ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 23.10.2022
Meie 16.01.2023 nr 2.1.-5/23/2518-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses kaameraga, mille naaber on paigaldanud
kortermaja rõdule.
Alustuseks märgib inspektsioon, et isiklikul otstarbel salvestamine on lubatud ja isikuandmete
kaitse üldmäärus (IKÜM) sel juhul ei kohaldu. Statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul
otstarbel filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (oma korter või ainult
enda korteri uks). Isiklikul otstarbel salvestamisest ei ole vajalik kedagi teavitada, küll aga ei või
filmitut kasutada muul eesmärgil (nt internetis avalikustada), kui selleks on isiklik otstarve.
Statsionaarse kaamera kasutamisel ei ole isiklik otstarve kasutatav avalikul ega ühiskasutuses
oleval alal, milleks on kortermaja trepikoda, ühisala, tänav, kõrvalmaja hoov jne. Seega, kui
statsionaarse kaamera vaatevälja jäävad ühisalal, nt koridoris või õuealal liikuvad isikud, siis
peab kaamera kasutamiseks olema korteriühistu üldkoosoleku otsusega luba. Ühtegi ühisala
filmivat statsionaarset kaamerat ei tohi kortermajas paigaldada ilma üldkoosoleku
otsuseta. See tähendab, et nii ühistu kui ka eraisiku poolt paigaldatud kaamerate kasutamise
kohta peab olema aluseks sellekohane korteriühistu üldkoosoleku lubav otsus.
Kuna korteriühistu eesmärgiks on kortermaja ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade
ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühishuvide esindamine, siis on ka kaamerate
paigaldamine kaasomandi osadele korteriühistu pädevuses ning korteriühistu üldkoosolekul on
õigus võtta vastu sellega seonduvaid otsuseid.
Kui kortermaja ühiskasutuses oleval territooriumil mõni liige teeb midagi sellist, mis teisi häirib,
tuleb sellest rääkida kas selle inimese enda, ühistu juhatusega või tõstatada teema ühistu
koosolekul. Seega soovitab inspektsioon alustada sellest, et räägite naabriga häirivast kaamerast
ning selgitate kortermajas kaamera kasutamisega seonduvat. Kui peale seda olukord ei muutu,
siis saate pöörduda KÜ juhatuse poole ning ilmselt tuleb võtta teema arutluse alla ühistu
üldkoosolekul ning kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid nii, et saate ühistu
üldkoosoleku otsusega kehtestada korteriühistu või korteriomanike poolt kortermajja
turvakaamerate paigaldamise/mitte paigaldamise ning vastavalt otsusele turvakaamerate
kasutamise korra.
Inspektsioon peab siinkohal oluliseks lisada, et ühistul on võimalik kehtestada reegel, et
ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr
2-16-12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt
kõigile korteriomanikele. Kui isik ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, saab korteriühistu
tegeleda nende korteriomanikega, kes valvekorda rikuvad. Nt saab korteriühistu üldkoosolekul
kokku leppida, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse
mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul korraldab demonteerimise juhatus ning hoiustab
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera paigaldanud
korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse. Oluline on see,
et võõrast vara ei ole lubatud kuidagi kahjustada või lõhkuda.
Naabri üles pandud kaamera talumisega seoses on selgitusi jaganud Tallinna Ringkonnakohus
oma määruses nr 2-14-19512. Selles on selgitatud, et kaasomanik ei pea taluma seda, et teine
kaasomanik tema valduses olevat ala valgustab või filmib ning sel juhul on tegemist olukorraga,
kus filmija ei tegutse kaasomandis oleva asja kasutamisel heauskselt. Tegemist on tavapärasest
kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele
ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Samuti on selgituses välja
toodud, et puudutatud isikutel on õigus valgustid ja kaamerad eemale keerata, rikkumata
seejuures avaldajale kuuluvat vara.
Juhul, kui üldkoosolek otsustab, et korteriomanikud võivad kortermajas kaameraid kasutada, siis
kehtivad korteriomanikule sellega seoses ka teatud üldreeglid. Esiteks peab kaameraomanik välja
panema sildi, kus on kirjas tema nimi, kontaktandmed, kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik
alus. Lisaks:
Omanik peab olema valmis kaamera vaatevälja jäänud inimestele salvestisi näitama.
Omanik peab olema valmis esitama õigustatud huvi hindamise.
Helisalvestamine ei ole lubatud.
Trepikotta kaamera paigaldamisel ei või seda suunata mitte kellegi teise korteriuksele
ega filmida trepikoda tervikuna.
Omanik ei või kaamerasalvestisi avalikustada internetis. Kaamerasalvestise võib üle
anda vaid politseile süüteoasja menetlemiseks.
Kui kaamera on paigaldatud ühistu huvides, tuleb ühistu üldkoosoleku otsusega otsustada
kaamera kasutamise lubatavus ja tingimused, need ühistu liikmetele ning majaelanikele teatavaks
teha, ning paigaldada kaamerast teavitav nõuetekohane silt.
Inspektsioon on kaamerate teemal täpsemalt kirjutanud ka oma järgmistes artiklites ja juhistes:
https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel
https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-korraldajale
https://www.aki.ee/et/uudised/riigikohus-kohustas-korteriuhistu-liikmel-eemaldada-
omavoliliselt-paigaldatud-valvekaamera
Ning loonud kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista
https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise
teavitussildi loomiseks.
Lõpetuseks märgib inspektsioon, et ei saa ühistu asemel hakata reguleerima ühistu sisekorda.
Naabri omavoliliselt paigaldatud kaamera probleem korteriühistus on olukord, mil inspektsioon
ei sekku ning sellega saab tegeleda ühistu või kui ühistu midagi ette ei võta, siis saate pöörduda
oma nõudega isiku vastu tsiviilkohtusse. Samuti ei lahenda inspektsioon naabrite omavahelisest
keerulisest läbisaamisest tulenevaid probleeme. Kui leiate, et salvestamine on rikkunud Teie
eraelu puutumatust või muud isiklikku õigust õigusvastaselt, siis saate oma õigusi kaitsta samuti
tsiviilkohtus võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1 kohaselt. Inspektsioon ei saa kahju tekkimist
hinnata ega ka hüvitisi välja mõista, see on kohtu pädevus.
Inspektsioon sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu on kaamerad
paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või kodukorrata ning sedaviisi, et see ülemääraselt
kahjustab mõne korteriomaniku eraelu.
Loodame, et meie selgitustest oli abi.
2 (3)
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)