturbe teenuseid
pakkuv ettevõtte. Cloudflare omab ISO27001:2013, 27701:2019 ja 27018:2019
sertifikaate ja erinevalt konkurentidest (meile teadolevalt) omab CloudFlare ka
ainukesena oma teenuse väljundit füüsiliselt Eesti territooriumil. Sellest tulenevalt ei
puuduta käesolev analüüs konkurentide võrdluseid ja keskendub konkreetse pakkuja
konkreetsele tootele/teenusele (CloudFlare DDoS)
3. CloudFlare pakub puhverserverit veebiliikluse kaitseks. Nagu kõikide pilvandmetöötlus
lahendustega, kaasneb ka CF-iga seetõttu koheselt küsimus seal töödeldavate andmete
konfidentsiaalsusest. Pilvandmetöötluse lahendusega kaasneb olemuslikult asjaolu, et
kõik teenusega seotud andmed edastatakse kolmandale osapoolele, mistõttu tuleb
hinnata mil viisil ja kas see on kehtivate õigusaktide valguses lubatav. Kõik päringud
(sh krüpteeritud), mis liiguvad asutuse sissepoole ja asutusest väljapoole (nt tagasiside
vormi ja/või vestlusroboti kaudu), töödeldakse CloudFlare-is sätestatud reeglite kaudu.
Need päringud võivad sisaldada andmeliike nagu avalik teave ja isikuandmed, mille
töötlemisele on õigusaktidega kehtestatud täiendavaid tingimusi. See tähendab, et
asutus ei töötle enam andmeid üksnes temale kuuluvate ja üksnes tema ainukontrollile
alluvate infovarade abil, vaid kolmandale isikule kuuluvate ja kolmanda isiku
kontrollile alluvate infovarade abil. Õiguslikus tähenduses lisandub andmetöötluse
protsessi seega täiendav osapool – pilveteenuse pakkuja, kes võib seejuures asuda
välisriigis, sh kolmandas riigis.
4. Pilvandmetöötlusega seotud küsimusi on avalikus sfääris ka varasemalt analüüsitud,
näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020 aasta õigusanalüüsis
pilvandmetöötlusel põhinevate töökohateenuste kasutamisest. Kuna
pilvandmetöötlusega seonduvad õiguslikud aspektid on sarnased, olenemata rakenduse
laadist, saab käesolevas riskianalüüsis paljuski tugineda juba varasemalt tuvastatud
seisukohtadele.
5. Analüüsi tegemisel on näidistena käsitletud Tabelis 1 kirjeldatud veebilehed ja
CloudFlare teenuse kasutusele võtmise juures analüüsi tulemina teadolevad jääkriskid
on välja toodud dokumendi Lisas 1 – „CloudFlare teenusega kaasnevad riskid“
Andmetöötluse olemus
6. CloudFlare on USA ettevõte, mis on asutatud ja toimib USA reeglite kohaselt.
CloudFlare-il on küll Euroopa liikmesriikides servereid, mille kaudu andmeid
liigutatakse ja talletatakse, ning veebiteenuse kaitse lepingu kohaselt on võimalik
kliendil määrata andmete asukohaks EU (Veebiteenuste kaitse teenuse lepingu kohaselt
võimaldab CF teenus puhverdada ja hajutada veebiteenuste staatiline sisu tulenevalt
kliendi soovist kas üksnes Euroopa Liidu territooriumil, või globaalselt. Mõlemal juhul
rakenduvad andmete töötlemisele GDPR’i nõuded), kuid mingil juhul ei ole 100%-st
kindlust, et kõik andmed jäävad Euroopa piiridesse. Lisaks sellele on tulenevalt USA
föderaalseadusest Clarifying Lawful Overseas Use of Data Act (CLOUD Act)
tulenevalt võimalik USA õiguskaitseorganitel nõuda USA tehnoloogiaettevõtetelt välja
andmeid, ka juhul, kui need ei asu füüsiliselt USA territooriumil.
7. Andmed asuvad CloudFlare-is ning neid on võimalik selles keskkonnas analüüsida,
lisaks pakutakse võimalust ühendada teenus näiteks oma SIEM-iga. Siinpuhul jääb
ebaselgeks, kas analüüsitakse ka neid andmeid, mis CloudFlare-isse logidena laekuvad
ning kas RIA-l on ka nendele andmetele ligipääs ehk kas volitatuid töötlejaid on rohkem
kui üks. Tuleb veenduda, et andmete töötlemine, sh edastamine ja säilitamine väljaspool
oma riigi territooriumi, ei seaks ohtu andmesubjekti õigusi ning avaliku teabe töötlemise
nõudeid. Eritähelepanu vajavad pilvandmetöötluse kontekstis käideldavad AK teave ja
isikuandmed.
8. Et hinnata andmete töötlemise ja neile kehtivate nõuete vastavust, tuleb esmalt
tuvastada, milliseid andmeliike CloudFlare teenuse raames töötlema hakatakse. Hetkel
teadaoleva info valguses võib eeldada, et esmajärjekorras on kavatsus CloudFlare
teenusesse lisada eelkõige asutuste avalikud veebilehed, mis eelduslikult sisaldavad
avalikult saadaolevat teavet.1 Samas ei saa välistada, et tulevikus võidakse CF teenus
võtta kasutusele ka teiste, keerukama funktsionaalsusega ja konfidentsiaalset infot
sisaldavate andmebaaside ja registrite puhul.
9. Eelpooltoodu põhjal võib järeldada, et esialgses ringis teenusega hõlmatud avalikud
veebilehed sisaldavad juurdepääsupiiranguta teavet, kuid veebilehtedel loodud
tagasisidestamise vormid ja otsingu ribad annavad kasutajale võimaluse sisestada
andmeid, millele võib kehtida juurdepääsupiirang. Samuti liigub läbi kolmanda
osapoole info lehe külastatavuse kohta, st. IP aadressid ja küpsistega nõustumise info.
Ka sellist teavet võib teatud juhtudel käsitleda, kui isikuandmeid. Sellest tulenevalt tuleb
1
Käesoleva analüüsi ilmestamiseks analüüsiti näitena pilvandmetöötluse rakendamist veebilehtede puhul, mis
on toodud tabelis 1
avalike veebilehtede majutamisel CloudFlare teenuses, analüüsida, kuidas seda mõjutab
isikuandmete olemasolu majutatava teabe hulgas.
Andmetöötluse õiguslik regulatsioon
10. Kõige laialdasem ja ka põhjalikum regulatsioon puudutab isikuandmete töötlemist.
GDPR art 4 kohaselt on isikuandmed igasugused andmed, mille põhjal võib tuvastada
füüsilise isiku, seega puudutab see väga laia andmete ringi ja sisuliselt kõikvõimalike
toiminguid. Samas on GDPR-is ka kõige selgemalt reguleeritud andmete töötlemine
kolmanda isiku (volitatud töötleja) poolt ning millistele tingimustele see peab vastama.
Vastav regulatsioon sisaldub GDPR artiklis 28. Sisuliselt on isikuandmete töötlemiseks
kolmanda osapoole poolt vajalik andmetöötlusleping.
11. Avaliku teabe töötlemist reguleerib AvTS. Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS
§ 3 lg 1). Seega on avalik teave sisuliselt kõik avalikus-õiguslikus sfääris loodud teave.
RIA on oma pilvandetöötuse õigusanalüüsis leidnud, et igasuguste andmete viimine
avalikku pilve eeldab vastava õigusliku aluse olemasolu2. Kehtivast AvTS-ist aga sellist
otsest õigusliku alust ei tulene. AvTS § 38 lg 4 kohaselt võib asutuse juhi otsusel anda
juurdepääsu asutusevälistele isikutele AK teabele, kuid otsest töötlemise
edasivolitamise alust nagu isikuandmete puhul ei esine. Eelnevad pilveteenuseid
käsitlenud analüüsid3 on asunud seisukohale, et sellise aluse olemasolu ei pruugi olla
täielikult vajalik, kuid õigusselgus siiani puudub ning täie veendumusega võib väita
üksnes seda, et hetkel ei ole kehtivas seaduses sellist juriidilist alust, mis lubaks avaliku
teavet töödelda volitatud töötleja poolt.
12. Nagu eelmises peatükis tuvastasime, ei tohiks avalikud veebilehed sisaldada AK teavet.
Ainuke teoreetiline kokkupuutekoht on eraelu puutumatust kahjustada võivad
isikuandmed, millele tuleks kehtestada juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel.
Siiski sätestab AvTS 39 lg 1, et isikuandmeid sisaldavale AK teabele võimaldatakse
juurdepääs kooskõlas GDPR-ga. Nagu omakorda lõigus 5 märgitud, näeb GDPR aga
ette regulatsiooni isikuandmete töötlemiseks volitatud isiku poolt. Seega, kui avalik
veebileht sisaldab üksnes isikuandmeid või AK piiranguga isikuandmeid, on olemas
õiguslik alus nende edastamiseks kolmandale osapoolele ja takistusi CloudFlare teenuse
kasutuselevõtuks ei tohiks olla.
13. Juhul kui CloudFare’i paigutatava rakenduse puhul on tegemist andmekoguga on seal
sisalduvate andmete, mh. avaliku teabe, AK teabe ja isikuandmete töötlemine lubatud
AvTS § 434 alusel. Andmekogu puhul näeb AvTS § 434 sarnaselt GDPR-le võimaluse
nimetata andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. Sealhulgas on lubatud volitada
andmete töötlemine ja andmekogu majutamine hanke- või halduslepingu alusel teisele
eraõiguslikule isikule. Andmekogu definitsioon on toodud AvTS § 431 lõikes 1.
2
Advokaadibüroo Sorainen. Riigipilve kontseptsiooni rakendamise õigusanalüüs., lk 41.
3
TGS Baltic. 27.05.2020. Eesti Haigekassa võimalused kasutada andmete töötlemiseks avalikke pilveteenuseid;
MKM 2020 õigusanalüüs. Pilvandmetöötlusel põhinevate töökohateenuste kasutamine riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse asutuste poolt.
Andmekogu asutamine aga on sätestatud sama seaduse paragrahvis 433. Määravaks
mõlema sätte puhul on asjaolu, et andmekogu AvTS mõistes on asutatud seaduse või
selle alusel antud õigusaktiga ning mõeldud seaduses sätestatud ülesande täitmiseks.
Seega andmete kogum, kui see ei ole seaduse või määruse alusel asutatud ei ole
andmekogu.
Andmetöötluse tehnilised nõuded
14. AvTS § 39 lg 2 sätestab, et teabevaldaja kohustub pidama arvestust, kellele, mis
eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati. Lisaks sätestab GDPR isikuandmete
töötlemisele volitatud isiku poolt erinevaid nõudeid. Art. 28 lõikest 1 tuleneb kohustus,
et enne andmete edastamist tuleb veenduda volitatud töötleja usaldusväärsuses. See
tähendab muuhulgas seda, et volitatud töötleja peab rakendama vähemalt samu tehnilisi
ja korralduslike kaitsemeetmeid, mis on kohustuslikud vastutavale töötlejale. Eelkõige
tulevad siinkohal kõne alla küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 7 teenuse
osutajale kehtestatud nõuded. Kuni 16.08.2022 tähendas see muuhulgas ISKE nõuete
rakendumist , mis kohustas ning alates 01.01.2023 E-ITS nõuete rakendumist4.
15. Peamine argument Cloudflare teenuse kasutusele võtuks on nende suur repertuaar
kaitsemeetmetest ning nende võimekusest. RMIT ise on võimeline rakendama enamuse
nendest, kuid ainukene meede, mida meie rakendada ei saa on DDoS teenustõkestus
kaitsemeede.
Kokkuvõte
16. Eeltoodu põhjal saame järeldada, et õiguslikust seisukohast ei ole takistusi CloudFare’i
kasutuselevõtuks eeldusel, et seda tehakse avalike veebilehtedega. Seda isegi, kui need
võivad sisaldada isikuandmeid ja AK teabena määratletud eraelu puutumatust
kahjustada võivat teavet, kuna mõlema andmekategooria töötlust reguleerib GDPR.
Oluline oleks, et teenusepakkujaga oleks sõlmitud korrektne andmetöötlusleping, mis
annab õigusliku aluse isikuandmete edastamiseks volitatud töötlejale.
17. ISKE määrusest, rakendusjuhendist ning ISKE kataloogidest tulenevad nõuded ei ole
alates 16.08.2022 takistuseks pilvandemtöötlussüsteemide kasutuselevõtuks, kuna
KüTS § 9, mis nõudis ISKE rakendamist riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi
haldajatel, on tunnistatud kehtetuks.
18. Veebilehtedel, mis viiakse CloudFare teenuse alla, tuleks ajakohastada
andmetöötlustingimused, ning märkida seal, et peale veebilehe omaniku, töötleb
külastajate andmeid ka CloudFare.
19. Võimalik on ka tehnilise lahenduse juurutamine, mis välistaks tagasiside/pöördumise
vormi andmete edastamise CloudFare’le ning mis edastaks vormi sisestatud andmed
otse veebilehe omaniku teenistujale.
4
KüTS § 9 lg 1 p 4, mis kohustas riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi haldajatel rakendama ISKE
nõudeid ka muudele süsteemidele, kui andmekogudele, on kehtetu alates 16.08.2022. Seega konkreetseid
infoturbemeetmeid siseriikliku õigusega hetkel kehtestatud ei ole. Siiski peab süsteemi haldaja rakendama
tehnilisi ja korralduslike meetmeid süsteemi turvalisust ohustavate riskide haldamiseks.
Tabel 1
Veebileht Teenuse võimalused Riskid
www.emta.ee tõendite taotlemine, Läbi vormide on võimalik
kontrollidele ja nõustamistele edastada veebilehe haldurile
tagasiside andmine, vihjete isiklikke andmeid.
andmine, koolitustele
registreerumine, ametnike Veebilehelt on võimalik edasi
kontaktandmete siseneda juba e-MTAsse
https://minuomavalitsus.fin.ee/ veebilehelt saavad kasutajad Vormide kaudu info
vaadata kohalike omavalitsuste edastamine, mis ei ole
teenuste kvaliteeti. Veebilehe reguleeritud.
eesmärk on kaasa aidata
avalike teenuste kvaliteedi
arengule üle Eesti.
https://www.rmit.ee/ veebilehelt saavad kasutajad Otsingu riba, kuhu on võimalik
tutvuda asutusega, lugeda sisestada mida iganes.
klientide kohta, tutvuda
tööpakkumistega, leida asutuse Tööpakkumiste lehel on vorm,
võtmeisikute kontakte. kuhu on võimalik
informatsiooni sisestada.
www.stat.ee külastajad saavad esitada Otsinguriba, võimalik siseneda
andmeid, tutvuda erinevate läbi veebilehe eSTAT-i, vormid,
statistikatega, asutuse teave vestlusrobot mis salvestab
ning lugeda viimati lisatuid vestlust
uudiseid.
www.rtk.ee toetuste info (millised on Veebilehel on otsinguriba ja
parasjagu avatud, kuidas vormid, lisaks võimalik
taotleda ning järeltegevused), veebilehelt pääseda Saldo, e-
ministeeriumite finants ja toetus ja SAP lehele.
palga-personali teenus,
riigihanked ning asutuse enda
informatsioon.
http://www.struktuurifondid.ee/ Suunab RTK veebilehele, kus Samad riskid, mis RTK
kirjeldatakse toetusfonde. veebilehel
www.vm.ee Reisinfo, välismajandus ning Otsinguriba, tagasiside vorm
sanktsioonid, rahvusvaheline
õigus- ning küberdiplomaatia.
Asutuse info-eesmärk ning
suhted teiste riikidega.
Reisimine välisriiki, vajalikud
dokumendid, info.
www.fin.ee Rahastus, riigihanked, Vormid (tööotsijal on võimalik
strateegia, regionaalarengud, erinevaid failitüüpe edastada),
finantspoliitikad, asutuse info. otsinguriba.
Võimalik tutvuda
majandusprognoosi ja teiste
uudistega.
www.fiu.ee Rahapesu kahtluse korral teate Otsinguriba, vormid
edastamise juhend, õigusaktid
jt juhendid, sanktsioonid,
järelvalved, uuringud ning
asutuse info.
Saatja: Triin Elisabeth Teder (eLinki teel)
<
[email protected]>
Saadetud: 23.01.2023 13:10
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Dokumendi edastamine (Risikianalüüsi_edastamine)
Manused: 1.1-5_015_Risikianalüüsi_edastamine_AKI_23.01.2023.asice
Tere!
Edastame dokumendi, pealkiri: Riskianalüüsi edastamine.
Lugupidamisega
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Lõõtsa 8 a, Tallinn 11415
E-post:
[email protected]
Tel: (+372) 671 3898
www.rmit.ee
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust
saatjaga
ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use.
If
you are not the intended recipient of this message, please notify the
sender
immediately and delete the message.