dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 1. märts 2021
Viit
16
Registreeritud
1. märts 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Jaan Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎16 01.03.2021 Käskkiri.asice5950 KB

Sisu (failidest)

EHITISE ELUKAARE DIGITALISEERIMISEKS MAAKASUTUSE JA EHITISTE KLASSIFIKATSIOONI AJAKOHASTAMINE JA CCI PÕHISE KLASSIFIKAATORIGA VASTAVUSSE VIIMINE ANALÜÜS Tallinn 2020 SISUKORD Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................................................ 3 1. Lühikokkuvõte............................................................................................................................................ 4 2. Ülesande kirjeldus ja kasutatud metoodika ................................................................................................ 7 3. Kasutusotstarvete loetelu (KAOL) kaasajastamine ja ühtlustamine CCI-ga .............................................. 8 3.1 Kasutusotstarvete loetelu kaasajastamise põhimõttelised lähtekohad ................................................ 8 3.2 KAOL liigituste selgitus ehitiste kaupa, võrdlus CCI-ga ning seosed teiste õigusaktidega ............. 10 3.2.1 Elamu........................................................................................................................................ 10 3.2.2 Mitteelamu................................................................................................................................ 12 a) Majutus- toitlustushoone .............................................................................................................. 12 b) Büroo- ja teenindushoone ............................................................................................................. 13 c) Kaubandushoone ning multifunktsionaalne hoone....................................................................... 13 d) Transpordihoone ........................................................................................................................... 14 e) Tööstus- ja tootmishoone ............................................................................................................. 15 f) Hoidla ja laohoone........................................................................................................................ 16 g) Meelelahutus- ja kultuurihoone .................................................................................................... 16 h) Haridus- ja teadushoone ............................................................................................................... 17 i) Hoolekande- tervisehoone ............................................................................................................ 18 j) Spordihoone.................................................................................................................................. 19 k) Kultus- ja tavandihoone................................................................................................................ 19 l) Põllumajandushoone..................................................................................................................... 19 m) Erihoone ja mitteelamu abihoone ............................................................................................. 20 3.2.3 Liiklusrajatis, veetranspordirajatis ja õhutranspordirajatis ....................................................... 20 3.2.4 Vesiehitis ning muu nimetamata rajatis avalikus veekogus ..................................................... 22 3.2.5 Torujuhtmed, side- ja elektriliinid ............................................................................................ 22 3.2.6 Spordi- ja puhkerajatised ................................................................................................................ 25 3.2.7 Laomajandusrajatis ................................................................................................................... 25 3.2.8 Erirajatis .......................................................................................................................................... 26 1. Juhtotstarvete võrdlus krundi kasutamise otstarbe, katastriüksuse sihtotstarbe ning ehitise kasutamise otstarbega ......................................................................................................................................................... 27 1.1 Põhimõttelised lähtekohad................................................................................................................ 27 1.2 Juhtotstarvete, krundi ja katastriüksuse kasutamise sihtotstarvete ja ehitise kasutusotstarvete loetelu omavahelised seosed praktikas, peamised järeldused .................................................................................. 31 Lisa 1 Ehitiste liikidega seonduvad õigusaktid ................................................................................................ 34 2 SISSEJUHATUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või Tellija) on välja kuulutanud hanke, mille eesmärk on ehitise elukaare digitaliseerimiseks maakasutuse ja ehitiste kasutusotstarvete klassifikatsiooni ajakohastamine ja Construction Classification International (CCI) põhise klassifikaatoriga vastavusse viimise analüüsi teostamine ning analüüsi põhjal vastavustabelite ja selgituste esitamine. MKM on tellinud ja Tallinna Tehnikaülikool on koos partneritega (Tšehhi Vabariik ja Taani Kuningriik) koostanud CCI klassifikatsioonisüsteemi, mille eesmärk on luua ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem. Nimetatud klassifikatsioonisüsteem põhineb ISO 12006:2015 rahvusvahelisel standardil ja selle kohandatud versiooni kasutavad Taani Kuningriik (CCS) ja Rootsi Kuningriik (CoClass). CCI tuumiktabelid on kõigil partneritel samad, kuid iga riik võib luua riigi eripärast tulenevaid lisatabeleid. Seetõttu on üheks käesoleva analüüsi eesmärgiks võrrelda CCI süsteemis väljapakutud lahendusi Eestis kehtiva kasutusotstarvete määruse1 ja ehitise kasutamise otstarvete loeteluga (KAOL) ning praktikas esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on erinevates dokumentides varsemalt analüüsitud. Käesolev töö arendab edasi „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamise analüüsi“ III etapis toodud järeldusi, kus Advokaadibüroo Sorainen AS tõi välja võrdluse kehtiva KAOL-i loamenetluste tabeli ja CCI vahel ning koostas esialgse versiooni võrdlustabelist maa kasutamise sihtotstarvete, krundi kasutamise otstarvete, KAOL, EhS lisade ja CCI vahel. Samuti võetakse võrdluse tegemisel aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös tellitava ja AS CGI poolt koostatava analüüsi „Planeeringute menetluse avalike teenuste disainimise ja menetlussüsteemi ning e-ehituse platvormiga liidestamise eel- ja ärianalüüs“ vahetulemusi. Analüüsi käigus tehakse ettepanekud kasutusotstarvete määratluste abstraktsemaks muutmiseks. Analüüsi eesmärgiks on leida parim lahendus KAOL-i ühitamiseks CCI-ga. Analüüsi tulemused ja järelmid koostatakse vastavustabeli ja selgituste näol. Analüüsi on koostanud Advokaadibüroo Sorainen AS koostöös Aalto Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud tehnikateaduste doktori ja digitaalehituse eksperdi Ergo Pikasega. 1 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ 3 1. LÜHIKOKKUVÕTE MKM esitas töö läbiviimisel alljärgnevad küsimused. Siin on toodud vastavate küsimuste kokkuvõtvad vastused. 1.1. Intervjuude tegemine vähemalt 7 KAOL klassifikaatoreid kasutava riigiasutusega. Intervjuud viidi läbi Maanteeameti ja MKM teede osakonnaga, MKM tehnorajatistega seonduvate osakondadega, Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Terviseameti ning Rahandusministeeriumiga. Intervjuudes toodi välja, et on riigiasutusi, kes ei lähtu ega ole kursis KAOL loeteluga (Maanteeamet, Sotsiaalministeerium, Terviseamet) ning et on riigiasutusi, kelle jaoks KAOL loetelu on olnud nende töö sisulise tegemise alus (nt Statistikaamet eluruumide ja rahvaloenduse metoodika koostamisel). Lisaks kasutatakse erivaldkondades nende vajadustele vastavaid loetelusid, mis osaliselt haakuvad KAOL-ga, kuid on teatud osades oluliselt detailsemad (Maanteeamet, MKM tehnorajatistega tegelevad osakonnad). Samas on valdkondi, kus ehitistele esitatavad nõuded on sätestatud ruumide täpsusega ning kooskõlastamise ja järelevalve vaates antakse kooskõlastusi ruumide kasutamiseks spetsiifilisel otstarbel (Terviseamet). Isegi, kui KAOL loetelu muuta üldisemaks, siis kooskõlastamisprotsessi jaoks on oluline, et ehitise osa kasutamine näiteks spaa, iluteenuse osutamiseks, basseini, lastehoiu, kioskina vms oleks menetlejale arusaadav. Põhjusel, et nendele spetsiifilistele tegevustele on sätestatud erinõuded eelkõige ehitise osa ehk ruumide tasemel (vt ehitiste liikidega seonduvaid õigusakte käesoleva analüüsi Lisas 1). Ehitise osa ehk ruumide, funktsionaalsete ja tehniliste süsteemide ning ehitise komponentide mudelprojekteeritud ehitusteabe kandmiseks EHR-i on tarvis esitada lisanõuded menetlustesse esitatud ehitusprojektidele. Selleks peab hakkama mudelprojekteerimise kontekstis mudeli osasid ja elemente nimetama vastavalt CCI ruumide, funktsionaalsete ja tehniliste süsteemidele ning ehitise komponentide liigitusele. See loob eelduseks tõlketabelite abil andmete kandmiseks EHR-i infosüsteemi. Lisaks toodi välja, et planeeringute valdkonnas lähtutakse ehitise kasutusotstarbest juba üldplaneeringutes (Rahandusministeerium) ning uue ja üldisema süsteemi jõustamine võib kaasa tuua rakendusprobleeme, kus tuleb otsustada, kuidas viia ellu ehitiste kasutusotstarvete loetelust täpsemaid detailplaneeringuid. See tähendab, et küsimus on planeeringutest tekkivatest piirangutest, näiteks kui planeering võimaldas ehitada restorani, siis kas uue KAOL-i järgi saab sinna ehitada ükskõik millise toitlustushoone. Sarnane näide iseloomustab näiteks ka tehaseid, kus kaob detailne tööstuse liikide kaupa esitatud loetelu. 1.2. Analüüsida KAOL-l põhinevate EHR-s registreeritud ehitiste andmete kasutamist teistes andmebaasides ning hinnata üleminekuga kaasnevaid probleeme ning pakkuda välja lahendusi. Teostatud intervjuude pinnalt saab teha järelduse, et seosed KAOL-l põhinevate EHR-s registreeritud ehitiste andmete ja teiste andmebaaside vahel on ebaselged. Intervjuude käigus ei osatud konkreetseid seoseid välja tuua. Seetõttu eeldab eelnev täiendavat tehnilist analüüsi. Näiteks ei kasuta Maanteeamet täna KAOL-s toodud klassifikatsiooni ega EHR-i andmeid teeregistrisse andmete kandmisel, kuivõrd neil on kasutusel oluliselt detailsemad andmed. Seega puudub täna küll seos EHR-s registreeritud ehitise andmete ja teeregistri andmete vahel, kuid eelduslikult on sellise seose olemasolu tulevikus oluline. TTJA tugineb JVIS-sse andmete kandmisel enda koostatud loetelule ja jaotusele ehitiste osas. Nimetatud loetelud, ennekõike auditikohustustega paigaldiste osas on koostatud muuhulgas seadme ohutuse seaduse alusel, mis omakorda tugineb EL õigusaktides toodud jaotusele paigaldiste osas. Seega tuleks kaaluda kas TTJA poolt kasutusel olev loetelu võiks ka KAOL-i koostamise aluseks olla, arvestades EL õiguse siduvust. Seejuures oldi seisukohal, et edaspidi võiks EHR ja JVIS olla 4 seotud, tagades automaatse infoedastuse JVIS ja EHR-i vahel. Seeläbi oleks EHR-s võimalik ehitise andmete juures näha ka auditikohustusega paigaldisi ja lingi kaudu saada juurdepääs JVIS andmetele, st näha aktuaalseid auditi andmeid ja ka järelevalve teostamisega seonduvaid andmeid. Statistikaametile on EHR-s toodud andmed, ennekõike elu- ja mitteeluruumide osas väga olulised juba täna, seda rahva ja eluruumide loenduse kontekstis. 2021. aastal toimub rahva ja eluruumide loendus esimest korda vaid registriandmete põhjal, st tulemused saadakse andmekogude, mh EHR info alusel (registripõhine rahva ja eluruumide loendus ehk REGREL). Kuna REGREL on välja töötatud olemasolevate EHR andmete pinnalt (mh kogutakse andmeid eluruumi tüübi ja tehniliste tunnuste osas), on loenduse õnnestumise vaatest äärmiselt oluline olemasoleva süsteemi säilimine. Näiteks on Statistikaametile oluline eristada ühe-, kahe- ja kolmekorterilisi elamuid, tavaeluruume, ühiseluruume ja muid elamuüksuseid. Kui KAOL teha üldisemaks (mh korterite arvu osas), oleks üheks võimalikuks lahenduseks, kui kogutavaid statistilisi tunnuseid oleks võimalik EHR-s eraldiseisvalt ehitise tehniliste andmetena märkida, piiritlemaks millise konkreetse ruumiga tegemist on. Järelikult tuleks ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise aluseid2 selles osas täiendada. 1.3. Analüüsida planeeringute juhtotstarvete (määratakse üldplaneeringutega), planeeringute sihtotstarvete (ehk katastriüksuse sihtotstarvete) sobivust kasutusele võetava CCI klassifikaatoriga ning teha ettepanekud võimalike probleemide ennetamiseks. Erisused on tuvastatud nii üldplaneeringutes märgitud maakasutuse juhtotstarvete, detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarvete, maakatastris registreeritavate katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitiste kasutusotstarvete vahel nii KAOL kui ka CCI alusel. Ebaselged on nende omavahelised seosed, samuti on rakenduspraktika KOV-des erinev. Planeerimisvaldkonnas üldplaneeringute juhtotstarvete ning krundi kasutamise sihtotstarvete loetelud puuduvad, mistõttu on KOV-del planeeringute tõlgendamisel, maakasutuse otstarvete sisustamisel ning hinnangu andmisel selle valdavale muutmisele lai diskretsiooniruum. Seetõttu võtavad KOV-d praktikas planeeringutes maa-alade juht- ja sihtotstarvete määratlemisel üldiselt aluseks maakatastriseadusest (MaaKatS) tuleneva katastriüksuse sihtotstarvete loetelu (MaaKatS § 181), samas õiguslik seoses selle loetelu ja planeeringutes määratletavate otstarvete vahel puudub. Seetõttu võivad praktikas planeeringutes märgitud juhtotstarbed olla palju detailsemad, kui krundi või katastriüksuse sihtotstarbed (nt sadamamaa). Samuti on juht- ja sihtotstarbed planeeringutes määratud väga jäigalt, mistõttu on oluliselt piiratud, millise kasutusotstarbega ehitisi on võimalik maa-ale püstitada. Näiteks on üldplaneeringutes väga tihti märgitud maa-ala juhtotstarbena supelranna maa-ala, mis ei võimalda maa-ala kasutamisel paindlikkust ja tekib küsimus, kas seda maa-ala ei tohi kasutada muul eesmärgil. Eriti arvestades asjaolu, et supelrannal võivad asuda ka spordirajatised, mänguväljakud või muud ehitised. Seega on ebaselge planeeringutes märgitud maa- alade juht- ja sihtotstarvete õiguslik tähendus. Siiski peaks planeerimis- ja ehitusõiguse vaatest olema selge, millise kasutusotstarbega ehitist on võimalik maa-alale püstitada. Järelikult on oluline, et maakataster vastaks planeeringutes ette nähtud juht- ja sihtotstarvetele ning et ehitiste kasutusotstarve peegeldaks nende tegelikku kasutust. Kui planeeringuid ei ole asutud ellu viima, see tähendab, et selle alusel ei ole moodustatud katastriüksusi, siis peaks olema selge, millisel eesmärgil võib maad kasutada ning mis on sealjuures maakatastris esitatud katastriüksuse sihtotstarbe tähendus. Ehitiste kasutamisotstarvete loetelu peab süsteemi üldisemate osadega (maakataster ja planeeringud) süsteemselt haakuma. See, kui detailselt KOV-d praktikas planeeringutes juht- ja sihtotstarbeid määratlevad ja millisel juhul kõrvalekaldeid lubavad, on omavalitsuste lõikes väga erinev. Täna puuduvad normid, mis määraksid 2 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“. 5 kindlaks, kas ja kuidas on üldplaneeringus sätestatud juhtotstarbest võimalik erisusi teha (ilma üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut algatamata). Riigikohtu hinnangul on see aga võimalik juhul, kui säilitakse valdav maakasutus ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust.3 Ettepaneku kohaselt peab juhtotstarvete loetelu muutuma üldisemaks ning kohanduma CCI-ga. Juhtotstarvete üldisus tähendab, et selle raames on võimalik valida erinevaid krundi kasutamise sihtotstarbeid ning katastriüksuse sihtotstarbeid, mis vastavad ka maa tegelikule kasutusotstarbele. Katastriüksuse sihtotstarve ei peaks lubama erinevaid ehitisi, kui võiks määratleda detailplaneeringus. Mida üldisemalt määrata juht- ja sihtotstarbed, seda paindlikum on võimalus viia ellu ka detailplaneeringuid ja rakendada ehitusõiguse teostamisel erinevaid võimalusi. Eelnev omab olulist mõju naabrusõigustele. Naabritel on oluline teada millist konkreetset ehitist planeeringualale kavandatakse, st kas ehitatav elamu on ühe-, kahe- või mitmepereelamu, kas mitteelamu kujutab endast majutus-, toitlustus- või kaubandushoonet jne. Samuti võivad ehitisest tulenevad mõjud oluliselt mõjutada ümberkaudseid (näiteks planeeritava tööstushoone tegevusest tekkiv vibratsioon, müra või lõhn). Selleks, et arvestada naabrusõigustega, on tehtud ettepanek reguleerida detailsemaid kasutusotstarbeid ehitus- või kasutusloa kõrvaltingimusena ja kajastada see informatsioon EHR-s. Teise ettepanekuna võiks kaaluda ehitise tehniliste andmete lisamist EHR-i ehitise alusandmete juurde, mis võimaldaks tuvastada, millise konkreetse kasutusotstarbega ehitisega tegemist on. Tehnilise lahendusena saaks tulevikus EHR-s/e-ehituse platvorm juurde luua funktsionaalsuse, mis võimaldab avalikkusele näidata, milliseid ehitisi ja millisele maa-alale saab ehitada ning millised on ehitise kavandamisega seonduvad tingimused. Näiteks kui korterelamu (elamumaa) ehitataks ümber hooldekoduks, siis ehitise ümberehitamine eeldaks ärimaa või üldkasutatava maana määratlemist. Kuna uus väljapakutud klassifitseerimissüsteem on üldisem kui maakatastriseaduses toodud katastriüksuste sihtotstarvete loend, on võimalik üldjuhul ka uue KAOL loetelu alusel nimetatud ehitised ühildada maakatastriseaduse regulatsiooniga. Seega ei tuvastatud põhimõttelisi takistusi uue klassifikatsioonisüsteemi rakendamisel, võttes arvesse kehtivat maakasutuse juht- ja sihtotstarvete regulatsiooni. Kaaluda tuleks maakatastriseaduses katastriüksuste sihtotstarvete loetelu üldisemaks muutmist. Seeläbi oleks võimalik täna ebaühtlast praktikat tasakaalustada ja tagada õigusselgus kõikidele osapooltele võimalike ehitusõiguste osas. 3 RKHKo 3-3-1-71-14, p 11; RKHKo 3-3-1-31-16, p 16. 6 2. ÜLESANDE KIRJELDUS JA KASUT ATUD METOODIKA Analüüs põhineb Advokaadibüroo Sorainen AS poolt analüüsil, sh koostatud võrdlustabelis4 ja AS CGI analüüsis toodud probleemid kirjeldusel ning nende lahendusettepanekutel. Olemasoleva KAOL loetelu on võrreldud CCI tabeliga. Analüüsi tegemiseks viidi läbi intervjuud, mille käigus selgitati välja praktilised probleemkohad ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisel ning edasine analüüsivajadus. Intervjuude sihtrühma kuulusid seitse riigiasutust, kellel on kogemus olemasoleva KAOL süsteemi kasutamisega. Intervjuud viidi läbi Maanteeameti ja MKM teede osakonnaga, MKM tehnorajatistega seonduvate osakondadega, Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Terviseameti ning Rahandusministeeriumiga. Kvalitatiivse uuringu valim koostati, lähtudes uuringu eesmärkidest ning arvestades intervjueeritavate teadmisi ja varasemaid kogemusi, et need vastaksid võimalikult hästi esitatud uurimisküsimuste fookusele. Intervjuude valim kooskõlastati Tellijaga. Valimi tegemisele eelnevalt tehti intervjueeritavate osas eeltöö, kaardistades valdkondlikult KAOL- ga seotud õigusaktid. Eesmärgiks oli teada saada, kui palju kasutatakse KAOL-i erivaldkondades ja uurida, kas üleminek ainult CCI kasutamisele on võimalik või kas esineb vajadus säilitada siseriiklik eraldiseisev loetelu. Lisaks analüüsiti intervjuudele eelnevalt EHR-st kättesaadavat statistikat sinna kantud ehitiste peamiste kasutusotstarvete osas. Eesmärgiks oli muuhulgas jõuda arusaamisele millised ehitiste kasutusotstarbed praktikas on enim ja millised vähim kasutusel. Intervjuudest koostati kokkuvõtted, mis on aluseks sisuanalüüsile, mis viidi läbi lähtudes eelnevate analüüside käigus kaardistatud probleemidest, intervjuude käigus kaardistatud peateemadest ja Tellija uurimisküsimustest. Seoses kasutusotstarvete võrdlusega ning PlanS-st tuleneva juhtotstarbe ning krundi kasutamise sihtotstarbega, analüüsiti ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsis osalenud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes kasutatud juhtotstarbeid ning uuriti nende seoseid maa kasutamise sihtotstarvetega. Juhtotstarvete analüüsi tulemused võimaldasid kõrvutada intervjuudes saadud teavet nende alusdokumentidega ning teha järeldusi, kas juhtotstarvetest on tekkinud hilisema ehitise kavandamise faasis probleeme ning kuidas sobitub juhtotstarvete regulatsioon CCI süsteemiga. 4 Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine. Internetis: https://eehitus.ee/timeline-post/ehitise- elukaare-oigusruumi-digitaliseerimiseks-kohandamine-uuring/. 7 3. KASUTUSOTSTARVETE LOETELU (KAOL) KAASAJASTAMINE JA ÜHTLUSTAMINE CCI -GA 3.1 Kasutusotstarvete loetelu kaasajastamise põhimõttelised lähtekohad Analüüs on koostatud eeldusega, et see käsitleb üksnes kasutamise otstarbe osa ehitiste vaates. Eraldiseisvat uuringut vajavad ehitiste kompleksid ning ehitise osad ehk funktsionaalsed süsteemid ja ruumid. Tänases õiguskorras esitatakse nõudeid läbisegi nii ehitistele kui ka selle osadele. Ehitise osale nõuete esitamine ei ole iseenesest probleem. Küsimus tekib pigem selles vaates, et milline ruum võib asuda millise kasutusotstarbega ehitises ning kas ruumi nimetus mõjutab omakorda maa kasutamise otstarvet. Näiteks kas mitteeluruumid võivad asuda elamumaale ehitatud hoones (külaliskorter). Lisaks üldisemal tasemel, et millised ehitised võivad moodustada komplekse ning kuidas vastavaid moodustisi käsitletakse teavitus- ja loamenetluse vaates. Analüüsis on arvestatud ümbritseva süsteemi ja selle mõjudega KAOL-le. Kasutusotstarvete kaasajastamisel uuriti üldplaneeringutes määratavaid juhtotstarbeid, krundi kasutamise sihtotstarbeid, katastriüksuse sihtotstarbeid, KAOL loetelu ja CCI tabelit. Analüüs on esitatud viisil, et KAOL vastaks rahvusvahelise standardile. Analüüsi lisana on esitatud KAOL ja CCI vastavustabel. Analüüsis ei käsitleta Euroopa Liidu õigusest tulenevaid liigitusi, samas on oluline, et rakendamisel arvestataks näiteks elektri, side, tõsteseadmete ja gaasi puhul Euroopa Liidu õiguses sätestatud liigitusi, mis on aluseks ka meie järelevalvega seonduvale süsteemile. Analüüsi peamine järeldus on, et erinevatel tasanditel reguleeritud otstarbed on ebasüsteemsed ega anna võimalust liikuda üldiselt üksikumale. Üldisemad loetelud on detailsemad kui neile tuginevad detailsemad loetelud. Näiteks nähakse üldplaneeringus ette supelranna maa-ala, mis katastriüksuse sihtotstarbe vaates on käsitletav sotsiaalmaana. Sotsiaalmaa alaliigitusena on välja toodud, et see võib sisaldada supelranna maa-ala. Seega ei anna üldplaneering ette üldiseid arengusuundumusi ja võimalusi, vaid konkreetse näite puhul määratleb kitsalt ära maa kasutamise sihtotstarbe. Samas võivad erinevad maa kasutamise funktsioonid seguneda – supelrannal võivad olla spordirajatised või mänguväljakud. Kui üldplaneering määratleb kitsalt supelranna maa-ala, siis kas selle määratluse õiguslik tähendus on, et seda ei tohi kasutada muul eesmärgil. Kui supelranna maa-alale anda õiguslik tähendus, siis peab planeerimis- ja ehitusõiguse vaates olema selge, milleks saab vastavat maa-ala kasutada. Ebaselged kaalutlusõiguse piirid viivad häguste praktiliste lahendusteni, kus kõrvalekalded peamisest maa kasutamise sihtotstarbed on kaasusepõhised ning ei tugine selgetele alustele. 8 Kokkuvõttes puudub ühtne lähenemine erandite tegemisele ning valdkonnas on raske üle minna digilahenduste kasutamisele, kuna iga kaasus eeldab käsitööna lähenemist. Katastriüksuste sihtotstarvete loetelu tugineb MaaKatS-le ning ei ole õigusaktides tugevalt seotud planeerimis- ja ehitusõigusega. Maakatastri pidamise üldine eesmärk on anda riigile informatsiooni olemasoleva maa ning selle väärtuse kohta. MaaKatS seletuskiri viitab ka sellele, et maad ei tohiks kasutada vastuolus määratud sihtotstarbega, kuna sellisel viisil jääb kogumata maamaks õiglases määras.5 Järelikult on oluline, et maakataster vastaks planeeringutes ette nähtud sihtotstarvetele ning et ehitiste kasutusotstarve peegeldaks nende tegelikku kasutust. Ehitiste kasutamise loetelu peab süsteemi üldisemate osadega (maakataster ja planeeringud) süsteemselt haakuma. Samas ei tohi süsteemi ühtlustamine kaasa tuua paindumatut olukorda, kus kord määratud kasutusotstarbe muutmine on pikka ja vaevaline protsess. Kasutusotstarbe muutmise menetlus peab olema proportsionaalne muudatuse suurusega – see tähendab, et supelranna asemele sadama ehitamine vajab arutelu üldplaneeringu tasemel. Aga tõenäoliselt ei ole vajalik eristada, kas äriruumi kasutatakse kohviku või restoranina (kehtivas KAOL-s eraldiseisvad ehitise kasutamise otstarbed). Ehitise kasutamise juhtotstarvete loetelu peab muutuma üldisemaks ning kohanduma CCI-ga. Samas vajab ka CCI süstemaatilist analüüsi, et selgitada välja, kas seal on kajastatud kõik ehitistena käsitletavad asjad. Kuna Eesti õiguses võib ehitise mõiste olla laiem kui teistes õiguskordades (ja vastupidi), siis on vajalik hinnata, kas leidub ehitistena käsitletavaid asju, millel ei ole rahvusvahelisi vasteid. Oluline on ka analüüsida, millal räägitakse ehitiste kompleksist, ehitisest ja ehitise osast (vt nt galerii kui iseseisev ehitis). KAOL muudatuste aluseks on võetud kehtiv KAOL tabel ja see sobitatud CCI loeteluga. Peamine lähtekoht on KAOL kolmanda ja neljanda taseme loetelu. KAOLi on lisatud praktilisest vajadusest tulenevad ehitised, näiteks multifunktsionaalsed hooned, mida ei ole kummaski loetelus toodud. CCI on sobitatud KAOL-ga ja vajadusel kohandatud KAOLi CCI nimetustele. Lisaks on tehtud ettepanekud CCI täiendamiseks ehitistega, mis reaalses elus on olemas, kuid mida ei ole CCI-s nimetatud (nt trammitee). Analüüsi tulemusel on suures osas kaotatud KAOL senine viienda koodikoha määratlus (nt kiosk, kohvik, restoran). Kas selle kaotamine on võimalik, vajab sügavamat analüüsi teiste valdkondade vaates. Tänase teadmise juures ei ole võimalik loobuda hoone ja rajatise eristamisest. Hoone ja rajatise eristamine võib olla ebavajalik tehnilise lähenemise tasandil. Samas on Eesti õiguskorras juurdunud hoone ja rajatise erinev käsitlus planeeringutes, tuleohutuses, maareformi läbiviimisel, energiatõhususe jms valdkondades. Seega on muudetud KAOL esitatud lähtudes hoone ja rajatise üldistest kategooriatest. Ka CCI eristab sisuliselt hooneid ja rajatisi ning toob kategooria A all välja peamiselt hooned. Samas B ja C kategooriad sisaldavad rajatisi. Eraldiseisev küsimus on uue KAOL loetelu paindlikkus võrreldes olemasoleva nimekirjaga. KAOL loetelus on iga loetelu lõpus antud kategooria „muu ehitis“. Selline lähenemine on ühest küljest ebasüstemaatiline, sest võimaldab ebaselgetel juhtudel valida „muu“ kategooria. Teisest küljest on tegu aga paindliku lähenemisega, kuna „muu“ kategooria võimaldab kasutusotstarvete loetelusse hõlmata ka seni käsitlemata juhtumeid. CCI on selles võrdluses paindumatu – kui standard saab Eesti õigusakti koostamise aluseks, tuleb uue ehitise liigi tekkimisel hakata igakordselt muutma määrust ja/või standardit. Seega tuleb edaspidi otsustada, kas määruse tasandil jätta loetelu avatuks, mis tähendab, et määrus vastab CCI-le ulatuses, kus CCI-s on vastav ehitise liik olemas. Käesoleva analüüsi ja loetelude koostamise vaates jääb aga problemaatiliseks, et kokku ei ole lepitud põhimõtetes, mida kasutada erinevate loetelude koostamise alusena. See tähendab, et Maaametil, Rahandusministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole ühtset vaadet, mida 5 Maakatastriseaduse SE 609 seletuskiri. Internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c63da13a-9dbb- 3d41-b375-3347b3ef8e12/Maakatastriseadus. 9 erinevaid kasutusotstarbeid nimetavates loeteludes loendatakse. Igaühel on pigem oma eesmärk ja need eesmärgid on kohati ühitamatud. Mitmete erinevate loetelude loomise tagajärg on aga paralleelsüsteemide tekkimine, mis ei aita kaasa ehitusvaldkonna tervikpildi tekkimisele. Ehitusvaldkonna jaoks oleks ebasoovitav tulemus, kus CCI-ga ühildamatuse tõttu jääksid teatud ehitised valdkonna fookusest välja. Seetõttu tuleb leida Eesti õiguses ehitiste mõistele vasted või näha ette riigisisene kasutusotstarvete liigitamise kord, mis hõlmaks kõiki meie mõistes ehitistena käsitletavaid asju. See on oluline, sest ehitised koosnevad erinevatest osadest, näiteks seadmetest või toodetest, mille kontrolli ja ohu ennetamise vaates peavad jätkuvalt kehtima samad põhimõtted ning võimalikult sarnased menetlused. Ei ole mõistlik, et iga ehitise liigi kohta taastekib uus õigusakt ning näiteks erinev teatise- või loamenetluse kord. Uuringu koostajatel puudub teave, mis tähendus on KAOLi viieks kategooriaks jagunemisel. See tähendab, et puudub teadmine, kas kategooriate vahel liikumine võiks kaasa tuua rakendusprobleeme. Näiteks olukorras, kus seni neljanda kategooriana määratletud ehitis liigub üldisemale kolmandale tasemele. KAOL ühildamine CCI-ga toob kaasa ka selle, et KAOL koosmõjus CCI-ga muutub teatud ehitiste mõttes ebaproportsionaalselt detailseks, näiteks spordihooned. Samas kui näiteks tööstushoone vaates ei ole esitatud detailsemat liigitust. Olemasolev KAOL on küll liialt detailne, kuid võib väita, et detailsuse loomisel on oldud süsteemne. CCI kohta ei saa sama väita, sest klassifitseeritud on erinevaid nähtusi ning lähenemine ei ole olnud horisontaalselt ühtne. Lisaks tuleb otsustada, kas ehitisele klassifikatsiooni andes saab valida nii kolmanda kui ka neljanda koodikoha või ainult viimase. Praegune lähenemine on, et valitakse üksnes madalama astme koodikoht. See tähendab, et KAOL loetelus peaks olema dubleeritud nii üldine nimetus kui ka sama nimetud eraldiseisva ehitisena. Näiteks üldine nimetus lühiajalise majutuse hoone, mis jaguneb hotelliks ja ühiselamuks, kuid peaks sealjuures katma ka muud lühiajalise majutuse hooned, nagu on puhkeküla, külaliskorter vms. 3.2 KAOL liigituste selgitus ehitiste kaupa, võrdlus CCI-ga ning seosed teiste õigusaktidega Käesolev alapeatükk käsitleb KAOL muudatusi ning võrdlust CCI-ga. Iga ehitise kategooria all tuuakse välja ettepanekud muudatusteks ning nende selgitused. Lisaks esitatakse intervjuudes saadud informatsioon ning ehitise kategooriale kohalduvad õigusaktid. Tabelid on koostatud viisil, et kajastatud oleks võimalikult suurel hulgal CCI-s esitatud ehitiste kategooriaid ning sobitatud need Eesti KAOL loetelusse. KAOLi on muudetud nii suures ulatuses CCI-le vastavaks, kui oli võimalik eriõigusaktidest ja -valdkondadest tulenevalt. 3.2.1 Elamu KAOL 5. CCI KAOL 3. tase CCI 2. tase KAOL 4. tase tase CCI 3. tase täiendamine Ühe korteriga elamu Ühepereelamu Elamu Elamu Kahe või enama Mitmepereelamu korteriga elamu Elamukompleks Olme- ja Tualett Elamu abihoone, Elamu sh kuur, garaaž, hügieeniehitised Pesemishoone teenindamiseks kasvuhoone vms Riietusruum vajalik hoone hoone Laoehitis Kasvuhoone 10 Küttekoldega abihoone, sh Olme- ja saun hügieeniehitised Saunahoone Suvekodu Suvila Puhkeehitised Suvemaja KAOL loetelu muutmiseks on tehtud ettepanek, et elamuna käsitletaks üksnes alaliselt elamuna käsitletavaid ehitisi, mida kasutab määratletud ring isikuid. Tehtud on ettepanek, et elamute loetelu alt arvataks välja hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned, mida küll kasutatakse elamu funktsiooniga, kuid mille funktsionaalsust iseloomustab ajutisus ning määratlemata ringi isikute viibimine vastavas hoones. Selline lähenemine vastaks selgemalt ka EhS üldisele arusaamale näiteks iseendale ehitamisest ja ohutusnõuete järgimisest. KAOLi ja CCI vahele on võimalik luua selged seosed elamu kategooriate vahele. Eesti õiguses on seni lähtutud ühe või mitme korteriga elamu liigitusest. Korter kui hoone osa vastab paremini ehitise ja ehitise osa kontseptsioonile, sest korteri määratlus ei sõltu sellest mitu inimest või peret seal parajasti elab. Pere ja leibkonna mõistet kasutatakse statistikavaldkonnas loendamaks ühist eluruumi kasutavaid inimesi. Seega võib ühte korterit kasutada ka mitu peret. On soovituslik jääda elamute puhul korterite liigutuse juurde, sest sellel on seosed planeerimisõigusega (korterite arv on oluline näitaja seoses muude ehitus- ja maakasutustingimuste sätestamisel) ning asjaõigusega (ehitusprojektis näidatakse ära korterite arv, mille alusel moodustatakse hiljem korteriomandid ja kontrollitakse eraldiseisvalt nende nõuetele vastavust, näiteks insolatsiooni osas). Korteriomandi ning sealt edasi eluruumi, mitteeluruumi ning üldkasutatava pinna jagunemine on süsteemselt arusaadavam ka CCI liigituse ehitis ja selle osa vaates (pere suurus ei iseloomusta ehitist kui asja). CCI sätestab veel elamukompleksi mõiste, mida Eesti kontekstis saab kõrvutada kompleksehitisega, näiteks kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut eraldiseisvat hoonet ja neid teenindavaid rajatisi. Elamukompleks on laiem mõiste kui hoone, mistõttu ei sobi see süstemaatiliselt ehitiste kasutusotstarvete loetelusse. Küll aga saab seda kasutada ehitisest kõrgemal seisva klassifikatsiooni osana. Veel on tehtud ettepanek muuta KAOLi nii, et eraldiseisvalt on välja toodud elamu teenindamiseks vajaliku hoone kategooria. Selle saab panna ühilduma CCI olme- ja hügieeniehitiste ning laoehitise mõistega. KAOL on sealjuures laiem ja käsitleb ka selliseid ehitisi, mida CCI oma loeteludes ette ei näe. KAOL vaates liigitatakse abihoone alla kõik erinevad põhihoonet teenindavad hooned, nagu on garaaž, kuur, kinnine varjualune, sh suveköök jne. KAOL on seega abihoone sisustamisel laiem ja ainult CCI-s toodud kategooriad jäävad olemasolevate ehitiste reguleerimiseks väheseks. Seega saab KAOL ja CCI ühildada selles ulatuses, mis on CCI-s ette nähtud. CCI-s määratlemata juhtumite tarbeks peab jääma KAOL loetelus toodud liigitused, et EHR andmetöötlus oleks vastav tegelikkuses ehitatavale keskkonnale. Elamute alajaotuses on veel välja toodud KAOL osas suvila ning CCI vaates puhkeehitise mõiste. Suvila eraldiseisvana reguleerimine on vajalik energiatõhususe nõudeid arvestades. Suvila ja puhkeehitise funktsionaalne seostamine on aga samas võimalik. Intervjuu käigus Statistikaametiga selgus, et rahva ja eluruumide loenduse tegemise vaates esineb vajadus nii leibkondade arvu alusel kui ka teatavate eluruumi tüüpide eristamiseks. Muuhulgas kohustuvad nad eraldi statistikat koguma ühe-, kahe- ja kolmekorteriliste elamute ja tavaeluruumide6, 6 Tavaeluruum kui ehituselt eraldatud ja iseseisvad ruumid kindlas asukohas, mis on ette nähtud inimestele alaliseks elamiseks (vt Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, lisa). 11 ühiseluruumide7 ja muude elamuüksuste8 puhul. Nimetatud kohustus tuleneb otse EL õigusest9. Järelikult ei ole võimalik selliste statistiliste tunnuste täielik kaotamine. Seetõttu on Statistikaametile oluline, et neil oleks ka uue süsteemi kasutuselevõtmisel võimalik elamuid korterite arvu ja elamu tüübi järgi eristada. Eelnev on oluline ka 2021. aastal toimuva registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ehk REGREL puhul, mil loendus toimub esimest korda vaid registriandmete (mh EHR) põhjal. Kuna REGREL on välja töötatud olemasolevate EHR andmete pinnalt (mh kogutakse andmeid eluruumi tüübi ja tehniliste tunnuste osas), on loenduse õnnestumise vaatest äärmiselt oluline olemasoleva süsteemi säilimine. Käesolevas analüüsis on tehtud ettepanek muuta korterelamute liigitus üldisemaks, st eristada ei ole võimalik kahe, kolme ja rohkemate korterite arvuga elamuid. Seega oleks üheks võimalikuks lahenduseks, kui statistilisi tunnuseid (mh korterite arvu osas) oleks võimalik EHR-s eraldiseisvalt ehitise tehniliste andmetena märkida, piiritlemaks millise konkreetse eluruumiga tegemist on. Järelikult tuleks ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise aluseid10 selles osas täiendada. 3.2.2 Mitteelamu Käesolevas alapeatükis on välja toodud mitteelamute liigituse all olevad hooned. Kuna mitteelamu kategooriaid on palju, siis on peatükk jaotatud omakorda alapeatükkideks. Mitteelamute osas kehtestatud õigusaktide osa on näidatud eraldi, sest on mitmeid õigusakte, mis kohalduvad kõikidele mitteelamutele. a) Majutus- toitlustushoone KAOL 4. KAOL CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase tase 5. tase CCI 2. tase täiendamine Majutushoone, sh Hotell, hostel Hotellid ja Hotell lühiajalise majutuse hoone Ühiselamu restoranid Hostel ja ühiselamu Toitlustushoone Toitlustushoone Olemasolevat majutushoone liigitust mõjutab turismiseadus (TurS) § 18 lg 1, kus majutusettevõttena on loetletud majutusettevõtete põhilised liigid, mis on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja -laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. TurS sätestab ka, et majutusteenuse osutamiseks ei loeta õppeasutuse poolt õppeasutuses õppivate või töötavate isikute majutamist (nt ühiselamus). Ehitiste klassifitseerimise vaates on eelkõige oluline ehitise peamise kasutamise funktsioon. Majutushoone üldine kasutamise funktsioon on selle ajutine kasutamine elamiseks ning teisest küljest teenuse pakkumine ajutiseks elamiseks. Seega on tehtud ettepanek KAOL loetelu üldisemaks muutmiseks ning lähtumisest majutamise kasutusotstarbest. 7 Ühiseluruumid on ruumid, mis on elupaigana ette nähtud suurele inimrühmale või paljudele leibkondadele (vt Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, lisa) 8 Muud elamuüksused on hütid, majakesed, onnid, osmikud, haagissuvilad, paatmajad, küünid, veskid, koopad või muud varjualused, mida kasutatakse elamiseks loenduse ajal, olenemata sellest, kas need on selleks ette nähtud või mitte (vt Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, lisa). 9 Riikliku statistika seadus § 22 lg 2; Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega. 10 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 12 Majutushoone alla on toodud ühiselamu, mis kehtiva õiguse kohaselt on elamu kategooria all. Ühiselamu majutushoone kategooria alla toomise tingis CCI sellekohane lähenemine. Samuti ühiselamu funktsionaalsuse sisuline analüüs, kus ühiselamuid kasutatakse ajutiseks elamiseks, mille eest reeglina makstakse tasu. See tähendab, et tegu on teenuse pakkumine elamiseks. Samas on ühiselamutele esitatud näiteks elamutega sarnased nõuded energiatõhususe kontekstis. Kui edaspidi käsitleda neid mitteelamutena, siis tekivad küsimused ka seoses katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe ning eluruumile esitatavate nõuetega. Lisaks on siis küsimus, kas ärimaal saavad asuda eluruumi nõuetele vastavad ruumid. CCI loetelu nimetab teisel tasemel ühe kategooriana hotellid ja restoranid. Seega on küsimus, kas Eesti õiguses nimetada samuti majutus- ja toitlushoone eraldi kategooriana või jääda eraldiseisvalt majutushoone ning toitlustushoone kasutusotstarvete juurde. Toitlustushoone osas on tehtud ettepanek sellele mitte lisada viiendat taset, sest selle kehtivad alajaotused kohvik ja restoran ei oma sisulist erisust ega ole kasutusel eriõigusaktides11. TurS loetleb veel majutusehitisi, nagu on külaliskorter ja kodumajutus, mis samuti mõjutavad ehitise kasutusotstarvet. Praktikas on välja toodud, et elamu funktsiooniga ehitist ei tohiks kasutada ärilisel eesmärgil tulu teenimiseks. Samas on tegu halli alaga, kuna eluruumi on võimalik anda üürile ning sellega teenida tulu. b) Büroo- ja teenindushoone KAOL KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Büroohoone Ühiskondlikud Büroohoone; hooned kontorihoone Teenindushoone Teenindushoone Päästekeskus, kiirabijaam Büroohoone vaates on tehtud ettepanek säilitada üldisem büroohoone määratlus. Ka kehtiva KAOL alusel ei ole büroohoonetel spetsiifilisi alaliigitusi. Teenindushoone liigituste alt on kaotatud ilu- ja isikuteenuste, sõidukite teeninduse ning muude teenindushoonete alaliigitus. Isiku- ja iluteenused on välja toodud nendele kohalduvate tervisekaitse nõuete kontekstis. Eesti konteksti ei sobitu päästekeskus või kiirabijaam, mille osas on vaste pigem erihoonete all. Sõltub ka ehitise sisulisest määratlusest, sest päästekeskus võib Eesti mõttes tähendada häirekeskust, mis võib paikneda tavalises büroohoones. Näiteks olemasolev häirekeskuse hoone on EHR-s klassifitseeritud 12743 päästeteenistuse hoonena. c) Kaubandushoone ning multifunktsionaalne hoone KAOL CCI 3. tase CCI täiendamine KAOL 3. tase KAOL 4. tase 5. tase CCI 2. tase Kaubandushoone Kauplus Kaubandushooned Kauplus Kaubanduskeskus Kaubanduskeskus Galerii Näitusehall Turg Turg 11 Kohviku määratlust kasutatakse käibemaksuseaduses, kuid seal ei eristata kohvikut kui ehituslikku vms terminit, millel oleks eriotstarbeline funktsioon. 13 Kehtivas KAOL loetelus on lisaks kaubandushoonele reguleeritud veel kiosk ning oksjoni-, turu- või näitusehall. Vastavat loetelu mõjutab kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 15, kus on defineeritud kauplus, kiosk ja rändkauplus (samas ei ole defineeritud kaubanduskeskus). KaubTS § 17 sätestab nõuded turule. Turg võib aga ei pruugi olla hoone. See võib koosneda erinevatest väikehoonetest ning rajatistest (vrdl Nõmme turg). Seega on eraldiseisev küsimus, kas turu võiks liigitada ehitiste kompleksi alla. Galerii terminil ei ole Eesti õiguskorras selget vastet (vrdl Brüsselis asuv Galerie du Roi). Riigikohtu praktikas on selgitatud galerii funktsiooni ning sellel ei leitud olevat iseseisva ehitise tähendust. Ka Galerie du Roi on kahe hoone vahele ehitatud klaaskatus, mis moodustab koos eraldiseisvate hoonetega kinnise tänava. Riigikohus leidis, et eelnevat arvestades, et ehitusprojekti lahenduses kahe korpuse (e ehitusprojekti sõnastuses kahe majaosa või hooneosa) ühendamine galeriiga ei ole praegusel juhul piisav, et pidada neid üheks hooneks, olgugi et galerii kaudu on kavandatud ka sissepääs hoonetesse. Praegusel juhul on otstarbe, eesmärgi ja kasutamise viisi poolest tegemist kahe hoonega. Hooned on ülekaalukas osas üksteisest välispiiretega eraldatud, eraldi vundamentidel ning eraldi siseruumidega. Galerii ei loo praegusel juhul üht terviklikku siseruumi (ka ei ole galerii põhieesmärgiks nt tekitada liikumisvõimalus ühest hoonekorpusest teise) ning selle ühenduslüli osakaal on liiga väike. Kui galeriid poleks, puuduks korpustel ühine sissepääs ning hooneid saaks kasutada eraldi.12 Seega tuleks CCI loetelu galerii liigitamise osas üle vaadata, kuna tegu on ehitise osaga ning selle võiks lisada ehitise osasid kirjeldavasse tabelisse. Sarnane mõiste on Eesti õiguskorras aatrium. Kui hoones on mitut korrust osaliselt või täielikult läbiv ruum või ruumi osa ehk aatrium, arvatakse selle pind ühekordselt selle korruse suletud brutopinna hulka, millega samas tasapinnas paikneb ruum või ruumi osa põrand. CCI loetelus on veel kajastatud näitusehalli mõiste. KAOL loetelu ei ole täiendatud vastava terminiga, kuna hall ei pea olema pelgalt näituste korraldamiseks ning liigituma kaubandushoone kategooria alla. Hall üldmõistena võib täita näiteks ka lao- või tööstushoone funktsiooni. (Näituse)hallil puudub ehitise kasutusotstarbe vaates funktsionaalne sisu. Eraldi vajab arutelu multifunktsionaalsete hoonete käsitlemine. CCI-s käsitletakse küll multifunktsionaalsust, kuid seda üksnes meelelahutus- ja kultuurihoonete vaates. Praktikas iseloomustab multifunktsionaalsus kõiki tänapäevaseid hooneid, mis võivad sisaldada kaubanduse, teeninduse, meelelahutuse ja tervise funktsioone. Multifunktsionaalsuse osas peab aga silmas pidama, et see peab kajastuma ka planeeringutes ehk seda saab rakendada olukorras, kus planeeringulahendus on maa kasutamise otstarbe osas paindlik, nt määratleb üksnes ärimaa otstarbe. Multifunktsionaalsus tähendab, et hoonet kasutatakse erinevate hoonele ette nähtud kasutusotstarvetele vastavalt. Multifunktsionaalsus ei ole eraldiseisev kasutusotstarve, vaid võimalus ühitada kõiki nimetatud otstarbeid. d) Transpordihoone KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Transpordihoone Raudteejaamahoone Terminalid Rongijaam Lennujaamahoone Lennuterminal Bussijaama hoone Bussiterminal Sadamahoone Laevaterminal Garaaž Laoehitis Seadmete hoone, garaaž 12 RKHKo 25.11.2019, 3-17-1930, p 12. 14 Parkimismaja Parkla Rattaparkla Autoparkla, parkimismaja Rongidepoo Transpordihoone osas on võimalik KAOL ja CCI viia vastavusse. KAOL olemasolevat loetelu muutma ei pea. Kui terminid erinevad sõnakasutuselt, siis vastavustabeli vaates ei ole ühtlustamisel probleeme. Eraldi vajab läbimõtlemist, kas CCI on terminali kirjelduses süstemaatiliselt lähenenud ehitiste kompleksile ning ehitisele. Terminal võiks tähendada ehitiste kompleksi, mis hõlmab erinevaid hooneid ning neid teenindavaid või ka eraldiseisvaid rajatisi. Transpordihoone alla on lisatud ka garaaž ning parkimismaja, nagu on kehtivas KAOL-s. Rongidepoo on käsitletav raudteeinfrastruktuuri hoonena. Tegu on ühe spetsiifilise raudteeinfrastruktuuri osaga, samas kui eri osasid on palju. Seega on küsimus, miks on CCI-s olnud vajalik see välja tuua, kui muud infrastruktuuri komponendid on nimetamata. Ettepanek on reguleerida kõiki raudteeinfrastruktuuri osasid või jääda üldiste nimetuste juurde. Lisaks kui välja on toodud rongidepoo, siis võiks olla kirjeldatud ka bussi-, trammi- või trollidepoo, mis samuti päriselus eksisteerivad. e) Tööstus- ja tootmishoone KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Tööstus- ja Tehasehoone Tootmishooned Tehasehoone tootmishoone Töökoda Energeetikatööstuse Tootmisehitis Jõujaam hoone Veepuhastusjaama Veepuhastusjaam hoone Tooraine töötlemise Tooraine tehas töötlemise tehas Tööstus- ja tootmishoone klassifitseerimise osas on tehtud ettepanek muuta ehitise kasutusotstarbe liigitus üldisemaks ning kaotada eri tööstusharusid iseloomustavad näitajad, nagu on maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone, keemiatööstuse hoone, toiduainetetööstuse hoone, ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone, kergetööstuse hoone, puidutööstuse hoone ning masina- ja seadmetööstuse hoone. Samas on CCI-ga ühildamiseks siiski säilitatud energeetikatööstuse hoone, veepuhastusjaama hoone (varasemalt erihoonete kategoorias) ning tooraine töötlemise tehas. CCI poole pealt vajab analüüsimist, mis erinevus on tehasehoonel ja tooraine töötlemise tehasel (vt CCI tabeli definitsioone, mis on sisult kattuvad). Tehas on reeglina hoone, mis tähendab, et tootmishoone ja tootmisehitise eristamisel ei ole sisulist vahet. Tööstushoonete alaliigituse kaotamine vajab aga täiendavat arutelu, sest maavaradega seonduvad hooned on kitsalt seotud katastriüksuse sihtotstarvetega mäetööstusmaa ning turbatööstusmaa. Lisaks on erinevate tööstuste mõju ümbritsevale suur, mistõttu on konkreetse tööstuse liigi kavandamine oluline ümbritsevate elanike õiguste kaitse vaates ning võib vajada määratlemist isegi juba planeerimisetapis, kus hinnatakse mõju keskkonnale ja mõju hindamise alused on välja toodud tööstuse liikide kaupa. CCI töökoja liigitamine tööstus- ja tootmishoone alla on küsitav – selle eesmärk võib olla tööstuse abihoone (erihoone kategooria all) või kui tegu eraldiseisva töökojaga, siis saab selle vastena sätestada pigem teenindushoone. Teenindushoonete osas on aga KAOL tehtud üldisemaks ning erinevate töökodade (auto-, puutöökooda vms) ei eristata. 15 f) Hoidla ja laohoone KAOL 3. KAOL CCI 3. tase CCI täiendamine tase KAOL 4. tase 5. tase CCI 2. tase Hoidla ja Laohoone Laoehitis Materjalide ladu laohoone Hoone loomadele Kasvuhoone Surnukuur Külmhoone Külmhoone Hoidla, sh Ladustamisrajatised Mahutipark, silo Hoidla vedelkütus, gaas, teraviljahoidla Hoidla ja laoehitise kategooria on hoonete osas ei ühildu hästi KAOL-ga. Hoidla ja laoehitisena nähakse CCI-s ehitisi, mida Eestis praktilises vaates ei käsitleta hoidmise funktsiooni kandavana. Näiteks ei ladustata loomi või taimi, vaid neid kasvatatakse eraldiseisvas loomapidamishoones või kasvuhoones. Surnukuuri laoehitisena käsitlemine ei tundu samuti kultuuriliselt sobilik. Seega tuleb eraldiseisvalt analüüsida, mis on olnud CCI laoehitise funktsiooni mõte. Uuena on KAOLi laoehitiste alla lisatud teraviljakuivati, mis paikneb olemasolevas loetelus põllumajandushoone all. Kuna oma olemuselt on tegu hoidlaga, siis on sobilik see tuua vastava alaliigituse alla. Kuna CCI-s see puudub, siis on tehtud ettepanek CCI vastavalt täiendamiseks. Eraldi on veel kehtivas KAOL-s sätestatud loomasööda hoidla ja mineraalväetiste hoidla. Kuna tegu on spetsiifiliste ainete hoidlaga, siis ei ole põhjust neid hoidlaid tuua eraldiseisvana välja. Küll aga tuleb analüüsida, kas eri ainete hoidmisele esitatavad nõuded, sealhulgas näiteks plahvatusohust tulenevad, võiksid tingida vajaduse eri hoidlaid eraldiseisvalt nimetada. g) Meelelahutus- ja kultuurihoone KAOL 3. KAOL 5. CCI 3. tase CCI tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Meelelahutus- Teater, kino, Meelelahutushooned Teater ja kontserdi- ja ja kultuuriehitised kultuurihoone universaalsaalide Kontserdimaja hoone Kino Näitusehoone Näitusehoone Planetaarium Raamatukogu Raamatukogu Multifunktsionaalne hoone Arhiiv Arhiiv Muuseum Muuseum Loomaaia või Loomaaia või botaanikaaia hoone botaanikaaia hoone Tantsusaal, Kogunemiskeskus Klubihoone diskoteek, ööklubi Rahvamaja, klubi Elanike ühenduste hoone Kohalike ühenduste hoone 16 Meelelahutus- ja kultuuriehitiste osas on olnud võimalik leida vaste peaaegu kõikide seni olemasolevatele ehitiste liikidele. CCI käsitleb ka meil varasemalt loetletud meelelahutusehitisi. Osad meelelahutusehitised on välja toodud CCI kogunemiskeskuse määratluse all. CCI käsitleb planetaariumi ja multifunktsionaalset hoonet. Planetaariumi Eesti õigusesse lisamist võib kaaluda, kuid seda saab käsitleda ka teadushoonena. Multifunktsionaalse hoone osas on analüüsi eelnevas peatükis välja toodud, et multifunktsionaalsus ei ole eraldiseisev kasutusotstarve, vaid mitmete erinevate kasutusotstarvete kajastamise võimalus. Sellest tulenevalt ei ole ka siin seda KAOLi lisatud. Veel on välja toodud loomaaed ja botaanikaaed, mida CCI ei käsitle. CCI edasiarendamisel tuleb analüüsida, kas loomaaed on ehitiste kompleks või eraldiseisev ehitis. Pigem tuleks loomaaed liigitada komplekside alla. CCI eristab elanike ühenduste ning kohalike ühenduste kogunemise hoonet. Kasutusotstarvete liigituse vaates on arusaamatu, miks selline jagunemine on vajalik. KAOL-ga saab vastavuse tekitada rahvamaja kasutusotstarbega. Eraldi on lisatud kultuurihoonete alajaotus, mis sisaldab muuseumi ja arhiivi. CCI-s ei ole neid nimetatud, mistõttu on tehtud ettepanek CCI täiendamiseks. Muuseum ja arhiiv võivad olla käsitletavad ka spetsiifiliste hoidlatena, mis sõltub konkreetse ehitise kasutamise eesmärgist. Kuna arhiivile on aga sätestatud ehitamise erinõuded seoses hoidlatega, siis oleks mõistlik vastav alajaotus säilitada ning kajastada ka CCI-s. h) Haridus- ja teadushoone KAOL 3. KAOL 5. CCI 3. tase CCI täiendamine tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase Haridus- ja Koolieelse Haridus- ja Koolieelse teadushoone lasteasutuse teadushooned lasteasutuse hoone hoone Kool, Kool, koolimaja koolimaja Ülikool Ülikool Koolituskeskus Teadus- ja Teadus- ja arendusasutuse arendusasutuse hoone hoone Haridus- ja teadushoone liigutuse osas on tehtud ettepanek teha loetelu üldisemaks. Kehtiva KAOLi kohaselt on haridus- ja teadushoonena eristatud põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, teadus- ja metoodikaasutusehoonet. Ehitise kasutamise otstarbe mõttes ei ole täpne kooliastmete kaupa liigitamine vajalik. Ehitistele esitatavate erinõuete vaates on oluline, et koolieelsel lasteasutusel on tervisekaitsenõuded, mis käsitlevad hoonet, ruumi ja väliala. Eraldiseisvad tervisekaitsenõuded on ka koolidele. Haridusasutuste erinevaid nimetusi kasutatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning erakooli seaduses. Eesti õigusruumis käsitletakse haridusasutusena koolieelset lasteasutust (sõim, hoid, lasteaed jne). CCI käsitleb vastavat hoonet hoolekandeasutusena. Samas on olemas eraldi termin - lastele osutatav hoolekandeteenus, mis võib näiteks seisneda turvakodus elamisena. Seega on tehtud ettepanek CCI täiendamiseks, et kasutataks terminit koolieelse lasteasutuse hoone, sest nii on võimalik säilitada eraldiseisvalt hariduslik ning hoolekande funktsioon. CCI toob välja koolituskeskuse, kuid Eestis ei ole sellele haridusasutuste vaates vastet. Tegu võib olla tavapärase kooli- või ülikoolihoonega, samuti võib koolituskeskus asuda büroohoones. Seega ei ole tehtud ettepanekut Eesti õiguses sellele vaste leidmiseks. Eraldi on küsimus näiteks 17 konverentsikeskuse eristamises (nt tulevikus Linnahall) või kas konverentsikeskuse saaks paigutada meelelahutus- või kultuurihoonete alla. Eraldiseisev küsimus on kas rakendus- või kutseõppeasutused ning teadus- ja metoodikaasutused peaksid olema välja toodud. Kutse- ja rakendusõppehoone saaks paigutada kooli alla, kuid teadus-ja metoodikaasutusel on neist erinev funktsioon. Teadus- ja metoodikaasutust (teadus- ja arendusasutust) on nimetatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses. Kõik teadus- ja arendusasutused ei pruugi mahtuda ülikooli mõiste alla, mistõttu on tehtud ettepanek need eraldi välja tuua ja täiendada ka CCI-d. i) Hoolekande- tervisehoone KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase täiendamine KAOL 4. tase tase CCI 2. tase Hoolekandehoone Hoolekandeasutuse- Tervise- ja Hoolde-, ja hoone hoolekandeehitis turvakodud, Turvakodu, varjupaik, varjupaigad, sotsiaalmaja sotsiaalmajad Lasteasutused, lasteaed Tervisehoone Haigla Haigla Ambulatoorse arstiabi Ambulatoorse osutamise hoone, sh arstiabi perearstikeskus osutamise hoone, sh perearstikeskus KAOL muutmiseks on tehtud ettepanek jääda hoolekande- ja tervisehoone liigituse juurde, mille alaliigitus vastaks CCI-le. Kõige suurem erisus kehtiva õigusega on, et hoolekandehoone on toodud elamute liigituse alt mitteelamute alla. See võib tuua kaasa muudatuse elamutele esitatavate nõude kohaldamises. Tervisekaitse nõuetega seonduvalt reguleeritakse nõudeid hoolekandeehitistele, sealhulgas eristatakse laste ja täiskasvanute hoolekandeasutusi. Nõuded on kehtestatud KAOL loetelu 5. koodikoha järgi, näiteks sätestatakse, et koolkodul, noortekodul ja tugikodul peab olema omaette maa-ala. Varjupaigal võib mitte olla omaette maa-ala. Kehtivas KAOL-s on tervisehoonete osas veel sätestatud kinnipidamiskohad, haigla, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sanatoorium, spaa ja veterinaarkliinik. On eraldiseisev küsimus, kas ambulatoorse arstiabi hoone, sanatoorium, spaa ja veterinaarkliinik peaksid olema eraldiseisvalt nimetatud. Ambulatoorne arstiabi, näiteks polikliinik või perearstikeskus erinevad haigla mõistest, sealhulgas on perearstikeskusele ning selles olevatele ruumidele sätestatud erinõuded. CCI on hoolekandeehitise all nimetanud lasteasutusi ja lasteaeda. Ettepanek on Eesti õiguses neid mitte käsitleda hoolekandeasutusena, vaid haridusasutusena. Lastele on küll eraldi ette nähtud hoolekandeasutused, nagu on ülalnimetatud turvakodu ja varjupaik, kuid need ei ole oma sisult lasteaiaga võrreldavad. Intervjuudes Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Terviseametiga toodi välja, et nad ei lähtu enda töös niivõrd KAOL-st, vaid pigem kasutatakse rahvatervise seadusest või sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid mõisted. Lähtutakse pigem teenusepõhistest (sotsiaalhoolekande teenus jm) mõistetest, mitte konkreetsetest ehitistest. Seetõttu on sotsiaal- ja tervisehoiuvaldkonnas palju teenustele ja ruumidele, mitte niivõrd maakasutusele ja ehitiste sihtotstarbele tulenevaid nõudeid. 18 Sotsiaal- ja tervisevaldkonna andmekogudes puudub seos EHR-ga. Järelikult üldisema klassifikatsioonisüsteemile üleminek ei sega andmekogude kasutust. Samas on praktiliste probleemidena välja toodud, et sageli ei lähe hoones osutatavad teenused kokku maakasutuse sihtotstarbega. Näiteks on tavapärane, et lastehoiuteenust pakutakse elamumaal asuvas elamus. Kuna Terviseamet kontrollib üksnes ruumidele esitatavaid nõudeid, ei sekku nad ka KOV-i pädevusalasse maa sihtotstarbe muutmise nõudmiseks. Ettekirjutusi ei ole võimalik teha, kui ruumid vastavad tervisekaitse nõuetele ja on sobivad konkreetse teenuse osutamiseks. j) Spordihoone KAOL 3. KAOL 5. CCI 3. tase CCI täiendamine tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase Spordihoone Spordihall, Spordihoone Spordisaal võimla Areen/(tribüün) Siseujula Ujula Maneež Maneež Vetteüppe torn Bowling Lasketiir Lasketiir Jäähall Jäähall KAOL loetelu on säilitatud kehtivale sarnasel kujul. CCI-le ei olnud võimalik leida vasteid areeni, vettehüppetorni ning bowlingu osas. Seda põhjusel, et areen ja vettehüppetorn on kas teenindavad või eraldiseisvad rajatised ning pigem on need klassifitseeritavad üldisemal tasemel, näiteks spordi- ja puhkerajatisena. Bowling ei ole käsitletav eraldiseisva ehitisena, vaid heal juhul ehitise osana, aga pigem siiski selle sisustusena. Lisaks on bowling spetsiifiline spordiala ning puudub vajadus ette näha sarnaseid termineid keegli vms spordialade jaoks. CCI täiendamiseks on tehtud ettepanek lasketiiru ja jäähalli osas. Lasketiir on spetsiifiline ehitis, mida ümbritsevatele ehitistele on samuti esitatud nõuded, näiteks ohutusvallide ehitamise nõue. k) Kultus- ja tavandihoone CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 5. tase täiendamine KAOL 4. tase CCI 2. tase Kultus- ja kirik, katedraal, Kogunemiskeskus Kultushoone, tavandihoone mošee, sakraalhoone, sünagoog, leinamajad palvemaja või kabel Krematoorium Krematoorium Kultus- ja tavandihoone osas on tehtud ettepanek säilitada olemasolev loetelu ning sealjuures täiendada CCI loetelu krematooriumi alaliigitusega. Krematoorium omab ehitisena suurt avalikku tähelepanu, mistõttu seda tüüpi ehitatavate ehitiste ehitamine võiks olla avalikkusele algusest peale arusaadav. l) Põllumajandushoone KAOL 5. CCI 3. tase KAOL 3. tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase Põllumajandus- Loomakasvatus- Põllumajandushoone Loomakasvatushoone hoone hoone 19 Põllu-, metsa-, Põllu-, metsa-, jahi- või jahi- või kalamajandushoone kalamajandus- hoone Ettepanek on säilitada KAOL nimetused põllumajandushoonete osas, mis jaguneksid loomakasvatus ja muudeks põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushooneteks. CCI täiendamiseks on tehtud ettepanek vastavalt Eesti õigusele. Loomakasvatushooned, näiteks kanala, laut vms on spetsiifiline hoone, mille ehitamisel ja kasutamisel on suur mõju ümbritsevale. Samuti on nende osas esitatud erinõuded loomakasvatust puudutavates õigusaktides. Loomakasvatushooneid ei ole võimalik liigitada mõne muu ehitise kasutusotstarbe alla. m) Erihoone ja mitteelamu abihoone KAOL 3. KAOL CCI 3. tase CCI tase KAOL 4. tase 5. tase CCI 2. tase täiendamine Erihoone Siseturvalisuse/sise- Varjendid ja Kinnipidamisehitis julgeoleku hoone kinnipidamis- ed ehtised Varjendid Päästeteenistuse hoone Ühiskondlikud Päästekeskus, hooned kiirabijaam Katlamaja, kaevumaja, Tehnilised üksused Pumbajaam boilerijaam Jäätmekäitluse hoone Ladustamisrajatise Pinnase d ladustamise ala Mitteelamu Abihoone Mitteelamu teenindamise abihoone ks vajalik hoone KAOL loetelu osas on tehtud ettepanek seda muuta ning esmalt täpsustada karistusasutuse hoone all mõeldud hoonet. Kuna siseturvalisuse tagamise alla lähevad nii vanglad (sh vangla haigla), politsei- ja piirivalveameti hooned, arestimajad ning kainestusmajad (kinnipidamisasutus) jms, siis tuleks vastavat mõistet laiendada. Päästeteenistuse hoone osas on KAOL jäetud muutmata, sest see vastab CCI päästekeskuse ja kiirabi jaama liigitusele. Jäätmekäitluse hoone, näiteks prügisorteerimiseks, on KAOL-s säilitatud. CCI näeb ette ladustamisrajatise, kuid jäätmekäitlust eraldi ei käsitle. Seega on küsimus, kas see teema tuleb eraldi CCI-s välja tuua (vt all ka prügimäerajatis). Veel on reguleeritud mitteelamu abihoone. Abihoone sätestamise vajadus tuleneb planeerimisõigusest, kus abihoonete sisulised funktsioonid ei pruugi olla ette määratud, kuid planeeringus võib olla sätestatud abihoonete arv. Selleks, et säilitada paindlikkus erinevate abihoonete ehitamisel, on vastav otstarve ka eraldi välja toodud. CCI abihooneid eraldi ette ei näe, mistõttu on tehtud ettepanek selle täiendamiseks. 3.2.3 Liiklusrajatis, veetranspordirajatis ja õhutranspordirajatis KAOL CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 4. tase 5. tase CCI 2. tase täiendamine 20 Liiklusrajatis Maantee Liiklusrajatis Maantee Tänav Jalgtee Kergliiklustee Tee-erirajatis Tee-erirajatis Raudteerajatis Raudteevõrk Sillad, estakaadid, Sild tunnelid Tunnel Linnaraudtee, sh Linnaraudtee, sh trammitee trammitee Terminalid Platvorm Liiklussõlm Veetranspordi- Laevatatav kanal Liikluskanal rajatis Sadamarajatis, sh kai, Veetaseme Muul muul, lainemurdja kontrollrajatis Lüüs Lüüsisüsteem, vesivärav Terminal Kai Lainemurdja Õhutranspordi- Parkla Lennuväljak Õhutranspordi- rajatis rajatis KAOL loetelu muutmiseks on tehtud ettepanek, et see ühildada liiklusrajatiste vaates CCI-ga. Liiklusrajatis on varasemas KAOL loetelus nimetatud transpordirajatise all, mis jagunes teeks, raudteerajatiseks ning õhutranspordirajatiseks. KAOL uues loetelus on jäädud varasema kolmanda taseme kategooriate juurde ning näidatud ära, kuidas need nimetused võiksid ühilduda CCI-s välja pakutud kategooriatega. CCI osas on tehtud ettepanekud selle täiendamiseks: - Tee-erirajatis – võimaldaks tähistada teega funktsionaalselt seotud rajatisi, näiteks müravalle, müratõkkeseinu, ökodukte jne; - Linnaraudtee, sh trammitee - kuna raudteerajatis või raudteevõrk (mis on pigem ehitiste süsteem) ei hõlma endas muud rööbasteed, siis tuleks mõistetesse lisada trammitee, kuna see on reaalses elus eksisteeriv ehitis, mida ei saa käsitleda raudteena ega see ei ole raudteevõrgu osa; - Lainemurdja – on vajalik sadamarajatisena ning eksisteerib ka praktilises elus sadamat teenindava rajatisena; - Õhutranspordirajatis - kuna lennujaam ja -väli on rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevad mõisted, mis on vajalikud nende ehitiste ja neid ümbritsevate ehitiste osas spetsiifiliste nõuete järgimiseks, siis on küsimus, kas CCI peaks siinkohal olema üldisem ja käsitlema ka muid lennujaamaga seonduvaid ehitisi. CCI-s kajastatud platvorm on tavapäraselt raudtee- või teerajatise osa ja kajastuks üldisemas mõistes tee-erirajatis. Liiklussõlm võib aga viidata kompleksehitisele. Seetõttu ei ole vastavaid määratlusi Eesti õigusesse üle toodud. Intervjuude käigus MKM tehnorajatistega seonduvate osakondadega toodi välja, et CCI on väga hoonekeskne ning ei arvesta liiklusrajatisi, mistõttu on raske seda rakendada. Maanteeamet tõi välja, et täna ei ühti EhS-s toodud tee osa mõisted, olemasolev KAOL loetelu, ja teeregistri põhimääruses13 13 Vabariigi Valitsuse 07.01.2016. a määrus nr „Teeregistri põhimäärus“. 21 toodud mõisted, mistõttu tekib palju õigusselgusetust. Kui lähtuda üksnes olemasolevast KAOL loetelust, siis selles toodud jaotus on Maanteeameti igapäevatöö rakendamiseks liiga üldine (neile on oluline mõista, kas tee on neljarajaline või muud konkreetset liiki). Siiski saab neid konkreetseid tingimusi eraldi loamenetluse käigus kõrvaltingimusena kajastada. Nende hinnangul esineb vajadus eristada sildasid ja viadukte ning eraldi reguleerida tee-erirajatisi (müravallid, müratõkkeseinad, ökoduktid), mida on võimalik nii teest eraldiseisvalt kui ka teega funktsionaalselt seotud kujul kasutada, mille osas ülal ka ettepanek tehtud on. 3.2.4 Vesiehitis ning muu nimetamata rajatis avalikus veekogus KAOL 3. KAOL 5. CCI 3. tase CCI tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Vesiehitis Tamm Veetaseme Tamm Pais kontrollrajatis Pais Niisutus- või Niisutus- või kuivendus- kuivendusrajat rajatis is Veehoidla Veehoidla Tehnilised Veepuhastustiik üksused Muu Tehissaar Tehissaar nimetamata rajatis Kalakasvatusrajatis, Kalasump avalikus sh kalasump veekogus KAOLi täiendamiseks on tehtud ettepanek, et sinna lisataks vesiehitiste osa. Vesiehitis on üldine kategooria tammi, paisu, niisutus- ja kuivendusrajatise ning veehoidla jaoks. Eesti õiguses reguleerib neid ehitisi valdavalt veeseadus. CCI täiendamine oleks vajalik niisutus- ja kuivendusrajatise, nt kraav või muu drenaaži süsteem, ja veehoidla vaates. Niisutus- ja kuivendusrajatis, mis on maaparandussüsteemi osa on reguleeritud eraldi maaparandussüsteemi ehitise liigituse all. CCI veepuhastustiigi osas on küsimus, kas tegemist võib olla veepuhastusjaama osaga, mis on CCI tootmisehitise all eraldi välja toodud. Lisaks on KAOL ja CCI täiendamiseks tehtud ettepanek seoses ehitistega avalikus veekogus, näiteks meres. Mõlemad klassifitseerimissüsteemid ei ole veekogudes olevad ehitis käsitlenud, kuid nende ehitamine praktikas on aktuaalne küsimus. Seoses sadamarajatistega on mitmed avalikus veekogus paikneda võivad ehitised nimetatud. Seega käsitletakse selles alajaotuses üksnes varasemalt nimetamata ehitisi. 3.2.5 Torujuhtmed, side- ja elektriliinid CCI 3. tase CCI KAOL 3. KAOL 5. täiendamin tase tase KAOL 4. tase CCI 2. tase e Sidemast Kommunikatsioon Kommunikatsioonimas iehitised t 22 Torujuhtm Liinirajatis Liinirajatis ed, side- ja Liidestus- ja Signalisatsiooni- elektriliinid ühendusrajatised seadmed Raadio- või Ülekandemast televisioonimast Elektripaigaldis Kaabeldus Elektri- paigaldis Surveseade Torustik (torustik ja Gaasipaigal mahuti) dis Gaasipaigaldis (sisaldab gaasi transportimiseks vajalikku mahutit ja torustikku) Sidestus Utiliseerimissüstee Ventilatsioonisüsteemi mid d Kanalisatsiooni- Kanalisatsiooni- ja torustik veepuhastussüsteemid Ühisvee- värgi- ja kanalisat- sioonitorus tik Puurauk Puurauk Salvkaev Salvkaev Side, surveseade ning elektripaigaldis on asjad, mis võivad üheaegselt olla nii ehitised kui ka seadmed. Ehitusõiguse vaates on oluline, et eraldiseisva paigaldise paigutamine teatud maa-alale oleks kooskõlas maakasutus- ja ehitustingimustega, näiteks Balticconnectori ehitamise aluseks olid erinevate tasemete planeeringud ning seejärel ehitus- ja kasutusluba. Paigaldiste kui seadmete vaates on aga tähtis, et seadme paigaldamine oleks ohutu ning et selle kasutuselevõtmine järgiks eriõigusaktides ette antud ohutusprotseduure. EhS § 80 reguleerib paigaldise mõistet, mis sisaldab elektripaigaldist, mahutit14 ja torustikku, sealhulgas gaasipaigaldist15 ning lifti ja köisteed. Omajagu keeruliseks teeb valdkonna, et süsteemi vaates võivad samade parameetritega paigaldised üheaegselt olla nii ehitusliku kompleksi, ehitise kui ka ehitise osa rollis (tehnosüsteem). Seoses surveseadmete16 valdkonnaga eristab KAOL kehtiv loetelu 4.-l tasemel magistraaltorujuhtmeid (küttegaasi erineva kategooria torustikud, LNG terminal) ja gaasijaotustorustikku. Teavitus- ja loamenetluse tabelid sätestavad auditikohustusliku surveseadme 14 Surveseade, gaasipaigaldis reguleeritud seadme ohutuse seaduses. 15 Gaasipaigaldis on seotud ka maagaasiseadusega, kus reguleeritakse kitsalt maagaasiga seonduvaid teemasid. 16 SeOS § 3 lg 2 surveseade on anum või muu seade, milles on ette nähtud rõhu tekkimine. 23 ja hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldise mõiste. EhS lisad on seega laiema kohaldamisalaga kui KAOL loetelu. EhS § 612 lg 1 sätestab füüsilise taristu mõiste, mis on näiteks toru, mast, kaablikanal, kontrollkaev, juurdepääsuluuk, kaablikapp, antennirajatis, torn ja post. Kaabel, samuti võrguelemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, ei ole käesoleva peatüki tähenduses füüsiline taristu. EhS § 80 lg 2 sätestab, et sideehitis on liin ja liinirajatis elektroonilise side seaduse tähenduses. Liin on seega tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga. Liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. KAOL loetelu 4. tase sätestab side ülekanderajatise ja sideliinide alajaotuse. Teavitus- ja loamenetluse tabelist tuleneb liinirajatise ja sidemasti mõiste. Elektrituruseadus § 3 p 9 sätestab, et elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Kaitsevööndite vaates reguleeritakse õhu-, maa- ja veekaabelliini. KAOL loetelus on 4.-l tasemel märgitud elektrijaotusvõrgud , elektrienergia ülekandeliinid, v.a kohalik elektrivalgustus ning tööstusehitise juurde kuuluvad rajatised (elektrienergia tootmisrajatis). Teavitus- ja loamenetluse tabelis on kehtestatud teatavate võimsusvahemikega teavitus- või lohakohustus erinevatele liinidele, alajaamale, elektriauto laadimistaristule ning elektritootmisrajatisele. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse § 2 sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud. Teavitus- ja loamenetluse tabelid kehtestavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniehitise ning kanalisatsioonitorustiku (seotud reoveega) mõiste. Eraldi vajab reguleerimist puuraukude ja salvkaevude temaatika, kuna need on päriselus eksisteerivad ehitised, aga ei kajastu CCI-s. Intervjuude käigus toodi välja, et torujuhtmete, side- ja elektriliinide valdkonnas on valdkonnaspetsiifilisi mõisteid niivõrd palju, mistõttu üldistamine on väga raske. Näiteks elektripaigaldis on väga lai mõiste, mida vaadeldakse nii surveseadmete kui ka gaasiseadmete puhul erinevas tähenduses. See tähendab, et ühel üldisel mõistel võib olla erinevaid valdkonnapõhiseid spetsiifilisi omadusi. Samas toodi elektritootmisrajatiste puhul välja, et oluline ei ole mitte niivõrd ehitise funktsionaalsusest lähtuda (eristamaks soojuselektri-, päikese- ja tuumajaamu), vaid olemasolevast korrast, kus eristamise aluseks on rajatise võimsuse piir. Valdkonnapõhiseid mõisteid kasutatakse peamiselt eriseaduste (surveseadmete puhul seadme ohutuse seaduse; gaasipaigaldiste maagaasiseaduse jne) tähenduses, mis omakorda tuginevad EL õigusaktidele17. See tähendab, et teatav kattuvus KAOL-ga on olemas, kuid detailsusaste on erinev. 17 Muuhulgas tulevad mitmed maagaasiseaduses kasutusel olevad mõisted ehitiste osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2009/73/EÜ, mis on maagaasiseadusesse üle võetud; seadme ohutuse seaduses kasutusel olevad mõisted Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/68/EL, 15. mai 2014, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. 24 Kuna valdkondlikud erinevused kasutusel olevate mõistete osas on suured, puudus ühtne arusaam, kas ja kuidas oleks üldisemale süsteemile üleminek võimalik. Seetõttu on tehtud ettepanek, et KAOL-i loetelu koostamisel torujuhtmete, side- ja elektriliinide osas võiks aluseks võtta valdkonnapõhiselt kasutusel olevad jaotused (nt kasutab TTJA JVIS-s registreeritavate auditikohustustega paigaldiste puhul eraldiseisvat jaotust, mis tugineb EL õigusele). 3.2.6 Spordi- ja puhkerajatised KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Spordi- ja Lõbustuspargi- ja Meelelahutusrajatised Ameerika mäed puhkerajatised puhkepargirajatis Karussell Vaateratas Liumägi Mänguväljak Kogunemisrajatis Mänguväljak Staadion, Spordiväljak Spordiväljak spordiväljak Võidusõidurada Võidusõidu rada Kergejõustiku väljak Veespordirajatis, Avatud välisujula ujumisbassein Botaanikaaia või Botaanikaaia või loomaaiarajatis loomaaiarajatis Golfiväljak Golfiväljak Supelrannarajatis Spordihoone Vettehüppetorn Supelrannarajatis KAOL ja CCI loetelu on võimalik ühitada pigem üldiste kategooriate osas. CCI-s puuduvad loomaaia ja botaanikaaia rajatised, golfiväljak ning supelrannarajatised. Seega on nendes osas tehtud ettepanek CCI täiendamiseks. KAOL-st on välja jäetud velodroom, hipodroom, motodroom, trampliin, rollerirada, mis on kõik spetsiifilise kasutusega ehitised, mida võiks liigitada üldisemate kategooriate alla, näiteks võidusõidurajana. KAOL-s on üldiselt kajastatud supelrannarajatised, mis võiks olla ka CCI täiendamise alus. Vettehüppetorn jääb selles kontekstis kitsaks. 3.2.7 Laomajandusrajatis KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Laomajandusrajatis Laoplats või - Tootmisrajatised Ehitusplats väljak Ladustamisrajatised Mõõtmisjaam, kaalumaja Konteinerite plats Lahtine reservuaar Sõnnikuhoidla Sõnnikuhoidla rajatis rajatis 25 Vesiviljelusehitis Vesiviljelusehitis KAOL loetelu osas on tehtud ettepanek käsitleda laomajandusrajatise üldisemal tasemel. KAOL olemasolevas liigituses eristati näiteks rajatist vedel- või gaasikütuse hoidmiseks. Ühest küljest võib tegu olla gaasipaigaldisega, mille alla käib ka mahuti. Teisest küljest võib tegu olla tanklaga seonduva ehitisega. Tankla osas on tehtud ettepanek täiendada sellega erirajatiste osa. Veel on käsitletud sõnnikuhoidlat ning vesiviljelusehitist, mille all on olemasolevas KAOL-s haudemajad, kalahoidlad, piirderajatised. Kuna mõlemal võib olla suur mõju ümbritsevale, siis on need loetelus säilitatud ja tehtud ettepanek CCI täiendamiseks. Kui CCI toob välja mudatöötlemisüksuse, siis võiks olla leitud kategooria ka sõnnikuhoidla jaoks. 3.2.8 Erirajatis KAOL 5. CCI 3. tase CCI KAOL 3. tase KAOL 4. tase tase CCI 2. tase täiendamine Erirajatis Sisekaitse- või Kogunemisplats Õppeväljak Sisekaitse- või kaitseväerajatis kaitseväerajatis Piirdeaed, värav Monument, Mälestusmärgid Kultuuriline skulptuur, mälestusmärk mälestusmärk, Antiik purskkaev mälestusmärk Tiik Tiik Kalmistu Kalmistu Prügimäerajatis Prügimäe- rajatis Tankla Tankla Maaparandus- Maaparandus- süsteemi ehitis süsteemi ehitis KAOL loetelu erirajatise osa on säilitatud peaaegu kehtival kujul ning seda on täiendatud puudu olevate rajatistega, mida praktikas ehitatakse. Tulenevalt praktikas kasutuses olevate nimetustega on tehtud ettepanek CCI täiendamiseks. 26 4. JUHTOTSTARVETE VÕRDLUS KRUNDI KASUTAMISE OTSTARBE , KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE NING EHITISE KASUTAMISE OTSTARBEGA 4.1 Põhimõttelised lähtekohad Üldplaneeringutest tulenev maa kasutamise juhtotstarve on otseseks aluseks krundi kasutamise sihtotstarbe määratlemisele detailplaneeringutes. Detailplaneeringu krundi ehitusõigus on määrava tähtsusega ennekõike üksikisiku ehitusõiguse piiritlemisel, st määratleb mida ja millisel kujul konkreetsesse asukohta võib ehitada. Samuti määratakse eraldi katastriüksuse sihtotstarbeid maakatastris. Planeeringutest tulenevad juhtotstarbed, krundi ja katastriüksuse kasutamise sihtotstarbed on otseselt seotud ehitise kasutamise otstarvetega, kuna need määravad (erinevas detailsusastmes) millise kasutusotstarbega ehitisi saab konkreetsele maa-alale püstitada. Seega põhinevad ehitise kasutusotstarbed otseselt planeeringus määratletud maa-alade juht- ja sihtotstarvetele. Ehitise õigusruumi digitaliseerimise analüüsi käigus tuvastati erisused nii üldplaneeringutes märgitud maakasutuse juhtotstarvete, detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarvete, maakatastris registreeritavate katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitiste kasutusotstarvete vahel nii KAOL kui ka CCI alusel. Ebaselged on nende omavahelised seosed, samuti on rakenduspraktika KOV-des erinev. Seetõttu on ka käesoleva analüüsi kontekstis oluline aru saada, kuidas planeeringutes kindlaks määratud juhtotstarbed ja sihtotstarbed sobituvad CCI süsteemiga. Kuigi nii üldplaneeringutest tulenevad juhtotstarbed, krundi ja katastriüksuse kasutamise sihtotstarbed on omavahel otseselt ja kaudselt seotud, määratakse neid ja tuginevad need erinevatele alustele, mida tuleb eristada. Käesolevas alapeatükis on antud ülevaade peamistest lähtekohtadest maa-alade juhtotstarvete ja sihtotstarvete määratlemisel, mida ilmestab kokkuvõtlikult järgmine tabel. Maa kasutamise Krundi Katastriüksuse Ehitise juhtotstarve kasutamise sihtotstarve kasutusotstarbed sihtotstarve Definitsioon Üldplaneeringuga Määrab, millisel Õigusaktidega Seaduses puudub määratav maa-ala otstarbel võib lubatud ja nendes definitsioon, tuleb kasutamise valdav krunti sätestatud korras mõista mõiste otstarve, mis annab (detailplaneeringus määratud tavatähenduses. kogu määratud määratud katastriüksuse piirkonnale ehitusõigusega kasutamise edaspidise maa-ala) pärast otstarve. maakasutuse planeeringu Katastriüksus on põhisuuna. kehtestamist maakatastris kasutada. iseseisva üksusena registreeritud maatükk. Määramise Määratakse KOV-i Määratakse KOV-i Määratakse KOV-i Määratakse KOV-i alus poolt üldplaneeringus poolt poolt maakatastris poolt kasutusloas (PlanS § 75 lg 4) detailplaneeringus (MaaKatS § 18) (EhS § 50 lg 3) (PlanS § 126 lg 5) 27 Konkreetsed Ei ole kindlaks Ei ole kindlaks Kindlaks määratud Kindaks määratud liigid määratud, lähtutakse määratud, MaaKatS §-s 181. majandus- ja KOV-i lähtutakse KOV-i taristuministri kaalutlusõigusest. kaalutlusõigusest. 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas. Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 6 p 9; § 74 lg 4). Valdav otstarve seejuures tähendab eeldatavalt üle 51% otstarvet. Seejuures ei loetle PlanS planeeringutes kasutatavaid maakasutuse juhtotstarbeid ning annab selles osas kaalutlusõiguse täielikult kohalikele omavalitsustele. Kuna kohalike omavalitsuste ülesandeks on KOKS § 6 lg 1 järgi korraldada vallas või linnas muuhulgas ruumilist planeerimist, on KOV-del ka üldplaneeringu tõlgendamisel, maakasutuse juhtotstarbe sisustamisel ning hinnangu andmisel selle valdavale muutmisele lai diskretsiooniruum. Praktikas tekivad seetõttu probleemid, kuivõrd planeeringutes märgitud juhtotstarbed ei lähe alati kokku maakasutuse sihtotstarvetega, sh ehitise kasutamise otstarbega. Samuti on KOV-e, kes võimaldavad teatavat kõrvalekaldumist üldplaneeringus märgitud juhtotstarbest, samas kui mõni teine KOV nõuab mis tahes kõrvalekalde puhul üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Üldisem probleem on, et täna puuduvad normid, mis määraksid kindlaks kas, kuidas ja millistel tasemetel saab erinevate maa kasutamise otstarvete vahel liikuda ning kas 100% teatud juht- ja sihtotstarbe osas on siiski lubatud väheolulised kõrvalekalded. Seda, milline on üldplaneeringuga määratava juhtotstarbe õiguslik tähendus ja millist siduvust see ehitusõiguslikult omab, on analüüsitud kohtupraktikas. Riigikohus on kinnitanud, et üldplaneeringu- järgne maakasutus võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest, eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise.18 Riigikohtu lahendis 3-3-1- 31-16 leiti, et roheline võrgustik oli üldplaneeringu oluline osa, mistõttu tuleb seda üldplaneeringu alusel säilitada. See ei välista aga täielikult selliseid maakasutusi, mis ei ole vahetult seotud rohelise võrgustiku säilitamisega. Seega tuleneb Riigikohtu praktikast, et kui ei muudeta üldplaneeringu põhilahendust, on võimalik ehitada ka üldplaneeringu juhtotstarbele mittevastavat ehitist. Kas tegu on üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega, saab otsustada kohalik omavalitsus kaalutlusotsuse alusel. Näiteks on Ülenurme valla üldplaneeringus juba ette määratud, et üldplaneeringuga määratud maa-alade peamine kasutusotstarve tähendab, et detailplaneeringute koostamise korral peab planeeringu ala kasutusotstarve ühtima vähemalt 75% ulatuses üldplaneeringuga määratud kasutusotstarbega, mida Ringkonnakohus pidas lubatavaks.19 Samas on Riigikohus teatud juhtudel kinnitanud, et detailplaneeringuga kavandatud ehitised ei ole üldplaneeringuga kooskõlas, millisel juhul tuleb algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Näiteks kohtuasjas nr 3-3-1-88-15 pidas Riigikohus üldplaneeringu olulise või ulatusliku muutmisena 18 RKHKo 3-3-1-71-14, p 11; RKHKo 3-3-1-31-16, p 16. 19 TrtRnKo 3-16-1556, p 14. 28 üldplaneeringus märgitud tuulegeneraatorite koguvõimsuse ületamist 6MW võrra. Kuna üldplaneeringus fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus näitas ära mahu, milles vallaelanikel tuleb tuulegeneraatorite tööga kaasnevaid riiveid avaliku huvi tõttu taluda, siis leiti, et arendajal tuleb muuta üldplaneeringut, kui ta peab vajalikuks toota tuuleenergiat üldplaneeringuga seni kavandatust suuremas mahus.20 Seega tuleb üldreeglina ehitusõiguse teostamisel ja ehitise kasutamisel lähtuda olemasolevatest planeeringutest (EhS § 12 lg 2), kuid teatavate erisuste tegemine on võimalik, kui ei muudeta oluliselt planeeringu põhilahendust. Eelnev on oluline ka CCI süsteemile üleminekul, kuna ehitise kasutusotstarvete loetelu koostamisel tuleb arvesse võtta ka planeeringutest tulenevaid nõudeid. PlanS § 126 lg 5 kohaselt tuleb krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrata katastriüksuse sihtotstarve ja ehitise kasutamise ostarve. Katastriüksuste sihtotstarvete loetelu tugineb maakatastriseadusele (MaaKatS). Maakatastri pidamise üldine eesmärk on anda riigile informatsiooni olemasoleva maa ning selle väärtuse kohta. MaaKatS seletuskiri viitab ka sellele, et maad ei tohiks kasutada vastuolus määratud sihtotstarbega, kuna sellisel viisil jääb kogumata maamaks õiglases määras.21 Seega tekib teatav ebakõla ka maamaksu kogumise kontekstis, kuivõrd maad hinnatakse formaalselt katastriüksuse sihtotstarbe järgi, kuid tihtipeale kasutatakse maad hoopis muul eesmärgil. Järelikult on oluline, et maakataster vastaks planeeringutes ette nähtud sihtotstarvetele ning et ehitiste kasutusotstarve peegeldaks nende tegelikku kasutust. Ehitiste kasutamise loetelu peab süsteemi üldisemate osadega (maakataster ja planeeringud) süsteemselt haakuma. Sageli võtavad kohalikud omavalitsused üldplaneeringutes maakasutuse juhtotstarvete ja detailplaneeringutes krundi kasutamise sihtotstarvete määratlemisel aluseks maakatastriseadusest tuleneva katastriüksuse sihtotstarvete loetelu (MaaKatS § 181), mis on tegelikult algselt sätestatud teisel õiguslikul eesmärgil. Eelnev on tingitud asjaolust, et planeerimisvaldkonnas juhtotstarvete ning krundi kasutamise sihtotstarvete loetelud puuduvad. Seetõttu on planeeringutes märgitud juhtotstarbed palju detailsemad, kui katastriüksuse sihtotstarbed. Näiteks on praktikas üldplaneeringutes väga tihti märgitud maa-ala juhtotstarbena supelranna maa-ala, mis ei võimalda maa-ala kasutamisel paindlikkust ja tekib küsimus, kas seda maa-ala ei tohi kasutada muul eesmärgil. Eriti arvestades asjaolu, et supelrannal võivad asuda ka spordirajatised, mänguväljakud või muud ehitised. Nimetatud maa-ala üldisem määratlus MaaKatS § 181 lg 12 kohaselt oleks sotsiaalmaa, kus on lubatud ka supelranna maa kasutus. Kui supelranna maa-alale anda õiguslik tähendus, siis peab planeerimis- ja ehitusõiguse vaates olema selge, milleks saab vastavat maa-ala kasutada. Ebaselged kaalutlusõiguse piirid ei võimalda ühtse praktika loomist, vaid tingivad juhtumipõhise lähenemise juurdumist, seejuures ei ole selge millisel juhul on üldplaneeringus märgitud juhtotstarbest võimalik erandeid teha. See, kui detailselt KOV-d praktikas planeeringutes juht- ja sihtotstarbeid määratlevad, on omavalitsuste lõikes väga erinev. Probleemid tõusetuvad siis, kui planeeringus on juht- ja sihtotstarbed määratud väga jäigalt, mis piirab oluliselt seda, millise kasutusotstarbega ehitisi on võimalik maa-alale püstitada. Näiteks kui maa juhtotstarbeks on märgitud ühiselamumaa või pereelamu maa (nagu praktikas üldplaneeringutes on määratud), siis on väga rangelt juba piiritletud need konkreetsed elamu liigid, mida maa-alale ehitada võib. Planeerimisseadus iseenesest ei välista krundile mitme sihtotstarbe määramist (PlanS § 126 lg 5), samuti ei välista maakatastriseadus katastriüksusele mitme sihtotstarbe määramist. Vastupidiselt, ühele krundile ja katastriüksusele võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet, katastriüksuse puhul 20 RKHKo 3-3-1-88-15, p 28. 21 Maakatastriseaduse SE 609 seletuskiri. Internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c63da13a-9dbb- 3d41-b375-3347b3ef8e12/Maakatastriseadus. 29 üldjuhul kuni kolm viieprotsendilise täpsusega (MaaKatS § 18 lg 2). Sageli seda võimalust määrata krundile mitu kasutamise sihtotstarvet, ei kasutata, mistõttu on jällegi väga jäigalt piiritletud konkreetsed ehitised, mida maa-alale ehitada või püstitada võib. Rahandusministeeriumi poolt koostatud soovituslikus üldplaneeringute koostamist käsitlevas juhendis22 soovitatakse lähtuda erinevatest maakasutuse võimalustest. Nende hinnangul peab funktsionaalne tsoneerimine olema põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib see saada põhjendamatuks takistuseks tegevustele, mille piiramine ei ole vajalik. Näiteks nn siirdealadel. Kindla maakasutuse juhtotstarbe määramine on asjakohane seal, kus see on tingimata vajalik ning mujal tuleks kirjeldada maakasutuse erinevaid võimalusi. Võimalike lahendustena on välja pakutud, et KOV-d võiksid näiteks kirjeldada lisaks valdavale otstarbele ka võimalike kaasotstarbeid või kirjeldada üldiselt maakasutuse põhisuunda mitmeid kasutusotstarbeid koondava arengualana.23 Eelnevat rõhutati ka Rahandusministeeriumi poolt nendega teostatud intervjuus. Nende hinnangul tuleks tulevikus üha rohkem lähtuda paindlikkusest, mille üheks võimaluseks oleks ka teatud alade nn „lahtisena“ määratlemine, määrates kindlaks üksnes teatavad kasutustingimused hiljem sihtotstarbe ja lubatud ehitiste kindlaksmääramisel. Samuti on juba täna kehtestatud üldplaneeringutes teatav paindlikkus ette nähtud, seda kohaldava planeerimise teel, sh vahekasutuse teel planeeringute realiseerimisel. Vahekasutuse teel soodustatakse maa-alade ajutist kasutamist, mis tähendab, et enne strateegiliste arengute (pikaajaliste arendusplaanide) elluviimist kasutatakse konkreetset maa-ala hoopis teisel eesmärgil läbi vahekasutuse. Näiteks enne kavandatava suuremahulise tänavavõrgu väljaehitamist säilitatakse esimeses etapis konkreetsetel maa-alal tootmis- või sadamate funktsioon. Samas sõltub juhtotstarvete määratlemise detailsus üldplaneeringutes Rahandusministeeriumi hinnangul paljuski konkreetsest piirkonnast ja selle vajadustest. Juhtotstarvete detailne määratlemine üldplaneeringuga on omane eelkõige linnalistele asutustele. Hajaasustustes reeglina detailsemad ehitus- või maakasutusvõimalused puuduvad, lähtutakse maalisest elukeskkonnast. Ka Rahandusministeeriumi juhendis on soovitusena toodud, et hajaasustuses pole mõistlik näiteks kõiki eluasemekohti juhtotstarbena välja tuua, vaid tuleks seada projekteerimistingimuste andmiseks piisavad üldised tingimused nende säilimise tagamiseks ja uue rajamiseks.24 Soovituslik on juhtotstarbeid määrata avalikest huvidest lähtuvalt. Maakasutuse arengu kavandamisel on oluline arvestada nii kohalikke suundumusi kui ka üldisemaid trende, mis võivad arengut oluliselt muuta.25 Näiteks tuleks muuhulgas arvestada nii rahvastikutrende (kas tegemist on kahaneva või kasvava asustusega piirkonnaga), milliste maa-alade järele ja millises mahus on nimetatud piirkonnas vajadus, milliste tulevikutrendidega tuleb arvestada (MaaS (Mobility as a Service), isejuhtivad sõidukid jne), kas nt elamisfunktsiooni on otstarbekas ette näha ka mujal, mitte ainult elamumaa juhtotstarbega maa- alal (büroo- ja kontorihoonete maa-alal) jne. Ringkonnakohus on samuti leidnud, et üldplaneeringu ülesanne ei ole ammendavalt määratleda, millise funktsiooniga ehitisi tuleb alale püstitada. Juhtfunktsioon ei piira lõplikult detailplaneeringuga kavandatavate ehitiste kasutusotstarvet, vaid annab üldise suundumuse.26 Juhtotstarbe väga detailne määramine võib kahandada võimalusi teisel arengusuunal. Üldplaneering eeldab hoolikat kaalumist, 22 Rahandusministeerium. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Mai 2018. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 23 Samas, lk 37. 24 Samas, lk 44. 25 Samas, lk 43. 26 TlnRnKo 3-19-1409, p 21. 30 kas ja mil määral on põhjust piirata hilisemaid valikuid ja mida see võib endaga kaasa tuua. Oluline on, et üldplaneering ei muutuks arengupiduriks.27 Seega suunavad Rahandusministeeriumi soovitused üldplaneeringute koostamisel paindlikkusest lähtuma, tagamaks pigem üldisemad juhtotstarbed üldplaneeringutes. See tingib ka maakasutuse üldisemat reguleerimist detailplaneeringutes. Järelikult selleks, et arvestada erinevate kohalike suundumuste, uute trendide ja muutuva elukeskkonnaga, ei pruugi juhtotstarvete ammendav piiritlemine planeerimisseaduses igal juhul võimalik ega mõistlik olla. Vastupidiselt, juhtotstarvete loetelu peab muutuma üldisemaks ning kohanduma CCI-ga. Juhtotstarvete üldisus tähendab, et selle raames on võimalik valida erinevaid krundi kasutamise sihtotstarbeid ning katastriüksuse sihtotstarbeid, mis vastavad ka maa tegelikule kasutusotstarbele. Katastriüksuse sihtotstarve ei peaks olema näitlikus loetelus erinevate ehitiste lubamine, kui võiks määratleda detailplaneeringus. 4.2 Juhtotstarvete, krundi ja katastriüksuse kasutamise sihtotstarvete ja ehitise kasutusotstarvete loetelu omavahelised seosed praktikas, peamised järeldused Ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsi üheks järelduseks oli, et kohati võivad üldplaneeringutes määratud juhtotstarbed olla detailsemad maa kasutamise sihtotstarvetest, mistõttu tekivad nende rakendamisel ebakõlad lubatud ja lubamatu tegevuse vahel. Käesolevas analüüsis oleme eelnevaltnimetatud probleemi analüüsinud, võttes aluseks ehitise elukaare digitaliseerimise analüüsis osalenud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes määratud maa-alade juht- ja sihtotstarbeid praktikas. Analüüsisime nende omavahelisi seoseid. Analüüsi teostamise eesmärgiks oli jõuda järgmistele järeldustele: 1) millise detailsusega võiks edaspidi planeeringutes ehitise kasutamise otstarbega seotud küsimusi määratleda; ja 2) kuidas planeeringutes määratud juhtotstarbed ja maakasutuse sihtotstarbed sobituvad CCI süsteemiga ja uue KAOL-ga. Analüüsi tulemused kinnitasid, et üldplaneeringutes määratud juhtotstarbed on praktikas palju detailsemad, kui maa kasutamise sihtotstarbed. Seejuures ei ole juhtotstarbed ja sihtotstarbed omavahel seostatavad. Näiteks esineb planeeringutes juhtotstarbeid, millele on raske leida vastet MaaKatS alusel, näiteks tehnoehitise maa-ala. Samuti määratakse KOV-i kaalutlusõiguse alusel üldplaneeringutes väga detailselt maa-ala juhtotstarbena näiteks korruselamumaa, korterelamumaa ja väikeelamute maa. See aga ei võimalda paindlikkust maa-ala kasutamise osas, kui lähtuda võiks pigem üldisemast elamumaa liigutusest. Samuti esineb üldplaneeringutes eraldi juhtotstarbena raudteemaa, mis vastaks üldisemale käsitlusele transpordimaast. Supelranna maa-ala, haljasala, pargi ja puhkeala käsitlus võimaldaks määratleda maa-ala üldplaneeringus üldisemalt sotsiaalmaana (vt üldplaneeringutes määratava juhtotstarbe ja selle võimaliku õigusliku tähenduse osas eelmist alapeatükki). Paindlikkuse tagamine on äärmiselt oluline, mistõttu on eelmises alapeatükis tehtud ka ettepanek, et ehitise kasutamise juhtotstarvete loetelu peab muutuma üldisemaks ning kohanduma CCI-ga. Arvestada siiski tuleb, et mida üldisemad on määratavad juht- ja sihtotstarbed, seda paindlikum on võimalus viia ellu ka detailplaneeringuid. Eelnev omab olulist mõju naabrusõigustele. Mida üldisemalt on detailplaneeringus sätestatud krundi kasutamise sihtotstarve, seda rohkem on planeeringu elluviijal võimalusi ehitusõiguse teostamisel rakendada erinevaid lahendusi, millega 27 Rahandusministeerium. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Mai 2018, lk 9. Kättesaadav: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 31 ümberkaudsed isikud ei oska arvestada. Naabritel on oluline teada millist konkreetset ehitist planeeringualale kavandatakse. See tähendab, et praktikas võib naabritele omada suurt tähtsust kas ehitatav elamu on ühe-, kahe- või mitmepereelamu, kas mitteelamu kujutab endast majutus-, toitlustus- või kaubandushoonet jne. Samuti võivad ehitisest tulenevad mõjud oluliselt mõjutada ümberkaudseid (näiteks planeeritava tööstushoone tegevusest tekkiv vibratsioon, müra või lõhn). Järelikult võib detailsemat kasutusotstarvete loetelu pidada ennekõike naabrusõigusi arvestades õigustatuks. Tehnilise tähelepanekuna tuleb samuti silmas pidada, et täna kuvab EHR samuti viienda koodikohaga ehitise kasutusotstarbeid. Kui viienda koodikoha määratlus EHR-st kaotada, muudab see samuti avalikkusele, sh naabritele kättesaadava informatsiooni üldisemaks. Siiski ei saa naabrusõigustega arvestamist pidada igal juhul takistuseks juhtotstarvete, maa-alade sihtotstarvete ja ehitiste kasutusotstarvete loetelu üldisemaks muutmisel. Üheks võimaluseks oleks reguleerida detailsemaid kasutusotstarbeid ehitus- või kasutusloa kõrvaltingimusena ja kajastada see informatsioon EHR-s. Teise võimalusena võiks kaaluda ehitise tehniliste andmete lisamist EHR-i ehitise alusandmete juurde. Nimetatud tehnilistel andmetel oleks informatiivne tähendus ja see võimaldaks tuvastada, millise konkreetse kasutusotstarbega ehitisega tegemist on. Seeläbi on vajalik informatsioon ka avalikkusele kättesaadav. Tehnilise lahendusena saaks tulevikus EHR-s/e-ehituse platvormi juurde luua funktsionaalsuse, mis võimaldab avalikkusele näidata, milliseid ehitisi ja millisele maa-alale saab ehitada ning millised on ehitise kavandamisega seonduvad tingimused. Näiteks kui korterelamu (elamumaa) ehitataks ümber hooldekoduks, siis ehitise ümberehitamine eeldaks ärimaa või üldkasutatava maana määratlemist. Samuti analüüsisime, kuidas planeeringutes määratud juhtotstarbed ja maakasutuse sihtotstarbed sobituvad CCI süsteemiga ja uue KAOL-ga. Kuna tehtud on ettepanek olemasoleva KAOL loetelu üldisemaks muutmisel, siis tuli hinnata kas võiks tekkida vastuolu maakasutuse sihtotstarvetega. Näiteks kui elamute alt välja arvata hoolekandeasutused, siis edasipidi on võimalik hoolekandeasutusi liigitada kas ärimaa või sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) alla ehitiste maakasutuse mõttes. Elamute liigitusest välja arvatud ühiselamuhooneid jällegi ärimaa (täpsemalt majutusehitis) alla, mis sobitub ka CCI sellekohase lähenemisega. Kuna KAOL loetelu ja CCI on üldisemad kui maakatastriseaduses toodud katastriüksuste sihtotstarvete loend, on võimalik üldjuhul ka uue KAOL loetelu alusel nimetatud ehitised ühildada maakatastriseaduse regulatsiooniga. Seega ei tuvastatud põhimõttelisi takistusi uue klassifikatsioonisüsteemi rakendamisel, võttes arvesse kehtivat maakasutuse juhtotstarvete ja sihtotstarvete regulatsiooni. Pigem seisneb küsimus selles, kas maakatastriseadus peab katastriüksuse sihtotstarvete osas olema nii detailne või peaks see tuginema üldisemale liigitusele, võttes seejuures arvesse nii CCI-d kui ka uut KAOL-i. Ehitiste kasutamisotstarvete loetelu peab süsteemi üldisemate osadega (maakataster ja planeeringud) süsteemselt haakuma. Täna ei ole maakatastriseadus tugevalt seotud planeerimis- ja ehitusõigusega. Kuna eelduslikult peaks kogu ehitusvaldkond tuginema ühtsetele alustele ehitiste ja nende kasutusotstarvete liigitusel, tuleks tulevikus kaaluda ka maakatastriseaduses katastriüksuste sihtotstarvete üldisemaks muutmist. Seeläbi oleks võimalik täna ebaühtlast praktikat tasakaalustada ja tagada õigusselgus kõikidele osapooltele võimalike ehitusõiguste osas. Samas tuleb arvestada, et maakatastriseadus nimetab selliste ehitiste maakasutusi, mida EhS-s ehitisena ei käsitleta (ennekõike maastikuvormid, nt loodusliku veekogu ja tehisveekogu maa, mäeeraldise maa, haljasalad ja pargi maad, supelranna maa). Nende defineerimine võib olla oluline 32 planeeringute vaates, kuivõrd nendega võivad kaasneda teatavad piirangud ehitamisele ja muule tegevusele (veekaitsevööndid, looduskaitsevööndid, maapõue ja maavara kaitse põhimõtted). Igal juhul ei peaks MaaKat-s toodud liigutus piirama seda, millisel otstarbel ehitist konkreetsel maa- alal kasutada saab. Vastupidiselt, MaaKatS peaks defineerima seda, millised maakasutused on lubatud. 33 LISA 1 EHITISTE LIIKIDEGA SEONDUVAD ÕIGUSAK TID Käesolevas lisas on välja toodud erinevate ehitiste liikidega seonduvad õigusaktid, mis esitavad erinevas detailsusastmes nõudeid ehitistele, sh ka ehitise osadele ehk ruumidele, tehnilistele süsteemidele ning ehitise komponentidele. Välja toodud õigusaktide loetelu ei ole ammendav. Elamutega seonduvad järgmised õigusaktid: 1. Ehitusseadustik 1. Tuleohutuse seadus 2. Riikliku statistika seadus 3. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ 4. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 5. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 6. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 7. Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ 8. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 9. Majandus- ja taristuministri 08.04.2015 määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ 10. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ 11. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ 12. Majandus- ja taristuministri 18.05.2015 määrus nr 47 „Rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliigid, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu“ 13. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.01.2018 määrus nr 3 „Nõuded hoonejaotusplaani aluseks olevale plaanile ja selle ehitisregistrisse kandmise kord“ 14. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 15. Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ 16. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 17. Majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“ 18. Keskkonnaministri 17.05.2018 määrus nr 12 „Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse andmise tingimused ja kord“ 34 19. Sotsiaalministri 20.07.2007 määrus nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ 20. Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ 21. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 12.06.2008 määrus nr 48 „Energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetamise tingimused ja kord“ 22. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27.08.2020 määrus nr 53 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“ 23. Majandus- ja taristuministri 01.06.2020 määrus nr 30 „Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 24. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ 25. Kulutuuriministri 13.06.2019 määrus nr 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“ Mitteelamutega seonduvad järgmised õigusaktid: 1. Ehitusseadustik 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 3. Turismiseadus 4. Kaubandustegevuse seadus 5. Veeseadus 6. Muuseumiseadus 7. Arhiiviseadus 8. Loomakaitseseadus 9. Koolieelse lasteasutuse seadus 10. Riikliku statistika seadus 11. Relvaseadus 12. Tuleohutuse seadus 13. Rahvatervise seadus 14. Sotsiaalhoolekande seadus 15. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus 16. Kemikaaliseadus 17. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 18. Kulutuuriministri 13.06.2019 määrus nr 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“ 35 19. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrus nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ 20. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 21. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 22. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 23. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.08.2005 määrus nr 88 „Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise kord“ 24. Majandus- ja taristuministri 18.05.2015 määrus nr 47 „Rahvahulkade kogunemisega seotud hooneliigid, mille puhul on nõutav energiamärgise olemasolu“ 25. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ 26. Riigihalduse ministri 13.01.2017 määrus nr 2 „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 27. Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ 28. Majandus- ja taristuministri 02.04.2020 määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“ 29. Majandus- ja taristuministri 02.04.2020 määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ 30. Sotsiaalministri 03.04.2002 määrus nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ 31. Sotsiaalministri 09.01.2001 määrus nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ 32. Sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määrus nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ 33. Riigihalduse ministri 12.10.2018 määrus nr 40 „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste energiatõhusate hoonete rajamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 34. Sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ 35. Sotsiaalministri 19.08.2004 määrus nr 103 „Haigla liikide nõuded“ 36. Sotsiaalministri 15.11.2002 määrus nr 132 „Haiglate majutuse standardtingimused“ 37. Sotsiaalministri 25.01.2002 määrus nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ 38. Sotsiaalministri 29.11.2001 määrus nr 116 „Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ 39. Sotsiaalministri 20.12.2000 määrus nr 86 „Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ 36 40. Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ 41. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 42. Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ 43. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 44. Majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“ 45. Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 245 „Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded“ 46. Siseministri 27.11.2001 määrus nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ 47. Kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ 48. Siseministri 25.03.2002 määrus nr 56 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ 49. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded“ 50. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole, lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“ 51. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“ 52. Sotsiaalministri 20.07.2007 määrus nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ 53. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ 54. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ 55. Keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus“ 56. Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ 57. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ 58. Põllumajandusministri 03.10.2002 määrus nr 73 „Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded“ 59. Põllumajandusministri 04.06.2004 määrus nr 105 „Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded“ 60. Põllumajandusministri 04.03.2004 määrus nr 19 „Üksnes hobuse, lamba või kitse sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal hobuse, 37 lamba või kitse pidamise, sealhulgas hobuse, lamba või kitse sperma kogumise, säilitamise, töötlemise ja väljastamise veterinaarnõuded, samuti lamba või kitse sperma kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja väljastamiseks kasutatava muu ettevõtte veterinaarnõuded“ 61. Põllumajandusministri 22.05.2002 määrus nr 37 „Sea või veise sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal sea või veise pidamise, sealhulgas sea või veise sperma kogumise ja säilitamise, veterinaarnõuded“ 62. Põllumajandusministri 27.05.2005 määrus nr 57 „Sellise loomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala veterinaarnõuded, kus püsivalt peetakse või aretatakse loomi nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks“ 63. Põllumajandusministri 10.09.2008 määrus nr 91 „Vesiviljelusloomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone, -rajatise ja loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal vesiviljelusloomade pidamise veterinaarnõuded“ 64. Põllumajandusministri 06.09.2010 määrus nr 88 „Nõuded karuslooma pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ 65. Põllumajandusministri 23.12.2005 määrus nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded“ 66. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 67. Põllumajandusministri 27.08.2009 määrus nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ 68. Põllumajandusministri 03.12.2002 määrus nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ 69. Põllumajandusministri 27.07.2010 määrus nr 84 „Nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise ja broilerite pidamise koolituse kohta“ 70. Põllumajandusministri 27.08.2009 määrus nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ 71. Põllumajandusministri 23.10.2002 määrus nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ 72. Põllumajandusministri 19.06.2003 määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ 73. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ Liiklusrajatiste, veetranspordirajatiste ja õhutranspordirajatistega seonduvad järgmised õigusaktid: 1. Ehitusseadustik 2. Liiklusseadus 3. Raudteeseadus 4. Lennundusseadus 5. Sadamaseadus 38 6. Veeseadus 7. Mereohutuse seadus 8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 9. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 10. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ 11. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 12. Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ 13. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 14. Majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“ 15. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ 16. Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 17. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 18. Majandus- ja taristuministri 22.02.2019 määrus nr 72 „Tee-ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ 19. Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ 20. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ 21. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ 22. Majandus- ja taristuministri 26.10.2015 määrus nr 217 „Avalikult kasutatava jäätee rajamise ja korrashoiu nõuded“ 23. Keskkonnaministri 11.06.2015 määrus nr 34 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“ 24. Majandus- ja taristuministri 09.11.2020 määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ 25. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.12.2002 määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ 26. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määrus nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ 27. Keskkonnaministri 13.10.2019 määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“ 28. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ Tõsteseadmetega seonduvad järgmised õigusaktid: 39 1. Ehitusseadustik 2. Toote nõuetele vastavuse seadus 3. Seadme ohutuse seadus 4. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“ 5. Majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määrus nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ 6. Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ 7. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ 8. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 9. Majandus- ja taristuministri 27.02.2015 määrus nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded“ 10. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.09.2011 määrus nr 87 „Laeva tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetuste kord“ 11. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ Torujuhtmete-, side- ja elektriliinidega seonduvad järgmised õigusaktid: 1. Ehitusseadustik 2. Elektroonilise side seadus 3. Seadme ohutuse seadus 4. Maagaasiseadus 5. Elektrituruseadus 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus 7. Veeseadus 8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 9. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 10. Majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määrus nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ 11. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 12. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 13. Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ 40 14. Majandus- ja taristuministri 27.02.2015 määrus nr 18 „Surveseadmele, aerosooliballoonile ja gaasiballoonile esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ 15. Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ 16. Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ 17. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 18. Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ 19. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ 20. Majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määrus nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“ 21. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 22. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 23. Majandus- ja taristuministri 03.07.2020 määrus nr 40 „Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ 24. Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või - augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ 25. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ Spordi- ja puhkerajatistega seonduvad järgmised õigusaktid: 1. Ehitusseadustik 2. Looduskaitseseadus 3. Loomakaitseseadus 4. Veeseadus 5. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 6. Majandus- ja taristuministri määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ 7. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 8. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ 41 9. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 10. Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 245 „Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded“ 11. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ 12. Sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ Erirajatistega seonduvad järgmised õigusaktid: 1. Ehitusseadustik 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 3. Tuleohutuse seadus 4. Veeseadus 5. Kalmistuseadus 6. Muinsuskaitseseadus 7. Sõjahaudade kaitse seadus 8. Jäätmeseadus 9. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 10. Majandus- ja taristuministri määrus nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ 11. Kulutuuriministri 13.06.2019 määrus nr 27 „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“ 12. Kultuuriministri 24.04.2019 määrus nr 18 „Mälestise tähistamise kord ja tähise kujutis“ 13. Maaeluministri 28.03.2019 määrus nr 38 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“ 14. Maaeluministri 06.05.2019 määrus nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ 15. Maaeluministri 19.12.2018 määrus nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ 16. Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ 17. Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määrus nr 46 „Kaitseväe kalmistu haldamise kord“ 18. Keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ 19. Keskkonnaministri 02.04.2020 määrus nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ 20. Keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ 42 KÄSKKIRI 01.03.2021 nr 16 Riigihanke "Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, ning §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange (CPV kood 72330000-2, nimetus „Sisu või andmete standardiseerimise ja klassifitseerimise teenused“) töö „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine " (edaspidi Töö) tellimiseks. Töö tellitakse seoses ehituse digitaliseerimise aluste ja raamistiku väljatöötamisega IKT arenguprogrammi 2018–2020 raames. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud Töö tellimiseks riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava Töö eeldatav maksumus on 90 000 € (lisandub käibemaks) ning see makstakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest. Lepingu periood on alates lepingu sõlmimisest mitte rohkem kui 9 kuud. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud hanke korraldamise eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna (EEO) digitaalehituse valdkonna juhi Jaan Saare. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees: Jaan Saar, MKM ehitus- ja elamuosakonna (EEO) digitaalehituse valdkonnajuht; Komisjoni liikmed: Teet Kukk, MKM EEO ehitustegevuse valdkonnajuht; 2 Taavi Jakobson, MKM Ehitisregistri (EHR) talituse juhataja; Jüri Rass, MKM ehituse asekantsler. 6. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine Hankedokument Avatud hankemenetlus Sisu või andmete standardiseerimise ja klassifitseerimise teenused (CPV kood 72330000-2) Tallinn 2020 SISUKORD 1. Üldandmed .......................................................................................................................... 3 2. Hankelepingu ese ................................................................................................................ 3 3. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg ............................................................................................. 3 4. Pakkumuse ettevalmistamise juhend ja pakkumuse esitamine ........................................... 3 5. Pakkumuse koosseis ............................................................................................................ 4 6. Pakkumuse maksumus ........................................................................................................ 5 7. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ................................................................................ 5 8. Nõuded pakkuja meeskonnale............................................................................................. 6 9. Pakkumuste vastavuse kontrollimine .................................................................................. 6 10. Pakkumuste hindamine ja hindamiskriteeriumid ................................................................. 6 11. Hankelepingu tingimused.................................................................................................... 9 12. Lisad .................................................................................................................................... 9 1. ÜLDANDMED 1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1, 10122, reg nr. 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2. Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registri e-keskkonnas. 1.4. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juht Jaan Saar, tel: +372 5290777, e-post: [email protected]. 1.5. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, seetõttu ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2. HANKELEPINGU ESE 2.1. Hankija (edaspidi ka Tellija) kutsub esitama pakkumust töö „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine“ (hankelepingu ese) teostamiseks riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustel. 2.2. Hankelepingu eseme detailne kirjeldus, selle eesmärk ja kontseptsioon on lahti kirjutatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ (HD Lisa 1). 2.3. Töö lõpetamise tähtaeg on hiljemalt 31.12.2021. 2.4. Pakkumuse esitamine tähendab Pakkuja nõustumist kõikides riigihanke alusdokumentides kehtestatud hanketingimuste ja reeglitega. 2.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.6. Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.7. Hankija ei kompenseeri Pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid, sh turu-uuringu läbiviimise ettevalmistamisega seotud kulusid. 3. PAKKUMUSE JÕUSOLEKU TÄHTAEG 3.1. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuse esitamise tähtpäevast. 3.2. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse pakkumuse jõusoleku kohta nimetatud tähtaja jooksul. 3.3. Hankija pikendab vajadusel pakkumuste jõusoleku tähtaega kooskõlas RHS §-s 112 sätestatud reeglitega. 4. PAKKUMUSE ETTEVALMIS TAMISE JUHEND JA PAKKUMUSE ESITAMINE 4.1. Hankemenetluses teavituste saamiseks peavad hankest huvitatud isikud Hankijale avaldama riigihangete registri e-keskkonnas oma kontaktandmed, registreerudes hanke juurde „Hankes osalejad“ lehel. Hanke juurde registreerunud isikud saavad automaatteavitusi riigihanke alusdokumendi tühistamise või muutmise kohta, samuti toimub selgituste küsimine ja nendele vastamine e-riigihangete keskkonna kaudu. 4.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab Pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 4.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 4.4. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 4.5. Pakkumus peab olema esitatud .pdf formaadis digitaalselt allkirjastatuna Pakkuja seadusjärgse või volitatud esindaja poolt. 4.6. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate Hankijale edastamise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 4.7. Pakkumused tuleb esitada hanketeates märgitud tähtpäevaks elektroonselt e-riigihangete keskkonna vahendusel: https://riigihanked.riik.ee. Pakkumuse esitamise tähtpäev märgitakse e-riigihangete keskkonnas riigihanke üldandmete lehele. 4.8. Juhul kui pakkumuse digiallkirjastamine ei ole võimalik (nt piiriülesed pakkujad) või pakkumuse koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul, esitatakse käsitsi allkirjastatud dokumendid skaneeritud koopiatena e-riigihangete keskkonnas. Erinevuste esinemisel originaali ja koopia vahel loetakse õigeks ning lähtutakse hindamisel originaaldokumentide sisust. 4.9. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades Hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 4.10. Küsimused riigihanke alusdokumentide kohta tuleb esitada e-riigihangete keskkonna kaudu. Küsimuste esitamiseks peab Pakkuja end riigihanke juurde registreerima. Hankija ei vastuta nimetatud keskkonna ja sidevahendite tehnilise toimimise eest. 4.11. Hankija vastab riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlustele kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotlusele vastama, kui selgitustaotluse Hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtaja vahele jääb vähem kui kuus päeva (RHS § 46 lg 2). 4.12. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on Pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu, et eduka Pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud Pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui Pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 5. PAKKUMUSE KOOSSEIS 5.1. Pakkumuses tuleb esitada: 5.1.1. Tööde sisuline kirjeldus, mis võtab arvesse Tehnilises kirjelduses (HD Lisa 1) esitatud infot ja tingimusi ning mille raames esitatakse: 5.1.1.1. Vabas vormis põhjendus, miks osalete antud hankes; 5.1.1.2. Metoodika ja lepingu täitmise tulemuste kirjeldus; 5.1.1.3. Tegevuste loend ja kirjeldus, sealhulgas lepingu täitmise tulemuste saavutamiseks vajalike täiendavate tegevuste (lisaks tehnilises kirjelduses nimetatule) kirjeldus ja põhjendus; 5.1.1.4. Tegevuste ja tööde ajakava/projektiplaan koos ligikaudse eeldatud ajakuluga olulisemate tegevuste lõikes; 5.1.1.5. Meeskonna koosseis ja meeskonna liikmete valiku põhjendus; 5.1.1.6. Riskide loend koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega. 5.1.2. Pakkumuse kogumaksumus, mis esitatakse riigihangete registri maksumuse vormil; 5.1.3. Projektis osalevate meeskonnaliikmete CV-d (HD Lisas 3 esitatud vormil); 5.1.4. Hankepass (esitada Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil); 5.1.5. Vajadusel volikirjad, sh: 5.1.5.1.Juhul kui käesoleva dokumendi allkirjastab isik, kes tegutseb volikirja alusel, tuleb lisada pakkumusele ka vastav seadusliku esindaja poolt allkirjastatud volikiri; 5.1.5.2.Ühispakkujad peavad esitama volikirja, kus nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja; 5.1.6. Ühispakkumuse korral esitavad ühispakkujad kinnituse, et vastutavad Hankija ees hankelepingu täitmise eest solidaarselt; 5.1.7. Muud kinnitused ja materjalid (vajadusel tõlked), mida Pakkuja soovib pakkumusele lisada. 6. PAKKUMUSE MAKSUMUS 6.1. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes ilma käibemaksuta. 6.2. Pakkumuse eeldatav maksumus käibemaksuta on 90 000 eurot. 6.3. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, intervjuud, töötoad, tõlkimine, lähetused, tulemuste üleandmine ja esitlemine, kasutatava tarkvara litsentsid jms) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Hankija maksab hankelepingu täitmise käigus Töö teostajale vastavalt riigihanke alusdokumentides (HD Lisa 1, Tehniline Kirjeldus) määratud etappidele (pärast vastavas etapis teostatud töö vastuvõtmist) ning täiendavaid makseid ei tee. 7. KÕIKIDE PAKKUMUSTE TAGASILÜKK AMINE 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1. kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad punktis 6.2 nimetatud maksumust; 7.1.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad Hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust Pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8. NÕUDED PAKKUJA MEESKONNALE 8.1. Nõuded pakkuja meeskonnale on täpsustatud Tehnilises Kirjelduse (HD Lisa 1) p 8. 8.2. Meeskonna liikmed ja nende kogemus/CV tuleb lisada pakkumusele ette nähtud korras. CV-s tuleb välja tuua kõik andmed sellises detailsuses, mis võimaldavad hankijal kontrollida meeskonna liikme vastavust esitatud hanketingimustele. 8.3. Pakkumuses loetletud spetsialistide vahetamine on lubatud vaid Hankija/Tellija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat/Tellijat informeerima kaasatud täiendavast eksperdist. 9. PAKKUMUSTE VASTAVUSE KONTROLLIMINE 9.1. Hankija kontrollib pakkumuse vastavust RHS §-s 114 sätestatud korras. 9.2. Pakkumus peab vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja sisaldama käesoleva dokumendi alapunktis 5.1. nõutud informatsiooni. 9.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.4. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 10. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA HINDAMISKRITEERIU MID 10.1. Hankija hindab kõigi pakkujate vastavaks tunnistatud pakkumusi. 10.2. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja hindamiskriteeriumite ja nende eest antavate punktide alusel (vt punkt 11.8): 10.3. Hankekomisjon summeerib hindamiskriteeriumite alusel antud punktid. Pakkumuse sisukriteeriumite (metoodika valik ja tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava, Tellija vajaduste mõistmine, riskide maandamine) ja maksumuse eest antud punktid summeeritakse. 10.4. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 10.5. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille punktide summa on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 10.6. Edukaks ei tunnistata pakkumust, mis sai vähemalt ühe hindamiskriteeriumi eest 0 punkti. 10.7. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem sisupunkte. Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. 10.8. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal: 1. hindamiskriteerium - metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 2. hindamiskriteerium - töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 3. hindamiskriteerium - riskide maandamine (kuni 10 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte); 4. hindamiskriteerium - pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti, alamkriteeriumide eest antakse võrdne arv punkte). 10.8.1. Metoodika valik ja töö tulemuste saavutamiseks vajalike tegevuste kava (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Metoodika Eesmärgipärane, Eesmärgipärane, Üldiselt täiesti selgelt ja põhjendatus ei ole eesmärgipärane, arusaadavalt kohati väga selge nõrgalt põhjendatud põhjendatud Tegevuste Loendatud tegevused Loendatud tegevused Loendatud tegevused loend ja on teostatavad, on piisavad töö on üldjoontes kirjeldus piisavad ja tarvilikud teostamiseks. 1-2 piisavad töö töö teostamiseks, tegevuse kirjeldus on teostamiseks. piisavalt kirjeldatud ebaselge või Rohkem kui 2 ning põhjendatud. teostatavus või tegevuse kirjeldus on tarvilikkus tekitab ebaselge, teostatavus küsimusi. või tarvilikkus Ebapiisav tekitab küsimusi „Rahuldava“ Tegevuste ja Loogiliselt järjestatud, Loogiliselt Põhimõtteliselt töö tulemuse tööde järjestus selgelt ja arusaadavalt järjestatud ja tööde teostamist saavutamiseks koos põhjendatud, tööde tähtaegset teostamist võimaldav, kuid ajakavaga tähtajalist teostamist võimaldav, kuid tööde järjestuses või võimaldav, tööde järjestuse või ajakavas on mitmeid optimaalne. ajakava suhtes on (rohkem kui 2) mõningaid (kuni 2) küsitavusi, küsitavusi Meeskond Kogemus ja suurus Kogemus ja suurus Miinimumnõuded on toetab suurepärase toetab tulemuse täidetud tulemuse saavutamist saavutamist Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt visuaalselt haaratav raskesti haaratav kergesti haaratav 10.8.2. Töö tulemused ja Tellija vajaduste mõistmine (kuni 30 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 30 punkti 25 punkti 15 punkti 0 punkti Hankes Näitab Tellija Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija osalemise vajaduste mõistmist ja mõistmist kooskõlas vajaduste üldist põhjendus kaasa mõtlemist hanke eseme tehnilise mõistmist (lisatud ka kirjeldusega. kooskõlas hanke omapoolsed eseme tehnilise ettepanekud) kirjeldusega. kooskõlas hanke eseme tehnilise kirjeldusega (vt HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus). Tulemuste Näitab Tellija Näitab Tellija vajaduste Näitab Tellija kirjeldus vajaduste mõistmist ja mõistmist kooskõlas vajaduste üldist kaasa mõtlemist hanke eseme tehnilise mõistmist kooskõlas hanke kirjeldusega. kooskõlas hanke eseme tehnilise eseme tehnilise kirjeldusega (vt HD kirjeldusega. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus). Ebapiisav Tulemuste Eesmärgile täielikult Eesmärgile vastav, Eesmärgile vastav „Rahuldava“ formaadi vastav, detailselt ja arusaadavalt kirjeldatud ja kasutatav, kuid tulemuse kirjeldus arusaadavalt ja hästi kasutatav. Võiks võiks olla oluliselt saavutamiseks kirjeldatud, selge ja olla mõnes aspektis detailsem või hästi kasutatav detailsem või selgemini selgemini kirjeldatud. kirjeldatud Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne, Detailne, kuid lakooniline, visuaalselt haaratav raskesti haaratav visuaalselt kergesti haaratav 10.8.3. Riskide maandamine (kuni 10 punkti) Suurepärane Hea Rahuldav Ebapiisav 10 punkti 7 punkti 4 punkti 0 punkti Riskide loetelu Loetletud ainult kõik Loetletud kõik Enamik olulisi olulised riskid olulised riskid, riske loetletud kuid on esitatud ka ebaolulisi Riskide mõju Kõik hinnangud on Hinnangud on Hinnangud on ja tõenäosus põhjendatult realistlikud ja realistlikud ja antud, kuid nende hinnatud mõistetavad mõistetavad, võib realistlikkuses või esineda üksikuid mõistetavuses on Ebapiisav küsitavusi. küsitavusi „Rahuldava“ tulemuse Maandamise Maandamise meetodid Maandamise Maandamise saavutamiseks meetodid väga hästi põhjendatud, meetodid piisavalt meetodid üldiselt proportsionaalsed riski põhjendatud ja kirjeldatud ja esinemise tõenäosusele, ja Pakkuja poolt põhjendatud. Pakkuja poolt reaalselt reaalselt kasutatavad. kasutatavad. Vormistus Piisavalt detailne, Piisavalt detailne Üldine lakooniline 10.8.4. Pakkumuse maksumus (kuni 30 punkti) Pakkumuse maksumuse väärtuspunktide määramisel saavutab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam (pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta) pakkumus. Väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi kohaselt: “punktimäär” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” × 30. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. 11. HANKELEPINGU TINGIMUSED Pakkujaga sõlmitava lepingu projekt on hankedokumendi HD Lisa 2. 12. LISAD HD Lisa 1 – Tehniline kirjeldus HD Lisa 1a – CCI-EE-2020.10.0.1 tabelid HD Lisa 1b – KAOL ja CCI analüüs koos võrdlustabeliga HD Lisa 2 – Lepingu projekt HD Lisa 3 – Eksperdi ja projektijuhi CV-vorm Hankedokumendi Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine Tehniline kirjeldus Tallinn 2021 Sisukord 1. Hankelepingu ese ............................................................................................................................ 3 2. Taustainfo ........................................................................................................................................ 3 3. Eesmärk ........................................................................................................................................... 4 4. Tegevused ja oodatud tulemid ........................................................................................................ 4 5. Metoodika ....................................................................................................................................... 7 6. Aruandlus ........................................................................................................................................ 7 7. Tähtajad ........................................................................................................................................... 8 8. Nõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................................ 8 9. Tellijapoolne meeskond .................................................................................................................. 9 Lk 2 / 9-st 1. Hankelepingu ese Projektijuhtimise ja ekspertteenus ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamiseks. 2. Taustainfo Ehitussektori tootlikkus nii Eestis kui maailmas tervikuna on madal ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eestvedamisel on seatud eesmärgiks jõuda ehitussektori tootlikkuse osas EL keskmise tasemeni aastaks 2030. Tootlikkuse tõusuks on vaja ehituse lisandväärtuse tõstmist sektori töötaja kohta. Seda saab eelduslikult teha tehnoloogia (sh digitaliseerimine, standardiseerimine, automatiseerimine, robotiseerimine) ja juhtimise (sh digitaalne andmevahetus, juhtimisvõimekus, koostöövõimekus, hangete läbipaistvus, kvaliteeti väärtustavad lepingud) arendamisega. Kõige selle ühiseks nimetajaks on digitaalehitus. 2020. a. lõpus valmis Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendusprojekt (ÜKS)1 ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi loomiseks (hankeleping nr 1.9-8/18-280- 1 allkirjastatud 13.08.2018). Arendusprojekti eesmärgiks oli luua ehituse ühtne klassifitseerimissüsteem, mis arvestab kaasaegsete suundumustega ehitusinfo modelleerimise (BIM) tehnoloogia ja digitaalehituse vallas ning loob ühtse ja arusaadava keele ehitusinfo juhtimiseks. Arendusprojekt täitis püstitatud eesmärgid ning välja on valitud klassifitseerimissüsteem CCI (Construction Classification International) koos Eesti jaoks kohandatud rahvuslike osadega CCI-EE2. Projekti lõppfaasis loodud rahvusvahelise ühingu CCIC 3(Construction Classification International Collaboration) Eesti esindajaks sai MTÜ Eesti Ehitusteabe Fond (ETF). Sellega on astutud esimene suur samm ühtse klassifitseerimissüsteemi kasutusele võtmiseks, kuid klassifikaatorite integreerimine digitaalsetesse ehitusprotsessidesse elukaare üleselt eeldab praeguse CCI-EE täiendamist, edasiarendamist, koolitamist ja rahvusvahelist koostööd. Sellest tulenevalt on CCI-EE juurutamiseks vaja veel mitmeid lisategevusi, mis on kirjeldatud käesolevas hankes. Valminud CCI-EE vajab edasiarendamist ja piloteerimist Eesti ehitussektoris ning ühildamist Eestis juba kasutatavate liigituste ja klassifikaatoritega. Töö võimaldab leida loodud süsteemi kitsaskohad, luua praegustele CCI-EE klassifikaatoritele täiendavaid alamklasse, korrigeerida terminoloogiat ja saada vajalikku tagasisidet ja parandusettepanekuid plaanitud koolitustelt. CCI loomise projekti lõppemisel jäi selle nn tuumikosasse üles mitmeid küsimusi, mis on võimalik lahendada vaid püsiva rahvusvahelise koostööna. CCI põhineb rahvusvahelistel standarditel (ISO-12006 ja ISO 81346), CCI-EE rahvusliku osa klassifikaatorid peaksid samuti põhinema meie rahvuslikel standarditel. Osa neist olulistest ehitusvaldkonnaga seotud standarditest vajavad lähiaastatel muutmist ning uuendusprotsessis peavad kindlasti osalema ka CCI-EE tehnilise komitee spetsialistid, et loodav kattuks CCI-EE põhimõtetega. CCI loomisel aluseks olnud rahvusvaheliste standardite uuendamisel tuleb samuti Eesti esindaja kaasata, vastasel juhul võivad CCI ja ISO standardite sisus tekkida vastuolud. 1 Töö tulemused ja aruanded kättesaadavad veebilehel http://www.eehitus.ee/cci-ee 2 HD Lisa 1a - CCI-EE-2020.10.0.1 3 www.cci-collaboration.org Lk 3 / 9-st 3. Eesmärk Käesoleva hanke eesmärk on juurutada CCI-EE klassifitseerimissüsteem Eesti ehitusprotsessidesse elukaare üleselt ning luua eeldused selle jätkusuutlikuks arenguks. 4. Tegevused ja oodatud tulemid 4.1. CCI-EE juhtgrupi moodustamine CCI-EE haldaja Eesti Ehitusteabe Fondi (ETF) juurde tuleb luua juhtgrupp, mis kaasab ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud huvigrupid (riikliku ja erasektori suuremad tellijad ja ehitusvaldkonna spetsialistid erinevatest valdkondadest, ehitusalaliitudest, kõrgkoolidest jne). Osa nendest sihtgruppidest on varasemast ETF liikmed, kuid klassifitseerimisvaldkonnas seni koostööd pole tehtud. Juhtgrupi tegevuse koordineerimiseks koostatakse tegevuskava. Töökorraldust koordineerimiseks on vajalik määrata juhtgrupi juhataja ja tehniline sekretär, et koostada vajalikud töödokumendid, klassifikaatoritega seotud täiendused ja muudatused, koordineerida kohalikku ja rahvusvahelist koostööd jne. 4.1.1. Eeldatavad tegevused: Koostöös MKM-i ja ETF-ga moodustada juhtgrupp ning tagada juhtgrupile vajalik tehniline tugi, sh grupi tegevuseks vajalike dokumentide koostamine (nt kodukord), kaasamine, koolitamine jne. 4.1.2. Tulem: Teostatud kõik eeldatavad tegevused ning loodud on CCI-EE juhtgrupp, mis suudab iseseisvalt tegutseda peale käesoleva projekti lõppu. 4.2. CCI-EE tehnilise komitee moodustamine ja selle töö juhtimine Valminud CCI loomisprotsessis oli oluline osa rahvusvahelisel koostööl, mis toimus tänu töörühma vastavate oskustega spetsialistidele. Kuna CCI vajab tehnilist tuge ka järgnevatel aastatel, tuleb CCI juurde luua vähemalt kahe liikmeline tehniline komitee, mis korraldab CCI-EE klassifikatsioonisüsteemi integreerimise Ehitisregistri (EHR) ja teiste riiklike andmebaasidega, loob juurde uusi alamklasse, täiendab neid nii sisu kui ka terminoloogia osas, koordineerib koostööd rahvuslike ja rahvusvaheliste klassifitseerimisvaldkonna standardite tehniliste komiteedega, osaleb terminoloogilistes aruteludes ja teeb seda kõike lähtudes Eesti huvidest ja rahvusvahelises koostöös CCIC liikmetega. 4.2.1. Eeldatavad tegevused: Koostöös MKM-i ja ETF-ga moodustada vähemalt kahest valdkonna eksperdist (esialgu võivad need olla ka pakkuja meeskonna liikmed) koosnev CCI-EE tehniline komitee, mille ülesandeks on projekti jooksul:  koostada komitee toimimise põhimõtted ja tegevusplaan kuni aastani 2023;  täiendada ja kohandada CCI-EE süsteem kasutusvalmis kujule;  viia lõpule vajalikud tööd kasutusotstarvete loetelu (KAOL) ja CCI-EE ühtlustamiseks (sh koostada lõplik tõlketabel) tuginedes eelnevale analüüsile4; 4 HD Lisa 1b - KAOL ja CCI analüüs (vt. ka http://www.eehitus.ee/cci-ee) Lk 4 / 9-st  MKM-i toetamine CCI-EE kasutusele võtmisel, sh EHR-i ja e-ehituse platvormi teenustele vajalike tõlketabelite koostamine ja CCI-EE täiendamine;  toetada avaliku sektori tellijaid (Transpordiamet, RKAS, Rail Baltic) CCI-EE juurutamisel ja kasutusele võtmisel;  osalemine rahvusvahelise CCIC tehnilise komitee töös ning vajadusel ka sellega seotud CEN/ISO töögruppide töös. Hankelepingu täitmise jooksul vastutab CCI-EE tehnilise komitee tegevuse eest täitja ning pakkujad peavad arvestama ülaltoodud tegevuste juhtimise ja sisulise teostamisega ka oma pakkumises. 4.2.2. Tulem: Teostatud kõik eeldatavad tegevused (sh KAOL ja CCI-EE tõlketabel ning EHR-i jaoks vajalikud täiendavad tõlketabelid, mis võimaldavad kõiki olulisi ehitisi kirjeldada ja teisendada ühest süsteemist teise) ning loodud CCI-EE tehniline komitee, mis suudab iseseisvalt tegutseda ka peale käesoleva projekti lõppu. Tulemusena on CCI-EE valideeritud ja täiendatud vastavalt Eesti ehitussektori vajadustele. 4.3. CCI-EE teavituse ja kasutusele võtmisega seotud koolitused Loodud CCI-EE vajab edasiarendamist eesmärgiga, et seda hakkaks koos EHR-i ja teiste riiklike süsteemidega kasutama kogu ehitussektor. Oluline on CCI-EE klassifitseerimisinfo levitamine kõigi ehituse elukaarel tegutsevate sihtgruppideni. Klassifitseerimisinfot vajatakse ehitusprotsesside juhtimiseks ka siis, kui ei kasutata riiklikke registreid. Vajalik on alustada CCI kasutusele võtmist tagava koolitustega erinevatele sihtgruppidele. Koolituste eesmärgiks on tutvustada nii loodud süsteemi üldiseid aluseid kui ka konkreetse sihtrühma klassifikaatoreid. Koolitusi viivad läbi pakkuja meeskonna liikmed kaasates vajadusel teisi valdkonna spetsialiste. Koolituste välja töötamisel ja juhendmaterjalide koostamisel tuleb teha koostööd Eesti ehitusvaldkonna ülikoolide-kõrgkoolidega (vähemalt kolmega), et need toetaksid olemasolevaid ja uusi õppekavasid. 2021 I poolaastal tuleb korraldada vähemalt 5 CCI-EE klassifitseerimissüsteemi ja klassifikaatorite kasutuse praktilist koolitust järgnevatele sihtgruppidele (vajadusel eraldi hooneehituse ja taristuehituse valdkonna spetsialistidele):  IT-personal ja eelarvestajad, kes tegelevad andmebaaside ja süsteemide haldusega;  ehitusjuhid ja kinnisvara arendajad – eelistatult avaliku sektori tellijad ja suurettevõttjad;  projekteerimise juhid ja projekteerijad;  ehitustegevuse juhid;  kinnisvara haldajad ja käitajad. Iga koolituse maht ca 4-5 akadeemilist tundi (AT-d) koosneb:  sissejuhatavast loengust;  selle konkreetse valdkonna erisustest ja eesseisvatest ülesannetest seoses CCI-EE kasutusele võtmist toetavata rakenduste väljatöötamisega; Lk 5 / 9-st  päriselu näidetel piloteerimise läbitegemine (klassifitseerimine erinevate tarkvarade näitel) ja BIM mudelite kaasamine;  kasutusjuhud erinevate rollide vaates;  küsimuste ja vastuste voor, et saada tagasiside edasiste koolituste sisuliseks korraldamisteks ja loodud klassifikaatorite täiustamiseks. 4.3.1. Eeldatavad tegevused: Korraldada koolitused ja koostada vajalikud juhendmaterjalid CCI- EE juurutamiseks, sh:  vajalike koolituste (vähemalt 5) korraldamine ja läbiviimine (sh kõikidest koolitustest ka videosalvestuste avalikustamine veebis);  juhendmaterjalide koostamine ja avalikustamine internetis, sh lihtsad ja arusaadavad brošüürid ja/või videod iga sihtgrupi (5) jaoks;  CCI-EE veebilehe sisu välja töötamine ja loomine (ETF alamlehena) vastavalt sihtgruppide ja EHR-i vajadustele. 4.3.2. Tulem: Teostatud kõik eeldatavad tegevused ning tulemusena on Eesti ehitussektorile loodud koolitusmaterjalid CCI-EE juurutamiseks ning läbiviidud koolitused esimestele gruppidele, kes on seejärel suutelised CCI-EE-d oma igapäevatöös rakendama ja kogemusi teistele edasi andma. 4.4. Ehitusmaterjalide ja-toodetega seotud info klassifitseerimine CCI-EE loomisel üheks oluliseks alusdokumendiks olnud standardit ISO 12006-2 polnud võimalik sobivalt kasutada ehitustoodete klassifikaatori loomisel, kuna suur osa ehitustoodete liigitamisest põhineb toote või materjali toimivusel ehk omadustel. Seetõttu jäädi valiku juurde, et ehitustoodete infot leiab esialgu läbi CCI-EE „ehituskomponendi“ ning „ehitusinfo“ tabelite. Tänu sellele, et viimastel aasatel on riiklikud andmeregistrid läbimas põhjalikku uuendust, 2020 sügisel valmis CCI- EE ning 2020. a. lõppes BIM nõuete teostatavuse kontrolli ja etalonmudeli projekt, on ehitusmaterjalide tootjad ja importijad hakanud järjest enam huvi tundma ehitustoodete klassifitseerimisvõimalustest. Mõned Eesti tootjad on loonud oma toodete infomudelid, suurtel välismaiste kontsernide Eesti esindajatel on sellist infot (ehk eeliseid) veelgi enam. Mõeldes just kohalikele tootjatele ja nende ekspordivõimekuse suurendamisele, on vaja CCI-EE juurutamise projektis kaasata klassifitseerimisprotsessi ehitusmaterjalide sektor. Lisaks sektori mitmele tootjale on aktiivset huvi näidanud ka Eesti Puitmajaliit, Digitaalehituse klaster on loonud vastava töörühma. Suuremate sammude tegemiseks tuleb esmalt selgitada, kes ning milliseid ehitustoodete ja materjalidega seotud andmeid või omadusi ehitussektoris vajavad ja millisel kujul, millist infot on võimalik ja vajalik alla laadida infomudelitest, mida saavad oma tooteinfo loomiseks teha tootjad jne. Seetõttu tuleb käesolevas töös alustada järgmiste tegevustega: a) Kirjeldada tegevuse eesmärgid, koostada tegevuskava ja ajajoon. b) Leida aktiivsed liikmed ja kaasamõtlejad lisaks Eesti Puitmajaliidust, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust, Eesti Asfaldiliidust ning Digitaalehituse klastrist ning kaasata teisigi võimalikke huvilisi. c) Ehitustoodete ja -materjalidega seotud infot võrrelda ja kaardistada pilootprojektidena RKAS ja Transpordiameti poolt rajatud suurobjektide kohta, näiteks: Lk 6 / 9-st - Viimsi Riigigümnaasiumi hoone koos infrastruktuuri objektidega - Sisekaitseakadeemia Narva Kolledži hoone koos infrastruktuuri objektidega - Saue Vallavalitsuse hoone koos infrastruktuuri objektidega - maantee-ehitusobjekt (näiteks Ardu-Võõbu teelõik) - raudtee-ehitusobjekt (näiteks Rail Baltic objekt) d) Viia läbi uuring ehitusmaterjalide digitaalsete andmetega varustamisest, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas siduda ehitusmaterjalide omadused ja CCI-EE klassifitseerimissüsteem. Fookus peab olema ühilduvuses rahvusvaheliste süsteemidega, et Eesti tootjad saaksid oma tooteid võimalikult lihtsalt rahvusvahelistel turgudel müüa. 4.4.1. Eeldatavad tegevused: Ehitusmaterjalide ja -toodete info klassifitseerimispõhimõtete väljatöötamiseks vajalikud uuringud, analüüsid, töötoad (vähemalt 3) ja juhendmaterjalid. 4.4.2. Tulem: Teostatud kõik eeldatavad tegevused ning tulemusena on CCI-EE viidud kooskõlla (vajadusel täiendatud) ehitusmaterjalide ja -toodete infoga, mis toetavad Eesti ehitusettevõtete ja ehitusmaterjalide eksporti. 5. Metoodika 5.1. Tööde teostamise metoodika on Töövõtja otsustada, kuid tulemite saavutamiseks eeldab Tellija vähemalt p-s 4 kirjeldatud tegevuste teostamist. 5.2. Tellija eeldab, et töövõtja on lepingu esemeks olevate tööde valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda lepingu nõuete täidetavuse ja kvaliteetse terviktulemuse saavutatavuse riski. 6. Aruandlus 6.1. Töövõtja peab vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi ka erinevatel valdkondlikel üritustel. 6.2. Töövõtja peab koheselt informeerima Tellijat tekkinud takistustest või probleemidest, mis võivad ohtu seada tulemi tähtaegse saavutamise. 6.3. Töö käigus tuleb esitada järgnevad aruanded (Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud vormis): 6.3.1. Lähtearuanne, mis kirjeldab detailset tööde metoodikat, töökorraldust ning tegevusplaani. 6.3.2. Vahearuanne nr 1, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud dokumentatsiooniga (juhendid, analüüsid, protokollid jms). 6.3.3. Vahearuanne nr 2, mis annab ülevaate teostatud töödest koos aruandeperioodil koostatud dokumentatsiooniga (juhendid, analüüsid, protokollid jms.). Antud vahearuande lisadena tuleb kindlasti esitada ka p-s 4.4. d) kirjeldatud uuringu tulemused. Lk 7 / 9-st 6.3.4. Lõpparuanne, mis sisaldab kokkuvõtliku ülevaadet tööde teostamisest, tulemitest ning ettepanekuid CCI-EE arendamisega seotud edasistest tegevustest. Lõpparuandele tuleb lisada kõik p-s 4 kirjeldatud tulemitega seotud dokumentatsioon (juhendid, analüüsid, võrdlustabelid jms). 7. Tähtajad 7.1. Projekti olulised tähtajad ja väljamaksed: Tähtaeg arvates lepingu Väljamakse % Töö etapi kirjeldus allkirjastamisest Lepingu summast I etapp, lähtearuanne (p.6.3.1) Mitte rohkem kui 3 nädalat 20% II etapp, vahearuanne nr 1 (p.6.3.2) Mitte rohkem kui 3 kuud 25% III etapp, vahearuanne nr 2 (p.6.3.3) Mitte rohkem kui 7 kuud 25% IV etapp, lõpparuanne (p.6.3.4) Mitte rohkem kui 9 kuud 30% 7.2. Projekti lõpptähtaeg on 31.12.2021. 8. Miinimumnõuded pakkuja meeskonnale 8.1. Pakkuja peab tagama töö teostamise järgmise kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Töö teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt: 8.1.1. vähemalt üks tehnilise- või majandusala magistrikraadi või samaväärse hariduse ja vähemalt 3 aastase BIM-kogemusega ehitusala ekspert. Pakkuja esitab meeskonna liikme CV, koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel osalemise kohta. 8.1.2. vähemalt kaks tehnilise- või majandusala magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperti, kes omavad vähemalt 3 aastast kogemust klassifitseerimisega seotud uuringute koostamisel, analüüsimisel või välja arendamisel. Pakkuja esitab meeskonna liikme CV, koos spetsialisti allkirjastatud kinnitusega hankelepingu täitmisel osalemise kohta. 8.2. Pakkuja peab meeskonna liikmetest ühe eksperdi määrama projektijuhiks. Pakkuja märgib projektijuhi ülesandeid täitva spetsialisti CV-s, et tegemist on projektijuhiga. 8.3. Kõik magistrikraadi või samaväärse haridusega ehitusala eksperdid, kes omavad varasemat kogemust ehitusinfo klassifitseerimissüsteemidega ja/või klassifitseerimisega seotud tööde läbiviimisel, peavad olema viimase 10 aasta jooksul osalenud vähemalt ühes hankelepingu esemega sarnase5 lepingu täitmisel. Pakkuja märgib selle meeskonna liikme CV-s. 5 Sarnasteks töödeks on klassifitseerimisega seotud uuringute koostamine, analüüsimine või välja arendamine. Lk 8 / 9-st 8.4. Pakkujal on lubatud koostada hankelepingu täitmise meeskond vabalt, kaasates täiendavaid liikmeid, kuid meeskond peab hõlmama vähemalt eelnevalt sätestatud kolme meeskonnaliiget. 8.5. Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks hankelepingut täitva meeskonna loetelu ja meeskonna liikmete CV-d. 8.6. Juhul kui hankelepingu täitmisel tekib vajadus kaasata hankelepingu täitmisesse täiendavaid spetsialiste või olemasolevaid välja vahetada, võib pakkuja seda teha vaid eelneval hankija kirjalikul nõusolekul. Punktis 8.1 nõutud spetsialistide asendamisel peab asendavate isikute kvalifikatsioon ja kogemus olema vähemalt samaväärne hanke alusdokumentides loetletud vastavatele spetsialistidele esitatud nõuetega. 8.7. Täiendavate spetsialistide kaasamisel või olemasolevate väljavahetamisel hankelepingu hind ei muutu. 9. Tellijapoolne meeskond Tellija poolt osaleb projektis järgmine meeskond:  Projektijuht: Jaan Saar, digitaalehituse valdkonnajuht;  Taavi Jakobson, EHR talituse juhataja;  Jüri Rass, ehituse asekantsler;  Teet Kukk, ehitustegevuse valdkonnajuht. Tellija võib kaasata ka teisi liikmeid vastavalt vajadusele nii Tellija organisatsioonist kui ka teistest organisatsioonidest, sh MTÜ Digitaalehituse klaster, avaliku sektori tellijate BIM töörühm, Riigi Kinnisvara AS (RKAS), Transpordiamet. Lk 9 / 9-st Omanik ja peamine kontakt: ET Infokeskus AS Kontakt e-post: [email protected] CCI-EE versiooni number: 2020.10.0.1 Sisujuht Sissejuhatus Klassifikatsioonisüsteemi ülesehitus Kasutatud standardid Üksiku klassi üldine ülesehitus (CS … PL) Klassi/tabeli muutmise protsess Klassi koodi kasutamine (üheastmeline) Klassi koodi kasutamine (mitmeastmeline) Klassi koodi kasutamine (ehitusinfo) Klassi koodi kasutamine (protsess, ressurss) Kombineeritud klassifikatsiooni kood Tagasi sisukorda Sissejuhatus Käesolev dokument esitab rahvusvahelise klassifikatsiooni süsteemi CCI (ingl construction classification international - CCI) ühes rahvuslike lisadega (EE), mida kasutatakse Eestis, et tagada elukaareülene, ehitusega seotud informatsiooni kasutamine. Antud klassifikatsioonisüsteemi vastutav omanik on ET Infokeskus AS. Klassifikatsioonisüsteem on esitatud versiooni põhiselt, milles peamine versiooni number on esitatud ka faili nimes (nt. CCI-EE-2020.10.0.1.xlsx) ning käesoleva töölehe, EE-Introduction, päises. Ehkki ka üksiku klassi tabelesitus omab versiooni numbrit, tuleb viitamisel alati kasutada faili versiooni ehk peamist versiooni numbrit. Kõik muudatused lähtuvad käesoleva faili vastutavalt omanikult. Tagasi sisukorda Klassifikatsioonisüsteemi ülesehitus Klassifikatsioonisüsteem koosneb erinevatest klassidest, millest igaüks on esitatud omaette töölehena (töölehe nimetus on vastava klassi lühinimi). Klassifikatioonisüsteemi üldine ülevaade on esitatud töölehel EE-Overview. Klassifikatsioonisüsteem põhineb standardil EVS- EN ISO 12006-2.Üksikud klassid on eristatavad värvikoodi baasil ning need viitavad erinevatele ehitise elukaart puudutavatele aspektidele ning protsessidele. Roheline Rohelised klassid esitavad ehitustulemust, mis tekib või muutub läbi ühe või rohkema ehitusprotsessi (Punane), milles kasutatakse üht või rohkem ehitusressurssi (Kollane). Rohelisi klasse nimetatakse ka CCI süsteemi tuumikuks (ingl core of the CCI ), mis on osaliselt loodud ning värskendatud rahvusvahelise CCI komitee poolt. CCI komitee jagab oma ettepanekuid antud klassifikatsioonisüsteemi omanikuga, ET Infokeskus AS, kes Rohelised klassid esitavad ehitustulemust, mis tekib või muutub läbi ühe või rohkema ehitusprotsessi (Punane), milles kasutatakse üht või rohkem ehitusressurssi (Kollane). Rohelisi klasse nimetatakse ka CCI süsteemi tuumikuks (ingl core of the CCI ), mis on osaliselt loodud ning värskendatud rahvusvahelise CCI komitee poolt. CCI komitee jagab oma ettepanekuid antud klassifikatsioonisüsteemi omanikuga, ET Infokeskus AS, kes kontrollib ning koordineerib seejärel kõikide teiste klasside värskendamise vajadust ning väljastab uue versiooni ühes versiooni numbri muudatusega. Kollane Kollased klassid esitavad ehitusobjekti, mida kasutatakse ehitusprotsessis (Punane), et saavutada konkreetne ehitustulemus. Neid klasse arendatakse rahvuslikena, kuid alati tagatakse nende seos CCI süsteemi tuumikklassidega (Rohelised) ning ehitusprotsessi klassidega (Punane). Mistahes muudatus nendes klassides kinnitatakse ning lanseeritakse ET Infokeskus AS poolt, kes lisab klassi versiooni numbri ning uuendab faili versiooni numbrit. Punane Punased klassid esitavad protsessi, mis kasutab ehitusressurssi (Kollane), et saavutada ehitustulemust. Neid klasse arendatakse rahvuslikena, kuid alati tagatakse nende seos CCI süsteemi tuumikklassidega (Rohelised) ning ehitusressursside klassidega (Kollane). Mistahes muudatus nendes klassides kinnitatakse ning lanseeritakse ET Infokeskus AS poolt, kes lisab klassi versiooni numbri ning uuendab ka faili versiooni numbrit. Märkus: Kõiki siintoodud klasse tuleb alati kasutada omavahel ühendatult. Seetõttu on ehitusressurss seotud ehituselemendiga ning ehitusprotsess on elemendi-neutraalne niipalju kui võimalik. Tagasi sisukorda Kasutatud standardid Klassid on tuletatud erinevate standardite baasil, mis on siinkohal ka nimetatud. Muuhulgas on esitatud kõrvalekalded standarditest, mida on peetud vajalikuks rakendada. EVS-EN ISO 12006-2 Ehitamine. Ehitusinfo korraldamine. Osa 2: Klassifitseerimisraamistik Märkus: Antud standardi üldist raamistikku on kasutatud käesoleva klassifitseerimissüsteemi loomise juures (sh "CCI tuumikklassid" ning rahvuslikud alamklassid). Vaata töölehte <EE- Overview> ning sellele järgnevate alamklasside töölehti (CS, … RS, … , PC, … PL). Peamised erisused: Ehituselement on jagatud klassidesse: Funktsionaalne süsteem <CF>, Tehniline süsteem <CT>, Ehituskomponent <CO>. Klass "Ehitustoode" jaguneb kahe alamklassi vahel: "Ehituskomponent - CO" ning "Ehitusinfo - <RI>", seetõttu ei ole seda antud eraldiseisva klassina. Klass "Töötulemus" on liigutatud klassi "Tootmisprotsess" alla, mis ühtlasi kaasab endas ka tööde kirjedusi. EVS-EN 81346-1 Tööstuslikud süsteemid, paigaldised ja seadmed ning tööstustooted. Liigendamise põhimõtted ja viitetunnused. Osa 1: Põhireeglid Märkus: Antud standardis on esitatud üldised klassifitseerimise liigendamise põhimõtted, mida on kasutatud antud klassifitseerimissüsteemi juures. Pane tähele, et kodeerimise ning liigendamise põhimõtteid (sh näiteid) on käsitletud ka teistes standardites. EVS-EN IEC 81346-2 Tööstuslikud süsteemid, paigaldised ja seadmed ning tööstustooted. Liigendamise põhimõtted ja viitetunnused. Osa 2: Objektide liigitamine ja liikidele vastavad koodid Märkus: Üldine komponentide jaotus, mida on rakendatud klassi ehituskomponent <CO> juures. Fookus on objekti tüübil ning mitte selle omadusel (seda kirjeldatakse läbi omaduse või omaduse grupi). EVS-EN IEC 81346-12 Industrial systems, installations and equipment and industrial products - Structuring principles and reference designations - Part 2: Classfication of objects and codes for classes Märkus: Üldine funktsionaalsete ning tehniliste süsteemide jaotus, mida on rakendatud vastavate klasside <CF> ning <CT> juures. Märkus: Lisainfot teiste klasside lähteallikate kohta leiad lõppraportist: "Ehituse ühtse klassifikatsioonisüsteemi loomine (31.07.2018−30.09.2020)". Tagasi sisukorda Üksiku klassi üldine ülesehitus (CS … PL) Iga klassi tööleht sisaldab päise sektsiooni, milles järgneb juba klassi alamjaotus. Kõik klassid (töölehed) omavad ühesugust struktuuri, ridade ja veergude tähenduses (vaid ehitusinfo <RI> klass sisaldab lisaveergusid, mis aitavad esitatud omadust linkida teiste süsteemide/ standarditega koos ettemääratud näidisühikuga). Märkus: Kõik klasside töölehed on fikseeritud (sisu, esituse, kodeerimise jne tähenduses) Iga klassi tööleht sisaldab päise sektsiooni, milles järgneb juba klassi alamjaotus. Kõik klassid (töölehed) omavad ühesugust struktuuri, ridade ja veergude tähenduses (vaid ehitusinfo <RI> klass sisaldab lisaveergusid, mis aitavad esitatud omadust linkida teiste süsteemide/ standarditega koos ettemääratud näidisühikuga). Märkus: Kõik klasside töölehed on fikseeritud (sisu, esituse, kodeerimise jne tähenduses) kindlale klassi versioonile. Kõik muudatused, sh alamklassi kood/teksti muudatused, lisamised, tekstilised parandused jne lanseeritakse klassifitseerimissüsteemi omaniku poolt. Vaata alamlõiku "Klassi/tabeli muutmise protsess". Päise sektsioon (read) 1: Class code CCI-EE klassi lühinimi, mis ühtib töölehe nimetusega ning mida kasutatakse mistahes viitamise korral. 2: Class desc CCI-EE klassi kirjeldus, mis esitatakse ka töölehel <EE-Overview>. 3: Version Klassi versiooni number, mis on seotud töölehega <EN-Revisions>. Üldjuhul ei viidata sellele versiooni numbrile, kuna antud klass on tervikliku klassifitseerimissüsteemi osa ning muudatus ühes klassis toob kaasa ka CCI-EE versioonimuudatuse. 4: Function Üldine funktsiooni tunnus ehitusinfo mudelitega seotud keskkondades, mis seob klassi kas siis komponendi või projekti (ehitise) tasandil. 5: Parameter name Parameetri nimetus, mida kasutatakse tarkvaralises/veebipõhises lahenduses, milles väärtus seotakse kindla klassiga. Parameetri nimetus põhineb klassi koodil, mis on antud ehitusinfo <RI> klassis, alamsektsioon: <AC>. Parameetri nime defineerimisel ei ole lubatud kasutada tühikud. Parameetri nimetus on versioonist sõltuv, kuna see põhineb konkreetsel klassil. 6: Parameter desc Parameetri kirjeldus, mida kasutatakse tarkvaralises/ veebipõhises lahenduses, milles väärtus seotakse kindla klassiga. Parameetri nimetus põhineb klassi koodil, mis on antud ehitusinfo <RI> klassis, alamsektsioon: <AC>. Parameetri nimetuse defineerimisel ei ole lubatud kasutada tühikud. Parameetri nimetus on versioonist sõltuv, kuna see põhineb konkreetsel klassil. Alamklassi kirjeldav sektsioon (veerud), alustades "rida 7" A: Level 1 Klassid on jagatud ühte või mitmesse gruppi/alagrupp. Level 1 esitab klassi lühinime esimese tähe. Juhul kui antud klass sisaldab ka alamklassi (Level 2, Level 3), siis kirjutatakse Level 1 klassi kood kui <Täht1><?><?>, milles <?> esitab nn kohahoidjat järgnevatele tähtedele. Kui klassil on vaid üks alamklass (Level 2), siis kirjutatakse lühinimi kui <Täht1><?> ning kui klassil ongi vaid üks klass, siis kirjutatakse lühinimi kui <Täht1>. Näiteks, funktsionaalne süsteem <CF> esitatakse alati vaid ühe-tähelise koodiga ning seega saab seinasüsteemi esitada kui <B>. esitab klassi lühinime esimese tähe. Juhul kui antud klass sisaldab ka alamklassi (Level 2, Level 3), siis kirjutatakse Level 1 klassi kood kui <Täht1><?><?>, milles <?> esitab nn kohahoidjat järgnevatele tähtedele. Kui klassil on vaid üks alamklass (Level 2), siis kirjutatakse lühinimi kui <Täht1><?> ning kui klassil ongi vaid üks klass, siis kirjutatakse lühinimi kui <Täht1>. Näiteks, funktsionaalne süsteem <CF> esitatakse alati vaid ühe-tähelise koodiga ning seega saab seinasüsteemi esitada kui <B>. B: Level 2 Kui klass omab ka ühte alamklassi, lisatakse Level 2. Level 2 esitab klassi lühinime teist tähte. Juhul kui klassi lühinimi omab ka järgnevat alamklassi (Level 3), siis kirjutatakse lühinimi kujul <Täht1><Täht2><?>, milles <?> esitab nn kohahoidjat järgnevatele tähtedele. Kui klassil ongi üks alamklass, kirjutatakse lühimi kui <Täht1><Täht2>. Näiteks, tehniline süsteem <CT> esitatakse alati kahe-tähelise koodiga ning seega saab aluse esitada kui <BA>. C: Level 3 Kui klass omab ka teist alamklassi, lisatakse Level 3. Level 3 esitab klassi lühinime kolmanda tähe. Kui klassi lühinimi omab ka järgnevat taset, kasutatakse numbrikoodi. Näiteks, ehituskomponent <CO> esitatakse alati kolme-tähelise koodiga ning seega saab basseini esitada kui <CLA>. Märkus: Ehitusinfo <RI> klass kasutab kolmanda tasemena (Level 3) numbreid. See on ennekõike seotud omaduste laiapõhjalisema toega. Seega saab omadust CCI klass esitada kui <AC005> D: Level 4 Level 4 on mõeldud klassifitseerimissüsteemi paindlikkuse huvides. Hetke klassifitseerimissüsteem kasutab kolmetasemelist esitusviisi. E: Mõiste (EE) Klassi lühinime kirjeldus eestikeelsena. Tegemist on olulise nimetusega olukorras, kus lisaks lühinimele (klassi kood) on vaja ka kirjeldust. Mõnel juhul käsitleb antud väli juba pikemat kirjeldust. Juhul kui kasutusel on pikem kirjeldus, siis üldjuhul jäetakse väli Definitsioon (EE) tühjaks. F: Definitsioon (EE) Klassi kirjeldus eestikeelsena. See täpsustab lühinime kirjeldust Mõiste (EE) mingist iseloomulikust vaatepunktist lähtuvalt. Mõnel juhul jäetakse tühjaks kui lühinime kirjeldus juba kasutab pikemat seletust. G: Term (EN) Klassi lühinime kirjeldus ingliskeelsena. Tegemist on olulise nimetusega olukorras, kus lisaks lühinimele (klassi kood) on vaja ka kirjeldust. Mõnel juhul käsitleb antud väli juba pikemat kirjeldust. Juhul kui kasutusel on pikem kirjeldus, siis üldjuhul jäetakse väli Definition (EN) tühjaks. H: Definition (EN) Klassi kirjeldus ingliskeelsena. See täpsustab lühinime kirjeldust Term (EN) mingist iseloomulikust vaatepunktist lähtuvalt. Mõnel juhul jäetakse tühjaks kui lühinime kirjeldus juba kasutab pikemat seletust. Klassi kirjeldus ingliskeelsena. See täpsustab lühinime kirjeldust Term (EN) mingist iseloomulikust vaatepunktist lähtuvalt. Mõnel juhul jäetakse tühjaks kui lühinime kirjeldus juba kasutab pikemat seletust. I: Notes (EN) Lisamärkused alamklassi kohta, ingliskeelsena. Toetab veergu Definition (EN), mis võib väljenduda ka eelmise täpsustusena, laiendusena. Muuhulgas võib sisaldada ka näiteid, viiteid. Pole alati kasutusel. J: Märkused (EE) Lisamärkused alamklassi kohta, ingliskeelsena. Toetab veergu Definitsioon (EE), mis võib väljenduda ka eelmise täpsustuse, laiendusena. Muuhulgas võib sisaldada ka näiteid, viiteid. Pole alati kasutusel. K: IFC name Lisaveerg klassile Ehitusinfo <RI>. Seob omavahel esitatud omaduse ning IFC nimetuse (alates versioonist 4.x ülesse poole). Selle välja baasil on võimalik leida buildingSMART veebilehelt lisainfot antud omaduse kohta (sh ehitise nimetus, lisamärkused, omaduste grupid jmt). Kasutatakse vaid juhul kui omaduse nimetust saab linkida IFC nimetusega. L: Predefined value list Lisaveerg klassile Ehitusinfo <RI>. Esitab eeldefineeritud omaduste nimekirja, mille seast parameetri väärtus seatakse. Üldjuhul vaid ingliskeelsena, tõlkeid on võimalik teha olukorras, kus kohaldatav kohalikku ruumi. Näidisnimekirjad on koostatud kas IFC või teiste dokumentide/standardite baasil. Jah/Ei tüüpi omaduste valikud esitatakse True või False. M: Unit Lisaveerg klassile Ehitusinfo <RI>. Esitab näidisühiku toodud omadusele. Üldjuhul põhineb IFC omadusel (4.x ja ülesse poole) või mõnel teisel standardil (viidatud). Mitte kõik omadused, mis on ühikuga, ei ole siinkohal täidetud. Ühikud võivad olla esitatud erinevas alamsüsteemis (nt pikkusühik võib olla esitatud kui <mm> või <m>) ning ühikut täpsustab kasutatav andmetabel (ingl data template ), mis paneb paika kasutatavad omadused kindla kasutusjuhtumi põhiselt (sh komponent, tellija nõuded jt). Tagasi sisukorda Klassi/tabeli muutmise protsess Klassifitseerimissüsteemi (sh klassi) muudatused lanseeritakse CCI-EE omaniku poolt. Lõppkasutajal ei ole lubatud teha ühtegi muudatust ning kõiki klasse tuleb kasutada lähtuvalt lanseeritud versioonist (sh hetke sõnastuses, klassi koodiga, nimetusega jne) ühes viitamisega versiooni numbrile, mis on esitatud antud töölehe <EE-Introduction> päises (CCI-EE versiooni number). Iga uus versioon lanseeritakse CCI-EE omaniku poolt ühes muudatuste nimekirjaga, mis on lahti kirjeldatud töölehel <EN-Revisions>. Iga uus muudatus värskendab nii CCI-EE versiooni numbrit kui klassi versiooni numbrit, milles muudatus sisse viidi. Seda seetõttu, et mistahes muudatus ühes klassis võib tekitada vajaduse teostada muudatus ka mõnes teises klassis ning lanseeritud versiooni tuleb vaadata kui uut tervikut. Olulisem on viidata CCI-EE versiooni versiooni numbrile, mis on esitatud antud töölehe <EE-Introduction> päises (CCI-EE versiooni number). Iga uus versioon lanseeritakse CCI-EE omaniku poolt ühes muudatuste nimekirjaga, mis on lahti kirjeldatud töölehel <EN-Revisions>. Iga uus muudatus värskendab nii CCI-EE versiooni numbrit kui klassi versiooni numbrit, milles muudatus sisse viidi. Seda seetõttu, et mistahes muudatus ühes klassis võib tekitada vajaduse teostada muudatus ka mõnes teises klassis ning lanseeritud versiooni tuleb vaadata kui uut tervikut. Olulisem on viidata CCI-EE versiooni numbrile kui üksikule klassi versioonile. Juhul kui teostatakse muudatus ja see on seotud mõne klassi koodiga, tuleb see muudatuste tabelis alati välja tuua (ka juhul kui muudatust ei tehtud koodi enesega, näiteks muudeti nimetust, kirjeldust jne). See on vajalik, et säilitada tagasiulatuv ühilduvus mistahes süsteemiga, mis kasutab kindlat CCI-EE versiooni ja seeläbi saab seda süsteemi ka värskendada. Näidisrida on esitatud töölehel <EN-Revisions>. Muudatused on jagatud erinevatesse gruppidesse. CCI-EE-2020.10.0.1 2020 - esitab aasta, millal uuendus on lanseeritud 10 - esitab kalendrikuu, millal uuendus on lanseeritud 0 - esitab peamise muudatuse numbri, mis on tähendanud muudatuse sisseviimist mitmes erinevas klassis (töölehel) 1 - esitab alammuudatuse numbri, mis väljendab, et muudatus on teostatud vaid ühe klassi (töölehe) piires Kui muutub peamise muudatuse number, muudetakse alamtasandi number nulli peale. Näide: 2020.10.0.1 Hetke versioon. 2021.04.1.0 Muudatus on lanseeritud aprillis 2021 (2020.04) ühes peamise muudatuse numbriga .1 (algab väärtuselt 1) ning alammuudatuse numbriga .0 (ülemise muutmine nullib alumise). Tagasi sisukorda Klassi koodi kasutamine (üheastmeline) Klassi kood võib sisaldada tähti ning numbreid. Numbrid võivad sisaldada ka nulle ning need on kasutusel alati peale tähelist koodi (mitte vastupidi). Üheastmeline viitamine peab olema nii lühike kui võimalik (koosnema kuni kolmest tähest ning kuni kolmest numbrist). Näiteks, klass <CS> (Ehitatud ruum) sisaldab 3-tähelist koodi (nt BAB), aga <RI> (Ehitusinfo) sisaldab 2- tähelist + 3-numbrilist koodi (nt AC025). Üheastmeline viitamine tähendab, et kasutatakse vaid ühte kindlat klassi. Kasutusel on erinevad eesliited, mis iseloomustavad viidatavat klassi: Üheastmeline viitamine tähendab, et kasutatakse vaid ühte kindlat klassi. Kasutusel on erinevad eesliited, mis iseloomustavad viidatavat klassi: = kui seotud funktsiooniga ( nt seinasüsteemi saab viidata kui =B ) - kui seotud tootega (ehituselement) + kui seotud asukohaga (nt koosolekuruum +BAB ) % kui seotud kindla tüübiga Selleks, et klasside koode oleks üksteisest võimalik eristada, kasutatakse ülemise tasemena nurksulgusid (<…>). Näide: Koosolekuruumi (BAB) klassist Ehitatud ruum (CS) saab viidata kui: <CS>+BAB Kuna ülemise taseme klass võib sisaldada mitut samaväärset alamklassi, eristatakse neid lisanumrbiga. #Näide: Koosolekuruumi nr. 1 (BAB01) klassist Ehitatud ruum (CS) saab viidata kui: <CS>+BAB01 #Näide: Koosolekuruumi nr. 2 (BAB02) klassist Ehitatud ruum (CS) saab viidata kui: <CS>+BAB02 Juhul kui viidata on vaja tüübile ja mitte numbrile, saab kasutada eesliidet %. #Näide: Akent tüübiga 01 (QQA) klassist Ehituskomponent (CO) saab viidata kui: <CO>%QQA01 Tagasi sisukorda Klassi koodi kasutamine (mitmeastmeline) Mitmeastmeline viitamine kombineerib üheastmelised koodid üheks järjestatud tervikuks. Selleks, et üksikuid üheastmelisi koode saaks üksteisest eristada, kasutatakse alljärgnevaid vahemärke: . (punkt) üheastmeliste koodide eraldusmärk #Näide: Ehituskomponenti <CO> aken nr 1 (QQA01) tehnilises süsteemis <CT> seinakonstruktsioon nr 1 (BD01), mis kuulub funktsionaalsesse süsteemi klassi <CF> seinasüsteem nr 1 (B01) saab viidata kui: -B01.BD01.QQA01 #Näide: Ehituskomponenti <CO> aken nr 1 (QQA01) tehnilises süsteemis <CT> seinakonstruktsioon nr 1 (BD01), mis kuulub funktsionaalsesse süsteemi klassi <CF> seinasüsteem nr 1 (B01) saab viidata kui: -B01.BD01.QQA01 Märkus: Kuna funktsionaalsed süsteemid kasutavad 1-tähelist, tehnilised süsteemid 2- tähelist ning ehituskomponendid 3-tähelist koodi, saab neid üksteisest väga lihtsasti eristada. Ühe ja sama süsteemi erinevad komponendid viidatakse eraldiseisvalt (koos samaväärse klassi koodide osaga). #Näide: Sõidutee konstruktsiooni, mis koosneb erinevatest konstruktsiooni kihtidest ja mis ehitatakse maapinnale (alusele) saab viidata (ülevalt-alla): -A01.AA01.NCA01 (kiht: asfaldikiht; komponent: sillutis) -A01.AA01.UMC01 (kiht: killustik; komponent: tugevdav massiivne kiht) -A01.AA01.ULA01 (kiht: aluskiht; komponent: aluskiht) -A01.AA01.BA01 (alus, tehniline süsteem, millele sõidutee ehitatakse) #Näide: Kui esitada on vaja ka kindlat tüüpi, siis lisatakse see nummerdatud komponendi tunnuse järgi: -A01.AA01.NCA01%NCA03 (kiht: asfaldikiht; komponent: sillutis; tüüp 03) -A01.AA01.UMC01%UMC02 (kiht: killustik; komponent: tugevdav massiivne kiht; tüüp 02) -A01.AA01.ULA01%ULA04 (kiht: aluskiht; komponent: aluskiht; tüüp 04) Märkus: Eesliide % esitab komponendi kindlat tüüpi. Näiteks esitab %NCA03 kindlat asfaldikihi tüüpi, mida esitatakse numbriga 03. Nii komponendi number kui ka tüübi number esitatakse 2-kohalise koodiga ning eesliide võimaldab neil vahet teha (kas tegemist on numbri või tüübiga). Erinevad alamklassid, mis kuuluvad samasse klassi (nt komponendid, mis sõltuvad üksteisest) saab samuti siduda mitmeastmelisse esitusse. #Näide: Turvakett, RLA01, mis kuulub uksele QQC01: -QQC01.RLA01 Tagasi sisukorda Klassi koodi kasutamine (ehitusinfo) Lisaks objekti tüübile tuleb vajadusel esitada ka täpsemaid omadusi (ehitusinfo, <RI>), et oleks võimalik vahet teha erinevatel aspektidel (sh kaasates nõutuid väärtuseid või lugedes soovitud väärtuse klassfikatsiooni koodist automaatselt). (...) sulgudega eristatakse omadusi käsitletavat osa # kui viidatakse teistele aspektidele, esitab antud tähemärk nö kohahoidjat vastavale omadusele, mida esitatakse antud tähemärgiga kuniks see on nõutud (teadaolev) Omadused koondatakse kindla andmemalli alla (omaduste grupp), mis ühtlasi hoiab endas ka sarnaseid omadusi ühes tervikus. Kuna andmemalle saab standardiseerida (nt kliendi põhiselt) ning neile saab omistada kindla lühinime, saab seda kasutada nõutud omaduste esitamiseks. Andmemalli lühinimi saab baseeruda ehitusinfo <RI> alamgrupi koodil. Seega kui andmemall keskendub toimivusega seotud omadustele, võib see kaasata näiteks kolme eraldiseisvat omadust: Vooluhulk, Rõhk, Efektiivsus Selleks, et seda saaks esitada omaduste grupina klassifitseerimise koodis, saab kasutada järgmist esitust: #Näide: Tsentrifugaalpump (<CO>GPB01) tüübiga GPB03 ning omadustega andmemalli tüübiga DA01, mis kaasab kolme omadust kindlas järjestuses: -GPB01%GPB03(DA01;5;30;75) Märkus: Väärtused tuleb üksteisest eraldada semikooloniga, kuna koma on vajalik komakoha esitamiseks. Andmemall esitab eeldatava ühiku. Näiteks võib DA01 esitada, et neid numbreid tuleb lugeda kui: Vooluhulk = 5 l/s, Rõhk = 30 mH2O, Efektiivsus = 75%. Kui mõni väärtus (sõltub näiteks projekti staadiumist, millal antud informatsioon peab olema teada/antud) pole veel teada, tuleb kasutada tähemärki # kui kohahoidjat. #Näide: Tsentrifugaalpump (<CO>GPB01) tüübiga GPB03 ning omadustega andmemalli tüübiga DA01, mis kaasab kolme omadust kindlas järjestuses, kuid efektiivsus ei ole veel teada, kuna sõltub kindlast tüübist/tootest: -GPB01%GPB03(DA01;5;30;#) Tagasi sisukorda Klassi koodi kasutamine (protsess, ressurss) Terviklik klassifikatsiooni kood algab viitega ehitusprotsessi klassile ning ehitusressurssile, mida kasutatakse. Kuna ehitusprotsessid on jagatud erinevatesse klassidesse, tuleb kasutada ka viitamist klassi nimetusele, millele järgneb konkreetne klassi kood. Sama kehtib ka ehitusressurssidele ning tootmisprotsessile. #Näide: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, mis on projekteerimise staadiumis (<PD>ADF) eeldab ehituse abivahendit keevitusseade (<RS>FG), et saaks teostada vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamist (<PP> TA): <PD>ADF.<RS>FG.<PP>TA Näide: Esimene tase saab omada klassi koode: <PC>, <PA>, <PD>, <PM>, <PL>. Teine tase klassi koode: <RS>, <RA>. Kolmas tase on ainult ühe klassi koodi valikuga: <PP>. Tagasi sisukorda Kombineeritud klassifikatsiooni kood Kombineeritud klassifikatsiooni kood algab protsessi/ressurssi osakoodiga, millele järgneb ehituselemendiga seotud spetsiifika (asukoht, funktsioon, süsteem, komponent) ning viimase osana esitatakse ehitusinfo (andmemall, omadused). Selleks, et neid koodijuppe oleks võimalik üksteisest eristada, kasutatakse eelnevalt märgitud tähemärke. Protsess/ressurss (<PC>,<PA>,<PD>,<PM>,<PL>;<RS>,<RA>;<PP>): (Protsess: 7-märgiline kood).(Ressurss: 6-märgiline kood).(Tootmine: 6-märgiline kood) <##>###.<##>##.<PP>## Märkus: Eesliide/järelliide läheb ka arvesse, koodijupi eraldusmärk on eraldiarvestusega. Asukoht (<CS><CC><CE>): (Ruum: 3 tähte + 2 numbrit).(Kompleks: 2 tähte + 2 numbrit).(Ehitis: 3 tähte + 2 numbrit) +###$$.##$$.###$$ Märkus: Eesliidet + kasutatakse asukoha koodijupi eristamiseks protsessi/ressurssiga seotud koodijupist. Tähemärki $ kasutatakse numbrilise koodiosa esitamiseks, mis eristuks tähelisest koodiosast, mida esitatakse tähemärgiga #. Ehituskompleksidele on reserveeritud 4- tähemärgiline kood. Ehituselement (<CF><CT><CO>): (Funktsionaalne süsteem: 1 täht + 2 numbrit).(Tehniline süsteem: 2 tähte + 2 numbrit).(Komponent: 3 tähte + 2 numbrit) -#$$.##$$.###$$ Märkus: Eesliidet - kasutatakse ehituslemendi koodijupi eristamiseks asukoha põhisest koodijupist. Komponendi tüüp ning omadused (<RI>): (Tüüp: 3 tähte + 2 numbrit).(Andmemall: 2 tähte + 2 numbrit;parameeter1; parameeter2;…;parameeterN) %###$$.(##$$;#;#;…;#) Märkus: Eesliidet % kasutatakse komponendi tüübiga seotud koodijupi eristamiseks ehituselemendiga seotud koodijupist, mis on üldisemas esituses. Sulgusid kasutatakse nii andmemallile viitamiseks kui ka sellega seotud omaduste esitamiseks. Omaduste arv, mida sulgudes esitatakse, sõltub konkreetsest andmemallist. Juhul kui väärtus pole teada, kasutatakse kohahoidjana tähemärki # või $. <##>###.<##>##.<PP>##+###$$.##$$.###$$-#$$.##$$.###$$%###$$.(##$$;#;#;…;#) Märkus: Informatsioon, mis pole mingil valitud ajahetkel teada, esitatakse kohahoidjana. Seda saab kasutada ka osaliselt (näiteks on teada küll klass, aga mitte alamklass). Märkus: Informatsioon, mis pole mingil valitud ajahetkel teada, esitatakse kohahoidjana. Seda saab kasutada ka osaliselt (näiteks on teada küll klass, aga mitte alamklass). Owner and main contact: ET Infokeskus AS Main contact email: [email protected] CCI-EE version number: 2020.10.0.1 Table of contents Introduction Layout of the classification system Alignment with international standards Basic structure of CCI-EE single class (CS … PL) The process of class/table revisions The use of class codes (single level) The use of class codes (multi level) The use of class codes (construction information) The use of class codes (process, resource) Combined classfication code Back to content Introduction Current document represents the construction classification international (CCI) classification system with local additions (EE) to be used in Estonia to unify the use of construction information throughout the project life-cycle. The responsible holder of the current classification system is ET Infokeskus AS. Single classes are given in revision-specific manner in where the main versioning number is also given in a file name (ex. CCI-EE-2020.10.0.1.xlsx) and in header section of the tab EN-Introduction (current sheet). Although each class have its own version number, the CCI-EE version number should be used for any kind of reference. All changes are initiated by the owner of this classification system and the version used should be always included. Back to content Layout of the classification system Classification system's classes are divided into separate tabs referred by their short-codes (short names). To get an overview about the structure of the classification system, see tab EN- Overview. The layout has been developed according to EVS-EN ISO 12006-2. Classes are color- coded and their do point to different aspects of the construction life-cycle and the development cycle. Green Green classes represent the result of construction object which is formed or changed in state as the result of one or more construction processes (Red) using one or more construction resources (Yellow). Green classes are also called the "Core of the CCI" which is partly developed and updated by the CCI Commitee (international commitee). CCI Commitee shares their proposal with ET Infokeskus AS who will check and coordinate all other Green classes represent the result of construction object which is formed or changed in state as the result of one or more construction processes (Red) using one or more construction resources (Yellow). Green classes are also called the "Core of the CCI" which is partly developed and updated by the CCI Commitee (international commitee). CCI Commitee shares their proposal with ET Infokeskus AS who will check and coordinate all other classes and release the new version with a new version number. Yellow Yellow classes represent construction object used in a construction process (Red) to achieve a construction result. Those classes are developed locally and released locally but always connected with "Core of the CCI" (Green) and with construction process classes (Red). Any change in those classes is confirmed and released by ET Infokeskus AS who assign a new version to a class as well as to file version. Red Red classes represent the process which uses the construction resources (Yellow) to achieve construction results. Those classes are developed locally and released locally but always connected with "Core of the CCI" (Green) and with construction resources classes (Yellow). Any change in those classes is confirmed and released by ET Infokeskus AS who assign a new version to a class as well as to file version. Note: All hereby given classes should be always used in inter-connected manner. Therefore, construction resources are connected to components (construciton objects) and construction processes are component-neutral as much as possible. Back to content Alignment with international standards Classification system classes are developed according to various standards which are listed here. Any change (with a purpose) is also given throughout this section. EVS-EN ISO 12006-2 Building construction — Organization of information about construction works — Part 2: Framework for classification Note: General structure is used to develop the current classification system (including "Core of the CCI" and the list of local classes). See <EN-Overview> and subsequent classes (CS, … RS, … , PC, … PL). Key differences: Construction element is divided into separate classes (Functional system <CF>, Technical system <CT>, Construction component <CO>). Construction element is divided into separate classes (Functional system <CF>, Technical system <CT>, Construction component <CO>). Box "Construction product" is the result of two classes: "Contstruciton component - CO" and "Construction information - <RI>", therefore it is not given as a separate class. Box "Work result" is moved into "Production process" and it also represents work descriptions. EVS-EN 81346-1 Industrial systems, installations and equipment and industrial products - Structuring principles and reference designations - Part 1: Basic rules Note: General structure of the structuring principles is given which is used to develop the current coding logic. Please note that additional coding logic is also given in other standards listed here. EVS-EN IEC 81346-2 Industrial systems, installations and equipment and industrial products - Structuring principles and reference designations - Part 2: Classfication of objects and codes for classes Note: General structure of components that are included into class <CO>. Focus is on object type and not on its aspect (which can be decscribed through property or group of properties). EVS-EN IEC 81346-12 Industrial systems, installations and equipment and industrial products - Structuring principles and reference designations - Part 2: Classfication of objects and codes for classes Note: General structure of functional systems and technical sysrems are given which are included into classes <CF> and <CT>. Note: For additional and class specific sources refer to final report of "Developing an unified construction classification system (31.07.2018−30.09.2020)". Back to content Basic structure of CCI-EE single class (CS … PL) Each class has a header section followed by a classification class division. All classes have the same structure in terms of the start row, the order of columns and column names (only construction information class <RI> has additional columns which help to connect the property with other systems/standards and with an example unit if noted). Note: All classes are fixed (in terms of content, represenation, coding etc.) to a given class version. All modifications, inlcuding class code/text changes, additions, spelling improvements etc. are released by the table owner. See section "The process of table/class revisions". Note: All classes are fixed (in terms of content, represenation, coding etc.) to a given class version. All modifications, inlcuding class code/text changes, additions, spelling improvements etc. are released by the table owner. See section "The process of table/class revisions". Header section (rows) 1: Class code CCI-EE class short name, also given as a tab name and used for any kind of reference. 2: Class desc CCI-EE class long name, also given at tab <EN-Overview>. 3: Version Table version number which is connected with a <EN-Revisions> tab. Usually not referenced on its own as it is always belonging into the classification system as a whole and a change in single class version causes a change in CCI-EE version as well. 4: Function General function in a BIM environment which states the class connection either component or project (facility) level. 5: Parameter name Parameter name which will be used in a software/service environment to connect a value with a certain class. Parameter name is based on class code that is given in table <RI>, section: <AC>. No spaces are allowed when defining a parameter name. Parameter name is version specific as it is based on a class itself. 6: Parameter desc Parameter description which will be used in a software/service environment to describe the class that has been used. Parameter name is based on class code that is given in table <RI>, section: <AC>. No spaces are allowed when defining a parameter name. Parameter name is version specific as it is based on a class itself. Class description section (columns), starting from "Row 7" A: Level 1 Classes are divided into 1 or more levels (groups, subgroups). Level 1 gives the first letter for the class short name. If a class short name has the follow up level (Level 2, Level 3), then the Level 1 code is written as <Letter1><?><?>, in where <?> represents a placeholder for subsequent letters. If only one level (Level 2) follows, then the short name is written as <Letter1><?> and if the level code is using only one level, then the short name is simply <Letter1>. For example, Functional systems <CF> are always given as one-letter code, and therefore the coding for wall systems is <B>. B: Level 2 If a class has more than 1 level, Level 2 is filled up. Level 2 gives the second letter for the class short name. If a class short name has follow up level (Level 3), then the short code is filled up as <Letter1><Letter2><?>, in where <?> represents a placeholder for subsequent letters. If the class is using 2 levels, then the class short name is written as <Letter1><Letter2>. For example, Technical systems <CT> are always given as two-letter code, and If a class has more than 1 level, Level 2 is filled up. Level 2 gives the second letter for the class short name. If a class short name has follow up level (Level 3), then the short code is filled up as <Letter1><Letter2><?>, in where <?> represents a placeholder for subsequent letters. If the class is using 2 levels, then the class short name is written as <Letter1><Letter2>. For example, Technical systems <CT> are always given as two-letter code, and therefore the coding for groundworks structure is <BA>. C: Level 3 If a class has more than 2 levels, Level 3 is filled up. Level 3 gives the third letter for the class short name. If a class short name has follow up level, numbers will be used. For example, Construction component <CO> are always given as three-letter code, and therefore the coding for pool is <CLA>. Note: Construciton information <RI> class is using numbers instead of a letter as a Level 3. This is needed for a wider support of different properties. Therefore CCI class short code can be presented as <AC005> D: Level 4 Level 4 is kept for future additions. Current classification system is using 3-Level system. E: Mõiste (EE) Class short name in Estonian. This is a key name that is used for referencing when description for a short name is needed. In some cases this field combines the description and has a longer reprsentation. If a long name is used, no additonal definition Definitsioon (EE) is usualy given. F: Definitsioon (EE) Class description in Estonian. This describes the the short name Mõiste (EE) in a more specific way. Sometimes left blank when a short name is using a longer version already. G: Term (EN) Class short name in English. This is a key name that is used for referencing when description for a short name is needed. In some cases this field combines the description and has a longer reprsentation. If a long name is used, no additonal definition Definition (EN) is given. H: Definition (EN) Class description in Estonian. This describes the the short name Term (EN) in a more specific way. Sometimes left blank when a short name is using a longer version already. I: Notes (EN) Additional notes for a sub-class in English. Supports the Definition (EN) field and can be an extension to the definition given. Can hold example objects, references. Not always used. J: Märkused (EE) Additional notes for a sub-class in Estonian. Supports the Definitsioon (EE) field and can be an extension to the definition given. Can hold example objects, references. Not always used. Additional notes for a sub-class in Estonian. Supports the Definitsioon (EE) field and can be an extension to the definition given. Can hold example objects, references. Not always used. K: IFC name Extra column in table Construction information <RI> only. Maps the current property with IFC name (from version 4.x upward). Based on that field, additional information can be acquired from buildingSMART website by the user (incl entity name, additional notes, proeprty sets etc.). Used only when a property name can be assigned to IFC name. L: Predefined value list Extra column in table Construction information <RI> only. Presents the predefined list of values from which the parameter gets its value. Usually in English, translations can be made if accomodated into local environment. Sample lists are generated from IFC or other documents /standards. For Yes/No parameters the values are given as True or False. M: Unit Extra column in table Construction information <RI> only. Presents a sample unit for a parameter. Usually derived from IFC (4.x and upward) or from other standards. Not all parameters that do have units are filled in. Units can be presented in different unit fashion (ex length can be presented as <mm> or <m>) and a data template (which defines the selection of parameters to be used) clarifies the required unit. Back to content The process of table/class revisions Revisions are released by the owner of CCI-EE. No changes are allowed by the end user and classes should be used in a shape as it has been released (incl misspellings, class names and codings etc.) with and indication to version number that can be found from a file name or from tab <EN-Introduction> (CCI-EE version number). Each revision is released by the owner of CCI-EE with the list of changes that are explained on a tab <EN-Revisions>. Each revision will update the class revision number in where the change was made, as well as CCI-EE revision number. This is because any change in a single class can also initiate the need of a change in other classes and the revision should be always used as a whole. It is more important to refer to CCI-EE version number than to a single class version number. When a revision is made, and it is connected to some class code, the current class code should be always noted (even if the change was not made in there, for example, the change was made to term, definition etc.). This is for backward compatibility that any system that is using the CCI-EE specific version can refer back to and update their database. Example row is included onto tab <EN-Revisions>. Revisions are divided into several groups. CCI-EE-2020.10.0.1 2020 - indicates the year when the update has been released 10 - indicates the month when the update has been released 0 - indicates a major revision number which has caused a change in multiple classes 1 - indicates a minor revision number which has caused a change in single class When upper-level number is chaning, all consequantive numbers will count to zero. Example: 2020.10.0.1 Current version. 2021.04.1.0 The revision has been released in April 2021 (2020.04) with a major change .1 (starts from 1) and minor change .0 (sublevel starts with zero again). Back to content The use of class codes (single level) Class code may use letters as well as numbers. Numbers may contain leading zeros and they always follow to the letter code (and not the opposite). Single level reference designation should be as short as possible (up to 3 letters and 3 numbers are considered short enough). For example, class <CS> (Built space) contains a 3 letter code only (ex. BAB) , but <RI> (Construction information) contains 2 letter code + 3 number code (ex. AC025). Single level reference means that only a single class is referred. Various prefix signs are used to indicate the type of the class: = when relating to the function ( ex. wall system can be referenced as =B ) - when relating to the product (construction element) + when relating to the location ( ex. meeting room +BAB ) % when relating to a specific type To be able to differentiate the class codes from each other (separate classes), top node indentifier is added with angle-brackets (<…>). Example: Meeting room (BAB) from a class Built space (CS) can be referred as: <CS>+BAB Example: Meeting room (BAB) from a class Built space (CS) can be referred as: <CS>+BAB As one top level class may contain multiple but same sub-level classes, those are identified by adding an additional number. #Example: Meeting room no. 1 (BAB01) in class Built space (CS) can be referred as: <CS>+BAB01 #Example: Meeting room no. 2 (BAB02) in class Built space (CS) can be referred as: <CS>+BAB02 If a type instead of a number should be referenced, then % is used. #Example: Window type 01 (QQA) from a class Construction component (CO) can be referred as: <CO>%QQA01 Back to content The use of class codes (multi level) Multi level referencing combines single class codes into one sequence of codes. To be able to separate different class codes from each other the following, additional principles are assigned: . (point) separates single level class codes from each other #Example: Construction component <CO> window no. 1 (QQA01) in a technical system <CT> wall structure no.1 (BD01) belongng to a functional system <CF> class of wall system no. 1 (B01) can be referred as: -B01.BD01.QQA01 Note: As functional systems are using one-level letter code, technical systems - two-level letter code and construction component - three-level letter code, class codes can be easily separated from each other. Different components in the same system are referred separately (with shared class code parts). #Example: Road construction which consists of different construction layers which are built on top of groundworks structure can be classified (from top-down): -A01.AA01.NCA01 (layer: asphalt pavement; component: paving) -A01.AA01.UMC01 (layer: granual base; component: reinforcing mass layer) -A01.AA01.ULA01 (layer: subgrade; component: base course) -A01.AA01.BA01 (terrain, technical system, onto which the road is built) #Example: If a specifc type should be shown as well, it is added after the numbered element. -A01.AA01.NCA01%NCA03 (layer: asphalt pavement; component: paving; type 03) structure can be classified (from top-down): -A01.AA01.NCA01 (layer: asphalt pavement; component: paving) -A01.AA01.UMC01 (layer: granual base; component: reinforcing mass layer) -A01.AA01.ULA01 (layer: subgrade; component: base course) -A01.AA01.BA01 (terrain, technical system, onto which the road is built) #Example: If a specifc type should be shown as well, it is added after the numbered element. -A01.AA01.NCA01%NCA03 (layer: asphalt pavement; component: paving; type 03) -A01.AA01.UMC01%UMC02 (layer: granual base; component: reinforcing mass layer; type 02) -A01.AA01.ULA01%ULA04 (layer: subgrade; component: base course; type 04) Note: Prefix % indicates a specific type of the component. For example, %NCA03 refers to a specific paving type which is noted with a number 03. Both, the "number" and the "type number" are defined in two-digit code and the prefix differentiate in between those (if it should be taken as a number or a type). Different subclasses from the same class (ex. components that relates to each other) can be also aligned in a multi-level view. #Example: Security chain, RLA01 which belongs to a door, QQC01: -QQC01.RLA01 Back to content The use of class codes (construction information) In addition to type level, properties (construction information, <RI>) may be also needed to distinguish in between different aspects (including setting up requirements or by reading required values automatically from the classification code). (...) parenthesis represent the string part which include properties # when relating to other aspects; it also reflects the placeholder for a property, which is empty until it is a required to a specific value or is a known value Properties are combined into certain data template (property set) which hold similar properties together. As data templates are standardized and those do have a specific short name (usually at client level), it can be used to present filled in or required properties. A data template shortcode can be based on the subgroup of construction information <RI>. Therefore, a data template that focus onto performance specific properties may have total of 3 properties: Flowrate, Pressure, Effectiveness To be able to present it as a property group in the classification code, the following format is used: #Example: Liquid velocity pump (<CO>GPB01) with a type of GPB03 with properties from a data template type DA01 which holds 3 properties in a certain order: -GPB01%GPB03(DA01;5;30;75) #Example: Liquid velocity pump (<CO>GPB01) with a type of GPB03 with properties from a data template type DA01 which holds 3 properties in a certain order: -GPB01%GPB03(DA01;5;30;75) Note: Values should be separated with a semicolon from each other. Data template takes care the expected unit. For example DA01 may state that those numbers should be always read as: Flowrate = 5 l/s, Pressure = 30 mH2O, Effectiveness = 75%. If some values (usually depends on in which project stage the information is required/given) are not yet known, the # is used as a placeholder. #Example: Liquid velocity pump (<CO>GPB01) with a type of GPB03 with properties from a data template type DA01 which holds 3 properties in a certain order but effectiveness is not known as it depend on the certain type (product): -GPB01%GPB03(DA01;5;30;#) Back to content The use of class codes (process, resource) The whole classification code for a certain construction result starts with an indication to the process it is in, the resource it uses and a type of work/production. As processes are divided into multiple classes, it should be noted with a class code following by a subclass. Same is true for resources and production works. #Example: External water supply system that is in design stage (<PD>ADF) requires a resource of welding machine (<RS>FG) to carry out water supply and drainage works (<PP> TA): <PD>ADF.<RS>FG.<PP>TA Note: First level can have a class code of: <PC>, <PA>, <PD>, <PM>, <PL>. Second level can have a class code of: <RS>, <RA>. Third level can have only one class code: <PP>. Back to content Combined classification code The combined classification code starts with a process/resource part, followed by a construction element specifics (location, function, system, component) and ends with construction information (data template, properties). To be able to separate those string parts from each other, previously noted characters are used. Process/resource part (<PC>,<PA>,<PD>,<PM>,<PL>;<RS>,<RA>;<PP>): (Process: 7-digit code).(Resource: 6-digit code).(Production: 6 digit code) <##>###.<##>##.<PP>## Note: Prefix/suffix is counted as well, string separator is taken on its own. Note: Prefix/suffix is counted as well, string separator is taken on its own. Location part (<CS><CC><CE>): (Space: 3 letters + 2 numbers digit code).(Complex: 2 letters + 2 numbers digit code).(Entity: 3 letters + 2 numbers digit code) +###$$.##$$.###$$ Note: Prefix + is used to separate the location part from process/resource part. $ is used to separate the letter code part from a number code part. For construction complexes, 4-digit code is reserved. Construction element part (<CF><CT><CO>): (Function: 1 letter + 2 numbers digit code).(Technical system: 2 letters + 2 numbers digit code).(Component: 3 letters + 2 numbers digit code) -#$$.##$$.###$$ Note: Prefix - is used to separate the construction element part from location part. Component type and its properties part (<RI>): (Type: 3 letters + 2 numbers).(Data template: 2 letters + 2 numbers;parameter1; parameter2;…;parameterN) %###$$.(##$$;#;#;…;#) Note: Prefix % is used to separate the element type part from a more general construction element part. Parenthesis are used to hold a reference to the data template and properties. The number of properties is defined by a specific data template, if a value is not known, placeholder # or $ is written instead). Complete classfication code can be presented: <##>###.<##>##.<PP>##+###$$.##$$.###$$-#$$.##$$.###$$%###$$.(##$$;#;#;…;#) Note: Information that is not known for a certain time, is noted with a placeholder. This can be made partly as well (for example, when a major class is known, but not a subclass). Klass Kirjeldus Versioon CS Ehitatud ruum 2020.10.0.1 CC Ehituskompleks 2020.10.0.1 CE Ehitis 2020.10.0.1 CF Funktsionaalne süsteem 2020.10.0.1 CT Tehniline süsteem 2020.10.0.1 CO Ehituskomponent 2020.10.0.1 RS Ehituse abivahend 2020.10.0.1 RA Ehituse teostaja 2020.10.0.1 Töötulemus RI Ehitusinfo 2020.10.0.1 PC Juhtimine 2020.10.0.1 PA Projekteerimiseelne protsess 2020.10.0.1 PD Projekteerimisprotsess 2020.10.0.1 PP Tootmisprotsess 2020.10.0.1 PM Korrashoiuprotsess 2020.10.0.1 PL Ehitise elukaar 2020.10.0.1 Ehitise elukaar (PL) Ehitustoode Ehituse abivahend (RS) Ehituse teostaja (RA) Ehitusinfo (RI) Organisatsiooni mudel Kasutaja tegevus Ehitatud ruum Ehituskompleks (CS) (CC) Ehitis Funktsionaalne Ehitustulemus (CE) süsteem (CF) Tehniline Ehituselement süsteem (CT) Ehituskomponent (CO) Juhtimine (PC) Projekteerimiseelne Ehitusprotsess protsess (PA) Projekteerimis-protsess (PD) Ehitusressurss Tootmisprotsess (PP) Korrashoiuprotsess (PM) Class Description Version CS Built space 2020.10.0.1 CC Construction complex 2020.10.0.1 CE Construction entity 2020.10.0.1 CF Functional system 2020.10.0.1 CT Techincal systems 2020.10.0.1 CO Construction component 2020.10.0.1 RS Construction aid 2020.10.0.1 RA Construction agent 2020.10.0.1 Work RI Construction information 2020.10.0.1 result PC Management 2020.10.0.1 PA Pre-design 2020.10.0.1 PD Design 2020.10.0.1 PP Production 2020.10.0.1 PM Maintenance 2020.10.0.1 PL Lifecycle 2020.10.0.1 Construction process lifecycle (PL) Construction product Construction aid (RS) Construction agent (RA) Construction information (RI) Organization model. User activity Construction Built space (CS) complex (CC) Construction Construction Functional result entity (CE) system (CF) Construction Technical element system (CT) Construction component (CO) Management (PC) Construction Pre-design process process (PA) Design process (PD) Construction resource Production process (PP) Maintenance process (PM) Class code CS Class desc Built space Version 2020.10.0.1 Function Space Parameter name AC025_cciCScode Parameter desc AC030_cciCSterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A?? AA? AAA AAB AAC AAD AB? ABA ABB ABC ABD ABE ABF AC? ACA ACB B?? BA? BAA BAB BAC BAD BAE BAF BAG BAH BAJ BAK BAL BAM BB? BBA BBB BBC BBD BBE BC? BCA BCB BCC BD? BDA BDB BDC BDD BDE BE? BEA BEB BEC BED C?? CA? CAA CAB CAC CAD CAE CAF CAG CAH CAJ CAK CAL CAM CAN CB? CBB CBC CBD CC? CCA CCB CCC CCD CD? CDA CDB CE? CEA CEB D?? DA? DAA DAB DAC DAD DB? DBA DBB DBC DBD DC? DCA DCB E?? EA? EAA EAB EAC EAD EAE EAF EB? EBA EBB EBC F?? FA? FAA FAB FAC FAD FAE FAF FB? FBA FBB FBC FBD FC FCA FCB FD? FDA FDB FE? FEA FEB FF? FFA FFB FFC FFD FFE P?? PA? PAA PAB PAC PAD PAE PAF PB? PBA PBB PBC PBD PBE Mõiste (EE) Ruum inimasustuseks Hõivatav ruum Tuba Eluruum Ooteruum Õu Isikliku hügieeni ruum Kümblusruum Tualett Beebimähkmevahetustuba Riietusruum Dušš Saun Eraldamisruum Varjend Kong Ruum inimtegevuseks Tööruum Kontor Koosolekuruum Vastuvõtt Müügiala Koolitamisruum Kabinet Pesumaja Ravimisruum Läbivaatamisruum Jälgimisruumid Vaatlemisruum Meediatöökoda Tootmisruum Köök Materjalide töökoda Masinakoda Stuudio Pakkimisruum Laboratoorium Tehniline labor Materjalilabor Bioloogialabor Harjutamisruum Spordihall Treeninguruum Prooviruum Lava Mängutuba Kogunemisruum Einestamisruum Saal Galerii Usuruum Ladustamisruum Materjali ladustamise ruum Prügi ladustamise ruum Kemikaalide ladustamise ruum Ravimite ladustamise ruum Arhiivi ladustamise ruum Vedeliku ladustamise ruum Toorme ladustamise ruum Toidu ladustamise ruum Turvaline ladustamisruum Pakendite ladustamise ruum Riiete ladustamise ruum Ehitusmaterjalide ladustamise ruum Lõhkeainete ruum Laoruum Seadmete ladustamise ruum Sisutuse ladustamise ruum Tööriistade ladustamise ruum Vahendite ladustamise ruum Sõidukite ladustamise ruum Loomade hoidmise tarandik Puur Latter Tall Vesitarandik/sump Taimekasvatuse ruum Taimekasvatuse siseruum Taimekasvatuse välisruum Surnukehaladu Matusekabel Krüpt Ruum tehnosüsteemidele Paigaldise ruum Elektripaigaldise ruum IT-seadmete ruum Mehaanikapaigaldise ruum Ühispaigaldise ruum Seadmete ruum Juhtimisseadmete ruum Tootmiskäitise ruum Teenindusseadmete ruum Analüüsiseadmete ruum Seadmete talitlemise ruum Toimimisulatus Kujaruum Ruum tugiülesehitusele Ringlemisruum Vestibüül Õhklukk Koridor Trepikoda Liftiruum Kangialune Teenuste ruum Teenuste tunnel Šaht Kanal Liikluse ruum Sõidukite liikluse ruum Sõidutee Sõidurada Teeserv ja -peenar Kõrval paiknev välisrada Möödasõidukoht Pööramise koht Tegeva liikumise ruum Kõnnitee Jalgrattatee Jalgratta- ja jalgrada Loomarada Õhusõidukite liikluse ruum Lennurada Ruleerimistee Rööbaste ruum Rööbastee Raudteeülesõit Veesõidukite liikluse ruum Laevatee Lüüs Liikluse juhtimise ruum Eraldusriba Platvormiruum Liiklusinforuum Vaba ruumi profiil Keelatud ala Füüsikalise nähtuse ruum Aine voolamise ruum Purdmaterjali ruum Tahke materjali voolamise ruum Gaasi voolamise ruum Vedeliku voolamise ruum Plasma voolamise ruum Suitsu esinemise ruum Energia voo ruum Elektrienergia voo ruum Soojusenergia voo ruum Mehaanilise energia voo ruum Plahvatuse ruum Tuletsoon Definitsioon (EE) ruum, kavandatud inimasustuseks ja sellega seotud tegevusteks ruum inimtegevuseks, puhkuseks, lõõgastumiseks, virgestumiseks või ootamiseks hõivatav ruum, isiklikuks kasutamiseks hõivatav ruum, jagatud kasutamiseks hõivatav ruum, ootamiseks hõivatav ruum, ümbritsetud üleni või osaliselt hoonetega ruum inimasustuseks, isikliku hügieeni mõttes isikliku hügieeni ruum, mis võimaldab end pesta ja võimalik, et kergendada isikliku hügieeni ruum, mis võimaldab end kergendada isikliku hügieeni ruum, beebide hügieeniliseks hooldamiseks isikliku hügieeni ruum, ümberriietumiseks isikliku hügieeni ruum, mis võimaldab end pesta isikliku hügieeni ruum, mis võimaldab higistades kümmelda ruum inimasustuseks, isikute eraldamiseks eraldamisruum, et kaitsta isikuid ohtlike olukordade eest eraldamisruum, et eraldada isikud teistest isikutest ruum, kavandatud inimeste vaba aja veetmiseks ja äritegevuseks ruum inimtegevuseks, mittemateriaalse tulemuse tootmiseks tööruum, info loomiseks, töötlemiseks ja tõlgendamiseks tööruum, koosolekuteks tööruum, külaliste ja kauba vastuvõtuks tööruum, kaupade ja teenuste müümiseks tööruum, teadmiste ja oskuste edastamiseks tööruum, lugemiseks tööruum, rõivaste ja pesu pesemiseks tööruum, isikute tervisega seotud ja muu kohtlemise ning hooldamise mõttes tööruum, diagnoosi panemiseks tööruum, isikute jälgimiseks tööruum, isikute ja protsesside jälgimiseks lähedases ruumis tööruum, salvestamiseks ja meediumi toimetamiseks ruum inimtegevuseks, materiaalse tulemuse tootmiseks tootmisruum, tööks toiduainetega tootmisruum, tööks materjalidega tootmisruum, tööks masinate ja seadmetega tootmisruum, käsitöö ja kunsti mõttes tootmisruum, objektide sorteerimiseks ja pakkimiseks ruum inimtegevuseks analüüside ja katsete tegemisel ruum inimtegevuseks, laboratoorium tehniliste analüüside mõttes ruum inimtegevuseks, materjalide uurimise labor ruum inimtegevuseks, laboratoorium bioloogiliste analüüside mõttes ruum spordi- ja kultuurialaseks inimtegevuseks harjutamisruum, spordi alal harjutamisruum, tugevuse, koordinatsiooni ja tasakaalu treenimiseks harjutamisruum, kunstioskuste harjutamiseks harjutamisruum, esitluskunstide alal harjutamisruum, lastele ruum inimtegevuseks, isikute või rahva(massi) kogunemiseks kogunemisruum, toidu tarbimiseks kogunemisruum, sotsiaalsündmusteks kogunemisruum, objektide esitlemiseks kogunemisruum, ususündmusteks ruum, kavandatud materjali, seadmete ja organismide ladustamiseks ladustamisruum, vahenditele materjali ladustamise ruum, prügile ja hüljatud materjalile või objektidele materjali ladustamise ruum, kemikaalidele materjali ladustamise ruum, ravimitele materjali ladustamise ruum, füüsilistele dokumentidele või andmekandjatele materjali ladustamise ruum, vedelikule materjali ladustamise ruum, tootmisprotsessis kasutatavatele üksustele materjali ladustamise ruum, toidule ja jookidele materjali ladustamise ruum, väärtuslikele objektidele materjali ladustamise ruum, pakkematerjalidele materjali ladustamise ruum, riietele, jalanõudele ja pesule materjali ladustamise ruum, ruum ehitusmaterjalidele materjali ladustamise ruum, ruum lõhkeainetele materjali ladustamise ruum, toodetele, kaubale ja veosele ladustamisruum, teisaldatavatele tehnilistele seadmetele seadmete ladustamise ruum, (ruumi) sisustusobjektidele seadmete ladustamise ruum, tööriistadele seadmete ladustamise ruum, tehnilistele vahenditele seadmete ladustamise ruum, liikumisviidiele (kõigile erinevatele) ladustamisruum, loomade sulgemiseks loomade hoidmise tarandik, et loomi kinni hoida loomade hoidmise tarandik, et loomi tarandikus hoida loomade hoidmise tarandik, et pakkuda varjualust loomade hoidmise tarandik, et loomi vees hoida ladustamisruum, taimedele taimekasvatuse ruum, taimede kasvatamiseks siseruumis taimekasvatuse ruum, taimede kasvatamiseks välisruumis ladustamisruum, surnukehadele surnukehaladu, vahepealseks ladustamiseks surnukehaladu, püsiladustamiseks ruum, kavandatud toimivate tehniliste seadmete jaoks ruum tehnosüsteemidele, mis toetavad ehitise üksuste otstarvet paigaldise ruum, elektriseadmetele paigaldise ruum, elektroonikaseadmetele paigaldise ruum, mehaanikaseadmetele paigaldise ruum, mitut tüüpi tehniliste seadmete mõttes ruum tehnosüsteemidele, mis toetavad inimtegevusi seadmete ruum, juhtimiseks, reguleerimiseks ja jälgimiseks seadmete ruum, toodete loomiseks ja ettevalmistamiseks seadmete ruum, teenindamise mõttes seadmete ruum, analüüside mõttes ruum tehnosüsteemidele, mis pakub ruumi seadmete talitlemiseks seadmete talitlemise ruum, seadmete liigituste ruumi mõttes seadmete talitlemise ruum, kuja mõttes seadmete ümber ruum, kavandatud ühenduste loomiseks tegevusruumide vahel ruum tugiülesehitusele, mis pakub ligipääsu ringlemisruum, siseruumi ja välisruumi vahel ringlemisruum, läbipääsu reguleerimiseks siseruumi ja välisruumi vahel ringlemisruum, rõhtsalt kahe või enama ruumi vahel ringlemisruum, püstiselt ja mitteautomaatselt kahe või enama korruse või tasandi vahel ringlemisruum, püsiselt ja automaatselt kahe või enama tasandi vahel ringlemisruum läbi hoone ruum tugiülesehitusele, mis jaotab tehnilisi teenuseid või meediumi teenuste ruum, isikutele, rõhtsa ligipääsuga teenuste ruum, isikutele, püstse ligipääsuga teenuste ruum, isikutele ligipääsuta ruum liiklusele liikluse ruum sõidukitele sõidukite liikluse ruum, plaanitud sõidukite mõttes sõidukite liikluse ruum ühe liiklusrea mõttes sõidukite liikluse ruum, sõidutee kõrval kasutuseks hädaolukorras või ajutiselt sõidukite liikluse ruum, sõidukite peatumiseks sõidukite liikluse ruum, sõidukite kohtumiseks sõidukite liikluse ruum, sõidukite pööramiseks liiklusruum isikutele, loomadele või jalgratastele tegeva liikumise ruum, jalakäijatele tegeva liikumise ruum, jalgratastele tegeva liikumise ruum, jalgratastele ja jalakäijatele tegeva liikumise ruum, loomadele liikluse ruum, õhusõidukitele õhusõidukite liikluse ruum, õhkutõusuks ja maandumiseks õhusõidukite liikluse ruum, ruleerimiseks liikluse ruum, rööbastega seotud sõidukitele rööbaste ruum, mis ei ole plaanitud ristumiseks rööbaste ruum, mis on plaanitud ristumiseks liikluse ruum, veesõidukitele veesõidukite liikluse ruum, rõhtseks liikluseks veesõidukite liikluse ruum, püstseks liiklusks liikluse ruum, eraldamiseks ja juhtimiseks liikluse juhtimise ruum, liikluse ruumide eraldamiseks liikluse juhtimise ruum liikumise viisi muutmiseks liikluse juhtimise ruum, jagab infot liikluse juhtimise ruum, sätestab vaba ruumi teiste objektideni liikluse juhtimise ruum, mis on osa teest või tänavast, kuid pole mõeldud sõidukite liiklemiseks ruum, kavandatud füüsikaliste nähtuste esinemiseks füüsikalise nähtuse ruum, aine esinemise või voolu mõttes aine voolamise ruum, objektidele aine voolamise ruum, tahketele materjalidele aine voolamise ruum, gaasile aine voolamise ruum, vedelikule aine voolamise ruum, plasmale aine voolamise ruum, mitmetele materjali liikidele füüsikalise nähtuse ruum, energia voo mõttes energia voo ruum, elektrienergia mõttes energia voo ruum, soojusenergia mõttes energia voo ruum, mehaanilise energia mõttes energia voo ruum, plahvatuse mõttes energia voo ruum, põletamise mõttes Term (EN) Space for human dwelling Occupiable space Room Occupiable space Waiting space Courtyard Personal hygiene space Bathroom Toilet Baby changing room Changing room Shower Sauna Isolation space Shelter Cell Space for human activity Office Meeting space Reception Sales area Teaching space Study Laundry Treatment space Examining space Observation space Viewing space Media workshop Production space Kitchen Materials workshop Machine shop Studio Packing space Laboratory Technical laboratory Materials laboratory Biology laboratory Practice space Sports hall Training room Rehearsal room Stage Playroom Assembly space Dining space Dining space Gallery Religious faith space Storage space Material storage space Refuse storage space Chemicals storage space Medicine storage space Archive storage space Fluid storage space Raw materials storage space Food storage space Secure storage space Packaging storage space Clothes storage space Building materials storage space Equipment storage space Furniture storage space Tool storage space Instrument storage space Vehicle storage space Animal enclosure Cage Stall Stable Water enclosure Planting space Indoor planting space Outdoor planting space Dead body storage Chapel of rest Crypt Space for technical systems Installation space Electric installation space Information technology (IT) equipment space Mechanical installation space Shared installation space Equipment space Control equipment space Production plant space Service equipment space Analysis equipment space Equipment operation space Work envelope Clearance space Space for infrastructure Circulation space Vestibule Air lock Corridor Stairwell Lift space Portico Services space Services tunnel Shaft Duct Traffic space Vehicle traffic space Carriageway Traffic lane Shoulder Lay-by out lane Passing place Turning place Active transportation space Walkway Cycle path Cycle- and footpath Runway Track space Rail track Railway crossing Vessel traffic space Fairway Sluice Traffic management space Dividing strip Platform space Traffic information space Clearance profile Prohibited area Physical phenomenon space Matter flow space Debris space Soild material flow space Gas flow spaces Liquid flow spaces Plasma flow space Smoke occurrence space Energy flow space Electrical energy flow space Thermal energy flow space Mechanical energy flow space Explosion space Fire zone Definition (EN) Notes (EN) space designed for human dwelling and related activities space for human dwelling for rest, relaxation, recreation or waiting occupiable space for personal use space for human dwelling for rest, relaxation, recreation or waiting occupiable space for waiting occupiable space outdoors entirely or partly surrounded by buildings space for human dwelling for personal hygiene use personal hygiene space enabling persons to wash and possibly relieve themselves personal hygiene space enabling persons to relieve themselves personal hygiene space for young children personal hygiene space for changing clothes personal hygiene space enabling persons to wash themselves personal hygiene space enabling persons to take a sweat- inducing bath space for human dwelling for isolating persons isolation space to protect persons from hazardous of dangerous situations isolation space to separate persons from other persons space designed for humans’ leisure and business activities workspace for the production, processing and interpretation of information workspace for meetings workspace for receiving guests and goods workspace for selling goods and services workspace conveying knowledge and competencies workspace for reading workspace for laundering clothes and linen workspace for health-related and other treatment and care of individuals workspace for diagnosis workspace for monitoring individuals workspace for observing processes and persons in adjacent space workspace for recording and editing media space for human activity for producing a material result production space for working with foodstuffs production space for working with materials production space for working with machinery and equipment production space for working on art and crafts production space for sorting and packing objects space for human activity for performing analyses and tests laboratory for technical analyses laboratory for studying materials laboratory for biological analysis space for human activity of sport or culture practice space for sports practice space for training strength, condition and balance practice space for practicing artistic competencies practice space for performance artistic works practice space for children space for human activity for mass assemblies of people/persons assembly space for consumption of food assembly space for consumption of food assembly space for displaying objects assembly space for religious activities space designed for storage of materials, equipment and organisms storage space for resources material storage space for refused and rejected materials or objects material storage space for chemicals material storage space for medicines material storage space for physical documents or media material storage space for fluid material storage space for substances or materials for use in production processes material storage space for food and drinks material storage space for valuable objects material storage space of materials for packaging material storage space for clothing, shoes and linen material storage space for building materials storage space for moveable technical equipment equipment storage space of objects for fitting out (of spaces) equipment storage space for tools equipment storage space for technical instruments equipment storage space for modes of transport storage space for enclosing animals animal enclosure for keeping animals locked up animal enclosure for keeping animals fenced in animal enclosure for providing shelter animal enclosure for keeping animals in water storage space for plants planting space for growing plants indoor planting space for growing plants outdoor storage space for dead bodies dead body storage for interim storage dead body storage for permanent storage space designed for active technical equipment space for technical systems which support the function of construction entities installation space for stationary electric equipment installation space for stationary electronic equipment installation space for stationary mechanical equipment installation space for stationary technical equipment space for technical systems which support human activities equipment space of controlling, regulating and monitoring equipment space of fabricating and preparing products equipment space of service functions equipment space of analyses space for technical systems which provides space for equipment operation equipment operation space providing equipment movement space equipment operation space providing clearance around equipment space designed to create links between activity spaces space for infrastructure providing access circulation space between outdoor and indoor spaces circulation space for regulating passage between spaces circulation space horizontally between two or more spaces circulation space vertically and non-automated between two or more storeys or levels circulation space vertically and automated between two or more levels circulation space through a building space for infrastructure for distributing technical services or media services space with horizontal access for persons services space with vertical access for persons services space without access for persons space for traffic traffic space for vehicles vehicle traffic space intended for vehicles vehicle traffic space for one line of traffic vehicle traffic space along a carriageway for emergency and intermediate use vehicle traffic space for stopping of vehicles vehicle traffic space for meeting of vehicles vehicle traffic space for turning of vehicles traffic space for persons, animals or bicycles active transportation spaces for pedestrians active transportation space for bicycles active transportation space for bicycles and pedestrians aircraft traffic space for take-off and landing traffic space for track bound objects track space not intended for crossing track space intended for crossing traffic space for vessels vessel track space for horizontal traffic vessel track space for vertical traffic traffic space for separation and management traffic management space separating traffic spaces traffic management space for change of transport mode traffic management space providing information traffic management space providing clearance to other objects traffic management space being part of read or street not meant for vehicle traffic space designed for the occurrence of physical phenomena physical phenomenon space for flow or occurrence of matter matter flow space for objects matter flow space for soild materials matter flow space for gas matter flow space for liquid matter flow space for plasma matter flow space for multiple matter kinds physical phenomenon space for flow of energy energy flow spaces for electrical energy energy flow spaces for thermal energy energy flow spaces for mechanical energy energy flow spaces for explosion energy flow spaces for combustion Märkused (EE) magamistuba, laste mängutuba, hotellituba, salong, sviit rõdu, puhketuba, klubi, kohvituba, söögituba, magamissaal, elutuba, mängutuba, suitsetamistuba, terrass, palat vastuvõturuum, kogunemiskoht evakuatsiooni korral, värav (lennujaamas), sohvabaar, elutuba, puhkeruum aatrium, aed, terrass, hoov puudega inimeste tualett, naiste tualett, tualett, käimla, meeste tualett, avalik tualett, pissuaar, WC vannituba, puudega inimeste tualett, naiste tualett, meeste tualett, tualett, käimla, avalik tualett, pissuaar, pesemisruum, WC ala imikute mähkmete vahetuseks, mähkmete vahetamise ruum meeste riietuspiirkond, haigla, naiste riietumisala, kapiga riietusruum, tööpiirkond riietuskabiin, ujula, kapiga riietusruum, dušinišš saun, aurusaun, Türgi saun pommivarjend, hütt, punker, kessoonkamber, maavärinavarjend, eralduspalat, meditsiiniline isolaator, paanikaruum, ohutu ruum, halva ilma varjend eralduskong, polsterdatud palat, vangikong, erikohtlemisosakond piletikassa, kõnekeskus, lahterdatud kontor, valvetuba, infolett, juhataja kabinett, avatud kontor, müügikontor, üksik-kontor, piletikassa nõupidamissaal, konverentsisaal, ruumid valijatega kohtumiseks, nõustamistuba, volikogu saal, kohtusaal, ülekuulamisruum, vestlusruum, nõupidamisruum, tunnistajatuba lett, infolaud, klienditeenindusala, hotelli vestibüül oksjonisaal, baar, ilusalong, piletikassa, harukontor, koerte hooldamise ruum, turulett, juuksurisalong, kiosk, müügisaal, kõrts, pood, solaarium, piletikassa auditoorium, klass, loominguline õpikoda, keelelaborloengusaal, loenguruum, muusikaklass, multimeediaklass, klass katsetusteks reaalainetes, simulaator, võimla, stuudio, õppelabor raamatukogu, vaikne ala, lugemisala, õppeala, avariiulite ala raamatukogus selvepesula, pesumaja, pesupesemisruum, majapidamisruum afereesiruum, keemiaraviruum, dialüüsiruum, elektrokardiograafiaruum (EKG-ruum), elektrišokiruum, esmaabiruum, kuvöös, töötervishoiuruum, operatsioonisaal, massaažiruum, sünnitusmaja, füsioteraapiaruum, järelraviruum, vastuvõturuum, elektrokardiograafiliaruum barokamber, (EKG-ruum), elektrišokiruum, esmaabiruum, sünnitusosakond, operatsioonisaal, vastuvõturuum, sidumistuba, proovivõturuum, traumakabinett, triaažiala intensiivraviosakond, kuvöösiruum, eralduspalat, barokamber, taastusala hukkamisruum, eksperimentaaluuringute ruum, galerii, ülekuulamisruum, vahiputka, toiduohutusprotsessi jälgimise ruum turul, juhtimisruum, vahiruum monteerimisruum, pimik,avaliku koha turvalisuse joonistamissaal, redigeerimisruum, filmistuudio, trükkimisruum, slavestusstuudio, foonika pagaritöökoda, söökla, toidu ettevalmistamise ala, kööginurk, kondiitriköök, profiköök, nõudepesuruum, teeköök kiviraidurite töökoda, sepikoda, värvimistöökoda, metallitöökoda, stuudio, puutööruum, töökoda garaaž, IT-töökoda, kanal mehaanikule, mehaanikatöökoda, külmvormimistöökoda, töökoda keraamikatöökoda, õmbleja tööruum, klaasitöökoda, savikoda, tootmishall postiruum, ravimiruum, pakkimisruum, sorteerimisjaam, laohoone, laoruum, ladu akustiliste katsete labor, keemialabor, optikalabor, radiograafialabor, teaduskatsete ruum, helilabor, kaaluvihtide ruum ehitusfüüsikalabor, kokkupõrkekatsete ala, ala katseteks tulega, polümeeride labor, lainesimulatsioonibasseini ruum, tuuletunnel fermentatsioonilabor, toidulabor, meditsiinilabor, viiruste labor spordibaas, pallimängusaal, jäärada, jäähall, jääplats, ratsutamisareen, ujula, (sise)ujumisbassein kehakultuurikeskus, kehakultuuriruum, võimla, jõusaal balletiprooviruum, muusikaprooviruum, harjutuslava orkestriauk, harjutuslava, stuudio laste mängutuba, pehme mängimisala kohvik, söökla, söögisaal koolis/kontoris, söögikoha einestushall, söögituba (tasuta) supiköök, sõdurite söögisaal, restoran tantsusaal, (linnavalitsuse) istungisaal, klubihoone, kogukonna keskus, kogunemisala, külalistemaja, sohvabaar, vabamüürlaste saal, koosolekusaal, kontserdihall, rahvamaja kunstisaal, müügisaal budistliku pühamu ruum, kabel, kirikuruum, Darbar sahib, musalla, palvetusruum, usuruum; Eestis ka hiis prügitünniruum, konteineriladu, prügiala, ringlussevõtuala, prügiruum, prahiladu, jäätmete kõrvaldamise ruum kemikaalide kõrvaldamise ala, kergestisüttivate materjalide ladustamise ruum verejäägid, ravimikapp, apteek dokumendiarhiiv, jooniste arhiiv, ajakirjandusarhiiv, raamatukogu, salvestuste arhiiv naftahoidla, rasvahoidla, kütusetank, vedelike ladustamise kapp, tagavarakanistrid, põhjaveemaardla, veevaru, veehoidla pinnase panipaik, lõhkainete kapp, paberihoidla, soolavaramu, liivahoidla õllekelder, külmladu, kuivainete ladu, viljasalv, kuumladu, jahutatud toidu ladu, nõudepesuruum, silo, veinikelder pank, öise deponeerimise süsteem, seif, hoiulaegas, vitriin, kamber karbiruum, pakendiladu automaatgarderoob, kapp, kuivatuspööning, kuivatusruum, pesumaja, pesuvaru, pesuladu, teatri garderoob, garderoob-tuba, garderoob elektrikaupade ladu, vee- ja kanalisatsioonikaupade ladu, puuhoov, tislerimaterjalide ladu, pesumaterjalide ladu laskemoonapunker, laskemoonakamber, laskemoona varu, dünamiidiruum, ilutulestikuruum veoseladu, kaubaladu lavatagune, keldriruum, hoidla, pööninguruum, katusealune, ruum lava küljel, säilituskapp puhastusvahendite kapp, riietusruum, garaaž, aiamaja, kuur aiamaal, tööriistakuur, relvatöökoda õhusõiduki seadmete ladu, aparaadiladu, meditsiinitehnikaladu perroon (lennuväljal), jalgrattahoidla, paadikuur, bussidepoo, taksopark, konteineribaas, rattakuur, depoo, dokk, kuivdokk, elektrisõiduki laadimise koht, garaaž, angaar, veokipark, parkimisala, parkla, rongijaam, veoki laadimisvärav linnumaja, linnupuur, tarandik, reservaat, terraarium linnumaja, karp, linnupuur, tarandik, sulg, reservaat, vivaarium lehmalaut, hobilaut, sigala, loomakasvatushall, lambalaut akvaarium, vesikasvatussump, kalaakvaarium, ookeanisump, tiik, bassein botaanikaaed, talveaed, kasvuhoone, oranžerii, palmimaja, solaarium, veranda, troopikaaed õunaaed, maitsetaimede aed, roosiaed külm ruum, morg, surnukuur kolumbaarium, mausoleum akuruum, muundurisaal, sulariruum, generaatoriruum, kõrgepingeruum, mõõdikuruum, reaktorisaal, lülitiruum, jaotla, trafoala, trahforuum tagavarakoopiaruum, arvutisaal, andmekeskus, hajussüsteemide ruum, peajaotlaruum, serverifarm, serveriruum, kommutaatoriruum tõstukiruum, mootoriruum, vintsiruum, liftiseadmete ruum, rõhuanumaruum, mootorilahter, mootoriruum, külmutusseadmeruum võimendiruum, kliimaruum, kompressoriruum, rajoonikatlamaja, filtriruum, katlamaja, paigaldiste ruum, tellikulahter, juhtimisruum, seadmeruum, teenindusruum, tehnoruum, soojuselektrijaam, ventilatsiooniruum juhtimiskeskus, montaažiruum,toimetamisruum, valguse juhtimise ruum, režissööri ruum, juhtimisruum, radariruum mootoriruum, trükikoda, taparuum, sorteerimistsehhi saal, turbiinisaal koopiakeskus, koopiaruum, faksiruum, printeriruum, projektoriruum, kserokoopiaruum CT-skanneriruum, labor, MR-skanneri ruum, seirekeskus, röntgenikabinet roboti toimimisulatus ohutsoon eesruum, kahekordne uks, sissepääs, fuajee, hall, veranda, turvauks, tormiuks, vestibüül, tuulekoda, külgväljapääsud pöördukd, fujaee, veranda, tormiuks, pendeluks, vestibüül eeskoda, eesruum, väline galerii, fuajee, hall, platvorm redel, trepp, trepikoda toidulift, tõstuki puur, tõstuk, liftikabiin, tali vanker, trepitõstuk, aknapesukorv pääslahoone, koridor, läbikäik ligipääsukäik, katusealune, roomamisrada, läbikäik, valgustusläbikäik, galerii, hoolduskoridor, tehniline tunnel, ventilatsioonišaht kõrvaldamisšaht, liftišaht, hooldusšaht, trhniline šaht, ventilatsioonišaht, jäätmepaigaldise 1saht õhuvõtukanal, heitõhukanal, õhusšaht, korsten, segamiskamber, ventilatsioonikanal kiirtee, maantee, tee, teetunnel, tänav, tunnel sõidutee kindlustamata tteepeenar bussipeatus, rada bussi peatumiseks, aeglasema sõidu ja peatumise rada kõnnitee, trotuaar, jalgrada, jalakäijatunnel jalgrattarada, rattarada ratsutustee magistraalruleerimistee kanal ehitusprofiil, vaba vahemaa, vaba tsoon purdmaterjali ulatuvustsoon, ohutustsoon mootori purunemisel mootori väljalasketsoon, mootori sissevõtuala kondensaadikogumisruum suitsujuga välgulöögitsoob soojuse hajumise tsoon mõjutustsoon, kokkupõrketsoon gaasipursketsoon Class code CC Class desc Construction complex Version 2020.10.0.1 Function Facility Parameter name AC035_cciCCcode Parameter desc AC040_cciCCterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 Mõiste (EE) Definitsioon (EE) Term (EN) Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) Class code CE Class desc Construction entity Version 2020.10.0.1 Function Facility Parameter name AC045_cciCEcode Parameter desc AC045_cciCEterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A?? AA? AAA AAB AAC AB? ABA ABB ABC AC? ACA ACB ACC ACD AD? ADA ADB AE? AEA AEB AEC AF? AFA AFB AG? AGA AGB AGC AGD AH? AHA AHB AHC AJ? AJA AJB AJC AK? AKA AKB AKC AKD AL? ALA ALB ALC ALD ALE ALF AM? AMA AMB AMC AMD AME AMF AMG AN? ANA ANB ANC AND AP? APA APB APC APD APE AQ? AQA AQB AQC AQD B?? BA? BAA BAB BAC BB? BBA BBB BBC BBD BBE BC? BCA BCB BD? BDA BDB BDC BE? BEA BEB BEC BED BEE BF? BFA BFB BFC BG? BGA BGB BGC BGD C?? CA? CAA CAB CAC CAD CAE CAF CAG CB? CBA CBB CBC CBD CBE CBF CBG CC? CCA CCB CCC CCD CD? CDA CDB CDC CDD CE? CEA CEB CEC CED CEE D?? DA? DAA DAB DAC DAD DAE DAF DB? DBA DBB DBC DC? DCA DCB DCC DCD DD? DDA DDB DDC DDD DDE DE? DEA DEB DEC DED E?? EA? EAA EAB Z?? ZZ? ZZZ Mõiste (EE) Hoone inimestele või inimtegevuseks Elamud Ühepereelamu, eramu Mitmepere-elamu Elamukompleks Hotellid ja restoranid Hotell Hostel ja ühiselamu Toitlustushooned Olmeehitsed Tualett Pesemishoone Saunahoone Riietusruum Varjendid ja kinnipidamisehtised Varjendid Kinnipidamisehitised Ühiskondlikud hooned Büroohoone; kontorihoone Teenindushoone Päästekeskus, kiirabijaam Tootmishooned Tehasehoone Töökoda Kaubandushooned Kauplus Kaubanduskeskus Galerii Näitusehall Haridus- ja teadushooned Kool, koolimaja Ülikool Koolituskeskus Tervise- ja hoolekandeehitised Lasteasutused, lasteaed Haiglad Hoolde- ja turvakodud, varjupaigad ja sotsiaalmajad Puhkeehitised Suvekodu Suvemaja Aiapaviljon Terrassid, talveaed Spordihooned Spordisaal Areen/(tribüün) Ujula Maneež Vetteüppe torn Bowling Meelelahutushooned ja kultuuriehitised Teater Kontserdimaja Näitusehoone Planetaarium Kino Raamatukogu Multifunktsionaalne hoone Kogunemiskeskused (messikeskus, konverentsihoone, kirik jne) Elanike ühenduste hoone Kohalike ühenduste hoone Klubihoone Kultushoone, sakraalhoone, leinamajad Laoehitised Materjalide ladu Seadmete hoone, garaaž Hoone loomadele Kasvuhoone Surnukuur Juurdepääsuehitis Läbikäik, galerii Trepikoda Liftišaht Pääsla, väravahoone Tootmisüksused Tootmisehitis Jõujaam Veepuhastusjaam Tooraine töötlemise tehas Liidestus- ja ühendusrajatised Signalisatsiooniseadmed Ülekandemast Kaabeldus Torustik Sidestus Utiliseerimissüsteemid Ventilatsioonisüsteemid Kanalisatsiooni- ja veepuhastussüsteemid Transpordi- ja tõsteseadmed Kraana Transpordisüsteem Köistee Ladustamisrajatised Mõõtmisjaam, kaalumaja Pinnase ladustamise ala Konteinerite plats Mahutipark, silo Lahtine reservuaar Tehnilised üksused Pumbajaam Veepuhastustiik Mudatöötlemise üksus Meelelahutusrajatised Ameerika mäed Karussell Vaateratas Liumägi Infraehitised Liiklusrajatised Sild Tunnel Liikluskanal Raudteevõrk Maantee Jalgtee Kergliiklustee Terminalid Kai Platvorm Liiklussõlm Rongijaam Lennuterminal Bussiterminal Laevaterminal Parklad Rattaparkla Autoparkla ja parkimismaja Rongidepoo Lennuväljak Kommunikatsiooniehitised Vaatlustorn, kontrolltorn Kommunikatsioonimast Tuletorn Kellatorn Veetaseme kontrollrajatised Tamm Kanal Pais Lüüsisüsteem; vesivärav Muul Maastikurajatised Loodusrajatised Rand, kallas Düünid Järv Heinamaa Märgala Vooluveekogu Puhkealad Aed Park Telkimisplats, kämpingu ala Kogunemisrajatised Väljak Turuplats Õppeväljak Mänguväljak Tootmisrajatised Ehitusplats Karjäär Kaevandus, šaht Metsamaa, lank Põllumaa Spordiväljakud Spordiväljak Võidusõidu rada Kergejõustiku väljak Avatud ujumisbassein Monumendid ja mälestusmärgid Mälestusmärgid Kultuuriline mälestusmärk Antiik-mälestusmärk Määratlemata Määratlemata Määratlemata Definitsioon (EE) ehitis, mis on mõeldud inimestele elamiseks ja kasutamiseks alaliseks kasutamiseks mõeldud hoone inimeste vajadusteks ja nende tegevuseks ühele majapidamisele mõeldud elamu individuaalsete mugavustega mitmele majapidamisele mõeldud elamu ühiste mugavustega mitmele leibkonnale mõeldud elamu ajutiseks kasutamiseks ning söömiseks mõeldud hoone inimeste vajadusteks ja nende tegevuseks hotellide ja restoranide hoone koos individuaalsete eluruumidega hotelli- ja restoranihoone ühiste eluruumidega hotelli- ja restoranihoone, kus on ühised söögikohad isikliku hügieeni tagamiseks mõeldud hoone inimeste vajadusteks ja tegevuseks hügieenihoone, mis on mõeldud inimestele enese kergendamiseks hügieenihoone, mis on mõeldud selleks, et inimesed saaksid end pesta ja võib-olla ennast kergendada hügieenihoone, mis on mõeldud ühele või mitmele inimesele higistades kümblemiseks hügieenihoone, mis on mõeldud ühele või mitmele inimesele riiete vahetamiseks hoone inimeste vajadusteks ja nende tegevusteks, et eraldada neid ümbritsevast isolatsioonihoone, mis on mõeldud inimeste isoleerimiseks ohtlikest olukordadest isolatsioonihoone, mis on mõeldud inimeste isoleerimiseks teistest ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, mis on mõeldud mittemateriaalse tulemuse saavutamiseks administratiivhoone teabe tootmiseks või tõlgendamiseks administratiivhoone teenuste osutamiseks administratiivhoone erakorralise abi osutamiseks ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, mis on mõeldud materiaalse tulemuse saavutamiseks toodete või tooraine masstootmiseks mõeldud tootmishoone toodete valmistamiseks või parandamiseks mõeldud tootmishoone ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et kaubelda kaupade müügiks mõeldud väike kaubandushoone kaupade müügiks mõeldud suur kaubandushoone kaupade eksponeerimiseks mõeldud väike kaubandushoone kaupade eksponeerimiseks mõeldud suur kaubandushoone ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et edastada teadmisi ja pädevust põhihariduse andmiseks mõeldud õppehoone edasiõppimiseks mõeldud õppehoone kursuste läbiviimiseks mõeldud õppehoone ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et tegeleda inimste tervusega ja neid ravida ning nende eest hoolitseda laste hooldamiseks mõeldud hoolekandeasutus inimeste ravimiseks mõeldud hoolekandeasutus eakate inimeste hooldamiseks mõeldud hoolekandeasutus ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et lõõgastuda ja puhata vabaajaehitis puhkemajade arendamiseks ettenähtud piirkonnas vabaajaehitis eraldi krundil aias või pargis paiknev vabaajaehitis hoone laienduse moodustav vabaajaehitis ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et tegeleda konkreetse spordialaga sportimiseks mõeldud spordiehitis pealtvaatajatele mõeldud spordiehitis ujumiseks mõeldud spordiehitis ratsutamiseks mõeldud spordiehitis sukeldumiseks mõeldud spordiehitis bowlinguks mõeldud spordiehitis ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et läbi viia konkreetset kultuuriüritust teatrietenduste või näidendite etendamiseks mõeldud kultuuriehitis muusika esitamiseks mõeldud kultuuriehitis objektide eksponeerimiseks mõeldud kultuuriehitis öötaeva kuvamiseks mõeldud kultuuriehitis filmide näitamiseks mõeldud kultuuriehitis raamatute ja muu meedia laenutamiseks mõeldud kultuuriehitis mitmeotstarbeline kultuuriehitis ühtses ehitise kompleksis hoone inimeste vajadustele ja inimeste aktiivsusele, mis on mõeldud suurte inimrühmade koosluste jaoks elanike ühendusele mõeldud saal kohalikule ühendusele mõeldud saal klubiks mõeldud saal usukogukonnale mõeldud saal ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et hoida materjale, seadmeid ja organisme laoehitis ressursside hoidmiseks laoehitis teisaldatavate tehniliste seadmete hoidmiseks laoehitis loomade hoiustamiseks laoehitis taimede hoiustamiseks laoehitis surnukehade hoiustamiseks ehitis inimvajadusteks ja inimeste tegevuseks, et võimaldada juurdepääs teistele ehitistele juurdepääsuehitis horisontaalse juurdepääsu loomiseks kahe või enama hoone vahel juurdepääsuehitis automaatse vertikaalse juurdepääsu loomiseks kahe või enama korruse vahel juurdepääsuehitis automatiseeritud vertikaalse juurdepääsu loomiseks kahe või enama taseme vahel juurdepääsuehitis kahe hoone vahel ühenduse loomiseks ehitis, mis on mõeldud aktiivsetele tehnilistele seadmetele energia või tooraine tootmiseks mõeldud tootmisettevõte energia tootmiseks mõeldud tootmisettevõte joogivee tootmiseks mõeldud tootmisettevõte tooraine tootmiseks mõeldud tootmisettevõte tehnosüsteemide ühendamiseks mõeldud tehnoseadmed traadita ühendusseadmed elektromagnetilistele signaalidele seadmed maapinna kohal elektrienergia ja signaalidega ühenduse loomiseks seadmed maapinnas elektrienergia ja signaalidega ühenduse loomiseks gaasi, õhu ja vedelike jaoks mõeldud ühendusseadmed elektripaigaldiste ühendamiseks või muundamiseks mõeldud seadmed jäätmete kõrvaldamiseks kavandatud tehnilised seadmed seadmed õhu, auru või suitsugaaside kõrvaldamiseks seadmed heitvee kõrvaldamiseks tehnilised seadmed inimeste või seadmete liigutamiseks seadmed materjalide liigutamiseks lühikeste vahemaade taha seadmed materjalide liigutamiseks pikemate vahemaade taha seadmed inimeste liigutamiseks pikemate vahemaade taha tehnilised seadmed teabe või materjalide salvestamiseks mõõteandmete jaoks mõeldud salvestusseadmed ladustusala jäätmetele hoidla mahutitele suletud anumad vedeliku, gaasi või muu massi säilitamiseks avatud anumad vedeliku, gaasi või muu massi säilitamiseks tehnilised seadmed meedia või materjalide töötlemiseks rõhu suurendamiseks mõeldud seade vee töötlemiseks mõeldud seade muda töötlemiseks mõeldud seade meelelahutuseks mõeldud tehnilised seadmed kiireks ja mitmesuunaliseks liikumiseks loodud meelelahutussüsteem horisontaalseks ringikujuliseks liikumiseks mõeldud meelelahutussüsteem vertikaalseks ringikujuliseks liikumiseks mõeldud meelelahutussüsteem veevooluga kavandatud meelelahutussüsteem ehitis, mis on mõeldud füüsilise ja tehnilise ühenduse loomiseks takistuse ületamiseks mõeldud liiklussüsteem takistuse ületamiseks mõeldud liiklussüsteem takistuse alt läbimiseks mõeldud liiklussüsteem veesõidukite jaoks mõeldud liiklussüsteem rööbastel liiklemiseks mõeldud liiklussüsteem sõidukite liikluseks mõeldud liiklussüsteem jalakäijatele mõeldud liiklussüsteem jalgratta- ja jalakäijate liikluseks mõeldud liiklussüsteem ühenduste loomiseks mõeldud infrastruktuuri ehitis terminal, mis on mõeldud vee ja muu liikluse ühendamiseks terminal, mis on mõeldud raudtee ja muu liikluse ühendamiseks maantee ja muu liikluse ühendamiseks mõeldud terminal raudteetranspordiga ühendamiseks mõeldud terminal õhutranspordiga ühendamiseks mõeldud terminal bussitranspordiga ühendamiseks mõeldud terminal parvlaevaga ühendamiseks mõeldud terminal sõidukite parkimiseks mõeldud infrastruktuuri ehitis jalgrataste parkimiseks mõeldud seadmed mootorsõidukite parkimiseks mõeldud seadmed rongide parkimiseks mõeldud seadmed lennukite parkimiseks mõeldud seadmed inimeste või süsteemide vahelise ühenduse loomiseks mõeldud infrastruktuuri ehitis kontrollimiseks, reguleerimiseks ja jälgimiseks mõeldud kommunikatsiooniehitis elektromagnetlainete edastamiseks kavandatud kommunikatsiooniehitis optiliste signaalide kiirgamiseks mõeldud sideehitis helisignaalide kiirgamiseks mõeldud kommunikatsiooniehitis veemassidele mõeldud infrastruktuuriehitis veetaseme säilitamiseks mõeldud veejuhtimisseade veevoolu juhtimiseks mõeldud vesiehitis ülevooluga veetaseme säilitamiseks mõeldud veekontrolliseade veetaseme reguleerimiseks mõeldud veejuhtimisrajatis lainete mõju eest sadama kaitsmiseks mõeldud veejuhtimisseade looduse piiritlemiseks mõeldud ehitis avatud kujuga maastik looduse kogemiseks ja kasutamiseks liivast või kividest veele juurdepääsu võimaldav looduslik ala liivamägedest koosnev looduslik ala seisva veega looduslik ala niiskest madalast heintaimede alast koosnev looduslik ala madalast veest või väga niiskest alast koosnev looduslik ala voolavast veekogust koosnev looduslik ala puhkamiseks ja lõõgastumiseks mõeldud maastik isiklikuks kasutamiseks mõeldud puhkeala avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeala ööbimist võimaldav avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeala suurtele inimrühmadele kasutamiseks mõeldud maastik kogunemisala paljudele inimesele koosoleku pidamiseks kogunemisala kauplemiseks kogunemisala, mis on mõeldud kompetentside harjutamiseks kogunemisala lastele maa-ala tootmistegevuseks ehitise ehitamiseks mõeldud tootmisala tooraine kaevandamiseks mõeldud tootmisala tooraine kaevamiseks mõeldud tootmispiirkond puidu hankimiseks mõeldud tootmisala põllukultuuride saamiseks mõeldud tootmisala sportimiseks mõeldud maa-ala pallimängudeks mõeldud spordiväljak võidusõidu võistlusteks mõeldud spordiväljak kergejõustiku jaoks mõeldud spordiväljak ujumiseks mõeldud spordiväljak ehitis, mis on mõeldud isikute või sündmuse meenutamiseks ajalooliseks säilitamiseks mõeldud mälestusmärk mälestusmärk, mis on mõeldud kultuuri jäädvustamiseks iidse ajaloo säilitamiseks mõeldud mälestusmärk määratletud kasutuseta ehitis määratletud kasutuseta ehitis määratletud kasutuseta ehitis Term (EN) Building for human needs and human activity Residential building Single-family house House for multiple occupation Housing complex Hotel and restaurant building Hotel building Youth hostel building Restaurant building Hygiene building Toilet building Baths building Sauna building Changing building Isolation building Shelter building Prison building Administration building Office building Service building Emergency services building Production building Fabrication building Workshop building Trading building Shop building Shopping centre Gallery Exhibition hall Teaching building School building University building Course centre building Care facility Children's institution building Hospital building Care home building Leisure facility Summer house Allotment hut Gazebo Conservatory Sports building Sports hall Stand Swimming hall Riding school Diving tower Bowling hall Cultural building Theatre building Concert building Exhibition building Planetarium Cinema building Library building Multi-functional building Assembly hall Residents' hall Local hall Clubhouse Religious building Storage building Materials store Equipment building (garage) Animal house Greenhouse Mortuary Access building Passageway Staircase tower Lift tower Gatehouse Plant room Production plant Combined heat and power station Water treatment works Raw material plant Linking equipment Signalling equipment Transmission mast Cabling Piped network Coupling equipment Disposal systems Chimney system Sewer system Transport system Crane equipment Transporter system Ropeway Storage equipment Measuring station Landfill site Container space Tank farm Pool Process plant Pumping station Treatment pond Sludge treatment plant Entertainment system Roller-coaster Merry-go-round Ferris wheel Flume Infrastructure facility Traffic facility Bridge Tunnel Transport canal Rail network Road Footpath Path Terminus Quay Platform Crossroads Rail terminus Airport terminal Bus terminus Ferry terminal Parking equipment Cycle park Car park Sidings system Airfield Communication building Control tower Aerial mast Lighthouse Bell tower Water control facility Dam Canal Barrage Sluice system Mole Landscape Natural area Beach Dunes Lake Meadow Wetland Watercourse Recreational area Garden Park Campsite Assembly area Meeting place Market square Training site Playground Production area Plot Quarry Pit Woodland Field Sports field Playing field Race track Athletics track Swimming pool Monument Memorial Cultural monument Ancient monument Undefined Undefined Undefined Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) construction entity designed for human dwelling and activity building for human needs and human acitivity designed for permanent occupation residential building designed for one household residential building designed for several households with individual facilities residential building designed for several households with shared facilities building for human needs and human acitivity, designed for temporary occupation and eating hotel and restaurant building with individual residential facilities hotel and restaurant building with shared residential facilities hotel and restaurant building with shared eating facilities building for human needs and human acitivity designed to achieve personal hygiene hygiene building designed for persons to relieve themselves hygiene building designed to enable persons to wash and possibly relieve themselves hygiene building designed for one or more persons to take a sweat-inducing bath hygiene building designed for one or more persons to change clothing building for human needs and human acitivity designed to cut off persons from their surroundings isolation building designed to isolate persons from dangerous situations isolation building designed to isolate persons from other persons building for human needs and human acitivity designed to produce an immaterial result administration building designed for production or interpretation of information administration building designed for services administration building designed for acute assistance building for human needs and human acitivity designed to produce a material result production building designed for mass production of products or raw materials production building designed for fabrication or repair of products building for human needs and human acitivity designed for trading small trading building designed for sale of goods large trading building designed for sale of goods small trading building designed for display of goods large trading building designed for display of goods building for human needs and human acitivity designed for transmission of knowledge and competencies teaching building designed for basic education teaching building designed for further education teaching building designed for courses building for human needs and human acitivity designed for health-related and other treatment and care of individuals care facility designed for care of children care facility designed for treatment of persons care facility designed for care of elderly persons building for human needs and human acitivity designed for relaxation or recreation leisure facility located in an area designated for holiday house development leisure facility located on an allotment site leisure facility located in a garden or park leisure facility forming an extension to a building building for human needs and human acitivity designed for a particular sporting activity sports building designed for sporting activities sports building designed for spectators sports building designed for swimming sports building designed for riding sports building designed for diving sports building designed for bowling building for human needs and human acitivity designed for a particular cultural activity cultural building designed for theatre performances or plays cultural building designed for performance of music cultural building designed for displaying objects cultural building designed for displaying the night sky cultural building for displaying films cultural building designed for loaning books and other media cultural building designed for several purposes in a shared building complex building for human needs and human acitivity designed for assemblies of large groups of persons assembly hall designed for a residents' association assembly hall designed for a local association assembly hall designed for a club assembly hall designed for a religious community building for human needs and human acitivity designed for storage of materials, equipment and organisms storage building designed for resources storage building designed for moveable technical equipment storage building designed for animals storage building designed for plants storage building designed for dead bodies building for human needs and human acitivity designed to give access to other buildings access building designed to create horizontal access between two or more buildings access building designed to create non-automated vertical access between two or more storeys access building designed to create automated vertical access between two or more levels access building designed to create a link between two buildings by passing through a building construction entity designed for active technical equipment plant room designed for production of energy or raw materials production plant designed for production of energy production plant designed for production of drinking water production plant designed for production of raw material technical equipment designed to link technical systems wireless linking equipment designed for electromagnetic signals linking equipment designed for electrical power and signals suspended above ground buried cabled linking equipment designed for electrical power and signals linking equipment designed for gas, air and liquids linking equipment designed for coupling or transforming in electrical installations technical equipment designed for disposal of waste products disposal systems designed to remove air, steam or flue gas disposal systems designed to remove wastewater technical equipment designed to move persons or equipment transport system designed to move materials over short distances transport system designed to move materials over larger distances transport system designed to move people over larger distances technical equipment designed to store information or materials storage equipment designed for measurement data storage designed for refuse storage facility designed for containers storage facility designed for liquid, gas or other masses in sealed units storage facility designed for liquids or other masses in open units technical equipment designed to treat media or materials in a process process plant designed to increase pressure process plant designed to treat water process plant designed to treat sludge technical equipment designed for entertainment entertainment system designed for quick and varied movement entertainment system designed for circular horizontal movement entertainment system designed for circular vertical movement entertainment system designed for flow of water construction entity designed to create physical or technical linkage traffic system designed for traffic to cross over an obstruction traffic system designed for traffic to cross over an obstruction traffic system designed for traffic to cross under an obstruction traffic system designed for water-borne traffic traffic system designed for traffic on rails traffic system designed for vehicular traffic traffic system designed for pedestrian traffic traffic system designed for bicycle and pedestrian traffic infrastructure facility designed for connections terminus designed for connection between water-borne and other traffic terminus designed for connection between railway and other traffic terminus designed for connection between road and other traffic terminus designed for connection with rail transport terminus designed for connection with air transport terminus designed for connection with bus transport terminus designed for connection with ferry transport infrastructure facility designed for parking vehicles parking equipment designed for bicycles parking equipment designed for motor vehicles parking equipment designed for trains parking equipment designed for aeroplanes infrastructure facility designed to provide communication between people or systems communications building designed for control, regulation and monitoring communications building designed for electromagnetic waves communications building designed to emit optical signals communications building designed to emit audio signals infrastructure facility designed for masses of water water control facility designed to retain a water level water control facility designed for guided transport of water water control facility designed to retain a water level with an overflow water control facility designed to adjust water level water control facility designed to protect a harbour from wave effects construction entity designed to delimit nature open shaped landscape designed for experiencing and exploiting nature natural area consisting of sand or stone providing access to water natural area in consisting of hills of sand natural area consisting of a body of standing water natural area consisting of a moist low-lying area of grass natural area consisting of shallow water or a very moist area natural area consisting of a body of running water landscape designed for rest and relaxation recreational area designed for private use recreational area designed for public use recreational area designed for public use allowing for overnight accommodation landscape designed for assemblies of large groups of persons assembly area designed for several people to hold a meeting assembly area designed for trade assembly area designed for practicing competencies assembly area designed for children landscape designed for production of materials production area designed for construction of a building production area designed for quarrying raw materials production area designed for excavation of raw materials production area designed for timber production area designed for crops landscape designed for sporting activities sports field designed for ball games sports field designed for racing competitions sports field designed for athletics sports field designed for swimming construction entity established to remind people of a person or an event memorial designed for historical preservation memorial designed to preserve culture memorial designed to preserve ancient history construction entity with no defined use construction entity with no defined use construction entity with no defined use Class code CF Class desc Functional system Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC055_cciCFcode Parameter desc AC055_cciCFterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A B C D E F G H J K L M N P Q R S T Mõiste (EE) Maapealsed ja pinnasesüsteemid Seinasüsteem Vahelaesüsteem Katusesüsteem Gaasi- ja õhurarustus Vee- ja vedeliku süsteem Drenaaži- ja reoveesüsteemid Jahutus- ja küttesüsteem Ventilatsioonisüsteem Elektrisüsteem Automaatikasüsteemid Informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem Transpordisüsteem Turva- ja ohutussüsteem Valgustus Raudteesüsteem Sisekujundus Liikluskorraldussüsteem Definitsioon (EE) funktsionaalsed süsteemid, mis piiravad ehitist altpoolt ruumiline süsteem, mis moodustab ja eraldab ruume vertikaalselt tarind, mis eraldab ruume vertikaalselt tarind, mis piirab ehitist ülaltpoolt tehnosüsteemid, mis varustavad tehniliste gaaside ja/või õhuga tehnosüsteem, mis varustab majapidamisveega, tehnilise veega või muude vedelikega tehnosüsteem vihma. ja reovee eemaldamiseks paigaldis õhuvahetuse võimaldamiseks elektrienergiaga varustav installatsioon süsteem, mis kontrollib, jälgib ja reguleerib tehnosüsteeme installatsioonisüsteem, mis võimaldab inimeste või tehniliste süsteemide vahelist suhtlemist installatsioonisüsteem toodete või inimeste transportimiseks installatsioonisüsteem valgustuseks juhtiv ja suunav süsteem rööbastel liikuvatele transpordivahenditele süsteem, mis varustab ehitise furnituuri ja varustusega valmissüsteem, mis võimaldab hoones liiklust korraldada Term (EN) Ground system Wall system Slab system Roof system Gas and air system Water and fluid system Drainage and waste system Cooling and/or heating system Ventilation system Electrical system Automation system Information and communication system Transportation system Security and safety system Lighting system Railroad system Arrangement system Trafficarrangement system Definition (EN) Notes (EN) space system which terminates a construction entity ground, courtyard, lawn, road mbankment downwards space system which forms and separates space vertically wall, facade, facade system space system which forms and separates space horizontally floor, ground floor roofing space system which terminates a construction entity roof, roofing upwards installation system which supplies technical gases or equipment for gas and air, gas, air technical air installation system which supplies domestic water, technical water, liquid water or other liquid installation system which discharges liquid or disposes of drainage, waste waste installation system which supplies cooling and/or heating heating, chilling installation system which supplies air exchange ventilation installation system which supplies electrical energy electricity production plant, power supply system, electrical system, routing system installation system which controls, adjusts and monitors control system, monitoring system, alarm technical systems in a context system, BMS system, texting system, traffic control system installation system which provides communications between communication equipment, IT systems, persons or technical systems Itequipment, ICT system installation system which transports goods or persons transport system, transport, lift, goods lift, escalator, elevator installation system which protects any object from danger sprinkler, fire fighting, intrusion control, and damage emergency lighting, fire ventilation, perimeter security installation system for light management electrical lighting, daylight system, sunblind, blackout installation system guiding and directing track-bound railroad vehicles fit-out system which equips a construction entity and its fitting out rooms, furnishing solutions spaces with fittings and equipment traffic arrangement system Märkused (EE) Class code CT Class desc Techincal systems Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC065_cciCTcode Parameter desc AC070_cciCTterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A? AA AB AC AD AE AF AG AH AJ AK AL AM B? BA BB BC BD BE BF BG BH C? CA CB CC CD CE CF CG CH CJ CK CL D? DA DB DC H? HA HB HC HD HE HF HG HH HJ J? JA JB JC JD JE JF JG JH JJ JK JL JM JN K? KA KB KC KD KE KF KG KH KJ KK KL L? LA LB LC LD LE LF M? MA MB MC MD ME P? PA PB PC PD PE Q? QA QB QC QD R? RA RB RC Mõiste (EE) Ehitise süsteem Sillutis Vundament Tala Sein Katusetorn Trepp Kaldtee Balkon, rõdu Eendaken Uuk Katusetorn Valguskaev Konstruktsioonisüsteem Alus Vundamendikonstruktsioon Talakonstruktsioon Seinakonstruktsioon Katusekonstruktsioon Põrandakonstruktsioon Laekonstruktsioon Tugikonstruktsioon Aluspinna ehitise süsteem muldkeha teekatend liiklussaar teepeenar Raudtee muldkeha konstruktsioon Kasvuala konstruktsioon kuivenduskraav mulle Vundamendi ja aluse konstruktsioon nõlv astang Raudteesüsteem Raudtee ballastiga Raudtee ilma ballastita Monorail Tehnosüsteem Gaasi ja õhu varustamise süsteem Vedeliku varustamise süsteem Jahutamise süsteem Küttesüsteem Kombineeritud kütte ja jahutuse süsteem Ventilatsiooni tagamise süsteem Elektripaigaldis Valgustussüsteem Signaali tagamise süsteem Transpordisüsteem Gaasijaotussüsteem Veejaotuse süsteem Keemiliste vedelike jaotamise süsteem Vedelike kanaliseerimise süsteem Tahkete jäätmete utiliseerimise süsteem Jahutuse jaotussüsteem Kütte jaotuse süsteem Kombineeritud kütte ja jahutuse jaotuse süsteem Õhu jaotamise süsteem Elektrienergia jaotamise süsteem Signaali jaotamise süsteem Inimeste/reisijate jaotamise süsteem Kaupade jaotamise süsteem Teenindav süsteem Päikesesoojuse kontrolli süsteem Avade automaatse kontrolli süsteem Filtreerimissüsteem Eraldamise süsteem Ainete segamise süsteem / dosaator Pumbasüsteem Rõhu ja paisumise stabiliseerimise süsteem Elektrienergiat teenindav süsteem Antennisüsteem Ilmajaama süsteem Juurdepääsu kontrollisüsteem Jälgimise ja kontrolli süsteem Gaasilekke alarmsüsteem Tulekahju alamsüsteem Automatiseerimise süsteem Juurdepääsu kontrolli süsteem Alarmsüsteem Videojälgimise süsteem Informatsiooni esitamise süsteem Hoiatussüsteem Audio-video süsteem Liikluse kontrolli süsteem Ajajälgimise süsteem Teabemonitoride süsteem Turvasüsteem Tulekaitse süsteem Tuletõrjesüsteem Maandussüsteem Piksekaitse Korrosioonikaitse Ladustamissüsteem Arvestike süsteem Gaasi ja õhu säilitamissüsteem Vedeliku säilitamissüsteem Energia säilitamissüsteem Seadmestamise/sisustamise süsteem Taimed siseruumides Mööbel Seadmed Definitsioon (EE) tehniline süsteem, mis moodustab kihilise konstruktsiooni süsteem, mis moodustab transpordialad süsteem, mis moodustab maa-aluse eralduse süsteem, mis moodustb horisontaalse eralduse süsteem, mis moodustb vertikaalse eralduse süsteem, mis lõpetab ehitise ülalpool süsteem, mis loob järkjärgulise ühenduse kahe või enama taseme vahel süsteem, mis loob astmevaba ühenduse kahe või enama taseme vahel süsteem, mis loob külgneva seina- või katusesüsteemi sisse ehitatud välise kasutajaruumi süsteem, mis loob seinasüsteemi sisseehitatud laiendatud sisemise kasutajaruumi süsteem, mis loob katusesüsteemi sisseehitatud laiendatud sisemise kasutajaruumi süsteem, mis on ehitatud katusesüsteemi või ehitusüksuse peale ja loob laiendatud sisemise kasutajaruumi süsteem, mis loob laiendatud ruumi valguse läbilaskmiseks tehniline süsteem, mis moodustab ehitise kandekonstruktsiooni konstruktsioonisüsteem, mis moodustab maa-aluse reguleeritud mahu konstruktsioonisüsteem, mis ühendab ehitise alusega horisontaalse eralduse loov konstruktsioonisüsteem vertikaalse eralduse loov konstruktsioonisüsteem konstruktsioonisüsteem, mis lõpetab ehitise ülalpool konstruktsioonisüsteem, mis lõpetab ruumi allpool konstruktsioonisüsteem, mis lõpetab ruumi ülalpool konstruktsioonisüsteem, mis toetab tarne- või jaotusseadmeid tehniline ehitussüsteem, mis moodustab maapealseid alasid maapinna ehitussüsteem, mis toetab teisi konstruktsioone maapinna ehitussüsteem kõva kattega väliruumi jaoks liikluse eraldamise ala maapinna ehitussüsteem maapinna ehitussüsteem liikluse ohutustsooni jaoks raudtee rajatoe maapinna ehitussüsteem taimestikualade maapinna ehitussüsteem maapinna ehitussüsteem vee transportimiseks, ladustamiseks või imbumiseks või ruumi piki vett või vee kohal maapinna ehitussüsteem täitekeskkonna kaevamiseks maapinna ehitussüsteem, mis kannab vertikaalset või horisontaalset koormust maapinna ehitussüsteem, mis ühendab ruume erinevatel tasanditel maapinna ehitussüsteem, mis eraldab ruume tehniline süsteem, mis juhib rööpaga seotud sõidukeid kahe rööpaga raudtee rajatissüsteem koos ballastiga kahe rööpaga raudtee rajatissüsteem ilma ballastita ühe rööbasteega raudtee rajamise süsteem tehnosüsteem gaasi olemasolu tagamise süsteem vedeliku olemasolu tagamise süsteem jahutamist tagav süsteem kütmist tagav süsteem jahutamist ja soojendamist tagav süsteem ventilatsioonisüsteemi toimimist tagav süsteem elektrienergia olemasolu tagav süsteem valgustuse toitesüsteem signaalide toitesüsteem ühest kohast teise midagi teisaldav tehniline süsteem gaasitorustik/transpordisüsteem veetorustik/transpordisüsteem tuleohtlike või muude keemiliste vedelike torustik/transpordisüsteem vedelate jäätmete torustik/transpordisüsteem tahkete jäätmete transpordisüsteem jahutamiseks vajalik transpordisüsteem kütteks vajalik transpordisüsteem jahutamiseks ja soojendamiseks vajalik transpordisüsteem õhu transpordisüsteem elektrienergia edastamise juhtmestik/transpordisüsteem signaalide edastamise transpordisüsteem isikute transpordisüsteem tahkete esemete või pakkide transpordisüsteem režiimi tagav tehniline süsteem süsteem, mis piirab või välistab päikesesoojuse mõju süsteem avade automaatseks juhtimiseks süsteem tahkete osakeste eraldamiseks vedelikust või õhuvoolust süsteem ainete eraldamiseks süsteem ainete lisamiseks süsteem rõhu suurendamiseks vedeliku voolus süsteem rõhu ja mahu stabiliseerimiseks vedelikus või gaasivoolus süsteem elektrienergia muundamiseks süsteem raadiosageduslike lainete ja elektrisignaalide kahesuunaliseks muundamiseks süsteem ilmastikuteabe muundamiseks elektrilisteks signaalideks süsteem inimeste või asjade voo füüsiliseks eraldamiseks tehniline süsteem, mis jälgib ja/või kontrollib sündmusi ja protsesse seiresüsteem, mis lülitab sisse häire ohtlike gaaside esinemisel seiresüsteem, mis lülitab sisse häire suitsu või tulekahju korral seiresüsteem, mis automatiseerib protsesse ehitistes ja tootmisprotsessde keskseadmes seiresüsteem, mis tagab inimestele ettenähtud juurdepääsu piirkonnale või ehitise osale seiresüsteem, mis lülitab sisse häire ohtlike või ebasoovitavate tingimuste korral seiresüsteem, mis pakub visuaalset kaugseiret teavet esitav tehniline süsteem teabe esitamise süsteem, mis tekitab fikseeritud heli- või häälsõnumeid ohtliku olukorra eest pilte ja/või helisid loov teabe esitamise süsteem liiklust kontrolliv teabe esitamise süsteem ajateabe esitamise süsteem kirjalikult või sümboolselt teabe esitamise süsteem isetoimiv tehniline süsteem, mis kaitseb ohtude või soovimatute tingimuste eest turvasüsteem, mis tulekahju korral avab või sulgeb uksi ja aknaid turvasüsteem tulekahju puhul kustutades turvasüsteem ohtlike elektrivoolude eest elektrisüsteemide maandamise teel turvasüsteem välgu eest elektrisüsteemide maandamise teel metallkonstruktsioonide turvasüsteem korrosioonikaitsega korrosiooni eest tehniline süsteem, mis salvestab teavet, energiat või aineid mõõdetud tarbimisteabe salvestussüsteem õhu ja gaaside salvestamissüsteem vedelike salvestamissüsteem energia salvestamissüsteem tehniline süsteem, mis sobib ruumi või ehituselementidega ehitises sisustussüsteem taimestikuna sisustussüsteem paigaldatud või teisaldatavate ehitise elementidena sisustussüsteem konkreetses olukorras kasutatavate tööriistadena Term (EN) Assembly system Pavement construction Foundation construction Slab construction Wall construction Roof construction Stairway construction Ramp construction Balcony Bay window Dormer Roof tower Light well Structural system Groundworks structure Foundation structure Slab structure Wall structure Roof structure Floor structure Ceiling structure Routing structure Ground surface construction system Subgrade construction Ground superstructure construction Traffic island construction Side area construction Railway embankment construction Vegetation area construction Water management construction Pipe ditch system Foundation and ground support construction Terrain stairway/Terrain ramp construction Terrain wall construction Railway system Ballasted railway track construction Non-ballasted railway track construction Monorail construction Supply system Gas and air supply system Liquid supply system Cooling supply system Heating supply system Combined heating and cooling supply system Ventilation supply system Power supply system Lighting system Signal supply system Transporting system Gas distribution system Water distribution system Chemical distribution system Liquids outflow system Solids outflow system Cooling distribution system Heating distribution system Combined heat and cooling distribution system Air distribution system Power distribution system Signal distribution system Passenger transportation system Goods transportation system Treatment system Solar screening system Opening control system Filter system Separator system Mixing system Pump system Pressure and expansion system Transformer system Antenna system Weather station system Access control system Monitoring and control system Gas alarm system Fire alarm system Automation system Access monitor system Alarm system Video surveillance system Information presenting system Warning system Audio-Video system Traffic control system Time system Sign system Protection system Fire protection system Firefighting system Earthing system Lightning protection system Cathodic protection system Storage system Meter system Gas and air storage system Liquid storage system Energy storage system Furnishing system Planting system Furniture system Equipment system Definition (EN) Notes (EN) technical system which constitutes a layered construction assembly system forming areas for transport surface, pavement assembly system forming separation towards underground foundation assembly system forming horizontal separation slab assembly system forming vertical separation wall, window slot, door slot assembly system terminating a construction entity upwards roof assembly system establishing a step-wise link between two or more levels staircase, stair assembly system establishing a step-free link between two or more levels ramp assembly system that creates an adjoining outer user space built into wall system or roof system exterior corridor assembly system that creates an extended inner user space built into wall system assembly system that creates an extended inner user space built into roof system assembly system that creates an extended inner user space built on top of roof system or construction entity assembly system that creates an extended space for light transmission technical system which forms structural construction structural system forming a regulated volume of underground structural system connecting a construction entity with the underground terrain, groundworks structural system in a horizontal separation foundation structural system in a vertical separation structural system terminating a construction entity upwards structural system terminating a space downwards floor structural system terminating a space upwards ceiling structural system supporting supply or distribution system cable routing technical construction system forming ground-based areas ground surface construction system which gives support to other constructions ground surface construction system for hard covered outdoor space ground surface construction system for traffic separation area ground surface construction system for safety zone for traffic ground surface construction system for railway track support ground surface construction system for vegetation areas ground surface construction system for transport, storage or infiltration of water, or for space along water or over water ground surface construction system for refilled media excavation ground surface construction system which carries vertical or horizontal load ground surface construction system which connects spaces at different levels ground surface construction system which separates spaces technical system which guides rail bound vehicles railway track construction system with two rails, on ballast railway track construction system with two rails, without ballast railway track construction system with one rail technical system supplying consumption supply system for process gas gas system, air system, vacuum, clean air, pressurized air, energy gas, medical gas, steam supply system for liquid water system, fuel system supply system for cooling cooling plant, cooling exchanger system supply system for heating heat production system, heat exchanger system, mixer supply system for cooling and heating heat pump plant supply system for ventilation ventilation unit supply system for electrical energy electrical supply system, emergency supply system, back-up supply system supply system for lighting safety lighting, emergency lighting system, cleaners' lighting, daylight system supply system for signals technical system which brings something from one place to another transport system for gas gas distribution transport system for water water distribution, watering system transport system for flammable or other chemical liquids alchohol distribution system transport system for liquid waste wastewater collection, drainage water system, rainwater system transport system for solid waste water management system, laundry suction system transport system for cooling cooling distribution transport system for heating heating distribution transport system for cooling and heating combined system transport system for air air system, fresh air system, supply air system, smokeextraction system, fire ventilation transport for electrical energy electrical distribution system, electrical system, power supply system transport system for signals data distribution system, telephone signal distribution, paging signal, induction loop system, hearing loop system transport system for persons elevator, escalator, travellator transport system for solid goods or packets freight elevator, hoist, crane, conveyor, belt, letter shoot technical system which provides treatment treatment system limiting or excluding solar heat gain solar enery blinding treatment system for automatic control of openings smoke ventilation, natural ventilation treatment system for separating solid particles from liquid or air flow filtration equipment treatment system for separating substances separation unit treatment system for adding substances chemicals system, water treatment equipment, water treatment system, blending system treatment system for increasing pressure in a flow of liquid wet well, pumping equipment treatment system for stabilizing pressure and volume in liquid pressure vessel system, expansion or in gas flow system treatment system for transforming electrical energy converter system, inverter system treatment system for bidirectional transforming between radio waves and electrical signals antenna unit treatment system for transforming weather-related information into electrical signals weather station treatment system for physical separation of a flow of persons gate, speed lane, gate control, key or items management technical system which monitors and/or controls events and processes monitoring system which raises an alarm on the occurrence of hazardous gases aspiration system monitoring system which raises an alarm in the presence smoke or fire automatic BMS system,fireSCAM, alarm ACMS, systemcontrol monitoring system which automates processes in buildings system, room control, traffic control and process plants in a central unit system monitoring system which ensures authorized access for persons to an area or a construction entity perimeter security monitoring technical system that raises an alarm in the burglar-proofing system, AIA system presence of dangerous or undesirable conditions (Automatic Intruder Alarm), perimeter security monitoring system which provides remote visual monitoring perimeter security, CCTv system technical system which presents information information presenting system which produces a fixed sound or voice messages to warn of hazardous conditions patient warning signal, disabled alarm system information presenting system which produces images and/or sounds PA system, AV system information presenting system which controls traffic information presenting system for time time recording, clock system, clock display, central clock system information presenting system which provides instruction in a written or symbolic form self-acting technical system which protects against danger or unwanted conditions protection system by opening or closing doors and windows in the event of a fire protection system against fire by extinguishing protection system against dangerous electrical currents by earthing of electrical systems protection system against lightning by earthing of electrical systems lightning system protection system for metal constructions against corrosion by corrosion protection technical system which stores information, energy or substances storage system for metered consumption information metering system, meter, energy measurement system storage system for air and gases gas storage storage system for liquids buffer system, tank array, collection system storage system for energy buffer system, energy storage technical system which fits out space or construction elements in a construction entity furnishing system in the form of vegetation planting, tree, bush, plant furnishing system in the form of fixed or moveable fixtures, furniture, effects, movable construction elements property furnishing system in the form of tools used in a particular equipment, technical equipment, situation apparatus, tool Märkused (EE) Class code CO Class desc Construction component Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC075_cciCOcode Parameter desc AC080_cciCOterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 B?? BA? BAA BAB BB? BBA BBB BBC BBD BC? BCA BCB BD? BDA BDB BE? BEA BEB BEC BED BF? BFA BFB BG? BGA BGB BGC BGD BGE BGF BGG BH? BHA BHB BHC BJ? BJA BJB BK? BKA BKB BL? BLA BLB BM? BMA BMB BP? BPA BPB BPC BPD BQ? BQA BQB BQC BQD BQE BQF BR? BRA BRB BRC BRD BRE BRF BS? BSA BSB BSC BSD BSE BSF BSG BSH BT? BTA BTB BU? BUA BUB BW? BWA BWB BWC BWD BWE BWF BX? BXB BXB BXC BXD BY? BYA BYB BYC BZ? BZA BZB BZC BZD C?? CA? CAA CB? CBA CC? CCA CF? CFA CL? CLA CLB CLC CM? CMA CMB CN? CNA CNB CNC CP? CPA CPB CPC CPD CQ? CQA CQB CQC E?? EA? EAA EAB EAC EB? EBA EBB EBC EBD EBE EBF EBG EBH EC? ECA ECB ECC EE? EEA EEB EEC EED EEE EG? EGA EGB EGC EM? EMA EMB EMC EP? EPA EPB EPC EPD EQ? EQA EQB EQC EQD EQE ET? ETA ETB ETC EU? EUA EUB EV? EVA EVB F?? FA? FAA FAB FAC FAD FB? FBA FBB FC? FCA FCB FCC FE? FEA FEB FEC FL? FLA FLB FLC FLD FLE FM? FMA FMB FMC FMD FME FMF FMG FMH FMJ FMK FN? FNA FNB FQ? FQA FQB FQC FQD FQE FQF FQG FQH FQJ FR? FRA FRB FS? FSA FSB FSC FSD FSE FSF FSG FSH G?? GA? GAA GAB GB? GBA GBB GC? GCA GCB GF? GFA GFB GL? GLA GLB GLC GLD GLE GLF GLG GM? GMA GMB GMC GMD GME GMF GP? GPA GPB GPC GPD GQ? GQA GQB GQC GR? GRB H?? HJ? HJA HJB HK? HKA HKB HKC HL? HLA HLB HLC HLD HM? HMA HMB HMC HP? HPA HPB HQ? HQA HQB HR? HRA HRB HS? HSA HSB HSC HU? HUA HUB HUC HV? HVA HVB HW? HWA HWB HX? HXA HXB K?? KE? KEA KEB KEC KED KEE KF? KFA KFB KFC KFD KFE KG? KGA KGB KGC KH? KHA KHB KJ? KJA KJB KJC KZ? KZA M?? MA? MAA MAB MB? MBA MBB MC? MCA MD? MDA ML? MLA MLB MLC MLD MLE MM? MMA MMB MMC MMD MS? MSA MSB MSC MT? MTA MTB N?? NA? NAA NAB NAC NAD NB? NBA NBB NBC NBD NBE NC? NCA NCB NCC NCD NCE NCF NCG NCH ND? NDA NDB NDC NDD NDE NE? NEA NEB NEC NED NEE P?? PF? PFA PFB PG? PGA PGB PGC PGD PGE PGF PGG PGH PGJ PGK PGL PGM PGP PGQ PGR PGS PGT PGV PGW PGX PGZ PH? PHA PHB PHC PHD PHE PHF PJ? PJA PJB PJC PK? PKA PKB PKC PL? PLA PLB PLC PLD PLE PZ? PZA PZB Q?? QA? QAA QAB QAC QB? QBA QBB QC? QCA QM? QMA QMB QN? QNA QNB QP? QPA QPB QPC QQ? QQA QQB QQC QQD QQE QQF QQG QR? QRA QRB QRC QS? QSA QSB QZ? QZA R?? RA? RAA RAB RAC RB? RBA RBB RBC RBD RF? RFA RFB RL? RLA RLB RLC RLC RM? RMA RMB RMC RMD RN? RNA RNB RNC RND RQ? RQA RQB RQC RQD RQE RQF RQG RQH RQJ RU? RUA RUB RUC RUD RUE RUF S?? SF? SFA SFB SG? SGA SGB SGC SGD SGE SGF SH? SHA SJ? SJA SJB SJC SJD SK? SKA SKB SZ? SZA T?? TA? TAA TAB TAC TAD TB? TBA TBB TBC TC? TCA TCB TF? TFA TFB TFC TFD TFE TL? TLA TLB TLC TM? TMA TMB TMC TP? TPA TPB TPC TPD TPE TPF TR? TRA TRB TRC TRD U?? UA? UAA UAB UAC UAD UAE UAF UAG UAH UAJ UB? UBA UBB UBC UBD UBE UBF UC? UCA UCB UCC UL? ULA ULB ULC ULD ULE ULF ULG ULH ULJ ULK ULL ULM ULN ULP ULQ ULR UM? UMA UMB UMC UMD UME UMF UMG UMH UMJ UMK UML UMM UMN UMP UN? UNA UNB UNC UND UP? UPA UPB UPC UQ? UQA UQB UQC UT? UTA UTB UU? UUA UUB UUC UUD UUE W?? WB? WBA WBB WBC WBD WD? WDA WDB WDC WDD WE? WEA WEB WEC WED WG? WGA WGB WGC WH? WHA WHB WHC WHD WJ? WJA WL? WLA WLB WM? WMA WMB WMC WMD WME WMF WMG WP? WPA WPB WPC WQ? WQA WQB WQC WQD WQE WQF WQG WR? WRA WRB WV? WVA WVB WZ? WZA X?? XB? XBA XBB XBC XD? XDA XDB XDC XDD XDE XE? XEA XEB XEC XED XEE XEF XG? XGA XGB XGC XGD XH? XHA XK? XKA XKB XKC XKD XKE XM? XMA XMB XN? XNA XNB XNC XND XNE XNF XP? XPA XPB XPC XPD XS? XSA XSB XSC XSD XSE XT? XTA XTB XZ? XZA Mõiste (EE) Tajuv objekt Elektripotentsiaali tajuv objekt Pingetrafo Pingerelee Eritakistust tajuv objekt Elektriline eritakistuse andur Elektriline eritakistuse indikaator Soojuslik eritakistuse andur Soojuslik eritakistuse indikaator Elektrivoolu tajuv objekt Voolutrafo Voolurelee Tihedust tajuv objekt Tihedusandur Tihenduse lüliti Välja tajuv objekt Elektrivälja andur Elektrivälja indikaator Magnetvälja andur Magnetvälja indikaator Voolu tajuv objekt Voolu andur Voolu lüliti Füüsilist mõõdet tajuv objekt Asukohaandur Asukohalüliti Kauguse andur Kauguse lüliti Nurga andur Nurga lüliti Objekti skanner Energiat tajuv objekt Energia voolu mõõdik Soojusliku energia mõõdik Elektrilise energia mõõdik Võimsust tajuv objekt Võimsuse mõõdik Võimsuse piirlliti Aega tajuv objekt Aja andur Aja indikaator Taset/nivood tajuv objekt Tasemeandur Tasemelüliti Niiskust tajuv objekt Niiskusandur Niiskusindikaator Rõhku tajuv objekt Absoluutse rõhu andur Absoluutse rõhu lüliti Suhtelise rõhu andur Suhtelise rõhu lüliti Kontsentratsiooni tajuv objekt Gaasiandur Gaasiindikaator Vedelikuandur Vedelikuindikaator Tahke aine andur Tahke aine indikaator Kiirgust tajuv objekt Valgusandur Valguse indikaator Elektromagnetlaineandur Elektromegnetlaineindikaator Kiirguse loendur Kiirguse indikaator Määra ajas tajuv objekt Tsükli sageduse andur Tsükli sageduse tuvastamise lüliti Kiirust tajuv andur Kiiruse tuvastamise lüliti Tahhomeeter Pöörlemiskiiruse relee Kiirendusmõõdiku andur Kõõrudemõõdiku relee Temperatuuri tajuv objekt Temperatuuriandur Temperatuurilüliti Mitut suurust tajuv objekt Mitmik-andur Mitmik-indikaator Jõudu tajuv objekt Kaaluandur Koormuse tuvastamise lüliti Jõu väärtuse andur Jõu tuvastamise lüliti Väände väärtuse andur Väändelüliti Audiovisuaali tajuv objekt Akustiline andur Akustiline indikaator Pildiandur Pildiindikaator Teavet tajuv objekt Kiibilugeja Elekotromagnetiline lugeja Optiline lugeja Juhtumit tajuv objekt Loendur Läve indikaator Isikuindikaator Aineindikaator Salvestav objekt Mahtuvuslik talletav objekt Kondensaator Induktiivne talletav objekt Induktor Elektrokeemiline talletav objekt Laetav aku Teavet talletav objekt Teabetalletusandmekandja Avatud kohtkindel talletav objekt Bassein Riiul Iste Suletud kohtkindel talletav objekt Tank Karp Liigutav talletav objekt Konteiner Gaasimahuti Vaat Soojusenergiat talletav objekt Vedelikumahuti Gaasimahuti Tahke aine mahuti Kristalliseermumise mahuti Mehaanilist energiat talletav objekt Hooratas Vedru Väntvõll Emiteeriv objekt Valgusobjekt Elektriline lamp Gaasilamp Vedelikulamp Elektriline soojendav objekt Elektriboiler Elektriline pindküttekeha Küttekaabel Elektriline kuumaõhu puhur Kaarleek soojendi Induktsioon soojendi Infrapunasoojendi Elektriline ahi Elektriline jahutav objekt Elektriline jahutav ping Elektriline külma õhu puhuk Kompressioonjahuti Juhtmevaba energia objekt Induktiivvõimsusantenn Magnetron Röntgenkiirguse allikas Gammakiirguse allikas Mahtuvuslik ühendus Soojusenergiat üle kandev objekt Soojuspump Peltier element Soojusvaheti Põletamisega soojendav objekt Ahi Põletamisboiler Põleti Soojuslik soojendav objekt Soojendav pind Soojendav toru Soojendav paneel Kuumaõhu puhur Soojuslik jahtuv objekt Jahutav pind Jahutuspaneel Õhkjahuti Vedelikjahuti Jahutustoru Tuumaenergiaga soojendav objekt Kuuma vee reaktor Survealuse vee reaktor Kõrge temperatuuriga gaasi reaktor Osakesi emiteeriv objekt Plasma generaator Osakeste generaator Helilaineid emiteeriv objekt Sonar Mürasummutuskõlar Kaitsev objekt Liigpinge eest kaitsev objekt Sädemevahemikliigpingepiirik Varistorliigpingepiirik Stabilitron Impulsspingelaine summuti Maaühendusvoolu eest kaitsev objekt Rikkevooluaparaat Nautraali maandamise piirik Liigvoolu eest kaitsev objekt Sular Väikekaitselüliti Bimetall Välja eest kaitsev objekt Elektrivälja ekraan Magnetvälja ekraan Elektromagnetvälja ekraan Rõhu eest kaitsev objekt Ohutusventiil Ohutussummuti Vaakumi katkesti Rebenev tihend Paisupaak Tule eest kaitsev objekt Tulesiiber Suitsusiiber Tule-suitsusiiber Tulekustuti Tuletõkkekardin Suitsutõkkekardin Suitsusulgur Tuleisolatsoon Tuld aelgustav kattekiht Tuleimmutus Mehaanilise jõu eest kaitsev objekt Ohtustussidur Löögikaitse Takistav kaitse objekt Kaitsevõrk Libisemiskaitse Kaitsevarras Kaitsereeling Kaitsekangas Pimestamiskaitse Pritsimiskaitse Purustamiskaitse Luku katte luuk Kulumise eest kaitsev objekt Libestamisobjekt Kulumispadi Keskkonna eest kaitsev objekt Krohv Värv Immutus Varjend Seismiline vibratsiooni juhtimise seade Korrosioonikaitse Kaitsetihend Eralduskiht Genereeriv objekt Mehaanilisest energiast elektrienergiat genereeriv objekt Vahelduvvoolu generaator Alalisvoolu generaator Keemilisest energiast elektrienergiat genereeriv objekt Aku Kütuseelement Päikeseenergiast elektrienergiat genereeriv objekt Kristalliline fotogalvaaniline moodul Kilematerjalist fotogalvaaniline moodul Signaali genereeriv objekt Elektromagnetilise laine saatja Signaali generaator Pideva ülekandega objekt Lintkonveier Kettkonveier Rullikkonveier Tigukonveier Eskalaator Konteinerkonveier Vibrokonveier Tsüklilise ülekandega objekt Vagun Elevaator Kraana Virnastaja Pöördlaud Vibrosöötja Vedeliku voolamist genereeriv objekt Tööruumi suurendamisega pump Tsentrifugaalpump Hüdropump Lubrikaator Gaasilist voolu genereeriv objekt Gaasikompressor Ventilaator Gaasi jugapump Päikeseenergiast soojusenergiat genereeriv objekt Päikesepaneel Päikesetorn Ainet töötlev objekt Primaarne vormimise objekt Valamistööriist Press Pinda töötlev objekt Pinna ettevalmistusseade Pinna muutmise masin Pinna kattekihi lisamise masin Koostav objekt Koosterobot Mehaaniline ühendusmasin Termokeevitusmasin Keemiline ühendusseade Jõu abil eraldav objekt Settimistank Tsentrifuug Tsüklon Termiliselt eraldav objekt Kuivati Destilleerimisseade Mehaaniliselt eraldav objekt Vahukulp Eraldamisvõre Elektriliselt või magnetiliselt eraldav objekt Elektrostaailine eraldaja Magnetiline eraldaja Keemiliselt eraldav objekt Ioonvaheti Abosrber Adsorber Lihviv ja purustav objekt Lõikur Veski Purusti Aglomeeriv objekt Pelleti valmistaja Flokulaator Segav objekt Segisti Niisuti Reaktsiooniobjekt Keemiareaktor Fermenteerija Teavet töötlev objekt Elektrisignaali töötlev objekt Arvuti Juhtimisüksus Sideseade Ruuter Kaardikirjutaja Elektrisignaali edastav objekt Relee Aegrelee Translatsiooniseade Eletktriline võrgusild Elektriline andmesidevõrgu lüliti Valgussignaali edastav objekt Optiline võrgulüliti Optiline marsruuter Optiline translatsiooniseade Vedeliksignaali edastav objekt Vedelikkontroller Pilootventiil Mehaanilist signaali edastav objekt Mehhaaniline regulaator Lukusüdamik Võtmega kodeeritud seade Mitmetüübilist signaali edastav objekt Mitme sisendiga lüliti Liigutav objekt Elektrimagnetiline pöördeliselt liigutav objekt Elektrimootor Samm-mootor Elektromagnetiline lineaarselt liigutav objekt Lineaarmootor Elektromagnet Magnetilise jõuga liigutav objekt Püsimagnet Piesoelektriline liigutav objekt Piesoelektriline mootor Mehaanilise energiaga liigutav objekt Gravitatsiooniajam Elastsusenergiajaam Tuuleturbiin Veeturbiin Gaasiturbiin Vedeliku või/ja gaasi abil liigutav objekt Hüdrosilinder Pneumosilinder Hürdomootor Pneumomootor Sisepõlemismootor Ottomootor Diiselmootor Wankelmootor Soojusmootor Aurumootor Stirlingi mootor Kattev objekt Täitev objekt Paan Paneel Trellid Tihendusühendus Sulgev objekt Uksetiib Laia ukse tiib Kapiuks Väravatiib Luugikate Viimistlev objekt Sillutis Seinakate Põrandakate Laeviimistlus Katusekate Aknalaud Muruvaip Pinda vormiv objekt Lõpetav objekt Kõnnitee serv Karniis Põranda tõstetud serv Laeserva lõpetus Räästalaud Peitav objekt Laeliist Põrandaliist Nurgaliist Ääreplekk Uksepõse katteliist Esitav objekt Nähtav olekuindikaator Signaallamp Semafor Skalaarnäidik Voltmeeter Resitiivsusindikaator Ampermeeter Tihedusnäidik Väljanäitur Voomõõtur Mõõdunäidik Energiaarvesti Vattmeeter Kell Nivoonäidik Niiskusnäidik Rõhunäidik Konsentratsiooninäidik Elektromagnetlainenäidik Sagedusmõõdik Temperatuurinäidik Võimsustegurinäidik Dünamomeeter Audio-spektromeeter Loendur Graafiline kuvar Kuvar Projektor Printer Märk Märgistus Märketulp Akustiline seade Valjuhääldi Pasun Kell Kombitav seade Vibraator Braille kiri Vaba kõrguse tähis Kaunistav objekt Nurgaliist Kuju Friis Pilt Vaip Mitmel moel esitav objekt Audiovisaalne signaal Televiisor Ohjav objekt Elektriline ohjav objekt Kontaktor Kaitselüliti Elektronvõimsuslüliti Elektriline eraldav objekt Sularita lahklüliti Sulariga lahklüliti Elektriline maandav objekt Maanduslüliti Tihendatud vedeliku ja/või gaasi lülitamise objekt Vedeliku sulgventiil Gaasi sulgventiil Tihendatud vedeliku ja/või gaasi muutmise objekt Vedeliku juhtimisventiil Gaasi juhtimisventiil Avatud voolu juhtimise objekt Lüüsi värav Keerisvoolutekitaja Tüür Ruumi ligipääsu objekt Aken Aknaplokk Uks Luuk Lai uks Värav Rööpatõkisking Tahke aine voolu muutev objekt Pöördõhksulgventiil Iirisventiil Labaventiil Mehaanilist liikumist ohjav objekt Lukk Raja muutja Mitut näitajat ohjav objekt Maanus-lahklüliti Piirav objekt Elektrit piirac objekt Diood Reaktor Takisti Elektrit stabiliseeriv objekt Puhvertoiteallikas Võimsusfilter Faasikompensaator Võimsuse ekvalaiser Signaali stabiliseeriv objekt Signaali ekvalaiser Signaali filter Liikumist piirav objekt Turvakett Löögileevendi Pidur Liikluskünnis Tagasivoolu piirav objekt Tagasivooluklapp Tagasilöögiklapp gaasile Klapp Haisulukk Voolu piiraja Reguleerimisventiil Reguleerimisklapp Tahiste reguleerimise ventiil Hejuti Kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt Isolatsioon Membraan Müratõke Varje Kardin Ribakardin Päikesevarjestus Geotekstiil Varjesein Ligipääsu piirav objekt Tara Liigutatav piire Pöördvärav Pollar Näriliste tõke Linnuvõrk Inimvastastiktoime objekt Näo vastastiktoime seade Silma fookuse luger Näotuvastusseade Käe vastastiktoime seade Pöördkäepide Haardkäepide Surumisnupp Hoob Tõmbamisnupp Võti Jala vastastiktoime seade Jalglüliti Näpu vastastiktoime seade Asendilüliti Surunupp Puutelüliti Pöördratas Liikumise vastastiktoime seade Juhtkang Arvutihiir Mitmikvastasikmõju seade Juhtpaneel Muundav objekt Elektrienergiat muudav objekt Trago Alalisvoolumuunur Sagedusmuundur Faasimuundur Elektrienergiat teisendav objekt Alaldi Inverter Kahesuunaline konverter Universaalne toiteallikas Universaalne vahelduvvoolu toiteallikas Universaalne alalisvoolu toiteallikas Signaali muundav objekt Võimendi Signaali antenn Signaalimuundur Optiline saatja-vastuvõtja Telefon Mehaaniline energiat muundav objekt Ülekanne Väändemomendikonverter Kang Massi vähendav objekt Puurseade Terminline lõikeseade Süüvitusmasin Aine kuju muutev objekt Sepistamismasin Ekstruuder Traadi tõmbamise masin Rullmasin Painutusmasin Elektromagnetiline vormimismasin Orgaaniline taim Puu Põõsas Ronitaim Rohttaim Hoidev objekt Paigutav objekt Isolaator Kaabli kaelus Valgustusarmatuur Trepi tala Latt Vai Liiper Kinniti Sõiduki pukk Kandev objekt Kaabliredel Nagi Roovitus Tugimast Laud Portaal Ümbritsev (sulgev) objekt Boks Taimepinnas Pliidi kubu Ehituslik toetav objekt Aluskiht Konsool Vai Post Tala Tõmbediagonaal Plokk Kaar Kaldtugi Plaat Tugimüür Seinapaneel Koorik Kaarping Kandeplaat Võlv Tugevdav objekt Tugevdav varras Tugevdav võrk Tugevdav massiivne kiht Tugevdav aine Turvalöögiplaat Jätk Pinnase püstne dreenaaž Betoonvalu Betoonvooder Jäigastaja Diagonaalside Tugitross Rõhtreeling Pinnasest survetamm Raamiv objekt Kinnitav raam Lävi Liigutav raam Klaasimise pulkraam Ühendav objekt Laagerdus Hing Keemiline ühendus Kinnitav objekt Ankruplaat Polt Keemiline ühendus Tasandav objekt Tagasitäide Väljakaeve Olemasolev pinnas Kalju Hõõrdepinnas Sidus pinnas Orgaaniline pinnas Täidetud materjal Suunav objekt Kõrgepingega elektrienergia suunav objekt Kõrgepingelatistus Kõrgepingekaabel Kõrgepingejuhe Kõrgepingeläbiviik Madalpine-elektrienergiat suunav objekt Madalpingelatistus Madalpingekaable Madalpingejuht Madalpingeläbiviik Võrdluspotentsiaali juhtiv objekt Maanduslatt Maanduskaabel Potentsiaaliühtlustuslatt Potsentsiaaliühtlustukaabel Elektrilist signaali juhtiv/suunav objekt Juhtkaabel Andmekaabel Elektrisignaali läbiviik Valgust suunav objekt Valguskaabel Valguskiud Lääts Peegel Heli juhtiv objekt Helipeedeldi Tahket ainet suunav objekt Rull-laud Renn Avatud ümbrisega suunav objekt Drenaažikiht Renn Katuseneel Servaplekk Tilgaplekk Dreentoru Infiltratsioonikamber Suletud ümbrisega suunav objekt Toru Kanal Voolik Mehaanilist energiat suunav objekt Veovõll Veolint Veokett Vedav liigend Ratas Hammaslatt Hüdrauliline voolik Rööbasobjekt Rööbastee Rööbastee ristmik Soojusenergiat suunav objekt Soojusjuht Termopasta Mitut voolu suuanv objekt Teeninduskaabel Liidestav objekt Kõrgepingeline ühendav objekt Kõrgepingeline klemm Kõrgepingeline pistikupesa Kõrgepingeline klemmikarp Madalpingeline ühendav objekt (elektri)klemm Madalpingeline tugevvoolupistik Klemmikarp Tugevvoolu väljund Tugevvoolu jaotur Potentsiaali ühendav objekt PE-klemm PB-klemm FE-klemm FB-klemm Maandur Piksevarras Elektrilist signaali ühendav objekt Signaali pesa Terminal Ühenduspaneel Signaali jaotur Valgust ühendav objekt Kohtkindel valguskiu pistikupesa Koguv liidestav objekt Valamu Tualett Pissuaar Lehter Põrandatrapp Suletud voolu liidestav objekt Toruflants Toruliitmik Kinnissidur Flantssidur Muhv Hammasülekanne Kardaan Kruvisidur Haakeseade Lahutav sidur Hõõrdsidur Vedeliksidur Vabajooksusidur Magnetülekanne Tasemeid ühendav komponnent Trepimade Trepimarss Redel Ramp Liugpost Ruumi ühendav objekt Ava Ühendusruum Mitme vooluühendusega objekt Mitmikühendus Definitsioon (EE) objekt teabe hõivamiseks ja taasesitamise pakkumiseks tajuv objekt, elektripotentsiaali mõttes elektripotentsiaali tajuv objekt skalaarväljundiga elektripotentsiaali tajuv objekt boole´i väljundiga tajuv objekt, eritakistuse või erijuhtivuse mõttes eritakistust tajuv objekt elektrivoolu mõttes, skalaarväljundiga eritakistust tajuv objekt elektrivoolu mõttes, boole´i väljundiga eritakistust tajuv objekt soojusliku voolu mõttes, skalaarväljundiga eritakistust tajuv objekt soojusliku voolu mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt, elektrivoolu mõttes elektrivoolu tajuv objekt, skalaarväljundiga elektrivoolu tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt tiheduse mõttes tihedust tajuv objekt, skalaarväljundiga tihedust tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt, välja mõttes välja tajuv objekt elektrivälja mõttes, skalaarväljundiga välja tajuv objekt elektrivälja mõttes, boole´i väljundiga välja tajuv objekt magnetvälja mõttes, skalaarväljundiga välja tajuv objekt magnetvälja mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt, voolu mõttes voolu tajuv objekt, skalaarväljundiga voolu tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt, ruumilise mõõtma ja/või asukoha mõttes füüsikalist mõõdet tajuv objekt, asukoha mõttes, skalaarväljundiga füüsikalist mõõdet tajuv objekt, asukoha mõttes, boole´i väljundiga füüsikalist mõõdet tajuv objekt, pikkuse mõttes, skalaarväljundiga füüsikalist mõõdet tajuv objekt, pikkuse mõttes, boole´i väljundiga füüsikalist mõõdet tajuv objekt, nurga või suuna mõttes, skalaarväljundiga füüsikalist mõõdet tajuv objekt, nurga või suuna mõttes, boole´i väljundiga füüsikalist mõõdet tajuv objekt, füüsikalise objekti mõttes tajuv objekt, energia mõttes energiat tajuv objekt, määratletud tiheduse energia voolu mõttes energiat tajuv objekt, määratletud soojusmahutuvusega soojusliku voolu mõttes energiat tajuv objekt, elektrivoolu mõttes tajuv objekt, võimsuse mõttes võimsust tajuv objekt, skalaarväljundiga võimsust tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt, aja mõttes aega tajuv objekt, skalaarväljundiga aega tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt, taseme mõttes taset tajuv objekt, skalaarväljundiga taset tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt, niiskuse mõttes niiskust tajuv objekt, skalaarväljundiga niiskust tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt, rõhu mõttes rõhku tajuv objekt, rakendades ühte porti absoluutse rõhu tajumiseks, skalaarväljundiga rõhku tajuv objekt, rakendades ühte porti absoluutse rõhu tajumiseks, boole´i väljundiga rõhku tajuv objekt, rakendades kahte porti suhtelise rõhu tajumiseks, skalaarväljundiga rõhku tajuv objekt, rakendades kahte porti suhtelise rõhu tajumiseks, boole´i väljundiga tajuv objekt, aine kontsentratsiooni mõttes kontsentratsiooni tajuv objekt, gaasi mõttes, skalaarväljundiga kontsentratsiooni tajuv objekt, gaasi mõttes, boole´i väljundiga kontsentratsiooni tajuv objekt, vedeliku mõttes, skalaarväljundiga kontsentratsiooni tajuv objekt, vedeliku mõttes, boole´i väljundiga kontsentratsiooni tajuv objekt, tahke aine mõttes, skalaarväljundiga kontsentratsiooni tajuv objekt, tahke aine mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt, kiirguse mõttes kiirgust tajuv objekt, nähtavate elektromagnetide mõttes, skalaarväljundiga kiirgust tajuv objekt, nähtavate elektromagnetide mõttes, boole´i väljundiga kiirgust tajuv objekt, nähtamatute elektromagnetlainete mõttes, skalaarväljundiga kiirgust tajuv objekt, nähtamatute elektromagnetlainete mõttes, boole´i väljundiga kiirgust tajuv objekt, tuumaosakeste mõttes, skalaarväljundiga kiirgust tajuv objekt, tuumaosakeste mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt, ajamäära mõttes määra ajas tajuv objekt, pöörlemiseta tsüklite mõttes, skalaarväljundiga määra ajas tajuv objekt, pöörlemiseta tsüklite mõttes, boole´i väljundiga määra ajas tajuv objekt, kauguse mõttes, skalaarväljundiga määra ajas tajuv objekt, kauguse mõttes, boole´i väljundiga määra ajas tajuv objekt, pöörlemise mõttes, skalaarväljundiga määra ajas tajuv objekt, pöörlemise mõttes, boole´i väljundiga määra ajas tajuv objekt, kiiruse mõttes, skalaarväljundiga määra ajas tajuv objekt, kiiruse mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt, temperatuuri mõttes tempratuuri tajuv objekt, skalaarväljundiga temperatuuri tajuv objekt, boole´i väljundiga tajuv objekt mitme suuruse mõttes mitut suurust tajuv objekt, skalaarväljundi(te)ga mitut suurust tajuv objekt, boole´i väljundi(te)ga tajuv objekt kaalu, jõu või väände mõttes jõudu tajuv objekt, kaalu mõttes, skalaarväljundiga jõudu tajuv objekt kaalu mõttes, boole´i väljundiga jõudu tajuv objekt, jõu mõttes, skalaarväljundiga jõudu tajuv objekt, jõu mõttes, boole´i väljundiga jõudu tajuv objekt, väände mõttes, skalaarväljundiga jõudu tajuv objekt, väände mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt heli ja/või nähtava ilme mõttes audiovisuaali tajuv objekt, hääle mõttes, skalaarväljundiga audiovisuaali tajuv objekt, hääle mõttes, boole´i väljundiga audiovisuaali tajuv objekt, nähtava ilme mõttes, skalaarväljundiga audiovisuaali tajuv objekt, nähtava ilme mõttes, boole´i väljundiga tajuv objekt, talletatud teabe mõttes teavet tajuv objekt, elektrilise ühenduse abil teavet tajuv objekt, elektromagnetvälja abil teavet tajuv objekt, valguse abil tajuv objekt, juhtumite või koguste mõttes juhtumit tajuv objekt, juhtumite arvu tuvastamiseks, skalaarväljundiga juhtumit tajuv objekt, juhtumi tuvastamiseks, boole´i väljundiga juhtumit tajuv objekt, inimeste kohalolu tuvastamiseks, boole´i väljundiga juhtumit tajuv objekt, ainete kohalolu tuvastamiseks, boole´i väljundiga talletav ja järgnevalt vabastav objekt talletav objekt, elektrienergiale elektrostaatilises väljas mahtuvuslik talletav objekt, elektrilaengu mõttes talletav objekt, elektrienergiale elektromagnetväljas induktiivne talletav objekt, induktiivlaengu mõttes talletav objekt, elektrienergiale elektrokeemilises materjalis elektrokeemiline talletav objekt, pööratavate reaktsioonide abil talletav objekt teabe mõttes teavet talletav objekt, teabekandjal talletav objekt ainetele või isikutele kohtkindlas avatud ümbrises avatud kohtkindel talletav objekt, vedelike ja/või gaaside mõttes avatud kohtkindel talletav objekt, tahkete objektide mõttes avatud kohtkindel talletav objekt, isikute mõttes talletav objekt, ainetele kohtkindlas suletud ümbrises suletud kohtkindel objekt, vedelike ja/või gaaside mõttes suletud kohtkindel objekt, tahkete ainete mõttes talletav objekt, ainetele või isikutele liigutatavas suletud ümbrises liigutatav talletav objekt, tahkete ainete mõttes liigutav talletav objekt, gaasi mõttes liigutav talletav objekt, vedeliku mõttes talletav objekt, soojusenergia mõttes soojusenergiat talletav objekt, vedeliku abil soojusenergiat talletav objekt, gaasi abil soojusenergiat talletav objekt, tahke aine abil soojusenergiat talletav objekt, olekut muutva aine abil talletav objekt, mehaanilise energia mõttes mehaanilist energiat talletav objekt, kineetilise energiana mehaanilist energiat talletav objekt, elestsusenergiana mehaanilist energiat talletav objekt, gravitatsioonienergiana objekt emissiooni mõttes emiteeriv objekt, valguse mõttes valgusobjekt, elektri abil valgustobjekt, gaasi põletamise abil valgusobjekt, vedeliku põletamise abil emiteeriv objekt, elektrienergia abil soojendamise mõttes elektriline soojendav objekt, vedeliku abil kohale toimetav elektriline soojendav objekt, pinna abil kohale toimetav elektriline soojendav objekt, kaabil abil kohale toimetav elektriline soojendav objakt, sundõhuvoolu abil kohale toimetav elektriline soojendav objekt, elektrikaare abil kohale toimetav elektriline soojendav objekt, voolu abil kohale toimetav elektriline soojendav objekt, infrapunakiirguse abil kohale toimetav elektriline soojendav objekt, ümbritsevate pindade abil kohale toimetav emiteeriv objekt, elektrienergia abil jahutamise mõttes elektriline jahutav objekt, jahutava pinna rakendamisega elektriline jahutav objekt, sundõhuvoolu rakendamisega elektriline jahutav objekt, faasimuutuse rakendamisega emiteeriv objekt, juhtmevaba energia mõttes juhtmevaba energia objekt, induktiivse sidestuse rakendamisega juhtmevaba energia objekt, mikrolainete rakendamisega juhtmevaba energia objekt, röntgenkiirte rakendamisega juhtmevaba energia objekt, gammakiirte rakendamisega juhtmevaba energia objekt, mahtuvusliku sidestuse rakendamisega emiteeriv objekt, soojusülekande abil jahutamise või soojendamise mõttes soojusenergiat ülekandev objekt, faasimuutuse rakendamisega soojusenergiat ülekandev objekt, feltier´ efekti rakendamisega soojusenergiat ülekandav objekt, voolude vahel, vahematerjali teel emiteeriv objekt, põletamise abil soojendamise mõttes põletamisega soojendav objekt, ruumi soojendamiseks põletamisega soojendav objekt, gaasi ja/või vedeliku soojendamisega põletamisega soojendav objekt, tahke aine soojendamiseks emiteeriv objekt, soojusenergia abil soojendamise mõttes soojuslik soojendav objekt, läbistava soojendatud pinna bil kohale toimetav soojuslik soojendav objekt, soojendatud gaasi ja/või vedeliku abil kohale toimetav soojuslik soojendav objekt, mitteläbistava soojendatud pinna abil kohale toimetav soojuslik soojendav objekt, sundõhuvoolu abil kohale toimetav emiteeriv objekt, soojusenergia abil jahutamise mõttes soojuslik jahutav objekt, läbistava külma pinna rakendamisega soojuslik jahutav objekt, mitteläbistava külma pinna rakendamisega soojuslik jahutav objekt, sundõhuvoolu rakendamisega soojuslik jahutav objekt, külma gaasi ja/või vedeliku rakendamisega soojuslik jahutav objekt, jahutatud vedeliku rakendamisega, torudes emiteeriv objekt, tuumalõhustamise abil soojendamise mõttes tuumaenergiaga soojendav objekt, kuuma vee pakkumiseks tuumaenergiaga soojendav objekt, auru pakkumiseks tuumaenergiaga soojendav objekt, kuuma gaasi pakkumiseks emiteeriv objekt, subatomaarsete osakaste mõttes osakesi emiteeriv objekt, ioniseerituna osakesi emiteeriv objekt, ioniseerimata emiteeriv objekt, helilainete mõttes helilaineid emiteeriv objekt, ultrahelisagedusi rakendav helilaineid emiteeriv objekt, helisagedusi rakendav, müra summutamise mõttes objekt kaitsmaks ohtlike mõjude või soovimatute tingimuste eest kaitsev objekt, liigpingetega seotud liigpinge eest kaitsev objekt, sädevahemiku abil liigpinge eest kaitsev objekt, varistori abil liigpinge eest kaitsev objekt, stabilitroni abil liigpinge eest kaitsev objekt, impulsspingelaine neelamise abil kaitsev objekt, maaühendusvooluga seotud maaühendusvoolu eest kaitsev objekt, mis jälgib elektrivõrku ja lülitub maaühendusvoolu korral välja maaühendusvoolu eest kaitsev objekt, mis piirab maaühendusvoolu väärtust kaitsev objekt, liigvooludega seotud liigvoolu eest kaitsev objekt, mis sulades avab ahela, millesse ta kuulub, lahutades voolu, kui see piisava aja kestel ületab seatud väärtuse liigvoolu eest kaitsev objekt, mis on võimeline voolu sisse lülitama, juhtima ja välja lülitama ahela normaaltalituses ning voolu sisse lülitama, sätestatud aja kestel juhtima ja automaatselt välja lülitama ahela sätestatud anomaaltalituses. märkus. see liik on ette nähtud kasutamiseks kaitselülitites, näiteks standardisarjas iec 60898 määratletud nõuetele vastavad lülitid. liigvoolu eest kaitsev objekt, mis avab ahela, millesse ta kuulub, katkestades voolu kui see piisava aja kestel ületab seatud väärtuse kaitsev objekt, elektri ja/või magnetväljaga seotud välja eest kaitsev objekt, elektriväljade mõttes välja eest kaitsev objekt, magnetväljade mõttes välja eest kaitsev objekt, elektromagnetväljade mõttes kaitsev objekt, rõhuga seotud rõhu eest kaitsev objekt, vabastades auru või vedeliku, kui rõhk ületab seatud piirväärtuse rõhu eest kaitsev objekt, avades või sulgedes õhuvoolu, kui rõhk on seatud piirväärtusest suurem või väiksem rõhu eest kaitsev objekt, vaakumist vältiv rõhu eest kaitsev objekt, mis puruneb pöördumatult avatuks ülemäärase rõhuerinevuse korral rõhu eest kaitsev objekt, ruumi paisumise abil kaitsev objekt, tulega seotud tule eest kaitsev objekt, õhu voolu sulgev, tule tuvastamise korral tule eest kaitsev objekt, õhu voolu sulgev, suitsu tuvastamise korral tule eest kaitsev objekt, õhu voolu sulgev, suitsu ja/või tule levimise vältimise mõttes tule eest kaitsev objekt, käsitsi rakendatav tule eest kaitsev objekt, läbipääsu sulgev, suitsu ja/või tule levimise vältimise mõttes tule eest kaitsev objekt, ala suitsusoonideks jagav tule eest kaitsev objekt, ava sulgev, levimise vältimise mõttes tule eest kaitsev objekt, pinnakatte abil tule eest kaitsev objekt, pinnakihi abil tule eest kaitsev objekt, immutamise abil kaitsev objekt, mehaanilise jõuga seotud mehaanilise jõu eest kaitsev objekt, võimaldades lahtiühendamist, kui vääne muutub liialt tugevaks mehaanilise jõu eest kaitsev objekt, lööki summutav kaitsev objekt, piirde või takistuse abil takistav kaitsev objekt, objektide läbimise eest takistav kaitsev objekt, objektide või ainete läbimise või triivimise eest takistav kaitsev objekt, kukkumise eest takistav kaitsev objekt, välja kukkumise või kokkupõrke eest takistav kaitsev objekt, füüsilise läbistamise eest takistav kaitsev objekt, pimestamise eest takistav kaitsev objekt, pritsimise eest takistav kaitsev objekt, käsitsi purustamise eest takistav kaitsev objekt, luku käsitsi avamise eest kaitsev objekt, materjali erosiooniga seotud kulumise eest kaitsev objekt, objektide vahele vedala materjali pakkumiseks kulumise eest kaitsev objekt, objektide vahele tahke materjali pakkumiseks kaitsev objekt, kohaliku keskkonnaga seotud keskkonna eest kaitsev objekt, teist objekti katva tahkunud pastakihi kujul keskkonna eest kaitsev objekt, teise objekti pinnal oleva kõvenenud vedeliku kujul keskkonna eest kaitsev objekt tekitatud või peale kantud vedeliku kujul, muutes objekti vastupidavaks välisesl põhjusel lagunemisele või purunemisele keskkonna eest kaitsev objekt, klimaatiliste mõjude eest varjendi pakkumiseks keskkonna eest kaitsev objekt, vibratsiooni ohje kujul keskkonna eest kaitsev objekt, metalli oksüdeerumise kujul keskkonna eest kaitsev objekt, teise objekti pinnal, tihendi kujul keskkonna eest kaitsev objekt, kapillaarmõju katkestava kihi kujul objekt juhtiva voolu pakkumiseks genereeriv objekt, elektrienergiale, mehaanilise energia abil mehaanilisest energiast vahelduvvoolu-elektrienergiat genereeriv objekt mehaanilisest energiast alalisvoolu-elektrienergiat genereeriv objekt genereeriv objekt, elektrienergiale, keemilise reaktsiooni abil keemilisest energiast elektrienergiat genereeriv objekt, taastumatust allikast keemilisest energiast elektrienergiat genereeriv objekt, pideva kütuse ja oksüdeerija toitega genereeriv objekt, elektrienergiale päikeseenergiast päikeseenergiast elektrienergiat genereeriv objekt, rakendades pooljuhtplaadi pooljuhtivat materjali päikeseenergiast elektrienergiat genereeriv objekt, rakendades kilematerjali genereeriv objekt, teabekandja signaali mõttes signaali genereeriv objekt, elektromagnetlainetena signaali genereeriv objekt, juhtmete kaudu genereeriv objekt, ühikute mõttes, pidevalt pideva ülekandega objekt, lindil pideva ülekandega objekt, ketil pideva ülekandega objekt, rullidel pideva ülekandega objekt, teo abil pideva ülekandega objekt, astmete ahelaga pideva ülekandega objekt, konteinerite ahelaga pideva ülekandega objekt, vibreerival pinnasel genereeriv objekt, ühikute mõttes, katkendlikult tsüklilise ülekandega objekt, rõhtsalt tsüklilise ülekandega objekt, püstselt tsüklilse ülekandega objekt, objekte püstselt ja/või rõhtsalt tõstev ja liigutav tsüklilise ülekandega objekt, objekte kokku paiguav tsüklilse ülekandega objekt, edastatud voolu pöörav tsüklilise ülekandega objekt, liigutades objekte sirdevooluna, väristades genereeriv objekt, vedeliku mõttes vedeliku voolu genereeriv objekt, sisse võetud vedeliku tühjendamise poolele sundimise teel vedeliku voolu genereeriv objekt, mehaanilise liikumise kaudu voolu kiiruse tõstmise abil vedeliku voolu genereeriv objekt, sisendvoolu kineetilise energia väljundvoolule ülekandmise teel vedeliku voolu genereeriv objekt, potentsiaalse energia gravitatsiooni abil kineetiliseks energiaks muundumise teel genereeriv objekt, gaasi mõttes gaasilist voolu genereeriv objekt, sisse võetud gaasi tühjendamise poolele sundimise teel gaasilist voolu genereeriv objekt, mehaanilise liikumise kaudu voolu kiiruse tõstmise teel gaasilist voolu genereeriv objekt, sisendvoolu kineetilise energia väljundvooludle ülekandmise teel genereeriv objekt, soojusenergiat päikeseenergiast päikeseenergiast soojusenergiat genereeriv objekt, gaasi ja/või vedeliku soojuslikuks vooluks päikeseenergiast soojusenergiat genereeriv objekt, gaasi ja/või vedeliku voolu genereerides objekt aine käsitlemiseks ainet töötlev objekt, esmase vormimise mõttes esmaselt vormiv objekt, aine vedalst lähteolekust esmaselt vormiv objekt, aine tahkest lähteolekust ainet töötlev objekt, pinnatöötluse mõttes pinda töötlev objekt, ettevalmistamise teel pinda töötlev objekt, muutmise teel pinda töötlev objekt, kihiga katmise teel ainet töötlev objekt, ühendamise või koostamise mõttes koostav objekt, füüsilise koostamise mõttes koostav objekt, mehaanilise ühendamise mõttes koostav objekt, soojusliku ühendamise mõttes koostav objekt, keemilise ühendamise mõttes ainet töötlev objekt, segautd ainete eraldamiseks, jõu abil jõu abil eraldav objekt, gravitatsiooni abil, osakeste mõttes jõu abil eraldav objekt, pöörlevas kambris pöörlemise abi, ainete mõttes jõu abil eraldav objekt, kinnitatud kambris pöörlemise abil, ainete mõttes ainet töötlev objekt, segatud ainete eraldamiseks, termiliselt termiliselt eraldav objekt, niiskust eemaldav termiliselt eraldav objekt, vedelikust auru tekitav ainet töötlev objekt, segatud ainete eraldamiseks, mehaaniliselt mehaaniliselt eraldav objekt, vedeliku pinnalt aine eemaldamise teel mehaaniliselt eraldav objekt, osakeste mõttes, nende suuruse ja/või kuju põhjal ainet töötlev objekt, segatud ainete eraldamiseks, elektromagneetiliselt elektriliselt või magnetiliselt eraldav objekt, elektrivälja rakendav elektriliselt või magnetiliselt eraldav objekt, magnetvälja rakendav ainet töötlev objekt, segatud ainete eraldamiseks, keemiliselt keemiliselt eraldav objekt, ioonide vahetamist rakendav keemiliselt eraldav objekt, absorptsiooni rakendav keemiliselt eraldav objekt, absorptsiooni rakendav ainet töötlev objekt, tahke materjali pakkumiseks väiksemal kujul lihviv ja purustav objekt, pehme, keskmiselt kõva, kiulise ja sitke aine mõttes lihviv ja purustav objekt, osade täpsesse mõõtu töötlemise ja täpse kuju andmise mõttes lihviv ja purustav objekt, kivimi tüüpi ainet töötlev objekt, ainete pakkumiseks suuremal kujul aglomeeriv objekt, materjali toimbuks kokku suruv või vormiv aglomeeriv objekt, suspensioonist kolloidil helbe või nuti kujul eraldamist võimaldav ainet töötlev objekt, eri aineid segav segav objekt, uue omadusega ainet pakkuv, erinevaid aineid segades segav objekt, niisket gaasilist ainet pakkuv ainet töötlev objekt, uuut materjali pakkuv, keemilise või bioloogilise reaktsiooni abil reaktsiooniobjekt, keemilist reaktsiooni ja selle juhtimist võimaldav reaktsiooniobjekt, bioloogilist reaktsiooni ja selle juhtimist võimaldav objekt sisendsignaalide käsitlemiseks ja kohase väljundi pakkumiseks teavet töötlev objekt, elektrisignaalide mõttes elektrisignaali töötlev objekt, inimese sekkumisega elektrisignaali töötlev objekt, seadmete juhtimiseks, inimese sekkumiseta elektrisignaali töötlev objekt, seadmetele sisendit/väljundit pakkuv, inimese sekkumiseta elektrisignaali töötlev objekt, signaalide edasi suunamise mõttes andmesidevõrkude vahel, inimese sekkumiseta elektrisignaali töötlev objekt, sisendi pakutavat teavet salvestamise seadmele salvestav, inimese sekkumiseta teavet töötlev objekt, elektrisignaalide edastamise mõttes elektrisignaali edastav objekt, edasi suunamise abil, viiteta elektrisignaali edastav objekt, edasi suunamise abil, viitega elektrisignaali edastav objekt, sisendsignaali kordamise abil, parandatud väljundsignaalina elektrisignaali edastav objekt, mitme andmesidevõrgu sildamise abil elektrisignaali edastav objekt, sisendi edasi suunamise abil, kindlatele seadmetele samas andmesidevõrgus teavet töötlev objekt, valgussignaalide mõttes valgussignaali edastav objekt, sisendi edasi suunamise abil, kindlatele seadmetele samas andmesidevõrgus, aktiivsel viisil valgussignaali edastav objekt, arvutivõrkude vahel andmepakettide edasi suunamise abil valgussignaali edastav objekt, sisendsignaali kordamise abil, parendatud väljundsignaalina teavet töötlev objekt, vedeliksignaalide mõttes vedeliksignaali edastav objekt, tagasiside kaudu ohje mõttes vedeliksignaali edastav objekt, signaale edastav teavet töötlev objekt, mehaaniliste signaalide mõttes mehaanilist signaali edastav objekt, õhu või gaasi ja/või vedeliku voolu sättiv mehaanilist signaali edastav objekt, lukustusseadme avamise/sulgemise mõttes mehaanilist signaali edastav objekt, mehaanilise seadme kahendseisundit pakkuv teavet töötlev objekt, mitut tüüpi signaalide mõttes mitmetüübilist signaali edastav objekt sisendi edasi suunamise abil, kindlatele seadmetele objekt mehaanilise liikumise või jõu pakkumiseks liigutav objekt, pöördemomendi kujul, elektromegnetilise jõu abil elektromagnetiline pöördeliselt liigutav objekt, pidevat pöörlemist pakkuv elektromagnetiline pöördeliselt liigutav objekt, diskreetseid pöördsamme pakkuv liigutav objekt, sisejõu kujul, elektromagnetilise jõu abil elektromagnetiline lineaarselt liigutav objekt, pidevat liikumist pakkuv elektromagnetiline pöördeliselt liigutav objekt, diskreetseid pöördsamme pakkuv liigutav objekt, magnetilise jõu abil magnetilise jõuga liigutav objekt, püsimagneti abil liigutav objekt, piesoelektrilise jõu abil piesoelektriline liigutav objekt, piesoelektrilise kristalli abil liigutav objekt, mehaanilise jõu abil mehaanilise energiaga liigutav objekt, gravitatsiooni energiat vabastav mehaanilise energiaga liigutav objekt, elastsuse energiat vabastav mehaanilise energiaga liigutav objekt, kineetilise energia kujul, puhuvas tuules mehaalise energiaga liigutav objekt, kineetilise energia kujul, voolavas vees mehaanilise energiaga liigutav objekt, vastujõu ja kineetilise energia kujul, voolavates ja/või paisuvates gaasides liigutav objekt, vedeliku ja/või gaasi ümberpaigutuse või rõhu abil vedeliku ja/või gaasi abil liigutav objekt, vedeliku mahule vastavat liikumist pakkuv vedeliku ja/või gaasi abil liigutav objekt gaasi rõhu sõltuvatesse lõpp-asenditesse liikumist pakkuv vedeliku ja/või gaasi abil liigutav objekt, pöörlemist pakkuv, voolava vedeliku abil vedeliku ja/või gaasi abil liigutav objekt, pöörlemist pakkuv, kokku surutud gaasi abil liigutav objekt, kütuste põlemise abil sisepõlemismootor, sädemega süüdatud põletamise ja kolbide abil, silindrites sisepõlemismootor, kokkusurumisega süüdatud põletamise ja kolbide abil, silindrites sisepõlemismootor, sädemega süüdatud põletamise ja eksttsenrilise pöördkolvi bail, ringikujulises kambris liigutav objekt, välise soojusallika abil soojusmootor, ühele kolvile mõjuvat paisuvat gaasi kasutav soojusmootor, ühes soojendatavas ja ühes jahutatavas silindris või silindri osas kahte kolbi kasutav objekt teise objekti osaliseks või täielikuks (kinni) katmiseks ehk (endasse) sulgemiseks kattev objekt, ava täitmise abil täitev objekt, valguse sissepääsu võimaldav täitev objekt valguse ja tahkete objektide sissepääsu takistav täitev objekt, gaasi ja/või vedeliku sissepääsu võimaldav täites objekt, gaasi ja/või vedeliku sissepääsu takistav kattev objekt, ava sulgemise abil sulgev objekt, uksel sulgev objekt, laial uksel sulgev objek, ümbrisel sulgev objekt, väraval sulgev objekt, luugil kattev objekt, ülesehituste viimistlemise abil viimistlev objekt, katendil viimistlev objekt, seinal viimistlev objekt, põrandal viimistlev objekt, lael viimistlev objekt, katusel viimistlev objekt, aval viimistlev objekt, kasvualal viimistlev objekt, objekti piirjoonte loomise abil kattev objekt, teise objekti lõpetamise abil lõpetav objekt, mis eristab katendi või kasvuala serva lõpetav objekt, mis eristab seina serva lõpetav objekt, mis eristab põranda serva lõpetav objekt, mis eriastab lae serva lõpetav objekt, mis eristab katuse serva kattev objekt, mis peidav ühendused ja üleminekud peitev objekt, lae ja seina vahel peitev objekt, seina ja põranda vahel peitev objekt, kahe seina vahel peitev objekt, katusel peitev objekt, ava ümber objekt tajutava info pakkumiseks esitav objekt, diskreetsetes olekutes nähtaval moel nähtav olekuindikaator, valguse abil nähtav olekuindikaator, mehaaniliste asendite abil esitav objekt, üks skalaarmuutuja nähtaval moel skalaarnäidik, mis näitab elektripinget skalaarnäidik, mis näitab takistust või juhtivust skalaarnäidik, mis näitab elektrivoolu skalaarnäidik, mis näitab tihedust skalaarnäidik, mis näitab välja skalaarnäidik, mis näitab voogu skalaarnäidik, mis näitab ruumilist mõõtu ja/või kohta skalaarnäidik, mis näitab energiat skalaarnäidik, mis elektrilist võimsust skalaarnäidik, mis näitab aega skalaarnäidik, mis näitab nivood skalaarnäidik, mis näitab niiskust skalaarnäidik, mis näitab rõku skalaarnäidik, mis näitab aine kontsentratsiooni skalaasnäidik, mis näitab kiirgust skalaarnäidik, mis näitab aegsagedust skalaarnäidik, mis täitab temperatuuri skalaarnäidik, mis näitab aktiivvõimsuse ja reaktiivvõimsuse erinevust skalaarnäidik, mis näitab kaalu, jõudu või väänet skalaarnäidik, mis näitab heli skalaarnäidik, mis niätab juhtumite arvu esitav objekt, pildid, sümbolid tekst või füüsikalised omadused nähtaval moel graafiline kuvar, pinnal, muutuvana graafiline kuvar, muul pinnal, muutuvana graafiline kuvar, trükitud meediumil graafiline kuvar, pinnal, muutumatuna graafiline kuvar, teise objekti pinnal, muutumatuna graafiline kuvar, oma füüsiliste omadustega esitav objekt, kuuldaval moel aukustiline seade, membraani liikumise abil aukustiline seade, õhuvoolu abil aukustiline seade, objekti mehaanilise ergutamise abil esitav objekt, kombitaval moel kombitav seada, väristamise abil, diskreetsetes olekutes kombitav seada, püsiva teabega kombitav seada, ülal paiknevate takistuste mõttes esitav objekt, kaunistaval moel kaunistav objekt kui eraldaja kahe ala vahel kaunistav objekt kui millegi ruumile esitus kaunstav objekt kui eenduvad figuurid ja/või iluelement seinal kaunistav objekt, midagi pinnal nähtavana esitav kaunistav objekt, teist objekti osaliselt katva kanga abil esitav objekt, mitmel moel mitmel moel esitav objekt, diskreetsete olekute mõttes mitmel moel esitav objekt, rohkem kui ühe teabe mõttes objekt, ligipääsu või voolu ohjamiseks ehk juhtimiseks ohjav objekt, elektrivoolu mõttes, elektriahelas elektriline ohjav objekt, ainult tavatalitluses, mehaaniliselt elektriline ohjav objekt, tavatalitluses ja anormaaltalitluses, mehaaniliselt elektriline ohjav objekt, elektrooniliselt ohjav objekt, elektriahelate eraldamise abil elektriline eraldav objekt, pärivoolu-ahelat vastuvoolu-ahelast mehaanilise eraldamise teel elektriline eraldav objekt, pärivoolu-ahelat vastuvoolu-ahelast mehaanilise eraldamise ja sisseehitatud sulari abil ohjav objekt, elektriahelate maandamise abil elektriline maandav objekt, elektriahelaid maaga ühendav ohjav objekt, vedelike või gaaside mõttes, sisenemist/väljumist tihendatud ümbristes tihendatud vedeliku ja/või gaasi lülitamise objekt, vedeliku voolu mõttes tihendatud vedeliku ja/või gaasi lülitamise objekt, vedeliku gaasi mõttes ohjav objekt, vedelike või gaaside mõttes, voolu muutmiseks tihendatud ümbristes tihendatud vedeliku ja/või gaasi muutmise objekt, vedeliku voolu mõttes tihendatud vedeliku ja/või gaasi muutmise objekt, gaasi voolu mõttes ohjav objekt, vedelike või gaaside mõttes, avatud ümbruses avatud voolu juhtimise objekt, muutmise või sisse- väjalülitamise mõttes avatud voolu juhtimise objekt, voolu suunamise mõttes, fikseeritud vahenditega avatud voolu juhtimise objekt, voolu suunamise mõttes, muutuvate vahenditega ohjav objekt, ruumi mõttes ruumi ligipääsu objekt, ainult valguse mõttes ruumi ligipääsu objekt, valguse ja isikute sissepääsu mõttes ruumi ligipääsu objekt, isikute püstasendis läbimise mõttes ruumi ligipääsu objekt, piiratud suurusega, isikute ja kaupade läbipääsu mõttes ruumi ligipääsu objekt, laiendatud suurusega, objektide ülekande mõttes ruumi ligipääsu objekt, osaliselt ruumi ligipääsu objekt, rajale sissesõidu tõkestamise abil ohjav objekt, tahke aine mõttes tahke aine voolu muutev objekt, pöörlevate kambritega tahke aine voolu muutev objekt, iiris-avaga tahke aine voolu muutev objekt, hingedel klapiga (ka kettakujuline) ohjav objekt, mehaanilise liikumise mõttes mehaanilist liikumist ohjav objekt, tõkestamise abil mehaanilist liikumist ohjav objekt, erinevate radade vahel ümberlülitamise abil ohjav objekt, elektriahelates, kasutades eri võtteid ohjav objekt, elektriahela maandamiseks või eraldamiseks objekt piiramiseks või stabiliseerimiseks piirav objekt, piirates elektrienergia voogu elektrit piirav objekt, ühes suunas voolamise tõkestamise abil elektrit piirav objekt, ahelad induktiivsuse pakkumise abil elektrit piirav objekt, ahelas takistuse pakkumise abil piirav objekt, stabiliseerides elektrienergia voogu elektrit stabiliseeriv objekt, katkematu toite tagamise abil elektrit stabiliseeriv objekt, voolus määrtletud sagedusvahemiku summutamise abil elektrit stabiliseeriv objekt, reaktiivvõimsuse pakkumise abil elektrit stabiliseeriv objekt, voolus mitme sagedus-vahemiku summutamise või bõimendamise abil piirav objekt, stabiliseerides signaali signaali stabiliseeriv objekt, signaali mitme sagedusvahemiku summutamise või võimendamise abil signaali stabiliseeriv objekt, signaali määratletud sagedusvahemiku summutamise abil piirav objekt, piirates liikumist liikumist piirav objekt objekti liikumise piiramise abil liikumist piirav objekt, objekti liikumiste rahustamise ja summutamise abil liikumist piirav objekt, teise objekti peatamise või kiiruse piiramise abil liikumist piirav objekt, teise objekti suure kiiruse takistamise abil piirav objekt, piirates aine tagasivoolu tagasivoolu piirav objekt, vedelikel tagasivoolu piirav objekt, gaasil tagasivoolu piirav objekt, tahketel ainetel tagasivoolu piirav objekt, lõhnal piirav objekt, piirates aine suunatud voolu voolu piiraja, timmitavate vahendite abil, vedelikel voolu piiraja, timmitavate vahendite abil, gaasil voolu piiraja, timmitavate vahendite abil, tahketel ainetel voolu piiraja, fikseeritud vahendite abil piirav objekt, kohaliku keskkonda piirav kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, soojuse või heli ülekande piiramise abil kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, vedelike, niiskuse, tuule või materjali voolu stabiliseerimise abil kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, heli levimise stabiliseerimise abil kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, tuule, vihma või kiirguse piiramise abil kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, valguse edasikandumise piiramise abil, tekstiile kasutades kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, valguse edasikandumise piiramise abil, kitsaid timmitavaid ribasid kasutades kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, valguse edasikandumise piiramise abil, välist paneeli kasutades kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, umbrohu kasvu takistav kohalikku kliimat stabiliseeriv objekt, nähtavuse ja kuuldavuse takistamise abil piirav objekt, piirates ligipääsu alale ligipääsu piirav objekt, püstulatusega rõhtsuunas pikendatud piirde abil ligipääsu piirav objekt, rõhtsa liigutatava piirde abil ligipääsu piirav objekt, pöörleva piirde abil ligipääsu piirav objekt, piiratud püst- ja rõhtulatusega piirde abil ligipääsu piirav objekt, raja kujundamise abil ligipääsu piirav objekt, võrgu abil objekt inimtegevuse tuvastamiseks ja kohase vastuse pakkumiseks inimvastastiktoime objekt, näo vastastiktoime abil näo vastastiktoime seade, näo toimise tajumise abil nöo vastastiktoime seada, näo tuvastamise abil inimvastastiktoime objekt, käe toimele käe vastastiktoime seade, pööramise abil käe vastastiktoime seade, haaramise abil käe vastastiktoime seade, vajutamise abil käe vastastiktoime seade, hoova abil käe vastastiktoime seade, tõmbamise abil käe vastastiktoime seade, kokkusobiva lukusüdamiku või - seadmega pööramiseks inimvastastiktoime objekt, jala asendile jala vastastiktoime seade, jalaga vajutamise abil inimvastastiktoime objekt, näpu toimel näpu vastastiktoime seade, hoova rakendamise abil näpu vastastiktoime seade, surumise abil näpu vastastiktoime seade, puudutuse abil näpu vastastiktoime seade, ratta edasi-tagasi liigutamise abil käe vastasiktoime seade, selle liigutamise või asendi abil liikumise vastastiktoime seade, piiratud paigutamis- ja valimistoimingute abil liikumise vastastiktoime seade, piiramatute paigtamis- ja valmistoimingute abil inimvastastiktoime objekt, mitut tüüpi vastastiktoime mõistes mitmikvastastik mõju seade, käsistevaid vahendeid kaasav objekt muundamiseks muundav objekt, elektrienergia mõttes, säilitades vahelduvvoolu- või alalisvooluomaduse elektrienergiat muundav objekt, vahelduvvoolust vahelduvvooluks muudamiseks, sagedust muutmata elektrienergiat muundav objekt, alalisvoolust alalisvooluks muundamiseks elektrienergiat muundav objekt, vahelduvvoolust vahelduvvooluks muudamiseks, sagedust muutes elektrienergiat muundav objekt, vahelduvvoolust vahelduvvooluks muudamiseks, muutes voolude ja pingete vahelist nurka muundav objekt, elektrienergia mõttes, muutes vahelduvvoolu- ja alalisvooluomaduse vahel elektrienergiat teisendav objekt, vahelduvvoolust alalisvooluks teisendav elektrienergiat teisendav objekt, alalisvoolust vahelduvvooluks teisendav elektrienergiat teisendav objekt, vahelduvvoolust alalisvooluks või alalisvoolust vahelduvvooluks teisendav muuduv objekt, elektrienergia mõttes, vahelduvvoolust ja alalisvoolust vahelduvvooliks või alalisvooluks muundamiseks universaalne toiteallikas, mis pakub vahelduvvoolu universaalne toiteallikas, mis pakub alalisvoolu muudav objekt, signaali mõttes signaali muudav objekt, signaali kuju sälilitav signaali muudav objekt, juhtmega ja juhtmeta kuju vahel signaali muudav objekt, juhtmega kujude vahel signaali muudav objekt, elektrilise ja optilise kuju vahel signaali muudav objekt, helilainete ja elektrisignaalide kuju vahel muudav objekt, mehaanilise energia mõttes mehaanilist energiat muudav objekt, kiirust muutev mehaanilist energiat muutev objekt, väänet muutes mehaanilist energiat muutev objekt, jõudu muutev muudav objekt, aine mõttes, massi vähendamise abil massi vähendav objekt, mehaanilise toimingu abil massi vähendav objekt, soojusliku toimingu abil massi vähendav objekt, keemilise toimingu abil muudav objekt, aine mõttes, kuju muutmise abil aine kuju muutev objekt, sepistamise abil aine kuju muutev objekt, ekstrusiooni abil aine kuju muutev objekt, tõmbamise teel aine kuju muutev objekt, rullimise või keerutamise abil aine kuju muutev objekt, painutamise abil aine kuju muutev objekt, suure energia abil muudav objekt, kiirguse mõttes, fotosünteesi abil orgaaniline taim, ühe puitunud tüvega ograaniline taim, mitme puitunud tüvega orgaaniline taim, pikkade võsudega, ronimisorganitega orgaaniline taim, mis pole puitunud või on ebaoluliselt puitunud objekt teiste objektide paigal hoidmiseks hoidev objekt, määratletud asukohale kinnitamise abil paigutav objekt, juhtmete mõttes paigutav objekt, kaabli mõttes paigutav objekt, valgusallika mõttes paigutav objekt, trepiastme mõttes paigutav objekt, katte mõttes paigutav objekt, taime mõttes paigutav objekt, rööpvahe mõttes paigutav objekt, töörista või töödeldava osa mõttes paigutav objekt, sõiduki mõttes hoidev objekt, kandmise abil kandev objekt, diskreetsete kohtade vahel kandev objekt, diskreetses kohas, püstselt tõmmates kandev objekt, diskreetses kohas, astme kaupa kandev objekt, diskreetses kohas, püstselt lükates kandev objekt, diskreetsel tasandil, lükates kandev objekt diskreetsete kohtade vahel, määratletud tasemel hoidev objekt, ümbritsemise (sulgemise) abil ümbritsev (sulgev) objekt, seadmete mõttes ümbritsev (sulgev) objekt, taimejuurte mõttes ümbritsev (sulgev) objekt, kohtventilatsiooni mõttes hoidev objekt, ehitusliku toe loomise abil ehituslik toetav objekt, täitematerjali kihi kujul ehituslik toetav objekt, eendi kujul, mis toetab pealisehitist ehituslik toetav objekt, survejõude ümbritsevale keskkonnale üle kandev, kõveral või sirgel lineaarsel kujul ehituslik toetav objekt, survejõude teistele ehituslikele objektidele üle kandev, kõveral või sirgel lineaarsel kujul ehituslik toetav objekt, paindemomente taluv, sirgel lineaarsel kujul ehituslik toetav objekt, tõmbejõude taluv, sirgel lineaarsel kujul ehituslik toetav objekt, ploki kujul ehituslik toetav objekt, paindemomente taluv, kõveral lineaarsel kujul ehituslik toetav objekt, survejõude ja paindemomente taluv, tasa- või kõverpinna kujul ehituslik toetav objekt, paindemomente taluv, rõhtsa tasapinna kujul ehituslik toetav objekt, paindemomente taluv, püstse tasapinna kujul ehituslik toetav objekt, survejõude taluv, tasa- või kõverpinna kujul ehituslik toetav objekt, tõmbejõude taluv, tasa- või kõverpinna kujul ehituslik toetav objekt, paindemomente taluv, kõverpinna kujul ehituslik toetav objekt, koormust sõlmedes jaotav, lameda pinna kujul ehituslik toetav objekt, tõmbejõude taluv, kõveral lineaarsel kujul hoidev objekt, tugevdamise abil tugevdav objekt, sardvardana tugevdav objekt, sardvõrgu või -kangana tugevdav objekt, massiga kihina tugevdav objekt, sees oleva ainene tugevdav objekt, luku riivina tugevdav objekt, ainetevahelise täitena tugevdav objekt, püstse dreenina tugevdav objekt, betoonvaluna tugevdav objekt, betoonvoodrina tugevdav objekt, jäigastaja abil tugevdav objekt, diagonaalsideme abil tugevdav objekt, trossidena tugevdav objekt, rõhtsa reelinguna tugevdav objekt, mis oma vastukaaluga stabiliseerib pinnase hoidev objekt, teiste objektide raamimise abil raamiv objekt, kinnitatava raamiga raamiv objekt, läbipääsu alumise osana raamiv objekt, liigutatava raamiga raamiv objekt, paneeli või ukse (klaasimise) jagajana hoidev objekt, mittestaatilise ühendamise abil ühendav objekt, laagerduse abil ühendav objekt, mehaanilise ühenduse abil ühendav objekt, keemilise ühendamise abil hoidev objekt, staatilise ühendamise abil kinnitav objekt, jäikade ja püsivate mehaaniliste vahenditega kinnitav objekt, jäikade ja reversiivsete mehaaniliste vahenditega kinnitav objekt, keemilise ühendamise abil hoidev objekt, tasandamise abil tasandav objekt, määratletud profiiliga pinda pakkuv, materjali lisamise abil tasandav objekt, määratletud profiiliga pinda pakkuv, materjali eemaldamise abil hoidev objekt, olemasoleva pinnase abil olemasolev pinnas, kalju olemasolev pinnas, hõõrdumise pinnas olemasolev pinnas, sidus pinnas olemasolev pinnas, orgaaniline pinnas olemasolev pinnas, täidetud pinnas objekt ühest kohast teise juhtimiseks suunav objekt, kõrgepingelise elektrienergia mõttes kõrgepinge-elektrienergiat suunav objekt, latistuse abil kõrgepinge-elektrienergiat suunav objekt, kaabli abil kõrgepinge-elektrienergiat suunav objekt, juhtme abil kõrgepinga-elektrienergiat suunav objekt, ümbrisest, seinast või piirdest läbi suunav objekt, madalpingelise elektrienergia mõttes madalpinge-elektrienergiat suunav objekt, latistuse abil madalpinge-elektrienergiat suunav objekt, kaabli abil madalpinge-elektrienergiat suunav objekt, juhtme abil madalpinge-elektrienergiat suunav objekt, ümbrisest, seinast või piirdest läbi suunav objekt, võrdluspotentsiaali mõttes võrdluspotentsiaali suunav objekt, maapotentsiaali mõttes, latistuse abil võrdluspotentsiaali suunav objekt, maapotentsiaali mõttes, kaabli abil võrdluspotentsiaali suunav objekt, latistuse mõttes võrdluspotentsiaali suunav objekt, kaabli abil suunav objekt, elektriliste signaalide mõttes elektrilist signaali suunav objekt, juhtimise ja mõõtmise mõttes elektrilist signaali suunav objekt, andmete ülekande mõttes elektrilist signaali suunav objekt, ümbrisest või seinast läbi suunav objekt, valguse mõttes valgust suunav objekt, signaali ülekande mõttes valgust suunav objekt, valguse ülekande mõttes valgust suunav objekt, määratletud valguse murdumise mõttes valgust suunav objekt, määretletud valguse peegeldumise mõttes suunav objekt, heli mõttes heli juhtiv objekt, peegeldumise abil suunav objekt, avatud ümbrises, tahke aine mõttes tahket ainet suunav objekt, rullimise abil tahket ainet suunav objekt, libisemise abil suunav objekt, avatud ümbrises, vedeliku ja/või gaasi voolu mõttes avatud ümbrisega suunav objekt, kihis avatud ümbrisega suunav objekt, avatud juhtmes, vedeliku mõttes avatud ümbrisega suunav objekt, avatud pinnaga vedeliku mõttes avatud ümbrisega suunav objekt, suunamise abil, vedeliku mõttes avatud ümbrisega suunav objekt, vedelikku dreeniva profiili abil, vedeliku mõttes avatud ümbrisega suunav objekt, mulgustatud toru abil avatud ümbrisega suunav objekt, kambris suunav objekt, sulatud ümbrisega, aine voolu mõttes suletud ümbrisega suunav objekt, jäigal ümaral kujul suletud ümbrisega suunav objekt, mitte-ümaral jäigal kujul suletud ümbrisega suunav objekt, painduval kujul suunav objekt, mehaanilise energia mõttes mehaanilist energiat suunav objekt, võlli abil mehaanilist energiat suunav objekt, rihma abil mehaanilist energiat suunav objekt, keti abil mehaanilist energiat suunav objekt, hoovastiku abil mehaanilist energiat suunav objekt, ratta abil mehaanilist energiat suunav objekt, hammaslati abil mehaanilst energiat suunav objekt, vedelikühenduse abil suunav objekt, rööbastega seotud sõidukitele rööpaobjekt, suunatud rada pakkuv rööpaobjekt, ristumist pakkuv suunav objekt, soojusenergia mõttes soojusenergiat suunav objekt, tahke massi abil soojusenergiat suunav objekt, püsiva vedela massi abil suunav objekt mitut tüüpi vooludega mitut voolu suunav objekt, elektrienergia, mehaanilise energia, elektrilise signaali, optilise signaali ja/või gaasi ja/või vedeliku mõttes objekt, objekti liidestamiseks liidestav objekt, kõrgepingelise elektrivõimsuse mõttes kõrgepingeline ühendav objekt, ühe ühenduse mõttes kõrgepingeline ühendav objekt, pistikühenduste mõttes kõrgepingeline ühendav objekt, mitme kohtkindla ühenduse mõttes liidestav objekt, madalpingelise elektrivõimsuse mõttes madalpingeline ühendav objekt, ühe ühenduse mõttes madalpingeline ühendav objekt, pistikühenduste mõttes madalpingeline ühendav objekt, mitme kohtkindla ühenduse mõttes madalpingeline ühendav objekt, (elektri)terviti kohtkindla ühenduse mõttes, painduva kaabli abil madalpingeline ühendav objekt, mitme pistikühendusega (elektri)tarviti mõttes liidestav objekt, maa- või võrdluspotentsiaali mõttes potentsiaali ühendav objekt, pe-juhiga ühendamise mõttes potentsiaali ühendav objekt, pb-juhiga ühendamise mõttes potentsiaali ühendav objekt, fe-juhiga ühendamise mõttes potentsiaali ühendav objekt, fb-juhiga ühendamise mõttes potentsiaali ühendav objekt, maaga elektrilist ühendust pakkuv potentsiaali ühendav objekt, välgu elektriahelaga ühendamise mõttes liidestav objekt, elektriliste signaalide mõttes elektrilist signaali ühendav objekt, ühe pistikuga ühenduse mõttes elektrilist signaali ühendav objekt, ühe ühenduse mõttes elektrilist signaali ühendav objekt, mitme liini ühendamise mõttes elektrilist signaali ühendav objekt, mitme pistikuga ühenduse mõttes liidestav objekt, optiliste kiudude mõttes valgust ühendav objekt, pistikutega ühenduste mõttes liidestav objekt, kokku koguv, voolu sisse söötev koguv liidestav objekt, heitvee mõttes koguv liidestav objekt, rooja ja uriini mõttes koguv liidestav objekt, ainult uriini mõttes koguv liidestav objekt, tehnilises süsteemis üle jääva vedeliku mõttes koguv liidestav objekt, ülejäägi mõttes liidestav objekt, suletud materjali voolu mõttes suletud voolu liidestav objekt, reversiivsel viisil suletud voolu liidestav objekt, pöördumatul viisil liidestav objekt, mehaanilise jõu pideva ülekande mõttes kinnissidur, võllide mõttes, flantsipaari abil kinnissidur, võllide mõttes, lähestatud muhvi abil kinnissidur, paralleelsete võllide vahel, kokkusobivate hammaste ja uurete abil kinnissidur, mittejoondatud võllide jõu ülekande mõttes kinnissidur, kahe liikuva objekti haaramise ja ühendamise mõttes kinnissidur, kahe liikuva objekti kinnitamise mõttes liidestav objekt mehaanilise jõu, katkeva ülekande mõttes lahutav sidur, jõu ülekandmise mõttes, hõõrdejõudude vahendusel lahutav sidur, jõu ülekandmise mõttes, hüdrodünaamiliste nähtuste abil lahutav sidur, jõu ülekandmise mõttes, tähesti vahendusel lahutav objekt, jõu ülekandmise mõttes, magnetjõudude vahendusel liidestav objekt, tasandite ühendamise mõttes tasandeid ühendav objekt, trepikäikudega ühendatud rähtplaadi kujul tasandeid ühendav objekt, järjestikuste astmete kujul tasandeid ühendav objekt, järjestikuste varbade või lattide kujul tasandeid ühendav objekt, kaldpinna kujul tasandeid ühendav objekt, püstposti kujul liigestav objekt, ruumi ühendamise mõttes ruumiliselt ühendav objekt, läbistuse kujul ruumiliselt ühendav objekt, õõne kujul liidestav objekt mitut tüüpi vooludega mitut voolu ühendav objekt, elektrienergia, elektrilise signaali, optilise signaali ja/või vedeliku mõttes Term (EN) Sensing object Electric potential sensing object Voltage transformer Voltage relay Resistivity Sensing Object Electric resistivity sensor Electric resistivity detector Thermal resistivity sensor Thermal resistivity detector Electric current sensing object Current transformer Current relay Density sensing object Density transmitter Density switch Field sensing object Electric field sensor Electric field detector Magnetic field sensor Magnetic field detector Flow sensing object Flow transmitter Flow switch Physical dimension sensing object Position transmitter Position switch Distance transmitter Distance switch Angle transmitter Angle xwitch Object Scanner Energy sensing object Flow energy meter Thermal energy meter Electric energy meter Power sensing object Power meter Power Limit Switch Time sensing object Time sensor Timer switch Level sensing object Level transmitter Level switch Humidity sensing object Humidity transmitter Humidity switch Pressure sensing object Absolute pressure transmitter Absolute Pressure Switch Differential pressure transmitter Differential pressure switch Concentration sensing object Gas sensor Gas detector Liquid sensor Liquid detector Solid matter sensor Solid matter detector Radiation sensing object Light sensor Light detector Electromagnetic wave sensor Electromagnetic wave detector Radiation counter Radiation detector Time-rating object Cycle rate transmitter Cycle rate detecting switch Speed sensing transmitter Speed detecting switch Tachometer Rotation speed relay Accelerometer transmitter Accelerometer relay Temperature sensing object Temperature transmitter Temperature switch Multi-quantity sensing object Multi-sensor Multi-detector Force sensing object Weight transmitter Weight detecting switch Force value transmitter Force detecting switch Torque value transmitter Torque switch Audio-visual sensing object Acoustic sensor Acoustic sensor Image sensor Image detector Information sensing object Chip reader Electromagnetic reader Optical reader Incident sensing object Counter Threshold detector Person detector Matter detector Storing object Capacitive storing object Capacitor Inductive storing object Inductor Electrochemical storing object Rechargeable battery Information storing object Information storing media Open stationary storing object Pool Shelf Seat Enclosed stationary storing object Tank Box Moveable storing object Container Gas cylinder Drum Thermal energy storing object Liquid Tank Gas tank Matter tank Crystalline tank Mechanical energy storing object Flywheel Spring Counterweight Emitting object Light object Electric lamp Gas lamp Liqiud lamp Electric heating object Electric boiler Electric heating surface Heating cable Electric hot air blower Arc heating object Induction heater Infrared heater Electric oven Electric cooling object Electric cooling surface Electric cold air blower Compression chiller Wireless power object Inductive power antenna Magnetron X-ray source Gamma ray source Capacitive coupler Thermal energy transfer object Heat pump Peltier element Heat exchanger Combustion heating object Stove Combustion boiler Burner Thermal heating object Heating surface Heating tube Heating panel Hot air blower Thermal cooling object Cooling surface Cooling panel Chiller Cooler Cooling tube Nuclear powered heating object Boiling water reactor Pressurized water reactor High-temperature gas-cooled reactor Particle emitting object Plasma generator Particle generator Acoustic wave emitting object Sonar Anti-noise loudspeaker Protecting object Overvoltage protecting object Spark gap surge arrester Varistor surge arrester Zener diode Surge absorber Earth fault current protecting object Residual current device Neutral earthing limiter Overcurrent protecting object Fuse Miniature circuit-breaker Bimetal Field protecting object Electric field shield Magnetic field shield Electromagnetic field shield Pressure protecting object Safety valve Safety damper Vacuum breaker Rupture disc Expansion tank Fire protecting object Fire damper Flue damper Fire-and-flue damper Fire extinguisher Fire blind Smoke curtain Smoke closure Fire insulation Fire retardant coating Fire impregnation Mechanical force protecting object Safety clutch Impact protection Preventive protecting object Protective mesh Glide protection Protective rod Protective rail Protective fabric Glare protection Splatter protection Break protection Lock hatch cover Wear protection object Lubrication object Wear pad Environment protecting object Plaster Paint Impregnation Shelter Seismic vibration control device Corrosion protection Protective seal Material separating layer Generating object Mechanical to electrical energy generating object AC generator DC generator Chemical to electrical energy generating object Electric battery Fuel cell Solar to electrical energy generating object Crystalline photovoltaic module Thin film photovoltaic module Signal generating object Solar panel Signal generator Continuous transfer object Belt conveyer Chain conveyer Roller conveyer Screw conveyer Escalator Paternoster Vibrating conveyor Discontinuous transfer object Wagon Elevator Crane Palletizer Turntable Vibrating feeder Liquid flow generating object Positive displacement pump Liquid velocity pump Hydraulic ram pump Lubricator Gaseous flow generating object Gas compressor Mechanical fan Gas ejector Solar to thermal energy generating object Solar tower Matter processing object Primary forming object Casting tool Press Surface treatment object Surface preparation machine Surface modification machine Surface coating machine Assembling object Assembly robot Mechanical joining machine Thermal welding machine Chemical joining machine Force separating object Settling tank Centrifuge Cyclone Thermal separating object Dryer Distillation column Mechanical separating object Skimmer Separation grate Electric or magnetic separating object Electrostatic separator Magnetic separator Chemical separating object Ion exchanger Absorber Adsorber Grinding and crushing object Cutter Mill Crusher Agglomerating object Pelletizer Flocculator Mixing object Mixer Humidifier Reacting object Chemical reactor Fermenter Information processing object Electric signal processing object Computer Control unit Communication device Router Card writer Electric signal relaying object Relay Time relay Repeater Electric network bridge Electric network switch Optical signalling object Optical network switch Optical router Optical repeater Fluid signalling object Fluid controller Pilot valve Mechanical signalling object Mechanical regulator Locking cylinder Key coded device Multiple kind signalling object Multiple kind switch Driving object Electromagnetic rotational driving object Electric motor Stepper motor Electromagnetic linear driving object Linear motor Electromagnet Magnetic force driving object Permanent magnet Piezoelectric driving object Piezoelectric motor Mechanical energy driving object Gravity energy drive Elastic energy drive Wind turbine Water turbine Gas turbine Fluid powered driving object Hydraulic cylinder Pneumatic cylinder Hydraulic motor Pneumatic motor Combustion engine Otto cycle engine Diesel cycle engine Wankel engine Heat engine Steam engine Stirling Engine Covering object Infilling object Pane Panel Grating Sealing joint Closure object Door leaf Leaf of large door Cabinet door Gate leaf Hatch cover Finishing object Paving Wall covering Flooring Ceiling finish Roofing Window Sill Plant mat Surface forming object Terminating object Curb Crown Raised floor edge Ceiling edge Fascia Hiding object Ceiling lining Skirting board Wall corner lining Flashing Reveal liner Presenting object Visible state indicator Signal lamp Semaphore Scalar display Voltmeter Resistivity indicator Ampere meter Density indicator Field indicator Flow meter Dimension indicator Energy meter Wattmeter Clock Humidity indicator Humidity indicator Pressure indicator Concentration indicator Electromagnetic wave indicator Frequency meter Temperature indicator Cos-phi meter Force indicator Audio spectrometer Quantity meter Graphical display Display Projector Printer Marking Sign Marking post Acoustic device Loudspeaker Horn Bell Tactile device Vibrator Braille text sign Free height warning Ornamental object Cornice Figure Frieze Picture Carpet Multiple form presenting object Audio-visual alarm Television set Controlling object Electric controlling object Contactor Circuit breaker Electronic power switch Electric separating object Fuseless disconnector Fused disconnector Electric earthing object Earthing switch Sealed fluid switching object Liquid shutoff valve Gas shutoff valve Sealed fluid varying object Liquid control valve Gas control valve Open fluid controlling object Lock gate Vortex generator Rudder Space access object Window Window unit Door Hatch Large door Gate Rail scotch block Solid substance flow varying object Rotary air lock valve Iris valve Flap gate valve Mechanical movement controlling object Lock Track switch Multiple measure controlling object Earthing and disconnecting switch Restricting object Electricity restricting object Diode Reactor Resistor Electricity stabilising object Uninterrupted power supply Power filter Phase compensator Power equaliser Signal stabilising object Signal equaliser Signal filter Movement restricting object Security chain Shock absorber Speed bump Speed bump Return flow restricting object Non-return valve Check damper Flap Stench trap Flow restrictor Regulating valve Regulating damper Soilds regulating valve Diffuser Local climate stabilising object Insulation Membrane Noise barrier Screen Curtain Louvered blind Shutter Weed control fabric Screen wall Access restricting object Fence Movable barrier Turnstile Bollard Rodent barrier Bird mesh Human interacting object Face interaction object Eye focus reader Face recognition device Hand interaction device Turn handle Grip handle Push handle Lever handle Pull handle Key Foot interaction device Pedal switch Finger interaction device Flip switch Pushbutton Touch actuator Turning wheel Movement interaction device Joystick Mouse Multi-interaction device Operating panel Transforming object Electric energy transforming object Transformer DC/DC converter Frequency converter Phase shifter Electric energy converting object Rectifier Inverter Bidirectional converter Universal power supply Universal AC power supply Universal DC power supply Signal converting object Amplifier Signal antenna Signal converter Rolling machine Telephone Mechanical energy transforming object Gear Torque converter Lever Mass reduction object Drilling machine Thermal cutter Etching machine Matter reshaping object Forging machine Extruder Wire drawing machine Roller machine Bending machine Electromagnetic forming machine Organic plant Tree Shrub Climber Herb Holding object Positioning object Insulator Cable gland Light fixture Stair stringer Batten Stake Rail gauge Clamp Vehicle stand Carrying object Cable tray Hanger Tread Mast Table Portal Enclosing object Cubicle Plant soil Cooker hood Structural supporting object Base course Console Pile Column Beam Tension brace Block Arch Abutment Slab plate Retaining wall plate Wall plate Shell Continuous arch Bearing plate Catenary Reinforcing object Reinforcing rod Reinforcing mesh Reinforcing mass layer Reinforcing matter Security strike plate Splice Soil vertical drain Concrete spurting Concrete lining Stiffener Diagonal bonding Stabilizing cable Horizontal rail Earth pressure embankment Framing object Fixed frame Threshold Movable frame Glazing bar frame Jointing object Bearing Hinge Chemical joint Fastening object Anchor plate Bolt Chemical bond Levelling object Filling Excavation Existing ground Rock Friction soil Cohesive soil Organic soil Filled material Guiding object High voltage electric energy guiding object High voltage busbar High voltage cable High voltage wire High voltage bushing Low voltage electric energy guiding object Low voltage busbar Low voltage cable Low voltage wire Low voltage bushing Reference potential guiding object Earthing rail Earthing cable Equipotential bonding rail Equipotential bonding cable Electric signal guiding object Control cable Data cable Electric signal bushing Light guiding object Fibre optical cable Optical light fibre Lens Mirror Sound guiding object Sound reflector Solid matter guiding object Roller table Chute Open enclosure guiding object Drainage layer Gutter Drain liquid flashing Drip nose Gutter drip Drainpipe Infiltration chamber Closed enclosure guiding object Pipe Duct Hose Mechanical energy guiding object Drive axle Drive belt Drive chain Drive link Wheel Toothed bar Hydraulic hose Rail object Track Track crossing Thermal energy guiding object Thermal conductor Thermal paste Multiple flow guiding object Umbilical cable Interfacing object High voltage connecting object High voltage terminal High voltage socket High voltage terminal box Low voltage connecting object Electric terminal Low voltage power socket Terminal box Power outlet Power distributer Potential connecting object PE terminal PB terminal FE terminal FB terminal Earth electrode Collector Electric signal connecting object Signal socket Terminal Patch panel Signal distributor Light connecting object Fixed light fibre socket Collecting interfacing object Sink Toilet Urinal Drip cup Floor drain Sealed flow connecting object Tube flange Tube fitting Non-detachable coupling Flange coupler Split-muff coupler Hirth coupler Cardan joint Buffer-and-chain coupler Link-and pin coupler Detachable coupling Friction clutch Fluid coupling Overrunning clutch Magnetic hoist Level connecting component Landing Flight of stairs Ladder Ramp Fireman’s pole Space linking object Hole Box-out Multiple flow connector object Multi connector Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) object for picking up information and providing a representation sensing object for electric potential electric potential sensing object, with scalar output electric potential sensing object, with Boolean output sensing object for resistivity or conductivity resistivity sensing object for electric current flow, with scalar output resistivity sensing object for electric current flow, with Boolean output resistivity sensing object for thermal current flow, with scalar output resistivity sensing object for thermal current flow, with Boolean output sensing object for electric current electric current sensing object, with scalar output electric current sensing object, with Boolean output sensing object for density density sensing object, with scalar output density sensing object, with Boolean output sensing object for field field sensing object for electric field, with scalar output field sensing object for electric field, with Boolean output field sensing object for magnetic field, with scalar output field sensing object for magnetic field, with Boolean output sensing object for flow flow sensing object, with scalar output flow sensing object, with Boolean output sensing object of spatial dimensions and/or position physical dimension sensing object of position, with scalar output physical dimension sensing object of position, with Boolean output physical dimension sensing object of length, with scalar output physical dimension sensing object of length, with Boolean output physical dimension sensing object of angle of direction, with scalar output physical dimension sensing object of angle or direction, with Boolean output physical dimension sensing object of physical object sensing object for energy energy sensing object of flow with defined energy density energy sensing object of thermal flow with defined heat capacity energy sensing object of electricity flow sensing object for power power sensing object, with scalar output power sensing object, with boolean output sensing object for time time sensing object, with scalar output time sensing object, with Boolean output sensing object for level level sensing object, with scalar output level sensing object, with Boolean output sensing object for humidity humidity sensing object,t with scalar output humidity sensing object, with Boolean output sensing object for pressure pressure sensing object utilizing one port for absolute pressure sensing, with scalar output pressure sensing object utilizing one port for absolute pressure sensing, with boolean output pressure sensing object utilizing two ports for differential pressure sensing, with scalar output pressure sensing object utilizing two ports for differential pressure sensing, with Boolean output sensing object for substance concentration concentration sensing object of a gas, with scalar output concentration sensing object of a gas, with Boolean output concentration sensing object liquid with, scalar output concentration sensing object of liquid, with Boolean output concentration sensing object of solid matter, with scalar output concentration sensing object of solid matter, with Boolean output sensing object for radiation radiation sensing object of visible electromagnetic waves, with scalar output radiation sensing object of visible electromagnetic waves, with Boolean output radiation sensing object for non-visible electromagnetic waves, with scalar output radiation sensing object for non-visible electromagnetic waves, with Boolean output radiation sensing object of nuclear particles, with scalar output radiation sensing object of nuclear particles, with Boolean output sensing object for time-rate time-rating object of non-rotational cycles, with scalar output time-rating object of non-rotational cycles, with Boolean output time-rating object of distance, with scalar output time-rating object of distance, with Boolean output time-rating object of rotation, with scalar output time-rating object of rotation, with Boolean output time-rating object of speed, with scalar output time-rating object of speed, with Boolean output sensing object for temperature temperature sensing object, with scalar output temperature sensing object, with Boolean output sensing object for multiple quantities multi-quantity sensing object, with scalar output(s) multi-quantity sensing object, with Boolean output(s) sensing object for weight, force or torque force sensing object of weight, with scalar output force sensing object of weight, with Boolean output force sensing object of force, with scalar output force sensing object of force, with Boolean output force sensing object of torque, with scalar output force sensing object of torque, with Boolean output sensing object of sound and/or visual appearance audio-visual sensing object of sound, with scalar output audio-visual sensing object of sound, with scalar output audio-visual sensing object of visual appearance, with scalar output audio-visual sensing object of visual appearance, with Boolean output sensing object of stored information information sensing object by electrical connection information sensing object by electromagnetic field information sensing object by light sensing object for incidents or amounts incident sensing object detecting the number of incidents, with scalar output incident sensing object detecting the number of incidents, with Boolean output incident sensing object detecting the presence of humans, with Boolean output incident sensing object detecting the presence of matters, with Boolean output object for storing for subsequent retrieval storing object for electric energy within an electrostatic field capacitive storing object for electric charge storing object for electric energy within an electromagnetic field inductive storing object for inductive charge storing object for electric energy within an electrochemical substance electrochemical storing object by reversible reactions storing object for information information storing object on a carrier medium storing object for matters or persons within a stationary open enclosure open stationary enclosure storing object for fluids open stationary storing object for solid objects open stationary storing object for persons storing object for matters within a stationary closed enclosure enclosed stationary storing object for fluids enclosed stationary storing object for solid matters storing object for matters or persons within a moveable closed enclosure moveable storing object for solid matters or persons moveable storing object for gas moveable storing object for liquid storing object of thermal energy thermal energy storing object of liquid thermal energy storing object of gas thermal energy storing object of solid matter thermal energy storing object of state changing material storing object of mechanical energy mechanical energy storing object in the form of kinetic energy mechanical energy storing object in the form of elastic energy mechanical energy storing object in the form of gravitational energy object for emitting emitting object of light light object by electricity light object by gas combustion light object by liquid combustion emitting object of heat provided by electric energy electric heating object delivered by fluid electric heating object delivered by a surface electric heating object delivered by a cable electric heating object delivered by forced air electric heating object delivered by an electric arc electric heating object delivered by a current flow electric heating object delivered by infrared radiation electric heating object delivered by surrounding surfaces emitting object of coldness provided by electric energy electric cooling object applying a cooling surface electric cooling object applying forced air electric cooling object utilizing phase changing emitting object of wireless power wireless power object utilizing inductive coupling wireless power object utilizing microwaves wireless power object utilizing x-rays wireless power object utilizing gamma rays wireless power object utilizing capacitive coupling emitting object of heat and coldness provided by transfer of thermal energy thermal energy transfer object utilizing phase changing thermal energy transfer object utilizing Peltier effect thermal energy transfer object between flows by means of an intermediate material emitting object of heat provided by combustion combustion heating object for heating of space combustion heating object for heating of fluid combustion heating object for heating of solid matter emitting object of heat provided by thermal energy thermal heating object delivered by a permeable heated surface thermal heating object delivered by heated fluid thermal heating object delivered by a non-permeable heated surface thermal heating object delivered by forced air emitting object of coldness provided by thermal energy thermal cooling object applying a permeable cold surface thermal cooling object applying a non-permeable cold surface thermal cooling object applying forced air thermal cooling object providing cold fluid thermal cooling object applying chilled liquid in tubes emitting object of heat provided by nuclear fission nuclear powered heating object providing hot water nuclear powered heating object providing steam fluid nuclear powered heating object providing hot gas emitting object of sub-atomic particles particle emitting object being ionized particle emitting object being non-ionized emitting object of acoustic waves acoustic wave emitting object utilizing ultrasonic frequencies acoustic wave emitting object utilizing audible frequencies for noise cancellation object for protecting against the effects of dangerous or undesirable conditions protecting object related to overvoltages overvoltage protecting object by a spark gap overvoltage protecting object by a varistor overvoltage protecting object by a zener diode overvoltage protecting object by surge absorption protecting object related to earth fault currents earth fault current protecting object that monitors an electric network and switches off in the event of earth fault currents earth fault current protecting object that limits the value of an earth fault current protecting object related to overcurrents overcurrent protecting object that by fusing opens the circuit in which it is inserted by breaking the current when this exceeds a given value for a sufficient time overcurrent protecting object capable of making, carrying and braking currents under normal circuit conditions and also making, carrying for a specified time, and automatically breaking currents under specified abnormal circuit conditions NOTE this class is intended for circuit-breakers such as those defined in accordance with IEC 60898 series. overcurrent protecting object that opens the circuit in which it is inserted by interrupting the current when this exceeds a given value for a sufficient time protecting object related to electric and/or magnetic fields field protecting object of electric fields field protecting object of magnetic fields field protecting object of electromagnetic fields protecting object related to pressure pressure protecting object releasing steam or liquid when the pressure exceeds a set limit value pressure protecting object opening or closing an air flow when the pressure is above or below a set limit value pressure protecting object preventing vacuum pressure protecting object that breaks open irreversibly in the event of excessive pressure difference pressure protecting object provided by a volume expansion protecting object related to fire fire protecting object closing an air flow on detection of fire fire protecting object opening or closing an air flow on detection of smoke fire protecting object closing an air flow on detection of smoke and/or fire fire protecting object for manual operation fire protecting object closing a passage for preventing spread of smoke and/or fire fire protecting object dividing an area into smoke zones fire protecting object closing a hole for preventing spread of fire fire protecting object by a surface cover fire protecting object by a surface coating fire protecting object by impregnation protecting object related to mechanical force mechanical force protecting object providing an disconnection when a torque become too high mechanical force protecting object absorbing impact protecting object by barrier or obstacle preventive protecting object against objects passing preventive protecting object against objects or matter sliding or drifting preventive protecting object against falling preventive protecting object against falling out or colliding preventive protecting object against physical penetration preventive protecting object against glare preventive protecting object against splatter preventive protecting object against manual breakage preventive protecting object against manual unlocking protecting object related to material erosion wear protection object providing liquid material between objects wear protection object providing a solid separating material between objects protecting object related to the local environment environment protecting object in the form of a solidified paste layer covering another object environment protecting object in the form of a hardened liquid film on the surface of another object environment protecting object in the form of an applied or induced liquid making the object resistant to externally induced decay or destruction environment protecting object providing shelter against climatic effects environment protecting object in the form of vibration control environment protection object in the form of oxidation of metal environment protecting object in the form of a seal on the surface of another object environment protecting object in the form of a capillary action breaking layer object for providing a controllable flow generating object of electric energy powered by mechanical energy mechanical to electrical energy generating object of alternating current mechanical to electrical energy generating object of direct current generating object of electric energy powered by chemical reaction Chemical to electrical energy generating object from a non- renewable source Chemical to electrical energy generating object continuously fed by fuel and oxidant generating object of electric energy from solar energy Solar to electrical energy generating object utilizing wafer based semiconducting material Solar to electrical energy generating object utilizing thin film material generating object of signals for carrier of information Solar to thermal energy generating object into a fluid thermal flow signal generating object by wires generating object continuously of items continuous transfer object on a belt continuous transfer object on a chain continuous transfer object on rollers continuous transfer object propelled by a screw continuous transfer object consisting of a chain of steps continuous transfer object consisting of chain of containers continuous transfer object consisting on a vibrating surface generating object discontinuously of items discontinuous transfer object horizontally discontinuous transfer object vertically discontinuous transfer object lifting and moving objects vertically and/or horizontally discontinuous transfer object placing objects together discontinuous transfer object turning a conveyed flow discontinuous transfer object moving objects in a linear flow by vibrating generating object of liquid liquid flow generating object by forcing trapped liquid to the discharge side liquid flow generating object by increasing the flow velocity through mechanical motion liquid flow generating object by transferring the kinetic energy of an input flow to an output flow liquid flow generating object by converting potential energy to kinetic energy by gravity generating object of gas gaseous flow generating object by forcing trapped gas to the discharge side gaseous flow generating object by increasing the flow velocity through mechanical motion gaseous flow generating object by transferring the kinetic energy of an input flow to an output flow generating object of thermal energy from solar energy Solar to thermal energy generating object generating a fluid flow object for treating matter matter processing object by primary forming primary forming object from liquid initial material state primary forming object from solid matter initial material state matter processing object for surface treatment surface treatment object by preparation surface treatment object by modification surface treatment object by coating matter processing object by joining or assembling assembling object by physical assembly assembling object by mechanical joining assembling object by thermal joining assembling object by chemical joining matter processing object by separating mixed substances by force force separating object of particles by gravity force separating object of substances by rotation in a rotating chamber force separating object of substances by rotation in a fixed chamber matter processing object by thermally separating mixed substances thermal separating object removing moisture thermal separating object generating the vaporized aggregation of a liquid matter processing object by mechanically separating mixed substances mechanical separating object by removing substance from the surface of a liquid mechanical separating object of particles based on their size and/or shape matter processing object by electromagnetically separating mixed substances electric or magnetic separating object utilising an electric field electric or magnetic separating object separating object utilising a magnetic field matter processing object by chemically separating mixed substances chemical separating object utilising exchange of ions chemical separating object utilising absorption chemical separating object utilising adsorption matter processing object providing smaller forms of solid material grinding and crushing object for soft, medium-hard, fibrous and tough matter grinding and crushing object for machining parts into precise sizes and shapes grinding and crushing object of rock kind matter processing object providing larger forms of substances agglomerating object compressing or moulding a material into the shape of a pellet agglomerating object enabling (a process wherein) colloids to come out of suspension in the form of floc or flake matter processing object mixing different substances mixing object that provides a new property substance from different substances. mixing object providing humid gaseous substance matter processing object providing new material by chemical or biological reaction reacting object enabling and controlling a chemical reaction reacting object enabling and controlling a biological reaction object for treating input signals and providing an appropriate output information processing object for processing electric signals electric signal processing object with human intervention electric signal processing object without human intervention for control of devices electric signal processing object without human intervention providing input/output to devices electric signal processing object without human intervention forwarding signals between data networks electric signal processing object without human intervention saving the information provided by the input on a storage device information processing object for relaying electric signals electric signal relaying object by forwarding without delay electric signal relaying object by forwarding with delay electric signal relaying object by repeating the input signal as an improved output signal electric signal relaying object by bridging multiple data network segments electric signal relaying object by forwarding the input to specific devices within a data network information processing object of optical signals optical signalling object actively by forwarding the input to specific devices within an optical network optical signalling object forwarding data packages between computer networks optical signalling object by repeating the input signal as an improved output signal information processing object of fluid signals fluid signalling object for feedback control fluid signalling object relaying signals information processing object of mechanical signals mechanical signalling object adjusting an air or fluid flow mechanical signalling object for locking/unlocking of a locking mechanism mechanical signalling object providing a binary state of a mechanical device information processing object of signals of multiple kinds multiple kind signalling object forwarding the input to specific devices object for providing mechanical movement or force driving object in the form of rotational torque, powered by electromagnetic force electromagnetic rotational driving object providing a continuous movement electromagnetic rotational driving object providing discrete steps driving object in the form of linear force, powered by electromagnetic force electromagnetic linear driving object providing a continuous movement electromagnetic linear driving object providing discrete steps driving object powered by magnetic force magnetic force driving object by permanent magnet driving object powered by piezoelectric force piezoelectric driving object by piezoelectric crystal driving object powered by mechanical energy mechanical energy driving object releasing gravitational energy mechanical energy driving object releasing elastic energy mechanical energy driving object in the form of kinetic energy in blowing air mechanical energy driving object in the form of kinetic energy in streaming water mechanical energy driving object in the form of kinetic energy and reaction force in streaming and/or expanding gases driving object powered by fluid displacement or pressure fluid powered driving object providing movement corresponding to a liquid volume fluid powered driving object providing movement to end positions depending on the gaseous pressure fluid powered driving object providing rotation by a flowing liquid fluid powered driving object providing rotation by a pressurized gas driving object powered by combustion of fuels combustion engine in cylinders with pistons powered by spark ignited combustion combustion engine in cylinders with pistons powered by compressed ignited combustion combustion engine in circular compartment with eccentric rotary piston powered by spark ignited combustion driving object powered by an external heat source heat engine utilizing expanding steam acting on one piston heat engine utilizing two pistons within one heated and one cooled cylinder or cylinder part object for enclosing partly or fully another object covering object by filling an opening infilling object permitting light entry infilling object preventing entry of light and solid objects infilling object permitting fluid entry infilling object preventing fluid entry covering object by closing an opening closure object in a door closure object in a large door closure object in an enclosure closure object in a gate closure object in a hatch covering object by finishing structures finishing object of a pavement finishing object of a wall finishing object of a floor finishing object of a ceiling finishing object of a roof finishing object in an opening finishing object of a vegetation area finishing object by forming the outer shape of an object covering object by terminating another object terminating object delimiting an edge of pavement or vegetation area terminating object delimiting an edge of a wall terminating object delimiting an edge of a floor terminating object delimiting an edge of a ceiling terminating object delimiting an edge of a roof covering object by hiding joints and transitions hiding object between a wall and a ceiling hiding object between a wall and a floor hiding object between two walls hiding object on a roof hiding object around an opening object for providing perceptible information presenting object in visible form of discrete states visible state indicator by light visible state indicator by mechanical positions presenting object in a visible form of a single scalar variable scalar display representing electric voltage scalar display representing resistivity or conductivity scalar display representing electric current scalar display representing density scalar display representing field scalar display representing flow scalar display representing spatial dimension and/or position scalar display representing energy scalar display representing electric power scalar display representing time scalar display representing humidity scalar display representing humidity scalar display representing pressure scalar display representing substance concentration scalar display representing radiation scalar display representing time-rate scalar display representing temperature scalar display representing the offset between active power and reactive power scalar display representing weight, force to torque scalar display representing sound scalar display representing number of incidents presenting object in visible form by pictures, symbols, text or physical characteristics graphical display dynamically on its surface graphical display dynamically on another surface graphical display on a printed media graphical display statically on the surface of another object graphical display statically on its surface graphical display statically by its physical characteristics presenting object in audible form acoustic device provided by the movement of a membrane acoustic device provided by the stream of air acoustic device provided by mechanical excitation of the object presenting object in tactile form tactile device of discrete states by vibration tactile device of static information tactile device for suprajacent obstacles presenting object in an ornamental form ornamental object as a separation between two areas ornamental object as a spatial representation of something ornamental object as protruding figures and/or decorative elements on a wall ornamental object representing, illustrating or reproducing something visibly on a surface ornamental object by a fabric covering part of another object presenting object in multiple forms multiple form presenting object for discrete states multiple form presenting object for multiple information object for controlling access or flow controlling object of electric current in an electric circuit electric controlling object mechanically under normal service conditions only electric controlling object mechanically under normal and abnormal service conditions electric controlling object electronically controlling object by separating electric circuits electric separating object by mechanically isolating the downstream circuit from the upstream circuit only electric separating object by mechanically isolating the downstream circuit from the upstream circuit and with a built- in fuse controlling object by earthing electric circuits electric earthing object connecting electric circuits to earth controlling object of fluids on/off in sealed enclosures sealed fluid switching object of a liquid flow sealed fluid switching object of a gas flow controlling object for varying the flow of fluids in sealed enclosures sealed fluid varying object of a liquid flow sealed fluid varying object of a gas flow controlling object of fluids in open enclosures open fluid controlling object for varying or switching on/off open fluid controlling object for directing a flow by a fixed means open fluid controlling object for directing a flow by a variable means controlling object to a space space access object for light entry only space access object for entry of light and persons space access object for upright passage by persons space access object of restricted size for passage of persons and goods space access object of extended size for transfer of objects space access object partially space access object by blocking entrance to a track controlling object of solid substance solid substance flow varying object with rotating chambers solid substance flow varying object with an iris opening solid substance flow varying object with a hinged flap or disc controlling object for mechanical movement mechanical movement controlling object by blocking mechanical movement controlling object by switching between different tracks controlling object in electrical circuits utilising different measures multiple measure controlling object for earthing or separating electrical circuit object for restricting or stabilising restricting object by restricting a flow of electric energy electricity restricting object by blocking current flow in one direction electricity restricting object by providing an inductance in a circuit electricity restricting object by providing a resistance in a circuit restricting object by stabilising a flow of electric energy electricity stabilising object ensuring a continuous power supply electricity stabilising object suppressing a defined frequency range within the flow electricity stabilising object providing reactive power electricity stabilising object suppressing or amplifying multiple frequency ranges within the flow restricting object by stabilising a signal signal stabilising object suppressing or amplifying multiple frequency ranges of the signal signal stabilising object suppressing a defined frequency range of the signal restricting object by restricting movements movement restricting object by limiting movement of an object movement restricting object by settling and damping movements of an object movement restricting object by preventing high speed of another object movement restricting object by preventing high speed of another object restricting object by restricting a return flow of matter return flow restricting object of liquids return flow restricting object of gas return flow restricting object of solid substances return flow restricting object of odour restricting object by restricting a guided flow of matter flow restrictor of liquids by an adjustable means flow restrictor of gas by an adjustable means flow restrictor of soilds substances by an adjustable means flow restrictor by a fixed means restricting object of the local environment local climate stabilising object by restricting a thermal or sound transmission local climate stabilising object by stabilising a flow of liquids, moisture, wind or material local climate stabilising object by stabilising the propagation of sound local climate stabilising object by restricting wind, precipitation or radiation local climate stabilising object by restricting transmission of light using textiles local climate stabilising object by restricting transmission of light using narrow adjustable louvers local climate stabilising object by restricting transmission of light using an external panel local climate stabilising object preventing weed growth local climate stabilising object by restricting vision and sound restricting object by restricting access to an area access restricting object by a horizontal elongated barrier with a vertical extent access restriction object by a movable horizontal bar access restricting object by a rotational barrier access restricting object by a barrier with limited horizontal and vertical extent access restricting object by shaping a path access restricting object by a mesh object for detecting a human action and providing an appropriate response human interaction object by facial interaction face interaction device by sensing of facial activity face interaction device by face recognition human interacting object to a hand action hand interaction device by turning hand interaction device by gripping hand interaction device by pushing hand interaction device by lever hand interaction device by pulling hand interaction device to turn a matching locking cylinder or locking mechanism human interaction object to a foot position foot interaction device by pressing by the foot human interacting object by finger operation finger interaction device by lever operation finger interaction device by pressing finger interaction device by a touching finger interaction device by advancing/reversing a wheel manual interacting object by its movement or positioning movement interaction device by restricted positioning and selecting operations movement interaction device by unrestricted positioning and selecting operations human interaction object with multiple kinds of interacting means multi-interactinog device involving manual means object for transforming transforming object of electric energy while retaining AC or DC electric energy transforming object from AC to AC without change of the frequency electric energy transforming object from DC to DC electric energy transforming object from AC to AC while changing the frequency electric energy transforming object from AC to AC while shifting the angle between voltages and currents transforming object of electric energy changing between AC and DC electric energy converting object converting from AC to DC electric energy converting object converting from DC to AC electric energy converting object converting from AC to DC or DC to AC transforming object of electric energy from AC and DC to AC or DC universal power supply providing AC universal power supply providing DC transforming object of signal signal converting object maintaining the signal form signal converting object between a wired and wireless form signal converting object between wired forms matter reshaping object by rolling or spinning signal converting object between acoustic waves and electrical signals transforming object of mechanical energy mechanical energy transforming object modifying velocity mechanical energy transforming object modifying torque mechanical energy transforming object modifying force transforming object of matter by mass reduction mass reduction object by a mechanical process mass reduction object by a thermal process mass reduction object by a chemical process transforming object of matter by shape reforming matter reshaping object by forging matter reshaping object by extruding matter reshaping object by drawing object that changes the shape of the substance, by rolling or spinning matter reshaping object by bending matter reshaping object by high energy rate forming transforming object of radiation by photosynthesis organic plant with a single woody stem organic plant with several woody stems organic plant with long shoots with climbing organs organic plant that is not woody or is insignificantly woody object for localising other objects holding object by fixing at a defined position positioning object for conductor positioning object for cable positioning object for light source positioning object for tread positioning object for cover positioning object for plant positioning object for rail spacing positioning object for tool or work piece positioning object for vehicle holding object by carrying carrying object between discrete positions carrying object at a discrete position by vertical pulling carrying object at a discrete position by steps carrying object at a discrete position by vertical pushing carrying object at a discrete plane by pushing carrying object between discrete positions at a defined level holding object by enclosing enclosing object for devices enclosing object for plant roots enclosing object for spot ventilation holding object by forming a structural support structural supporting object in form of an aggregate material layer structural supporting object in form of a projection supporting an overlying structure structural supporting object in a curved or straight linear form transferring compressing forces to surrounding media structural supporting object in a curved or straight linear form transferring compressing forces to other structural objects structural supporting object in a straight linear form withstanding bending moments structural supporting object in a straight linear form withstanding tensile forces structural supporting object in form of a block structural supporting object in a curved linear form withstanding bending moments structural supporting object in a plane or curved surface form withstanding compression forces and bending moment structural supporting object in laying a plane surface form withstanding bending moments structural supporting object in a standing plane or curved surface form withstanding bending moments structural supporting object in a plane or curved surface form withstanding compression forces structural supporting object a plane or curved surface form withstanding tensile forces structural supporting object in a curved surface form withstanding bending moments structural supporting object a flat surface form distributing loads in joints structural supporting object in a curved linear form withstanding tensile forces holding object by reinforcement reinforcing object as an embedded rod reinforcing object as an embedded mesh or fabric reinforcing object as a mass layer reinforcing object as an embedded matter reinforcing object as a lock latch reinforcing object as an intermediate filling reinforcing object by vertical draining reinforcing object by concrete spurting reinforcing object by concrete lining reinforcing object by stiffener reinforcing object by diagonal bonding reinforcing object as cables reinforcing object as a horizontal rail reinforcing object which by its counterweight stabilizes soil holding object by framing other objects framing object with a fixed frame framing object with the lowest part of gate abutting framing object with a moveable frame framing object dividing a sash or door holding object by non-static jointing jointing object by bearing jointing object by mechanical joint jointing object by chemical bonding holding object by static jointing fastening object by rigid and permanent mechanical means fastening object by rigid and reversible mechanically means fastening object by chemical bonding holding object for levelling levelling object providing a defined profiled surface of plane by adding material levelling object providing a defined profiled surface of plane by removing material holding object being existing ground existing ground of rock existing ground of friction soil existing ground of cohesive soil existing ground of organic soil existing ground of filled material object for leading from one place to another guiding object of high voltage electric energy high voltage electric energy guiding object by a busbar high voltage electric energy guiding object by a cable high voltage electric energy guiding object by a wire high voltage electric energy guiding object through an enclosure, wall or barrier guiding object of low voltage electric energy low voltage electric energy guiding object by a busbar low voltage electric energy guiding object by a cable low voltage electric energy guiding object by a wire low voltage electric energy guiding object through an enclosure, wall or barrier guiding object of a reference potential reference potential guiding object of earth by a busbar reference potential guiding object of earth by a cable reference potential guiding object by a busbar reference potential guiding object by a cable guiding object for electric signals electric signal guiding object for controlling and measuring electric signal guiding object for data transmission electric signal guiding object through an enclosure or wall guiding object for light light guiding object for signal transmission light guiding object for light transmission light guiding object for defined light refraction light guiding object for defined light reflexion guiding object for sound sound guiding object by reflection guiding object of solid matter in open enclosure solid matter guiding object by rolling solid matter guiding object by sliding guiding object of fluid flow in open enclosure open enclosure guiding object in a layer open enclosure guiding object for liquid in open conduit open enclosure guiding object for liquid with an open surface open enclosure guiding object for liquid by projection open enclosure guiding object for liquid by liquid-draining profile open enclosure guiding object by perforated pipe open enclosure guiding object in a chamber guiding object of matter flow in closed enclosure closed enclosure guiding object in a circular rigid form closed enclosure guiding object in a non-circular rigid form closed enclosure guiding object in a flexible form guiding object of mechanical energy mechanical energy guiding object by a shaft mechanical energy guiding object by a belt mechanical energy guiding object by a chain mechanical energy guiding object by a linkage mechanical energy guiding object by a wheel mechanical energy guiding object by a toothed bar mechanical energy guiding object by a fluid link guiding object for track bound objects rail object providing a directed path rail object providing a crossing guiding object for thermal energy thermal energy guiding object by a solid mass thermal energy guiding object by a static fluid mass guiding object with multiple kinds of flows multiple flow guiding object of electrical energy, mechanical energy, electrical signal, optical signals and/or fluid object for interfacing an object interfacing object for high voltage electric power high voltage connecting object for a single connection high voltage connecting object for pluggable connections high voltage connecting object for multiple fixed connections interfacing object for low voltage electric power low voltage connecting object for a single connection low voltage connecting object for pluggable connections low voltage connecting object for multiple fixed connections low voltage connecting object for fixed connection of a flexible cable for a current-using equipment low voltage connecting object of multiple pluggable current- using equipment interfacing object for earth or reference potential potential connecting object for connecting to PE-conductors potential connecting object for connecting to PB conductors potential connecting object for connecting to FE-conductors potential connecting object for connecting to FB conductors potential connecting object providing electrical contact with earth potential connecting object connecting lightning to an electrical circuit interfacing object for electric signals electric signal connecting object for single pluggable interconnections electric signal connecting object for a single interconnection electric signal connecting object among several lines electric signal connecting object for multiple pluggable interconnections interfacing object of optical fibres light connecting object for pluggable connections interfacing object collecting for feeding into a flow collecting interfacing object of wastewater collecting interfacing object of faeces and urine collecting interfacing object of urine only collecting interfacing object of surplus liquid from technical system collecting interfacing object of surplus Interfacing object for sealed material flow sealed flow connecting object by reversible form sealed flow connecting object by an inrreversible form interfacing object for continuous transfer of mechanical forces non-detachable coupling of shafts by a pair of flanges non-detachable coupling of shafts by a splitted sleeve non-detachable coupling between parallel shafts by teeth and grooves meshing together non-detachable coupling for transmitting power of misaligned shafts non-detachable coupling to catch and connect two moving objects non-detachable coupling to fix two moving objects. interfacing object for discontinuous transfer of mechanical forces detachable coupling for power transmission by means of frictional forces detachable coupling for power transmission by means of hydrodynamic effect. detachable coupling for power transmission by interlocking means detachable coupling for load by means of magnetic force interfacing object connecting levels level connecting object in the form of a horizontal plane connected to a flight of stairs level connecting object in the form of sequential steps level connecting object in the form of sequential rungs or bars level connecting object in the form of an inclined plane level connecting object in the form of a vertical pole interfacing object linking space space linking object in the form of penetration space linking object in the form of cavity interfacing object with multiple kinds of flows multiple flow connector object of electric energy, electrical signal, optical signals and/or fluid Class code RS Class desc Construction aid Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC085_cciRScode Parameter desc AC090_cciRSterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A? AA AB AC AD AE AF AG AH AJ B? BA BB BC C? CA CB CC CD CE CF CG D? DA DB DC DD DE E? EA EB EC ED EE EF F? FA FB FC FD FE FF FG FJ FK FL FM FN FP G? GA GB GC GD GE GF GG H? HA HB HC HD HE HF HG HH J? JA JB JC JD JE JF JG Mõiste (EE) Insenervarustuse seadmed Valgustusseadmed (220 V; 16 V) Elektripaigaldis (220 V + 3 x 220 V) Drenaažiseadmed Veevarustusseadmed Soojavarustusseadmed Ventilatsiooniseadmed Suruõhuseadmed Sidevahendid Kontoritehnika Isikukaitsevahendid Tööriided Isikukaitsevahendid Esmaabivahendid Tõste- ja transpordivahendid Manuaalsed transpordivahendid Iseliikuvad transpordivahendid Käsitõstevahendid Iseliikuvad tõstevahendid Liikluskorraldusseadmed Tellingud ja töölavad Tõkestusseadmed Vahendid ressursside vastuvõtuks ja ladustamiseks Soojakud Hoiustamisseadmed Jäätmehoidlad Kütusehoidla Mürkide ladustamise vahendid Puhastusseadmed Suruõhuseadmed Vesipuhastusseadmed Põletamisseadmed Imurid Pühkimisseadmed Keemilised seadmed Ehitusmaterjale ja -tooteid töötlevad seadmed Tükeldamisseadmed Hööveldamisseadmed Tasandamisseadmed Lihvimisseadmed Lõikamisseadmed Painutamisseadmed Keevitusseadmed Tihendusseadmed Segamisseadmed Isoleerimisseadmed Löögiseadmed Puurimis- ja kruvimisseadmed Pulbri abil töötavad seadmed Ehitustoodete ettevalmistamise seadmed Pealekandmisseadmed Järelhooldusseadmed Konveierid Sorteerimisseadmed Määrdeseadmed Kuivatusseadmed Töötasapinnad Pinnasetöötlemise seadmed Kaevamisseadmed Vaiade süvistusseadmed Teetööde seadmed Mullatöötlemisseadmed Aiatehnika Purustusseadmed Lõhkamisseadmed Drenaažiseadmed Mõõtmisseadmed Kauguse mõõtmisseadmed Heli mõõtmisseadmed Pildi- ja helisalvestusseadmed Valguse mõõtmisseadmed Soojussalvestusseadmed Niiskuse registreerimise seadmed Vibratsiooni mõõtmisseadmed Definitsioon (EE) ressursse ja kommunikatsiooni tagavad seadmed valgustust tagavad seadmed elektrit tagavad seadmed drenaaži tagavad seadmed veevarustust tagavad seadmed soojusvarustust tagavad seadmed ventilatsiooni tagavad seadmed suruõhku tagavad seadmed kommunikatsiooni tagavad seadmed ehitamise administreerimiseks vajalikud abivahendid vahendid, mis aitavad säilitada inimeste tervist ja tagavad nende ohutuse riietus töö tegemiseks pea, näo, hingamisteede, kõrvade, silmade ja jalgade kaitseks mõeldud vahendid vahendid kehavigastuste esmaseks ravimiseks seadmed, mis toetavad ehitusvahendite jaotamist erinevate töökohtade vahel käsitsi opereeritavad seadmed, mis aitavad transportida erinevaid vahendeid töökohtade vahel iseliikuvad mehaanilised seadmed, mis aitavad transportida igasuguseid vahendeid töökohtade vahel, peamiselt horisontaaltasandil käsitsi opereeritavad tõstevahendid, mis aitavad transportida erinevaid vahendeid töökohtade vahel iseliikuvad mehaalised tõstevahendid, mis aitavad transpotida erinevaid vahendeid töökohtade vahel liikluskorraldust tagavad vahendid erinevatel kõrgusjärkudel normaalseid töö tegemise tingimusi tagavad abivahendid kõrvaliste isikute objektile sissepääsu tõkestavad vahendid vahendid, mis tagavad töötajate, töövahendide, materjalide ja seadmete ladustamise töökorralduse ja olmeruumid töötajatele ruumid ja vahendid toodete ja seadmete hoidmiseks vahendid jäätmede ladustamiseks vahendid kütuse ladustamiseks vahendid mürkide ladustamiseks seadmed, mis eemaldavad tolmu, mittevajaliku materjali ja mikroorganismid seadmed, mis kasutavad puhastamiseks suruõhku seadmed, mis kasutavad puhastamiseks vett seadmed, mis kasutavad puhastamiseks tuld seadmed, mis puhastavad imamise teel koristustarvikud seadmed, mis kasutavad puhastamiseks kemikaale töötamise käigus materjalide ja toodete töötlemiseks kasutatavad seadmed tükeldavad seadmed hööveldavad seadmed tasandavad seadmed lihvivad seadmed lõikavad seadmed painutavad seadmed keevitavad seadmed materjale tihendavad seadmed materjale segavad seadmed erinevaid osi isoleerivad seadmed löögi mõjul töötlevad seadmed kruvimisega materjale-tooteid töötlevad seadmed pulbriga materjale-tooteid töötlevad seadmed seadmed, mis töötlevad tooteid nende omadusi muutmata vahendid kattekihi pealekandmiseks vahendid järelhoolduse tegemiseks konveierina töötavad seadmed seadmed, mis sorteerivad seadmed, mis kannavad pindadele määret seadmed, mis töötlevad pindu kuivatades tasapinnad töö tegemiseks seadmed, mis töötlevad pinnast seadmed, mis kaevavad seadmed, mis süvistavad vaiu seadmed, mida kasutatakse teetöödel seadmed, millega töödeldakse maastiku vahendid, millega töödeldakse taimi ning taimestikku seadmed, mis töötlevad materjale purustamise teel seadmed, mis töötlevad materjale lõhkamamise teel seadmed, mis töötlevad alasid kuivendamise teel vahendid, mida kasutatakse hetkeolukorra või muutuste esitamiseks vahendid, mis esitavad asukohta, nurka või vahemaad seadmed, mis mõõdavad heli seadmed, mis salvestavad pilti ja heli seadmed, mis mõõdavad valgust seadmed, mis mõõdavad soojuskiirgust seadmed, mis mõõdavad niiskust seadmed, mis mõõdavad vibratsiooni Term (EN) Equipment for supply Lighting equipment Electrical equipment Drainage equipment Water supply equipment Heat supply equipment Ventilation equipment Compressed air equipment Communications equipment Office equipment Personal protection equipment Workwear Personal protective equipment First aid equipment Lifting and transport devices Manual transportation equipment Self-powered transportation equipment Manual equipment for working at height Self-powered equipment for working at height Traffic control equipment Scaffolding and platforms Barrier equipment Spaces for accommodation and storage Accommodation equipment Storage equipment Waste storage equipment Fuel equipment Poisons storage equipment Cleaning equipment Air pressure cleaning equipment Water cleaning equipment Burning equipment Vacuum equipment Sweeping equipment Chemical equipment Equipment for processing materials and products by working Cutting equipment Planing equipment Levelling equipment Sanding equipment Shearing equipment Bending equipment Welding equipment Compaction equipment Mixing equipment Retention equipment Impact equipment Drilling and screwing equipment Powder-actuated equipment Equipment to prepare the construction products Application equipment Post forming equipment Conveyors Sorting equipment Lubrication equipment Drying equipment Tables Terrain processing equipment Excavation equipment Pile driving equipment Road working equipment Earthworking equipment Gardening equipment Crushing equipment Explosive equipment Drainage equipment Measuring equipment Distance measuring equipment Sound measuring equipment Image and sound recording equipment Light measuring equipment Heat recording equipment Moisture recording equipment Vibration recording equipment Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) equipment that supplies consumables or immaterial needs equipment that provides illumination equipment that supplies electricity equipment that provides drainage equipment that supplies water equipment that provides heat equipment that provides ventilation equipment that provides compressed air equipment that provides communications equipment to support administrative activities equipment that contributes to maintaining health and safety for person personal protection equipment for body, hands and feet equipment for personal protection of the head, face, respiratory system, ears, eyes and feet personal protection equipment for remedying bodily injury equipment that distributes the persons, construction products and equipment on site equipment that serves to support manual movement of construction products and equipment by person on site menchanically powered equipment that serves to move persons, construction products and equipment on site predominantly on the horizontal plane manually powered equipment that serves to give access predominantly in yhe vertical plane mechanically powered equipment that serves to give access predominantly in yhe vertical plane equipment that serves to secure, delimit and regulate traffic equipment that ensures normal working conditions at different heights fixed equipment that serves to regulate perties access to areas on site equipment that serves as space for occupation for people or storage of supplies, construction products and equipment equipment for occupation by persons equipment for storage of construction products and equipment equipment for storage waste equipment for storage of fuel equipment for storage of dangerous substances equipment that removes undesirable sustances and organisms equipment that cleans using air pressure equipment that cleans using water equipment that cleans using fire equipment that cleans using suction equipment that cleans by sweeping equipment that cleans chemically equipment that processes construction materials and products to achieve required results equipment that processes by cutting equipment that processes by planing equipment that processes by levelling equipment that processes by sanding equipment that processes by shearing equipment that processes by bending equipment that processes by welding equipment that processes by compaction equipment that processes by mixing equipment that processes by containment equipment that processes by impact equipment that processes by rotation equipment that processes by using powder equipment that prepares the costruction products to achieve the results equipment for applying coatings equipment for post forming processes equipment that transports materials on a belt equipment that sorts equipment that lubricates equipment that dries out equipment that supports workpieces equipment that processes the site equipment that processes by excavation equipment that drives entities into terrain or subbase equipment that processes terrain to form the basis for traffic systems equipment that processes terrain to constitute buildable areas equipment that processes plants and planted areas equipment that processes by crushing equipment that processes by explosion equipment used to drain areas equipment that can be used to represent information on a physical variable or state equipment that records location, angle and/or distance equipment that captures and meters sound equipment that records images and sound equipment that captures and meters light equipment that records heat equipment that records moisture content equipment that records vibrations Class code RA Class desc Construction agent Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC095_cciRAcode Parameter desc AC100_cciRAterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A?? AA? AAA AAB AAC AB? ABA ABB ABC ABD ABE ABF AC? ACA ACB ACC ACD AD? ADA ADB ADC B?? BA? BAA BAB BB? BBA BBB BBC BBD BBE BBF BC? BCA BCB C?? CA? CAA CAB CAC CAD CB? CBA CBB CBC CBD CBE CBF CBG CC? CCA CCB CCC CCD D?? DA? DAA DAB DB? DBA DAB DC? DCA DCB DCC DD? DDA DDB DDC DE? DEA DEB DEC DED Mõiste (EE) Arendajad Ettevõtjad Omanik Rahastaja Hoonestaja Kavandajad Planeerija Konsultant/nõustaja Arhitekt Maastikuarhitekt Sisearhitekt Insener Projekteerimine Projekteerija Peaprojekteerija Eriosade projekteerija Projekteerimise projektijuht Järelevalve Riiklik järelevalve Ehitusjärelevalve Omanikujärelevalve Korraldajad Juhtimine Tellija Tellija esindaja Kasutamine Kinnisvarahaldur Üürnik Rentnik Kasutusvaldaja Külaline Üürileandja Tugitegevused Turvamees Jurist Täitjad Tarnimine Materjalitootja Maaletooja Logistik Tarnija Ehitamine Ehitustöövõtja Peatöövõtja Juhtimistöövõtja Alltöövõtja Kaastöövõtja Geodeet Tööline Korrashoidmine Kinnisvarahaldur Kinnisvara hooldaja Heakorrateenuste osutaja Tugiteenuste osutaja Organisatsioonid, asutused Avaliku sektori institutsioonid Keskvõimu institutsoonid KOV institutsioonid Äriühendused Kindlustusandja Võrguteenuste tagajad Liidud, ühendused Ametiliidud Ametiühingud Vabaühendused Haridusasutused Ametikoolid Koolitusettevõtjad Kõrg- ja ülikoolid Grupid Juhatus Nõukogu Komisjon Töögrupp Definitsioon (EE) ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? Term (EN) Developers Entrepreneurs Owner Financier Developer Designers Planner Consultant / advisor Architect Landscape architect Interior architect Engineer Design Designer Chief designer Special parts designer Design project manager Supervision State supervision Construction supervision Owner supervision Organizers Management Client Client's representative Use Facilities manager Tenant Tenant, lessee User Guest Lessor Support activities Security Lawyer Delivery Manufacturer Importer Logistics Supplier Construction Construction contractor General contractor Management contractor Subcontractor Co-contractor Surveyor Laborer, worker Maintenance Facilities manager Maintenanceman Maintenance service provider Support service provider Organizations Public sector institutions Central government institutions or departments Local government institutions Business combinations Insurer Utility providers Unions, associations Trade unions Trade unions Nonprofit organisations Educational institutions Vocational schools Training companies Colleges and universities Groups Management Board Comission Task force Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) responsible for the purchase, acquisition, or collection of an item through funds or other means responsible for building capital through risk and/or initiative responsible for the renovation and re-leasing of existing buildings or the purchase of land for the purpose of improvements and resale responsible for the creation of tangible or intangible objects or ideas responsible for the layout and use plans for land or other tangible spaces responsible for the planning, designing and oversight of the construction of buildings responsible for the planning, designing and oversight of the construction of territory around the buildings responsible for the planning, designing and oversight of the construction of spaces and rooms in the buildings responsible for the application of scientific and mathematical principles in developing solutions to technical problems responsible for the planning, designing and oversight of the construction of buildings responsible for coordinating the activities of different designers providing the planning, designing and oversight of the construction of buildings responsible for the planning, designing the clearly specified parts in the buildings responsible for organised the complex of design activities responsible for the direct oversight of staff on a specific task or initiative; typically would report to a manager or director for additional guidance resposible for the direct oversight of the construction activities following the legal obligations prescribed for the state authorities resposible for the direct oversight of the construction activities following the legal obligations prescribed for the local authorities employed by the owner and responsible for the direct oversight of the construction activitieas responsible for getting people together to accomplish a set of desired goals or objectives using resources and personnel effectively responsible for the oversight, management, operation and maintenance of a facility once constructed and in use responsible for using the premises (mainly residential and office spaces) provided for him according to the relevant contract responsible for using the premises (mainly land and industrial facilities) provided for him according to the relevant contract responsible for using the property based on ususfructus agreement responsible for temporary usage of the premises following the fair rules of behaviour of civil society responsible for renting out the spaces and facilities responsible for execution of tasks to support, supplement, or improve upon the work of other occupations responsible for the review, execution, and oversight of legal proceedings on behalf of a client, entity, or government office responsible for the procurement, construction and execution of plans for a building project or construction task responsible for the production of a product or service as developed by a designer and/or fabricator responsible for delivering the products or services from foreign countries responsible for delivering the products or services to the required location esponsible for the sale and delivery of products or services; may also be referred to as Vendor responsible for the duties set up within a contracts signed with another organization or individual for the construction of a building, project or site responsible for the duties set up within a contracts signed with another organization or individual for the construction of a building, project or site responsible for the duties set up within a contracts signed with another organization or individual for the construction of a building, project or site responsible for specific duties set up within a contract with another contractor or for an organization or individual on behalf of a contractor responsible for specific duties set up within a contract with another contractor or for an organization or individual on behalf of the client responsible for surveying works on the plot or inside the building responsible for the execution of assigned general tasks that require a level experience or training to complete responsible for the oversight and planning of operations that take place within a facility responsible for the oversight and planning of technical maintenance work that take place within a facility responsible for the general cleaning and waste removal within a facility; may also be referred to as Janitor or Housekeeper responsible for providing different services mainly the users of the building require responsible for the fulfilment of specific public duties in the society responsible for the fulfilment of specific public duties on the local level an established business or institution with the intent of deriving profit or benefits directly from the sales or acquisitions of goods and services produced through a relevant contract providing insurance services providing different clearly defined utility services a group of individuals who voluntarily enter into an agreement to accomplish a purpose an organized group of a similar discipline that work together for the purpose of improving their own discipline's working condition and pay an established construction related business or institution that uses surplus revenues to achieve its goals responsible for educating and providing knowhow providing skilled labour providing lifelong learning providing engineering and management education and research responsible for the development, oversight, or execution of tasks through teams or numerous individuals of select disciplines a formal group of individuals emplyed to oversight and maintain the organisation a formal group of individuals elected or nominated to oversight and maintain the organisation an appointed group of individuals with common target and interest a formal or informal group developed to address a single task Class code RI Class desc Construction information Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC105_cciRIcode Parameter desc AC110_cciRIterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A? AA AC AD AG AL AM AN AP AR AS B? BA C? CA CB CC CD CE CF CG CH CJ CK CL CM CN CP CR CS D? DA E? EA EB EC ED EE F? FA FB FC FD G? GA H? HA J? JA JB K? KA KB KC L? LA LB M? MA P? PA PB PC Q? QA R? RA RB RC Mõiste (EE) Definitsioon (EE) Administratiivne Aadress Klassifikatsioonisüsteem Andmesõnastiku atribuudid Omaduste grupi atribuudid Juriidilised omadused Metaandmed Nimetus Omaduste atribuudid Atribuutide päringud Stiil Kokkulepped Kokkuleppega seotud omadused Funktsioon Akustilised omadused Õhu omadused Bioloogilised omadused Keemilised omadused Elektrilised omadused Energiaga seotud omadused Keskkonnaga seotud omadused Tuleohutuse omadused Vedelikuga seotud omadused Valgusega seotud omadused Mehaanilised omadused Signaalitehnoloogia omadused Tehnilised omadused Termilised omadused Kasutusomadused Auru omadused Toimivus Toimivuse omadused Materjal ning toode Kompositsioon Tihedus Massi omadused Materjali omadused Pinna omadused Kuju Mõõdetavad (2D) omadused Vormiga seotud omadused Mõõdetavad (1D) omadused Mahulised (3D) omadused Asukoht Asukohaga seotud omadused Majanduslik Majadnusega seotud omadused Aeg Objektiga seotud ajamõõde Projekti kestusega seotud omadused Taju Emotsionaalsed omadused Soolised eripärad Visuaalsed omadused Tervis ja ohutus Terviseriskiga seotud omadused Ohutusalased omadused Seoseline Seoselised omadused Tootmine Dokumentatsioonide seotud omadused Tootmisega seotud omadused Esitusega seotud omadused Kvaliteet Kvaliteediga seotud omadused Korrashoid Jah/ei tüüpi omadused Vara tüübiga seotud omadused Üldised omadused Term (EN) Administrative Address Classification system Data dictionary attributes Attributes of a group of properties Legal properties Meta data Name Property attributes Request attributes Style Agreement Agreement properties Function Acoustic properties Air properties Biological properties Chemical properties Electrical properties Energy properties Environmental properties Fire properties Fluid properties Light properties Mechanical properties Signal technology properties Structural properties Thermal properties Usage properties Vapour properties Performance Performance properties Material and product Composition Density Mass properties Material properties Surface properties Shape Area properties Form properties Measurement properties Volume properties Location Position properties Economy Economical properties Time Object time properties Project time properties Perception Emotional properties Gender properties Visual properties Health and safety Health properties Safety related properties Relation Relation based properties Production Documentation properties Production properties Representation properties Quality Quality properties Maintenance True/False based properties Asset based properties Other properties Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) cultural characteristics that describe objects so that they can CCI-EE be handled in a social system administrative characteristics regarding geographical CCI-EE location administrative characteristics regarding classification CCI-EE to allow connection between data dictionaries, data CCI-EE dictionaries shall be identified using attributes list of attributes used to manage a group of properties within EN ISO 23386:2020 a data dictionary administrative characteristics of legal matters CCI-EE administrative characteristics of information management CCI-EE administrative characteristics regarding designation and CCI-EE numbering list of attributes used to manage a property within a data CCI-EE dictionay list of requreid information to manage actions on properties CCI-EE and groups of properties administrative properties regarding aesthetics CCI-EE information related to an agreement CCI-EE documents that containin information on the structure of the CCI-EE organization functional properties CCI-EE functional properties regarding sound-generating or sound- CCI-EE affecting ability functional characteristics regarding capacity or purpose of CCI-EE handling air functional properties regarding resistance to biological CCI-EE impact functional properties regarding resistance to chemical CCI-EE influences functional characteristics regarding capacity or purpose of CCI-EE handling electricity functional characteristics regarding capacity or purpose of CCI-EE managing energy functional properties regarding environmental impact CCI-EE functional properties regarding capacity or purpose of CCI-EE protection against fire functional properties regarding hydraulic capacity or purpose CCI-EE functional properties regarding capacity or purpose of CCI-EE handling light functional properties regarding capacity or purpose of CCI-EE handling mechanical forces functional properties regarding signaling installations CCI-EE functional properties regarding physical capacity CCI-EE functional properties regarding thermal capacity or purpose CCI-EE functional properties regarding use purpose CCI-EE functional properties regarding the influence of fluid vapour CCI-EE properties that shows operational specifics CCI-EE properties that shows performance based aspects CCI-EE additional properties related to a material and/or product CCI-EE material and product properties that related to composition CCI-EE material and product properties that relates to density CCI-EE material and product properties that relates to mass CCI-EE material and product properties that relates to specific CCI-EE material compositional properties regarding the surface of an object CCI-EE the form of an object or its external boundary, outline, or CCI-EE external surface, as opposed to other properties such as color, texture or material type two-dimensional spatial property CCI-EE spatial property regarding external shape CCI-EE one-dimensional spatial property in terms of size, tolerances CCI-EE and distance three-dimensional spatial property CCI-EE location based properties CCI-EE spatial property regarding location or position CCI-EE properties related to economy CCI-EE administrative characteristics regarding cost or value CCI-EE properties related to time CCI-EE temporal properties of objects CCI-EE temporal characteristics of projects CCI-EE properties that are results of perceiving CCI-EE experiential properties regarding emotional response CCI-EE characteristics pertaining to, and differentiating between, CCI-EE masculinity and femininity experiential properties regarding visual impressions CCI-EE propetries concerning health and safety CCI-EE properties concerning health CCI-EE properties concerning safety CCI-EE relational properties CCI-EE properties that relates to something CCI-EE production related properties CCI-EE symbolic properties regarding document-oriented accounting CCI-EE administrative characteristics of manufacturing CCI-EE symbolizing properties regarding object-oriented accounting CCI-EE properties related to quality CCI-EE compositional properties regarding resistance to use and CCI-EE other qualitative criteria properties related to maintenance CCI-EE properties related to maintenance based on condition/state CCI-EE properties related to maintenance CCI-EE administrative characteristics regarding maintenance CCI-EE IFC name (4.x) Predefiend value list Unit Class code PC Class desc Management Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC115_cciPCcode Parameter desc AC120_cciPCterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A B C D E F G H Mõiste (EE) Ehitusjuhtimine Uuringute juhtimine Koolituse juhtimine Projekteermise juhtimine Ehitusmaksumuse hindamise juhtimine Ehitustegevuse juhtimine Omaniku järelevalve korraldamine Korrashoiu ja käitamise juhtimine Definitsioon (EE) tegevused selleks, et täita kõik vajalikud erinevatest õigusaktidest, lepingutest ning juhendmaterjalidest tulenevad kohustused ja vormistada vastavad dokumendid tegevused selleks, et projekteerimise alustamiseks vajaliku lähteülesande tarvis on olemas usaldusväärne andmekogum kavandatud hoone või rajatise paigutamiseks loodusesse tegevused selleks, et sõltuvalt valitud lepinguvormist (KPJ, DjaB, IPT) oleks viidud läbi kõik projekti juhtiva meeskonna tarvis vajalikud koolitused tegevused selleks, et täpses vastavuses lähteülesandele ja projekteerimise käigus ,koostöös tellijaga tehtud muudatusettepanekutele, koostada ehituseks vajaliku sttadiumi projektdokumentatsioon tegevused selleks, et täpses vastavuses algatusotsustest, projekteerimise lähteülesandest, esmastest projektlahendustest, ning valmivast projektdokumentatsioonist töö tellijale koostada erineva täpsusastmega ehituse hindu,et nende alusel oleks võimalik viia läbi projekteerimist ning ehitamist toetavaid majandusanalüüse tegevused selleks, et täpses vastavuses projektdokumentatsioonile ning koostatud ehituse hinnale korraldada ettevalmistustegevused ehituse alustamiseks, viia läbi seadusandlusele vastav ehituse protsess ning valmistada objekt ette üleandmiseks tellijale (operaatorile) tegevused selleks, et täpses vastavuses ehitusseadustikule täita ehitusel omaniku järelevalve toiminguid, dokumeteerida need toimingud ning tagada objekti seadusejärgne üleandmine tellijale ehitise ekspluateerimiseks tegevused selleks,et korraldada kõik ehitise hooldamise ja käitamisega hooldusjuhendites ja käitusjuhendites ette nähtud tegevused, tagades nii ehitise pikaalajise toimimise tellija ja operaatori teenimiseks Term (EN) Construction management Survey management Training management Design management Construction cost planning Construction work management Organizing owner supervision Maintenance and operation management Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) activities in order to fulfill all necessary obligations arising from various legal acts, agreements and instruction materials and to prepare the respective documents activities to ensure that a reliable data set is available for the initial task required to start the design to place the proposed building or facility in the wild activities to ensure that, depending on the chosen form of contract (traditional PM, D&B, IPD), all the necessary training for the project management team has been carried out activities in order to prepare the design documentation for the construction stage in strict accordance with the terms of reference and the amendments made during the design, in cooperation with the client activities in order to compile construction prices with different levels of accuracy in accordance with the initiative decisions, the initial design task, initial design solutions and the completed project documentation, so that economic analyzes supporting design and construction can be performed on the basis of them activities in order to organize preparatory activities for the commencement of construction in accordance with the project documentation and the price of the prepared construction, to carry out the construction process in accordance with the legislation and to prepare the object for handover to the customer (operator) activities in order to perform the supervision of the owner during construction in strict compliance with the Building Code, to document these operations and to ensure the legal transfer of the object to the contracting authority for the operation of the building activities to organize all the activities provided for in the maintenance and operating instructions for the maintenance and operation of the building, thus ensuring the long-term operation of the building to serve the client and the operator Class code PA Class desc Pre-design Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC125_cciPAcode Parameter desc AC130_cciPAterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 E EA EAA EAB EAC EAD EAE EAF EAG EAH EAJ EAK EAM EAN EAP EB EBA EBB EBC EBD EBE EBF EBG EBH Mõiste (EE) Projekteerimise eelne protsess Projekti administreerimine Projekti määratlemine Projektijuhi määramine Finantseerimise ettevalmistamine Maa kasutusõiguse hankimine Detailplaneeringu koostamine Ehitusprojekti lähteülesande koostamine Eskiisi koostamine Omanikujärelevalve Projekteerimishanke ettevalmistamine ja läbiviimine Projekteerimistingimuste koostamine Eritingimuste koostamine Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimuste hankimine Liitumispunktide määratlemine Uuringud Teostatavus- ja tasuvusuuringu koostamine Inseneriuuringute läbiviimine Topo-geodeetiline uuringu läbiviimine ja topo-geodeetiline alusplaani koostamine Ehitusgeoloogiauuringu läbiviimine Dendroloogiauuring läbiviimine Radooniuuringu läbiviimine Mürauuringu läbiviimine Eksperthinnangu koostamine olemasolevatele ehitistele Definitsioon (EE) projekteerimisele eelnevad tegevused projekteerimisele eelnevad korralduslikud tegevused projekti ulatuse määramine projekti koordineeriva isiku määramine finantseerimisskeemi ettevalmistamine projektile maa-ala omandamine projekti elluviimiseks maakasutuse plaani koostamine projektlahenduse ulatuse ja detailsuse määramine esmaste jooniste koostamine omaniku hangitud järelevalvet teostav osapool projekteerija hankimiseks tehtavad ettevalmistused ja hanke korraldus kohaliku omavalitsuse poolsete projekteerimise lähteandmete koostamine projektile laienevate eritingimuste koostamine võrguvaldajate tingimuste koostamine välisvõrkude ühenduskohtade selgitamine projekteerimisele eelnevad uuringud projekti tehnilise ja finantsilise teostatavuse kontroll tehniliste lahenduste ja võimaluste selgitamine maa-ala mõõdistuse ettevalmistus ja mõõdistuse koostamine ehitise aluspinnase omaduste selgitamine kõrghaljastuse seisukorra hinnang radooni taseme hinnang müratingimuste hinnang sõltumatu osapoole koostatud seisukorra hinnang olemasolevatele ehitistele Term (EN) Pre-design process Project administration Project definition Appointment of a project manager Preparation of financing Acquisition of land use rights Preparation of a detailed plan Preparation of the terms of reference for the construction project Sketching Owner supervision Preparation and execution of design procurement Preparation of design conditions Preparation of special conditions Procurement of technical conditions for utility network holders Defining connection points Surveys Preparation of technical and financial feasibility studies Conducting engineering surveys Carrying out a topo-geodetic survey and compiling a topo- geodetic base plan Conducting a construction geological survey Conducting a dendrological examination Conducting a radon study Carrying out a noise study Expert assessment of existing buildings Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) pre-design activities pre-design organisational activities specify project scope designation of the person coordinating the project preparation of the financing scheme for the project acquisition of land for project implementation preparation of land use plan specify the scope and detail of the project solution preparation of primary drawings controlling party procured by owner preparations for the procurement of the designer and organisation of the activities preparation of local government design source data preparation of specific conditions for the project preparation of conditions by network holder clarifying connections for external networks pre-design studies verification of the technical and financial feasibility of the project clarification of technical solutions and capabilities preparation of the surveying of the area and preparation of the surveying clarification of the characteristics of the building base assessment of the state of high landscaping radon level rating assessment of noise conditions assessment of the condition of existing buildings prepared by an independent party Class code PD Class desc Design Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC135_cciPDcode Parameter desc AC140_cciPDterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A?? AA? AAA AAB AAC AAD AAE AAF AAG AB? ABA ABB ABC ABD ABE ABF ABG ABH ABJ AC? ACA AD? ADA ADB ADC ADD ADE ADF ADG ADH ADJ ADK ADL AE? AEA AEB AEC AED AF? AFA AFB AG? AGA AGB AGC AGD Mõiste (EE) Projekteerimine Projekti administreerimine Ehitusprojekti koostamine Ehitusloa taotlemine Omanikujärelevalve Projekteerijajärelevalve Ehitusprojekti ekspertiisi koostamine Tehnoloogiaprojekti koostamine Ehitusprojekti üldosa koostamine Arhitektuurne projekteerimine Välisruum Haljastus Välisvalgustus Ehitise arhitektuur Ehitise sisearhitektuur Akustika Valgustus Sulused ja lukustus Hoone energiatõhusus Konstruktsioonide projekteerimine Hoonekonstruktsioonid Tehnovõrkude projekteerimine Elektrivarustuse välisvõrk Gaasivarustuse välisvõrk Nõrkvoolu välisvõrk Soojusallikas Soojusvarustuse välisvõrk Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Kütte-, ventilatsiooni,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm Veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis Gaasipaigaldis Tugevvoolupaigaldis Nõrkvoolupaigaldis Tuleohutuse projekteerimine Tuleohutuse üldosa Mehhaaniline suitsutõrjepaigaldis Hoonesisene tuletõrjeveevärk Automaatne sprinklersüsteem Automaatika projekteerimine Automaatikapaigaldis Tuleohutussüsteemide automaatikapaigaldis Insenerirajatiste projekteerimine Tee, liiklus ja teerajatised Hüdrotehnilised ehitised Sadamarajatised Raudteerajatised Definitsioon (EE) projektlahenduse koostamine projekti koostamise korralduslikud tegevused projektlahenduse koostamine ehitustegevust võimaldava loa hankimine omaniku hangitud järelevalvet teostav osapool projektlahenduse järelevalvet teostav osapool väljatöötatud projektlahenduse hinnang ehitustehnilise teostuse projektlahenduse koostamine projekti üldküsimuste lahendamine arhitektuurne projekteerimine hõlmatud maa-ala terviklahendus taimkatte lahendused koos kaasnevate tööde kirjeldusega hõlmatud maa-ala valgustuseks ja hädaolukorraks ette nähtud valgustuspaigaldis hoone mahu- ja ruumilahendus hoone ruumi-, siseviimistluse-, sisustuse- ja funktsionaalsuse lahendus ruumide piisavast heliisolatsioonist ja funktsioonist tulenev akustikalahendus ehitise valgustamiseks ja hädaolukordadeks ettenähtud valgustuspaigaldis uste lukustus ja fikseerimislahendused hoone energiatarbe optimeerimine ja energiatõhususarvu määramine konstruktsioonide projekteerimine hoone koormuste kandmise ja jäikuse tagamise lahendused tehnovõrkude projekteerimine ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvate ehitiste elektrivarustuse lahendus hoonevälised ühendustorustikud, armatuurid ja paigaldised gaasivarustuseks ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuvate ehitiste vahelised nõrkvooluühendused soojuse tootmise tehnopaigaldise lahendus hooneväliste kaugkütte ühendustorustike, armatuuri, siibrikambrite jms lahendus hoonevälised veevärgi ja kanalisatsiooni, tuletõrjeveevärgi lahendused sisekliima tagamise tehosüsteemide sh soojussõlme lahendus veevarustuse ja kanalisatsiooniseadmete ning nendevaheliste ühenduste lahendused ehitise piires gaasiseadmed ja nendevaheliste ühenduste lahendused ehitise piires elektrotehnilise osa lahendus ehitise elektripaigaldisest lahendus, mis käsitleb seadmeid ja süsteeme, mida iseloomustab vooluahelate nõrk vool ja väike pinge tuleohutuse projekteerimine ehituse tuleohutuse üldkontseptsiooni lahendus tulekahju käigus tekkiva suitsu ja gaaside tõkestamise lahendus ehitise sisene kustutusvee tarnimise lahendus ehitise automaatse sprinklersüsteemi lahendus automaatika projekteerimine automaatikasüsteemide lahendused ehitise tehnosüsteemide juhtimiseks automaatikasüsteemide lahendused ehitisse kavandatud tuleohutussüsteemide juhtimiseks insenerirajatiste projekteerimine lahendus, mis käsitleb sõidukite ja/või kergliiklejate liiklemiseks ette nähtud rajatist (teed, tänavat, parklat), liikluskorraldust sellel ning ühendusi olemasolevate teedega, samuti sildasid, viadukte, tunneleid, tugiseinasid, müratõkkeseinasid hüdrotehniliste rajatiste lahendused (tammid, paisud,jms) sadama taristu rajatiste lahendus raudtee alus- ja pealisehitise lahendus koos liikluskorralduvahenditega Term (EN) Design process Project administration Preparation of a construction design Applying for a building permit Owner supervision Designer supervision Preparing expert opinion for the design solution Preparing technology design Preparing the general part for the design Architectural design Outdoor space Landscaping Outdoor lighting Architecture of the building Interior architecture of a building Acoustics Lighting Locks and bracket devices Energy efficiency of a building Structural design Building stuctures Design of utility networks External power supply network External gas supply network Low voltage external network Heat source External heat supply network External water supply and sewerage network Heating, ventilation, cooling installation and heating unit Water supply and sewerage installation Gas installation High current installation Low voltage installation Fire safety design General part of fire safety Mechanical smoke control installation Indoor fire water supply Automatic sprinkler system Automation design Automation installation Automatic installation of fire safety systems Engineering facilities design Road, traffic and road facilities Hydraulic structures Port facilities Railway installations Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) preparation of a project solution project preparation activities preparation of a project solution acquisition of permit enabling construction activities controlling party procured by owner party supervising the project solution assessment of the project solution developed preparation of design solution for construction engineering solving general project issues architectural design full area solution covered vegetation solutions with description of accompanying work lighting installation for lighting and emergency lighting of the area covered volume and spatial solution of the building solution for space, interior, interiour equipment and function of the building acoustics solution due to adequate sound insulation and function of the rooms lighting installation for lighting and emergency lighting of buildings door locking and fixation solutions optimisation of building power consumption and determination of energy efficiency structural design solutions for carrying loads and ensuring statics of building design of utility networks solution of electricity supply for buildings located on land covered by construction project external connecting pipes, fittings and installations for gas supply weak current connections between buildings on the area covered by the construction project solution for the technical installation for heat production solution for connection pipes, fittings, damper chambers and the like for external district heating external plumbing and sewerage, fire-fighting water supply solutions solution for indoor climate assurance systems including heat node solutions for water supply and sewerage equipment and connections between them within buildings gas appliances and interconnectors within a building electrotechnical component solution from electrical installations of the building solution for equipment and systems characterized by low current and low voltage of circuits. fire safety design solution for the general concept of fire safety in construction solution for preventing smoke and gases from fire ehitise sisene kustutusvee tarnimise lahendus solution for automatic sprinkler system for buildings automation design automation systems solutions for the management of building utility systems automation systems solutions for the management of fire safety systems designed in the building engineering facilities design solution concerning the road facility (road, street, car park) for vehicles and/or light-road vehicles, the arrangement of the vehicle and connections to existing roads, as well as bridges, overpasses, tunnels, retaining walls, noise barriers solutions for hydrotechnical installations (dams, dams, etc.) solution for port infrastructure facilities solution for the railway building and superstructure with means of operation of the railway Class code PP Class desc Production Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC145_cciPPcode Parameter desc AC150_cciPPterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A? AA AB AC AD AE AF AG B? BA BB BC C? D? DA DB DC DD DE DF E? EA EB EC ED F? FA FB FC FD FE G? H? J? K? KA KB KC KD KE KF KG KH KJ L? LA LB LC LD LE M? MA MB MC MD ME N? NA NB NC ND NE P? PA PB PC Q? QA QB QC QD QE QF QG QH R? RA RB RC RD RE RF RG RH RJ RK RL RM RN RP S? T? TA TB TC TD TE TF U? UA UB UC V? VA VB VC Mõiste (EE) Ettevalmistustööd Maa-ala puhastamine, raadamine Ehitusplatsi piirded Ligipääasu- ja platsisisesed teed Laoplatsid Soojakud jm ehitised (wc) Ajutised kommunikatsioonid (elekter, vesi, jm) Ehitusmasinate transpordi ja paigaldusega seotud tööd Lammutustööd Ehitiste lammutustööd Hoonesisesed lammutustööd Ehitiste ümberpaigutus Puurimis- ja lõhketööd Pinnasetööd Vertikaalplaneerimine Tihendamine Kaevetööd Drenaažitööd Geotekstiilide paigaldus Tagasitäitetööd Vaiatööd Vaiade rammimine Vaiade süvistamine Vaiade piikamine Kohtvaiade ehitamine Betoonitööd Rakestamine Sarrustamine Betoonimine Lahtirakestamine Hooldus Elementehitus Müüritööd Puidutööd Katusekattetööd Rullmaterjalidest katused Eterniitkatused Kivikatused Puitkatused Haljas- ja rookatused Plekkkatused Klaaskatused Plastkatused Bituumenpõhistest tükkmaterjalidest katused Isolatsioonitööd Hüdroisolatsioon Soojusisolatsioonitööd Heliisolatsioonitööd Tuuletõkketööd Tuletõkketööd Avatäidete paigaldamine ja klaasfassaaditööd Aknad Uksed (välis) Siseuksed Katuseaknad Klaasfassaadid Välisviimistlustööd Fassaaditööd Krohvitööd Maalritööd Plaatimistööd Ehitusplaatide paigaldus Hoonesisesed tarinditööd Siseseinad Tõstetud põrandad Ripplagede ehitamine Siseviimistlustööd Plaatide paigaldus Krohvitööd Maalritööd Põrandakattetööd Parketitööd Plaatimistööd Tapeetimine Vuukimine Hoonesiseste tehnosüsteemide ehitus Veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike ehitus Küttetorustike ehitus Ventilatsiooni ja kliimasüsteemide ehitus Automaatikasüsteemide ehitus Elektritööd (kaablite paigaldus) Nõrkvoolutööd (kaablite paigaldus) Tehnoloogilised seadmed (süsteemid) Veevarustuse- ja kanalisatsioonisedamete paigaldus Kütteseadmete paigaldus Ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus Automaatikaseadmete paigaldus Elektriseadmete ja valgustite paigaldus Nõrkvooluseadmete paigaldus Tehnoloogiliste seadmete paigaldus Sisustustööd ja seadmete paigaldamine Välisvõrkude rajamine Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine Gaasitrasside rajamine Soojustrasside rajamine Väliselektritööd Välisnõrkvoolutööd Välisvalgustuse ja valgusfooride paigaldamine Teede ja platside ehitus Katendid Liikluskorraldus- ja ohutusvahendite paigaldus Rööbasteede paigaldus Muud abitööd Tellingute paigaldamine Koristustööd Ajutised ladustamistööd Definitsioon (EE) ehitustöödele eelnevad ettevalmistavad tööd, raadamine, maa-ala puhastamine olemasolevate ehitiste (sh teede, platside lammutus, hoonesisesed lammutustööd, nii täielik kui ka osaline lammutamine või ümberpaigutamine ehitus- ja lammutustöödega seonduvad puurimis- ja lõhketööd hoonete, rajatiste (sh vesiehitiste), teede, väljakute ja platside rajamisega seonduvad pinnasetööd vaiade rammimine, süvistamine ja kohtvaiade ehitamine paigalvalu betoonitööd (sh betoonpõrandad, rostvärgid ning teede ning muu infraehitusega seotud betoonitööd, veealused betoonitööd ja monoliitimine) ehituselementide (betoon-puit-metall) montaaž hoonete, sildade ja infaehituses tükkmaterjalidest (tellised, plokid, looduskivid, klaasplokid) ehitamine sise-ja välistöödel puitkkonstruktsioonide ehitus; sh puidust katuse-, seina- ja põrandatarindite ehitus; saunad jne katusekattetööd koos sademeveesüsteemide ja turvavarustuse paigaldusega (va katuse kandekonstruktsiooni ehitus, mis läheb vastavalt elementehituse, puitkonstrutsioonide, betoonitööde vm alla) hoonete ja rajatiste ehitustöödega seotud isolatsioonitööd (va hüdroisolatsioon katusekattetöödel) tuuletõkkeplaatide, -paberite, -kangaste jm paigaldus Akende, uste ja klaasfassaadide paigaldus hoonevälised viimistlustööd (sh plaatide paigaldus, krohvimine, vuukimine ja fassaadivarustuse paigaldus) hoonesiseste mittekandvate tarindite ehitamine ja paigaldus sh karkassitööd ja ehitusplaatide paigaldus, klaasplokkidest seinad jm) hoonesisesed viimistlustööd sh PVC, vaip-, epopõrandakatted sh laud- ja laminaatparketi paigaldus hoonesiseste tehnosüsteemide väljaehitamine sisustuse, mööbli ja seadmete paigaldamine va tehnoloogilised seadmed ja tootmisliinid ehitiseväliste tehnovõrgkude rajamine ja liitumised teede ja platside rajamine - kõik teed ja väljakud (maanteed, kergliiklusteed, raudteed, lennuväli) ja platsid (kinnistul ja väljaspool) nt asfaltbetooni, sillutiskivide, äärekivide paigaldus, kivipurukatted sh liiklusmärkide, teepiirete ja -märgiste jm paigaldus rööbasteede ja pöörmete paigaldus ehitusega kaasnevad abitööd (sh kraana paigaldusega seotud tööd) Term (EN) Preliminary works Remediation of the building site Fencing Access and on-site roads Storage sites Site offices and facilities Temporary services (electricity, water etc.) Demolition works Demolition of buildings Interior demolition Displacement of buildings Drilling and blasting works Groundworks Levelling Compaction Excavation Dewatering Installation of geotextiles Back-filling Piling Pile driving Pile screwing Pile cropping Cast in place piling Cast in place concrete works Shuttering Reinforcement Concreting Striking Concrete curing Assembling of prefabricated structural elements Masonry works Structural timber works Roof works Bitumen sheet roofs Fibre cement roofs Stone roofs Wood roofs Green roofs Metal roofs Glass roofes Plastic roofs Bitumen shingle roofs Insulation and sealing works Hydroisolation Thermal insulation Sound isulation Wind boarding Fire proofing Installation of windows, doors and glass facades Windows Doors (external) Doors (internal) Roof windows Glass facades Exterior finishing works Facade works Plastering Painting Tiling Panel facade installlation Interior non-bearing element works Partitions Suspended floors Suspended ceilings Interior finishing works Panel installation Plastering Painting Flooring Parquet flooring Tiling Wallpapering Sealing Interior HVAC works Water supply and drainage works Heating pipes Ventilation and climate control systems Automated building systems Electric systems (cable installation) Data and electronic systems (cable installation) Technological systems for built-in equipment Water supply and drainage equipment installation Heating equipment installation Ventilation and climate contril equipment installation Automated systems equipment installation Electric equipment and lighting installation Data and electronic systems equipment installation Installation of built-in equipment Furnishing and equipment installation works Exterior water and power supply, sewage, communication installation and related works Water supply and drainage works Gas supply Heating supply Electric cables Data and electronic cables Installation of external lighting and traffic lights Construction of roads and pavements Pavements Road signs, markings and furniture, incl. traffic safety elements Railway installation Temporary works Scaffolding Cleaning Temporary storage Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) pre-construction works, remediation work, clearing etc. removal, dismantling and demolition of existing buildings (including roads, squares, interior demolition works, complete and partial demolition or displacement) drilling and blasting related to construction and demolition works groundworks related to building, structures (incl. hydro structures), roads and squares piling cast in place concrete works incl. concrete floors, foundations, underwater structures, infra structures etc. assembling structural elements from precast concrete, wood, steel etc. for buildings, bridges and infrastructures building from bricks, blocks, natural stone, glass blocks etc. Inside and outside building timber structures (roofs, walls, elements, floors, saunas etc.) roofworks including rainwater pipes and fittings and safety systems (excluding load bearing roof structure) thermal insulation and waterproofing installation of windows, doors and glass facades exterior completion workls: plastering, painting, facade works, tiling etc. construction and installation of interior non-bearing elements (partitions and ceiling systems, suspended floors etc.) interior plastering, painting, tiling, cladding, flooring etc. including vinyl, carpet and epoxy floors including solid wood and laminate floors interior HVAC works furnishing and equipment installation works excluding built- in equipment external water and power supply, sewage, communication installation and related works construction of roads (highways, pedestrian walkways and cycleways, railways, airport runways) and pavements (internal and external to the site) e.g. asphalt, stone pavements, edging, kerbstones, gravel including installation of traffic signs, road barriers etc. ralitracks and -systems temporary works related to construction (including works related to the crane installation) Class code PM Class desc Maintenance Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC155_cciPMcode Parameter desc AC160_cciPMterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A?? AA? AAA AAB AAC AAD AAE AAF AAG AAJ AB? ABA ABC ABD ABE ABF ABJ AC? ACA ACB ACC ACD ACE ACJ AD? ADA ADB ADC ADD ADE ADF ADJ AE? AEA AEB AEC AED AEE AEF AEJ AF? AFA AFB AFC AFD AFE AFF AFJ AG? AGA AGB AGC AGD AGE AGJ AH? AHA AHB AHC AHD AHE AHF AHG AHH AHJ AJ? AJA AJB B?? BA? BAA BAB BAE BAF BAG BAH BAJ BB? BBA BBB BBC BBD BBE BBF BBG BBH BBJ BC? BCA BCB BCC BCD BCE BCF BCJ BD? BDA BDB BDC BDD BDE BDF BDG BDH BDJ BE? BEA BEB BEC BED BEE BEF BF? BFA BFB BFC BFD BFE BFJ BG? BGA BGB BGC BGD BGE BGF BGG BGH BGJ BH? BGA BGB BGC BGD BGE BGJ BJ? C?? CA? CAA CAB CAC CAD CAE CAF CAJ CB? CBA CAB CAC CAD CAE CAJ CC? CCA CCB CCC CCD CCE CCF CCJ CD? CDA CDB CDC CDD CDE CDF CDG CDH CDJ CE? CEA CEB CEC CED CEJ CF? CFA CFB CFC CJ? D?? DA? DB? DC? DD? DE? DF? DG? DH? DJ? E?? EA? EAA EAB EAC EAD EAH EAJ EB? EBA EBB EBC EBD EBE EBF EBG EBJ EC? ECA ECB ECC ECD ECE ECF ECG ECH ECJ ED? EDA EDB EDC EDD EDE EDJ EE? EEA EEB EEC EED EEE EEJ EF? EFA EFB EFC EFD EFE EFJ EG? EGA EGB EGC EGD EGJ EH? EHA EHB EHC EHD EHJ EJ? F?? FA? FAA FAB FAC FAJ FB? FBA FBB FBC FBD FBE FBJ FC? FCA FCB FCC FCD FCE FCF FCJ FD? FDA FDB FDC FDJ G?? GA? GAA GAB GAC GAD GAE GAF GAJ GB? GBA GBB GBC GBD GBJ GC? GCA GCB GCC GCD GCJ GD? GDA GDB GDC GDD GDJ GE? GEA GEB GEC GEJ GJ? H?? HA? HB? HC? J?? JA? JAA JAB JAC JAJ JB? JBA JBB JBC JBD JBE JBF JBG JBH JBJ JC? JD? JE? JEA JEB JEC JF? JG? JGA JGB JGC JGD JGE JGF JGG JJ? K?? KA? KAA KAB KAC KAD KAE KAF KAG KAH KAJ KAK KAL KB? KBA KBB KBC Mõiste (EE) Haldamine Kinnisvaraobjekti haldamiseks ettevalmistamine, objekti haldamise ülevõtmine ja konsulteerimine Kinnisvaraobjekti haldamise ja majandamise üleandmine ning/või selle vastuvõtmine Kinnisvaraobjektiga seotud subjektide vajaduste selgitamine ja objekti tehnilise seisundi uuringud Kinnisvaraobjekti korrashoiuga seotud sihtide ja eesmärkide püstitamine, sh korrashoiustrateegia ja korrashoiukava koostamine Pikaajalise (5–10 aastat) majanduskava koostamine kinnisvaraobjektile Lühiajalise (1–5 aastat) majanduskava koostamine Majanduskava elluviimise korraldamine Majanduskava täitmise jälgimine/ kontrollimine ja analüüs Muud kinnisvaraobjekti omaniku jaoks olulised ettevalmistavad tegevused Tehnohoolduse korraldamine kinnisvaraobjektil Tehnohooldusena ettenähtud tegevusplaanide koostamine Tehnohoolduse hangete korraldamine Tehnohoolduse läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise korraldamine Sõlmitud tehnohoolduslepingute täitmise järelevalve Täidetavate või täidetud tehnohoolduslepingute käigu analüüs Muud tehnohoolduslepingute tagamiseks vajalikud tegevused Heakorratööde korraldamine kinnisvaraobjektil Heakorratöödena ettenähtud tegevusplaanide koostamine Heakorratööde hangete korraldamine Heakorratööde läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise korraldamine Sõlmitud heakorratööde lepingute täitmise järelevalve Täidetavate või täidetud heakorratööde lepingute käigu analüüs Muud heakorratööde korraldamisega seotud tegevused Ehitus- ja remonditööde korraldamine kinnisvaraobjektil Lähteülesannete koostamine ehitus ja remondiprojektidele Kavandatava projektiga seotud tööde hangete korraldamine Projektiga seotud tööde läbiviimiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise korraldamine Projektiga seotult sõlmitud lepingute täitmise järelevalve Projekteerimise korraldamine Omanikujärelevalve korraldamine Muud ehitus- ja remonditööde korraldamisega seotud tegevused Informatsiooni liikumise korraldamine korrashoiuobjektiga seotud osapoolte vahel Kinnisvaraobjekti omanike omavaheliste suhete korraldamine Kinnisvaraobjekti omaniku ja kasutajate vaheliste suhete korraldamine Kinnisvaraobjekti kasutajate omavaheliste suhete korraldamine Korrashoiuobjekti omanike, kasutajate ja teenindajate omavaheliste suhete koordineerimine Kinnisvaraobjekti kogu dokumentatsiooni korrashoid Avarii-dispetšerteenistus Muud tegevused Tehnosüsteemide/-paigaldiste abil tagatavate teenuste vahendamise korraldamine kinnisvaraobjektil Lähteülesannete koostamine tehnosüsteemide abil tagatavate teenuste osutamiseks Tehnosüsteemide abil tagatavate teenuste osutamise hangete korraldamine Tehnosüsteemide abil tagatavate teenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise korraldamine Sõlmitud lepingute täitmise järelevalve Tehnosüsteemide abil osutatavate teenuste tarbimise jälgimine Energiaauditi tegemine korrashoiuobjektil Muud tehnosüsteemide abil teenuste osutamisega seotud tegevused Tugiteenuste osutamise korraldamine kinnisvaraobjektil Tugiteenuste osutamise kavade koostamine Tugiteenuste osutamise hangete korraldamine Tugiteenuste osutamiseks vajalike lepingute sõlmimine või sõlmimise korraldamine Tugiteenuste osutamiseks sõlmitud lepingute täitmise järelevalve Täidetavate või täidetud tugiteenuste lepingute käigu analüüs Muud tugiteenuste osutamisega seotud tegevused Kinnisvaraobjekti omanikule vajalike lisateenuste korraldamine Kinnisvaraobjekti korrashoiukulude jagamine kasutajate vahel; arvete ja makseteatiste vormistamine ning edastamine Laekumiste jälgimine ja arvestuse pidamine võlgnevuse üle (inkassoteenus) Raamatupidamise korraldamine Majandustegevuse perioodide ja aastakava koostamine; riiklike aruannete koostamine ja esitamine Omaniku juriidiline nõustamine Omaniku tehniline nõustamine Vara hindamise korraldamine Maakleriteenuse osutamine Muud tegevused kinnisvaraobjekti finantsarvestuse tagamiseks Muud haldus- ja kinnisvarakeskkonna juhtimise tegevused Haldamise üldkulud Kinnisvarakeskkonna juhtimise lisateenuste osutamine Tehnohooldus Krundi rajatised Teekatendid Sillad, trepid, truubid Piirdeaiad, tarad, väravad, tugimüürid, jalutusaiad Väikehooned (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned) Veekogude (basseinid, tiigid, purskkaevud) korrashoid Eritarindid Muud krundil alaliselt või ajutiselt paiknevad elemendid Ehitise põhitarindid Vundamendid ja alused Kande, jäigastavad ja piirdetarindid Katused ja katuseräästad Fassaadid ja fassaadielemendid Aknad Välisuksed Korstnad Piksekaitsed Ehitise muud põhitarindid Hoone siseruumide tarindid Seinte pinnad Põrandakatted Vaheseinad Laed Avatäited Ahjud, kaminad, pliidid ja muud küttekolded Muud siseruumides paiknevad elemendid Hoone keskkonnatehnika süsteemid Küttesüsteemid Veevarustussüsteemid Kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemid Ventilatsioonisüsteemid Kliimaseadmed Hooneautomaatika Gaasipaigaldise ja erigaasivarustuse Suitsutõrje- ja suitsueemaldussüsteemid Muude ruumide keskkonnatingimusi kujundavad süsteemid Elektripaigaldised Käidukorraldus Käidutööd Turvavalgustussüsteemide käit Rikkevoolukaitse lülitite testimine Elektrotehnilised mõõtmised Elektripaigaldise korraline audit Nõrkvoolupaigaldised Arvutivõrk Telefonivõrk Meediaedastussüsteem Helindussüsteem, teadustussüsteem Tehnoseadmete ja -süsteemide jälgimise automaatika Muud hooneautomaatika- ja andmesidesüsteemid Eriseadmed ja -süsteemid Liftid, eskalaatorid ja tõsteseadmed Elektrisüsteemi eriseadmed (generaator, kondensaatorseade, UPS, RLA) Transpordivahendid Liftide, eskalaatorite ja tõsteseadmete järelevaataja tegevused Tolmuärastus-süsteemid Jäätmeärastus-süsteemid Külmutussüsteemid Suruõhusüsteemid Muud erisüsteemid Turvasüsteemid Automaatse tulekahju-signalisatsiooni-süsteem Häireseadmestik Jälgimisseadmestik Läbipääsu kontrollsüsteem Automaatne tulekustutussüsteem Muud turvasüsteemid Muud tehnohooldusena käsitletavad tegevused Heakorratööd Kinnistu välisterritooriumi korrashoid (krundihooldus) Sõiduteede ja parklate heakord Kõnniteede ja radade heakord Parkmetsade ja haljasalade heakord Looduslike metsaalade heakord Veekogude ja kaldaribade heakord Spordi- ja mänguväljakute heakord Kinnistu välisterritooriumi muu korrashoid Ehitiste välispiirete ja tarindite puhastamine (Ehitise välishooldus) Hoonete fassaadide puhastamine Akende ja vitriinide pesemine Katuste puhastamine Hoone fassaadide erielementide puhastamine Välistreppide süvapesu Ehitise muude välispindade puhastamine Siseruumide koristus ja puhastus Põhiotstarbeliste ruumide puhastamine ja koristamine Üldkasutatavate ruumide puhastamine ja koristamine Tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine Põrandate süvapesu Põrandate kaitsetöötlus Ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide erakorralised puhastustööd Muu siseruumide koristus Jäätmekäitlus Biojäätmete käitlus Papi ja paberi käitlus Klaasist jäätmete käitlus Metallijäätmete käitlus Plastjäätmete käitlus Olmejäätmete käitlus Keskkonnale kahjulike jäätmete käitlus Ehitusprahi käitlus Muude jäätmete käitlus Kahjurite tõrje Kahjurputukate tõrje Näriliste tõrje Hulkuvate koerte, kasside ning lindude püüdmine Mikroorganismide tõrje Muud tõrjetööd Lippude heiskamine Riigilipu heiskamine Muude riikide ja riikide ühenduste lippude heiskamine Firmade ja organisatsioonide lippude heiskamine Muud heakorratööd Renoveerimine Krundi rajatiste renoveerimine Ehitise põhitarindite renoveerimine Hoonete siseruumides tehtav tarindite renoveerimine Hoone keskkonnatehnika süsteemide renoveerimine Elektripaigaldise renoveerimine Nõrkvoolupaigaldise renoveerimine Eriseadmete ja –süsteemide renoveerimine Turvasüsteemide renoveerimine Muud kinnistu uuendamise ja muutmisega seotud tegevused Omanikukohustused Maksud, lõivud, tasud Maamaks Riigilõiv Kohalikud maksud (sh reklaamimaks) Kinnisvaramaks Remondiraha tagastamine Muud maksud, lõivud, tasud Omandiga seotud kohustused Notaritasud Maakorralduse kulud Hindamisega seotud kulud Maakleritasud Hoonestusõigus Servituudid Detailplaneeringu koostamine Muud omandiga seotud kohustused Rahastamisega kaasnevad otsused ja kohustused Intressid Ülekannete teenustasud Pangaarve(te) hooldustasud Üüritasud Sihtotstarbelised maksed Hooldustasud Haldustasud Kapitalirendi nõude vähendamine Muud rahastamisega kaasnevad kohustused Kindlustus Kinnisvara kindlustus Kohustuste kindlustus CAR (ehitustöövõtja koguriski kindlustus) Vara kindlustus Töötajate elukindlustus Muud kindlustustasud Liitumistasud (ühekordsed) ja liikmemaksud (regulaarsed) Elektrienergia Muud energialiigid Vesi ja kanalisatsioon Andmeside ja kommunikatsioonisüsteemid Liikmelisus organisatsioonides Muud liitumistasud ja liikmemaksud Sanktsioonid Trahvid Viivised Kahjutasud Võlad Inkassoteenused Muud sanktsioonid Kinnisvaraobjekti haldusmudeli loomisega seotud otsused Korteriühistu asutamine Hooneühistu asutamine Valitseja määramine/valimine Haldaja valimine Muud haldusmudeli loomisega seotud tegevused Omandiõiguse muutumisega seotud otsused Maa erastamine Omandi ümberjagamine Omandi võõrandamine Omandi koormamine Muud omandi muutumisega seotud tegevused Muud omandist tulenevad ja selle valdamisega seotud otsused ja tegevused Tarbimisteenused Elektrienergia Elektrienergia üldkulu kinnistul/hoones Eriseadmete poolt tarbitava energia kulu Elektrienergia kasutajatele vahendatud kulu Muud elektrienergia kasutamisega seotud kulud Soojusenergia Kulu tsentraalse keskküttega kütmiseks Kivisöel töötava katlamaja küttekulu Maagaasil töötava katlamaja küttekulu Küttepuude ja muu tahke kütusega kütmise kulu Soojusenergia kulu sooja vee tagamiseks Muude kütteks kasutatavate energialiikide kulud Vesi ja kanalisatsioon Vee üldkulu kinnistul/hoones Eriseadmete poolt tarbitav veekulu Kasutajatele vahendatav külma vee kulu Kasutajatele vahendatav sooja vee kulu Tsentraalne kanalisatsioon Kohalik kanalisatsioon Muu vee ja kanalisatsiooniteenuse kasutamisega seonduv kulu Kommunikatsiooni teenused Andmeside Kaabel TV Telefon Muude kommunikatsiooniteenuste kulud Tugiteenused Valveteenus Mehitatud valve Mehitatud turvateenus Relvastatud turvateenus Tehniline valveteenus Naabrivalve Valvedispetšeri teenus Muud valve ja turvateenused (vajaduse korral loetleda) Parkimisteenus Märgistuse kavandamine ja teostamine Parkimise korraldamine Parkimistasude kogumise korraldamine Parkimiskohtade kasutamine ajatasu alusel Muud parkimise korraldamise meetmed Bürooteenused Posti ja kullerteenuse korraldamine Paljundamine ja heli ning video salvestamine Konverentside ja nõupidamiste korraldamine Ruumide kasutamine ajatasu alusel Muud bürooteenused Teenused ruumide kasutamisel Kolimisteenused Mööbli ja muu sisseseade remont Hoone siltide ja reklaami korraldamine Ruumide kasutaja vajadustest tulenev pisiremont Muud korraldatavad teenused Toitlustuse korraldamine Statsionaarse söögikoha loomine Toitlustuse korraldamine üritustel (catering) Toitlustus- ja joogiautomaatide töökorras hoidmine Muud toitlustuse teenused Muud tugiteenused Arendamine Uuringud ja kavandamine, sh projekteerimine Ehitustööd Koordineerimine ja kontroll Tulud Osamaksud (sissemaksed põhikapitali) Korteriühistu osamaksud Elamuühistu osamaksud Äriühingu osamaksud (sh aktsiakapital) Muud põhikapitali osamaksud Sihtmaksed (majandamise kulude kate) Haldusteenuse maksed (tegevused A??) Tehnohoolduse maksed (tegevused B??) Heakorratööde maksed (tegevused C??) Parendustööde maksed (tegevused D??) Omanikukohustuste maksed (tegevused E??) Tarbimisteenuste maksed (tegevused F??) Tugiteenuste maksed (tegevused G??) Arendustööde maksed (tegevused H??) Muude teenuste maksed Kohaliku omavalitsuse toetused Annetused, grandid Reservfond Parendusfondi maksed Amortisatsioonifondi maksed Ettemaksed (eelmise perioodi jääk) Laenud (sh ettemaksud) Rent Rent eluruumide kasutamisest (üür) Rent mitteeluruumide kasutamisest Rent teenindusruumide kasutamisest Rent abiruumide kasutamisest Rent muude ehitiste kasutamisest Rent kinnistu kasutamisest Rent krundi ja ehitiste konstruktsioonide kasutamisest Muud katteallikad Teehooldetööd Suvised hooldustööd Teemaa hooldamine - niitmine, võsa raiumine ja koristamine, üksikute puude mahavõtmine, haljastuse kahjustuste parandamine, hekkide pügamine Tee mulde ja kraavide hooldamine - vigastuste likvideerimine, vee äravoolurennide ja kraavide puhastamine Katete lappimine - püsi ja kergkattesse tekkinud löökaukude, pragude ja vuukide täitmine, ribapindamine lappimise lõikudel Teepeenarde korrastamine - mahalõikamine, täitmine ja planeerimine Truupide hoole - voolusängide puhastamine, päiste ja tiibmüüride vigastuste parandamine, isolatsiooni parandamine, kindlustuse tegemine või parandamine Teenindusrajatiste hoole - parklate puhkeplatside, ooteplatvormide jm teenindusrajatiste juurde kuuluva varustuse (istepingid, lauad, prügikastid) korrastamine Puhastus- ja korrastustööd - katte puhastamine tolmust, porist; libedustõrje jääkidest, võõrkehade eemaldamine teelt ja teemaalt, puhkeplatside, parklate, kõnni- ja jalgrattateede, laoplatside ja autobussipeatuste territooriumi puhastamine, „higistavatele“ kohtadele sõelmete puistamine Märgistustööd – märgistuse uuendamine Liikluskorraldusvahendid – liiklusmärkide, tekstiliste juhatusmärkide, tähispostide ja kaitsepiirete puhastamine, korrastamine, asendamine Kruusateede profileerimine - konaruste mahalõikamine, aukude ja lohkude täitmine, kattele vajaliku profiili andmine Tolmutõrje – suure liiklusega lõikudel tolmutõrje tegemine Talvised hooldetööd Lume tõrjumine esi- ja külgsahkadega ning alusteradega Libeduse tõrje puisturiga Mehaaniline karestamine tapp- või võrkteradega Definitsioon (EE) Term (EN) Management Preparation for real estate management, taking over the management of the property and consulting Transfer and / or acceptance of the administration of real estate Clarification of the needs of the subjects related to the real estate object and researches of the technical condition of the object Setting goals and objectives related to the maintenance of a real estate object, including preparation of a maintenance strategy and maintenance plan Preparation of a long-term (5–10 years) economic plan for a real estate object Preparation of a short-term (1-5 years) economic plan Organizing the implementation of the economic plan Monitoring / control and analysis of the implementation of the business plan Other preparatory activities important for the owner of the real estate object Organization of maintenance on a real estate object Preparation of action plans for maintenance Organizing maintenance procurements Concluding or arranging the conclusion of contracts necessary for the performance of maintenance Monitoring the performance of concluded maintenance contracts Analysis of the progress of maintenance contracts performed or performed Other activities necessary to secure maintenance contracts Arranging maintenance work on a real estate object Preparation of action plans for maintenance work Procurement of maintenance work Concluding or arranging the conclusion of contracts necessary for the performance of maintenance work Monitoring the performance of concluded maintenance contracts Analysis of the progress of maintenance contracts to be performed or completed Other maintenance activities Organization of construction and repair works on real estate Preparation of terms of reference for construction and repair projects Procurement of works related to the proposed project Concluding or arranging the conclusion of contracts necessary for the performance of work related to the project Monitoring the implementation of contracts concluded in connection with the project Design organization Organization of owner supervision Other building and repair activities Arranging the flow of information between the parties involved in the maintenance facility Arranging the relations between the owners of a real estate object Arranging the relationship between the owner and users of a real estate object Organizing the relations between the users of a real estate object Coordination of relations between owners, users and service providers of a maintenance facility Maintenance of all documentation of the real estate object Emergency Dispatch Service Other activities Arranging the brokerage of services provided by technical systems / installations on a real estate object Preparation of terms of reference for the provision of services provided by technical systems Procurement of services for the provision of services provided by technical systems Conclusion or organization of the conclusion of contracts necessary for the provision of services provided by means of technical systems Monitoring the performance of concluded contracts Monitoring the consumption of services provided by utility systems Performing an energy audit on a maintenance site Other service activities incidental to technical service activities Arranging the provision of support services on a real estate object Development of support service plans Procurement of support services Concluding or arranging the conclusion of contracts necessary for the provision of support services Monitoring the performance of contracts for the provision of support services Analysis of the progress of support contracts to be performed or performed Other support service activities Arranging additional services necessary for the owner of a real estate object Allocation of real estate maintenance costs between users preparation and transmission of invoices and payment notifications Monitoring and recording of receivables (debt collection service) Accounting Preparation of periods of economic activity and annual plan preparation and submission of national reports Legal advice to the owner Technical advice to the owner Arranging property valuation Provision of brokerage services Other activities to ensure the financial accounting of real estate Other administrative and real estate management activities Administrative overheads Provision of additional real estate management services Technical maintenance Plot of facilities Road surfacing Bridges, stairs, culverts Fences, fences, gates, retaining walls, walkways Small buildings (attics, waste storage facilities, auxiliary buildings) Maintenance of water bodies (pools, ponds, fountains) Special structures Other elements permanently or temporarily located on the plot Building main structures Foundations Stiffeners and railings Roofs and eaves Facades and facade elements Windows Exterior doors Chimney Lightning protection Other main structures of the building Indoor structural Wall surfaces Flooring Partitions Ceilings Thicknesses Stoves, fireplaces, stoves and other heating furnaces Other indoor elements Building environmental systems Heating systems Water supply systems Sewerage and drainage systems Ventilation systems Air conditioning Building automation Gas installation and special gas supply Smoke control and smoke extraction systems Other systems that shape environmental conditions in premises Electrical installation Electrical installation operation management Operation of electrical installation Operation of emergency lighting systems Testing RCDs Electrical measurements Regular audit of the electrical installation Low-current installation Computer network Telephone network Media transmission system Sound system, announcement system Automation of monitoring of technical equipment and systems Other building automation and data communication systems Special equipment and systems Elevators, escalators and lifting equipment Electrical system special equipment (generator, capacitor, UPS, RLA) Vehicles Activities of supervisors for lifts, escalators and lifting equipment Dust extraction systems Waste disposal systems Refrigeration systems Compressed air systems Other special systems Security systems Automatic fire alarm system Alarm equipment Monitoring equipment Access control system Automatic fire extinguishing system Other security systems Other activities considered as technical maintenance Maintenance work Maintenance of the outer territory of the immovable (plot maintenance) Maintenance of roads and car parks Maintenance of sidewalks and paths Maintenance of park forests and green areas Management of natural forest areas Maintenance of water bodies and riparian zones Maintenance of sports and playgrounds Other maintenance of the external territory of a registered immovable Cleaning of building envelopes and structures (Exterior building maintenance) Cleaning of building facades Washing windows and display cases Cleaning the roofs Cleaning of special elements of building facades Deep washing of external stairs Cleaning of other external surfaces of a building Interior cleaning and cleaning Cleaning and tidying of main premises Cleaning and tidying of public spaces Cleaning and tidying up technical rooms Deep floor cleaning Floor protection treatment Extraordinary cleaning work on building structures and technical systems Other indoor cleaning Waste management Bio - waste management Cardboard and paper handling Glass waste management Metal waste management Plastic waste management Municipal waste management Environmentally hazardous waste management Construction waste treatment Other waste management Pest control Insect control Rodent control Catching stray dogs, cats and birds Control of microorganisms Other control work Raising flags hoisting the national flag hoisting the flags of other countries and associations of countries hoisting the flags of companies and organizations Other maintenance work Renovation Renovation of plot facilities Renovation of the main structures of a building Interior renovation of buildings Renovation of building environmental engineering systems Renovation of electrical installations Renovation of a low voltage installation Renovation of special equipment and systems Renovation of security systems Other real estate renewal and alteration activities Obligations of owners Taxes, fees, charges Land tax State fee Local taxes (incl. advertising tax) Real estate tax Refund of repair money Other taxes, fees, charges Liabilities related to ownership Notary fees Land management costs Evaluation costs Brokerage fees Right of superficies Easements Preparation of a detailed plan Other ownership liabilities Financing decisions and commitments Interest Transfer fees Bank account(s) maintenance fees Rents Assigned payments Maintenance fees Management fees Reduction of finance lease receivables Other financing liabilities Insurance Real estate insurance Liability insurance CAR (contractor's total risk insurance) Property insurance Employee life insurance Other insurance premiums Subscription fees (one-off) and membership fees (regular) Electricity Other forms of energy Water and sewerage Data communication and communication systems Membership in organizations Other subscription and membership fees Sanctions Fines Interest on late payments Damages Debts Collection services Other sanctions Decisions related to the creation of a real estate object management model Establishment of an apartment association Establishment of a building association Assigning / selecting a Ruler Selecting an administrator Other administrative modeling activities Decisions on changes in ownership Privatization of land Redistribution of property Transfer of ownership Encumbrance of property Other activities related to change of ownership Other ownership decisions and activities Consumption services Electricity Total electricity consumption in the property / building Energy consumption by special equipment Cost passed on to electricity users Other costs related to the use of electricity Thermal energy Cost of central heating Heating cost of a coal-fired boiler house Heating cost of a natural gas boiler house Cost of heating firewood and other solid fuels Heat energy consumption for hot water Expenditure on other forms of energy used for heating Water and sewerage Total water consumption in the property / building Water consumption by special equipment User-mediated cold water consumption User-mediated hot water consumption Central sewerage Local sewerage Other costs related to the use of water and sewerage services Communication services Data communication Satellite TV Phone Expenditure on other communication services Support services Security service Manned guarding Manned security service Armed security service Technical security service Neighborhood watch Security dispatcher service Other security and safety services (list as appropriate) Valet parking Label design and implementation Parking arrangements Arranging the collection of parking fees Use of parking spaces on a fee or contract basis Other parking management measures Office functions Postal and courier activities Copying and recording audio and video Organization of conferences and conferences Use of premises on a fee or contract basis Other office functions Services for the use of premises Removal services Repair of furniture and other equipment Arranging of signs and advertising in buildings Minor repairs due to the needs of the user of the premises Other organized services Catering Creation of a stationary canteen Event catering Maintenance of catering and beverage vending machines Other catering services Other support services Development Research and design, including design Construction work Coordination and control Revenue Contributions (contributions to fixed capital) Apartment association contributions Housing association contributions Company contributions (incl. share capital) Other fixed capital contributions Target payments (cover for management costs) Administrative service payments (activities A??) Technical maintenance payments (activities B??) Maintenance payments (activities C??) Improvement payments (activities D??) Payments on owner-occupied liabilities (activities E??) Payments for consumer services (activities F??) Support payments (activities G??) Development payments (activities H??) Payments for other services Local government grants Donations, grants Reserve fund Improvement fund payments Depreciation fund payments Advances (balance from previous period) Loans (incl. prepayments) Rent Rent of dwellings (rent) Renting of non - residential premises Rent for the use of service premises Renting of auxiliary premises Renting of other buildings Rent for use of real estate Rent for the use of land and building structures Other sources of coverage Road maintenance work Summer maintenance Maintenance of the theme - mowing, cutting and cleaning shrubs, removing individual trees, repairing damage to landscaping, pruning hedges Maintenance of road embankments and ditches - elimination of injuries, cleaning of water drainage gutters and ditches Pavement patching - filling of potholes, cracks and joints in permanent and light pavements, strip coating on patching sections Roadside arrangement - cutting, filling and planning Tortoise care - cleaning of stream beds, repairing damage to headers and wing walls, repairing insulation, providing insurance or repairing Maintenance of service facilities - arrangement of equipment (benches, tables, rubbish bins) belonging to the rest areas of parking lots, waiting platforms and other service facilities Cleaning and tidying works - cleaning the cover from dust and dirt anti-slip residues, removal of foreign bodies from the road and the subject, cleaning of the territory of rest areas, car parks, footpaths and cycle paths, storage areas and bus stops, sprinkling of sieves on "sweaty" places Marking works - renewal of marking Traffic management equipment - cleaning, tidying up, replacement of traffic signs, text control signs, signposts and guardrails Profiling of gravel roads - cutting off bumps, filling holes and depressions, giving the necessary profile to the pavement Dust control - dust control on high-traffic sections. Winter maintenance Snow repellent with front and side plows and base blades Anti-slip sprayer Mechanical roughening with dowels or netting blades Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) Class code PL Class desc Lifecycle Version 2020.10.0.1 Function Element Parameter name AC165_cciPLcode Parameter desc AC170_cciPLterm Level 1 Level 2 Level 3 Level 4 A?? AA? AAA AAB AAC AB? ABA ABB ABC ABD B?? BA? BAA BAB BBC BAD BB? BBA BBB BBC C?? CA? CAA CAB CB? CBA CBB CBC D?? DA? DAA DAB DAC DB? DBA DBB DBC DBD Mõiste (EE) Portfelli juhtimine Tegevused portfelliga Portfelli strateegia Portfellist tulenevad tingimused Projekti algatamine Projekti eelsed etapid Vajaduse kontseptsioon Tasuvus(uuringud/hinnangud) Lubade saamine Esimene hange Projekti elluviimine Projekteerimine Esialgne või eskiislahend Eelprojekt Üksikasjalik põhiprojekt Ehitushange Teostamine, teostus Tootmisinfo Ehitamine Kasutuselevõtmine Varahaldamine Korrashoid Seadmete kasutamine Korrashoid ja seisundi tagamine Kasutamine Kasutajate tugikeskkonna tagamine Taasväärtustamine, kohandamine, muutmine, kasutamine muutmine Funktsionaalse kasutuse muutus kasutajate poolt Taaskasutamiseks ümbertöötlemine Staatuse muutmine Ettevalmistamine ümbertöötlemiseks Üleandmine Endise olukorra taastamine Eluea lõpp Kasutamisest loobumine Demonteerimine Taaskasutamine Lammutamine Definitsioon (EE) arendada välja ja säilitada portfelli strateegiat, plaane ja eelistusi luua ja säilitada portfelli strateegilist lähteülesannet strateegiline lähteülesanne konkreetsele projektile, sh äri- js muud tingimused ning tellija funktsionaalne lähteülesanne; algatada ja anda volitused projekti alustamiseks, et rahuldada nõudmisi määratleda potentsiaalsed lahendusvõimalused vajadusele; määratleda tasuvustegurid; avardada lähteülesannet, mis nüüd sisaldab tellija üldisi nõudmisi uurida lahendusvõimalusi etapis 1 pakutud variantidele; viia läbi tasuvusuuring soovitatud võimalusele, sh hanke protsessile; määratleda projekt selle lähteülesandes valida hankeprotsess soovitatud variandile; koostada eelarve ja muud dokumendid heakskiidu saamiseks; saada finants- heakskiit korraldada esmane hange vastavalt heakskiidetud protseduurile luua põhilised projektlahendi elemendid ja kavandi võimalused, mis põhinevad valitud lahendusvõimalustel teha esmane projektlahend, et alustada projekteerimisega; arendada välja kasutamise ja hooldamise lähteülesanded arendada ehitusdokumendid, sh töödokumendid ja detailsed töökirjeldused juhtida hanget ja ehituse töövõttu, kui sellega pole veel alustatud integreeritud hanke protsessis või ostude või rentimistega lõpetada põhilised lõpptulemused (deliverables) (nt elektroonilised või muud dokumendid) ja alustada ehitamisega ehitada valmistada ette, täpsustada programm, korraldada üleandmine, kaasajastada dokumendid, hõivata objekt kasutada algse garantiiaja jooksul; kasutada edasise aja jooksul , sh sisseostetud teenuste haldamine hooldada kasutamise ajal; jälgida seisundit; juhtida seisundist tulenevaid projekte ning muid tegevusi kasutajad administreerivad ja kasutavad oma ruume tagada põhilised remondid, asendamised ja kohandamised või muudatused reageerida tellija muudatustele funktsioonis või funktsionaalsetele vajadustele otsustada, plaanida ja valmistada ette ette lõpetamine/loobumine loobuda tiitlist või kontrollimisõigusest taastada või ennistada vara kui vara kasutamisest loobumine demonteerimine ringlus lammutamine Term (EN) Portfolio management Portfolio operations Portfolio strategy Portfolio requirements Project initiation Pre-project stages Conception of need Feasibility Authorization First procurement Project delivery Design Initial or outline conceptual design Preliminary design Detailed (coordinated) design Construction procurement Execution Production information Construction Commissioning Property management Maintenance Asset operations Maintenance and condition management Usage Occupants’ facility administration Refurbishment, adaption, alteration, change of use Change of functional use by occupant Disposal Status change Disposal preparation Transfer Reinstatement End of life Decommissioning Deconstruction Recycling Demolition Definition (EN) Notes (EN) Märkused (EE) develop and maintain portfolio strategy, plans and capital project priorities create and maintain strategic brief for the portfolio strategic brief for this specific project, including business and other requirements, and client's functional brief. initiate and authorize start of project to satisfy requirements identify potential solution options to the need. identify feasibility factors. amplify the briefing dovument, which now includes client's general requirements examine the feasibility of solution options presented in satage aba. conduct substantive feasibility study of recommended option(s), including of procurement process. define the project in a project brief select procurement process(es) for recommended option(s). assemble budget and other documents for approval. gain formal approval conduct initial procurement according to the approved process create major design elements and design options based on the solution option(s) selected do preliminary design up to start of construction design. develop operations brief and maintenance brief develop construction documents including working drawings and detailed specifications conduct tendering and procurement of construction, if not already committed in an integrated procurement process or not a purchase or lease finalize all major deliverables (e.g. electronic and other documents) and proceed to construction construct the project prepare, fine-tune programming/briefing, conduct handover, update documentary deliverables, move-in, shakedown and verify operate during initial warranty period. operate during continued use (includes management of outsourced services) maintain during use. monitor condition. conduct conditionrelated projects and other actions occupants administer and use their facilities provide major repairs, replacements and adaptions or alterations respond to client's changes in function or functional needs decide, plan and prepare to dispose dispose of title or control recover or reinstate facility as an asset decommissioning deconstruction recycling demolition Class table Current file New file Date Previous version version version Name (if affected) 31.10.2020 2020.10.0.0 2020.10.0.0 CS 2020.10.0.1 31.10.2020 2020.10.0.0 2020.10.0.1 "All" n/a ss table Reference class code Current cell New cell New version Current value (if affected) reference reference (if affected) 2020.10.0.1 ABF C20 ABF C20 n/a New value Description (EN) ABF This is sample row, no change is made. Released with local tables. Description (EE) See on näidisrida, muudatust ei ole tehtud. Kõik tabelid avalikustatud. KAOL CCI EHITISED KOMMENTAAR Vana KAOLi vaste HOONE A ELAMU 11000 AA Elamu 11000 ELAMUD 11100 AAA Ühe korteriga elamu 11100 Ühe korteriga elamud 11101 Üksikelamu 11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) 11200 AAB Kahe või enama korteriga elamu 11210 Kahe korteriga elamud 11212 Kahe korteriga elamu 11220 Kolme või enama korteriga elamud 11221 Ridaelamu 11222 Muu kolme või enama korteriga elamu 12744 Elamu teenindamiseks vajalik hoone CCI-s ainult osaline vaste, ei kata kõiki abihoonena 12744 Elamu, kooli vms abihoone käsitletavaid ehitisi. APD Abihoone, sh kuur, garaaž, kasvuhoone Tänases KAOL-s pole vms hoone ACC Küttekoldega abihoone, sh saun Tänases KAOL-s pole 11103 AKA Suvila 11103 Suvila, aiamaja AKB 12000 MITTEELAMU 12000 MITTEELAMUD 12110 AB Majutushoone, sh lühiajalise majutuse 12100 Majutus- ja toitlustushooned hoone 12110 Majutushooned 12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone 12111 ABA Hotell Vanas KAOL-s oli 12111 koodi all ka motell ja 12111 Hotell, motell, külalistemaja külalistemaja 11320 ABB Hostel, ühiselamu Vanas KAOL-s oli 11300 koodi alla 12123 Hostel "Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned" 11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned 11320 Ühiselamud 11321 Ühiselamu üliõpilastele või õpilastele 11322 Ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone 12130 ABC Toitlustushoone 12130 Toitlustushooned 12131 Restoran 12132 Kohvik, baar või söökla 12139 Muu toitlustushoone 12200 AEA Büroohoone Vanas KAOL-s oli 12200 Büroohooned peakategooria ja 12200 Büroohooned 12201 Büroohoone alamkategooria 12201 Büroohoone 12330 AEB Teenindushoone 12300 Kaubandus- ja teenindushooned 12330 Teenindushoone 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone 12332 Sõidukite teeninduse hoone 12339 Muu teenindushoone 12310 AG Kaubandushoone 12310 Kaubandushooned 12314 Kiosk 12319 Muu kaubandushoone 12311 AGA Kauplus Vanas KAOL-s kaubandushoone üldterminina. 12311 Kaubandushoone 12311 AGB Kaubanduskeskus 12311 Kaubandushoone 12317 Turg CCI-s puudu 12317 Oksjoni-, turu- või näitusehall 12400 CB Transpordihoone 12400 Transpordihooned 12419 Muu terminalihoone 12413 CBD Raudteejaamahoone 12413 Raudteejaama hoone 12411 CBE Lennujaamahoone 12411 Lennujaama hoone 12415 CBF Bussijaama hoone 12415 Bussijaama hoone 12416 CBG Sadamahoone 12416 Sadamahoone 12431 APB Garaaž 12430 Garaažid 12431 Garaaž 12439 Muu garaaž 12432 CCB Parkimismaja 12432 Parkimismaja CCA Rattaparkla KAOL-s otsene vaste puudub. 12500 AF Tööstus- ja tootmishoone 12500 Tööstus- ja laohooned 12510 AFA Tehasehoone 12510 Tööstushooned 12510 BAC Tooraine töötlemise tehas KAOL-s sellist üldist mõistet ei ole, kõik on eraldi välja 12511 Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone toodud. 12513 Keemiatööstuse hoone 12514 Toiduainetetööstuse hoone 12515 Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone 12516 Kergetööstuse hoone 12517 Puidutööstuse hoone 12518 Masina- ja seadmetööstuse hoone 12519 Muu tööstushoone 12512 BAA Energeetikatööstuse hoone 12512 Energeetikatööstuse hoone 12747 BAB Veepuhastusjaama hoone 12747 Veepuhastusjaama hoone 12741 Reoveepuhasti hoone CCI-s puudu 12741 Reoveepuhasti hoone 12745; 12746 BFA Katlamaja, kaevumaja, boilerijaam CCI-s osaline vaste, pumbajaam. 12745 Katlamaja, boilerjaam 12746 Kaevumaja 12520 AP Hoidla ja laohoone 12520 Hoidlad ja laohooned 12521 Toiduainete laohoone 12529 Muu laohoone APA Laohoone KAOL-s sellist üldist mõistet ei ole. CCI-s üksnes 12523; 24233 BED Hoidla, sh vedelkütus, gaas, teraviljakuivati 12523 Vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidlahoone 24233 Rajatis põllumajandussaaduste või loomasööda hoidmiseks 12525 Külmhoone CCI-s puudu 12525 Külmhoone 12600 AM Meelelahutus- ja kultuurihoone 12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned 12610 Meelelahutushooned 12617 Kasiino 12619 Muu meelelahutushoone 12611 AMA Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide 12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone hoone AMB AME AMC Näitusehoone KAOL-s vastet pole. 12623 AMF Raamatukogu 12623 Raamatukogu 12624 Arhiiv CCI-s puudu 12624 Arhiiv 12621 Muuseum CCI-s puudu 12621 Muuseum, kunstigalerii 12618 Loomaaia või botoonikaaia hoone CCI-s puudu 12618 Loomaaia või botaanikaaia hoone 12645 Veekeskus, spaa CCI-s puudu, KAOL-s varasemalt liigituse 12640 12645 Sanatoorium, spaa "Haiglad ja muud ravihooned" all 12616 ANC Tantsusaal, diskoteek, ööklubi 12616 Tantsusaal, diskoteek, ööklubi 12615 ANA Rahvamaja, klubi 12615 Klubi, rahvamaja ANB 12630 AH Haridus- ja teadushoone 12630 Haridus- ja teadushooned 12639 Muu haridus- või teadushoone 12631 AJA Koolieelse lasteasutuse hoone 12631 Koolieelne lasteasutus (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool) 12633; 12633 AHA Kool, koolimaja Vastab kahele koodile vanas KAOL-s: 12632 ja 12633 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone 12633 Kutseõppeasutuse õppehoone 12634 AHB Ülikool 12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone 12635 Teadus- ja arendusasutuse hoone CCI-S puudu. 12635 Teadus- ja metoodikaasutuse hoone 11310 AJ Hoolekandehoone 11312; 11314; AJC Hoolekandeasutus Vastab mitmele KAOL-i koodile. 11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned 11315; 11316; 11310 Hoolekandeasutuste hooned 11317; 11319 11312 Tugikodu 11314 Lastekodu 11315 Noortekodu 11316 Üldhooldekodu 11317 Koolkodu 11319 Erihooldekodu 11311; 11313; AJC Turvakodu, varjupaik, sotsiaalmaja Vastab mitmele KAOL-i koodile. 11311 Päevakeskus 11318 11313 Varjupaik 11318 Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 12640 AJ Tervisehoone Vastab KAOL-i "Haiglad ja muud ravihooned" 12640 Haiglad ja muud ravihooned kategooriale. 12649 Muu tervishoiuhoone 12641; 12643 AJB Haigla 12641 Haigla 12643 Kinnipidamiskoha haigla 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sh 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone perearstikeskus 12646 Veterinaarkliinik CCI-s puudu. Peab kaaluma, kas see üldse välja jätta 12646 Veterinaarkliinik või lükkata mõne muu kategooria alla (nt teenindushooned) 12650 AL Spordihoone 12650 Spordihooned 12659 Muu spordihoone 12651 ALA Spordihall, võimla 12651 Spordihall, võimla 12653 ALC Siseujula 12653 Siseujula 12655 ALD Maneež 12655 Maneež 12656 Lasketiir CCI-s puudu. 12656 Lasketiiru hoone 12654 Jäähall CCI-s puudu. 12654 Jäähall 12720 AN Kultus- ja tavandihoone 12720 Kultus- ja tavandihooned 12721 AND kirik, katedraal, mošee, sünagoog, 12721 Kirik, katedraal, mošee, sünagoog, palvemaja või kabel palvemaja või kabel 12723 Krematoorium CCI-s puudu. 12723 Krematoorium 12710 Põllumajandushoone CCI-s puudu. 12710 Põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned 12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone 12711 Loomakasvatushoone CCI-s puudu. 12711 Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus 12714; 12715; Põllu-, metsa-, jahi- või CCI-s puudu. Vastab mitmele KAOL-i koodile. 12711 Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või 12718 kalamajandushoone linnukasvatus 12714 Teraviljakuivati 12715 Loomasööda hoidla 12718 Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla 12740 Erihoone CCI-s puudu. 12740 Erihooned 12747 Veepuhastusjaama hoone 12749 Muu erihoone 12742 ADA Siseturvalisuse/sisejulgeoleku hoone CCI-s osaline vaste, varjendid ja kinnipidamisehitised 12742 Karistusasutuse hoone 12743 AEC Päästeteenistuse hoone 12743 Päästeteenistuse hoone 12748 Jäätmekäitluse hoone CCI-s puudu. 12748 Jäätmekäitluse hoone Mitteelamu teenindamiseks vajalik hoone 12744 Abihoone CCI-s puudu. 12744 Elamu, kooli vms abihoone RAJATIS 21000 CA Liiklusrajatis 21000 TRANSPORDIRAJATISED 21110 CAE Maantee 21100 Teed 21110 Maanteed 21120 CAF Tänav 21120 Tänavad Tee-erirajatis CCI-s puudu, KAOL-s seda mõistet pole. 21200; 21210; CAD Raudteerajatis Sellele vastab mitu olemasolevat KAOL-i koodi 21200 Raudteerajatised 21211; 21212 21210 Raudtee 21211 Raudtee 21212 Jaamateed 21213 Meldepunkti rajatis 21214 Reisi- või kaubaplatvorm 21215 Ülekäigu- ja ülesõidukoht 21216 Raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või tehnorajatis 21217 Raudtee kaitserajatis 21219 Muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis 21213; 21214; Raudtee-erirajatis CCI-s puudu, KAOL-s otsesel seda mõistet pole, kuid 21215; 21216; võiks vastata mitmele alamkategooriale. 21217 21400 CAA Sillad, estakaadid, tunnelid 21400 Sillad, estakaadid, tunnelid 21410 Sillad ja estakaadid 21420 Tunnelid CAB 21220; 21221; Linnaraudtee, sh trammitee CCI-s puudu. 21220 Linnaraudtee 21222 21221 Trammitee 21222 Linnaraudtee jaamatee 21224 Linnaraudtee reisijateplatvorm 21225 Linnaraudtee ülekäigu- ja ülesõidukoht 21226 Linnaraudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus-, energia- või muu tehnorajatis 21229 Muu linnaraudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis 21224; 21225; Linnaraudtee-erirajatis CCI-s puudu, KAOL-s otsesel seda mõistet pole, kuid 21226 võiks vastata mitmele alamkategooriale. 21500; 21530 CA Veetranspordirajatis 21500 Veetranspordirajatised 21510 Sadamarajatised ja kanalid 21517 Sadama ohutus-, turva-, side-, valgustus- ja energia- või tehnorajatis 21519 Muu sadama juurde kuuluv rajatis 21516; 21518 CAC Laevatatav kanal 21516 Laevatatav kanal, lüüs 21518 Mere või siseveekogu põhja selle süvendamise teel rajatud laevakanal 21516 CED Lüüs 21516 Laevatatav kanal, lüüs 21511; 21512; CBA Sadamarajatis, sh kai, muul, lainemurdja CCI-s osaline vaste. 21511 Sadama kai 21513; 21514; 21512 Kalda- või ujuvramp, ujuvkai, slipp 21515; 21517; 21513 Lainemurdja, muul 21523 21514 Navigatsioonimärk, v.a majakas 21515 Sadama juurde kuuluv galerii (reisijatele, kaubale) 21523 Kaldakindlustus 21300; 21311; CCD Õhutranspordirajatis CCI-s osaline vaste. 21300 Õhutranspordirajatised 21312; 21313; 21310 Lennuväljad 21314 21311 Lennuvälja stardi- ja maandumisrada 21312 Lennuvälja teenindustee 21313 Aeronavigatsiooniline rajatis 21314 Lennuvälja ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus-, energia- või tehnorajatis 21319 Muu lennuväljarajatis CE Vesiehitis 21520 Tammid ja paisud 21534 Akvedukt 21539 Muu niisutus- või kuivendusrajatis 21521 CEA Tamm 21521 Tamm 21522 CEC Pais 21522 Pais 21531; 21532 Niisutus- või kuivendusrajatis CCI-s puudu. 21531 Niisutusrajatis 21532 Kuivendusrajatis 21533 Veehoidla CCI-s puudu. 21533 Veehoidla, bassein 22000 BB Torujuhtme, side- ja elektriliin 22000 TORUJUHTMED, SIDE- JA ELEKTRILIINID CD 22132 CDB Sidemast Vanas KAOL-s on raadio-, side- ja televisioonimaste 22132 Raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või käsitletud ühe koodi all. ülekandemast 22130; 22131 Siderajatis (liinirajatis) CCI-s puudu 22130 Side, raadio ja televisiooni magistraalsed ülekanderajatised 22131 Side, raadio või televisiooni magistraalne õhu- või kaabelülekandeliin või süsteem 22133 Muu side, raadio või televisiooni magistraalne ülekanderajatis 22132 BBB Raadio- või televisioonimast Vanas KAOL-s on raadio-, side- ja televisioonimaste käsitletud ühe koodi all. 22140; 22141; Elektripaigaldis CCI-s puudu. KAOL-s vastab mitmel koodile 22140 Elektrienergia ülekandeliinid, välja arvatud kohalik 22142; 22143; elektrivalgustus (22240) 22144; 22145; 22141 35–110 kV õhuliin 22149; 22240; 22142 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin 22241; 22242; 22143 Maakaabelliin 22243; 22244; 22144 Veekaabelliin 22245; 22246; 22145 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam 22247; 22249 22149 Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis 22240 Elektrijaotusvõrgud ja sideliinid 22241 kuni 1 kV jaotusvõrgu elektri õhuliin 22242 üle 1 kV ja kuni 35 kV jaotusvõrgu elektri õhuliin 22243 Elektri maakaabelliin 22244 Elektri merekaabelliin 22245 Side õhu- või kaabelliin 22246 6–35 kV alajaam ja jaotusseade 22247 Televisioonikaabel või ühisantenn 22249 Muu kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini rajatis 22210; 22211; Surveseade (torustik ja mahuti) CCI-s puudu. 22212; 22213; 22210 Gaasijaotustorustikud 22211 Gaasijaotustorustik arvestusrõhuga kuni 5 bar 22212 Regulaatorpunkt arvestusrõhuga kuni 5 bar 22213 Gaasihoidla rajatis 22219 Muu gaasivarustusega seotud rajatis 22100; 22110; Gaasipaigaldis (sisaldab gaasi CCI-s puudu. 22100 Magistraaltorujuhtmed, side- ja elektriliinid 22111; 22112; transportimiseks vajalikku mahutit ja 22110 Küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar 22113; 22114; torustikku) 22111 Küttegaasi A kategooria jaotustorustik, ülerõhuga kuni 22115; 22116; 0,1 bar 22117; 22118; 22112 Küttegaasi B ja C kategooria jaotustorustik, ülerõhuga 22119 üle 0,1 kuni 16 bar 22113 Küttegaasi D kategooria jaotustorustik, ülerõhuga üle 16 bar 22114 Küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad 22115 Küttegaasi tankimis- ja villimisjaamad maa-, vedel-, bio- ja tööstusgaasidele 22116 LNG terminal 22117 Küttegaasihoidla 22118 Küttegaasi kompressorjaam 22119 Küttegaasi muud ehitised 22220; 22230 BC Veevärgi- ja kanalisatsioonirajatis 22220 Veejaotustorustikud 22221 Külmaveetorustik 22222 Soojaveetorustik 22223 Kaugküttetorustik 22230 Kanalisatsiooniehitised 22232 Reovee kollektor 22233 Reoveepuhasti 22234 Veepumpla 22235 Reoveepumpla 22239 Muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis 22225 Veetorn (rajatis) 22227 Hüdrant 22229 Muu kohaliku veetorustikuga seotud rajatis 22120; 22121; BBD Veejaotustorustik 22120 Magistraalveetorustikud 22122; 22123; 22121 Magistraalveetorustik 22221; 22222; 22122 Pinnaveehaare 22223 22123 Kaugkütte magistraaltorustik 22129 Muu nimetamata magistraalveetorustiku rajatis 22231 BCB Kanalisatsioonitorustik 22231 Kanalisatsioonitorustik 22225; 22227; Veevärgi- ja kanalisatsiooni-erirajatis CCI-s puudu. 22225 Veetorn (rajatis) 22232; 22233; 22227 Hüdrant 22235; 22228 22232 Reovee kollektor 22233 Reoveepuhasti 22235 Reoveepumpla 22239 Muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis 22228 Puurkaev 22224 Puurauk CCI-s puudu. 22224 Puurauk 22226 Salvakev CCI-s puudu. 22226 Salvkaev BD Tõsteseade BDA Kraana KAOL-is puudu. 21600; 21601; BDC Köistee 21600 Köisteed 21602; 21603 21601 Funikulaarraudtee 21602 Köissõiduk 21603 Vedamislift 21604 Muu nimetamata köistee 24100 BG Spordi- ja puhkerajatis 24100 Spordi- ja puhkerajatised 24125 Trampliin 24127 Rollerirada 24128 Spordiotstarbelise sadama rajatis või meremärk 24129 Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis 24121 BGA Lõbustuspargi- ja puhkepargirajatis 24121 Lõbustus- ja puhkepargirajatis BGB BGC BGD DCD Mänguväljak Vanas KAOL-s puudu. 24111; 24112; DEA Staadion, spordiväljak, liuväli 24111 Spordiväljak või staadion 24115; 24116 24112 Liuväli 24115 Velodroom 24116 Hipodroom 24114 DEB Võidusõidurada 24114 Motodroom, motoringrada 24113 DED Veespordirajatis, välisujula 24113 Veespordirajatis, välisujula 24122 Botaanikaaia või loomajarajatis CCI-s puudu. 24122 Botaanikaaia ja loomaaiarajatis 24123 Golfiväljak CCI-s puudu. 24123 Golfiväljak 24124 Supelrannarajatis CCI-s puudu, osaline vaste vettehüppetorn 24124 Supelrannarajatis DBC Telkimisplats, kämpingu ala KAOL-s puudu. 24220 Laomajandusrajatis 24220 Laomajandusrajatised 24221 Rajatis vedel- või gaasikütuse hoidmiseks 24222 Elevaator või rajatis puisteaine hoidmiseks 24229 Muu nimetamata laomajandusrajatis 24223 DDE Laoplats või -väljak CCI-s osaline vaste, ehitusplats. 24223 Laoplats või laoväljak 24231 Sõnnikuhoidla rajatis CCI-s puudu. 24231 Sõnnikuhoidla rajatis 24232 Vesiviljelusehitis CCI-v puudu. 24232 Vesiviljelusehitis (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu kohandamiseks vajaliku Muu nimetamata rajatis avalikus CCI-s ja KAOL-s puudu veekogus Tehissaar CCI-s ja KAOL-s puudu. Kalakasvatusrajatis, sh kalasump CCI-s puudu. KAOL-s vastab osaliselt 24232 koodile. 24232 Vesiviljelusehitis (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu kohandamiseks vajaliku 24210 Erirajatis CCI-e puudu. 24211 DCC Sisekaitse- või kaitseväerajatis CCI-s osaline vaste, õppeväljak. 24211 Sisekaitse- või kaitseväerajatis 24212 Piirdeaed, värav CCI-p puudu. 24212 Piirdeaiad ja väravad AKC Terrass, talveaed KAOL-s puudu. Eesti õiguses käsitletakse rajatisena 24213 EAA Monument, skulptuur, mälestusmärk, CCI-s osaline vaste, ehitusplats. 24213 Monument, skulptuur, mälestusmärk, purskkaev purskkaev EAB Tiik KAOL-s puudu. 24215 Kalmistu CCI-S puudu 24215 Kalmistu 24216 Prügimäerajatis CCI-s puudu 24216 Prügimäerajatis 22115 Tankla CCI-s ja KAOL-s puudu Maaparandussüsteemi ehitis CCI-s ja KAOL-s puudu. Pole kajastatud - vajab sisulist analüüsi, kas need 23000 TÖÖSTUSEHITISTE JUURDE KUULUVAD rajatised ei klassifitseeru mõne teise kategooria alla. RAJATISED 23010 Maavarade kaevandamise ja töötlemise rajatised 23011 Kaevandusrajatis 23012 Karjäärirajatis 23020 Energiatööstuse rajatised 23021 Hüdroelektrijaama rajatis 23022 Soojuselektrijaama rajatis 23023 Tuuleelektrijaama rajatis 23024 Tuumaelektrijaama rajatis 23025 Korsten 23029 Muu energiatööstuse rajatis 23030 Keemiatööstuse rajatised 23031 Keemiatööstuse rajatis 23040 Rasketööstuse rajatis 23041 Rasketööstuse rajatis 23050 Muude tööstusharude rajatised 23051 Toiduainetetööstuse rajatis 23052 Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse rajatis 23053 Kergetööstuse rajatis 23054 Puidutööstuse rajatis 23055 Masina- ja seadmetööstuse rajatis 23059 Muu nimetamata tööstusharu rajatis CCI vana 0 tase Mõiste (EE) KAOL vasted vaste ELUHOONED 11000 Hoone inimestele või inimtegevuseks A? Elamud AA? Ühepereelamu, eramu AAA 11100 Mitmepere-elamu AAB 11200 Elamukompleks AAC Olmeehitsed AC? 12744 Tualett ACA 12744 Pesemishoone ACB 12744 Saunahoone ACC 12744 Riietusruum ACD 12744 Kasvuhoone 12744 Abihoone 12744 Puhkeehitised AK? Suvila ACA, ACB 11103 Suvekodu AKA Suvemaja AKB Aiapaviljon AKC Terrassid, talveaed AKD MITTEELUHOON 12000 ED Majutus- ja toitlustushooned AB? Hotell ABA 12111 Hostel ja ühiselamu ABB 11300 Toitlustushooned ABC 12130 Muu lühiajalise majutuse hoone ABD Varjendid ja kinnipidamisehtised AD? Varjendid ADA Kinnipidamisehitised ADB Ühiskondlikud hooned AE? Büroohoone; kontorihoone AEA 12200 Teenindushoone AEB 12330 Päästekeskus, kiirabijaam AEC Tootmishooned AF? 12500 Tehasehoone AFA, 12510 Töökoda AFB Energeetikatööstuse hoone BAA 12512 Veepuhastusjaama hoone BAB 12747 Reoveepuhasti hoone 12741 Katlamaja, kaevumaja, boilerijaam BFA 12745; 12746 Loomakasvatushoone 12711 12714; 12715; Põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone 12718 Jäätmekäitluse hoone 12748 Kaubandushooned AG? 12310 Kauplus AGA 12311 Kaubanduskeskus AGB 12311 Galerii AGC Näitusehall AGD Turg AGE 12317 Haridus- ja teadushooned AH? 12630 Koolieelse lasteasutuse hoone 12631 Kool, koolimaja AHA 12633; 12633 Ülikool AHB 12634 Koolituskeskus AHC Teadus- ja arendusasutuse hoone 12635 Hoolekandehoone AJ? Lasteasutused, lasteaed AJA 11312; 11314; Hoolekandeasutus AJC 11315; 11316; 11317; 11319 11311; 11313; Turvakodu, varjupaik, sotsiaalmaja 11318 Tervisehoone Haiglad AJB 12641; 12643 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sh 12644 perearstikeskus Veterinaarkliinik 12646 Spordihooned AL? 12650 Spordihall, võimla ALA 12651 Areen/(tribüün) ALB Ujula ALC 12653 Maneež ALD 12655 Lasketiir 12656 Jäähall 12654 Vetteüppe torn ALE Bowling ALF Meelelahutushooned ja kultuuriehitised AM? Teater, kino, planeteerium, kontserdi- ja AMA, AMB, universaalsaalide hoone AMD, AME 12611 Teater AMA Kontserdimaja AMB Näitusehoone AMC Planetaarium AMD Kino AME Raamatukogu AMF 12623 Multifunktsionaalne hoone AMG Arhiiv 12624 Muuseum 12621 Loomaaia või botoonikaaia hoone 12618 Veekeskus, spaa 12645 Tantsusaal (diskoteek) 12616 Kogunemiskeskused AN? 12720 Elanike ühenduste hoone ANA Kohalike ühenduste hoone ANB Klubihoone, rahvamaja ANC 12615 Kultushoone, sakraalhoone, leinamajad AND 12721 Krematoorium 12723 Laoehitised AP? 12520 Laohoone APA Seadmete hoone APB Hoone loomadele APC 12711 Külmhoone 12525 Kasvuhoone APD Surnukuur APE Juurdepääsuehitis AQ? Läbikäik, galerii AQA Trepikoda AQB Liftišaht AQC Tootmisüksused B?? Tootmisehitis BA? Jõujaam BAA 12512 Veepuhastusjaam BAB 12747 Tooraine töötlemise tehas BAC Transpordihoone CB 12400 Raudteejaamahoone CBD 12413 Lennujaamahoone CBE 12411 Bussijaama hoone CBF 12415 Sadamahoone CBG 12416 Garaaži hoone APB 12431 Parkimismaja CCB 12432 Erihoone 12740 Siseturvalisuse/sisejulgeoleku hoone ADA 12742 Päästeteenistuse hoone AEC 12743 Mitteelamu teenindamiseks vajalik hoone Pääsla, väravahoone AQD Abihoone 12744 RAJATISED Liidestus- ja ühendusrajatised BB? Signalisatsiooniseadmed BBA Ülekandemast BBB Kaabeldus BBC 22120; 22121; 22122; 22123; Torustik BBD 22221; 22222; 22223 Sidestus BBE Utiliseerimissüsteemid BC? Ventilatsioonisüsteemid BCA Kanalisatsiooni- ja veepuhastussüsteemid BCB 22231 Transpordi- ja tõsteseadmed BD? Kraana BDA Transpordisüsteem BDB 21600; 21601; Köistee BDC 21602; 21603 Ladustamisrajatised BE? Mõõtmisjaam, kaalumaja BEA Pinnase ladustamise ala BEB Konteinerite plats BEC 24223 Mahutipark, silo BED 12523; 24233 Lahtine reservuaar BEE Sõnnikuhoidla rajatis BEF 24231 Vesiviljelusehitis BEG 24232 Prügimäerajatis BEH 24216 Tehnilised üksused BF? Pumbajaam BFA 12745; 12746 Veepuhastustiik BFB Mudatöötlemise üksus BFC Puurauk BFE Salvkaev BFF Meelelahutusrajatised BG? 24121 Ameerika mäed BGA Karussell BGB Vaateratas BGC Liumägi BGD Botaanikaaia- või loomaiarajatis BGF 24122 Infraehitised C?? Liiklusrajatised CA? Sild CAA 21400 Tunnel CAB 21400 Laevatatav kanal CAC 21516; 21518 21200; 21210; Raudteevõrk CAD 21211; 21212 Maantee CAE 21110 Jalgtee CAF 21120 Kergliiklustee CAG Tee-erirajatis CAH 21213; 21214; Raudtee-erirajatis CAI 21215; 21216; 21217 21220; 21221; Linnaraudtee, trammitee CAJ 21222 21224; 21225; Linnaraudtee-erirajatis CAK 21226 Terminalid CB? Kai CBA 21511 Platvorm CBB 21214; 21224 Liiklussõlm CBC Rongijaam CBD 12413 Lennuterminal CBE 12411 Bussiterminal CBF 12415 Laevaterminal CBG 12416 Parklad CC? Rattaparkla CCA Autoparkla ja parkimismaja CCB 12432 Rongidepoo CCC 21300; 21311; Lennuväljak CCD 21312; 21313; 21314 Kommunikatsiooniehitised CD? Vaatlustorn, kontrolltorn CDA Kommunikatsioonimast CDB 22132 Tuletorn CDC Kellatorn CDD Siderajatis (liinirajatis) CDE 22130; 22131 Veetaseme kontrollrajatised CE? 21510 Tamm CEA 21521 Kanal CEB 21516; 21518 Pais CEC 21522 Lüüsisüsteem; vesivärav CED 21516 Muul CEE 21513 Lainemurdja CEF 21513 Niisutus- ja kuivendusrajatis CEG 21531; 21532 Veehoidla CEH 21533 Maaparandusehitis CEI Maastikurajatised D?? Loodusrajatised DA? Rand, kallas DAA Düünid DAB Järv DAC Heinamaa DAD Märgala DAE Vooluveekogu DAF Tiik DAG Puhkealad DB? Aed DBA Park DBB Telkimisplats, kämpingu ala DBC Kogunemisrajatised DC? Väljak DCA Turuplats DCB Õppeväljak DCC 24212 Mänguväljak DCD Tootmisrajatised DD? Ehitusplats DDA Karjäär DDB Kaevandus, šaht DDC Metsamaa, lank DDD Põllumaa DDE Spordiväljakud DE? 24111; 24112; Spordiväljak DEA 24115; 24116 Võidusõidu rada DEB 24114 Kergejõustiku väljak DEC Avatud ujumisbassein DED 24113 Golfiväljak DEE Monumendid ja mälestusmärgid E?? Mälestusmärgid EA? Kultuuriline mälestusmärk EAA Antiik-mälestusmärk EAB Määratlemata Z?? Määratlemata ZZ? Määratlemata ZZZ Elektripaigaldis Gaasipaigaldis Terminid Kommentaar Tänases KAOL-s pole, CCI-s osaline vaste. Tänases KAOL-s pole. Tänases KAOL-s pole. Tänases KAOL-s pole. Tänases KAOL-s pole. Tänases KAOL-s pole ja CCIs on teisel kohal CCIs puudu Tänases KAOL-s pole. Suvekodu ja suvemaja on liidetud lihtsustamiseks Käsitletakse rajatisena Eesti õiguses Vana nimetus "Hotellid ja restoranid" Vanas KAOL-s oli 12111 koodi all ka motell ja külalistemaja. Vanas KAOL-s oli 11300 koodi alla "Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned" Seda KAOL-s pole. Viidud eriehitiste alla Vana nimetus "Ühiskondlikud hooned" CCIs puudu CCIs puudu CCIs puudu Vastab kahele koodile vanas KAOL-s CCIs puudu Vana nimetus "Tervise- ja hoolekandeehitised" Vana nimetus "Hoolde- ja turvakodud, varjupaigad ja sotsiaalmajad" CCI-s puudu. Peab kaaluma, kas see üldse välja jätta või lükkata mõne muu kategooria alla (nt teenindushooned) Vana nimetus "Spordisaal". Saal viitab kindlale ruumile. Tegemist on rajatisega ja enamasti mitte eraldi seisva hoonena. Võib olla nii hoone kui rajatis. CCIs puudu. CCIs puudu. Eraldi välja toodud, kuna kasutatakse külmseadmeid, kus kasutatakse plahvatusohtlike aineid. Liigitub rajatiste alla Eraldi liigtus pole otstarbekas, sest sobitub muude kategooriate alla. Vastasel korral peaks hakkama kõiki eriliike eristama. KAOL-s vastet pole. Peaks olema teiste liigitustega kaetud CCIs puudu CCIs puudu CCIs puudu CCIs puudu CCIs puudu Selline peakategooria on ekistav, sest siin on ülekattuvusi teiste peakategooriatega. KAOL-s otsene vaste puudub. Need on väga üldised, mis võib tingida arusaamatuse praktikas kasutamiseks. KAOL-s otsene vaste puudub. Need on väga üldised, mis võib tingida arusaamatuse praktikas kasutamiseks. KAOL-s ka rahvamaja CCIs puudu CCI-s nimetus Materjalide ladu. Vana nimetus "Seadmete hoone, garaaž". Garaaž on eraldi transpordiehitiste all. KAOL-s otsene vaste puudub. KAOL-s puudub. CCIs puudu Iseloomustvad ehitise osa, ei sobi ehitiste määratlusse. KAOL-s puudub. CCIs puudu. CCIs puudu. KAOL-s puudu. CCIs puudu. Ehitise osa, ei sobi ehitisi kirjeldavasse tabelisse. Eraldi on välja toodud kommunikatsioonimast, KAOL-s raadio- televisiooni- ja sidemast ühe nimetuse all. Ehitise osa, ei sobi ehitisi kirjeldavasse tabelisse. KAOL-s puudu, vajalik täiendada. Transpordisüsteem viitab kompleksehitisele ja ei sobi eraldiseisvate ehitiste nimekirja. Seotud tööstushoonega, kas eraldi alaliigitus on vajalik? KAOL-s üldisem "laoplats või -väljak". Vana nimetus "liikluskanal". Tänav KAOL-s puudu, kuid vajalik, et tähistada teedega seonduvaid rajatisi. KAOL-s puudu, kuid vajalik, et tähistada raudteedega seonduvaid rajatisi. KAOL-s puudu, kuid vajalik, et tähistada linnaraudteedega seonduvaid rajatisi. Terminal (erinevad rajatised, hoone) tähistab kompleksehitist, ei sobi süsteemselt ehitiste alaliigitusse. KAOL-s toodud sadama juurde kuuluva rajatisena. KAOL-s hõlmatud raudteerajatise või linnaraudteerajatise mõiste alla. Ühisterminal? Käsitleb mitme erineva transpordiliigiga seonduvat terminali? KAOL-s vaste puudub, käsitletav erirajatisena. Vanas KAOL-s on raadio-, side- ja televisioonimaste käsitletud ühe koodi all. Vajalik CCI täiendamine. KAOL-s "Sadamarajatised ja kanalid" liigituse all CAC all toodud laevatatav kanal, on segane, kas siin toodud kanal on sellest erinev KAOL-s puudu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. KAOL-s puudu, CCI-s puudu. Ei ole käsitletavad ehitistena. vt turg KAOL-s laiem vaste. KAOL-s puudu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. EhS ei kohaldu. Kaaluda, kas liigitada spordiväljaku alla. CCI-s puudu ja vajalik analüüsida, kudias CCI-d täiendada, ei sobi olemasolevate kategooriate alla. CCI-s puudu ja vajalik analüüsida, kudias CCI-d täiendada, ei sobi olemasolevate kategooriate alla. UUS KAOL (KAOL 4 tase) (KAOL 5 tase - kas on CCI (3 tase) CCI täiendamine Majutushoone, sh lühiajalise Hotell ABA Hotell majutuse hoone Hostel, ühiselamu AB Hotellid ja restoranid ABB Hostel ja ühiselamu Muu lühiajalise majutuse Muu lühiajalise majutuse hoone hoone Toitlustushoone ABC Toitlustushoone Büroohoone AEA Büroohoone; kontorihoone Teenindushoone AE Ühiskondlikud hooned AEB Teenindushoone AEC Päästekeskus, kiirabijaam Kauplus AGA Kauplus Kaubanduskeskus AGB Kaubanduskeskus Kaubandushoone AG Kaubandushooned AGC Galerii AGD Näitusehall Turg AGF Turg Raudteejaamahoone CBD Rongijaam Lennujaamahoone CB Terminalid CBE Lennuterminal Bussijaama hoone CBF Bussiterminal Transpordihoone Sadamahoone CBG Laev aterminal Garaaž AP Laoehitis APB Seadmete hoone, garaaž Parkimismaja CC Parkla CCA Rattaparkla CCB Autoparkla ja parkimismaja CCC Rongidepoo Tehasehoone AF Tootmishooned AFA Tehasehoone AFB Töökoda Tööstus- ja tootmishoone Energeetikatööstuse hoone BAA Jõujaam Veepuhastusjaama hoone BA Tootmisehitis BAB Veepuhastusjaam Tooraine töötlemise tehas BAC Tooraine töötlemise tehas Reov eepuhasti hoone Reov eepuhasti hoone Laohoone APA Materjalide ladu AP Laoehitis APC Hoone loomadele APD Kasv uhoone Hoidla ja laohoone APE Surnukuur Hoidla, sh v edelkütus, gaas, BE Ladustamisrajatised terav iljakuiv ati BED Mahutipark, silo APF Hoidla Külmhoone APG Külmhoone Teater, kino, kontserdi- ja univ ersaalsaalide hoone AMA Teater AMB Kontserdimaja AME Kino Näitusehoone AMC Näitusehoone AM Meelelahutushooned ja AMD Planetaarium Raamatukogu kultuuriehitised AMF Raamatukogu AMG Multif unktsionaalne hoone MITTEELAMU Meelelahutus- ja kultuurihoone Arhiiv AMH Arhiiv HOONE Muuseum AMI Muuseum Loomaaia v õi botoonikaaia AMJ Loomaaia v õi hoone botoonikaaia hoone Veekeskus, spaa AMK Veekeskus, spaa Tantsusaal, diskoteek, ööklubi ANC Klubihoone ANA Elanike ühenduste AN Kogunemiskeskus hoone ANB Kohalike ühenduste Rahv amaja, klubi hoone AHE Koolieelse Koolieelse lasteasutuse hoone lasteasutuse hoone AH Haridus- ja teadushooned Kool, koolimaja AHA Kool, koolimaja Haridus- ja teadushoone Ülikool AHB Ülikool AHC Koolituskeskus Teadus- ja arendusasutuse AHD Teadus- ja hoone arendusasutuse hoone Hoolekandeasutus AJC Hoolde- ja Hoolekandehoone Turv akodu, v arjupaik, turv akodud, v arjupaigad, sotsiaalmaja sotsiaalmajad AJ Terv ise- ja hoolekandeehitis AJA Lasteasutused, lasteaed Haigla AJB Haigla Terv isehoone Ambulatoorse arstiabi AJD Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sh osutamise hoone, sh perearstikeskus perearstikeskus Veterinaarkliinik AJE Veterinaarkliinik Spordihall, v õimla ALA Spordisaal ALB Areen/(tribüün) Siseujula ALC Ujula Maneež AL Spordihoone ALD Maneež Spordihoone ALE Vetteüppe torn ALF Bowling Lasketiir ALG Lasketiir Jäähall ALH Jäähall kirik, katedraal, mošee, AND Kultushoone, Kultus- ja tav andihoone AN Kogunemiskeskus sünagoog, palv emaja v õi kabel sakraalhoone, leinamajad Krematoorium ANE Krematoorium Loomakasv atushoone APA Põllumajandushoone AP Põllumajandushoone Põllu-, metsa-, jahi- v õi APB Põllu-, metsa-, jahi- kalamajandushoone v õi kalamajandushoone Siseturv alisuse/sisejulgeoleku AD Varjendid ja ADA Kinnipidamisehitised hoone kinnipidamisehtised ADB Varjendid Erihoone AEC Päästekeskus, Päästeteenistuse hoone AE Ühiskondlikud hooned kiirabijaam Katlamaja, kaev umaja, BF Tehnilised üksused boilerijaam BFA Pumbajaam Jäätmekäitluse hoone BE Ladustamisrajatised BEB Pinnase ladustamise ala Mitteelamu teenindamiseks v ajalik hoone Abihoone ARA Mitteelamu abihoone Maantee CAE Maantee Tänav CAF Jalgtee CAG Kergliiklustee Tee-erirajatis CAH Tee-erirajatis Raudteerajatis CA Liiklusrajatis CAD Raudteev õrk Liiklusrajatis CAA Sild Sillad, estakaadid, tunnelid CAB Tunnel CAI Linnaraudtee, sh Linnaraudtee, sh trammitee trammitee CB Terminalid CBB Platv orm CBC Liiklussõlm Laev atatav kanal CAC Liikluskanal CED Lüüsisüsteem, Lüüs Veetranspordirajatis CE Veetaseme kontrollrajatis v esiv ärav Sadamarajatis, sh kai, muul, CEE Muul lainemurdja CB Terminal CBA Kai Õhutranspordirajatis CC Parkla CCD Lennuv äljak Õhutranspordirajatis Tamm CEA Tamm CE Veetaseme kontrollrajatis Pais CEC Pais Vesiehitis CEF Niisutus- v õi Niisutus- v õi kuiv endusrajatis kuiv endusrajatis Veehoidla CEG Veehoidla BF Tehnilised üksused BFB Veepuhastustiik CD Kommunikatsiooniehitised CDB Sidemast Kommunikatsioonimast CDA Vaatlustorn, kontrolltorn Liinirajatis CDE Liinirajatis BBA Signalisatsiooniseadmed Raadio- v õi telev isioonimast BBB Ülekandemast Elektripaigaldis BB Liidestus- ja BBC Kaabeldus BBF Elektripaigaldis Torujuhtmed, side- ja elektriliinid Surv eseade (torustik ja mahuti) ühendusrajatised BBD Torustik BBG Gaasipaigaldis Gaasipaigaldis (sisaldab gaasi transportimiseks v ajalikku mahutit ja torustikku) BBE Sidestus BCA Ventilatsioonisüsteemid Utiliseerimissüsteemid BCB Kanalisatsiooni- ja v eepuhastussüsteemid RAJATIS Veejaotustorustik Veev ärgi- ja Kanalisatsioonitorustik kanalisatsioonirajatis Veev ärgi- ja kanalisatsiooni- Veev ärgi- ja erirajatis kanalisatsiooni-erirajatis Telkimisplats, kämpingu ala Puurauk Puurauk Salv akev Salv kaev Kraana BD Transpordi- ja tõsteseadmed BDA Kraana Tõsteseade BDB Transpordisüsteem Köistee BDC Köistee Lõbustuspargi- ja BG Meelelahutusrajatised BGA Ameerika mäed puhkepargirajatis BGB Karussell BGC Vaateratas BGD Liumägi Mänguv äljak DC Kogunemisrajatis DCD Mänguv äljak Staadion, spordiv äljak DE Spordiv äljak DEA Spordiv äljak Võidusõidurada DEB Võidusõidu rada Spordi- ja puhkerajatised DEC Kergejõustiku v äljak Veespordirajatis, v älisujula DED Av atud ujumisbassein DEE Botaanikaaia v õi Botaanikaaia v õi loomajarajatis loomajarajatis Golf iv äljak DEF Golf iv äljak Supelrannarajatis AL Spordihoone ALE Vettehüppetorn Supelrannarajatis DB Puhkealad DBC Telkimisplats, Telkimisplats, kämpingu ala kämpingu ala Laoplats v õi -v äljak DD Tootmisrajatised DDE Ehitusplats BEA Mõõtmisjaam, BE Ladustamisrajatised kaalumaja Laomajandusrajatis BEC Konteinerite plats BEE Lahtine reserv uaar Sõnnikuhoidla rajatis BEF Sõnnikuhoidla rajatis Vesiv iljelusehitis BEG Vesiv iljelusehitis Muu nimetamata rajatis av alikus v eekogus Tehissaar DAF Tehissaar Kalakasv atusrajatis, sh kalasump DAG Kalasump DC Kogunemisrajatis Sisekaitse- v õi Sisekaitse- v õi kaitsev äerajatis DCC Õppev äljak kaitsev äerajatis Piirdeaed, v ärav AK Puhkeehitis AKC Aiapav iljon Terrass, talv eaed AKD Terrass, talv eaed EA Mälestusmärgid EAA Kultuuriline Erirajatis Monument, skulptuur, mälestusmärk mälestusmärk, purskkaev EAB Antiik mälestusmärk Tiik Tiik Kalmistu Kalmistu Prügimäerajatis Prügimäerajatis Tankla Tankla Maaparandussüsteemi Maaparandussüsteemi ehitis ehitis Rand, kallas NÄHTUSED, MIDA EI KÄSITLETA Düünid Loodusrajatised Järv Heinamaa Märgala Vooluv eekogu EHITISTENA Puhkeala Aed Park Telkimisplats, kämpingu ala Karjäär Tootmisrajatised Kaev andus, šaht Metsamaa, lank Põllumaa Läbikäik, galerii Juurdepääsuehitis Trepikoda Lif tišaht Pääsla, v ärav ahoone HD LISA 2 HANKELEPINGU PROJEKT HANKELEPINGU PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi Tellija), ja ... registrikood ..., asukoht ..., mida esindab ... (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks ja ühiselt Poolteks, sõlmivad käesoleva hankelepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu esemeks oleva töö „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine“ (edaspidi Töö) teostamisel järgides Lepingus, hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimusi. 1.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ning Lepinguga reguleerimata küsimustes hanke alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 1.3 Leping sõlmitakse Tellija korraldatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine“ (viitenumber XXX) tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentidele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused j a piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5 Mõisted „Tellija“ ja „Täitja“ hõlmavad kõiki vastavalt Tellijaga või Täitjaga töö- või teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6 Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused Lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 1.7 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.8 Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud ja Pooled loevad Lepingu lisadeks järgmised dokumendid: Lisa 1 – Töö üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm; Lisa 2 – Tehniline kirjeldus Lisa 3 – Riigihanke alusdokumendid koos nende lisadega (leitavad e-riigihangete keskkonnas); Lisa 4 – Täitja pakkumus. 2. Lepingu ese, Töö teostamise tähtaeg ning Töö üleandmine ja vastuvõtmine 2.1 Lepingu esemeks on Töö teostamine, järgides Lepingus, riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimusi. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud Lepingu Lisas 2 „Tehniline kirjeldus“. 2.2 Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab selle Tellijale üle koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Täitja annab Töö üle vastavalt riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ toodud ajakavale etapiviisiliselt alljärgnevalt: 2.2.1 I etapp, riigihanke alusdokumentides (Tehniline kirjeldus p 6.3.1) kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 3 nädalat lepingu allkirjastamisest; 2.2.2 II etapp, riigihanke alusdokumentides (Tehniline kirjeldus p 6.3.2) kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 3 kuud arvates lepingu allkirjastamisest; 2.2.3 III etapp, riigihanke alusdokumentides (Tehniline kirjeldus p 6.3.3) kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 7 kuud arvates lepingu allkirjastamisest; 2.2.4 IV etapp, riigihanke alusdokumentides (Tehniline kirjeldus p 6.3.4) kirjeldatud tulemite üleandmine hiljemalt 31.12.2021; 2.3 Tellija vaatab Töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti Täitjale 15 tööpäeva jooksul arvates Töö üleandmisest juhul, kui Töö on teostatud vastavalt lepingutingimustele. 2.4 Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral kohustub Tellija punktis 2.3 nimetatud perioodi jooksul sellest Täitjat teavitama ja osutama konkreetsele puudusele Töös ning määrama mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, lepingutingimustele vastava Töö esitamiseks. 2.5 Täitja arvestab Töö teostamisel, sh I etapi tulemite esitamisel vahearuandena (Tehniline kirjeldus p. 5.6), Tellija antud juhistega ning kõrvaldab Tellija nõudmisel Töös, sh vahearuandes, esinevad puudused Tellija määratud tähtajaks. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1 Lepingu maksumus on ... eurot, millele lisandub käibemaks (20%). Lepingu maksumus tasutakse Täitjale alljärgnevate vahe-etappide kaupa: 3.1.1 20% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.1 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.2 25% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.2 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 3.1.3 25% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.3 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3); 2 3.1.4 30% lepingu hinnast makstakse välja pärast punktis 2.2.4 viidatud Töö tulemite üleandmist ja Tellija poolt heakskiitmist (digitaalselt allkirjastatud akti tagastamist vastavalt Lepingu punktile 2.3). 3.2 Pärast Lepingu punktis 2.2 nimetatud akti allkirjastamist Poolte poolt ja Töö heakskiitmist punktis 2.3 nimetatud tingimuste kohaselt esitab Täitja arve Lepingu punktis 2.1 nimetatud Töö teostamise eest. Tasu makstakse välja vastavalt Lepingu punktides 3.1.1-3.1.4 sätestatud etappide kaupa Täitja nimetatud arveldusarvele. 3.3 Tellija tasub lepingutingimustele vastava Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 30 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 3.4 Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul, vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija volitatud isik. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1 Tellijal on õigus: 4.1.1 nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset Töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2 nõuda Täitjalt töölõikude asendamist samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga; 4.1.3 kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.4 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta; 4.1.5 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; 4.1.6 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) saada ülevaade tööde käigust. 4.2 Tellija on kohustatud: 4.2.1 esitama Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2 Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui Töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lisades 2, 3 ja 4 toodud nõuetele. Vastuolu korral on tehniline kirjeldus ülimuslik pakkumuse suhtes; 4.2.3 Töö mittevastavuse korral Lepingu tingimustele teatama sellest Täitjale punktis 2.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4 maksma Täitjale Töö eest tasu punktis 3 sätestatud tingimustel. 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1 Täitjal on õigus: 3 5.1.1 nõuda Tellijalt Töö teostamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2 kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3 saada nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 3 ettenähtud tasu. 5.2 Täitja on kohustatud: 5.2.1 teostama Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, riigihanke alusdokumentidele, pakkumusele ja Poolte poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud täpsustustele ning andma Töö Tellijale või tema näidatud isikule üle Lepingus sätestatud tähtaegadeks ja korras; 5.2.2 järgima Töö teostamisel Lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.3 lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.4 teatama Tellijale viivitamata võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti teavitama muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist; 5.2.5 vastavalt avakoosolekul kokkulepitud sagedusele (vähemalt kaks korda kuus) informeerima Tellijat tööde käigust ning Tellija soovil tutvustama tegevusi ka erinevatel valdkondlikel üritustel; 5.2.6 Tellija nõudmisel asendama töölõike samaväärsetega ilma lisatasuta, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi eeldusel, et asendatavat töölõiku ei ole veel sooritama asutud ja Täitja meeskonna ressursivajadus on vahetatavate töölõikude puhul sarnane või on uus töölõik kaetav Täitja meeskonna vaba ressursiga. 6. Vastutus 6.1 Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahjud teisele Poolele hüvitama. 6.2 Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,5% Töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest, kuni Töö üleandmiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend päeva. 6.3 Juhul, kui Täitja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast. 6.4 Tellijal on õigus leppetrahvi summa võrra vähendada Täitjale Töö eest tasumisele kuuluvat summat. 6.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 6.6 Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudusi või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punktis 2.4 nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus alandada kokkulepitud Töö maksumust kuni 30% ja/või Lepingust taganeda ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. 6.7 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema poolt heakskiidetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise arvestamist alustatakse viieteistkümnendast päevast ning arvestatakse iga viivitatud päeva eest, kuid mitte kauem kui kuuskümmend päeva. 6.8 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 6.9 Poole koguvastutus seoses Lepingu täitmisega on piiratud punktis 3.1 nimetatud lepingutasu kahekordse summaga. 4 7. Vääramatu jõud 7.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 7.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 7.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 8. Teabe vahetamine 8.1 Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 8.2 Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 8.2.1 teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 8.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 8.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 8.3 Punktis 8.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. 8.4 Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 8.5 Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele Poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 9.1 Leping jõustub pärast Lepingu mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 9.2 Lepingut võib muuta Poolte kokkuleppel kooskõlas riigihangete seaduses toodud reeglitega. 9.3 Pooltel on õigus Lepingust taganeda või Leping üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib üles öelda etteteatamise tähtajata pärast seda, kui teine Pool ei täida lepingujärgseid kohustusi ning ei ole Lepingu rikkumist kõrvaldanud 15 tööpäeva jooksul temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest arvates. 10. Vaidluste lahendamine 10.1 Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 5 10.2 Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 10.3 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 10.4 Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 11. Muud sätted 11.1 Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole nõusolekuta. 11.2 Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et Leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 11.3 Täitja on teadlik, et Töö tulemused (sh vahetulemused) on vastavalt riigihanke alusdokumentidele avalikud ning Tellijal on õigus neid ilma Täitja nõusolekuta avalikustada. 11.4 Leping allkirjastatakse digitaalselt. 11.5 Töö on teos autoriõiguse seaduse mõistes. 11.6 Varaliste õiguste loovutamine: 11.6.1 Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmisest Tellija poolt. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele; 11.6.2 Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul, kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 11.6.3 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub Lepingu punktis 3.1 nimetatud tasus. 11.7 Tellijal on õigus kasutada Tööd (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, sh üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale. 11.8 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 12. Poolte volitatud esindajad 12.1 Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Jaan Saar, e-post: [email protected], telefon +372 5290777. 6 12.2 Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja Töö üleandmisel on ..., e-post ..., telefon .... 12.3 Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 12.4 Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele vastavalt punktis 8 sätestatule. Poolte rekvisiidid Täitja: Tellija: ... Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ... Ando Leppiman ... kantsler 7 Lepingu Lisa 1 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja ... vahel sõlmitud Lepingu nr … juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud ... (edaspidi: Täitja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonna juhile Jaan Saar (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Täitja andis üle Poolte vahel … . ... .2021. a. sõlmitud Lepingu „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine“ nr … alusel osutatud Töö alljärgnevalt: 1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö osutamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö osutamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Täitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Täitja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3.2 arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Täitja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8 HD LISA 3 CV VORM Roll hankelepingu täitmisel: … Ees- ja perekonnanimi: Sünniaeg: Haridus (märkida õppeasutuse nimi, kraadi nimetus, tase ning tunnistuse number, väljaandmise aeg ): Kogemuse kirjeldus (vastavalt hankedokumendi punktis 9 nõutule: Töö nimetus: Tellija: Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa): Roll, vastutus ja ülesanded projektis: Töö sisu lühikirjeldus: Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) meeskonna liige, kinnitan CV-s esitatud andmete õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood). Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse projektimeeskonda ja vastan riigihanke alusdokumentides spetsialistile esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses. Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib selle kohta informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon. CV esitaja: Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Käskkirja Lisa 1 Riigihanke „Ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi CCI-EE juurutamine“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. Hankepass peab sisaldama: 1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud tingimusele; 1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele; 1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid, hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseisund Pakkuja netokäive on kahel viimasel riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal, mille kohta on kinnitatud aruanded (2018 ja 2019), olnud vähemalt 90 000 eurot iga majandusaasta kohta hanke esemega sarnases valdkonnas1. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab viimase 60 kuu jooksul enne hanketeate avaldamist olema täitnud ja tellijale üle andnud vähemalt kaks hanke objektiga sarnast tööd1 ning tellija on need vastu võtnud. 1 klassifitseerimissüsteemide alased uuringud, analüüsid, väljatöötamine ja koolitused
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel