Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium Meie: 05.03.2021
nr 7-5.6/21-00482-2
Taotluse edastamine
Edastan Riigikantseleisse saabunud keskkonnaühenduste taotluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
TAOTLUS KPP JA ENMAKI AVAMISEKS JA KAASAJASTAMISEKS
02.03.2021
Lugupeetud Eesti valitsus,
Esitame 21 keskkonnaühenduse taotluse algatada menetlus kahe riiklikult olulise arengudokumendi -
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) ja Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
(KPP) avamiseks ja kaasajastamiseks.
Leiame, et võrreldes 2017. aastaga, mil ENMAK ja KPP vastu võeti, on nii teaduslikes andmetes kui
ka kliimapoliitikas toimunud nii olulised muutused, et nende arengudokumentide ülevaatamine ja
kaasajastamine on vältimatu. Praeguseks ei ole KPP ega ENMAK kooskõlas värskeimast teadusinfost
tulenevate soovituste, Eesti ja Euroopa Liidu (EL) kõrgenevate kliimaambitsioonide ega Eesti valitsuse
eesmärkidega energia- ja kliimapoliitikas, sh eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt
aastaks 2040.
ENMAK ja KPP on koostatud ning vastu võetud ajal, mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid
kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad. Kui praegu on EL võtnud kohustuse
saavutada süsinikuneutraalne majandus aastaks 2050 – eesmärk, mida on siseriiklikult kinnitanud ka
Eesti valitsus, siis 2017. aastal vastu võetud KPP lähtub eesmärgist vähendada kollektiivset heidet 80%
aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta tasemega. Sarnaselt tuginevad nii ENMAK kui ka KPP praegu
vahe-eesmärgile, et aastaks 2030 tuleb EL-is tervikuna vähendada heitmeid 40%, kuigi praeguseks on
Euroopa Komisjon teinud ettepaneku tõsta see eesmärk 55%-ni, mida toetasid detsembris ka EL
liikmesriikide juhid.
Mõlema dokumendi uuendamine on hädavajalik, kuna KPP ja ENMAK moodustavad peamise aluse
valdkonda koordineerivale Riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK 2030), mille alusel jälgib
Euroopa Komisjon regulaarselt EL liikmesriikide liikumist 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide
saavutamise poole. Kuna energialiidu ja kliimameetme juhtimise regulatsioonist (EL/2018/1999)
tulenevalt peab Eesti hiljemalt 30.06.2023 esitama Euroopa Komisjoni REKKi ajakohastatud versiooni
kavandi, on vaja REKKi alusdokumendid, eriti KPP ja ENMAK, avada ning ajakohastada
viivitamatult.
Arvesse tuleb võtta ka käesolevat poliitilist olukorda, kus näiteks kevadel 2021 on siseriiklikult
kujundamisel ja meetmeti disainimisel mitme miljardi euro suurune EL rahastuse kasutamine. Kuna
EL ja Euroopa Komisjon on seadnud kliimamuutuse vastu võitlemise ja rohepöörde üheks prioriteediks
nii COVID-19 pandeemiast taastumisel kui ka 2021-2027 eelarveperioodil laiemalt, on eurorahade
kasutuse planeerimisel oluline tugineda parimale käesolevale teadmisele ja ambitsioonikamatele
eesmärkidele, mitte vananenud arengudokumentides seatud sihtidele. Sestap on vajalik alustada
dialoogi energia- ja kliimapoliitika sihtide korrigeerimiseks võimalikult ruttu, et otsused EL rahastuse
2021-2027 eelarveperioodi osas, mis määravad järgmise seitsme aasta investeeringud, saaksid
läbimõeldud ja asjakohased.
Kokkuvõtvalt leiame, et hetkel ENMAKis ja KPPs väljatoodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed
pole piisavad selleks, et saavutada (1) Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL
tasandi kliimaeesmärgid, ning (2) kõrgematest eesmärkidest tulenevad sihid enim mõjutatud sektorites,
eeskätt energeetikas, mis väljenduvad mh valitsuse koalitsioonileppes.
Üksikasjalikum selgitus praegustest ebakõladest valitud kriitilisemates strateegiavaldkondades ning
KPP ja ENMAKi avamise põhjustest on taotluse lisas.
Antud põhjendustest lähtuvalt leiame, et vajadus KPP ja ENMAKi avamise algatamiseks ei ole
praeguseks enam pelgalt poliitiline valik, vaid juriidiline kohustus, lähtuvalt Pariisi kliimaleppest ja
EL õigusaktidest. Taotleme ENMAKi ja KPP uuendamist kui toimingu sooritamist, juhindudes
RVastS § 6 lõikest 1 ning tuginedes asjaolule, et keskkonnaühenduste õiguste puudutatust
keskkonnaasjades KeÜS § 30 lg 2 kohaselt eeldatakse.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastanud/
Arengukoostöö Ümarlaud, Agne Kuimet
Balti Keskonnafoorum, Kai Klein
Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Dagmar Hoder
Eestimaa Looduse Fond, Siim Kuresoo
Eesti Metsa Abiks, Linda-Mari Väli
Eesti Ornitoloogiaühing, Kaarel Võhandu
Eesti Roheline Liikumine, Madis Vasser
Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Henri Holtsmeier
Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Rea Sepping
Keskkonnaõiguse Keskus, Tarmo Treimann
Koosloodus SA, Jüri Kaljundi
Läänerannik MTÜ, Meelis Mägi
Mondo MTÜ, Diana Tamm
Niilusoo MTÜ, Tiit Jürisson
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Aveliina Helm
Päästame Eesti Metsad MTÜ, Liina Steinberg
Roheline Pärnumaa MTÜ, Tiina Georg
Sorex MTÜ, Ojar Kristal
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Pelle Mellov
Tänu Loodusele MTÜ, Külli Jacobson
Ökotark MTÜ (Bioneer.ee), Janek Jõgisaar
LISA: Põhjendused ENMAKi ja KPP avamise vajalikkusest
Allpool on esitatud konkreetsed vajakajäämised valitud olulisemates strateegiavaldkondades,
tööstustes ja sektorites.
1. Põlevkivienergeetika
Nii ENMAK kui ka KPP tuginevad põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2016-2030, kus
kirjeldatud eesmärgid, strateegiad ja meetmed pole enam aktuaalsed. Esiteks, EL tasandi regulatoorne
keskkond on oluliselt nii muutunud kui ka muutumas, nt süsinikumaksupoliitika karmistamise osas,
mis võib põlevkiviõlitööstuse rahastatud KPMG uuringu1 kohaselt viia põlevkiviõlisektori
konkurentsivõime kaotamiseni juba 2028. aastal. Teiseks, valitsuse koalitsioonileppes on välja toodud
eesmärk väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt aastaks 2040. Kolmandaks, põlevkivi töötlevad
ettevõtted on ka ise avalikult kinnitanud, et praeguse ebakindluse juures nad õlitootmisse täiendavaid
investeeringuid teha ei saa. Näiteks pole relevantsed ENMAKis kirjeldatud meetmed ja eesmärgid, mis
näevad ette põlevkiviõli tootmise investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamist (lk 8) või
põlevkiviõli tootmisvõimekuse kasvatamist (lk 30, 63 ja 69-70).
Sestap tuleks nii ENMAKis kui ka KPP-s kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed
ja eesmärgid. Sh tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes
muudatuste mõju meetmetele ja eesmärkidele, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika
raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga perioodiks 2021-
2030. ENMAKis on majanduslikust perspektiivist oluline üle vaadata meetmed ja oodatavad
tulemused, mis on seotud SKP, riigieelarve laekumiste, riigipoolsete investeeringute, riigi tulude,
energiasektori investeeringute ja investeerimisplaanide, maksukeskkonna, töökohtade ja teiste seotud
teemadega. Energiajulgeoleku perspektiivist tuleb kriitiliselt üle vaadata energiasõltumatuse
eesmärgid, kuna erinevalt ENMAKis praegu väljatoodule (lk 63, 69-70) ei panusta
põlevkiviõlitööstuse arendamine energiasõltumatuse saavutamisse, kuna põlevkiviõli valdavalt ei
tarbita Eestis.
2. Taastuvenergia
Climate Action Network Europe ja European Environmental Bureau läbiviidud uuringu kohaselt nõuab
Pariisi kliimaleppes võetud eesmärgi saavutamine, et EL üleselt peab taastuvenergia tootmine aastatel
2020-2030 kolmekordistuma ning 2040. aastaks peab kogu energia olema toodetud taastuvatest
energiaallikatest2. Kuivõrd tänapäeval on energia- ja kliimapoliitika lahutamatult läbi põimunud ja
KPP ei kajasta praegusel kujul, milline on energiamajanduse ja taastuvenergia roll kliimaneutraalsuse
saavutamisel ambitsioonikamate vahe- ja lõppeesmärkide juures, tuleks KPP uuendada vastavalt ning
1
KPMG Baltics OÜ, 2020, Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus, lk 47.
https://keemia.ee/sites/default/files/2020-12/Final_Polevkivioli_rahvuslik_rikkus_0.pdf
2
CAN Europe, EEB, 2020, Building a Paris Agreement Compatible (PAC) energy scenario. CAN Europe/EEB
technical summary of key elements.
https://caneurope.org/content/uploads/2020/06/PAC_scenario_technical_summary_29jun20.pdf
lisada sinna trajektoor, mis näitab selgelt Eesti taastuvenergiamajanduse arengu konkreetseid sihte ja
eesmärke aastateks 2030, 2040 ja 2050.
Praegu nii ENMAKis kui ka KPPs olevad sihid ei ole Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks
piisavalt ühesed ja detailsed (nt KPP lk 13; ENMAK ptk. 2.2, 3.2.1, 3.3.1) ega paku taastuvenergia
arendajatele vajalikku kindlust. Näiteks seab KPP eesmärgiks taastuvate energiaallikate järkjärguliselt
suureneva kasutusele võtmise, täpsustamata aga selle osakaalu. ENMAK-i järgi tõuseb taastuvenergia
osakaal energia lõpptarbimises aastaks 2030 50%-ni, kuid on ebaselge, kuidas see muutus toimub ja
mis saab pärast aastat 2030. Lisaks investeeritakse ENMAK-i järgi endiselt ka kohalike fossiilsete
primaarkütuste arendamisse, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas saavutatakse kliimaneutraalsus
fossiilkütuste jätkuval kasutamisel. Taastuvenergia suureneva kasutuselevõtu ja samal ajal
fossiilkütustesse investeerimise asemel võiks seada eesmärgiks minna üle 100% taastuvenergiale
põhinevale energiasüsteemile ning kirjeldada konkreetsed tegevussuunad selle saavutamiseks.
Pikema perspektiivi olemasolu ning konkreetsed riiklikult seatud taastuvenergia eesmärgid pikemaks
perioodiks aitavad võtta arvesse ka asjaolu, et REKK 2030 kohaselt peab tulevikus üha suurem osa
Eesti elektrienergiast tulema tuuleenergiast, mille arendamine, eriti meretuuleparkide puhul, on aga
pikem protsess, kus on tarvilik energiapoliitika planeerimine kaugemale aastast 2030. Ka SEI Tallinn
on oma 2019. aasta analüüsis “Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs” rõhutanud, et
tuule- ja päikeseenergia arendamise jaoks on oluline selge eesmärgi ja energia tootmisvõimekuse
kasvutempo ajaraami olemasolu3.
3. Taastuvenergiakogukonnad ja kodanike energiakogukonnad
Praegu ei toeta ENMAK ja KPP 2019. aastal vastu võetud elektrienergia siseturu direktiivi 2019/944
ja 2018. aastal jõustunud taastuvenergia direktiivi (EL)2018/2001, mille kohaselt peavad liikmesriigid
tagama, et energiakogukonnad saavad osaleda olemasolevates toetuskavades suurte osalejatega
võrdsel alusel. Muuhulgas peaks selleks rakendama meetmeid nagu teabe, tehnilise abi ning rahalise
toetuse andmine, haldusnõuete vähendamine, taastuvenergiakogukondadele suunatud
pakkumiskriteeriumide lisamine, nimetatud kogukondadele sobivate pakkumisaegade kehtestamine
või taastuvenergiakogukondade kulude katmise võimaldamine otsetoetuste kaudu.
Seni toimunud tarbijate energiatootmisse kaasamise projektid Eestis on näidanud, et kohalike
energiakogukondade tekkeks on tõepoolest vaja suurendada teadlikkust, leida eestvedajaid ja pakkuda
nõustamist. Samuti on vaja tagada madala intressiga pikaajaline rahastus või pankadele
krediidigarantii. Energiakogukondadele finantsilise, tehnilise ja juriidilise toe loomiseks on vaja
koolitada vastavad valdkondlikud eksperdid ning kavandada meetmed taastuvenergiakogukondade
loojatele nende ekspertide teenuse kasutamiseks. Kuna hetkel ei näe KPP ja ENMAK ette selleks
vajalikke meetmeid, siis tuleks töötada välja riikliku taseme meetmed taastuvenergiakogukondade
toetamiseks või anda selged juhtnöörid ja vahendid kohalikele omavalitsustele selle tegemiseks.
3
SEI Tallinn, 2019, Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs, lk 42. https://cdn.sei.org/wp-
content/uploads/2019/10/aruanne-net0-sysinik-2050-191010.pdf
4. Biomass
Võrreldes ENMAKi ja KPP vastuvõtmise perioodiga, on praeguseks veelgi selgem, et nõudlus puidust
biomassi järele soodustab Eestis intensiivseid raieid määral, mis ei võimalda Eestil kliimaeesmärke
täita.
ENMAK (ptk 3.6.5.2., lk 72) toob välja, et puidu kasutamise kasv energeetikas võib mõjutada
negatiivselt metsandussektori sidumisvõimet, KHG heitkoguseid ning sealt tulenevalt ka Eesti
võimalusi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning rahvusvahelisel KHG heitkoguste turul osalemist.
2019. aastal avalikustatud prognoosid4 kinnitavad, et puidu kasutamise kasv energeetikas mitte ainult
ei või, aga mõjubki negatiivselt metsandussektori sidumisvõimele, kuna näeb ette, et Eesti LULUCF
sektori sidumisvõime väheneb 2030. aastaks 94% võrreldes 2016. aasta tasemega ning et alates 2035.
aastast on LULUCF sektor süsiniku emiteerija, mitte siduja.
Lisaks lähtuvad nii ENMAK kui ka sellele tuginev REKK raiemahtude jätkusuutlikkuse hinnangus
metsanduse arengukavast aastani 2020, mis hindas jätkusuutlikuks raiemahuks 12-15 milj tm aastas.
Praeguseks on MAK aastani 2020 kehtivuse kaotanud ning samas on saanud selgeks, et selline
raiemaht ei ole jätkusuutlik ei kliimaeesmärkide saavutamiseks ega elurikkuse kaitse vajadusi
arvestades. Detsembris 2019 SEI Tallinna koostatud uuringus “Metsanduse arengukava 2030
arengustsenaariumite mõju analüüs”5 järeldatakse, et metsanduse arengukava eesmärke on võimalik
saavutada erinevates stsenaariumites toodud tegureid kombineerides nii, et koguraiemaht jääks 8 milj
tm/a piiresse.
5. Muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimine
Turvasmuldade häving on üks kliimapoliitika tahkudest, kuid kehtiv KPP ei anna piisavat alust selle
probleemiga tegelemiseks, et saavutada ambitsioonikamad emissiooni vähendamise stsenaariumid.
Täna on kuivendatud turbamaad ja turba kasutus energia- ja transpordisektori järel üheks kolmest
suuremast kasvuhoonegaaside heite allikaks Eestis: riikliku kasvuhoonegaaside inventuuriaruande
(2020) järgi on heide kuivendatud turbamaadelt 2,3 mln t CO2 ekvivalenti, mis pärineb metsamaa,
põllumaa, rohumaade ja turbakaevandusalade turvasmuldade kuivendamisest ja sellest tingitud turba
mineraliseerumisest ning turba kasutamisest energiatootmises ja aianduses (viimase osakaal oli ligi 1
mln t CO2 vastavalt 2020. a aruandele). KPP lubab, et suurendatakse ja säilitatakse muldade (lk 18)
ning sooalade turbas seotud süsinikuvaru (lk 28). Kehtivad regulatsioonid ei loo aga piisavalt lahendusi
ega paku väljavaateid, et turbamaade kasutuse jätkamisel senisel moel ja turba samas mahus
kaevandamise jätkumisel saavutatakse süsinikuneutraalne majandus.
4
Eesti 2019. a kasvuhoonegaaside vähendamise poliitikaid, meetmeid ja prognoose käsitlevast aruanne, lk 49-50
https://www.envir.ee/sites/default/files/content-
editors/Kliima/kasvuhoonegaaside_poliitikaid_meetmeid_ja_prognoose_kasitlev_aruanne_15.03.2019.pdf
5
SEI Tallinn, 2019, Metsanduse arengukava 2030 arengustsenaariumite mõju analüüs. https://www.sei.org/wp-
content/uploads/2020/02/metsanduse-arengukava-2030-arengustsenaariumite-mõju-analüüs.pdf
Juhul, kui turba kaevandusmaht tõuseb lubatud maksimaalsele tasemele, võivad sellest tingitud
emissioonid suureneda ligi kahekordselt. Samuti on oluline suunata turba kaevandamine aladele, mis
ei toimi enam looduslike soodena ja kus süsiniku turbana ladestumine on kuivenduse tõttu katkenud.
Seeläbi ei pruugi küll väheneda turba kaevandamisest tingitud koguheide, kuid sellega ei kaasneks
enam täiendavat kuivendust ja sellest lähtuvaid emissioone.
6. Ökosüsteemide säilitamine ja taastamine
IPCC6 ja IPBES7 on kirjeldanud süsteemseid ökosüsteemide hävimise ja maa degradeerumisega seotud
suundumusi ning ÜRO on seadnud üheks 2021-2030 eesmärgiks kliimamuutuse leevendamise
ökoloogilise taastamise abil8. KPPs ei arvestata aga piisavalt ulatuslikult ökosüsteemide taastamist ja
säilitamist kui keskset võimalust kliimamuutuse leevendamiseks. Maakasutussektoril on väga oluline
roll elurikkuse seisundi parandamisel, kliimamuutuste puhverdamisel ning rahvusvaheliste kohustuste
täitmisel. Heas looduslikus seisus ja elurikaste ökosüsteemide - pärandniitude, metsade, soode
hoidmine ja kahjustatud niitude, metsade ning soode taastamine täidab ühekorraga mitut eesmärki:
aitab hoida ja salvestada kasvuhoonegaase, täita looduskaitselisi eesmärke ja hoida Eesti elurikkust
ning tagab kliimamuutustega kohanemiseks vajalike ökosüsteemide, liikide ja genotüüpide säilimise.
Ökosüsteemide hoidmine ja taastamine peab olema oluline osa kliimaeesmärkide saavutamise
"paketist". Rõhutame, et tegevused on tõeliselt tulemuslikud oskuslike ja teaduspõhiste lähenemiste
abil, mis arvestavad elurikkuse säilitamise vajadust ning aitavad leida optimaalseimad maastikuskaalas
taastamiseesmärgid.
7. Energiatõhusus
Üks EL energialiidu põhiprintsiipidest on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, mis aitab
lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele parandada ka varustuskindlust ning vähendada
impordivajadust, aidates seeläbi kaasa EL konkurentsivõime edendamisele. ENMAK ja KPP mainivad
küll mõlemad energiatõhusust, aga jätavad välja toomata selle konkreetse rolli 2050. aastaks
kliimaneutraalsuse saavutamisel.
Sama kriitikat võib näha Euroopa Komisjoni 14.10.2020 tagasisides9 REKK 2030-le, kus tuuakse
välja, et „Eestit kutsutakse üles tagama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte nõuetekohane
rakendamine kõikides energiasüsteemi valdkondades”. Vajadust energiatõhusust suurendada on
6
IPCC, 2019, Climate Change and Land: an IPCC special report on climate change, desertification, land
degradation, sustainable land management, food security, and greenhouse gas fluxes in terrestrial ecosystems,
https://www.ipcc.ch/srccl/
7
IPBES, 2018, Summary for policymakers of the assessment report on land degradation and restoration of the
Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services,
https://www.ipbes.net/sites/default/files/spm_3bi_ldr_digital.pdf
8
UN, 2019, The United Nations Decade on Ecosystem Restoration,
https://wedocs.unep.org/bitstream/handle/20.500.11822/31813/ERDStrat.pdf?sequence=1&isAllowed=y
9
Euroopa Komisjon, 2020, Hinnang Eesti lõpliku riikliku energia- ja kliimakava kohta, lk 13.
https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/staff_working_document_assessment_necp_estonia_et.pdf
rõhutanud ka SEI Tallinn analüüsis "Kas Eesti täidab Pariisi kliimakokkulepet?" 10, mille kohaselt
jäävad Eestil ja EL-il praeguse taseme juures oma energiasäästu lõpptarbimise eesmärgid saavutamata.
Eelneva valguses on kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks oluline uuendada ENMAKi ja KPP
energiatõhususe ja -säästuga seotud eeldusi, meetmeid ja eesmärke vastavalt viimastele analüüsidele.
10
Kirsimaa, K., Peterson, K. 2018. Kas Eesti täidab Pariisi kliimakokkulepet? SEI Tallinn, lk 18.
https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2018/11/kas-eesti-täidab-pariisi-kliimakokkulepet-23.11.pdf
From: Madis Vasser <
[email protected]>
Sent: Wednesday, March 3, 2021 8:03 AM
To: Riigikantselei <
[email protected]>
Cc: Kaja Kallas <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Taotlus KPP ja ENMAKi avamiseks ja kaasajastamiseks
Lugupeetud Eesti valitsus,
Esitame 21 keskkonnaühenduse poolt taotluse algatada menetlus kahe riiklikult olulise
arengudokumendi, Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) ja Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050 (KPP) avamiseks ja kaasajastamiseks. Digiallkirjastatud taotlus koos
põhjenduste ja lisaga on kirja manuses.
Lugupidamisega,
Arengukoostöö Ümarlaud, Agne Kuimet
Balti Keskonnafoorum, Kai Klein
Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Dagmar Hoder
Eestimaa Looduse Fond, Siim Kuresoo
Eesti Metsa Abiks, Linda-Mari Väli
Eesti Ornitoloogiaühing, Kaarel Võhandu
Eesti Roheline Liikumine, Madis Vasser
Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Henri Holtsmeier
Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Rea Sepping
Keskkonnaõiguse Keskus, Tarmo Treimann
Koosloodus SA, Jüri Kaljundi
Läänerannik MTÜ, Meelis Mägi
Mondo MTÜ, Diana Tamm
Niilusoo MTÜ, Tiit Jürisson
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Aveliina Helm
Päästame Eesti Metsad MTÜ, Liina Steinberg
Roheline Pärnumaa MTÜ, Tiina Georg
Sorex MTÜ, Ojar Kristal
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Pelle Mellov
Tänu Loodusele MTÜ, Külli Jacobson
Ökotark MTÜ (Bioneer.ee), Janek Jõgisaar & Katrin Jõgisaar
Taotluse edastas:
Madis Vasser
Huvikaitse ekspert
Eesti Roheline Liikumine
Tel: +372 5395 0310