Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. märts 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
04.03.2021 nr 40
E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE
PROGRAMM 2021–2024 KINNITAMINE
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „E-riigi ja sideturu arendamise programm
2021–2024“ (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE PROGRAMM 2021–2024
Programmi koostaja ja
Riigi infosüsteemide osakond, side ja riigi infosüsteemide asekantsler
vastutaja
Programmi eelnõu
17.02.2021
valmimise aeg
Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava
Vormi sisu kasutamise
programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse
selgitus
RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.
1. Programmi esileht
Tulemusvaldkond Infoühiskond
Tulemusvaldkonna Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate
eesmärk lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet,
inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
Valdkonna arengukava Eesti infoühiskonna arengukava 20201 ja loomisel olev arengukava Eesti
digiühiskond 20302
Programmi nimi E-riigi ja sideturu arendamise programm aastateks 2021–2024
Programmi eesmärk Programmi tegevuste elluviimise tulemusena on tehnoloogiatrende ja elanike
vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides,
võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis
kasutada mis tahes ajal kiiret internetti.
Programmi periood 2021–2024
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
valitsemisala asutused) (TTJA)
Kaasvastutav Ei ole
ministeerium ja selle
valitsemisala asutused
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
2
17. veebruari 2021 seisuga on arengukava koostamise lõppjärgus
[Tippige siia]
2
2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte
Programmi eesmärk: Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka
erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis
tahes ajal kiiret internetti.
Tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav riigi infosüsteemi
baastaristu. Nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid.
Paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma
elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd. Nutikat tehnoloogiat, taristut ning
ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng avab Eesti ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks.
Programmi abil viib peavastutaja, MKM koos partneritega ellu Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (edaspidi
arengukava) alavaldkonna (Infoühiskonna arendamine) alljärgnevate alaeesmärkide tegevussuunad:
(*) sideturu ja ühenduste areng;
(*) riigi infosüsteemi areng;
(*) paremad avalikud teenused IKT abil;
(*) IKT oskuste areng.
Kuna Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 dokumendile on jätkuarengukava Eesti Digiühiskond 2030 loomine
pooleli, siis lähtutakse antud programmis Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 põhimõtetest ja
tegevussuundadest ning uue arengukava üldistest ning partneritega läbiräägitud suundadest.
Antud programmi tekstis on sihttase 2024. aastal sama kui sihttase 2023. aastal, sest tegevuste elluviimine sõltub
enamjaolt Euroopa Struktuurifondide rahastusest. Antud hetkel (17.02.2021 seisuga) on uue SF perioodi
rahastuse läbirääkimised käimas, seega vahendeid programmi planeerida ei saa. Selles tulenevalt eeldame, et
sihtasemed ei muutu.
3
3. Programmi juhtimiskorraldus
3.1. Ülevaade programmi koostamise korraldusest
Programm toetub arengukava ülevaatuse (2018) käigus täpsustatud tegevussuundadele. Programmi ning
rahastuskava koostas MKMi riigi infosüsteemide osakond ning selle elluviimise eest vastutab side ja riigi
infosüsteemide asekantsler. Programmi rakendamine toimub muuhulgas riigi IKT arendusprojektide
rahastamise ning nõustamise kaudu.
3.2 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse
kaasatud
Programmi elluviimisse on kaasatud Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi
Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Statistikaamet, Maa-amet.
3.3. Seos teiste tulemusvaldkondadega
Infoühiskonna näol on tegu horisontaalse teemaga, mis tähendab, et teiste tulemusvaldkondade arengukavade
koostajail tuleb ette näha asjakohased tegevused IKT kasutuselevõtuks oma valdkonna sisuliste eesmärkide
saavutamisel. Otsene sisuline puutumus on hariduse ja teaduse tulemusvaldkonnaga, mille puhul e-riigi
programm näeb ette tugitegevusi haridusprojektide piloteerimisel, taristu arendamisel ning teadus- ja
arendustegevuse suunamisel.
Samuti on seos Siseministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmiga – viimases on kajastatud MKM vastutus
seoses elektroonilise side kaudu toimiva asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi tehnilise lahenduse välja
töötamisega. Samas on kajastatud ka MKM vastutus elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel.
3.4. Programmi seire
Programmi seire toimub ühtses ajakavas Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 seirega, mille tulemusel tekivad
nii arengukava tulemusaruanne kui programmi aruanne. Vastutavate ametnike jooksvat koostööd ja infovahetust
korraldab MKM.
4
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
4.1. Programmi eesmärk
Programmi eesmärk on tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka
erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis
tahes ajal kiiret internetti. Kõrgem siht on seeläbi toetada IKT abil majanduse konkurentsivõime ja inimeste
heaolu tõusu ning riigivalitsemise tõhusust.
Programmi tegevuste elluviimise tulemusena on Eesti elanikel ja ettevõtteil juurdepääs kiirele ning kaasaegsel
tehnoloogial põhinevale internetiühendusele. Tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja
tarbimist võimaldav infosüsteemi baastaristu. Nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad
mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid. Paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiat oma elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd.
Nutikat tehnoloogiat, taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng ning e-Eesti hea maine avab Eesti ning
välisriigi ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks.
4.2. Programmi mõõdikud
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
1. 100Mbit/s või suurema 18% 22% 24% 26% 26%
kiirusega interneti kasutamise
osakaal
Allikas: TTJA
2. Rahuolu e-teenustega 90% 59,68% 70% 80% 90% 90%
ettevõtjate seas
Allikas: MKM Teenuste kataloog -
riigteenused.ee
3. Rahuolu e-teenustega 85% 65,18% 75% 80% 85% 85%
elanike seas
Allikas: MKM Teenuste kataloog -
riigteenused.ee
4. Turvalist elektroonilist 69% 69% 69% 71% 71%
identiteeti kasutavate inimeste
osakaal elektroonilist
identiteeti omavatest elanikest
Allikas: RIA
5. Interneti mittekasutajate 9,8% 8% 6% 5% 5%
osakaal 16–74-aastaste Eesti
elanike seas
Allikas: Statistikaamet (IT32: 16-74-
aastased arvuti- ja internetikasutajad
isikute rühma järgi
6. IKT- spetsialistide osakaal 6,8% 7% 8% 8% 8%
koguhõives
Allikas: Statistikaamet
5
4.3. Programmi eelarve
Tabel 2. Programmi eelarve
Programmi eelarve investeeringutega 2021 2022 2023 2024
kulud 52 218 759 52 211 577 50 697 132 16 404 090
sh välistoetused ja kaasrahastus 31 651 449 31 771 934 29 184 272 0
investeeringud 4 413 813 3 964 139 3 956 139 3 789 166
sh välistoetused ja kaasrahastus 585 644 457 973 457 973 0
mitterahalised kulud 2 364 306 1 299 396 979 777 378 047
Programmi eelarve kokku 58 996 878 57 475 111 55 633 048 20 571 303
6
5. Olukorra lühianalüüs
Eesti infoühiskonna arengu peamine alussammas on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste
tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, samuti ettevõtete panustamine uutesse tehnoloogiatesse ning Eesti
inimeste kõrge usaldus e-riigi vastu, millest tuleneb valmisolek uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks.
Toetudes Eesti infoühiskonna 2020 mõõdikute saavutustasemetele, on senised tegevused igas valdkonnas viinud
püstitatud eesmärkidele lähemale, või eesmärgid täidetud. Samas, vaatamata pidevale arengukavas seatud
eesmärkide poole liikumisele, on ikka veel paiku Eestis, kus pole kiiret internetti, e-riigi baastaristu vajab
jätkuvat kaasajastamist, e-teenused on eri asutuste vahel killustunud ning kohati raskesti leitavad, kodanike ja
ettevõtjate oskused IKT võimalusi rakendada on ebaühtlased ning tehnoloogia areng libiseb oskuste arengul eest
ära, e-Eesti maine ja eksport vajab jätkuvalt riigipoolset tuge ja koostööd.
Esimene, vaieldamatult kõige kaalukama mõjuga alaeesmärk on interneti kättesaadavuse suurendamine,
mis on arengukava meetmete rakendamise kaudu tuntavalt paranenud, eriti mobiilse interneti osas. Aastatel
2019–20 viidi nn viimase miili, aga ka koolide internetitaristu projekt, et tõsta ühenduste kättesaadavust ning
kvaliteeti. Väljakutse on endiselt kiire interneti (kuni 100 mbit) omaksvõtt tarbija poolt, seda vaatamata
suurenenud pakkumisele.
Teine infoühiskonna toimimiseks vajalik komponent on riigi infosüsteemi baastaristu. Kuigi riigi teenuste
taristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb tehnoloogia kiire arengu ning tarbijate
ootuste valguses seda jätkuvalt ajakohastada või vajaduse korral selle osi ka välja vahetada. See tagab
taristu komponentide pideva terviklikkuse ja käideldavuse ning vastavuse konfidentsiaalsuse nõuetele. Avaliku
sektori IKT-lahenduste tervikliku toimimise eeldus on nende koosvõime. Väljakutse on tugevam riigi
infosüsteemi koosvõime põhimõtete jõustamine ning era- ja avaliku sektori vahelise koosvõime loomine.
Taas on käivitatud arhitektuurinõukogu töö, et uuendada koosvõimeraamistikke selleks, et koosvõimet ning e-
riigi arhitektuuri paremini juhtida, samuti parandada koostööd erasektoriga. Tehtud on pingutusi
tehnoloogiasuundumustega kaasaskäimiseks, loodud näiteks riigipilve taristu, kasutusele võetud plokiahela
tehnoloogia ning tehisintellekti rakendusi, kuid eesmärk on nende tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt, et
suurendada teenuste ning taristu efektiivsust. Teisisõnu, teenusteruum ei toimi veel kogu Eesti ulatuses ühtsena
ja see pärsib näiteks majanduse tootlikkust. Sarnaselt on pärsitud teenuste piiriülene kättesaadavus, näiteks
digiretsepti (koostöö Eesti ja Soome vahel on siiski käivitunud) või e-arvete kasutamine väljaspool Eestit.
Samuti nõuab tähelepanu avaliku ja erasektori tööjaotus ning koostöömudel.
Kolmas väljakutse on e-teenuste kättesaadavus, nende mugavus ning kiirus, mis paratamatult peavad sammu
pidama erasektori teenuste kvaliteedi ning võimaluste rohkusega. See paneb surve alla avalike e-teenuste
7
pakkujad ning arendajad. E-teenuste valdkonnas on tänaseks juurutatud teenuste omanike kontseptsioon, mille
käigus on määratud teenuste omanikud, loodud „Avalike teenuste nõukogu3“, mille kaudu on võimalik ellu viia
valdkonna- ja asutuste-üleseid projekte teenuste arendamiseks. Lisaks sellele on loodud teenuste kataloog4, mis
annab pildi olemasolevatest asutuste teenustest. Määrusega „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused5“, on
loodud õiguslik alus liikuda kliendikesksete valdkonnaüleste teenuste suunas.
Fookuses on samuti teenuste kvaliteedi näitajate väljatöötamine ning kehtestatud miinimumindikaatorite6 (aeg,
rahulolu, maksumus, tehingute arv) järjepidev mõõtmine. Ambitsioon on liikuda järgmisele tasemele, osutades
teenuseid sündmuspõhiselt ja terviklikult (koondades eri valdkondade ja asutuste teenused) kliendi vaates
ning proaktiivselt (kasutades selleks olemasolevaid kontrollitud andmeid) seal, kus see on võimalik.
Kokkuvõttes on järgmiseks arenguhüppeks kavas teenused automatiseerida, koondada kokku ning läbivalt iga
teenusepakkuja juures teenustega rahulolu mõõta.
Neljas valdkondadeülene osa infoühiskonna toimimisest on haridus ja oskused, mille kaudu on võimalik
mõjutada digitaalsete muutuste sisseviimist igas eluvaldkonnas ning tõsta tootlikkust. Eesmärgi saavutamise
riskikoht on IKT spetsialistide pakkumise suurendamine ning tegevuste kestlikkuse tagamine läbi eri
haldusalade ja tegevussuundade, mh Haridus- ja teadusministeeriumi tulemusvaldkonnas. Üks lahendustest on
tihedam koostöö eelkõige programmide ja tegevuste planeerimise tasandil. Väljakutse on võimaluste tagamine
kõigile Eesti noortele, et omandada heal tasemel IKT-baasoskused, tegeleda IKT-huviharidusega- ja tegevuse
ning andekatel talenti edasi arendada.
Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on kogu arengukava perioodi jooksul olnud tõusutrendis, ulatudes
2020. a lõpuks 89,1%-ni 16 – 74-aastaste eagrupis7. Partnerite koostöös on suurendatud IKT-huvihariduse ja
huvitegevuse kättesaadavust ning rahastamist loodus-ja täppisteaduste valdkonnas, koolitatud juhendajaid ja
loodud juhendmaterjalid. IKT-baasoskuste omandamise eelduseks üldhariduse tasemel on kokkulepitud õpilaste
pädevused, need on lõimitud ainekavadesse ja rakendamist toetavad õppematerjalid ning õpetajakoolitus.
Muuhulgas pööratakse erilist tähelepanu turvalisusega seotud pädevuste arendamisele ja teadlikkuse
tõstmisele – jätkub Targalt Internetis programm, Kaitseministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös on
käivitunud KüberNaaskli võistlus jms8.
Pädevuste omandamist peab mõõtma. Alates 2014. aastast on üldhariduse riiklikus õppekavas defineeritud
üldpädevusena digipädevus9, valminud põhikooli IKT ainekava, IKT on lõimitud aineõpetusse, loodud on
3 https://www.mkm.ee/et/avalike-teenuste-noukogu
4 https://www.riigiteenused.ee/et/teenuste-otsing
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007
6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/20180213_teenuste_kvaliteedi_juhis_atn_kinn.pdf
7 Statistikaamet
8 KüberNaaskel
9 Digipädevus riiklikus õppekavas
8
digitaalsete õppematerjalide portaal10. Käivitunud on õppekavade arendus ja suuremalt planeeritakse tähelepanu
pöörata digi- ja andmekirjaoskuse ning meediakirjaoskuse arendamisele, algoritmilise mõtlemise arendamisele.
Kevadel 2018 toimusid piloodina põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste IKT oskuste taseme
mõõtmiseks tasemetööd. 2019. a piloteeritakse tasemetööd kutsehariduse kutsekeskhariduse õppekavadel.
Võtmetähtsusega on õpetajad, kes peaksid tehnoloogiat oskuslikult õppetööga vajadus- ja võimaluspõhiselt
siduma. Kuigi õpetajakoolitusega on tegeletud juba kümmekond aastat, ei peeta endiselt nende oskuseid
piisavateks ning koolitusvajadus on jätkuv. Kuigi alates 2018. a sügisest paranes digitaalsete õppematerjalide
kättesaadavus, on kasutusoskus laiemalt ebapiisav. Eesti üldhariduse keskmine tase on väga kõrge, kuid
piisavalt ei tegeleta andekatega, sh IKT valdkonnas, kellel on suur potentsiaal.
IKT-spetsialistide tööjõupuuduse leevendamiseks jätkatakse IT-Akadeemia programmiga11 IT-õpet
pakkuvates kõrgkoolides. Täiendavalt IT-õppele, on IT-Akadeemia programmi kaudu hakatud rahastama
erialaste IKT-oskuste arendamist ja vastavat õppekavaarendust ning 2018. aastast ka teadusvõimekuse
tugevdamist. Välismaise tööjõu Eestisse toomist hõlbustab lisaks välismaalaste seadusele 2018. a käivitatud
2000 IT-spetsialisti projekt Work in Estonia12 programmis. Uue ümberõpet pakkuva projektina katsetatakse Vali-
IT!13 koolitusmudelit, mis annab inimestele võimaluse karjäärimuutuseks.
Nii avaliku kui ka erasektori e-lahendused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja andnud Eestile
tõsiseltvõetava partneri ja hinnatud kaasarääkija staatuse rahvusvahelistes koostöövormides, sealhulgas Euroopa
Liidus ja NATOs ning avatud valitsemise partnerluse14, aga ka digimeelsete riikide koostööformaatides, samuti
läbi vastastikuse koostöö memorandumite.
Eelnevatega läbivalt seotud teema on e-riigi kestlikkus, mis tuleneb aastate jooksul esinenud pideva ülalhoiu
ja edasiarenduse, aga ka küberturbe valdkonna alarahastusest. Senistel hinnangutel võib tehnoloogiline
„võlg“ riigi infosüsteemides ulatuda kuni 60 miljoni euroni aastas, mida Riigikogu ning Valitsus viimase
riigieelarve strateegiaga on küll vähendama asunud, aga mida tuleb jätkata. Rahastuse osas on väljakutseks olnud
ka projektipõhine arendus struktuurifondide (SF) vahenditest, mis seab piiranguid arenduste agiilsusele ja
pidevale uuenemisele, mistõttu on suund SF vahendite osakaalu järk-järgulisele vähendamisele.
10 https://e-koolikott.ee/
11 https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita
12 https://www.workinestonia.com/?lang=et
13 http://vali-it.ee/
14 https://vm.ee/et/uudised/eesti-uhines-ametlikult-avatud-valitsemise-partnerlusega
9
6. Meetmed ja tegevused
6.1. Meede 1 – SIDETURU JA ÜHENDUSTE ARENG
Tabel 3. Meetme „Sideturu ja ühenduse areng“ eesmärk ja mõõdik
Meetme eesmärk: Kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja
taskukohase sidetaristuga
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Kiire internetiühendusega 84% 88% 90% 92% 92%
kaetud majapidamiste osakaal
Allikas: TTJA, Aruanne
elektroonilise side valdkonnas
toimunud arengutest
6.1.1. Programmi tegevus: Sideturu reguleerimine ja arendamine
Sideturu st elektroonilise side turu ja postside turu arendamise eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis oleks
kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega ning toetaks sideturu arengut.
Sellega luuakse vajalik õiguslik regulatsioon elektroonilise side turule sisenemiseks, elektroonilise side
tururegulatsiooni teenusele, numeratsioonihaldusele ja elektroonilise side teenuse järelevalvele. Loodav
elektroonilise side regulatsioon toetab Eesti infoühiskonna arengukavaga võetud eesmärkide täitmist.
Loodava postside regulatsiooniga tagatakse universaalse postiteenuse osutamine Eestis, universaalse
postiteenuse osutaja jätkusuutlikkuse ning nähakse ette ebamõistlikult koormavate kulude katmist. Lisaks
toetatakse riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse näol perioodika kodukannet maapiirkonnas.
Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdik
Programmi Tagada õiguslik raamistik, mis toetab sideturu arengut ja konkurentsi.
tegevuse
eesmärk:
Mõõdik, sh Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Järgmise --- 2/3 5G sagedusi Kõik 5G Esimesed 5G Esimesed 5G
põlvkonna on välja antud sagedused on võrgud on võrgud on
mobiilisideks välja antud kasutuses kasutuses
valmisolek
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, TTJA
6.1.2. Programmi tegevus: Sideühenduste reguleerimine ja arendamine
Tegevuse tulemusena ehitatakse lõpuni lairibaühenduse baasvõrk ning paraneb kiire interneti kättesaadavus
kõikjal Eestis. Samuti on tagatud raadiosageduste haldus ning väljaandmine, muuhulgas selleks, et võtta
kasutusele uue põlvkonna andmeside, 5G. Selleks, et hoogustada järgmise põlvkonna mobiilside võrkude
10
rajamist ja kasutuselevõttu Eestis, töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti 5G tegevuskava.
Tabel 5. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse eesmärk: Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduste arengule
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi 80% 90% 95 % 100 % 100 %
Eesti elanike jaoks (kaabelside)
Allikas: TTJA
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, TTJA
11
6.2. Meede 2 – RIIGI INFOSÜSTEEMI ARENG
Riigi e-teenuste baastaristu on kogum riigi infosüsteemidest ja usaldusteenustest, mis võimaldab riigiasutustel
koguda ning jagada infot ja osutada kodanikele ning ettevõtetele teenuseid, samuti ka ettevõtetel kasutada
teenuseid majandustegevuse teostamiseks. Baastaristu arendus toimub Riigi infosüsteemi ametis ning poliitika
kujundamine ning koordinatsioon MKMi riigi infosüsteemi osakonnas.
Meetme eesmärk on, et E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus kui ka
piiriüleselt. Seda tagatakse läbi selle, et riigi e-teenuste baastaristut ja elektroonilise identiteedi jt teenuseid
hoitakse käideldavana ning kaasaegsena, vajaduse korral vahetatakse välja osasid, et tagada komponentide pidev
terviklikkus, käideldavus ning vastavus konfidentsiaalsuse nõuetele, ja tagatakse teabe korrektne säilimine ning
andmete ja teenuste (riikidevaheline) taaskasutamine.
Tabel 6. Meetme „Riigi infosüsteemi areng“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii
kodus kui ka piiriüleselt
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Turvalist elektroonset identiteeti 69% 69% 69% 71% 71%
(ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID,
Smart ID) kasutavate inimeste
osakaal eID-d omavatest elanikest
Allikas: RIA
Mitteresidentide poolt loodud 10500 19500 25000 31250 31250
ettevõtete arv
Allikas: EAS, E-Residentsuse programm
Riikide arv, kellega Eesti on 2 3 5 7 7
avanud teenuste baastaristul (nt X-
teel või elektroonsel identiteedil)
põhinevaid piiriüleseid avalikke
teenuseid
Allikas: RIA
X-teega liitunud ettevõtete arv 324 336 342 348 348
Allikas: RIA
6.2.1. Programmi tegevus: Riigiside ja riigivõrgu arendamine
Riigivõrk on peamine andmeside teenuse osutaja avalikule sektorile (97%). Riigivõrgu baasilt teavitab CERT-
EE küberohtudest ning korraldab ennetustegevusi. Riigivõrgu eesmärk on tagada võrkude omavaheline liiklus
ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud.
Riigivõrk pakub ka andmeside teenust, mida kasutatakse andmevahetuseks EL institutsioonide ja liikmesriikide
vahel. Eesmärk on magistraalvõrgu laiendamine ja andmete läbilaskevõimekuse suurendamine, kohalike
omavalitsuste Riigivõrku liitmine, samuti ka dubleerimise vähendamine, vajadusel konsolideerimine. Luuakse
riigiside kontseptsioon.
Tabel 7. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdikud
Programmi Tagada riigile turvalised ja toimepidevad infokommunikatsiooni ning nutika
tegevuse eesmärk: taristu teenused.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Tagada võrkude omavaheline 99,89% 99,95% 99,95% 99,95% 99,95%
liiklus ka siis, kui ühendus
välisriikidega on mingil põhjusel
häiritud. Teenuse käideldavuse %
12
Allikas: RIA
Tagada andmeside teenuse 99% 99% 99% 99% 99%
andmevahetuseks ELi
institutsioonide ja liikmesriikide
vahel. Teenuse käideldavuse %
Allikas: RIA
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA
6.2.2. Programmi tegevus: Riigi e-teenuste baastaristu arendamine
Riigi infosüsteem toetab kogu ühiskonna ja majanduse arengut, kuna selle najal toimib kogu riigis ühtne e-
teenuste ruum. Selleks tuleb alusplatvorme arendada ja taaskasutust edendada, infole ja andmete ligipääsu
edendada, jm. e-Teenuste ruum peab olema seejuures avatud ja ühtne ka rahvusvaheliselt, sest ettevõtted ja
inimesed toimetavad piiriüleselt – sh Euroopa Liidu ühtse turu tingimustes.
Tabel 8. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse On tagatud e-teenuste baastaristu, mis toetab Eesti elanike ja ettevõtjate
eesmärk: tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt.
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Turvalist elektroonset 60% 67% 69% 71% 71%
identiteeti (ID-kaart,
mobiil-ID, digi-ID jne)
kasutavate inimeste
osakaal eID-d omavatest
elanikest
Allikas: RIA
Mitteresidentide poolt 10500 19500 25000 31250 31250
loodud ettevõtete arv
Riikide arv, kellega Eesti 2 3 5 7 7
on avanud teenuste
baastaristul (nt X-teel või
elektroonsel identiteedil)
põhinevaid piiriüleseid
avalikke teenuseid
Allikas: RIA
X-teega liitunud ettevõtete 324 336 342 348 348
arv
Allikas: RIA
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA, Siseministeerium, TTJA,
Maaamet, EAS, Statistikaamet.
13
6.3. Meede 3 – Paremad avalikud teenused IKT abil
Majanduse konkurentsivõime ja ühiskonna areng eeldavad head riigivalitsemist. Riikidel tuleb vähema
ressursiga toimida üha paremini, et vastata elanikkonna kasvavatele ootustele saada mugavaid teenuseid.
IKT nutikas ärakasutamises peitub märkimisväärne potentsiaal parema riigivalitsemise kujundamiseks. Selleks
tuleb luua tingimusi ja anda suund IKT kasutuselevõtuks poliitikavaldkondades ja avaliku sektori asutustes, nii
avalike teenuste osutamise kui ka asutuste toimimise parendamiseks. Lisaks olemasolevatele tegevustele on
eraldi programmi tegevuse kaudu eesmärgistatud proaktiivsete, taustal toimivate e-teenuste
juurutamine.
Tabel 9. Meetme „Paremad avalikud teenused IKT abil“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Rahuolu e-teenustega 90% 59,68% 70% 80% 90% 90%
ettevõtjate seas
Allikas: MKM Teenuste kataloog
-riigteenused.ee
Rahuolu e-teenustega 85% 65,18% 75% 80% 85% 85%
elanike seas
Allikas: MKM Teenuste kataloog
-riigteenused.ee
6.3.1. Programmi tegevus: Proaktiivsed, taustal toimivad avalikud teenused IKT abil
Programmi tegevus hõlmab terviklike sündmusteenuste arendust, äripoole digimuutuste nõustamist, teenuste
elutsükli haldust ja piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas e-teenuste loomisel.
Tabel 10. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Programmi tegevuse Avalike teenuste toimimine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt
eesmärk:
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Töötavate proaktiivsete 1 4 7 10 10
sündmusteenuste arv
Allikas: MKM
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA, Rahandusministeerium
14
6.4. Meede 4 - IKT oskuste areng
Siht on arendada järjepidevalt digitaalset kirjaoskust, et ei tekiks või süveneks (digitaalne) lõhe ühiskonnas – et
kõigil eestimaalastel oleks piisavalt teadlikkust ja oskusi IKT abil oma elukvaliteeti ja heaolu tagada, avalikke
teenuseid kasutada jm. E-lahenduste kasutamise vajalik eeldus on inimeste teadlikkus infoühiskonna
võimalustest ja ohtudest, sealhulgas oskused end ohtude eest kaitsta (NB! küberturvalisuse tegevused on kaetud
küberturvalisuse programmis).
Tabel 11. Meetme „IKT oskuste areng“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline
konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Interneti mittekasutajate 9,8% 8% 6% 5% 5%
osakaal 16–74-aastaste
Eesti elanike seas
Allikas: Statistikaamet (IT32:
16-74-aastased arvuti- ja
internetikasutajad isikute rühma
järgi
IKT- spetsialistide osakaal 6,8% 8% 8% 8% 8%
koguhõives
Allikas: Statistikaamet
6.4.1. Programmi tegevus: Digitaalse kirjaoskuse tagamine
Programmi tegevus hõlmab kodanike digitaalse kirjaoskuse ehk baasoskuste arendamist.
Tabel 12. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Programmi tegevuse Inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks
eesmärk: kasutada
Mõõdikud: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Interneti mittekasutajate 9,8% 8% 6% 5% 5%
osakaal 16–74-aastaste
Eesti elanike seas
Allikas: Statistikaamet (IT32: 16-
74-aastased arvuti- ja
internetikasutajad isikute rühma
järgi
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM
6.4.2. Programmi tegevus: Kõrgemate IKT-oskuste arendamine
Programmi tegevus hõlmab IKT-oskuste kaudu Eesti elanike heaolu suurendamist ja konkurentsivõime tõstmist
tööturul läbi IKT spetsialistide hariduse, näiteks andmeteaduste ja IT õiguse õppekavade väljatöötamise
toetamise ning õppe rahastamise.
15
Tabel 13. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Programmi tegevuse Suurema lisandväärtusega töökohtade arvu kasv kõrgemate IKT-oskuste
eesmärk: kaudu
Mõõdikud: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
IKT- spetsialistide osakaal 6,8% 8% 8% 8% 8%
koguhõives
Allikas: Statistikaamet
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM
Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja
IY Infoühiskond nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse
konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks
IY Infoühiskond ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse
konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
IY-01 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal
IY-02 Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas
IY-03 Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas
Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist
IY-04
identiteeti omavatest elanikest
IY-05 Interneti mittekasutajate osakaal 16-74-aastaste Eesti elanike seas
IY-06 IKT-spetsialistide osakaal koguhõives
Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja
majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest
IY-07
digitaalsetest lahendustest
Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki:
IY-08 turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga
elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal
Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki:
IY-09 turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist
identiteeti omavatest elanikest
Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii
E-riigi ja sideturu
avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu
IYER areng
mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal
kiiret internetti
IYER-01 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal
IYER-02 Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: 16-74-aastaste elanike seas
IYER-03 Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: ettevõtjate seas
Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist
IYER-04
identiteeti omavatest elanikest
IYER-05 Interneti mittekasutajate osakaal 16-74-aastaste Eesti elanike seas
IYER-06 IKT-spetsialistide osakaal koguhõives
Sideturu ja Kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja taskukohase
IYER01
ühenduste areng sidetaristuga
IYER01-01 Kiire internetiühendusega kaetud majapidamiste osakaal
Sideturu
IYER0101 reguleerimine ja Tagada õiguslik raamistik, mis toetab sideturu arengut ja konkurentsi.
arendamine
Järgmise põlvkonna mobiilisideks valmisolek
IYER0101-01
Sideturu arengu
poliitika
IYER010101 kujundamine ja selle Luua õiguslik raamistik sideturu arenguks.
elluviimise
korraldamine
IYER010101-01 Üheselt mõistetavad õigusaktid.
IYER010101-02 Uuendatud, välja töötatud õigusaktid.
Tegevus – ja
kasutusõiguse
IYER010102 andmine Turuvajadustele vastavate ja kvaliteetsete teenuste tagamine
(elektrooniline
side)
IYER010102-01 Menetluste arv
Elektroonilise side
IYER010103 Elektroonilise side teenuste turu arengu ja konkurentsi tagamine
tururegulatsioon
IYER010103-01 Analüüside ja otsuste arv
Numeratsiooni
kasutuse
IYER010104 Eesti vajaduste tagamine numeratsiooni kasutamiseks pikas perspektiivis
pikaajaline
planeerimine
IYER010104-01 Kõikide numbriliikide piisav varu
Elektroonilise side ja
IYER010105 meediateenuste Kvaliteetsete teenuste tagamine
järelevalve
IYER010105-01 Menetluste arv. Osadel olulistel alaliikidel põhjalikum aruandlus.
Sihtotstarbelise
toetuse
IYER010106
taotlemine
(perioodika) Üleriigiliselt ühtse hinnaga perioodika kojukande tagamine.
IYER010106-01
Seadusest tulenevad kohustused on täidetud
Toetus on sihtotstarbeliselt kasutatud.
IYER010106-02
Sideühenduste
IYER0102 reguleerimine ja Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduse arengule
arendamine
30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks
IYER0102-01
(kaabelside)
Raadiosageduste
IYER010201 kasutamise Raadiospektri efektiivse ja häirevaba kasutuse tagamine
järelevalve
IYER010201-01 Menetluste arv
Tegevus – ja
kasutusõiguse
IYER010202 andmine Raadiospektri efektiivse ja häirevaba kasutuse tagamine
(raadioside
sagedusload)
IYER010202-01 Menetluste arv
Raadiomonitooring Raadiosageduste kasutamise planeerimiseks küllaldase info tagamine.
IYER010203
ja raadiomõõtmised Häirevaba raadioeeter.
IYER010203-01 Monitooringukokkuvõtete ja raadiomõõtmiste arv
Raadiosageduste
Eesti vajaduste tagamine ja kaitse raadiosageduste kasutamiseks pikas
IYER010204 kasutuse pikaajaline
perspektiivis ja rahvusvaheliselt.
planeerimine
IYER010204-01 Optimaalne sagedusressurss uute teenuste osutamiseks
Sideühenduste
arengu poliitika
Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduse arengule, sh luua
IYER010205 kujundamine ja
õiguslik raamistik juurdepääsuvõrgu „viimane miil“ ehituse toetamiseks.
selle elluviimise
korraldamine
IYER010205-01 Üheselt mõistetavad õigusaktid.
IYER010205-02 Uuendatud ja välja töötatud õigusaktid.
Sihtotstarbelise
IYER010206 toetuse taotlemine
Meresõiduohutuse tagamine, ööpäevaringse sidevõimaluse kindlustamine
(mereside)
laeba ja kalda vahel.
Seadusest tulenevad kohustused on täidetud ja toetus on sihtotstarbeliselt
IYER010206-01
kasutatud.
Sidevõrgule
juurdepääsu Siseriikliku turvalisuse ja ohutuse tagamine, sideettevõtjad tagavad jälitus-
IYER010207
võimaldamise või julgeolekuasutustele juurdepääsu sidevõrgule
kulude hüvitamine
IYER010207-01
Sideettevõtjate kulud on hüvitatud.
Baasvõrgu
IYER010208 väljaehitamise Kiiret internetühendust toetav baasvõrk on välja ehtitatud.
toetuse andmine
IYER010208-01 Baasvõrk on välja ehitatud ja toetus välja makstud (teenus lõppeb 2020)
Riigi infosüsteemi E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus
IYER02
areng kui ka piiriüleselt
Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID, Smart ID)
IYER02-01
kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest
Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv
IYER02-02
Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või
IYER02-03 elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid
IYER02-04 X-teega liitunud ettevõtete arv
Riigiside ja riigivõrgu Tagada riigile turvalised ja toimepidevad infokommunikatsiooni ning nutika
IYER0201
arendamine taristu teenused.
Katkematu side teenuse tuumikvõrgu toimepidevus
Mereside teenus
Teenuse käideldavus 99,997%
Tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on
mingil põhjusel häiritud. Teenuse käideldavuse %
Tagada andmeside teenuse andmevahetuseks ELi institutsioonide ja
liikmesriikide vahel. Teenuse käideldavuse %
RTIX võrguliikluse Tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on
IYER020101
vahetuspunkt mingil põhjusel häiritud.
IYER020101-01 Teenuse käideldavuse %
Riigivõrgu Andmeside- ja internetiühenduste ehitus ja teenuste osutamine
IYER020102
andmesideteenus riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele.
IYER020102-01 Teenuse käideldavuse %
IYER020102-02 Ühenduste väljaehitamise mediaan (päev)
IYER020102-03 Rikete lahendamise kiirus (kesmine päeva)
Kliendikogemus (%, positiivne trend)
TESTA-NG Tagada andmeside teenuse andmevahetuseks ELi institutsioonide ja
IYER020103 andmeside liikmesriikide vahel
teenus
IYER020103-01 Teenuse käideldavuse %
Riigi e-teenuste
On tagatud e-teenuste baastaristu, mis toetab Eesti elanike ja ettevõtjate
IYER0202 baastaristu
tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt
arendamine
Turvalise elektroonse identiteedi kasutamine. Turvalist elektroonset
IYER0202-01 identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) kasutavate inimeste osakaal eID-
d omavatest elanikest
Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv
IYER0202-02
Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või
IYER0202-03 elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid
IYER0202-04 X-teega liitunud ettevõtete arv
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks
Infoühiskonna
kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi
IYER020201 poliitika
tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja
kujundamine
riigivalitsemise tõhusust.
IYER020201-01 *Infoühiskonna arengukava on partneritega läbi räägitud.
IYER020201-02 *Infoühiskonna arengukava on jõustatud.
IYER020201-03 *Valdkond on aja- ja asjakohaste õigusaktidega kaetud.
IYER020201-04 *Programmid on tähtaegselt koostatud.
*Eesti seisukohad on EL, OECD ja teistes rahvusvahelistes
IYER020201-05
koostöövormides esindatud.
Pakkuda autentimisteenust Eesti avaliku sektori asutustele Eesti ja EL
IYER020204 Autentimisteenus
liikmesriikide kodanike tuvastamiseks läbi e-teenuste.
Partnerite rahulolu (%, positiivne trend)
IYER020204-01 Teenustega liitunud ärikasutajate arv
IYER020204-02 Node käideldavus (%)
IYER020204-03 Riigi autentimisteenuse (TARA) käideldavus (%)
Usaldusteenusete
IYER020205 Tagada toimiv eID ökosüsteem, sh toimivad usaldusteenused
korraldamine
IYER020205-01 Vastavus eIDAS ja EUTS nõuetele
IYER020205-02 TS Proxy käideldavus (%)
eID ja digiallkirja
Võimaldada läbi tarkvara baaskomponentide arenduse ja levitamise e-
IYER020206 integratsioonivahe
Teenuste pakkujatele id-kaardi ja mobiil-ID võimekust.
ndite tugi
Partnerite rahulolu (%, positiivne trend)
eID
Tagada lõppkasutajatele tarkvara kasutamine, mille abil saavad nad
lõppkasutajatarkv
IYER020207 allkirjastada dokumente, krüpteerida neid ning hallata ka oma ID-kaarti
ara arendus ja (sertifikaatide uuendamine, PIN/PUK koodide vahetamine jne).
haldus
DD4 kasutajate rahulolu (eID teenused kokku) (% positiivne trend)
DigiDoc4 tehingute arv kuus - Kui palju on kalendrikuus DigiDoc4 kasutatud
digiallkirjastamiseks (arv positiivne trend)
TSL allalaadmised (DD4 käivitamised) (tk, positiivne trend)
Tagada keskne elektroonilise identiteedi ja e-allkirjastamise teadmuste
eID ja
haldamine, suunata valdkonna õigusloome ja poliitika kujundamise
IYER020208 digiallkirjastamiseko
protsesse, tagada sujuv koostöö kogukonnaga.
mpetentsikeskus
IYER020208-01 Tugeva eID kasutajate osakaal (%) - kui suur osa väljastatud eID-st
(sh ID1, MID, SID) on kasutatud min 1x viimase 6 kuu jooksul
Kasutajatoe kõnede suhe tehingutesse- Kui palju pöördutakse
IYER020208-02
kasutajatoe poole,% tehingute hulgast.
IYER020208-03 Partnerite rahulolu (% positiivne trend)
Riigi IS
Koguda ja teha kättesaadavaks riigi infosüsteemide ja andmete kirjeldused
IYER020209 haldussüsteemi
ning võimaldada nõuete kontrolli sh teostada RIA poolne hindamine
korraldamine
IYER020209-01 Kliendikogemuse positiivne trend
IYER020209-02 Teenuse käideldavuse % (kuu keskmine)
Dokumendivahetu Võimaldada avaliku sektori asutustel vahetada dokumente turvaliselt,
IYER020210 skihi arendus ja efektiivselt ning hajusal põhimõttel, kasutades selleks oma
haldus dokumendihaldussüsteeme.
IYER020210-01 Asutuste osakaal kohustuslikest DHXi kasutajatest %
Infosüsteemide
andmevahetuskihi Võimaldada turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist
IYER020212
(X-tee) arendus ja andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga.
haldus
IYER020212-01 Kliendikogemuse positiivne trend
X-tee keskuse SLA tagatud - globaalse konfiguratsiooni päringu reaktsiooni
IYER020212-02 aeg maksimaalse viitega 30sekundit, 90% päringutest peab mahtuma
maksimaalse viite sisse
RIA pakub ühtset protokolli ning keskset volituslahendust, mille abil on
inimesel (volitaja) võimalik volitada kolmandaid osapooli (volituse saaja)
Nõusolekuteenuse
IYER020213 tema andmeid kasutama. Kodaniku volitus võimaldab teenusepakkujale
arendus ja haldus
kontrollitud ligipääsu andmetele, mida hoitakse mõnes riigi hallatavas
infosüsteemis.
IYER020213-01 Nõusoleku alusel andmeid väljastavate IS arv
Võimaldada andmekogu omanikul kasutada standardset ja modulaarset
Andmejälgija
IYER020214 tehnilist lahendust isikuandmete töötlemise jälgimiseks konkreetses
arendus ja haldus andmekogus.
IYER020214-01 Andmejälgija liidestanud infosüsteemide hulk
Valimiste Valimiste infosüsteem on 24/7 kasutatav turvaline ja usaldusväärne teenus,
IYER020211 infosüsteemide mis võimaldab kõigil kasutajagruppidel läbi viia valimisi, hääletusi,
arendus ja haldus referendumeid jne.
Kliendikogemus (% positiivne trend)
IYER020211-01 Arenduste läbiviimine vastavalt kokkulepitud arendusplaanile
Riigiasutuste ja teenuse osutajate informatsioon teenuste toimimisest ja
IYER020211-02 võimalikest häiretest/ intsidentidest on keskse olukorrateadlikkuse
SitITKAS arendus platvormiga integreeritud
Ettenähtud(lepingulisel) perioodil arendustellimuste täitmine kokkulepitud
IYER020211-03
mahus
Paremad avalikud
IYER03
teenused IKT abil
Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas
IYER03-01 Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas
IYER03-01 Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas
Proaktiivsed, taustal
IYER0301 toimivad avalikud Avalike teenuste toimimine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt
teenused IKT abil
IYER0301-01 Töötavate proaktiivsete sündmusteenuste arv
Avalike teenuste Tagada teenuste arendamise koordineerimine ja teabehalduse juurutamine
IYER030101 arendamine & avalikus sektoris. Teenuste osutamiseks vajaliku teabe kindlaksmääramine,
teabehaldus IKT abil jagamine ja vahetamine; Õigusruum on kooskõlas IKT arengutega;
Tagasiside andmise osakaal õigusaktide/eelnõude puhul (peaks
IYER030101-01
vähenema);
IYER030101-02 Rahulolu positiivne; valdkonnas on kokkulepete põhjal tehtud muudatusi.
Diginno, Laanemere
IYER030102 pk teenuste Tagada teenuste arendamise koordineerimine Läänemere piirkonnas
arendamine IKT abil
IYER030102-01 Aktiivselt kaasatud ettevõtjate arv projekti vältel on vähemalt 1470.
IYER030102-02 Tehtud piiriülesed näidisteenused
Koosvõimeliste
Tagada õiglane vahendite jagamine, et tekiksid asutuste ülesed
IYER030103 teenuste
koosvõimelised teenused
arendamine
IYER030103-01 Töötavad koosvõimelised teenused
IYER030103-02 Rahulolu
Pacinno,
Laanemere pk Tagada piiriülese koostöö toimimine ja digikoostöö koordinerimine
IYER030104
digiprojekt. Läänemere piirkonnas
koordineerimine
Läbi on viidud seminarid, ümarlauad jt teised koordineerivad üritused,
samuti muud promoüritused, mille tulemusena tõuseb teadlikkus Läänemere
IYER030104-01
piirkonnas digivaldkonnas toimuvast, samuti projektide
rahastusvõimalustest.
IYER030104-02 Algatatud piiriülesed projektid.
e-riigi baastaristu E-riigi baastaristu ja e-teenuste arendamiseks vajalikud ressursid
IYER030105 ja teenuste on aja- ja asjakohaselt RÜ-le ja projektide elluviijatele koos vajaliku
rahastamine nõustamisega kättesaadavad (ERF, RE).
IYER030105-01 *Meetme määrused on aja- ja asjakohaselt koostatud.
IYER030105-02 *Voorude käskkirjad on tähtaegselt kinnitatud
IYER030105-03 *Investeeringute kavad on tähtaegselt koostatud.
Ellu viia suure majandusliku või ühiskondliku mõjuga projektid, mis
võimendaksid e-Eesti arengut ning aitaksid lahendada nii IT sektori
kui ka Eesti majanduse ees laiemalt seisvaid suurimaid
IKT väljakutseid. Peamisteks eesmärkideks on tuua 2020. aastaks
IYER030106 arenguprogrammi Eestisse 20 000 e-residendi ettevõtet, värvata välismaalt 2000
koordineerimine kõrgepalgalist IT-spetsialisti, liikuda jõuliselt edasi tööstuse ja
ehituse digitaliseerimisega ning võimendada suurima potentsiaaliga
teadusarendusprojekte, teiste seas näiteks andmekaeve ja
küberkaitse vallas.
IYER030106-01 *IKT arenguprogrammi dokument on tähtaegselt kinnitatud.
IYER030106-02 *Elluviimise ülevaated on tähtaegselt koostatud
Riigiportaal eesti.ee Riigiportaal kui keskkond on usaldusväärne teejuht ja mugav kanal Eestiga
IYER030107
arendus ja haldus seotud inimeste ja riigi vahel info edastamiseks
IYER030107-01 Kliendikogemus (% positiivne trend)
IYER030107-02 SLA tagamine
Riigiportaal
platvormiteenuste Platvormiteenused võimaldavad ühtsetel alustel ja efektiivselt riigi e-
IYER030110
arendus ja haldus teenuseid arendada ja pakkuda
Partnerite rahulolu (% positiivne trend)
IYER030110-01 SLA tagamine
EL toetustest IKT
EL struktuuritoetustest IKT arendamiseks rahastamise korraldamine viisil, et
projektide
IYER030111 oleks tagatud IT-investeeringute läbipaistev, korrakohane ja efektiivne
rahastamise
kasutamine
korraldamine
IYER030111-01 Taotlusvoorud on korraldatud rakendusasutuse poolt määratud tingimustel
IYER030111-02 Toetused on välja makstud ainult abikõlblike kulude katteks
1) Teadlikkuse tõstmine infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning Eesti e-
riigi arengutest, et tõhustada seeläbi IKT teenustetaristu planeerimist,
Teadlikkuse
arendamist ja laiendada kasutuselevõttu;
IYER030112 toetusskeemi
2) teadmuse suurendamine ja levitamine nii teenustetaristu loodud
elluviimine
komponentide kui tuleviku arenguvajaduste kohta, et tagada taristu
jätkusuutlik areng ning piiriülene toimimine.
IYER030112-01 Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv
Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline
IYER04 IKT oskuste areng
konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu
IYER04-01 Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas
IYER04-02 IKT- spetsialistide osakaal koguhõives
Digitaalse
Inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks
IYER0401 kirjaoskuse
kasutada
tagamine
Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas
IYER0401-01
Infoühiskonna arengukava ja Küberturvalisuse strateegia IKT oskuste ning
IKT oskuste alaste
tööjõu alaste eesmärkidest lähtuvate koolitusprojektide elluviimine ja
IYER040101 projektide
täiskasvanud tööealise elanikkonna IKT-alaste oskuste ja teadmiste
rahastamine
edendamine.
Programmi abikõlblikkuse perioodi lõpuks on koolitatud läbi viidud
IYER040101-01
koolitushangete kaudu 11 500 inimest.
Kõrgemate IKT- Suurema lisandväärtusega töökohtade arvu kasv kõrgemate IKT-oskuste
IYER0402
oskuste arendamine kaudu
IKT- spetsialistide osakaal koguhõives
IYER0402-01
IKT oskuste ja
IKT-oskuste kaudu suurendada Eesti elanike heaolu ja konkurentsivõimet
IYER040201 tööjõu poliitika
tööturul.
kujundamine
*Infoühiskonna arengukava IKT oskuste alased eesmärgid on partneritega
IYER040201-01
läbi räägitud.
*Infoühiskonna arengukava IKT oskuste alased eesmärgid ja tegevused on
IYER040201-02
programmidesse kavandatud.
*MKMi vastutusel olevad tegevused on ellu viidud.
IYER040201-03
IYER040201-04 *Valdkonna edenemisest on ülevaated koostatud.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ... veebruari 2020. a käskkirjaga nr …
kinnitatud programmi "E-riigi ja sideturu arendamise programm 2020-2023 "
lisa 1
2020 2021 2022 2023 Algtase Asutus
58 996 878 € 57 475 111 € 55 633 048 € MKM
EA liik Konto liik 2021 2022 2023 2024 Algtase
Konto liik 60 712 102 € 59 043 267 € 56 944 974 € 20 930 179
22% 24% 26% 26% 18%
70% 80% 90% 90% 59,68%
75% 80% 85% 85% 65,18%
67% 69% 71% 71% 60,00%
8% 6% 5% 5% 10%
8% 8% 8% 8% 6,80%
70 - sihttasemed
148 138 128 128
korrigeerida
3,10% 3,10% 3,10% 3,10% 3,10%
65% 65% 65% 65% 57,60%
58 996 878 € 57 475 111 € 55 633 048 € 20 571 303 €
22% 24% 26% 26% 18%
70% 80% 90% 90% 59,68%
75% 80% 85% 85% 65,18%
67% 69% 71% 71% 60,00%
8% 6% 5% 5% 11%
8% 8% 8% 8% 6,80%
10 709 932 € 10 679 811 € 11 574 352 € 6 440 315 €
88% 90% 92% 92% 84%
7 268 171 € 7 298 312 € 8 199 501 € 3 087 983 €
Kõik 5G Esimesed 5G
2/3 5G sagedusi Esimesed 5G võrgud
sagedused on võrgud on
on välja antud on kasutuses
välja antud kasutuses
---
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
610 610 610 610 610
1 2 1 1 1
Jah Jah Jah Jah Jah
40 40 40 40 40
Jah Jah Jah Jah Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
3 441 760 € 3 381 499 € 3 374 851 € 3 352 332 €
90% 95% 100% 100% 80%
190 190 190 190 190
3800 3800 3800 3800 3835
1000 2000 2000 2000 1000
Jah Jah Jah Jah Jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
Jah Jah Jah Jah Jah
jah jah jah jah jah
10 278 114 € 9 310 160 € 9 186 212 € 8 482 229 €
69% 69% 71% 71% 69%
19500 25000 31250 31250 10500
3 5 7 7 2
336 342 348 348 324
3 068 266 € 2 836 522 € 2 912 265 € 2 740 483 €
0 0 0 0 0
99,997 99,997 99,997 99,997 99,997
99,95% 99,95% 99,95% 99,95% 99,89%
99% 99% 99% 99% 99%
99,95% 99,95% 99,95% 99,95% 99,89%
99,95% 99,95% 99,95% 99,95% 99,89%
50 45 45 45 65
1 1 1 1 3
99% 99% 99% 99% 99%
7 209 847 € 6 473 638 € 6 273 948 € 5 741 746 €
67% 69% 71% 71% 60%
19500 25000 31250 31250 10500
3 5 7 7 2
336 342 348 348 324
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
<X% <X% <X% <X% <X%
130 150 200 200 20
99,95% 99,95% 99,95% 99,95% -
99,95% 99,95% 99,95% 99,95% -
jah jah jah jah jah
99,50% 99,85% 99,95% 99,95% -
<X% <X% <X% <X% <X%
<X% <X% <X% <X% <X%
<X <X <X <X <X
<X <X <X <X <X
77% 80% 83% 83% 62%
0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,04%
<X% <X% <X% <X% <X%
<X% <X% <X% <X% <X%
99,00% 99,00% 99,00% 99,00% -
100% 100% 100% 100% 9%
<X% <X% <X% <X% <X%
jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei -
kasv, täpset kasv, täpset
kasv, täpset numbrit ei
10 numbrit ei ole numbrit ei ole -
ole planeeritud
planeeritud planeeritud
9 11 13 13 4
<X% <X% <X% <X% <X%
jah/ei -
jah/ei - - - -
32 363 023 € 32 167 912 € 30 112 455 € 1 600 907 €
70% 80% 90% 90% 59,68%
75% 80% 85% 85% 65,18%
32 363 023 € 32 167 912 € 30 112 455 € 1 600 907 €
3 6 10 10 0
70% 70% 70% 70% 70%
algtase tekib
positiivne positiivne positiivne positiivne
uuringust
1470
4
8 10 10 10 0
algtase tekib
60% 70% 70% 70%
uuringust
Jah Jah
Jah Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
45% 45% 45% 45% 16%
jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei
<X% <X% <X% <X% <X%
jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
440 440 217
1 231 996 € 1 353 090 € 803 889 € 258 686 €
8% 6% 5% 5% 9,8%
8% 8% 8% 8% 6,80%
1 104 553 € 1 229 870 € 680 087 € 159 808 €
8% 6% 5% 5% 9,8%
> 4000 > 4000 11500 11500 4000
127 443 € 123 219 € 123 803 € 98 878 €
8% 8% 8% 8% 6,80%
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah
jah jah jah jah jah