Väljaminev kiriAvalik
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon · 20. jaanuar 2023
- Viit
- 2.1.-5/23/164-2
- Registreeritud
- 20. jaanuar 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2023
- Vastutaja
- Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
Lp Liina Lääne Teie 19.01.2023
Meie 20.01.2023 nr 2.1-5/23/164-2
E-post: [email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas kooli töötajate
(direktorid, õpetajad jne) lisatasud peaksid olema avalikud, kuna kutsekoolid on arvamusel, et
need peaksid olema AK.
Kuna nii munitsipaalkoolid kui riigikoolid, sh ka kutsekoolid on teabevaldajateks avaliku teabe
seaduse (AvTS) mõistes, siis kohaldub AvTS neile täies ulatuses, sh tuleb neil
dokumendiregistris avalikustada ka käskkirjad, millele ei ole alust juurdepääsupiirangut
kehtestada.
Kui AvTS-i varasemas redaktsioonis oli AvTS § 36 lg 1 p 9 sõnastuses, et teabevaldajad ei
tohi tunnistada AK-s dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku
juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta,
siis ei olnud päris üheselt arusaadav, kas töölepingu alusel töötavatele isikutele makstavad tasud
ikka peaksid olema avalikud.
Riigikohus andis siin (tõsi küll ainult kohaliku omavalitsuse töölepinguga töötajate osas)
seisukoha 17.10.2018 asjas nr 3-15-3228, et ka töölepinguga töötajate palgaandmetele ei saa
kehtestada piirangut. Peale seda muutis ka seadusandja AvTS-i § 36 lg 1 p 9, mis käesoleval
ajal sätestab, et teabevaldaja ei tohi tunnistada AK-s dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse
üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest
töölepinguga töötavatele isikutele makstud töötasude ja muude hüvitiste kohta. Ehk siis
seadusandja laiendas Riigikohtu seisukohta kõigi töölepinguga töötajate suhtes, kes saavad tasu
riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvelistest vahenditest. Seega hetkel kehtiva seaduse
redaktsiooni kohaselt ei saa kehtestada piirangut eelarvest makstud tasudele ja hüvitistele, kui
need ei puuduta eraelulist teavet (näiteks matusetoetus).
Nagu juba eelpool selgitasin, siis kuna koolil kui teabevaldajal on kohustus käskkirjad
registreerida ja avalikustada oma dokumendiregistris ning lisatasu käskkirjad ei sisalda
eraelulist teavet, siis neile piirangut ka kehtestada ei saa.
Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste tekkimisel oleme
meeleldi nõus neile vastama.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel