dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. märts 2021
Viit
2-5/20-0271/1177
Registreeritud
5. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-5 Ministeeriumis algatatud VV istungi protokolli märgitavate otsuste eelnõud
Toimik
2-5/20-0271
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-520-02711177 05.03.2021 Väljaminev kiri.asice1453 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 05.03.2021 Kehtib kuni: 05.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei [email protected] Meie 05.03.2021 nr 2-5/20-0271/1177 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ muutmise eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorrapunkti Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ muutmise eelnõu heakskiitmine seotud materjalid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Martti Kalvik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 625 6464 [email protected] 2 (2) EELNÕU 05.03.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Toompea Päevakorrapunkt nr Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021. a määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ muutmise eelnõu heakskiitmine. Vabariigi Valitsuse 28.04.2020. a määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 2 alusel kiita heaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ muutmise eelnõu. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär omanik EELNÕU 05.03.2021 MÄÄRUS Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20. jaanuari 2021. a määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20. jaanuari 2021. a määruses nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 punktid 1–4 sõnastatakse järgmiselt: „1) turismiga seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjat ja käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüjat; 2) majutusettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ning kelle tegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruses nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) sätestatud tegevusala koodiga jagu I 551, 552 või 553 või jagu Q 86905; 3) reisiettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 791 või H 4939; 4) Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevusala on EMTAK koodiga jagu I 56, välja arvatud tegevusala „muu toitlustamine“ koodiga I 5629, kes on toiduseaduse alusel toitlustamise käitlemisvaldkonnas tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud toidu 2 käitleja ja kelle riigi toidu ja sööda käitlejate registris märgitud tegevuskoht asub 30. novembri 2020. a seisuga Tallinna vanalinnas paiknevas hoones;“; 2) paragrahvi 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja on äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis kategooria „Suveniiri- ja käsitööpoed“ või „Disainipoed“ teenusepakkujana, välja arvatud üksnes e-kaubanduse teel suveniire, käsitööd või Eesti disaini müüv isik;“; 3) paragrahvi 4 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „äriregistris“ sõnadega „või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris“; 4) paragrahvi 4 punktid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „10) käibeks loetakse käibemaksukohustuslasest reisiettevõtja, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja ja käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja puhul taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurust, mittekäibemaksukohustuslasest reisiettevõtja, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja ja käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja puhul taotleja kasumiaruande müügitulud ja muud äritulud või füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud ettevõtlustulu; 11) käibeks loetakse majutusettevõtja puhul taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud 9-protsendilise käibemaksumääraga deklareeritud käibe suurust;“; 5) paragrahvi 6 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja kahjude osalise hüvitamise toetus.“; 6) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1, § 9 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ja § 10 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „;“ sõnaga „ja“; 8) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 5000 eurot.“; 9) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui reisiettevõtja tegutsemise algus oli ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini 2019. a, võib ta reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust taotleda, kui tema: 1) käibe langus perioodi tegutsemise algusest kuni 30. novembrini 2019. a ja 2020. aasta sama perioodi võrdluses oli vähemalt 70 protsenti ja 2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 5000 eurot.“; 11) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 2 ja lõike 2 punktist 2 ja § 10 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõna „ja“; 3 12) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 ja lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „alustas tegutsemist“ sõnadega „tegutsemise algus on“; 14) paragrahvis 10 asendatakse sõnad „käsitöö- ja suveniirimüüja“ sõnadega „käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja tegutsemise algus on ajavahemikus 1. aprill kuni 30. november 2019. a, võib ta käsitöö, suveniiri ja Eesti disaini müüja kahjude hüvitamise osalise hüvitamise taotlust taotleda, kui tema: 1) käibe langus perioodi tegutsemise algusest kuni 30. november 2019. a ja 2020. aasta sama perioodi võrdluses oli vähemalt 60 protsenti ja 2) 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 5000 eurot.“; 17) paragrahvi 12 punktis 1 asendatakse sõnad „ärinimi, äriregistrikood“ sõnadega „nimi, registrikood“; 18) paragrahvi 12 punktis 3 asendatakse sõnad „80 000 eurot“ sõnadega „COVID-19 raamistiku punktis 22 a sätestatud summat“; 19) paragrahvi 13 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) kui taotleja on käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja, siis veebilink tema www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis pakutavatele teenustele ja käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja poe asukoha aadress;“; 20) paragrahvi 13 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) kui reisiettevõtja, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja või käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja ei ole käibemaksukohustuslane, siis asjakohaste kuude kasumiaruanded või raamatupidamise väljavõtted, kui taotlejaks on füüsilisest isikust ettevõtja, siis füüsilise isiku tuludeklaratsioon.“; 21) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse sõnad „lõikes 4“ sõnadega „lõikes 3“; 22) paragrahvi 19 lõike 2 viimases lauses asendatakse sõnad „peab toetuse saaja maksma“ sõnadega „võib EAS nõuda toetuse saajalt“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler 05.03.2021 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määruse nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas oma 20.01.2021 vastuvõetud määrusega nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ turismiettevõtjate täiendavad toetamise tingimused. Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetus aitab leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenenud ettevõtjate majanduslikke raskusi. Toetusmeetme eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks rahvusvahelise reisimise ja nõudluse taastumisel. Käesoleva eelnõuga tehakse toetusmeetmes täiendavad muudatused, mille eesmärk on: 1) suurendada toetustele ligipääsu väiksematele ettevõtjatele, alandades toetusele kvalifitseerimise tingimusi, samuti laiendada toetuse saajate sihtgruppi mittetulundusühingutele, sihtasutustele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. 2) uue sihtgrupina toetada ka Eesti disaini müüjaid ja sõitjate maismaavedu teostavaid ettevõtjaid. Toetus on jätkuvalt suunatud ettevõtjatele, kes on erinevatest piirangutest enim mõjutatud. Toetusmeetme peamisteks sihtgruppideks jäävad endiselt majutusettevõtjad, reisiettevõtjad, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjad ning käsitöö- ja suveniirimüüjad üle Eesti, täiendustega Eesti disaini müüjate ja sõitjate maismaavedu teostavate ettevõtjate osas. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna turisminõunik Kati Kikas (e-post: [email protected], tel: 625 6328) ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post: [email protected], tel: 514 0587). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne- [email protected], tel: 7153403). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktis 1 täpsustatakse määruse järgmisi mõisteid: turismiga seotud majandusharu ettevõtja, majutusettevõtja, reisiettevõtja ja toitlustusettevõtja. Turismiga seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse määruse kohaselt majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjat, käsitöö- ja suveniirimüüjat, aga muudatuse kohaselt samuti Eesti disaini müüjat (määruse § 4 p 1). Majutusettevõtja mõistet (määruse § 4 p 2) laiendatakse, hõlmates mõiste alla lisaks äriregistris registreeritud isikutele ka mittetulundusühingud ja sihtasutused. Senise sõnastuse kohaselt pidi ettevõtja olema äriregistris registreeritud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja. Reisiettevõtja mõistest (määruse § 4 p 3) jäetakse samuti välja piirav tingimus äriregistris registreerimise kohta. Edaspidi käsitletakse reisiettevõtjana ka sihtasutust, mittetulundusühingut, aga samuti ka füüsilisest isikust ettevõtjat. Viimati nimetatud ärivormid ei ole reisiettevõtjate tegevusvaldkonnas laialt levinud, kuid osaliselt on siiski kasutusel ning muudatus võimaldab valdkonna ettevõtjaid senisest laiemalt toetada. Teiseks suureks muudatuseks on reisiettevõtja mõiste laiendamine ka sõitjate maismaavedu teostavatele ettevõtjatele, kelle põhitegevusala EMTAK kohaselt on koodiga H 4939 „Sõitjate muu mujal liigitamata maismaavedu“ (hõlmab ka koodid H 49391 „Sõitjate maakondadevaheline ja rahvusvaheline liinivedu ja H 49399 „Sõitjate muu maismaavedu“). Toetuse sihtgrupi laiendamise otsus tehti Vabariigi Valitsuse poolt 4. märtsil 2021. a. Vedajatele makstakse toetust samadel tingimustel ja ulatuses nagu reisiettevõtjatele, kelle põhitegevusala on koodiga N 791 ning sel käsitletakse neid ettevõtjaid käesoleva määruse tähenduses koos ühe määratluse all. Kuigi reisijate maismaaveo ettevõtjad on sarnaselt reisiettevõtjatest otseselt kehtestatud piirangutest puutumata, on nende majandustegevus sarnaselt reisiettevõtjatega saanud oluliselt kannatada sise- ja välisturistide puudumise tõttu. Lisaks on teatritele, kultuuriasutustele, üritustele, konverentsidele, haridustegevusele, huviringidele, huvitegevusele ja meelelahutusele seatud piirangud toonud kaasa olulise nõudluse vähenemise reisijateveo teenuse järele. Sihtgrupi täiendamise tulemusel saab toodud tingimuste kohaselt anda täiendavalt toetust umbes 50-le sõitjaveo ettevõtjale. Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja mõistes (määruse § 4 p 4) tehakse muudatus, millega hõlmatakse ettevõtja mõiste alla ka valdkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Muudatus ei laiene füüsilisest isikust ettevõtjale, kuna eelnõu koostamise ajal teadaolevalt füüsilisest isikust ettevõtjaid Tallinna vanalinnas ei tegutsenud. Punktis 2 tehtava käsitöö- ja suveniirimüüja mõiste muudatusega tuuakse sisse ka Eesti disaini müüja mõiste (§ 4 p 6). Toetuse saajate hulka lisatakse Eesti disaini müüvad ettevõtjad. Nii käsitöö- ja suveniirimüüjad kui Eesti disaini müüjad tegelevad sarnase toodangu müügiga. Www.puhkaeetis.ee andmebaasis on need kategooriad eristatud, et muuta turistidele teatud tüüpi toodete leidmine otsingu alusel lihtsamaks, kuid tegelikult võivad mõlema kategooria müüjad kaubelda nii käsitöö, suveniiride kui Eesti disaintoodetega. Selle muudatuse tulemusena ei ole ettevõtjatel vaja teha www.puhkaeesti.ee andmebaasis muudatusi ja valida sobivat kategooriat. Kuna tegemist on turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetusega, siis määruses ei loeta Eesti disaini müüjate hulka kogu Eesti loomemajandussektoris tegutsevate ettevõtjate 2 disaintooteid, vaid silmas peetakse selliseid väikepoode, kes müüvad oma tooteid väliskülastajatele ja kelle käibe langus tuleneb sellest, Eestis ei ole reisipiirangutest tulenevat piisavalt turiste, kellele oma toodangut müüa. See tähendab, et Eesti disaini müüjaks ei ole määruses toodud käsitluse kohaselt näiteks mööbli- ja muude sisustuskaupade, klaverite ja muude suuremõõtmelisi esemeid müüvate tootjate poed ja esindussalongid, mida ei ole kantud puhkaeestis.ee veebilehele Käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja kvalifitseerub toetuse sihtgruppi, kui ettevõtja on sisestanud www.puhkaeestis.ee veebis oma andmed alamkategooriasse „Suveniiri- ja käsitööpoed“ või „Eesti disaini poed“ (alamkategooria „Suveniiri- ja käsitööpoed“ ja „Eesti disaini poed“ kuuluvad kategooria „Ostlemine“ alla) teenusepakkujana. Kategooriates “Suveniiri- ja käsitööpoed” ja “Eesti disaini poed” olevate ettevõtjate näol on tegemist spetsiaalselt külastamist väärivate väikepoodidega, mis pakuvad valdavalt Eesti disainerite toodangut, Eesti käsitööd ja Eesti suveniire, sh Eestis toodetud (loodus)kosmeetikat. Need on tooted, mille turist saab koheselt kaasa osta ja mis mahuvad nö reisikohvrisse pakkimiseks. Veebilehele www.puhkaeestis.ee alamkategoorias „Suveniiri- ja käsitööpoed“ ja „Eesti disaini poed“ lisatakse poed, mille müüdav toodang on valdavalt Eesti kohalike meistrite ja disainerite poolt toodetud või kujutab Eesti sümboolikat. Seos Eesti käsitöö ja disainiga tuleb veebilehele lisamiseks arusaadavalt välja tuua. Samuti on oluline, et poes müüakse kohalikust toorainest ja kohalike inimeste poolt loodud toodangut või kohapeal tegutsevate meistrite toodangut, nt savimeistrid, puidumeistrid, vaibameistrid vms. Puhkaeestis.ee veebilehel ei kanta nimetatud kategooriatesse järgmisi ettevõtjaid: - kaubanduskeskused ja toidupoed, kust on võimalik kaasa osta toidukraami, aga kus muuhulgas müüakse ka kohalikku toodangut, nt suveniire ja käsitööd; - turud- ja ökopoed, kus muuhulgas müüakse kohalikku Eesti toitu; - e-poed, millel puudub lahtiolekuaegadega ja aadressiga esinduspood; - galeriid, mille fookuses on Eesti kunsti eksponeerimine, st kohad kus on kas püsinäitused või toimuvad regulaarselt ajutised näitused. Toetust antakse suveniiri, käsitöö või Eesti disaini müüjatele, kes on eraõiguslikud juriidilised isikud (sh MTÜ, sihtasutus) või füüsilisest isikust ettevõtjad. Need ettevõtjad, kes müüvad üksnes e-kaubanduse teel suveniire, käsitööd või Eesti disaini, toetust taotleda ei saa. Sest kui ettevõtjal ei ole füüsilist tegevuskohta, kus pakkuda tooteid ja teenuseid, siis liikumis- ja reisipiirangud ei saa tema ettevõtlust ka otseselt mõjutada, kuna turismitulude tekke eelduseks, on, et teenuseid tarbitakse Eestis teenusepakkujate asukohas. Punktis 3 täiendatakse § 4 punktis 8 sisalduvat tegutsemise aja mõistet, mille kohaselt võetakse arvesse ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris esmakande tegemise aega. Muudatus on vajalik arvestamaks § 4 punktides 2-4 toodud mõistete laiendamist mittetulundusühingutele ja sihtasutustele. Punktis 4 sisalduvate muudatustega (§ 4 p 10-11) täpsustatakse käibe mõistet toetusmeetme tingimuste tähenduses, hõlmates selle alla ka mittekäibemaksukohuslastest ettevõtjate käibe. Muudatuse kohaselt kaob ära tingimus, et käibe langust kontrollitakse vaid vastu MTA-le esitatud käibedeklaratsioonidel toodud andmeid. Lisatakse võimalus, et mittekäibemaksukohuslasest ettevõtja puhul võrreldakse käibe langust ka kasumiaruande müügitulude ja muude äritulude või füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud ettevõtlustulu kasumiaruannetega. MTA andmete põhjal käibe languse kontroll jääb kehtima 3 vaid majutusettevõtjate puhul, kellel on 9% käibemaksumääraga maksutatud käibe tõttu kohustus niigi end käibemaksukohuslasena arvele võtta ja käibedeklaratsioone MTA-le esitada. Punktiga 5 tehakse määruse paragrahvi 6 punktis 4 täpsustus toetuse liigi nimes. Käsitöö- ja suveniirimüüja kahjude osalise hüvitamise toetus muudetakse käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüja kahjude osalise hüvitamise toetuseks. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks majutusettevõtjale makstava toetuse suuruse piirang, mille kohaselt ei kuulunud toetus väljamaksmisele, kui selle arvestuslik suurus jäi alla 2000 euro. Toetuse suuruse alumise lävendi kaotamine parandab majutusettevõtjate toetuse saamise võimalusi ja seda ka olukorras, kus toetuse suurus § 11 lõikes 3 toodud proportsionaalset vähendamist (eelarve täitumine) arvestades jääks alla 2000 euro. Punktidega 7 - 10 muudetakse määruse §-s 8 toodud reisiettevõtja toetuse tingimusi. Peamised muudatused, tulenevalt ettevõtjate esindusorganisatsioonide täiendavatest ettepanekutest, on: - 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusummat alandatakse 7500 eurolt 5000 eurole; - tunnistatakse kehtetuks tingimus tööjõumaksude tasumise kohta novembri 2020. a. eest. Ligi aasta aega kestnud kriisi tingimustes ei pruugi paljudel ettevõtjatel olla suutlikkust tagada jätkuv tööhõive olukorras, kus tegevus on viidud minimaalseks või osaliselt ka ajutiselt peatatud; samas ollakse valmis turu taastudes tegevust jätkama. Kehtima jäävad nõuded (määruse § 12), et ettevõtja peab jätkuvalt olema olemas, esitama tähtaegselt maksudeklaratsioonid ja majandusaasta aruande, samuti ei tohi tema või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust või füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi olla äriregistrist kustutatud; - lisanduvad leevendavad tingimused reisiettevõtjale, kes on tegevust alustanud 01.04.- 30.09.2019, nende puhul arvestatakse käibe languse nõuet proportsionaalselt tegutsetud ajale. Punktides 11-13 tehakse muudatused Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja toetamise tingimustes. - Sarnaselt reisiettevõtja toetamise tingimustega tunnistatakse kehtetuks tingimus tööjõumaksude tasumise kohta novembri 2020.a. eest. - Erinevalt reisiettevõtjast ei langetata toitlustusettevõtjale seatud tingimust 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma osas, milleks jääb endiselt 7500 eurot. Toitlustusettevõtte puhul on kõrgem summa põhjendatud sellega, et toitlustuskohta ei ole väiksema personalikuluga (st vähemaga kui 1 täistööajaga töötaja) mõistlikult võimalik opereerida. Punktis 13 tehakse terminoloogiat ühtlustav parandus. Punktides 14-16 muudetakse käsitöö- ja suveniirimüüja toetuse tingimusi, nähes ette Eesti disaini müüjale samad toetuse tingimused. Peamised muudatused, tulenevalt ettevõtjate esindusorganisatsioonide täiendavatest ettepanekutest, on: - Sarnaselt reisiettevõtja ja Tallinna vanalinna toitlustusettevõtja toetamise tingimustega tunnistatakse kehtetuks tingimus tööjõumaksude tasumise kohta novembri 2020.a. eest. 4 - lisanduvad leevendavad tingimused ettevõtjale, kes on tegevust alustanud 01.04.- 30.11.2019, nende puhul arvestatakse käibe languse nõuet proportsionaalselt tegutsetud ajale. Punktides 17 ja 18 tehakse täpsustused määruse § 12 punktides 1 ja 3. Punktis 1 tehtav muudatus täpsustab, et taotleja esitab ärinime ja äriregistrikoodi asemel oma nime ja vastava registrikoodi, kuna mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole registreeritud äriregistris. Punkti 3 muudatus on tingitud Covid-19 raamistikus toimunud muudatustest. Kuna Covid-19 raamistikku on muudetud ja abi summat seniselt 800 000 eurolt suurendatud, siis on mõistlik nimetatud muudatus ka määrusesse sisse viia ja mitte sõnastada määrusesse konkreetset piirmäära. Punktides 19 ja 20 tehakse muudatused määruse §-s 13 taotlusele esitatavates nõuetes, mis tulenevad omakorda muudatustest mõistetes. Punktiga 21 parandatakse viiteviga määruse paragrahvi 15 lõikes 2. Punktiga 22 muudetakse määruse § 19 lõiget 2, mis käsitleb toetuse tagasinõudmist. Praegu on määruses kohustuslikuna sees toetuse tagasinõudmisel maksta viivist 0,1 % päevas, mis on väga kõrge määr. Uus sõnatusettepanek „võib nõuda viivist“ jätab EAS-ile kaalutlusõiguse ning võimaldab viivist mitte nõuda, arvestades ettevõtjate üldist rakset majanduslikku olukorda Covid-19 kriisi tingimustes. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama saamisel, toetavad turismiettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning rahvusvahelise reisimise taastumisel. Turismiga seotud majandusharude ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti. 5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele 5 Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii väikese kui keskmise suurusega ettevõtjad. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse elluviimise eest vastutab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. Toetust saanud ettevõtjate jätkusuutlikkus, töökohtade säilimine ja turismiteenuste ekspordi taastumine mõjutab riigi maksulaekumisi positiivselt. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määrus nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ ise jõustub samal ajal riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse muudatusega, mis võimaldab 2020. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatud vahendite arvel kohustuste võtmist pärast 31. detsembrit 2020. a. Juhul, kui käesolev määrus jõustub enne nimetatud aega, jõustub 20.01.2021 määrus muudetud kujul. Kui käesolev määrus jõustub pärast 20.01.2021 määruse jõustumist, ei avata määruse alusel toetuste taotlemist enne käesoleva määrusega tehtavate muudatuste jõustumist. Seega väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määrust nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ rakendatakse igal juhul muudetud kujul koos käesoleva määrusega tehtavate muudatustega. 8. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 05.03.2021.a. Muudatuste koostamisel võeti arvesse ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid erinevate ettevõtlusvormide erisustega suuremal määral arvestamiseks ning toetusele kvalifitseerumise lävendite alandamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →