dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE PROGRAMM 2021–2024

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. märts 2021
Viit
40
Registreeritud
4. märts 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Kaidi-Kerli Kärner (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Side ja riigi infosüsteemide valdkond, Riigi infosüsteemide osakond)

Failid

  • 📎40 04.03.2021 Käskkiri.asice1701 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 04.03.2021 nr 40 E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE PROGRAMM 2021–2024 KINNITAMINE Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „E-riigi ja sideturu arendamise programm 2021–2024“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister E-RIIGI JA SIDETURU ARENDAMISE PROGRAMM 2021–2024 Programmi koostaja ja Riigi infosüsteemide osakond, side ja riigi infosüsteemide asekantsler vastutaja Programmi eelnõu 17.02.2021 valmimise aeg Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava Vormi sisu kasutamise programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse selgitus RES-ist ja riigieelarvest lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga. 1. Programmi esileht Tulemusvaldkond Infoühiskond Tulemusvaldkonna Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate eesmärk lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Valdkonna arengukava Eesti infoühiskonna arengukava 20201 ja loomisel olev arengukava Eesti digiühiskond 20302 Programmi nimi E-riigi ja sideturu arendamise programm aastateks 2021–2024 Programmi eesmärk Programmi tegevuste elluviimise tulemusena on tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. Programmi periood 2021–2024 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valitsemisala asutused) (TTJA) Kaasvastutav Ei ole ministeerium ja selle valitsemisala asutused 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 2 17. veebruari 2021 seisuga on arengukava koostamise lõppjärgus [Tippige siia] 2 2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte Programmi eesmärk: Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. Tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav riigi infosüsteemi baastaristu. Nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid. Paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd. Nutikat tehnoloogiat, taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng avab Eesti ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks. Programmi abil viib peavastutaja, MKM koos partneritega ellu Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (edaspidi arengukava) alavaldkonna (Infoühiskonna arendamine) alljärgnevate alaeesmärkide tegevussuunad:  (*) sideturu ja ühenduste areng;  (*) riigi infosüsteemi areng;  (*) paremad avalikud teenused IKT abil;  (*) IKT oskuste areng. Kuna Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 dokumendile on jätkuarengukava Eesti Digiühiskond 2030 loomine pooleli, siis lähtutakse antud programmis Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 põhimõtetest ja tegevussuundadest ning uue arengukava üldistest ning partneritega läbiräägitud suundadest. Antud programmi tekstis on sihttase 2024. aastal sama kui sihttase 2023. aastal, sest tegevuste elluviimine sõltub enamjaolt Euroopa Struktuurifondide rahastusest. Antud hetkel (17.02.2021 seisuga) on uue SF perioodi rahastuse läbirääkimised käimas, seega vahendeid programmi planeerida ei saa. Selles tulenevalt eeldame, et sihtasemed ei muutu. 3 3. Programmi juhtimiskorraldus 3.1. Ülevaade programmi koostamise korraldusest Programm toetub arengukava ülevaatuse (2018) käigus täpsustatud tegevussuundadele. Programmi ning rahastuskava koostas MKMi riigi infosüsteemide osakond ning selle elluviimise eest vastutab side ja riigi infosüsteemide asekantsler. Programmi rakendamine toimub muuhulgas riigi IKT arendusprojektide rahastamise ning nõustamise kaudu. 3.2 Ülevaade valitsemisaladest ja huvirühmadest, kes on programmi koostamisse ja rakendamisse kaasatud Programmi elluviimisse on kaasatud Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Statistikaamet, Maa-amet. 3.3. Seos teiste tulemusvaldkondadega Infoühiskonna näol on tegu horisontaalse teemaga, mis tähendab, et teiste tulemusvaldkondade arengukavade koostajail tuleb ette näha asjakohased tegevused IKT kasutuselevõtuks oma valdkonna sisuliste eesmärkide saavutamisel. Otsene sisuline puutumus on hariduse ja teaduse tulemusvaldkonnaga, mille puhul e-riigi programm näeb ette tugitegevusi haridusprojektide piloteerimisel, taristu arendamisel ning teadus- ja arendustegevuse suunamisel. Samuti on seos Siseministeeriumi tulemusvaldkonna ja programmiga – viimases on kajastatud MKM vastutus seoses elektroonilise side kaudu toimiva asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi tehnilise lahenduse välja töötamisega. Samas on kajastatud ka MKM vastutus elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. 3.4. Programmi seire Programmi seire toimub ühtses ajakavas Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 seirega, mille tulemusel tekivad nii arengukava tulemusaruanne kui programmi aruanne. Vastutavate ametnike jooksvat koostööd ja infovahetust korraldab MKM. 4 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve 4.1. Programmi eesmärk Programmi eesmärk on tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti. Kõrgem siht on seeläbi toetada IKT abil majanduse konkurentsivõime ja inimeste heaolu tõusu ning riigivalitsemise tõhusust. Programmi tegevuste elluviimise tulemusena on Eesti elanikel ja ettevõtteil juurdepääs kiirele ning kaasaegsel tehnoloogial põhinevale internetiühendusele. Tagatud on turvalist andmete liikumist ning teenuste pakkumist ja tarbimist võimaldav infosüsteemi baastaristu. Nii Eesti kui ka teiste riikide elanikud ja ettevõtted kasutavad mugavaid ning tõhusaid e-teenuseid. Paremate oskuste ning haridustasemega elanikud kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma elukvaliteedi parandamiseks ning teevad suurema lisandväärtusega tööd. Nutikat tehnoloogiat, taristut ning ettevõtlusvorme ära kasutav digiareng ning e-Eesti hea maine avab Eesti ning välisriigi ettevõtteile uksi uuteks ärivõimalusteks ning ekspordiks. 4.2. Programmi mõõdikud Tabel 1. Programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) 1. 100Mbit/s või suurema 18% 22% 24% 26% 26% kiirusega interneti kasutamise osakaal Allikas: TTJA 2. Rahuolu e-teenustega 90% 59,68% 70% 80% 90% 90% ettevõtjate seas Allikas: MKM Teenuste kataloog - riigteenused.ee 3. Rahuolu e-teenustega 85% 65,18% 75% 80% 85% 85% elanike seas Allikas: MKM Teenuste kataloog - riigteenused.ee 4. Turvalist elektroonilist 69% 69% 69% 71% 71% identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest Allikas: RIA 5. Interneti mittekasutajate 9,8% 8% 6% 5% 5% osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas Allikas: Statistikaamet (IT32: 16-74- aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi 6. IKT- spetsialistide osakaal 6,8% 7% 8% 8% 8% koguhõives Allikas: Statistikaamet 5 4.3. Programmi eelarve Tabel 2. Programmi eelarve Programmi eelarve investeeringutega 2021 2022 2023 2024 kulud 52 218 759 52 211 577 50 697 132 16 404 090 sh välistoetused ja kaasrahastus 31 651 449 31 771 934 29 184 272 0 investeeringud 4 413 813 3 964 139 3 956 139 3 789 166 sh välistoetused ja kaasrahastus 585 644 457 973 457 973 0 mitterahalised kulud 2 364 306 1 299 396 979 777 378 047 Programmi eelarve kokku 58 996 878 57 475 111 55 633 048 20 571 303 6 5. Olukorra lühianalüüs Eesti infoühiskonna arengu peamine alussammas on olnud avaliku sektori aktiivne roll innovaatiliste lahenduste tellimisel ja arengueelduste kujundamisel, samuti ettevõtete panustamine uutesse tehnoloogiatesse ning Eesti inimeste kõrge usaldus e-riigi vastu, millest tuleneb valmisolek uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamiseks. Toetudes Eesti infoühiskonna 2020 mõõdikute saavutustasemetele, on senised tegevused igas valdkonnas viinud püstitatud eesmärkidele lähemale, või eesmärgid täidetud. Samas, vaatamata pidevale arengukavas seatud eesmärkide poole liikumisele, on ikka veel paiku Eestis, kus pole kiiret internetti, e-riigi baastaristu vajab jätkuvat kaasajastamist, e-teenused on eri asutuste vahel killustunud ning kohati raskesti leitavad, kodanike ja ettevõtjate oskused IKT võimalusi rakendada on ebaühtlased ning tehnoloogia areng libiseb oskuste arengul eest ära, e-Eesti maine ja eksport vajab jätkuvalt riigipoolset tuge ja koostööd. Esimene, vaieldamatult kõige kaalukama mõjuga alaeesmärk on interneti kättesaadavuse suurendamine, mis on arengukava meetmete rakendamise kaudu tuntavalt paranenud, eriti mobiilse interneti osas. Aastatel 2019–20 viidi nn viimase miili, aga ka koolide internetitaristu projekt, et tõsta ühenduste kättesaadavust ning kvaliteeti. Väljakutse on endiselt kiire interneti (kuni 100 mbit) omaksvõtt tarbija poolt, seda vaatamata suurenenud pakkumisele. Teine infoühiskonna toimimiseks vajalik komponent on riigi infosüsteemi baastaristu. Kuigi riigi teenuste taristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb tehnoloogia kiire arengu ning tarbijate ootuste valguses seda jätkuvalt ajakohastada või vajaduse korral selle osi ka välja vahetada. See tagab taristu komponentide pideva terviklikkuse ja käideldavuse ning vastavuse konfidentsiaalsuse nõuetele. Avaliku sektori IKT-lahenduste tervikliku toimimise eeldus on nende koosvõime. Väljakutse on tugevam riigi infosüsteemi koosvõime põhimõtete jõustamine ning era- ja avaliku sektori vahelise koosvõime loomine. Taas on käivitatud arhitektuurinõukogu töö, et uuendada koosvõimeraamistikke selleks, et koosvõimet ning e- riigi arhitektuuri paremini juhtida, samuti parandada koostööd erasektoriga. Tehtud on pingutusi tehnoloogiasuundumustega kaasaskäimiseks, loodud näiteks riigipilve taristu, kasutusele võetud plokiahela tehnoloogia ning tehisintellekti rakendusi, kuid eesmärk on nende tehnoloogiate laiem kasutuselevõtt, et suurendada teenuste ning taristu efektiivsust. Teisisõnu, teenusteruum ei toimi veel kogu Eesti ulatuses ühtsena ja see pärsib näiteks majanduse tootlikkust. Sarnaselt on pärsitud teenuste piiriülene kättesaadavus, näiteks digiretsepti (koostöö Eesti ja Soome vahel on siiski käivitunud) või e-arvete kasutamine väljaspool Eestit. Samuti nõuab tähelepanu avaliku ja erasektori tööjaotus ning koostöömudel. Kolmas väljakutse on e-teenuste kättesaadavus, nende mugavus ning kiirus, mis paratamatult peavad sammu pidama erasektori teenuste kvaliteedi ning võimaluste rohkusega. See paneb surve alla avalike e-teenuste 7 pakkujad ning arendajad. E-teenuste valdkonnas on tänaseks juurutatud teenuste omanike kontseptsioon, mille käigus on määratud teenuste omanikud, loodud „Avalike teenuste nõukogu3“, mille kaudu on võimalik ellu viia valdkonna- ja asutuste-üleseid projekte teenuste arendamiseks. Lisaks sellele on loodud teenuste kataloog4, mis annab pildi olemasolevatest asutuste teenustest. Määrusega „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused5“, on loodud õiguslik alus liikuda kliendikesksete valdkonnaüleste teenuste suunas. Fookuses on samuti teenuste kvaliteedi näitajate väljatöötamine ning kehtestatud miinimumindikaatorite6 (aeg, rahulolu, maksumus, tehingute arv) järjepidev mõõtmine. Ambitsioon on liikuda järgmisele tasemele, osutades teenuseid sündmuspõhiselt ja terviklikult (koondades eri valdkondade ja asutuste teenused) kliendi vaates ning proaktiivselt (kasutades selleks olemasolevaid kontrollitud andmeid) seal, kus see on võimalik. Kokkuvõttes on järgmiseks arenguhüppeks kavas teenused automatiseerida, koondada kokku ning läbivalt iga teenusepakkuja juures teenustega rahulolu mõõta. Neljas valdkondadeülene osa infoühiskonna toimimisest on haridus ja oskused, mille kaudu on võimalik mõjutada digitaalsete muutuste sisseviimist igas eluvaldkonnas ning tõsta tootlikkust. Eesmärgi saavutamise riskikoht on IKT spetsialistide pakkumise suurendamine ning tegevuste kestlikkuse tagamine läbi eri haldusalade ja tegevussuundade, mh Haridus- ja teadusministeeriumi tulemusvaldkonnas. Üks lahendustest on tihedam koostöö eelkõige programmide ja tegevuste planeerimise tasandil. Väljakutse on võimaluste tagamine kõigile Eesti noortele, et omandada heal tasemel IKT-baasoskused, tegeleda IKT-huviharidusega- ja tegevuse ning andekatel talenti edasi arendada. Eesti inimeste arvuti- ja internetikasutus on kogu arengukava perioodi jooksul olnud tõusutrendis, ulatudes 2020. a lõpuks 89,1%-ni 16 – 74-aastaste eagrupis7. Partnerite koostöös on suurendatud IKT-huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ning rahastamist loodus-ja täppisteaduste valdkonnas, koolitatud juhendajaid ja loodud juhendmaterjalid. IKT-baasoskuste omandamise eelduseks üldhariduse tasemel on kokkulepitud õpilaste pädevused, need on lõimitud ainekavadesse ja rakendamist toetavad õppematerjalid ning õpetajakoolitus. Muuhulgas pööratakse erilist tähelepanu turvalisusega seotud pädevuste arendamisele ja teadlikkuse tõstmisele – jätkub Targalt Internetis programm, Kaitseministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös on käivitunud KüberNaaskli võistlus jms8. Pädevuste omandamist peab mõõtma. Alates 2014. aastast on üldhariduse riiklikus õppekavas defineeritud üldpädevusena digipädevus9, valminud põhikooli IKT ainekava, IKT on lõimitud aineõpetusse, loodud on 3 https://www.mkm.ee/et/avalike-teenuste-noukogu 4 https://www.riigiteenused.ee/et/teenuste-otsing 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 6 https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/20180213_teenuste_kvaliteedi_juhis_atn_kinn.pdf 7 Statistikaamet 8 KüberNaaskel 9 Digipädevus riiklikus õppekavas 8 digitaalsete õppematerjalide portaal10. Käivitunud on õppekavade arendus ja suuremalt planeeritakse tähelepanu pöörata digi- ja andmekirjaoskuse ning meediakirjaoskuse arendamisele, algoritmilise mõtlemise arendamisele. Kevadel 2018 toimusid piloodina põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste IKT oskuste taseme mõõtmiseks tasemetööd. 2019. a piloteeritakse tasemetööd kutsehariduse kutsekeskhariduse õppekavadel. Võtmetähtsusega on õpetajad, kes peaksid tehnoloogiat oskuslikult õppetööga vajadus- ja võimaluspõhiselt siduma. Kuigi õpetajakoolitusega on tegeletud juba kümmekond aastat, ei peeta endiselt nende oskuseid piisavateks ning koolitusvajadus on jätkuv. Kuigi alates 2018. a sügisest paranes digitaalsete õppematerjalide kättesaadavus, on kasutusoskus laiemalt ebapiisav. Eesti üldhariduse keskmine tase on väga kõrge, kuid piisavalt ei tegeleta andekatega, sh IKT valdkonnas, kellel on suur potentsiaal. IKT-spetsialistide tööjõupuuduse leevendamiseks jätkatakse IT-Akadeemia programmiga11 IT-õpet pakkuvates kõrgkoolides. Täiendavalt IT-õppele, on IT-Akadeemia programmi kaudu hakatud rahastama erialaste IKT-oskuste arendamist ja vastavat õppekavaarendust ning 2018. aastast ka teadusvõimekuse tugevdamist. Välismaise tööjõu Eestisse toomist hõlbustab lisaks välismaalaste seadusele 2018. a käivitatud 2000 IT-spetsialisti projekt Work in Estonia12 programmis. Uue ümberõpet pakkuva projektina katsetatakse Vali- IT!13 koolitusmudelit, mis annab inimestele võimaluse karjäärimuutuseks. Nii avaliku kui ka erasektori e-lahendused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja andnud Eestile tõsiseltvõetava partneri ja hinnatud kaasarääkija staatuse rahvusvahelistes koostöövormides, sealhulgas Euroopa Liidus ja NATOs ning avatud valitsemise partnerluse14, aga ka digimeelsete riikide koostööformaatides, samuti läbi vastastikuse koostöö memorandumite. Eelnevatega läbivalt seotud teema on e-riigi kestlikkus, mis tuleneb aastate jooksul esinenud pideva ülalhoiu ja edasiarenduse, aga ka küberturbe valdkonna alarahastusest. Senistel hinnangutel võib tehnoloogiline „võlg“ riigi infosüsteemides ulatuda kuni 60 miljoni euroni aastas, mida Riigikogu ning Valitsus viimase riigieelarve strateegiaga on küll vähendama asunud, aga mida tuleb jätkata. Rahastuse osas on väljakutseks olnud ka projektipõhine arendus struktuurifondide (SF) vahenditest, mis seab piiranguid arenduste agiilsusele ja pidevale uuenemisele, mistõttu on suund SF vahendite osakaalu järk-järgulisele vähendamisele. 10 https://e-koolikott.ee/ 11 https://www.hitsa.ee/ikt-haridus/ita 12 https://www.workinestonia.com/?lang=et 13 http://vali-it.ee/ 14 https://vm.ee/et/uudised/eesti-uhines-ametlikult-avatud-valitsemise-partnerlusega 9 6. Meetmed ja tegevused 6.1. Meede 1 – SIDETURU JA ÜHENDUSTE ARENG Tabel 3. Meetme „Sideturu ja ühenduse areng“ eesmärk ja mõõdik Meetme eesmärk: Kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja taskukohase sidetaristuga Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Kiire internetiühendusega 84% 88% 90% 92% 92% kaetud majapidamiste osakaal Allikas: TTJA, Aruanne elektroonilise side valdkonnas toimunud arengutest 6.1.1. Programmi tegevus: Sideturu reguleerimine ja arendamine Sideturu st elektroonilise side turu ja postside turu arendamise eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis oleks kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega ning toetaks sideturu arengut. Sellega luuakse vajalik õiguslik regulatsioon elektroonilise side turule sisenemiseks, elektroonilise side tururegulatsiooni teenusele, numeratsioonihaldusele ja elektroonilise side teenuse järelevalvele. Loodav elektroonilise side regulatsioon toetab Eesti infoühiskonna arengukavaga võetud eesmärkide täitmist. Loodava postside regulatsiooniga tagatakse universaalse postiteenuse osutamine Eestis, universaalse postiteenuse osutaja jätkusuutlikkuse ning nähakse ette ebamõistlikult koormavate kulude katmist. Lisaks toetatakse riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse näol perioodika kodukannet maapiirkonnas. Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdik Programmi Tagada õiguslik raamistik, mis toetab sideturu arengut ja konkurentsi. tegevuse eesmärk: Mõõdik, sh Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase allikas (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Järgmise --- 2/3 5G sagedusi Kõik 5G Esimesed 5G Esimesed 5G põlvkonna on välja antud sagedused on võrgud on võrgud on mobiilisideks välja antud kasutuses kasutuses valmisolek Allikas: MKM Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, TTJA 6.1.2. Programmi tegevus: Sideühenduste reguleerimine ja arendamine Tegevuse tulemusena ehitatakse lõpuni lairibaühenduse baasvõrk ning paraneb kiire interneti kättesaadavus kõikjal Eestis. Samuti on tagatud raadiosageduste haldus ning väljaandmine, muuhulgas selleks, et võtta kasutusele uue põlvkonna andmeside, 5G. Selleks, et hoogustada järgmise põlvkonna mobiilside võrkude 10 rajamist ja kasutuselevõttu Eestis, töötatakse välja ja viiakse ellu Eesti 5G tegevuskava. Tabel 5. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdikud Programmi tegevuse eesmärk: Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduste arengule Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi 80% 90% 95 % 100 % 100 % Eesti elanike jaoks (kaabelside) Allikas: TTJA Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, TTJA 11 6.2. Meede 2 – RIIGI INFOSÜSTEEMI ARENG Riigi e-teenuste baastaristu on kogum riigi infosüsteemidest ja usaldusteenustest, mis võimaldab riigiasutustel koguda ning jagada infot ja osutada kodanikele ning ettevõtetele teenuseid, samuti ka ettevõtetel kasutada teenuseid majandustegevuse teostamiseks. Baastaristu arendus toimub Riigi infosüsteemi ametis ning poliitika kujundamine ning koordinatsioon MKMi riigi infosüsteemi osakonnas. Meetme eesmärk on, et E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt. Seda tagatakse läbi selle, et riigi e-teenuste baastaristut ja elektroonilise identiteedi jt teenuseid hoitakse käideldavana ning kaasaegsena, vajaduse korral vahetatakse välja osasid, et tagada komponentide pidev terviklikkus, käideldavus ning vastavus konfidentsiaalsuse nõuetele, ja tagatakse teabe korrektne säilimine ning andmete ja teenuste (riikidevaheline) taaskasutamine. Tabel 6. Meetme „Riigi infosüsteemi areng“ eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Turvalist elektroonset identiteeti 69% 69% 69% 71% 71% (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID, Smart ID) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest Allikas: RIA Mitteresidentide poolt loodud 10500 19500 25000 31250 31250 ettevõtete arv Allikas: EAS, E-Residentsuse programm Riikide arv, kellega Eesti on 2 3 5 7 7 avanud teenuste baastaristul (nt X- teel või elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid Allikas: RIA X-teega liitunud ettevõtete arv 324 336 342 348 348 Allikas: RIA 6.2.1. Programmi tegevus: Riigiside ja riigivõrgu arendamine Riigivõrk on peamine andmeside teenuse osutaja avalikule sektorile (97%). Riigivõrgu baasilt teavitab CERT- EE küberohtudest ning korraldab ennetustegevusi. Riigivõrgu eesmärk on tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud. Riigivõrk pakub ka andmeside teenust, mida kasutatakse andmevahetuseks EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Eesmärk on magistraalvõrgu laiendamine ja andmete läbilaskevõimekuse suurendamine, kohalike omavalitsuste Riigivõrku liitmine, samuti ka dubleerimise vähendamine, vajadusel konsolideerimine. Luuakse riigiside kontseptsioon. Tabel 7. Programmi tegevuste eesmärk ja mõõdikud Programmi Tagada riigile turvalised ja toimepidevad infokommunikatsiooni ning nutika tegevuse eesmärk: taristu teenused. Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Tagada võrkude omavaheline 99,89% 99,95% 99,95% 99,95% 99,95% liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud. Teenuse käideldavuse % 12 Allikas: RIA Tagada andmeside teenuse 99% 99% 99% 99% 99% andmevahetuseks ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Teenuse käideldavuse % Allikas: RIA Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA 6.2.2. Programmi tegevus: Riigi e-teenuste baastaristu arendamine Riigi infosüsteem toetab kogu ühiskonna ja majanduse arengut, kuna selle najal toimib kogu riigis ühtne e- teenuste ruum. Selleks tuleb alusplatvorme arendada ja taaskasutust edendada, infole ja andmete ligipääsu edendada, jm. e-Teenuste ruum peab olema seejuures avatud ja ühtne ka rahvusvaheliselt, sest ettevõtted ja inimesed toimetavad piiriüleselt – sh Euroopa Liidu ühtse turu tingimustes. Tabel 8. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud Programmi tegevuse On tagatud e-teenuste baastaristu, mis toetab Eesti elanike ja ettevõtjate eesmärk: tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt. Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Turvalist elektroonset 60% 67% 69% 71% 71% identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest Allikas: RIA Mitteresidentide poolt 10500 19500 25000 31250 31250 loodud ettevõtete arv Riikide arv, kellega Eesti 2 3 5 7 7 on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid Allikas: RIA X-teega liitunud ettevõtete 324 336 342 348 348 arv Allikas: RIA Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA, Siseministeerium, TTJA, Maaamet, EAS, Statistikaamet. 13 6.3. Meede 3 – Paremad avalikud teenused IKT abil Majanduse konkurentsivõime ja ühiskonna areng eeldavad head riigivalitsemist. Riikidel tuleb vähema ressursiga toimida üha paremini, et vastata elanikkonna kasvavatele ootustele saada mugavaid teenuseid. IKT nutikas ärakasutamises peitub märkimisväärne potentsiaal parema riigivalitsemise kujundamiseks. Selleks tuleb luua tingimusi ja anda suund IKT kasutuselevõtuks poliitikavaldkondades ja avaliku sektori asutustes, nii avalike teenuste osutamise kui ka asutuste toimimise parendamiseks. Lisaks olemasolevatele tegevustele on eraldi programmi tegevuse kaudu eesmärgistatud proaktiivsete, taustal toimivate e-teenuste juurutamine. Tabel 9. Meetme „Paremad avalikud teenused IKT abil“ eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Rahuolu e-teenustega 90% 59,68% 70% 80% 90% 90% ettevõtjate seas Allikas: MKM Teenuste kataloog -riigteenused.ee Rahuolu e-teenustega 85% 65,18% 75% 80% 85% 85% elanike seas Allikas: MKM Teenuste kataloog -riigteenused.ee 6.3.1. Programmi tegevus: Proaktiivsed, taustal toimivad avalikud teenused IKT abil Programmi tegevus hõlmab terviklike sündmusteenuste arendust, äripoole digimuutuste nõustamist, teenuste elutsükli haldust ja piiriülest koostööd Läänemere piirkonnas e-teenuste loomisel. Tabel 10. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud Programmi tegevuse Avalike teenuste toimimine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt eesmärk: Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Töötavate proaktiivsete 1 4 7 10 10 sündmusteenuste arv Allikas: MKM Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM, RIA, Rahandusministeerium 14 6.4. Meede 4 - IKT oskuste areng Siht on arendada järjepidevalt digitaalset kirjaoskust, et ei tekiks või süveneks (digitaalne) lõhe ühiskonnas – et kõigil eestimaalastel oleks piisavalt teadlikkust ja oskusi IKT abil oma elukvaliteeti ja heaolu tagada, avalikke teenuseid kasutada jm. E-lahenduste kasutamise vajalik eeldus on inimeste teadlikkus infoühiskonna võimalustest ja ohtudest, sealhulgas oskused end ohtude eest kaitsta (NB! küberturvalisuse tegevused on kaetud küberturvalisuse programmis). Tabel 11. Meetme „IKT oskuste areng“ eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Interneti mittekasutajate 9,8% 8% 6% 5% 5% osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas Allikas: Statistikaamet (IT32: 16-74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi IKT- spetsialistide osakaal 6,8% 8% 8% 8% 8% koguhõives Allikas: Statistikaamet 6.4.1. Programmi tegevus: Digitaalse kirjaoskuse tagamine Programmi tegevus hõlmab kodanike digitaalse kirjaoskuse ehk baasoskuste arendamist. Tabel 12. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Programmi tegevuse Inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks eesmärk: kasutada Mõõdikud: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Interneti mittekasutajate 9,8% 8% 6% 5% 5% osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas Allikas: Statistikaamet (IT32: 16- 74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM 6.4.2. Programmi tegevus: Kõrgemate IKT-oskuste arendamine Programmi tegevus hõlmab IKT-oskuste kaudu Eesti elanike heaolu suurendamist ja konkurentsivõime tõstmist tööturul läbi IKT spetsialistide hariduse, näiteks andmeteaduste ja IT õiguse õppekavade väljatöötamise toetamise ning õppe rahastamise. 15 Tabel 13. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Programmi tegevuse Suurema lisandväärtusega töökohtade arvu kasv kõrgemate IKT-oskuste eesmärk: kaudu Mõõdikud: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) IKT- spetsialistide osakaal 6,8% 8% 8% 8% 8% koguhõives Allikas: Statistikaamet Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: MKM Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja IY Infoühiskond nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks IY Infoühiskond ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. IY-01 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal IY-02 Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas IY-03 Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist IY-04 identiteeti omavatest elanikest IY-05 Interneti mittekasutajate osakaal 16-74-aastaste Eesti elanike seas IY-06 IKT-spetsialistide osakaal koguhõives Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest IY-07 digitaalsetest lahendustest Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: IY-08 turvariski vältimise kaalutulustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: IY-09 turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest Tehnoloogiatrende ja elanike vajadusi arvestav taristu, mis töötab nii E-riigi ja sideturu avaliku kui ka erasektori huvides, võimaldades tootlikkuse kasvu IYER areng mõlemas sektoris ning kõigil isikutel Eestis kasutada mis tahes ajal kiiret internetti IYER-01 100Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal IYER-02 Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: 16-74-aastaste elanike seas IYER-03 Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga: ettevõtjate seas Turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate inimeste osakaal elektroonilist IYER-04 identiteeti omavatest elanikest IYER-05 Interneti mittekasutajate osakaal 16-74-aastaste Eesti elanike seas IYER-06 IKT-spetsialistide osakaal koguhõives Sideturu ja Kõigile tarbijatele on loodud liitumise võimalus kvaliteetse ja taskukohase IYER01 ühenduste areng sidetaristuga IYER01-01 Kiire internetiühendusega kaetud majapidamiste osakaal Sideturu IYER0101 reguleerimine ja Tagada õiguslik raamistik, mis toetab sideturu arengut ja konkurentsi. arendamine Järgmise põlvkonna mobiilisideks valmisolek IYER0101-01 Sideturu arengu poliitika IYER010101 kujundamine ja selle Luua õiguslik raamistik sideturu arenguks. elluviimise korraldamine IYER010101-01 Üheselt mõistetavad õigusaktid. IYER010101-02 Uuendatud, välja töötatud õigusaktid. Tegevus – ja kasutusõiguse IYER010102 andmine Turuvajadustele vastavate ja kvaliteetsete teenuste tagamine (elektrooniline side) IYER010102-01 Menetluste arv Elektroonilise side IYER010103 Elektroonilise side teenuste turu arengu ja konkurentsi tagamine tururegulatsioon IYER010103-01 Analüüside ja otsuste arv Numeratsiooni kasutuse IYER010104 Eesti vajaduste tagamine numeratsiooni kasutamiseks pikas perspektiivis pikaajaline planeerimine IYER010104-01 Kõikide numbriliikide piisav varu Elektroonilise side ja IYER010105 meediateenuste Kvaliteetsete teenuste tagamine järelevalve IYER010105-01 Menetluste arv. Osadel olulistel alaliikidel põhjalikum aruandlus. Sihtotstarbelise toetuse IYER010106 taotlemine (perioodika) Üleriigiliselt ühtse hinnaga perioodika kojukande tagamine. IYER010106-01 Seadusest tulenevad kohustused on täidetud Toetus on sihtotstarbeliselt kasutatud. IYER010106-02 Sideühenduste IYER0102 reguleerimine ja Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduse arengule arendamine 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks IYER0102-01 (kaabelside) Raadiosageduste IYER010201 kasutamise Raadiospektri efektiivse ja häirevaba kasutuse tagamine järelevalve IYER010201-01 Menetluste arv Tegevus – ja kasutusõiguse IYER010202 andmine Raadiospektri efektiivse ja häirevaba kasutuse tagamine (raadioside sagedusload) IYER010202-01 Menetluste arv Raadiomonitooring Raadiosageduste kasutamise planeerimiseks küllaldase info tagamine. IYER010203 ja raadiomõõtmised Häirevaba raadioeeter. IYER010203-01 Monitooringukokkuvõtete ja raadiomõõtmiste arv Raadiosageduste Eesti vajaduste tagamine ja kaitse raadiosageduste kasutamiseks pikas IYER010204 kasutuse pikaajaline perspektiivis ja rahvusvaheliselt. planeerimine IYER010204-01 Optimaalne sagedusressurss uute teenuste osutamiseks Sideühenduste arengu poliitika Luua õiguslik raamistik, mis aitaks kaasa sideühenduse arengule, sh luua IYER010205 kujundamine ja õiguslik raamistik juurdepääsuvõrgu „viimane miil“ ehituse toetamiseks. selle elluviimise korraldamine IYER010205-01 Üheselt mõistetavad õigusaktid. IYER010205-02 Uuendatud ja välja töötatud õigusaktid. Sihtotstarbelise IYER010206 toetuse taotlemine Meresõiduohutuse tagamine, ööpäevaringse sidevõimaluse kindlustamine (mereside) laeba ja kalda vahel. Seadusest tulenevad kohustused on täidetud ja toetus on sihtotstarbeliselt IYER010206-01 kasutatud. Sidevõrgule juurdepääsu Siseriikliku turvalisuse ja ohutuse tagamine, sideettevõtjad tagavad jälitus- IYER010207 võimaldamise või julgeolekuasutustele juurdepääsu sidevõrgule kulude hüvitamine IYER010207-01 Sideettevõtjate kulud on hüvitatud. Baasvõrgu IYER010208 väljaehitamise Kiiret internetühendust toetav baasvõrk on välja ehtitatud. toetuse andmine IYER010208-01 Baasvõrk on välja ehitatud ja toetus välja makstud (teenus lõppeb 2020) Riigi infosüsteemi E-teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate tegevusi nii kodus IYER02 areng kui ka piiriüleselt Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID, Smart ID) IYER02-01 kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv IYER02-02 Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või IYER02-03 elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid IYER02-04 X-teega liitunud ettevõtete arv Riigiside ja riigivõrgu Tagada riigile turvalised ja toimepidevad infokommunikatsiooni ning nutika IYER0201 arendamine taristu teenused. Katkematu side teenuse tuumikvõrgu toimepidevus Mereside teenus Teenuse käideldavus 99,997% Tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud. Teenuse käideldavuse % Tagada andmeside teenuse andmevahetuseks ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Teenuse käideldavuse % RTIX võrguliikluse Tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on IYER020101 vahetuspunkt mingil põhjusel häiritud. IYER020101-01 Teenuse käideldavuse % Riigivõrgu Andmeside- ja internetiühenduste ehitus ja teenuste osutamine IYER020102 andmesideteenus riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele. IYER020102-01 Teenuse käideldavuse % IYER020102-02 Ühenduste väljaehitamise mediaan (päev) IYER020102-03 Rikete lahendamise kiirus (kesmine päeva) Kliendikogemus (%, positiivne trend) TESTA-NG Tagada andmeside teenuse andmevahetuseks ELi institutsioonide ja IYER020103 andmeside liikmesriikide vahel teenus IYER020103-01 Teenuse käideldavuse % Riigi e-teenuste On tagatud e-teenuste baastaristu, mis toetab Eesti elanike ja ettevõtjate IYER0202 baastaristu tegevusi nii kodus kui ka piiriüleselt arendamine Turvalise elektroonse identiteedi kasutamine. Turvalist elektroonset IYER0202-01 identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) kasutavate inimeste osakaal eID- d omavatest elanikest Mitteresidentide poolt loodud ettevõtete arv IYER0202-02 Riikide arv, kellega Eesti on avanud teenuste baastaristul (nt X-teel või IYER0202-03 elektroonsel identiteedil) põhinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid IYER0202-04 X-teega liitunud ettevõtete arv Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks Infoühiskonna kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi IYER020201 poliitika tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja kujundamine riigivalitsemise tõhusust. IYER020201-01 *Infoühiskonna arengukava on partneritega läbi räägitud. IYER020201-02 *Infoühiskonna arengukava on jõustatud. IYER020201-03 *Valdkond on aja- ja asjakohaste õigusaktidega kaetud. IYER020201-04 *Programmid on tähtaegselt koostatud. *Eesti seisukohad on EL, OECD ja teistes rahvusvahelistes IYER020201-05 koostöövormides esindatud. Pakkuda autentimisteenust Eesti avaliku sektori asutustele Eesti ja EL IYER020204 Autentimisteenus liikmesriikide kodanike tuvastamiseks läbi e-teenuste. Partnerite rahulolu (%, positiivne trend) IYER020204-01 Teenustega liitunud ärikasutajate arv IYER020204-02 Node käideldavus (%) IYER020204-03 Riigi autentimisteenuse (TARA) käideldavus (%) Usaldusteenusete IYER020205 Tagada toimiv eID ökosüsteem, sh toimivad usaldusteenused korraldamine IYER020205-01 Vastavus eIDAS ja EUTS nõuetele IYER020205-02 TS Proxy käideldavus (%) eID ja digiallkirja Võimaldada läbi tarkvara baaskomponentide arenduse ja levitamise e- IYER020206 integratsioonivahe Teenuste pakkujatele id-kaardi ja mobiil-ID võimekust. ndite tugi Partnerite rahulolu (%, positiivne trend) eID Tagada lõppkasutajatele tarkvara kasutamine, mille abil saavad nad lõppkasutajatarkv IYER020207 allkirjastada dokumente, krüpteerida neid ning hallata ka oma ID-kaarti ara arendus ja (sertifikaatide uuendamine, PIN/PUK koodide vahetamine jne). haldus DD4 kasutajate rahulolu (eID teenused kokku) (% positiivne trend) DigiDoc4 tehingute arv kuus - Kui palju on kalendrikuus DigiDoc4 kasutatud digiallkirjastamiseks (arv positiivne trend) TSL allalaadmised (DD4 käivitamised) (tk, positiivne trend) Tagada keskne elektroonilise identiteedi ja e-allkirjastamise teadmuste eID ja haldamine, suunata valdkonna õigusloome ja poliitika kujundamise IYER020208 digiallkirjastamiseko protsesse, tagada sujuv koostöö kogukonnaga. mpetentsikeskus IYER020208-01 Tugeva eID kasutajate osakaal (%) - kui suur osa väljastatud eID-st (sh ID1, MID, SID) on kasutatud min 1x viimase 6 kuu jooksul Kasutajatoe kõnede suhe tehingutesse- Kui palju pöördutakse IYER020208-02 kasutajatoe poole,% tehingute hulgast. IYER020208-03 Partnerite rahulolu (% positiivne trend) Riigi IS Koguda ja teha kättesaadavaks riigi infosüsteemide ja andmete kirjeldused IYER020209 haldussüsteemi ning võimaldada nõuete kontrolli sh teostada RIA poolne hindamine korraldamine IYER020209-01 Kliendikogemuse positiivne trend IYER020209-02 Teenuse käideldavuse % (kuu keskmine) Dokumendivahetu Võimaldada avaliku sektori asutustel vahetada dokumente turvaliselt, IYER020210 skihi arendus ja efektiivselt ning hajusal põhimõttel, kasutades selleks oma haldus dokumendihaldussüsteeme. IYER020210-01 Asutuste osakaal kohustuslikest DHXi kasutajatest % Infosüsteemide andmevahetuskihi Võimaldada turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist IYER020212 (X-tee) arendus ja andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga. haldus IYER020212-01 Kliendikogemuse positiivne trend X-tee keskuse SLA tagatud - globaalse konfiguratsiooni päringu reaktsiooni IYER020212-02 aeg maksimaalse viitega 30sekundit, 90% päringutest peab mahtuma maksimaalse viite sisse RIA pakub ühtset protokolli ning keskset volituslahendust, mille abil on inimesel (volitaja) võimalik volitada kolmandaid osapooli (volituse saaja) Nõusolekuteenuse IYER020213 tema andmeid kasutama. Kodaniku volitus võimaldab teenusepakkujale arendus ja haldus kontrollitud ligipääsu andmetele, mida hoitakse mõnes riigi hallatavas infosüsteemis. IYER020213-01 Nõusoleku alusel andmeid väljastavate IS arv Võimaldada andmekogu omanikul kasutada standardset ja modulaarset Andmejälgija IYER020214 tehnilist lahendust isikuandmete töötlemise jälgimiseks konkreetses arendus ja haldus andmekogus. IYER020214-01 Andmejälgija liidestanud infosüsteemide hulk Valimiste Valimiste infosüsteem on 24/7 kasutatav turvaline ja usaldusväärne teenus, IYER020211 infosüsteemide mis võimaldab kõigil kasutajagruppidel läbi viia valimisi, hääletusi, arendus ja haldus referendumeid jne. Kliendikogemus (% positiivne trend) IYER020211-01 Arenduste läbiviimine vastavalt kokkulepitud arendusplaanile Riigiasutuste ja teenuse osutajate informatsioon teenuste toimimisest ja IYER020211-02 võimalikest häiretest/ intsidentidest on keskse olukorrateadlikkuse SitITKAS arendus platvormiga integreeritud Ettenähtud(lepingulisel) perioodil arendustellimuste täitmine kokkulepitud IYER020211-03 mahus Paremad avalikud IYER03 teenused IKT abil Rahuolu kasv e-teenustega ettevõtjate ning elanike seas IYER03-01 Rahuolu e-teenustega 90% ettevõtjate seas IYER03-01 Rahuolu e-teenustega 85% elanike seas Proaktiivsed, taustal IYER0301 toimivad avalikud Avalike teenuste toimimine kasutajatele mugavalt ja riigile tõhusalt teenused IKT abil IYER0301-01 Töötavate proaktiivsete sündmusteenuste arv Avalike teenuste Tagada teenuste arendamise koordineerimine ja teabehalduse juurutamine IYER030101 arendamine & avalikus sektoris. Teenuste osutamiseks vajaliku teabe kindlaksmääramine, teabehaldus IKT abil jagamine ja vahetamine; Õigusruum on kooskõlas IKT arengutega; Tagasiside andmise osakaal õigusaktide/eelnõude puhul (peaks IYER030101-01 vähenema); IYER030101-02 Rahulolu positiivne; valdkonnas on kokkulepete põhjal tehtud muudatusi. Diginno, Laanemere IYER030102 pk teenuste Tagada teenuste arendamise koordineerimine Läänemere piirkonnas arendamine IKT abil IYER030102-01 Aktiivselt kaasatud ettevõtjate arv projekti vältel on vähemalt 1470. IYER030102-02 Tehtud piiriülesed näidisteenused Koosvõimeliste Tagada õiglane vahendite jagamine, et tekiksid asutuste ülesed IYER030103 teenuste koosvõimelised teenused arendamine IYER030103-01 Töötavad koosvõimelised teenused IYER030103-02 Rahulolu Pacinno, Laanemere pk Tagada piiriülese koostöö toimimine ja digikoostöö koordinerimine IYER030104 digiprojekt. Läänemere piirkonnas koordineerimine Läbi on viidud seminarid, ümarlauad jt teised koordineerivad üritused, samuti muud promoüritused, mille tulemusena tõuseb teadlikkus Läänemere IYER030104-01 piirkonnas digivaldkonnas toimuvast, samuti projektide rahastusvõimalustest. IYER030104-02 Algatatud piiriülesed projektid. e-riigi baastaristu E-riigi baastaristu ja e-teenuste arendamiseks vajalikud ressursid IYER030105 ja teenuste on aja- ja asjakohaselt RÜ-le ja projektide elluviijatele koos vajaliku rahastamine nõustamisega kättesaadavad (ERF, RE). IYER030105-01 *Meetme määrused on aja- ja asjakohaselt koostatud. IYER030105-02 *Voorude käskkirjad on tähtaegselt kinnitatud IYER030105-03 *Investeeringute kavad on tähtaegselt koostatud. Ellu viia suure majandusliku või ühiskondliku mõjuga projektid, mis võimendaksid e-Eesti arengut ning aitaksid lahendada nii IT sektori kui ka Eesti majanduse ees laiemalt seisvaid suurimaid IKT väljakutseid. Peamisteks eesmärkideks on tuua 2020. aastaks IYER030106 arenguprogrammi Eestisse 20 000 e-residendi ettevõtet, värvata välismaalt 2000 koordineerimine kõrgepalgalist IT-spetsialisti, liikuda jõuliselt edasi tööstuse ja ehituse digitaliseerimisega ning võimendada suurima potentsiaaliga teadusarendusprojekte, teiste seas näiteks andmekaeve ja küberkaitse vallas. IYER030106-01 *IKT arenguprogrammi dokument on tähtaegselt kinnitatud. IYER030106-02 *Elluviimise ülevaated on tähtaegselt koostatud Riigiportaal eesti.ee Riigiportaal kui keskkond on usaldusväärne teejuht ja mugav kanal Eestiga IYER030107 arendus ja haldus seotud inimeste ja riigi vahel info edastamiseks IYER030107-01 Kliendikogemus (% positiivne trend) IYER030107-02 SLA tagamine Riigiportaal platvormiteenuste Platvormiteenused võimaldavad ühtsetel alustel ja efektiivselt riigi e- IYER030110 arendus ja haldus teenuseid arendada ja pakkuda Partnerite rahulolu (% positiivne trend) IYER030110-01 SLA tagamine EL toetustest IKT EL struktuuritoetustest IKT arendamiseks rahastamise korraldamine viisil, et projektide IYER030111 oleks tagatud IT-investeeringute läbipaistev, korrakohane ja efektiivne rahastamise kasutamine korraldamine IYER030111-01 Taotlusvoorud on korraldatud rakendusasutuse poolt määratud tingimustel IYER030111-02 Toetused on välja makstud ainult abikõlblike kulude katteks 1) Teadlikkuse tõstmine infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning Eesti e- riigi arengutest, et tõhustada seeläbi IKT teenustetaristu planeerimist, Teadlikkuse arendamist ja laiendada kasutuselevõttu; IYER030112 toetusskeemi 2) teadmuse suurendamine ja levitamine nii teenustetaristu loodud elluviimine komponentide kui tuleviku arenguvajaduste kohta, et tagada taristu jätkusuutlik areng ning piiriülene toimimine. IYER030112-01 Teadlikkuse tõstmiseks ja teavitustegevusteks läbiviidud projektide arv Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline IYER04 IKT oskuste areng konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu IYER04-01 Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas IYER04-02 IKT- spetsialistide osakaal koguhõives Digitaalse Inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks IYER0401 kirjaoskuse kasutada tagamine Interneti mittekasutajate osakaal 16–74-aastaste Eesti elanike seas IYER0401-01 Infoühiskonna arengukava ja Küberturvalisuse strateegia IKT oskuste ning IKT oskuste alaste tööjõu alaste eesmärkidest lähtuvate koolitusprojektide elluviimine ja IYER040101 projektide täiskasvanud tööealise elanikkonna IKT-alaste oskuste ja teadmiste rahastamine edendamine. Programmi abikõlblikkuse perioodi lõpuks on koolitatud läbi viidud IYER040101-01 koolitushangete kaudu 11 500 inimest. Kõrgemate IKT- Suurema lisandväärtusega töökohtade arvu kasv kõrgemate IKT-oskuste IYER0402 oskuste arendamine kaudu IKT- spetsialistide osakaal koguhõives IYER0402-01 IKT oskuste ja IKT-oskuste kaudu suurendada Eesti elanike heaolu ja konkurentsivõimet IYER040201 tööjõu poliitika tööturul. kujundamine *Infoühiskonna arengukava IKT oskuste alased eesmärgid on partneritega IYER040201-01 läbi räägitud. *Infoühiskonna arengukava IKT oskuste alased eesmärgid ja tegevused on IYER040201-02 programmidesse kavandatud. *MKMi vastutusel olevad tegevused on ellu viidud. IYER040201-03 IYER040201-04 *Valdkonna edenemisest on ülevaated koostatud. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ... veebruari 2020. a käskkirjaga nr … kinnitatud programmi "E-riigi ja sideturu arendamise programm 2020-2023 " lisa 1 2020 2021 2022 2023 Algtase Asutus 58 996 878 € 57 475 111 € 55 633 048 € MKM EA liik Konto liik 2021 2022 2023 2024 Algtase Konto liik 60 712 102 € 59 043 267 € 56 944 974 € 20 930 179 22% 24% 26% 26% 18% 70% 80% 90% 90% 59,68% 75% 80% 85% 85% 65,18% 67% 69% 71% 71% 60,00% 8% 6% 5% 5% 10% 8% 8% 8% 8% 6,80% 70 - sihttasemed 148 138 128 128 korrigeerida 3,10% 3,10% 3,10% 3,10% 3,10% 65% 65% 65% 65% 57,60% 58 996 878 € 57 475 111 € 55 633 048 € 20 571 303 € 22% 24% 26% 26% 18% 70% 80% 90% 90% 59,68% 75% 80% 85% 85% 65,18% 67% 69% 71% 71% 60,00% 8% 6% 5% 5% 11% 8% 8% 8% 8% 6,80% 10 709 932 € 10 679 811 € 11 574 352 € 6 440 315 € 88% 90% 92% 92% 84% 7 268 171 € 7 298 312 € 8 199 501 € 3 087 983 € Kõik 5G Esimesed 5G 2/3 5G sagedusi Esimesed 5G võrgud sagedused on võrgud on on välja antud on kasutuses välja antud kasutuses --- jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah 610 610 610 610 610 1 2 1 1 1 Jah Jah Jah Jah Jah 40 40 40 40 40 Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah 3 441 760 € 3 381 499 € 3 374 851 € 3 352 332 € 90% 95% 100% 100% 80% 190 190 190 190 190 3800 3800 3800 3800 3835 1000 2000 2000 2000 1000 Jah Jah Jah Jah Jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah Jah Jah Jah Jah Jah jah jah jah jah jah 10 278 114 € 9 310 160 € 9 186 212 € 8 482 229 € 69% 69% 71% 71% 69% 19500 25000 31250 31250 10500 3 5 7 7 2 336 342 348 348 324 3 068 266 € 2 836 522 € 2 912 265 € 2 740 483 € 0 0 0 0 0 99,997 99,997 99,997 99,997 99,997 99,95% 99,95% 99,95% 99,95% 99,89% 99% 99% 99% 99% 99% 99,95% 99,95% 99,95% 99,95% 99,89% 99,95% 99,95% 99,95% 99,95% 99,89% 50 45 45 45 65 1 1 1 1 3 99% 99% 99% 99% 99% 7 209 847 € 6 473 638 € 6 273 948 € 5 741 746 € 67% 69% 71% 71% 60% 19500 25000 31250 31250 10500 3 5 7 7 2 336 342 348 348 324 jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah <X% <X% <X% <X% <X% 130 150 200 200 20 99,95% 99,95% 99,95% 99,95% - 99,95% 99,95% 99,95% 99,95% - jah jah jah jah jah 99,50% 99,85% 99,95% 99,95% - <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X <X <X <X <X <X <X <X <X <X 77% 80% 83% 83% 62% 0,02% 0,02% 0,02% 0,02% 0,04% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% <X% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00% - 100% 100% 100% 100% 9% <X% <X% <X% <X% <X% jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei - kasv, täpset kasv, täpset kasv, täpset numbrit ei 10 numbrit ei ole numbrit ei ole - ole planeeritud planeeritud planeeritud 9 11 13 13 4 <X% <X% <X% <X% <X% jah/ei - jah/ei - - - - 32 363 023 € 32 167 912 € 30 112 455 € 1 600 907 € 70% 80% 90% 90% 59,68% 75% 80% 85% 85% 65,18% 32 363 023 € 32 167 912 € 30 112 455 € 1 600 907 € 3 6 10 10 0 70% 70% 70% 70% 70% algtase tekib positiivne positiivne positiivne positiivne uuringust 1470 4 8 10 10 10 0 algtase tekib 60% 70% 70% 70% uuringust Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah 45% 45% 45% 45% 16% jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei <X% <X% <X% <X% <X% jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah 440 440 217 1 231 996 € 1 353 090 € 803 889 € 258 686 € 8% 6% 5% 5% 9,8% 8% 8% 8% 8% 6,80% 1 104 553 € 1 229 870 € 680 087 € 159 808 € 8% 6% 5% 5% 9,8% > 4000 > 4000 11500 11500 4000 127 443 € 123 219 € 123 803 € 98 878 € 8% 8% 8% 8% 6,80% jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah jah
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel