KÄSKKIRI
Tallinn 23.10.2019 nr 1-2/19/680
Avaliku kirjaliku enampakkumise
tulemuste kinnitamine
Keskkonnaministri 23.07.2019 käskkirja nr 1-2/19/510 alusel viis Maa-amet 01.10.2019 läbi
avaliku kirjaliku enampakkumise käesoleva käskkirja lisas nimetatud kinnisasjade tasu eest
kasutamiseks andmiseks. Avaliku kirjaliku enampakkumise läbiviimise komisjon tuvastas ja
fikseeris enampakkumise tulemused 01.10.2019 koostatud koondprotokolli lisatabelis vastavalt
käesoleva käskkirja lisas märgitule. Maa-amet tegi kõigile pakkujatele protokolli kirjalikult
teatavaks 02.10.2019.
Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 66 lõike 7 kohaselt on põllumajanduslikul otstarbel kasutatava
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja kasutamiseks andmisel eelisõigus isikul, kes enne
enampakkumist viimasena kasutas kasutamiseks antavat maad põllumajandusliku kasutuslepingu
alusel. Eelisõiguse kasutamiseks peab maad kasutuslepingu alusel kasutanud isik osalema
enampakkumisel ning kui ta ei osutu võitjaks, siis kinnitama viie tööpäeva jooksul
enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kirjalikult, et soovib rendilepingu sõlmida
enampakkumisel kujunenud hinnaga.
Käesoleva käskkirja lisas märgitud põllumajanduslikul otstarbel kasutatavad maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnisasjad sisaldavad haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut. Käskkirja
lisas nimetatud õigustatud isikud kasutasid nimetatud kinnisasju enne enampakkumist viimasena
põllumajandusliku kasutuslepingu alusel. Õigustatud isikud kinnitasid tähtaegselt, et soovivad
rendilepingu sõlmida enampakkumisel kujunenud kasutustasuga. Seega on põhjendatud kinnitada
enampakkumise tulemused käesoleva käskkirja lisas märgitud isikute kasuks, kellel on õigus
rendilepingud sõlmida enampakkumisel kujunenud kasutustasuga.
Tuginedes riigivaraseaduse § 19 lõikele 1, § 20 lõikele 1, § 23 lõikele 1, §-le 24, § 66 lg 7, § 68
lõigetele 1, 5, 6 ja 8, § 70 lõikele 1, § 71 lõikele 1 ja § 95 lõike 5 punktile 2 ning kooskõlas
keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14 "Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva
kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord":
1. Kinnitan riigivara tasu eest kasutamiseks andmise avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused
kinnisasjade kasutamiseks õigustatud isikute kasuks vastavalt käesoleva käskkirja lisas
märgitud andmetele.
2. Sõlmida punktis 1 nimetatud õigustatud isikutega 2 kuu jooksul nädala jooksul arvates
käesoleva käskkirja andmisest kirjalik rendileping.
3. Rendilepingus sätestada vähemalt keskkonnaministri 23.07.2019 käskkirjas nr 1-2/19/510
nimetatud tingimused.
4. Õigustatud isikute tasutud tagatisraha summad kuuluvad tasaarveldamisele esimese perioodi
renditasuga.
5. Maa-ametil korraldada lepingute sõlmimine ja avaldamine riigi kinnisvararegistris ning
vajadusel lepingute muutmine ja lõpetamine.
6. Teha käesolev käskkiri teatavaks Maa-ameti riigimaa haldamise osakonnale ja käesoleva
käskkirja lisas märgitud isikutele.
Käesoleva käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
KINNITATUD
23.10.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/680
01.10.2019 a toimunud enampakkumise tulemused
RVS § 66 lg 7 alusel Paremuselt II
Osalejate arv
protokolli nr
kasutamiseks õigustatud pakkumine
Kõrgeima Kõrgeim pakkumine
Jrk nr
Rendiobjekti aadress, Paremuselt II pakkuja (kinnisasja
Katastritunnus pakkumise tegija isik, isiku- ja/või (kinnisasja
Pindala, Kasutusala pindala ja SO registrikood nimi kasutustasu
nimi kasutustasu aastas)
aastas)
Pärnu maakond; Pärnu linn; Põldeotsa küla; Audru Polder MTÜ Pärnu rannaniit;
1 17 15905:002:0483 2 10 300.- MTÜ Pärnu rannaniit 7 301.-
Poldrivälja; 84,89 ha; 84,89 ha; (M) MTÜ 80362088
Põhjendus: Poldrivälja kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on MTÜ Pärnu rannaniit, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 28.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Pärnu maakond; Pärnu linn; Valgeranna küla; Audru Polder MTÜ Pärnu rannaniit;
2 19 15905:002:0485 2 5 510.- MTÜ Pärnu rannaniit 2 938.-
Piigapõllu; 34,16 ha; 34,16 ha; (M) MTÜ 80362088
Põhjendus: Piigapõllu kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on MTÜ Pärnu rannaniit, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 28.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Pärnu maakond; Pärnu linn; Põldeotsa küla; Audru Polder
3 16 15905:002:0487 2 OÜ Küttekontor; 11186019 5 621.- OÜ Küttekontor 3 062.-
Kirikupõllu; 37,33 ha; 35,61 ha; (M) MTÜ
Põhjendus: Kirikupõllu kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Küttekontor, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 22.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Pajumõisa Compakt
4 39 30101:003:0520 3 OÜ Kangru LP; 10334860 945.- Saare Muldne OÜ 920.-
küla; Sendi; 6,28 ha; 6,28 ha; (M) Maadehaldus OÜ
Põhjendus: Sendi kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Kangru LP, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 01.12.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Põripõllu Compakt Annika Kuusk;
5 40 55001:006:0583 2 645.- Annika Kuusk 510.-
küla; Savitüki; 4,28 ha; 4,28 ha; (M) Maadehaldus OÜ 47404220001
Põhjendus: Savitüki kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on Annika Kuusk, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 04.12.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Koimla küla; Compakt OÜ Lümanda Lihaveis;
6 37 44001:004:0800 4 4 208.- Saare Muldne OÜ 3 900.-
Tagasoo; 28,05 ha; 28,05 ha; (M) Maadehaldus OÜ 12193754
Põhjendus: Tagasoo kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Lümanda Lihaveis, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 26.11.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Pärnu maakond; Tori vald; Pärivere küla; OÜ Maire Puuram;
7 23 14901:003:0153 2 361.- Maire Puuram 310.-
Pistriku; 3,58 ha; 3,58 ha; (M) POLARSTOCK 45803284239
Põhjendus: Pistriku kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on Maire Puuram, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 28.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
* SO - sihtotstarve, (M) – maatulundusmaa
Tauno Tähe (FIE Tauno
Pärnu maakond; Lääneranna vald; Lõo küla;
8 6 19502:002:0320 3 OÜ Seemnevili Tähe); 36610042723 1 196.- OÜ POLARSTOCK 855.-
Soonevälja; 9,50 ha; 8,48 ha; (M)
(10655771)
Põhjendus: Soonevälja kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on Tauno Tähe (FIE Tauno Tähe), kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 05.12.2014 sõlmitud
põllumajandusliku kasutuslepingu alusel.
Pärnu maakond; Lääneranna vald; Peanse
9 7 41101:002:0259 3 OÜ Seemnevili OÜ Maaharijad; 10964845 2 467.- OÜ Maaharijad 1 400.-
küla; Prometi; 16,67 ha; 15,32 ha; (M)
Põhjendus: Prometi kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Maaharijad, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 26.11.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Tõre küla; Compakt Maadehaldus
10 41 40302:002:0030 4 Robert Kovaljov OÜ Ratla; 11493075 3 180.- 1 700.-
Mihkli; 12,72 ha; 11,33 ha; (M) OÜ
Põhjendus: Mihkli kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Ratla, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 20.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku kasutuslepingu
alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Viira küla;
11 42 40302:002:0119 4 Robert Kovaljov OÜ Ratla; 11493075 1 651.- Saare Muldne OÜ 930.-
Kulu; 7,49 ha; 6,13 ha; (M)
Põhjendus: Kulu kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Ratla, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 29.11.2014 sõlmitud põllumajandusliku kasutuslepingu
alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Ansi küla; Compakt Maadehaldus
12 35 34801:006:0144 4 Saare Muldne OÜ OÜ Haspel; 56502541 1 900.- 1 815.-
Murru; 14,09 ha; 12,1 ha; (M) OÜ
Põhjendus: Murru kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Haspel, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 30.08.2019 sõlmitud põllumajandusliku kasutuslepingu
alusel.
Saare maakond; Saaremaa vald; Kõljala küla; Kõljala Põllumajanduslik Compakt Maadehaldus
13 38 59201:002:0809 3 Saare Muldne OÜ 1 145.- 1 001.-
Põllumäe; 7,88 ha; 7,41 ha; (M) OÜ; 10123790 OÜ
Põhjendus: Põllumäe kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on Kõljala Põllumajanduslik OÜ, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 02.06.2014 sõlmitud
põllumajandusliku kasutuslepingu alusel.
Taavis Muulmann
Rapla maakond; Kehtna vald; Hertu küla;
14 26 29201:002:0131 2 (FIE Taavis OÜ Pae Farmer; 10995969 786.- OÜ Pae Farmer 420.-
Mardika; 5,20 ha; 4,91 ha; (M)
Muulmann)
Põhjendus: Mardika kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Pae Farmer, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 27.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Taavis Muulmann
Rapla maakond; Kehtna vald; Pae küla;
15 28 29201:002:0133 2 (FIE Taavis OÜ Pae Farmer; 10995969 833.- OÜ Pae Farmer 460.-
Ritsika; 5,51 ha; 5,29 ha; (M)
Muulmann)
Põhjendus: Ritsika kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on OÜ Pae Farmer, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 29.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
Uue-Tiidu
Pärnu maakond; Pärnu linn; Saari küla; Põhara Agro OÜ;
16 18 15904:001:0416 2 Mahepõllumajand 5 764.- Põhara Agro OÜ 3 445.-
Rukkimaa; 38,23 ha; 38,23 ha; (M) 10740028
us OÜ
Põhjendus: Rukkimaa kinnisasja rentimiseks õigustatud isik on Põhara Agro OÜ, kes enne enampakkumist kasutas viimasena kinnisasja 23.05.2014 sõlmitud põllumajandusliku
kasutuslepingu alusel.
* SO - sihtotstarve, (M) – maatulundusmaa
Saatja: Kaja Roosipuu <
[email protected]>
Saadetud: 08.03.2021 10:46
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Mardika kinnisasja maa rendileping
Tere
Palun Deltas registreerida maarendileping ja suunata Ülle Kallasele ja
Mulle teadmiseks.
Palun seostada vara KEMilt MKMile üleandmise aktiga
Tänan!
Kaja
From: Mari-Liis Kõõra <
[email protected]> Sent: Thursday, March
4, 2021 11:30 AMTo: Kaja Roosipuu <
[email protected]>Subject: RE:
Kaarlimõisa tee 2 kinnisasjast
Tere
See menetlus vist puudutas Mardika (829201:002:0131) kinnisasja, eks?
Saadan Mardika kinnisasja rendile andmise käskkirja ja rendilepingu.
Mari-Liis
From: Kaja Roosipuu [] Sent: Thursday, March 4, 2021 11:12 AMTo: Mari-
Liis Kõõra <>Subject: RE: Kaarlimõisa tee 2 kinnisasjast
Tere
Ma paluks ka saata ühe lepingu andmed, mis pidi tulema MKMile koos varaga
üle, aga kogemata on välja arvatud. Ja lepingu faili ei ole RKVRis ka.
Rendiarve tuleks MKMil esitada 1. aprilliks vist (Maarja Virks helistas).
RKVRis on nii juhtunud, et vara üleandmise menetluse kinnitas MKM 5.
jaanuaril, aga varaga üleantud lepingu poole nimi ei muutunud ja see jäi
Maa-ametile ning Maa-amet arvas välja kogemata.
Tervitab
Kaja Roosipuu
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/19/635
Keskkonnaministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida
esindab Tallinna notar Priidu Pärna 16.01.2018 volikirja nr 218 alusel riigimaa haldamise
osakonna nõunik Heleri Kivi ja OÜ Pae Farmer, registrikood 10995969 (edaspidi nimetatud
Rentnik), mida esindab juhatuse liige Ülo Flaur, (edaspidi Rendileandja ja Rentnik, eraldi
nimetatud Pool ja ühiselt Pooled), sõlmisid käesoleva riigi omandis, Keskkonnaministeeriumi
valitsemisel oleva kinnisasja rendilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel:
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Leping on sõlmitud keskkonnaministri 23.10.2019 käskkirja nr 1-2/19/680 „Avaliku
kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine" alusel ning on kooskõlas
riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse, keskkonnaministri 28.04.2010 määrusega nr 14
„Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja
võõrandamise kord“ ning muude Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega.
1.2 Rentniku esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi
käesoleva Lepingu sõlmimiseks Rentniku nimel. Samuti on tal kõik käesoleva Lepingu
sõlmimisel vajalikud ühingusisesed kooskõlastused ja nõusolekud ning tema suhtes ei ole
kohaldatud ärikeeldu.
1.3 Rendileandja annab Lepinguga Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1
nimetatud kinnisasja põllumajanduslikul otstarbel ja kasutusala ulatuses Lepinguga
määratud tingimustel.
2. LEPINGU ESE
2.1 Lepingu alusel antakse rendile riigile kuuluv Rapla maakonnas Kehtna vallas Hertu külas
asuv Mardika kinnisasi (katastritunnus 29201:002:0131, sihtotstarve (M), pindala 5,20
ha, riigi kinnisvararegistri kood KV49470, kinnistusraamatu registriosa nr 3446837)
(Lepingu ese). Lepingu ese antakse põllumajanduslikku kasutusse Lepingu Lisas 1
näidatud kasutusala (4,91 ha) ulatuses.
2.2 Lepingu ese on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel ning piirid on looduses
tähistamata ja pindala on ebatäpne, Rendileandja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust
looduses.
2.3 Rendileandjale teadaolevad Lepingu esemel asuvad kitsendused on märgitud Lepingu
Lisas 3 oleval maakatastri kitsenduste väljavõttel ja punktis 2.4 nimetatud aktis.
2.4 Rendileandja annab Lepingu eseme valduse Rentnikule üle Lepingu alusel kirjaliku
üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolse allkirjastamisega. Aktis märgitakse Lepingu
eseme ja selle oluliste osade kirjeldus, kasutatava ala pindala, ulatus ning
kasutuspiirangud, Lepingu eseme seisund selle üleandmise hetkel, akti koostamise aeg ja
muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Rentnik on teadlik Lepingu eseme suhtes
kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust. Akt allkirjastatakse lepingu
sõlmimisel ja see on Lepingu lahutamatuks osaks.
3. LEPINGU TÄHTAEG
3.1 Leping jõustub kuupäeval, mil selle on allkirjastanud mõlemad Pooled.
3.2 Leping lõpeb 01.10.2024 vastavalt punktis 9.1 nimetatud tingimustele.
4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1 Rendileandjal on õigus:
4.1.1 kontrollida, et Rentnik kasutab Lepingu eset üksnes põllumajanduslikul eesmärgil,
säilitades Lepingu eseme majandusliku otstarbe ning majandades Lepingu eset
korrapäraselt ja heaperemehelikult;
4.1.2 pääseda takistamatult Lepingu esemeks olevale kinnisasjale tööpäevadel kell 8.00 kuni
17.00, teavitades sellest Rentnikku 24 h ette;
4.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral on Rendileandjal õigus kohustada
Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;
4.1.4 rakendada abinõusid Lepingu eseme muutmiseks ja parendamiseks, sealhulgas kasutusala
muutmiseks ja/või maa sihtotstarbe muutmiseks, teavitades Rentnikku vajalikest
muudatustest ja parendustest;
4.1.5 anda Rentnikule kirjalik nõusolek Lepingu eseme tavapärast korrashoidu ületavate
muudatuste ja parenduste tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab
muudatuste ja parenduste tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse.
Rendileandja nõusolekul tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule
Rendileandja otsusel tasaarvestamise teel pärast seda, kui Rentnik on parendused teinud ja
esitanud Rendileandjale vastavad kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha
parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast renditasust;
4.1.6 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile
tekitatud kahju hüvitamist.
4.2 Rendileandja on kohustatud:
4.2.1 andma Rentnikule üle Lepingu eseme otsese valduse vastavalt Lepingu punktile 2.4;
4.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks
kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest keeldumise
korral esitab Rendileandja Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või
nõusoleku andmisest keeldumise kohta;
4.2.3 kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik Lepingu eset
vabatahtlikult ei tagasta, on Rendileandja kohustatud tegema toimingud, et taastada otsene
valdus vara üle, esitades vajadusel selleks hagi kohtule.
4.3 Rentnikul on õigus:
4.3.1 Lepingu eseme korrapärase majandamise tulemusena saadud viljadele;
4.3.2 üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul muuta Lepingu eseme korrapärast
majandamisviisi või teha Lepingu esemele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja
parendusi;
4.3.3 juhul, kui Lepingu esemel kasvab mets, teostada Rendileandja kirjalikul nõusolekul
Lepingu esemel vajalikku raiet metsaseaduses sätestatud ulatuses ja korras;
4.3.4 taotleda Rendileandja nõusolekul Lepingu eseme parendamiseks tehtud kulutuste
hüvitamist vastavalt punktis 4.1.5 sätestatule;
4.3.5 esitada jahipiirkonna kasutajale või selle puudumisel Keskkonnaametile ulukikahjustuste
ennetamise teatis vastavalt jahiseaduse §-s 44 sätestatule;
4.3.6 anda Rendileandja kirjalikul nõusolekul Lepingu ese allrendile;
4.3.7 nõuda Rendileandja poolse Lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju
hüvitamist seaduses sätestatud korras, esitades Rendileandjale vastava nõude ja kahju
tekkimist tõendavad dokumendid.
4.4 Rentnik on kohustatud:
4.4.1 kasutama Lepingu eset üksnes põllumajanduslikul eesmärgil, säilitama Lepingu eseme
majandusliku otstarbe, majandama Lepingu eset korrapäraselt ja heaperemehelikult ning
järgima aktis märgitud kasutuspiiranguid;
4.4.2 maksma Lepingu eseme kasutamise eest Lepingu punktis 5 määratud suuruses ja korras
renti;
4.4.3 tasuma proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega Lepingu eseme eest maamaksu vastava
teatise alusel, selles ettenähtud summas ja korras, samuti katma kõik muud kõrvalkulud
ning Lepingu esemega seotud maksud ja koormised, sh maaparandusühistu liikmeks
olemisega seotud kulud maaparandusühistu liikmeks olemise korral;
4.4.4 täitma ühistu liikme kohustusi, s.h tasuma liikmemaksu proportsionaalselt kasutusõiguse
ulatusega juhul, kui Lepingu ese kuulub või arvatakse maaparandusühistu
tegevuspiirkonda ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeerium;
4.4.5 jälgima Lepingu esemel kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites seadusega
sätestatud piiranguid;
4.4.6 tagama kuni Lepingu eseme tagastamiseni oma kulul Lepingu eseme tavapärase
korrashoiu, sealhulgas kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise
hulka kuuluva koristamise või parandamisega ning hoiduma tegevusest, mis võiks
põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu
või kahju üldsuse huvidele;
4.4.7 tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude Lepingu
eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete korrashoiu;
4.4.8 juhul, kui Lepingu eseme piirile on paigaldatud piirimärgid, tagama piirimärkide säilimise
ning ei tohi piirimärke omavoliliselt muuta, kahjustada või ümber paigutada;
4.4.9 teatama Rendileandjale vajadusest teha Lepingu eseme sihtotstarbeliseks ja ohutuks
kasutamiseks vajalikke parandusi või uuendusi, mis ei ole seotud Lepingu eseme
korrapärase majandamisega;
4.4.10 kinnisasja mõjutava ohu korral tagama ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning vara
kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede
likvideerimise ning viivitamata teatama Rendileandjale asjaoludest, mis võivad vähendada
Lepingu eseme väärtust;
4.4.11 taluma Rendileandja rakendatavaid abinõusid Lepingu eseme muutmiseks või
parendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede
kõrvaldamiseks;
4.4.12 teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras
üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse,
et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;
4.4.13 võimaldama Rendileandjal kontrollida Lepingus nimetatud kohustuste täitmist ning
tagama Rendileandjale juurdepääsu Lepingu esemele Lepingu punktis 4.1.2 nimetatud ajal
kogu selle ulatuses;
4.4.14 Lepingu lõppemise päeval tagastama Rendileandjale Lepingu eseme koos selle oluliste
osade ja päraldistega seisundis, mis vastab Lepingu eseme korrapärasele majandamisele;
4.4.15 lubama lepingu kehtimise ajal Lepingu esemel teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja
ehitusgeoloogilisi uurimistöid;
4.4.16 mitte rajama ilma Rendileandja kirjaliku nõusolekuta Lepingu esemele hooneid ega
rajatisi;
4.4.17 mitte andma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle kolmandale isikule, välja arvatud
seadusest tuleneva õigusjärgluse korral või juhul, kui Lepingu ese antakse allrendile
Rendileandja kirjalikul nõusolekul ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu
avalikustamises vastavalt avaliku teabe seadusele;
4.4.18 Lepingu eseme Rendileandja kirjalikul nõusolekul allrendile andmise korral esitama
viivitamatult vastava lepingu Rendileandjale.
5. RENT JA SELLE TASUMISE KORD
5.1 Lepingu eseme kasutamise eest on Rentnik kohustatud Rendileandjale maksma renti 786
(seitsesada kaheksakümmend kuus) eurot aastas. Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest
tasumisele kuuluva rendisumma Rendileandja Lepingu punktis 12 nimetatud
arvelduskontole kaks korda aastas võrdsete osadena 393 (kolmsada üheksakümmend
kolm) eurot, hiljemalt 1. aprilliks ja 1. oktoobriks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.
5.2 Rentnikul tekib rendi maksmise kohustus alates Lepingu allkirjastamise päevast
Rendileandja poolt esitatud arve alusel ja lõpeb Lepingu lõpptähtaja saabumise päeval.
Enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha summas 104 (ükssada neli) eurot
tasaarveldatakse esimese perioodi rendisummaga.
5.3 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist
0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud
kalendripäeva eest.
5.4 Rendileandja võib tõsta punktis 5.1 nimetatud rendisummat kuni 3% pärast kahe aasta
möödumist Lepingu sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest.
5.5 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja Rentnikule lõpparve hiljemalt 14
(neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse
Pooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata,
kui Pooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega
pretensioone.
5.6 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul
lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui
Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad
muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise
otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.
6. POOLTE VASTUTUS
6.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest kannavad Pooled Eesti Vabariigis
kehtivates õigusaktides ning Lepingus ettenähtud vastutust.
6.2 Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingust tulenevate kohustuste
täitmatajätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.
6.3 Lepingu punktides 4.4.1, 4.4.2, 4.4.16 ja 4.4.17 nimetatud kohustuste täitmata jätmise või
mittekohase täitmise korral on Rentnik kohustatud Rendileandja nõudmisel tasuma
Rendileandjale leppetrahvi ühe aasta rendi suuruses summas. Lepingus sätestatud viivise
ja leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.
6.4 Kui Lepingu eseme tagastamisel on Lepingu ese halvenenud ja Rentnik oleks võinud
korrapärase majandamise korral Lepingu eseme halvenemise ära hoida, peab Rentnik
maksma Rendileandjale halvenemise eest hüvitise Lepingu eseme väärtuse vähenemise
ulatuses.
7. VÄÄRAMATU JÕUD
7.1 Pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub
võimatuks Pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel (vääramatu
jõud) nagu: loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad
võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see puudutab ühte või mõlemat
Poolt.
7.2 Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju teket, kusjuures
kumbki Pool ei oma õigust rahaliste kompensatsioonide sissenõudmiseks teiselt Poolelt.
8. LEPINGU MUUTMINE
8.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja vastavuses avaliku
enampakkumise tingimustega, välja arvatud juhtudel, kui lepingutingimuste muutmine
tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult ja
allkirjastatakse Poolte poolt.
8.2 Rentnikul ei ole õigust nõuda Lepingu muutmist rendi vähendamiseks, kui Lepingu eseme
väärtus on langenud Rentniku tegevuse tulemusena.
8.3 Lepingu muutmist ei või võlaõigusseaduse §-s 97 sätestatud alustel ja tingimustel nõuda
enne kahe aasta möödumist Lepingu sõlmimisest või selle viimasest muutmisest välja
arvatud juhul, kui pooltevahelised suhted muutuvad oluliselt ja/või kestvalt vääramatu jõu
tõttu.
8.4 Ühe Poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi 30
(kolmekümne) päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega
mittenõustumise korral teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.
8.5 Juhul, kui Lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab
Lepingu muutmist taotlev Pool teisele Poolele Lepingu muudatuste rakendamisest
vähemalt kümme päeva ette.
9. LEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE
9.1 Leping lõpeb Lepingu tähtaja möödumisel 01.10.2024 juhul, kui kumbki Pooltest teatab
vähemalt kaks kuud enne Lepingu lõppemise tähtaega, et ta ei soovi Lepingu pikenemist.
Kui kumbki pooltest ei teata kirjalikult, et ta ei soovi Lepingu pikenemist või kui Pooled
jõuavad lepingu pikenemises kokkuleppele, siis pikeneb Leping üheks aastaks, mille
möödumisel Leping lõpeb olenemata Poolte soovist.
9.2 Poolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja
möödumist.
9.3 Rendileandja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades Rentnikule sellest kirjalikult
ette vähemalt üks aasta, kui Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või
muul avalikul eesmärgil, sh juhul, kui maardla alale jääva kinnisasja kohta on tehtud
maavara kaevandamise loa andmise otsus. Lepingu võib üles öelda selliselt, et leping
lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Erakorralise ülesütlemise tõttu rentnikule tekkinud kahju
hüvitab riik seaduses sätestatud korras.
9.4 Etteteatamistähtaega järgimata võib Rendileandja erakorraliselt Lepingu üles öelda,
teatades Rentnikule kirjalikult lepingu lõppemise kuupäeva, kui Rentnik ei täida Lepingu
punktidest 4.4.1, 4.4.2, 4.4.3, 4.4.16, 4.4.17 või 4.4.18 tulenevaid kohustusi.
9.5 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses
sätestatud korras.
9.6 Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset
korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel
oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise teate kättesaamisest
lepingu üles öelda.
9.7 Lepingu eseme valduse Rendileandjale tagasi andmisel koostatakse üleandmise-
vastuvõtmise akt, milles märgitakse Lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste
kirjeldus, Lepingu eseme seisund selle tagastamise hetkel, akti koostamise aeg ja muud
asjas tähtsust omavad asjaolud. Akti mõlemapoolsel allkirjastamisel loetakse otsene
valdus tagastatuks.
9.8 Kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse lõppemine on tuvastatud
muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu eseme üle.
10. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED
10.1 Lepingu eseme omandi üleminekul Rendileandjalt teisele isikule või Lepingu eseme
valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale lähevad Lepingust tulenevad
Rendileandja õigused ja kohustused üle Lepingu eseme omandajale.
10.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema õigused ja kohustused üle tema
õigusjärglasele.
10.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (s.h jagunemise, ühinemise või
ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik
Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt
kehtivatele õigusaktidele.
10.4 Rendileandjal on Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus Rentniku poolt
kinnisasjale toodud asjadele ning Lepingu eseme viljadele. Pandiõigus ei taga tulevasi
hüvitisnõudeid.
11. LÕPPSÄTTED
11.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
11.2 Leping ja selle lisad väljendavad lepingupoolte täielikku kokkulepet.
11.3 Lepingut täidetakse ja tõlgendatakse kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.
11.4 Kui Lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või
kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.
11.5 Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. Samuti on avalik
ja kuulub riigi kinnisvararegistris registreerimisele Rendileandja kirjalikul nõusolekul
sõlmitud allrendile andmise leping. Lepingu riigi kinnisvararegistris avaldamise korraldab
Rendileandja.
11.6 Lepingu lahutamatuks osaks on kasutusala plaan Lisa 1 (fail), väljavõte maakatastri
andmetest Lisa 2 (fail), maakatastri kitsenduste väljavõte Lisa 3 (fail).
12. POOLTE ANDMED
Rendileandja: Rentnik:
Keskkonnaministeeriumi OÜ Pae Farmer
volitatud asutus Maa-amet Aidamäe
Mustamäe tee 51 Pae küla
10621 Tallinn Kehtna vald
tel: 665 0600, 79009 Rapla maakond
faks: 665 0604 tel: 506 8676
e-post:
[email protected] e-post:
[email protected]
Rahandusministeerium
ak EE891010220034796011 (SEB pank)
viitenumber 2300081701
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Heleri Kivi Ülo Flaur
RIIGIVARA ÜLEANDMISE - VASTUVÕTMISE AKT
1. Käesolev akt on koostatud keskkonnaministri 23.07.2019 käskkirja nr 1-2/19/510 ja
23.10.2019 käskkirja nr 1-2/19/680 alusel selle kohta, et Keskkonnaministeeriumi volitatud
asutuse Maa-ameti (edaspidi Rendileandja) esindaja riigimaa haldamise osakonna nõunik Heleri
Kivi andis üle ja OÜ Pae Farmer esindaja juhatuse liige Ülo Flaur võttis vastu Rapla maakonnas
Kehtna vallas Hertu külas asuva rendilepingu esemeks oleva Mardika kinnisasja.
2. Üleantava Eesti Vabariigi omandis oleva Mardika kinnisasja (kinnistusregistriosa nr
3446837, katastritunnus 29201:002:0131, pindala 5,20 ha, sihtotstarve (M)) kasutusala pindala
on 4,91 ha, mis koosneb põllumajanduslikult kasutatavast maast.
3. Katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel ning piirid on looduses
tähistamata ja pindala on ebatäpne. Rendileandja ei ole kohustatud tagama piiride leitavust
looduses.
4. Kinnisasja kirjeldus ja seisund: Põhikaardi kohaselt koosneb kasutusala haritavast maast.
Kasutamiseks antav ala on näidatud kasutusala plaanil.
Rendileandjal puudub informatsioon kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi seisukorra
kohta. Rendileandja ei vastuta maaparandussüsteemi toimimise eest.
5. Kitsendused ja muud maakasutust piiravad asjaolud:
- kinnisasi jääb maaparandussüsteemi maa-alale, kus kehtivad maaparandusseadusest
tulenevad kitsendused;
- kinnisasjale juurdepääs puudub.
Rendileandjale teadaolevad kitsendused ja nende asukoht on märgitud Lepingu Lisas 3 oleval
maakatastri kitsenduste väljavõttel. Kinnisasjal asuvate kitsendusi põhjustavate objektide
kaitsevööndites tuleb järgida seadusega sätestatud kasutuspiiranguid. Kitsenduste kaardi andmed
on informatiivsed ja ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu. Lisaks kaardil
kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses
mitte eksisteerida.
6. Rendilepingu eseme valdus loetakse üle antuks akti mõlema poole poolt allkirjastamise
hetkest.
Andis üle: Võttis vastu:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Heleri Kivi Ülo Flaur
X = 6538041, Y = 550581
Mardika kinnisasja kasutusala plaan
Põllumaa rent
ID 4075
Kasutuse liik Põllumaa rent
KÜ tunnus 29201:002:0131
KÜ pindala (ha) 5.2
Maakond Rapla maakond
Kov Kehtna vald
Asula Hertu küla
Lähiaadress Mardika
Kasutusala pindala (ha) 4.91
Ruumikuju 49107
Sisestaja ASTAB
Sisestamise kuupäev 29.01.2014
Muutja ANUJU
Muutmise kuupäev 28.02.2019
Katastriüksuse tunnused
X = 6537426, Y = 549966 M 1:3000
Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega
ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu.
Leht 1 / 1
Maa-amet. Kõik õigused kaitstud.
Katastritunnus 29201:002:0131
Koha-aadress Rapla maakond, Kehtna vald, Hertu küla,
Mardika
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 5,2 ha
Ruumikuju pindala 5.20 ha
Kõlvikuline koosseis Haritav maa 5,13 ha
Muu maa 0,07 ha
Katastrisse kandmise aeg 07.01.2013
Moodustamise viis kaardi ja plaani alusel
Katastripidaja märked Pindala on ebatäpne (01.07.2018)
VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST
Mõõtkava 1:2000
Väljavõtte koostamise aeg 24.10.2019
MAA-AMET
Katastriüksuse 29201:002:0131 kitsendused
Piiranguvöönd Nähtus VID Nimetus Ulatus m²
Maaparandushoiuala Maaparandussüsteemi maa-ala 5111040040040001 HERTU1 52010.4
Katastriüksuse 29201:002:0131 kitsenduse objektid
Nähtus VID Nimetus Esitaja Reg. kp Täpsusklass Ulatus m²/m
Maaparandussüsteemi maa-ala 5111040040040001 HERTU1 Maaparandussüsteemide 2018-03-12 4 52010
register
Mitteametlik väljavõte.
Maakatastri kitsenduste väljavõte
Seisuga 01.11.2019
X = 6538169, Y = 550708
X = 6537269, Y = 549809 M 1:5000
Leht 1 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Väljavõte näitab andmeid katastris registreeritud kitsendusi põhjustavate objektide kohta
Leht 2 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Tunnus 29201:002:0131
Lähiaadress Mardika
Asustusüksus Hertu küla
Omavalitsus Kehtna vald
Maakond Rapla maakond
Registreerimise aeg 07. jaanuar 2013. a.
Muudatuste registreerimise aeg 21. detsember 2018. a.
Sihtotstarve 1 Maatulundusmaa 100%
Sihtotstarve 2 -
Sihtotstarve 3 -
Pindala 5.20 ha
Haritav maa 5.13 ha
Muu maa 0.07 ha
Registriosa 3446837
Kinnistuspiirkond / jaoskond Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Mõõdistaja Maa-amet
Moodustamise viis kaardi ja plaani alusel
Hinnatsoon H0292005 100%
Viljakustsoon V0292003 100%
Leht 3 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.
Mitteametlik väljavõte.
Katastriüksuse kitsendused
Piiranguvöönd Nähtus VID Nimetus Ulatus m2
Maaparandushoiuala Maaparandussüsteemi maa-ala 5111040040040001 HERTU1 52010.4
Katastriüksuse kitsenduse objektid
Ulatus
Nähtus VID Nimetus Esitaja Reg.kp Täpsusklass
m2/m
Maaparandussüsteemi Maaparandussüsteemide
5111040040040001 HERTU1 12.märts 2018. a. 4 52010
maa-ala register
Leht 4 / 4
Maa-amet 2019. Kõik õigused kaitstud.