dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 16. jaanuar 2023
Viit
2.1.-5/23/2518-2
Registreeritud
16. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
M.R
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Karin Uuselu (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf539 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 23.10.2022 Meie 16.01.2023 nr 2.1.-5/23/2518-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise seoses kaameraga, mille naaber on paigaldanud kortermaja rõdule. Alustuseks märgib inspektsioon, et isiklikul otstarbel salvestamine on lubatud ja isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) sel juhul ei kohaldu. Statsionaarse kaamera kasutamisel saab isiklikul otstarbel filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (oma korter või ainult enda korteri uks). Isiklikul otstarbel salvestamisest ei ole vajalik kedagi teavitada, küll aga ei või filmitut kasutada muul eesmärgil (nt internetis avalikustada), kui selleks on isiklik otstarve. Statsionaarse kaamera kasutamisel ei ole isiklik otstarve kasutatav avalikul ega ühiskasutuses oleval alal, milleks on kortermaja trepikoda, ühisala, tänav, kõrvalmaja hoov jne. Seega, kui statsionaarse kaamera vaatevälja jäävad ühisalal, nt koridoris või õuealal liikuvad isikud, siis peab kaamera kasutamiseks olema korteriühistu üldkoosoleku otsusega luba. Ühtegi ühisala filmivat statsionaarset kaamerat ei tohi kortermajas paigaldada ilma üldkoosoleku otsuseta. See tähendab, et nii ühistu kui ka eraisiku poolt paigaldatud kaamerate kasutamise kohta peab olema aluseks sellekohane korteriühistu üldkoosoleku lubav otsus. Kuna korteriühistu eesmärgiks on kortermaja ja selle juurde kuuluva maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühishuvide esindamine, siis on ka kaamerate paigaldamine kaasomandi osadele korteriühistu pädevuses ning korteriühistu üldkoosolekul on õigus võtta vastu sellega seonduvaid otsuseid. Kui kortermaja ühiskasutuses oleval territooriumil mõni liige teeb midagi sellist, mis teisi häirib, tuleb sellest rääkida kas selle inimese enda, ühistu juhatusega või tõstatada teema ühistu koosolekul. Seega soovitab inspektsioon alustada sellest, et räägite naabriga häirivast kaamerast ning selgitate kortermajas kaamera kasutamisega seonduvat. Kui peale seda olukord ei muutu, siis saate pöörduda KÜ juhatuse poole ning ilmselt tuleb võtta teema arutluse alla ühistu üldkoosolekul ning kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid nii, et saate ühistu üldkoosoleku otsusega kehtestada korteriühistu või korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise/mitte paigaldamise ning vastavalt otsusele turvakaamerate kasutamise korra. Inspektsioon peab siinkohal oluliseks lisada, et ühistul on võimalik kehtestada reegel, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. Kui isik ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, saab korteriühistu tegeleda nende korteriomanikega, kes valvekorda rikuvad. Nt saab korteriühistu üldkoosolekul kokku leppida, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul korraldab demonteerimise juhatus ning hoiustab Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kuidagi kahjustada või lõhkuda. Naabri üles pandud kaamera talumisega seoses on selgitusi jaganud Tallinna Ringkonnakohus oma määruses nr 2-14-19512. Selles on selgitatud, et kaasomanik ei pea taluma seda, et teine kaasomanik tema valduses olevat ala valgustab või filmib ning sel juhul on tegemist olukorraga, kus filmija ei tegutse kaasomandis oleva asja kasutamisel heauskselt. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Samuti on selgituses välja toodud, et puudutatud isikutel on õigus valgustid ja kaamerad eemale keerata, rikkumata seejuures avaldajale kuuluvat vara. Juhul, kui üldkoosolek otsustab, et korteriomanikud võivad kortermajas kaameraid kasutada, siis kehtivad korteriomanikule sellega seoses ka teatud üldreeglid. Esiteks peab kaameraomanik välja panema sildi, kus on kirjas tema nimi, kontaktandmed, kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik alus. Lisaks:  Omanik peab olema valmis kaamera vaatevälja jäänud inimestele salvestisi näitama.  Omanik peab olema valmis esitama õigustatud huvi hindamise.  Helisalvestamine ei ole lubatud.  Trepikotta kaamera paigaldamisel ei või seda suunata mitte kellegi teise korteriuksele ega filmida trepikoda tervikuna.  Omanik ei või kaamerasalvestisi avalikustada internetis. Kaamerasalvestise võib üle anda vaid politseile süüteoasja menetlemiseks. Kui kaamera on paigaldatud ühistu huvides, tuleb ühistu üldkoosoleku otsusega otsustada kaamera kasutamise lubatavus ja tingimused, need ühistu liikmetele ning majaelanikele teatavaks teha, ning paigaldada kaamerast teavitav nõuetekohane silt. Inspektsioon on kaamerate teemal täpsemalt kirjutanud ka oma järgmistes artiklites ja juhistes: https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-kasutamine-elamualadel https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-korraldajale https://www.aki.ee/et/uudised/riigikohus-kohustas-korteriuhistu-liikmel-eemaldada- omavoliliselt-paigaldatud-valvekaamera Ning loonud kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks. Lõpetuseks märgib inspektsioon, et ei saa ühistu asemel hakata reguleerima ühistu sisekorda. Naabri omavoliliselt paigaldatud kaamera probleem korteriühistus on olukord, mil inspektsioon ei sekku ning sellega saab tegeleda ühistu või kui ühistu midagi ette ei võta, siis saate pöörduda oma nõudega isiku vastu tsiviilkohtusse. Samuti ei lahenda inspektsioon naabrite omavahelisest keerulisest läbisaamisest tulenevaid probleeme. Kui leiate, et salvestamine on rikkunud Teie eraelu puutumatust või muud isiklikku õigust õigusvastaselt, siis saate oma õigusi kaitsta samuti tsiviilkohtus võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1 kohaselt. Inspektsioon ei saa kahju tekkimist hinnata ega ka hüvitisi välja mõista, see on kohtu pädevus. Inspektsioon sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või kodukorrata ning sedaviisi, et see ülemääraselt kahjustab mõne korteriomaniku eraelu. Loodame, et meie selgitustest oli abi. 2 (3) Lugupidamisega Karin Uuselu jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →