dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus ERR pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 13. jaanuar 2023
Viit
1.2.-3/23/85-2
Registreeritud
13. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
ERR
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2023
Vastutaja
Tiina Salumäe (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎RE_ küsimus AK märke teemal.msg32 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Tiina Salumäe </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user2ecb3660> Saaja: '[email protected]' Teema: RE: küsimus AK märke teemal Tere Karin Siin siis vastused küsimustele. Vastas neile meie järelevalve juht Liisa Ojangu. Tervitades Tiina Salumäe AKI avalike suhete nõunik .................. Kas teil on statistikat selle kohta, kui suur osa dokumentidest mullu AK märke sai ja millistel alustel piirangut kõige enam seati? Meil ei ole sellist statistikat. Küll aga on läbi AKI iga-aastase dokumendiregistrite seire selge, et enim kasutatakse AvTS § 35 lg 1 punkt 12 alust - teave, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Ilmselt saate selles ka ise mistahes dokumendiregistrisse sisenedes veenduda. Kriitikat liigse dokumentide salastamise kohta on kõlanud aastaid, kas selles osas on mingeid arenguid ja kas tendents dokumente asutusesiseseks kasutamiseks määrata on pigem süvenemas või taandumas? Ei ole märganud silmatorkavat süvenemist ega taandumist. Tuleb silmas pidada, et p 12 ei tähenda, et igasugustele isikuandmetele tuleks AK piirang seada. Näiteks pelgalt ees-ja perekonnanimi ning isikukood ei eelda AK piirangut. Küll aga võib sellistel nimeliselt adresseeritud dokumentidel olla sisus midagi, mis p 12 piirangut nõuab. Samuti ei ole põhjendatud p 12 piirangut seada juriidiliste isikute nimel kirjutavate inimeste nimele ja kontaktandmetele. Kas olete selles osas mullu kellelegi ettekirjutusi teinud? Ettekirjutusi mitte, kuid kindlasti oleme dokumendiregistrite seirete raames ja ka vaideotsustes teabenõuetele vastamise osas juhtinud tähelepanu võimalik, et põhjendamatutele AK märgetele. Kui palju seda kontrollitakse, et AK märget korrektsetel alustel lisataks? Kontrollima peaks eelkõige iga asutus ise, sh peaks keegi regulaarselt asutuse dokumendiregistri välisvaadet jälgima – kas seal on avalik midagi, mis ei tohiks olla ja ka vastupidi. AKI kontrollib dokumendiregistreid iga-aastase seire raames, aga ka märgukirjade ja muude menetluste käigus pisteliselt. Kust jookseb piir selles osas, milliseid dokumente üldse peab dokumendiregistris kajastama, kui vaba on selle piiri tõmbamine? Selle sätestab AvTS § 12: Dokumendiregistris registreeritakse: 1) asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneval tööpäeval; 3) sõlmitud lepingud nende allakirjutamisele järgneval tööpäeval. (2) Raamatupidamisdokumente ei pea dokumendiregistrisse kandma. Muud tõlgendust seadus sisuliselt ei võimalda. Millistel juhtudel on AK märge õigustatud ja kas olukorras, kus tundlikku infot sisaldab dokumendist vaid väike osa, oleks pigem õigustatud selle osa kinnikatmine, mitte kogu dokumendile ligipääsu piiramine? AK märge tuleb seada AvTS §-s 35 toodud olukordades. Ideaalne oleks, kui dokumendiregistri kaudu saaks kohe sellele osale dokumendist ligi, millele AK märge ei laiene. Paraku on see tehniliselt keeruline selles osas, et paljud dokumendid allkirjastatakse digitaalselt ja sellisel juhul peaks looma kaks eraldi dokumenti – ühe originaali ja teise nö puhastatud versiooni. Meie andmetel ei ole dokumendihaldussüsteemid praegu selliselt seadistatud, et saaks sättida nii, et originaal pole avalik ja puhastatud fail on. Selline olukord oleks saavutatav. Üldse on AvTS kirjutatud vaates, et asutuse enamik dokumente on paberkandjal, mitte digitaalsel kujul. Vt nt AvTS § 42 lg 2 - Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamise kohta tehakse dokumendile märge. Kuidas aga teha märge juba digitaalselt allkirjastatud dokumendile? Küll aga tuleb hiljemalt konkreetse teabenõude saamisel dokument piiranguga teabest puhastada ja piiranguta teave teabenõudjale väljastada – AvTS § 38 lg 2. Kas seadusega on kooskõlas see, kui dokumendid on mõnes asutuses "passiivselt avalikud" ehk dokumendid on kinnised, kuid tehakse avalikuks siis, kui keegi nende kohta päringu esitab? AvTS § 28 sätestab, millise teabe peab avalikustama aktiivselt asutuse veebilehel. Muu teabe osas ei ole seaduse kohaselt aktiivne avalikustamine otsesõnu kohustuslik. ................................ -----Original Message----- From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, January 11, 2023 12:30 PM To: Tiina Salumäe <[email protected]> Subject: küsimus AK märke teemal *** Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. *** Tere! Kirjutan lugu sellest, millal on asutusesisese kasutuse märke panemine dokumendile õigustatud ja kas ametnikud teevad seda liiga kergekäeliselt. Sellega seoses palun vastuseid järgmistele küsimustele: Kas teil on statistikat selle kohta, kui suur osa dokumentidest mullu AK märke sai ja millistel alustel piirangut kõige enam seati? Kriitikat liigse dokumentide salastamise kohta on kõlanud aastaid, kas selles osas on mingeid arenguid ja kas tendents dokumente asutusesiseseks kasutamiseks määrata on pigem süvenemas või taandumas? Kas olete selles osas mullu kellelegi ettekirjutusi teinud? Kui palju seda kontrollitakse, et AK märget korrektsetel alustel lisataks? Kust jookseb piir selles osas, milliseid dokumente üldse peab dokumendiregistris kajastama, kui vaba on selle piiri tõmbamine? Millistel juhtudel on AK märge õigustatud ja kas olukorras, kus tundlikku infot sisaldab dokumendist vaid väike osa, oleks pigem õigustatud selle osa kinnikatmine, mitte kogu dokumendile ligipääsu piiramine? Kas seadusega on kooskõlas see, kui dokumendid on mõnes asutuses "passiivselt avalikud" ehk dokumendid on kinnised, kuid tehakse avalikuks siis, kui keegi nende kohta päringu esitab? Loodan, et saate vastata tänase tööpäeva jooksul. Heade soovidega Karin Koppel Err.ee toimetaja 52 96296
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel