Kinnisvara eksperthinnang nr 28509-20
Tellija Veeteede Amet
Aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tuletorni tn 1
Hinnatav vara Tuletorniga hoonestatud kinnisasi, transpordimaa 100%
Eesmärk Eksperthinnang on koostatud turuväärtuse hindamiseks esitami-
seks tellijale
Harilik väärtus 80 000 eurot
Hindamisaruandes toodud tingimustel
Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu, tavapäraselt sarnastel va-
radel ei lisandu käibemaksu
Hindamisaruande kuupäev 18.09.2020.a
Koostaja :
Andres Teder, kutseline hindaja
(vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr 116124), Maa-ameti litsentseeritud hindaja, riiklikult tunnusta-
tud ekspert
ERI Kinnisvara OÜ
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
Sisukord
1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 3
2 HINDAMISE ALUSED ....................................................................................................... 4
2.1 KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................. 4
2.2 VARA ÜLEVAATUS ........................................................................................................... 4
2.3 KLAUSLID PIIRATUD VASTUTUSE KOHTA ............................................................................ 4
3 VARA KIRJELDUS ........................................................................................................... 5
3.1 ÕIGUSLIK MÄÄRATLUS ..................................................................................................... 5
3.2 ASUKOHT....................................................................................................................... 6
3.3 MAATÜKI ANDMED........................................................................................................... 7
3.4 HOONE ANDMED ............................................................................................................. 9
3.5 TEHNOSÜSTEEMID ........................................................................................................ 12
3.6 HINNANG VARA KESTLIKKUSELE ..................................................................................... 12
4 MÕISTED, PARIM KASUTUS JA HINDAMISMEETODI VALIK .................................... 12
5 TURUANALÜÜS ............................................................................................................. 15
5.1 MAKROMAJANDUSE ÜLEVAADE ...................................................................................... 15
5.2 INVESTEERINGUTE TURG ............................................................................................... 18
5.5 TULETORNID EESTIS ..................................................................................................... 20
5.6 TURUSTATAVUSE ANALÜÜS............................................................................................ 22
6 HINDAMINE TULUMEETODIL ....................................................................................... 22
6.1.1 Üürihind................................................................................................................ 22
6.1.2 Vakantsus ............................................................................................................ 23
6.1.3 Tegevus- ja kapitalikulud...................................................................................... 23
6.1.4 Kap.määr ............................................................................................................. 23
6.1.5 Diskontomäär ....................................................................................................... 23
6.1.6 Prognoosiperiood ................................................................................................. 24
6.1.7 Turuväärtus (harilik väärtus) ................................................................................ 24
7 HINDAMISTULEMUS ...................................................................................................... 25
7.1 FOTOD ........................................................................................................................ 26
7.2 KINNISTUSREGISTRI VÄLJAVÕTE ..................................................................................... 31
8 VASTAVUSKINNITUS .................................................................................................... 34
2
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
1 Kokkuvõte
Hinnatava vara koondandmed
Hinnatav vara Tuletorniga hoonestatud kinnisasi, transpordimaa 100%
Aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tuletorni tn 1
Omanik OÜ Tuletorni villad (registrikood 14737715)
Katastritunnus 78401:101:4054
Omandivorm Kinnisasi
Kinnistusregistriosa nr 13842850
Kinnistu pindala 324 m²
Kinnistu hoonestus Tuletorn
Hoone SNP Täpne pind teadmata, ehitusalune pind ca 39 m2, kõrgus 40 m
Hoone üldseisukord Rahuldav
Planeeringud Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud 2018.a (Tal-
linna Linnavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamiseks (22.03.2018
/ 37). Maatüki ehitusõigus (planeeringus krunt 11) on määratletud olema-
soleva mälestise baasil. Ehitusalune pind 39 m2 ja max kõrgus 40 m
Hindamisaruande koondandmed
Hinnangu eesmärk Eksperthinnang on koostatud turuväärtuse hindamiseks, esitamiseks
tellijale
Ülevaatuse kuupäev 14.08.2020.a
Väärtuse kuupäev 14.08.2020.a
Hindamisaruande kuupäev 18.09.2020.a
Tellija Veeteede Amet
Tellimusleping Tellimus meili teel, 16.07.2020. a
Hindajal on palutud määrata vara harilik väärtus selle omandamiseks
Eesti Vabariigi poolt.
Hindamise eeldused -
Harilik väärtus 80 000 (kaheksakümmend tuhat) eurot
Hinnang likviidsusele Kuna tegemist on eriotstarbelise varaga, siis on müügiperiood prognoo-
simatu
Hindamistulemuse täpsus Selle turusegmendi jaoks tavapärane (+/-15%).
Käibemaks Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu, tavapäraselt sarnastel varadel
ei lisandu käibemaksu
Hindamistulemus
Hinnatava vara (tuletorniga hoonestatud kinnisasi, transpordimaa 100%) asukohaga Harju maakond,
Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tuletorni tn 1 turuväärtus väärtuse kuupäeval 14.08.2020.a on 80 000
(kaheksakümmend tuhat) eurot
Koostaja:
Andres Teder, kutseline hindaja
(vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr 116124), Maa-ameti litsentseeritud hindaja, riiklikult tunnusta-
tud ekspert
ERI Kinnisvara OÜ
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
3
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
2 Hindamise alused
2.1 Kasutatud materjalid
▪ Eesti vara hindamise standardisari EVS 875;
▪ Kinnistusraamatu väljavõte, seisuga 27.07.2020.a;
▪ Ehitisregistri andmed, seisuga 11.09.2020.a;
▪ Maa-ameti avaliku teenuse andmed, seisuga 11.09.2020.a;
▪ Tallinna planeeringute register, 11.09.2020.a;
▪ Tellija esitatud andmed:
1. Ehitise mõõdistusjoonised
2. Isikliku kasutusõiguse leping
▪ Kinnisvaraportaalid www.kv.ee ja www.city24.ee;
▪ Eesti Tuletorni Seltsi (ETS) koduleht;
▪ Kultuurimälestiste register.
▪ Tehingustatistika http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/;
▪ ERI Kinnisvara poolt koostatud kinnisasjade ostu-müügi tehingute andmebaas.
2.2 Vara ülevaatus
Ülevaatuse kuupäev 14.08.2020.a
Ülevaatuse teostanud hindaja Andres Teder
Ülevaatuse juures viibinud ja algand- Tellija esindaja Mart Pops
med esitanud isikud
Ülevaatuse ulatus Hoone väline ja siseruumide ülevaatus ning maatüki ja lähiümb-
ruse ülevaatus
Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne vaatlus, teostatud ei ole ehitus-tehnilist ekspertiisi või
kasutatud erivahendeid.
2.3 Klauslid piiratud vastutuse kohta
Avalikustamine:
Käesolevat hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele
ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti
mitte kirjastada, v.a hindamiseesmärk- varaline vaidlus. Juhul, kui käesolevat hindamisaruannet soo-
vitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt kokku leppida.
Võimalik väärkasutus:
Käesoleva hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ja ainult eelpool avaldatud ja selleks
ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kol-
mas isik või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil.
Ehitise seisukord:
Hindaja ei ole teostanud ehitise uuringuid ega inspekteerinud neid osasid, mis on kaetud, varjatud või
ligipääsmatud. Hindamise teostamisel lähtusime eeldusest et need hoone osad on heas seisundis.
Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust hoone nende osade kohta, mida ei ole inspekteeritud ning
käesolev hindamisaruanne ei kinnita hoone struktuuri ja kattematerjalide laitmatust. Samuti ei ole teos-
tatud seadmete ja süsteemide (kanalisatsiooni, veetrassi, kütte, elektrivõrkude) töökorrasoleku kont-
rolli. Seadmete töökorrasolek on fikseeritud algandmed esitanud isiku suulise ütluse põhjal.
Keskkonnaalased uuringud:
Käesoleva töö teostamisel on eeldatud, et mingit saastatust ei eksisteeri või, et saastekõrvaldamis-
tööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole informeeritud mingitest uurimistulemus-
test, mis viitaksid saasteainete või ohtlike ainete olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hindamisvaral ja
naabervaradel teostatud või teostatavat tegevust eesmärgiga kindlaks teha, kas eelpool nimetatud
4
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
kasutused või nende varade maa võiks olla või on olnud hinnatava vara suhtes saastav. Hindaja ei
pea omama saasteainete avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale
mingit vastutust ükskõik missuguse saasteaine olemasolu eest. Hindaja ei ole teostanud mingeid
uuringuid toksiliste või ohtlike ainete olemasolu kohta ning seega ei saa esitada mingit kindlat seisu-
kohta küsimuses, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemustele. Hindamisel on läh-
tutud eeldusest, et varal ei ole mingeid toksilisi, ohtlikke ega kahjulikke aineid. Igasugune selliste ai-
nete olemasolu avastamine võib vara väärtust oluliselt mõjutada. Juhul, kui hindamisjärgselt ilmneb,
et hindamisvaral või naabruses eksisteerib saasteaineid või –allikaid või et hindamisvara on kasutatud
viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust.
3 Vara kirjeldus
3.1 Õiguslik määratlus
Õiguslik määratlus Kinnisasi
Registriosa nr 13842850
Omanik OÜ Tuletorni villad (registrikood 14737715)
Sihtotstarve ja asukoht Transpordimaa 100%, Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tule-
torni tn 1
Kinnistut koormavad piira- Isiklik kasutusõigus Eesti Vabariik kasuks. Tähtajatu tasuta isiklik kasu-
tud asjaõigused ja märked; tusõigus vastavalt 08.10.2010.a. lepingu punktidele 2.1. ja 2.3. ning le-
käsutusõiguse kitsendu- pingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Riigivara valitsejaks on Majandus- ja
sed Kommunikatsiooniministeerium. Kaaskoormatud kinnistud nr 1225601,
13842950, 13843050, 13843150, 13843250, 13843350, 13843450,
13843550, 13843650, 13843750, 13843850.
Märkus: isikliku kasutusõiguse mõju on hindamisaruandes väärtuse
määramisel käsitletud hindamise alalõigus, kasutusõiguse sisu on
toodud parima kasutuse õigusliku lubatavuse alalõigus
Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõi-
gusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise
majandamiseks kasutusõiguse alal elektripaigaldise kaitsevööndi ulatu-
ses vastavalt 25.07.2017 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2.), kolm (3.)
ja neli (4.) ning lepingu lisaks 2 olevale plaanile. Kaaskoormatud kinnistud
nr 1225601, 13842950, 13843050, 13843150, 13843250, 13843350,
13843450, 13843550, 13843650, 13843750, 13843850.
Isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasu-
tusõigus teede avaliku kasutamise tagamiseks vastavalt 05.09.2017.a. le-
pingu punktile 2.1 ning 05.09.2017 lepingu lisaks olevale plaanile. Kaas-
koormatud kinnistud nr 1225601, 13842950, 13843050, 13843150,
13843250, 13843350, 13843450, 13843550, 13843650, 13843750,
13843850.
Märkus: Mõju vähene
Kinnistusregistriosa elektrooniline väljavõte on toodud eksperthinnangu li-
sas
Seadustest ja lepingutest Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal teisi seadustest
tulenevad, kinnistusraa- ja lepingutest tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohus-
matusse mittekantud õigu- tusi, mis võiksid mõjutada selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib
sed ja kohustused muuta vara käesolevas eksperthinnangus toodud turuväärtust.
5
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
3.2 Asukoht
Paiknemine Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Majaka asumis, sisekvartalis
Kaugus Tallinna kesklin- ca 4 km
nast (Viru väljak)
Kaugus lähimast munitsi- Kool ca 200 m
paalkoolist ja lasteaiast
Kaugus lähimast kauplu- Ca 140 m
sest
Kaugus lähimast ühist- Ca 2 km raadiuses
ranspordipeatusest
Piirkonna hoonestus, ae- Ärihooned, ehitatavad korterelamud, tuletorni kunagised abihooned ja
rofoto 2020-04-05 Maa- ühiskondlikud hooned
ameti fotoladu
Piirkonna haljastus Osaline kõrghaljastus, lehtpuud
Müra ja õhusaaste tase Keskmine
Juurdepääs Tuletorni tänavalt (esimene osa avalik-õiguslik, läbi eraomandis teeosa
tagab juurdepääsu isiklik kasutusõiguse leping)
6
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
3.3 Maatüki andmed
Pindala 324 m²
Katastritunnus 78401:101:4054
Sihtotstarve Transpordimaa 100%
Maatüki kirjeldus Ebakorrapärase, kuid kompaktse kujuga, hoone paikneb maatüki keskel,
piireteta
Kitsendused
Tallinna Lõuna tuletorn ehk nn. Punane majakas on kultuurimälestisena.
Muud kitsenduse kitsenduste kaardil puuduvad
Maatükil paiknevad ehiti- Tuletorn
sed
7
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Ehitusõigused/planeerin- Pae tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud 2018.a (Tal-
gud linna Linnavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamiseks (22.03.2018 /
37)
Maatüki ehitusõigus (planeeringus krunt 11) on määratletud olemasoleva
mälestise baasil.
Ehitusalune pind 39 m2 ja max kõrgus 40 m
Ehitusõigused/planeerin-
gud
1Partner Advisory arendab Majaka asumis Tallinna ülemise tuletorni
krundile kuus uut kortermaja ning renoveerib viis sõjaeelse Eesti Vabariigi
aegset era- ja paarismaja
Foto: 1Partner Advisory
8
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
3.4 Hoone andmed
Hoone välisvaade
Ehitise nimetus Tuletorn
Ehitisregistri kood Ehitisregistris hoone kohta andmed puuduvad
Hoone ehituse aeg / kasu- 1896
tusluba
Ajalugu Paekivist ja krohvitud 40 m kõrgune ümara põhiplaaniga tuletorn valmis
1896. aastal. 40-meetrise Tallinna ülemise tuletorni rajamisel kasutati
traditsioonilist ehitusmaterjali, kuna paekivist torni ilmastikukindlus ja
suhteliselt väike hooldusvaev oli aegade jooksul materjalivalikut õigusta-
nud.
Tallinna ülemine tuletorn ja elamu u 1900. Eesti Meremuuseumi kogud.
1901. aastal valmis generaatorihoone ja tuletorn viidi üle elektrivalgusele.
1902. aastal rajati Tallinna ülemise tuletorni territooriumile hoone gaasi
tootmiseks ja valmis veel üks elamu. 1914. aastaks oli tuletorni alumine
osa värvitud valgeks, ülemine mustaks. Tule nähtavuskaugus oli 23 miili.
1920. aastatel tegutses tuletorni töö kindlustamiseks Tallinna ülemise tu-
letorni juures atsetüleenivabrik. 1941. aastast säilinud remondiaruandest
ilmneb, et on parandatud kuulidest läbilastud kuplit, uksi ja aknaid. Ilmselt
läätsed siiski eriti kannatada ei saanud. Plinkaparaadile paigaldati re-
mondi käigus uus elektrimootor. 1950. aastast on teada reservlaterna
olemasolu. Selle nähtavuskaugus oli 15 miili.
Viimased suuremad moderniseerimis- ja remonditööd tehti 2000. aastal.
Tuletorn sai reservtule, mille nähtavuskaugus oli sihi suunas 14 miili, näh-
tavuskaugus 9 miili. Tallinna sihi suunale lisati kitsas valge sektortuli,
mille valgus oli nähtav 23 miili kaugusele. Huvitava tõigana võib esile
9
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
tõsta, et 1857. aastal tuletornis kehtestatud lai valgussektor oli kasutusel
2008. aastani, seega üle 150 aasta.
2010. aastal uuendati tuleseadmed ja muudeti tule iseloomu. Laternaruu-
mis töötavad veel reservseadmena Pariisi firmas Sautter Harle & Co
1895. aastal valmistatud unikaalsed optilised läätsed. Teenindushoone-
test on alles 19. sajandi teisel poolel ehitatud elamu, saun ja kelder, 20.
sajandi algul ehitatud masinahoone, masinistide elamu ja gaasivabrik
ning 20. sajandi teisel poolel ehitatud elamu ja töökoda.
Allikas: Eesti Tuletorni Seltsi (ETS),
Ehitisealune pind Ca 39 m²
Hoone suletud netopind Täpne info puudub
Siseläbimõõt plaanidel 2,02 – 2,05m, ülemises osas 3,11 m, kõrgus ca
40 m
Ruumilahendus Tuletorni ülemine kolmandik on värvitud mustaks ning allosa valgeks.
33,2 meetri kõrguse kivitüvesega torn, millele liitub 5 meetrine kupliga
metallist tuleruum. Kivi kui ehitusmaterjali võimalused avalduvad rohkelt
liigendatud karniisides ja dekoratiivsetes avapealmikes. Erandlikeks
joonteks on graniidi kasutamine (sokkel, välistrepp) koos tüüpilise paeki-
viga ning tuleruumi ülaosa 12-tahkne põhiplaan. 2-korruselise tuleruumi
metallkarkass on kaetud metallist katteplaatidega. Tuleruumil on metallist
siseuks ja välisgaleriile viiv välisuks, kuppel on vasest. Välisgaleriil on
värvitud raudplekist põrand ja lukksepp-sepis piire. Torni põhja- kui lõu-
napoolsel vertikaalteljel asub kolm segmentkaarset kaheksase ruudujao-
tusega topeltakent, tüvese ülaosas kaks ristprossiga ümarakent. Kõikidel
akendel on välimine raam metallist, sisemine puidust. Algselt ümbritses
torni u 3 meetri laiuselt munakividest sillutis. Originaal välisuks pole säi-
linud, kuid siseuksed – kahe poolega tahveluksed on koos sulustega säi-
linud. Interjööris on I korrusel paeplaatidest värvitud põrand ning krohvi-
tud seinad. Hoones asub metallkonsoolidel paeastmetega keerdtrepp
puidust käsipuuga.
Tallinna ülemine tuletorn ehk Tallinna Lõuna tuletorn ehk nn. Punane ma-
jakas on kultuurimälestisena riikliku kaitse all. Mälestise registri number
8791.
Allikas: Kultuurimälestiste register
10
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Hoone põhikonstrukt-
sioonid jm andmed
Vundament Madalvundament
Kande- ja jäigastavate Tellis/looduslik kivi
konstruktsioonide ma-
terjal
Välisseina välisviimist- Krohv
luse materjal
Välisseina liik Tellis/looduslik kivi/metall
Vahelagede kandva Betoon/metall
osa materjal
Aknad Puitraamidel
Uksed Puit/metall
Katusekate Plekk
Energiamärgis Info puudub
11
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Hoone ehitus- Visuaalsel vaatlusel on hoone seisukord rahuldav, hoonet on renoveeri-
tehniline seisukord ja tud/hooldatud
remondivajadus
3.5 Tehnosüsteemid
Veevarustus -
Kanalisatsioon -
Elektrivarustus 220/380 V
Küttesüsteem -
Tehnovõrkude ja küttesüs- Hindajal puuduvad täpsed andmed tehnovõrkude ja küttesüsteemi sei-
teemi seisukord sukorra kohta
3.6 Hinnang vara kestlikkusele
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säi-
litades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka
määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna majanduse ja
sotsiaalpoliitiline kestlikkus. Nende osade mõju tuleb arvesse võtta kogu kinnisvara elutsükli jooksul.
(EVS-875-10).
Hinnang kestlikkusele: positiivne.
4 Mõisted, parim kasutus ja hindamismeetodi valik
Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal on allkirjastatud hindamisaruanne (EVS 875:1).
Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud (EVS 875:1).
Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab
alati eelnema väärtuse kuupäevale (EVS 875:1).
Harilik väärtus
Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eseme väärtuseks loetakse selle
harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS). Hariliku väärtuse määramisel
lähtutakse turuväärtuse nõuetest.
Kui harilikku väärtust hindab vastava kutsetunnistusega hindaja, käsitatakse hariliku väärtusena turu-
väärtust vara hindamise hea tava tähenduses.
Turuväärtuse mõiste (EVS 875: 3):
Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle te-
hingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel
toimuvas tehingus peale kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud
teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.
Vara parima kasutuse mõiste (EVS 875:1):
Vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav,
finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse.
12
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Parim kasutus
Vara kõige tõenäolisem Kommentaar
kasutus
Füüsiliselt võimalik Olemas juurdepääs, rahuldavas seisukorras hoone, kasutusel
Vajalikult põhjendatud, Projektlahenduselt ehitatud tuletorniks. Majanduslikus mõttes võimalik ka-
finantsmajanduslikult sutada lisaks põhifunktsioonile ka muuseumina (45-st turuülevaates too-
otstarbekas dud tuletornist on 8 tuletorni avatud külastajatele ehk töötavad ka muu-
seumitena). Muuseumina saab kasutada tuletorni kõiki pindasid koos vä-
lise rõduga v.a tuleruum. Antud ruum (mis on torni kõige ülemine klaasa-
kendega ruum) jääks turistidele suletuks. Tuletorn jääks muuseumina ka-
sutusse ka töötava Veeteede Ameti navigatsioonimärgina.
Vastavalt on ruumikasutus ja juurdepääsu õigused kõikides turistidele
avatud tuletornides, välisele ülemisele rõdule on turistidele juurdepääs
alati olemas, see on üks peamisi magneteid turistide voole.
Võimalik oleks, kui muinsuskaitselised piirangud seda võimaldavad, ka si-
demastide paigaldus
Õiguslikult lubatav Transpordimaa 100% (enamik tuletorne paikneb transpordimaal, sh ka
külastajatele avatud). Ehitisregistris hoone kohta andmed puuduvad. Tõe-
näoliselt on tegemist siiski tegemata kannetega, kuivõrd teistes registrites
on tuletorn ehitisena olemas.
Vara on koormatud isikliku kasutusõigusega Eesti Vabariigi kasuks tule-
torni sihipäraseks valdamiseks, käsutamiseks, hooldamiseks ja remonti-
miseks ning tuletornile juurdepääsu tagamiseks Omaniku (Veeteede
Ameti kaudu) kasuks, mille kohaselt on kasutusõiguse alaks tuletorni
alune ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga ning tornile juurde-
pääsu võimaldav maa-ala (juurdepääsutee) pindalaga 630 m2 vastavalt
käesoleva lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
Seega on vara koormatud isikliku kasutusõigusega sihtotstarbeliseks ka-
sutamiseks (ehk omanik ei saa seda kasutada), isik kelle kasuks on ka-
sutusõigus seatud (Eesti Vabariik), saab seda kasutada sihtotstarbeliselt
tuletornina, kuid mitte lisakasutusena muuseumina, mis võiks olla vara
parima kasutus.
2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA TÄIENDAVAD
KOKKULEPPED
2.1. Omanik ja Ühing on otsustanud koormata lepingu esemeks 3 oleva
kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinnistul asuva tule-
torni sihipäraseks valdamiseks, käsutamiseks, hooldamiseks ja remonti-
miseks ning tuletornile juurdepääsu tagamiseks Omaniku (Veeteede
Ameti kaudu) kasuks, mille kohaselt on kasutusõiguse alaks tuletorni
alune ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga ning tornile juurde-
pääsu võimaldav maa-ala (juurdepääsutee) pindalaga 630 m vastavalt
käesoleva lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
2.2. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et käesoleva lepingupunkti kaks (2)
alusel lepingu esemeks 3 olevat kinnistut koormama hakkav isiklik kasu-
tusõigus jääb lepingu eseme 3 suhtes kehtima ka pärast käesoleva le-
pingu sõlmimist ning Ühingu kandmist kinnistusraamatusse lepingu
eseme 3 omanikuna ning Omanik ei pea nimetatud asjaõigust kõrval-
dama.
2.3. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et juurdepääsutee remondi, kor-
rashoiu (sh lume lükkamine jm tööd) jm tagab kasutaja (Omanik), kes kan-
nab ka vastavad kulud. Seejuures peab Omanik võimaldama lepingu
13
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
esemeks 3 oleva kinnistu omanikule ja tema poolt näidatudkolmandatele
isikutele juurdepääsu lepingu esemeks olevale kinnistule kasutusõiguse
ala
koosseisu kuuluva juurdepääsutee kaudu. Omaniku (Eesti Vabariigi Vee-
teede Ameti kaudu) kui kasutaja kohustuseks jääb tuletorni kui muinsus-
kaitseobjekti säilitamine ja hoidmine omal kulul vastavalt muinsuskaitse-
seaduses sätestatule ning järgida mälestise osas õigusaktidest tulenevaid
piiranguid ja sätteid.
2.4. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et nad ei tee teineteisele takistusi
nende valduses ja kasutuses olevate kinnistu osade kasutamiseks.
2.5. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et juhul kui Ühing (või juhul kui
Ühing võõrandab lepingu eseme 3 kolmandale isikule, nimetatud võõran-
damislepingu järgne omandaja) soovib lepingu esemeks 3 oleva kinnistu
osas algatada detailplaneeringu, siis teevad pooled kõik endast oleneva,
et detailplaneeringu menetlemine ja uute kinnistute moodustamine oleks
vajadusel võimalik selliselt, et kinnistud moodustatakse ulatuses (suurus
ja paiknemine), mis vastab poolte ainukasutusse jäävale alale (sh selli-
selt, et isikliku kasutusõiguse ala arvel moodustatakse iseseisev kinnistu).
2.6. Lepinguosalised lepivad kokku, et juhul, kui seoses detailplaneeringu
koostamisega või muudel põhjustel on vajalik rajada juurdepääsutee teise
asukohta, siis ei tee Omanik isikliku kasutusõigusega õigustatud isikuna
selleks takistusi ja võimaldab isikliku kasutusõiguse ala muutmist, tingi-
musel, et seejuures ei muutu poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad
käesolevast lepingust (st kehtivad samas sisus uue kasutusõiguse ala
suhtes).
2.7. Lepinguosalised on kokku leppinud, et lepingu eseme 3 võõrandami-
sel ja/või isikliku kasutusõiguse üleandmisel kohustub võõrandaja ja/või
üleandja tagama käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
ülevõtmise omandaja ja/või ülevõtja poolt.
Omandab kõrgeima Eeltoodut arvestades hindame hinnatava vara parimaks kasutuseks ka-
väärtuse sutus tuletorni ja muuseumina, seejuures muuseumina kasutuseks oleks
14
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
vajalik muuta isikliku kasutusõiguse lepingut või omandada hoone isiku
poolt, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus
Kinnisvara turuväärtuse määramisel kasutatavad meetodid (EVS 875 osa 1: Hindamise üldised alu-
sed), meetodite kirjeldus on toodud eksperthinnangu lisas.
▪ Turupõhine käsitlus ehk võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach)
▪ Tulupõhine käsitlus ehk tulumeetod (Income Approach)
▪ Kulumeetod (Cost Approach)
Kuna tegemist on eriotstarbelise varaga, siis võrdlusmeetod ei ole rakendatav, kuivõrd puuduvad mee-
todi rakendamiseks vajalikud võrdlustehingud. Võimalikeks meetoditeks on veel tulumeetod ja kulumee-
tod.
Kooskõlastatult tellijaga on valitud hindamismeetodiks tulumeetod, kuivõrd vara saaks kasutada lisaks
põhitegevusele ka muuseumina ja teenida seeläbi tulu.
Kulumeetod on antud juhul vähem usaldusväärne, arvestades hoone spetsiifilisust, kallist asenduskulu
ja raskesti määratavat amortisatsiooni (hoone pärineb aastast 1896)
Hinnatavale varale turuväärtuse leidmiseks oleme valinud tulumeetodi, mis on enimlevinud tulutootvate
varade hindamisel. Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul
tõenäoliselt kaubeldakse. Näiteks büroohoone kui üüriobjekti puhul on eelistatum tulumeetod, eluruumi
kui müügiobjekti puhul võrdlusmeetod.
5 Turuanalüüs
5.1 Makromajanduse ülevaade
SKP muutus
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise
aasta kolme esimese kuuga 0,7%. Lisandväärtus kasvas 2% ning eelkõige vedasid seda kasvu info ja
side tegevusala koos ehitusega. Peamiseks majanduskasvu piduriks oli põhiliselt olematu talve ja vä-
heste küttekulude tõttu energeetikasektor. Suurtest tegevusaladest mõjus majanduskasvule negatiiv-
selt juba eelmise aasta teises pooles aeglustuma hakanud töötlev tööstus. Majanduslanguse peami-
seks põhjuseks on netotootemaksud, mis langesid esimeses kvartalis 18,8%. Eelkõige tingisid selle
käibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumiste vähenemised. 1
Ehitisregistri andmetel lubati 2019. aasta III kvartalis kasutusse 2158 uut eluruumi ehk 802 võrra roh-
kem kui aasta varem. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartu-
maal. Ehitusluba väljastati 2512 eluruumi ehitamiseks, mida oli poole rohkem kui 2018. aasta kolman-
das kvartalis. Enamik ehitusloa saanud eluruume asub korterelamus. Kasutusse lubati ka 297 mittee-
lamut kasuliku pinnaga 170 600 m², kõige enam lisandus uut tööstus-, büroo- ja kaubanduspinda.
Võrreldes 2018. aasta sama kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht. 2
1
Statistikaameti pressiteade nr 67 - Esimeses kvartalis langes SKP 0,7%
2 Statistikaameti pressiteade nr 140 - Ehitusmaht vähenes pärast kolm ja pool aastat kestnud kasvu
15
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Joonis 1. Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arv.
allikas: Statistikaamet
Keskmine palk, tarbijate kulutused ja tööhõive
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. esimeses kvartalis 1404 eurot, mis
on 4,8% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige
tagasihoidlikum brutokuupalga kasv. Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvar-
tali brutokuupalk 4,6% võrra. Languse peamise põhjusena tuuakse välja ebaregulaarsete preemiate
vähenemine. 3 Pindi Kinnisvara poolt keskmise palga baasil laenuvõime järgi arvutatud ostujõu kohaselt
sai 2020. aasta I kvartalis osta 61 m² suuruse korteri Tallinnas, 74 m² suuruse Tartu linna korteri või 80
m² suuruse korteri Pärnus.
Tarbijate kindlustunde indikaatori näitaja 2020. aasta juunis oli -22, mis on 15 punkti võrra kõrgem kui
2009. aasta majanduse madalseisu ajal, kuid jääb 32 punkti võrra madalamale kui 2006.-2007. aasta
majandusbuumi ajal.
Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ja võrreldes eelmise
aasta sama ajaga -1%. Maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri
13,2% hinnatõus. Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütuse
hinnalangus: diislikütus oli 25% ja bensiin 12,5% odavam. Suurem mõju indeksi muutusele oli ka elua-
semeteenustel, kus kodudesse jõudnud elekter oli 7,6% ja üür 11,7% mullusest odavam. Vastupidises
suunas mõjutas indeksi muutust enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. 4
2020. I kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8613 vaba ametikohta, mis on
veerandi võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli
609 211, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad.
Vabu ametikohti oli kõige rohkem töötleva tööstuse, avaliku halduse ja riigikaitse, hariduse ning tervis-
hoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel. Enamik vabadest ametikohtadest asusid Harju maakonnas
(81%), sh Tallinnas (69%). Järgnesid Tartu (6,7%) ja Pärnu maakond (2,4%).5
Koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisi mõjud tööturule on ilmnenud ka Eestis. Statistikaamet
avaldab alates aprillist kiirstatistikat siinsel tööturul toimuva kohta. Tööturu kiirstatistika andmed näita-
vad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse
ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel, mis ei tähenda, et enim kannatada saanud tegevusaladel
sai kriis läbi. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on töösuhete arv nendel tegevusaladel endiselt palju
väiksem. 6
Kinnisvara hinnatrendid
3 Statistikaameti pressiteade nr
65 - Keskmise brutokuupalga kasvu veab info ja side tegevusala
4 Statistikaameti pressiteade nr
83 - Tarbijahinnaindeks on taas tõusuteel
5
Statistikaameti pressiteade nr 72 - Vabade ametikohtade arv langes aastaga veerandi võrra
6
Statistikaameti artikkel, 15.06.2020 - Töösuhete arvu langus pöördus mõõdukaks kasvuks
16
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Kinnisvara hinnatrendid olid 2019. aastal mõõdukas kasvutempos. Pindi Kinnisvara Eesti 17 linna ar-
vestuse keskmise hinna kohaselt oli 2017. aasta detsembris seis, kus kinnisvarahinnad ning tehingute
arv tõusis sedavõrd kõrgele, et ületas kunagise buumiaja hinnatipu. 2019. aastal sarnanesid tehingu-
summad ja tehinguaktiivsus kunagisele buumiajale. 2020. aasta juuni seisuga oli Pindi hinnaindeks
2019. aasta detsembrikuisest viimaste aastate kõrgeimast tasemest 5% võrra madalam ning 16% võrra
kõrgem kunagise buumiaja kõrgeimast hinnast.
Laenumahud ja intressimäärad
Laenutingimused püsisid soodsad kuni eriolukorra kehtestamiseni, eriolukorra mõju laenutingimustele
on alles selgumisel. 2020. aasta mai seisuga oli 6 kuu EURIBOR-i määr -0,1%, pankade üldine intres-
simäär eraisikutele 2,6% ning ettevõtetele 2,6%.
Joonis 2. Eluasemelaenude ja mittefinantsettevõtete pikaajaliste eurolaenude kaalutud keskmine int-
ressimäär ja kuue kuu EURIBOR.
allikas: Eesti Pank
2020. aasta mais oli laenujääk madalam kui 2019. aasta mais. Ka laenukäive on aastatagusega võrrel-
des oluliselt langenud (vt joonis 3).
Joonis 3. Residentidest mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude jääk ja käive.
allikas: Eesti Pank
Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb ma-
janduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Mit-
messe sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi
madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase taastub alles 2022.
aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii Eesti kui ka maailma majandus
oli jahtumas juba enne kriisi. Kriisi mõjud koonduvad tööturule – tööpuudus tõuseb 2020. aasta lõpuks
17
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
üle 13% ning aasta alguses eeldatud palgatõusu asemel töötasu väheneb sel aastal 1%. 7 Kinnisvara
poolelt kasvas siiani viimasel paaril aastal nii keskmine tehingusumma kui üldine tehinguaktiivsus ning
kinnisvara soetamist soodustasid ka head laenutingimused. Seoses majanduslangusega on taas päe-
vakorral tööhõive probleemid, tarbijate kindlustunde ja ostuvõime vähenemine, pankade krediidipoliitika
muutumine – see kõik hakkab lähiajal ka kinnisvarasektorile mõju avaldama. Elamispindade ostu-müügi
tehingute arv langeb ja saabuv hinnasurve sõltub sellest, kuidas muutub pakkumise ja nõudluse suhe.
Ülemaailmse koroonaviiruse pandeemiaga seoses Eesti Vabariigis 12.03-17.05.2020 kehtinud eriolu-
korra negatiivne mõju majandusele on suur, täpne ulatus ei ole hetkel veel prognoositav.
5.2 Investeeringute turg
• 2019. aastal ei olnud Eesti ärikinnisvara turul jahenemise märke – tehti märkimisväärne hulk
suuremaid investeeringuid kinnisvarasse.
• 2019. a parim tootlus oli kõigis sektorites 2018. aastaga küllaltki samal tasemel või mõnevõrra
tõusnud.
• Ühtmoodi nõutud sektorid on nii büroo-, kaubandus- kui ka lao-tootmispinnad, rahavooga pak-
kumisi on kõigis sektorites vähe.
• 2019. a kalleim tehing tehti Harku vallas asuva tootmishoonega. Omanikku vahetas ka mitu
büroohoonet Tallinna kesklinnas.
• Lisaks on rahavoo investorid hakanud suunama pilke ka arendussektorisse, sh nii äri- kui elu-
kondlikkusse, sest seal on tootlused atraktiivsemad.
• Investorite omakapitali hinnad on vahemikus 10-15%, riskantsematel arendusprojektidel ka
kõrgemad, riskivabadel ja turvalistel varadel ka madalamad.
• Turu väiksus ja kapitali rohkus on tekitanud küllaltki kurioosse olukorra, kus riskid on suurene-
nud, kuid tehingute arv ja hind kasvanud.
TEHINGUTE MAHT
Maa-ameti hinnastatistika andmetel tehti 2019. aastal Eestis 3499 mitteeluhoonetega hoonestatud maa
tehingut koguväärtusega u 706 mln eurot, mida on rohkem kui 2018. aastal. Sellest Harjumaal tehti 600
tehingut koguväärtusega u 489 mln eurot.
Kui tehingute arvu osakaal kogu tehingutest polegi nii suur, siis koguväärtusest moodustasid Harjumaal
tehtud ärikinnisvaraga tehtud tehingud 69%, mis näitab, et investeeringute turg oli jätkuvalt Harjumaa
keskne.
allikas: Maa-amet, Pindi Kinnisvara, ERI Kinnisvara
TEHINGUTE STRUKTUUR
7
Eesti Panga pressiteade, 10.06.2020 - PROGNOOS. Esmaselt kriisiabilt tuleb liikuda pikaajalisema plaani juurde
18
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
2019. aastal Harjumaal tehtud mitteeluhoonetega hoonestatud maa tehingute koguväärtusest moodus-
tavad:
• üle 90% üle 1 mln euro suuruse tehinguväärtusega tehingud, kuid selle sees on väga suur osa
seotud osapoolte vahel tehtud tehinguid.
• 10 kallimat 2019. aastal tehtud tehingut, mille taust on turuanalüüsi koostajale teada ja mis ei
ole tehtud seotud osapoolte vahel, moodustavad kogu Harjumaa tehingute kogumahust u 22%
(sh on võlaõiguslikud tehingud).
Tehingute tüübi järgi on kõige suuremas mahus sooritatud tehinguid lao- ja tootmishoonetega ning bü-
roohoonetega.
ÄRIKINNISVARA TEGIJAD
2019. a kalleim tehing tehti Harku vallas asuva tootmishoonega, mille soetas endale Prantsusmaa kin-
nisvarafond. Endine omanik Harmet OÜ jäi hoonesse üürnikuks.
Suurimad tehingud 2019
Tehingu Objekt Tehingu Asukoht Ostja
hind, € aeg
üle 20 mil- Harmet OÜ tootmis- 2019 Harku vald, Harju Rahvusvaheline
joni hoone maakond fond
10-20 mil- Büroohoone Musta- 2019 Mustamäe, Tallinn Lumi Capital OÜ
jonit mäel
2 lao- ja tootmishoo- 2019 Rae vald, Harju United Partners
net maakond Property OÜ
Büroohoone Kesklin- 2019 Kesklinn, Tallinn LHV
nas
5-10 miljo- Endine pangahoone 2019 Kesklinn, Tallinn KEK Arendus OÜ
nit Kesklinnas
Maa-amet, Pindi Kinnisvara, ERI Kinnisvara
TOOTLUS
Kinnisvara kapitalisatsioonimäär on kogu Baltimaades eelnevate aastate jooksul stabiilselt vähenenud.
Investoritel on paigutamist vajavat raha palju ja see on viinud tootlused alla. Sobivaid pakkumisi on
vähe ja siis ostetakse ka madala tootluse pealt. 2018. ja 2019. aastal tootlused enam allapoole ei läinud
ja on näha pigem stabiliseerumise tendentsi.
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Büroo (prime yield) 6,90% 5,93% 6,20% 6,25% 6,70% 6,70%
Kaubandus (prime 7,00%
6,90% 7,50% 6,80% 6,70% 7,00%
yield)
Tootmine (prime 7,80%
7,90% 8,00% 7,50% 7,50% 7,80%
yield)
Maa-amet, Pindi Kinnisvara, ERI Kinnisvara
Vanemate ja kehvemini majandatud büroohoonete tootlused olid Tallinnas 8-9%.
19
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Üksikute (eraldiseisvate) büroo- ja kaubanduspindade puhul olid tootlused samas madalamad, jäädes
kohati alla 7%. Selle on tinginud ilmselt turul suur väikeinvestorite hulk, kes on võimelised soetama
eelkõige madalama hinnaga varasid ning lepivad nende puhul madalama tootlikkusega.
5.3 Lasnamäe linnaosa hoonestatud maa tehingustatistika
Hoonestatud maa tehingud
Harju maakond, Lasnamäe linnaosa ajavahemikul 1.01.2019 kuni 31.12.2019
Allikas Maa-amet, tehingute andmebaas
Segamaa - ühegi sihtotstarbe osakaal ei ole 100% ja kinnistu koosneb mitmest sihtotstarbest
Muu sihtotstarve - sihtotstarbeks on määratud mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidlamaa, riigikaitse-
maa, kaitsealune maa või sihtotstarbeta maa
Tehingute hindasid puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut.
➢ Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Lasnamäe linnaosas alates 01.01.2019.a 2 te-
hingut hoonestatud muu maaga (hinnatava varaga sarnaseim sihtostarve);
➢ Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Lasnamäe linnaosas alates 01.01.2019.a 8 te-
hingut hoonestatud tootmismaaga;
➢ Keskmine tehinguhind oli hoonestatud tootmismaal oli 1 368 831 eurot, maksimaalne tehingu-
hind 8 520 000 eurot;
➢ Keskmine maatüki suurus tehingutes 4963m2.
5.4 Pakkumine
Sarnaste hoonetega kinnistute valikud pakkumised kinnisvaraportaalides puuduvad. Parameetritelt
sarnasemana saab välja tuua alljärgneva pakkumise:
Amortiseerunud ühekorruseline kivimaja
5.5 Tuletornid Eestis
1900. aastal tegutses Eesti rannikul üle 30 tuletorni ja tulepaagi, lisaks oli püstitatud mitmesuguseid
sadamatulesid ja päevamärke. Ohtlikumatesse kohtadesse olid paigaldatud ujuvad valgustatud mere-
märgid: tulelaevad ja poid. Tulelaevad olid alguses tavalised purjekad, mille masti tõsteti ööseks põlev
latern. Esimene tulelaev saadeti Tallinnamadalale 1858. aastal. 1864. aastal asendati see Inglismaalt
ostetud kolmemastilise purjekaga, mis oli arvatavasti ümber ehitatud tulelaevaks. 20. sajandi esimesel
20
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
poolel ehitatud tuletornide konstruktsioon oli seoses gaasi-, elektri- ja automaatikaseadmete kasutuse-
levõtuga juba tunduvalt lihtsam. Tuleseadmete teenindamiseks ei olnud enam vaja väga sageli üles
ronida. Madalamates tulepaakides kasutati ka välimisi metallist redeleid. 20. sajandi alguses ehitati
mõned uued telliskivist tuletornid. Samal ajal ehitati osa tuletorne ka metallsõrestiktornidena. Põhiliselt
olid sellise konstruktsiooniga tulepaagid. Tule teenindamiseks olid selliste tornide metalltrepid ümbrit-
setud puidust tunneliga. Osal petrooleumivalgusega tulepaakidel süüdati latern all kambris ja vinnati
siis vintsiga üles.
Pärast Esimest maailmasõda, kui hakati hävitatud tuletorne taastama, muutus raudbetooni kasutamine
ehituses aina populaarsemaks. 1924. aastal Kübassaarde ja Virtsu ehitatud sihvakad silindrilised raud-
betoontuletornid juhatasid sisse terve seeria samatüübiliste tuletornide rajamise, mis erinevad ükstei-
sest vaid tuletorni kõrguse ja aluspinnase kandevõimest sõltuva vundamendi kapitaalsuse poolest.
Kahe- kuni kolmemeetrise läbimõõduga tornides on võimalik tuleaparaadi teenindamiseks liikuda ver-
tikaalsete sisemiste metallredelite abil.
Teises maailmasõjas purustatud olulisemad tuletornid taastati veel traditsioonilise lahendusega, kuid
betoonist ja raudbetoonist konstruktsiooniga. Purustatud tuletornid asendati esmalt ajutiste puidust tor-
nidega. 1950. aastate alguses valmisid mitmed kivikbetoonist tuletornid, mis olid üsna ühenäolised,
kuna ehitamisel kasutati põhiliselt kahte tüüpprojekti. 1950. aastate keskpaigast alates hakati tuletor-
nide ehitamisel uuesti kasutama raudbetooni. 1960. aastast alates rajatud tuletornid jäeti tänu tule- ja
sidetehnika arengule ilma vahiruumita ja sageli ka laternaruumita. Tuleseadmeid teenindati vajadusel
redelite või keerdtrepi kaudu. 1969. aastal rajati Tallinnamadala kohale merre esimene automaatsüs-
teemidel ja distants- juhtimisel töötama hakanud Tallinnamadala tuletorn.
Tänapäeval võimaldavad laevade kaasaegsed navigeerimisvahendid tavaolukorras toime tulla ka ilma
tuletornideta. Enamus tuletorne töötavad siiski ka tänapäeval ning on arvestatavad abimehed eriti ko-
haliku laevaliikluse ohutuse seisukohalt.
Eesti Tuletorni Seltsi andmetel on Eesti 45 tuletorni, külastajatele avatud on neist 8.
Eesti tuletornide kaart
21
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Allikas: Eesti Tuletorni Seltsi (ETS)
5.6 Turustatavuse analüüs
Lõppkasutajaid iseloomusta- Sarnaste varade ostjaskond on piiratud, valdavalt kas riik või koha-
vad tunnused lik omavalitsus
Kas hinnatav vara rahuldab tu- Hinnatav vara ei vasta parameetritelt keskmisele turunõudmisele,
rusegmendi nõudeid tegemist eriotstarbelise hoonega.
Konkureeriv pakkumise maht, Sarnased pakkumised puuduvad
turu neelduvus
Hinnang likviidsusele, müügi- Kuna tegemist on eriotstarbelise varaga, siis on müügiperiood
periood prognoosimatu
6 Hindamine tulumeetodil
Hindamine tulumeetodil, antud juhul diskonteeritud rahavoogude alusel seisneb kinnisvara kasutusea
või hoidmisperioodi jooksul laekuvate rahavoogude nüüdisväärtuse kindlaksmääramises.
Hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil arvutatakse väärtus alljärgneva valemi alusel:
CF1 CF2 CFn CFlõpetav
Vo = + 2+ ... + n+ =
(1 + y) (1 + y) (1 + y) (1 + y)n
n
CFt + CFlõpetavn
= t =1 (1 + y)t (1 + y)
kus
CF1...... CFn perioodi rahavoog;
CFlõpetav rahavoog prognoosiperioodi lõpus;
y diskontomäär (tootluse määr).
6.1.1 Üürihind
Prognoositava üüritulu määramisel on tuginetud tellija kogemusele sarnaste tuletornide haldamisel ja
tellija esitatud prognoosidele vara kasutamisel muuseumina.
1. Prognoositav kulu külastajatele avatud tuletorniks väljaehitamisel on 42 750 eurot.
2. Prognoositav piletimüügitulu esimesel aastal on 41 700 eurot. Järgmiste aastate prognoositav
piletimüügitulu on 54 000 eurot.
3. Prognoositav aastakulu avatud tuletornina kasutamisel on 26 500 eurot aastas.
1. aastal on arvestatud piletuluga 41 700 eurot ja teisel aastal 54 000 eurot. Edaspidi tagasihoidliku 1%
tõusuga ( eeldatavalt madalam kuid THI tõus)
THI ajalooline muutus
22
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
6.1.2 Vakantsus
Vakantsus arvestab nii võimalike vakantsete pindade osakaalu (tulenevalt analoogsete pindade turusi-
tuatsioonist, üürnike voolavusest jne), kui ka üürisummade mitteõigeaegsest laekumisest tingitud kredii-
dikahjumeid. Mida paremas seisukorras ja atraktiivsemas turupiirkonnas asub objekt, seda väiksem on
üldjuhul vakantsus. Vakantsimäära leidmisel tuleb arvesse võtta kahesugust vakantsimäära: loomulik
vakantsimäär ja tegelik vakantsimäär. Loomulik vakantsimäär varieerub seoses nii aja kui ka ruumiga
(pinnaliigiga). Loomulik vakantsimäär on vakantsimäär, mille ümber varieerub tegelik vakantsimäär. Te-
gemist on antud turusektorile iseloomuliku keskmise vakantsimääraga ehk tasakaalu vakantsimääraga
pikema ajaperioodi jooksul (nt 5-aastase vaatluse keskmisena). Üüritase suureneb (alaneb), kui tegelik
vakantsimäär on alla (üle) oma loomuliku taseme. Sarnaste varade loomulik vakantsust on raske välja
tuua, kuid keskmiseks vakantsusmääraks on arvestatud 10%.
6.1.3 Tegevus- ja kapitalikulud
Tegevuskuludena arvestatakse vara omaniku kanda olevaid kulusid, mida ei kapitaliseerita raamatupi-
damises.
Tegevuskuludeks on arvestatud tellija prognoosi ehk 42 750 eurot ühekordse kuluna 1. aastal (kohan-
damine külastajate vastuvõtuks) ja 26 500 eurot jookvate kuludena aastas.
Tegevuskulude kasvuks on arvestatud 1% aastas.
6.1.4 Kap.määr
Kapitalisatsioonimäär (capitalisation rate, R) on tulumäär, mille abil ühe (tavaliselt esimese) aasta tulu
arvestatakse ümber väärtuseks. Võimalused üldise kapitalisatsioonimäära leidmiseks on järgmised:
1) tuletamine võrreldavatest tehingutest;
2) tuletamine tegeliku e efektiivse kogutulu kordajast;
3) investeeringu seosest: hüpoteeklaen ja omakapital;
4) investeeringu seosest: maa ja ehitis;
5) tuletamine laenu kattekordajast.
Antud juhul on kap. määr tuletatud võrreldavatest tehingutest ja kap. määraks oleks hinnatava vara puhul
arvestatud 10%.
Näiteid kap.määradest käesoleva aasta äripindade tehingutes:
Asukoht Kasutus/ SNP, m2 Tehingu hind, Hind, Kap. määr
sihtotstarve € €/m2/SNP
Harju maakond, Tallinn, ärihoone 18 925,0 45 750 000 2 417
Kesklinna linnaosa u 6%
Harju maakond, Tallinn, ärihoone 3 083,4 6 675 000 2 165
Kristiine linnaosa 6,80%
Harju maakond, Saku autokeskus 7 851,0 5 460 000 695
vald, Tänassilma küla u 8%
Harju maakond, Tallinn, kaubandus 2 424,2 2 600 000 1 073
Lasnamäe linnaosa 7,50%
Harju maakond, Tallinn, stock-office 2 057,2 2 220 000 1 079
Lasnamäe linnaosa 8,10%
6.1.5 Diskontomäär
Tootluse määr (yield rate, Y) on kapitali tasuvuse näitaja, mis võtab arvesse kõik oodatavad tulud varalt
(nii positiivsed kui ka negatiivsed) kogu hoidmis- või prognoosiperioodi jooksul, sealhulgas tulu vara
23
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
väärtusest (müügitulu) hoidmis- või prognoosiperioodi lõpus (ehk lõppväärtus). Diskonteeritud rahavoo
analüüsil kasutatavad tootluse määraks ehk diskontomääraks on antud juhul kogukapitali tootluse määr
(Yo).
Diskontomäära tuletamiseks võib kasutada järgmisi võtteid:
a) vara hoidmis- või prognoosiperioodi kõikide tulude alusel arvutatud sisemine tulumäär (IRR);
b) tootluse määra ja kapitalisatsioonimäära seos;
c) riskivaba tootluse määr ja riskilisa;
d) kaalutud keskmine kapitali hind (WACC).
Diskontomäära tuletamiseks on kasutatud tootluse määra ja kapitalisatsioonimäära seost (NOI muutus,
kasv puudub), tulemuse kontrollimiseks on kasutatud ka kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC).
Kaalutud keskmine kapitali hind (Weighted Average Cost of Capital,WACC) leitakse järgmiselt:
WACC = Ro = (YM × laenu osatähtsus koguvaras) + (YE × omakapitali osatähtsus koguvaras)
kus
YM laenu tegelik intressimäär;
YE omakapitali tootlus, omakapitali hind.
50% Laenu osatähtsus koguvaras, tavapäraselt 60/40, 50/50
Omakapitali osatähtsus koguvaras, tavapäraselt 40/60,
50% 50/50
Laenu tegelik intressimäär, (07.2020 Eesti panga andmetel
keskmine pikaajalise laenu laenuintress mittefinantsettevõte-
5% tele oli 2,93%, sõltub laenu pikkusest, varast ja laenajast)
ke, turupõhine investorite omakapitali tootluse ootus, headel
15% rahavoolistel objektidel Tallinnas 15% ja alla
10% WACC
Diskontomääraks on valitud eeltoodu põhjal 10%.
6.1.6 Prognoosiperiood
Rahavoo prognoosiperioodi kestuse valik sõltub majanduskeskkonnast ja hinnatavast varast. Prognoo-
siperioodi pikkus on 5-15 aastat. Kui majanduskeskkond on riskantsem, on prognoosiperiood lühem, ja
vastupidi: kui majanduskeskkond on stabiilne, on prognoosiperiood pikem. Eesti kinnisvaraturul on tava-
päraselt prognoosiperioodiks 5 aastat.
Objekti müük hoidmisperioodi lõpus (6. aastal)
Hoidmisperioodi lõpul objekti turuväärtuse leidmiseks kapitaliseeritakse tavapäraselt vara üürimisest 6.
aastal saadav stabiliseeritud tegevuse puhastulu (NOI).
6.1.7 Turuväärtus (harilik väärtus)
Rahavood ja turuväärtus
1 2 3 4 5 6
Pot.kogutulu 41 700 54 000 54 540 55 085 55 636 56 193
Vakantsus 4 170 5 400 5 454 5 509 5 564 5 619
Efekt.kogutulu 37 530 48 600 49 086 49 577 50 073 50 573
Tegevuskulud 69 250 26 765 27 033 27 573 28 125 28 687
NOI -31 720 21 835 22 053 22 004 21 948 21 886
Diskontokordaja 0,909 0,826 0,751 0,683 0,621
Diskont. rahavood -28836 18045 16569 15029 13628
NOI6 , € 21 886
Kapitalisatsiooni-
määr 10%
24
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Müügihind 218 861
Müügikulud 10 943
Netomüügihind 207 918
Diskontokordaja 0,621
Müügihinna tänane
väärtus 129 101
1. aasta -28836
2.aasta 18045
3. aasta 16569
4. aasta 15029
5.aasta 13628
Müük 129101
Kokku 163535
Seega vara harilikuks väärtuseks diskonteeritud rahavoogude meetodil kujuneb ~ ca 160 000 eurot.
Kuid nimetatud väärtus põhineb eeldusel, et hinnatavat vara on võimalik välja ehitada ja kasutada ava-
likult kasutava tuletorn-muuseuminina. Nagu parima kasutuse õiguslikus analüüsis viidatud, on vara
koormatud isikliku kasutusõigusega, mis tähendab, et Eesti Vabariik (Veeteede Ameti läbi) saab kasu-
tada tuletorni sihtotstarbeliselt tuletornina (kuid mitte muuseumina) ja peab ka hoonet hooldama, vara
omanik saab küll vara käsutada, kuid füüsiliselt kasutada ei saa, samuti jääks vara võõrandamisel kol-
mandale isikule isiklik kasutusõigus ikka kehtima, kuid omanik ei kanna ka vara hoolduskulusid.
Seega on tegemist vara omaniku ja isiku vahel kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus nn win-win
olukord, kus mõlemad osapooled saaksid jätkata ka olemasolevas olukorras, kuid parimaks viisiks oleks
vara võõrandamine isikliku kasutusõiguse omanikule.
Seega peaks vara harilik väärtus arvestades isikliku kasutusõiguse lepingut olema korrustatud koefit-
siendiga 0,5 ehk harilik väärtus toodud tingimustel on 80 000 eurot.
7 Hindamistulemus
Hinnatava vara (tuletorniga hoonestatud kinnisasi, transpordimaa 100%) asukohaga Harju maakond,
Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tuletorni tn 1 harilik väärtus väärtuse kuupäeval 14.08.2020.a on 80 000
(kaheksakümmend tuhat) eurot.
Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu, tavapäraselt sarnastel varadel ei lisandu käibemaksu
Koostaja:
Andres Teder, kutseline hindaja
(vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr 116124), Maa-ameti litsentseeritud hindaja, riiklikult tunnusta-
tud ekspert
ERI Kinnisvara OÜ
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
25
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
7.1 Fotod
26
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
27
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
28
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
Vaated naabrusele
29
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
30
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
7.2 Kinnistusregistri väljavõte
31
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
32
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
33
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
8 Vastavuskinnitus
▪ Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane
pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks.
▪ Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standar-
diseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele.
▪ Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abista-
nud.
▪ Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte
kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a juhud kui seadus seda nõuab või kui see on
vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks.
▪ Hindaja on olnud sõltumatu.
▪ Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
▪ Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
▪ Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt
tõesed ja korrektsed.
▪ Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsen-
datud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja :
Andres Teder, kutseline hindaja
(vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr 116124), Maa-ameti litsentseeritud hindaja, riiklikult tunnusta-
tud ekspert
ERI Kinnisvara OÜ
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
34
KINNISVARA EKSPERTHINNANG NR 28509-20
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 05.03.2021
Kehtib kuni: 05.03.2026
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Teabevaldaja: Transpordiamet
Taavi Aas
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 05.03.2021 nr 1.1-6/21/5526-1
Suur-Ameerika tn 1
10122, Tallinn, Harju maakond
Taotlus Tallinna sihi ülemise tuletorni
kinnistu omandamiseks
Austatud majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Veeteede Amet esitas 20.11.2020 kirjas nr 1-8-6/2969 ministeeriumile taotluse Tallinna sihi
ülemise tuletorni kinnistu riigile taasomandamiseks. Tallinna sihi ülemise tuletorni riigi omandisse
saamine on Transpordiameti jaoks jätkuvalt aktuaalne.
Teeme ettepaneku riigivaraseaduse § 4 lg 1, § 10 lg 1 p 1 ja § 10 lg 3 alusel kinnistu
katastritunnusega 78401:101:4054, aadressil Tuletorni 1, Tallinn osta tagasi riigile.
Asjaolud
1. Tallinna sihi ülemise tuletorni kinnistu aadressil Pae 16, Tallinn oli Eesti Vabariigi
omanduses kuni üleandmiseni Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) 2010. aastal. Lisaks
tuletornile asusid kinnistul korterelamud ja tehnilised hooned. Esialgse kava kohaselt pidi
RKAS 9588 m2 suuruse kinnistu jagama, mõõtma välja tuletornile vajaliku teenindusmaa,
kus RKAS hakkab kas osutama riigile kinnisvarateenust või tagastama riigile ning ülejäänud
kinnistu võib RKAS võõrandada.
2. RKAS võõrandas kogu kinnistu, sh Tallinna sihi ülemise tuletorni 2012. aastal. Käesolevaks
ajaks on kinnistu veel kord omanikku vahetanud.
3. Endine Pae 16 kinnistu on jagatud osadeks, millest ühel aadressiga Tuletorni 1, suurusega
324 m2, paikneb Tallinna sihi ülemine tuletorn.
4. Riigi kasuks on tuletorni sihipäraseks valdamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks ja
remontimiseks ning tuletornile juurdepääsu tagamiseks seatud isiklik kasutusõigus, mis
sisaldab:
- tuletorni kui muinsuskaitseobjekti säilitamine ja hoidmine omal kulul;
- juurdepääsutee remont ja korrashoid (sh lume lükkamine jm tööd) omal kulul ning
kolmandatele isikutele juurdepääsu võimaldamine isikliku kasutusõiguse ala koosseisu
kuuluva juurdepääsutee kaudu.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Kinnistu omandamise vajalikkus
5. Transpordiamet on veel kord analüüsinud Tallinna sihi ülemise tuletorni riigile kuulumise
vajalikkust ameti ülesannete täitmiseks.
6. Toome välja kõige olulisema - Tallinna sihi ülemise tuletorni strateegiline tähtsus ohutu
veeliikluse tagamisel Tallinna lahel.
6.1. Igasuguste riskide maandamiseks veeliikluse ohutuse tagamisel on Transpordiameti jaoks
oluline, et ameti kohustuste täitmiseks vajalikud navigatsioonimärgid oleksid riigi omandis.
Kõik ülejäänud töötavad tuletornid on praegu riigi omandis peale ühe tähtsaima tuletorni –
Tallinna sihi ülemise tuletorni.
6.2. Tuletorni puhul tuleb arvesse võtta, et tuletorn on eriotstarbeline objekt, mida ei ole võimalik
lihtsalt millegi muuga asendada. Tallinna ülemine tuletorn moodustab sihi Tallinna alumise
tuletorniga, mis võimaldab põhja poolt Soome lahest ohutut sissesõitu Tallinna reidile ja
hoiduda laevadel Tallinna lahe madalatest. Tallinna kahe tuletorni tuled moodustavad sihi.
Kui ühel tuli ei tööta, siis on ka teine tarbetu, sest sihi toimimiseks peavad mõlema tuletorni
tuled põlema. Laevajuht saab mõlemaid tulesid korraga nähes veenduda, et on õigel kursil.
Tulede abil sihi moodustamise tõttu ei ole võimalik Tallinna ülemise tuletorni
navigatsioonitule paigutamine uude, alternatiivsesse asukohta.
6.3. Seetõttu ei pea Transpordiamet normaalseks olukorda, kus Tallinna sihi ülemise tuletorni
töö sõltub kinnistu igakordse omaniku tahtest ja valmisolekust isikliku kasutusõiguse
lepingut täita.
6.4. Olukord pärast kinnistu võõrandamist on kardinaalselt muutunud. Kinnistu omanik on
arendanud ümbruskonna välja elamukvartaliks ning perspektiivis saab Tuletorni 1 olema ühe
korteriühistu liige.
Seetõttu on Transpordiameti jaoks oluline, et ameti ülesannete täitmiseks vajaliku Tallinna sihi
ülemise tuletorni kinnistu kuuluks riigile, mitte eraomanikule.
7. Riigivaraseaduse (RVS) § 10 lg 3 alusel omandab riik vara, kui see on vajalik ühel
järgmistest eesmärkidest: riigivõimu teostamiseks; muul riigivara valitseja poolt määratud
avalikul eesmärgil; tulu saamiseks või reservina säilitamiseks.
Tulenevalt RVS § 10 lg 1 punktist 1 on kinnistu aadressil Tuletorni 1, millel asub Tallinna
sihi ülemine tuletorn vajalik riigile riigivõimu teostamiseks. Selle omandamine võimaldab
Transpordiametil hallata strateegilist navigatsioonimärki ning vabaneda isikliku
kasutusõiguse sisuks olevatest kohustustest, mille kulude suuruse osas puudub ametil
otsustusõigus.
8. Kinnistu katastritunnusega 78401:101:4054 kuulub OÜ-le Tuletorni villad (registrikood
14737715), kes 2020. aastal läbirääkimistel Veeteede Ametiga teatas soovist kinnistu
võõrandada. ERI Kinnisvara OÜ on hinnanud kinnistu harilikuks väärtuseks 80 000 eurot
(Kinnisvara eksperthinnang nr 28509-20). Kinnistu omandamise kulud kaetakse
Transpordiameti eelarvest.
Eeltoodu alusel palume võtta vastu otsus kinnistu katastritunnusega 78401:101:4054 aadressil
Tuletorni 1, Tallinn ostmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Padar
peadirektor
2 (3)
Lisa: Kinnisvara eksperthinnang nr 28509-20
Ene Lillipuu
620 5531
[email protected]
3 (3)