Jõelähtme Vallavalitsus
[email protected]
Meie 05.03.2021 nr 17-1/21-0083/1402-
1
Arvamuse küsimine Vabariigi Valitsuse
korralduse eelnõu kohta
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmistanud Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu, millega Vabariigi Valitsus nõustub andma osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts
(edaspidi: taotleja) geoloogilise uuringu loa Jägala VIII uuringuruumis.
Taotleja esitas 06.11.2017 Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse. Maapõueseaduse
§ 35 lõike 1 punkti 10 järgi keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei
ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lõige 3 ütleb, et sellisel juhul võib loa andja
taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus
annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Jõelähtme Vallavolikogu ei
olnud 27.06.2018 nõus uuringuloa andmisega taotlejale Jägala VIII uuringuruumis. Taotleja tegi
05.07.2018 Keskkonnaametile ettepaneku taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt.
Eelnõukohase korralduse eesmärgiks on anda nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks
taotlejale Jägala VIII uuringuruumis. Korralduse eelnõus avatakse ja vastatakse Jõelähtme valla
seisukohtadele ning käsitletakse riigi huvi lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja
põhjendatusest, maapõue säästlikust ja majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning
varustuskindlusest.
Käesolevaga esitame Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja
seletuskirja nõusoleku kohta geoloogilise uuringu loa andmiseks osaühingule Ruu Küla
Kaevandajate Selts Jägala VIII uuringuruumis. Arvamuse olemasolu korral palume see esitada 30
päeva jooksul alates kirja kättesaamisest.
Jõelähtme Vallavalitsusel palume Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu arvamuse avaldamiseks
saata Vahtra ja Kuriste kinnistute omanikele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: korralduse eelnõu
korralduse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium
Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts
Maa-amet
Transpordiamet
OÜ Coreen Invest
OÜ Mõisamäe talu
Kaur Kõue
625 6338
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
04.03.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks
Jägala VIII uuringuruumis
Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 35 lõike 3 alusel.
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1. Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts (registrikood 14361003, edaspidi loa taotleja)
esitas 6. novembri 2017. a e-kirjaga Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele
vastava Jägala VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) taotluse.
Jägala VIII uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ruu külas eraomandisse
kuuluval Tammiku kinnistul (kinnistu registriosa nr 10877002, katastritunnusega
24504:008:0082). Kinnistu omanik OÜ Coreen Invest (registrikood 11014086) on 30. oktoobri
2017. a kirjaga andnud loa taotlejale nõusoleku uuringuloa taotlemiseks ning geoloogilise
uuringu tegemiseks. Jägala VIII uuringuruumi teenindusala pindala on 15,73 ha.
Loa taotleja kavandatava geoloogilise uuringu eesmärk on lubjakivi tarbevaru uuring, mille
käigus rajatakse kuni 8 puurauku sügavusega kuni 20 meetrit. Uuringuluba taotletakse kaheks
aastaks ning uuringute teostajaks on Maavarauuringud OÜ (registrikood 14346587).
1.2. Keskkonnaamet avaldas 30. novembril 2017. a maapõueseaduse (MaaPS) § 30 lõigete 1 ja
2 alusel uuringuloa taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
ja andis aja taotluse kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ja
vastuväiteid esitasid Jõelähtme Vallavalitsus ning Transpordiamet (endine Maanteeamet).
1.3. Keskkonnaamet teavitas 6. detsembri 2017. a kirjaga nr 12-2/17/12614-5 taotluse
menetlusse võtmisest osaühingut Ruu Küla Kaevandajate Selts, Jõelähtme Vallavalitsust, Maa-
ametit, Transpordiametit ning uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikke.
1.4. Transpordiamet jõudis 6. detsembri 2017. a kirjaga nr 15-5/17-00038/130 seisukohale, et
vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõikele 2 puudub puutumus riigi põhimaantee nr 1 (E20)
Tallinn-Narva teekaitsevööndiga. Siiski palus Transpordiamet enda kaasamist edasisse
uuringuloa menetlusse.
1.5. Jõelähtme Vallavalitsus saatis 15. detsembri 2017. a kirjaga nr 10-9/5015-1 seisukoha
Jägala VIII uuringuruumi uuringuloa taotluse menetlusse võtmise osas. Jõelähtme Vallavalitsus
ei toetanud uuringuloa andmist. Jõelähtme Vallavalitsus palus Keskkonnaametil menetlus
lõpetada, sest uuritavale alale kaevanduste tegemine ei ole valla arengudokumentide järgi ette
nähtud ning vald seda ei toeta. Jõelähtme valla kehtiv üldplaneering sätestab, et uuringuala on
1
haritav maa, kuhu kaevandamist ette nähtud ei ole. Jõelähtme valla kehtiv arengukava sätestab
samuti, et uute kaevandusalade loomine on perspektiivitu, sest seda ei toeta ei kohalik
kogukond ega kohaliku omavalitsuse üksus.
1.6. Keskkonnaamet vastas 10. jaanuari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/12345-8 Jõelähtme
Vallavalitsusele, et MaaPS ja haldusmenetluse seadus ei näe võimalust Keskkonnaametil
lõpetada uuringuloa taotluse menetlust avalikustamise käigus saadud arvamuste või
ettepanekute põhjal.
1.7 Keskkonnaamet pikendas 7. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-2/17/12614-9 keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) algatamise või mittealgatamise otsuse tegemise tähtaega kuni 12.
maini 2018. a.
1.8. Keskkonnaamet saatis 17. mai 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777 MaaPS § 27 lõike 7 alusel
uuringuloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu ning samuti KMH algatamata
jätmise otsuse eelnõu Jõelähtme Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
1.9. Jõelähtme Vallavolikogu saatis 27. juuni 2018. a kirjaga nr 10-9/1597-1 Keskkonnametile
seisukoha, mille kohaselt Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega.
1.10. Keskkonnaamet teavitas 28. juuni 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-4 loa taotlejat
Jõelähtme Vallavolikogu seisukohast ning küsis loa taotleja seisukohta kohaliku omavalitsuse
üksuse arvamuse ja menetluse edasise käigu kohta.
1.11. Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts tegi 5. juuli 2018. a kirjaga nr 18/0705-1K
Keskkonnaametile ettepaneku taotleda MaaPS § 35 lõike 3 alusel uuringuloa andmise
nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (edaspidi VV).
1.12. Keskkonnaamet pöördus 10. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-7 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole riigi huvi väljaselgitamiseks
uuringuloa menetluses.
1.13. Keskkonnaamet pikendas 12. juuli 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-8 teistkordselt KMH
algatamise või mittealgatamise otsuse tegemise tähtaega kuni 10. oktoobrini 2018. a. Põhjuseks
oli asjaolu, et lisaks MKM-i arvamusele oli vaja küsida arvamust ka Keskkonnaministeeriumi
käest.
1.14. MKM asus 6. augusti 2018. a kirjaga nr 17-1/18-0148/6747 seisukohale, et uuringuloa
andmine on riigi huvist lähtudes põhjendatud.
1.15. Keskkonnaamet pöördus 3. oktoobri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-10 MaaPS § 35 lõike
4 alusel keskkonnaministri poole riigi huvi väljaselgitamiseks uuringuloa taotluse menetluses.
1.16. Keskkonnaminister asus 13. novembri 2018. a kirjaga nr 14-6/18/6423-2 seisukohale, et
uuringuloa andmine on riigi huvist lähtudes põhjendatud.
1.17. Keskkonnaamet pikendas 26. novembri 2018. a kirjaga nr 12-2/18/7777-12 Jägala VIII
uuringuloa taotluse menetluse ja KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise
tähtaega, kuni VV annab nõusoleku geoloogilise uuringu loa andmiseks või keeldub selle
andmisest.
2
1.18. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse,
milles muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1), kuhu
lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku
geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-le mandaadi sotsiaal-
majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse
suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade
taotluste menetlusprotsessides.
1.19. Seoses MKM-i valitsemisala ülesannete muudatustega saatis Keskkonnaministeerium 29.
juuli 2020 kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja
Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud VV korralduse eelnõu geoloogilise uuringu loa
andmiseks Jägala VIII uuringuruumis.
2. JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNA-
MINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES
2.1. Jõelähtme Vallavolikogu 27. juuni 2018. a seisukoht
2.1.1. 27. juuni 2018. a andis Jõelähtme Vallavolikogu Keskkonnaametile seisukoha, mille
kohaselt Jõelähtme Vallavolikogu ei ole nõus uuringuloa andmisega Jägala VIII uuringuruumis.
Kirja kohaselt ei toeta Jõelähtme Vallavolikogu uuringuloa andmist, sest uuringuloa taotlus on
esitatud eesmärgiga kaevandada tulevikus Jägala VIII uuringuruumis ehituslubjakivi.
Osaühingu Ruu Küla Kaevandajate Selts uuringuloa taotlust hindab Jõelähtme Vallavolikogu
seetõttu koosmõjus hilisema võimaliku kaevandamisloa andmisega Jägala VIII uuringuruumis
kaevandamiseks.
Jõelähtme Vallavolikogu hinnangul ei ole uuringuloa andmine koosmõjus hilisema võimaliku
kaevandamisloa andmisega kooskõlas Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidega. Lisaks
kohaliku kogukonna argumentidele esitas Jõelähtme vald veel mitmeid argumente, miks ei
peaks loa taotlejale uuringuluba väljastama. Valla argumendid on kokku võetavad järgmiselt:
2.1.2. MaaPS § 17 lõike 4 kohaselt võib geoloogilise uuringu loa alusel hüdrogeoloogilisi töid
teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba, kuid
Maavarauuringud OÜ-l vastav tegevusluba puudub.
Osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts on asutatud sissemakset tegemata ning puuduvad
andmed selle kohta, et nimetatud äriühingul oleks töötajaid või et ta oleks tasunud riiklikke
makse. Seetõttu esineb oht, et kui maavara geoloogilise uuringu käigus mistahes põhjusel peaks
kaasnema kahjulikke tagajärgi, siis võib loa taotlejalt kahjuhüvitise saamine olla keeruline.
2.1.3. Geoloogilise uuringu tegemine Jägala VIII uuringuruumis ja tõenäoline hilisem lubjakivi
kaevandamine on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtte ning säästva arengu
kontseptsiooniga. Lubjakivi saamiseks on kõige otstarbekam kasutada Põhja-Eesti
rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi. Olukord, kus teede alla jääv
lubjakivi jäetakse kasutamata ning selle asemel tehakse geoloogilisi uuringuid ning rajatakse
mujale karjääre lubjakivi kaevandamiseks, on vastuolus loodusvarade säästliku kasutamise
põhimõtte ning säästva arengu kontseptsiooniga.
3
2.1.4. Geoloogilise uuringu teostamise tagajärjel võetakse Tammiku maaüksusel paiknev
maavara arvele MaaPS § 22 tähenduses. Maavara arvele võtmise tagajärjel hakkavad kehtima
MaaPS §-s 15 sätestatud piirangud Tammiku maaüksuse osas. Jõelähtme valla huvides on, et
vald oleks võimalikult vaba ja sõltumatu teostama planeerimisdiskretsiooni ja korraldama
kohalikku elu. Valla huvides ei ole olukorra tekkimine, kus Tammiku maaüksusega seonduvalt
selle maaüksuse katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, ehitusloa andmiseks,
detailplaneeringu kehtestamiseks jmt oleks vajalik Keskkonnaministeeriumi eelnev luba.
2.1.5. Jõelähtme valla üldisemad kogemused näitavad, et peale ehituslubjakiviga seonduva
geoloogilise uuringu tegemist tekib maavara kaevandamisega tegelevatel ettevõtjatel
intensiivne huvi kaevandamisloa saamiseks konkreetse maa-ala suhtes, kus geoloogilised
uuringud on tehtud ja ehituslubjakivi maavarana arvele võetud. Eesti Vabariigi positsioon
kaevandamislubade andmisega seonduvalt on sageli kaevandamisettevõtjat õigustava-soosiva
alatooniga. Jõelähtme vald soovib ennast säästa järjekordsest mahukast vaidlusest
ehituslubjakivi kaevandamiseks kaevandamisloa andmise ja selle loa tingimuste üle.
2.1.6. Tulenevalt kaevandamise spetsiifilisusest vallaelanike tööhõive kaevanduste tõttu
üldjuhul ei suurene, küll kaasnevad kaevandamisega sageli mitmesugused keskkonnaalased
probleemid. Kaevandamisega seonduvalt Jõelähtme vallale laekuv keskkonnatasu ei
kompenseeri kaevandamise negatiivseid tagajärgi. Samuti näitavad Jõelähtme valla
kogemused, et kui kaevandamisloa saanud ettevõtja peaks ära kaduma, kaevandamine peaks
jääma pooleli ja/või kaevandusala korrastamata, siis on riik olnud suutmatu neid probleeme
lahendama. Seetõttu on Jägala VIII uuringuruumi lähiümbruses elav kohalik kogukond vastu
geoloogiliste uuringute tegemisele ja tõenäoliselt sellele järgnevale ehituslubjakivi
kaevandamisele Jägala VIII uuringuala territooriumil.
2.1.7. Ruu küla, mille territooriumil asub Tammiku maaüksus, on kena ja elujõuline küla, mille
elanikkonnast suur osa toetab rohelist ja säästlikku maailmavaadet. Tammiku maaüksust on
siiani kasutatud erinevate spordiüritustega seonduvalt ja seetõttu võib geoloogiliste uuringute
teostamine halvendada ka sportimise võimalusi. Ruu küla ja Jõelähtme valla huvideks on
eelkõige huvi puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimise vastu ning huvi selle
vastu, et kaevandamisest tulenevalt ei väheneks Ruu küla ümbruskonnas asuva kinnisvara
väärtus. Eraldi soovitakse märkida, et uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävad lähimad
majapidamised 15 m (Vahtra kinnistul), 40 m (Mõisamäe kinnistul) ja 170 m (Kuriste kinnistul)
kaugusele. On ilmne, et nii geoloogiliste uuringute teostamine kui ka sellele tõenäoliselt järgnev
lubjakivi kaevandmine avaldab eelkõige lähedalasuvatele kinnistutele olulist negatiivset mõju.
2.1.7. Geoloogilise uuringu tegemine ning sellele järgnev lubjakivi kaevandamine Jägala VIII
uuringuruumis on otseses vastuolus riigihalduse ministri 9. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 1.1-
4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi Harju maakonnaplaneering)
lisaks nr 4 oleva Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi teemaplaneering). Teemaplaneeringu seletuskirja
punkti 2.1.1 järgi täiendab roheline võrgustik kaitsealade võrgustikku, ühendades need
looduslike aladega ühtseks tervikuks. Rohevõrgustiku tuumalad (Jägala VIII uuringuruum asub
tuumalas T8, mis on piirkondliku tasandi tuumala) on piirkonnad, millele süsteemi
funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega alad.
Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on äärealad. Seletuskirja
punktis 2.2.1 on sätestatud nõue, mille kohaselt rohelise võrgustiku alal kavandatavate
planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrk jääks toimima.
4
Seletuskirja punktis 2.2.2.1 on selgitatud, et konfliktid võivad tekkida seonduvalt erinevate
infrastruktuuride konkureerimisega ühele ja samale territooriumile. Seletuskirjas on sätestatud
nõue, mille kohaselt „konfliktsetes piirkondades on vajalik välistada riigimetsamaa sihtotstarbe
muutmine ning hoiduda muuviisilisest rohevõrgustiku toimimist ohustavast maakasutuse
sihtotstarbe muutmisest“. Seega välistab Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ punkt 2.2.2.1 tuumalas paiknevale
maaüksusele mäetööstusmaa sihtotstarbe andmise. See omakorda tähendab, et lubjakivi
kaevandamine Jägala VIII uuringruumis, mis jääb tuumalasse T8, on välistatud, kuna ilma
maaüksusele mäetööstusmaa sihtotstarvet määramata ei ole võimalik kaevandamistegevusega
alustada. Kuna kehtiv teemaplaneering lubjakivi kaevandamise Jägala VIII uuringuruumis
välistab, siis ei ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt geoloogilise uuringu tegemisega.
2.1.8. Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt ei ole ette nähtud, et Jägala VIII uuringuala
territooriumi maakasutuse sihtotstarbeks on mäetööstusmaa. Jõelähtme Vallavolikogu kinnitab,
et ta ei ole nõus Jõelähtme valla üldplaneeringusse muudatuse tegemisega, mis võimaldaks
lubjakivi kaevandamist Jägala VIII uuringualal. Lisaks on üldplaneeringu seletuskirjas
sätestatud, et Jõelähtme valla territooriumil on detailplaneerimiskohustusega alaks muuhulgas
hajaasustuses paiknev ala, kuhu kavandatakse tootmisüksust. Jõelähtme vald on seisukohal, et
kavandatav lubjakivikarjäär on vaadeldav tootmisüksusena ning seega on uue lubjakivikarjääri
rajamise eeltingimuseks karjääri ettenägeva detailplaneeringu kehtestamine. Kuna Jõelähtme
Vallavolikogu ei ole nõus valla üldplaneeringu muutmisega ja detailplaneeringu
kehtestamisega, mille tõttu on lubjakivi kaevandamine Jägala VIII uuringuruumis välistatud,
siis ei ole ka otstarbekas teha kulutusi seonduvalt geoloogilise uuringu tegemisega.
2.1.9. Lubjakivi kaevandamise Jägala VIII uuringuruumi territooriumil välistab ka Jõelähtme
valla kehtiv arengukava. Nii on arengukava punktis 4.3 leheküljel 32 märgitud: „Uute
kaevanduste loomine ei ole valla arenguperspektiivis oluline, pigem tuleb lõpuni viia
olemasolevad kaevandused (olemasolev varu välja kaevandada) ning need alad korrastada, et
neid oleks võimalik kasutada kui täiendavate rekreatsioonialadena. Uute kaevandusalade
tekitamine on perspektiivitu, sest seda ei soosi ei kohalik omavalitsus ega kohalik kogukond.“.
2.1.10. Jõelähtme Vallavalitsus on algatanud 06. oktoobri 2003. a korraldusega nr 694
Tammiku maaüksusel detailplaneeringu. Jõelähtme Vallavolikogu arvates ei ole põhjendatud
geoloogilise uuringu loa andmine olukorras, kus taotletava geoloogilise uuringu loaga
hõlmatava maa-ala osas on algatatud detailplaneeringu menetlus.
2.1.11. Tammiku maaüksusega seonduvalt on juba taotletud geoloogilise uuringu luba. Kuna
Jõelähtme Vallavolikogu ei olnud nõus uuringuloa andmisega, siis vaidlustas taotleja valla
otsuse. Sellest tulenevalt on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus
haldusasjas nr 3-12-2075 lugenud Jõelähtme Vallavolikogu keeldumise õiguspäraseks.
2.2. Keskkonnaameti vastuväited Jõelähtme Vallavolikogu 27. juuni 2018. a kirjas
esitatud seisukohtadele ja riigi huvi väljaselgitamine
2.2.1. Jägala VIII geoloogilise uuringu loa taotlemise eesmärk on välja selgitada maavarade
levik, kvaliteet ning keskkonnatingimused nende maavarade keskkonnahoidlikuks väljamiseks.
Tegemist ei ole kaevandamisloa taotlusega. Jõelähtme Vallavolikogu on oma keeldumise
argumendid sidunud kaevandamisloa andmata jätmise argumentidega. Geoloogiline uuring ja
kaevandamine on aga erinevad tegevused. Samamoodi on geoloogilise uuringu loa taotlemine
ja maavara kaevandamise loa taotlemine kaks eraldiseisvat menetlust, kus kohaliku
5
omavalitsuse üksuse nõusolek on möödapääsmatu mõlemas menetluses eraldi. Juhul, kui
kohaliku omavalitsuse üksus annab geoloogilise uuringu tegemiseks nõusoleku, ei ole
omavalitsusüksus seotud kohustusega anda nõusolek kaevandamisloa andmiseks. Riigikohtu
halduskolleegiumi kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punkti 12 kohaselt ei piira kohaliku
omavalitsuse üksuse nõustumine uuringuloa andmisega mingilgi moel kohaliku omavalitsuse
võimalust hiljem kaevandamisloa kooskõlastamisest keelduda. Samuti ei tekita uuringuloa
andmine loa saajal õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. Seda arvesse võttes ei ole
ülalnimetatud keeldumise põhjendused seotud geoloogilise uuringu loa andmisega, vaid
kaevandamisloa andmisega ning on asjakohatud.
2.2.2. Kui uuringu käigus selgub, et kaevandamise alustamine ei ole otstarbekas, siis
kaevandamisluba ei taotleta. Samas ei ole ilma geoloogilist uuringut tegemata võimalik hinnata,
kas üldse on võimalik ja otstarbekas Jägala VIII uuringualal hiljem kaevandada või mitte ning
milline oleks sellega kaasnev keskkonnamõju. Maavara kaevandamisloa menetluse alustamisel
peab loa andja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) tähenduses andma hinnangu olulise keskkonnamõju esinemisele, mis tähendab, et
kaevandamisloa taotluse menetluse käigus, kui see esitatakse, antakse vastused ka 27. juuni
2018. a kirjas esile toodud keskkonnakaitselistele küsimustele. Alles pärast seda saab kaaluda,
kas nimetatud asjaolud esinevad ja on olulised või kas neid tuleb ja saab leevendada ja kas
kaevandamisluba saab anda.
2.2.3. Geoloogilise uuringu käigus tehakse tööd selliselt, et tööde lõppedes taastub keskkond
endisesse olukorda. Geoloogilise uuringu tegemise käigus ei teki kaevandamise ja transpordiga
kaasnevaid keskkonnamõjusid, kuna tegemist on täiesti erinevate protsessidega. Geoloogilise
uuringu peamised keskkonnariskid on seotud arendaja töökultuuri ja -võtetega. Töö korrektsel
planeerimisel ja tegemisel ei kaasne kavandatava geoloogilise uuringuga olulist
keskkonnamõju. Kavandatava geoloogilise uuringu mõju on lokaalne (st jääb uuringuruumi
piiresse) ja ajutine. Töö käigus ei kasutata keskkonda saastavaid materjale ega
keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei juhita põhjavette saasteaineid ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu. Hüdrogeoloogiliste uuringutega ei kaasne pikaajalist vee välja
pumpamist, mistõttu ei ole oodata põhjavee taseme alanemist. Lühiajalise mõjuna võib esineda
vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu, sarnaselt veevarustuseks
ettenähtud puurkaevude rajamisega.
2.2.4. Puurtööde tegemisel puudub otsene vajadus raieteks, sest kaevandid rajatakse
olemasolevatele metsasihtidele või metsapiirile. Kõik puurtööd toimuvad lühiajaliselt. Uuringu
puuraugud likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, taastades uuringu eelse olukorra.
MaaPS § 84 lõike 1 kohaselt tuleb uuringu lõppemisel uuringuala korrastada. MaaPS § 86 lõike
3 kohaselt on korrastamiskohustus täidetud, kui Keskkonnaamet on uuritud maa korrastamise
akti heaks kiitnud. Seetõttu ei ole alust Jõelähtme Vallavolikogu väidetel, et geoloogilise
uuringu tegemine avaldab uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävate majapidamistele olulist
negatiivset mõju ja võib halvendada sportimise võimalusi Tammiku maaüksusel.
2.2.5. Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju
vähene, kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuload antakse
kehtivusega kuni neli aastat, kuid selle aja jooksul tehakse välitöid vaid piiratud aja jooksul.
Geoloogilise uuringu välitöödel on loa omaja kohustatud järgima kõiki keskkonnakaitse ja
ohutustehnika nõudeid ning uuringupunktide rajamiseks kasutama tehnikat, mis on läbinud
perioodilise tehnilise ülevaatuse.
6
2.2.6. Jõelähtme Vallavolikogu arvamus on antud enne uue veeseaduse jõustumist 1. oktoobril
2019. a, mistõttu ei ole Jõelähtme Vallavolikogu viited eelmisele veeseaduse redaktsioonile
praegu ajakohased. MaaPS § 17 lõike 4 kohaselt võib üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloa alusel hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja
5 kohane tegevusluba. Jõelähtme Vallavolikogu eksib väites, et geoloogilise uuringu tegijal
Maavarauuringud OÜ-l puudub nimetatud tegevusluba. Maavarauuringud OÜ-le on antud 31.
jaanuaril 2018. a hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba, mis hõlmab hüdrogeoloogiliste
uuringute tegemist, puurkaevude ja -aukude projekteerimist ning puurkaevude ja -aukude
puurimist, ümberehitamist ning lammutamist.
2.2.7. Jõelähtme Vallavolikogu toob veel välja, et loa taotlejal puudub majandustegevus, ja kui
peaks kaasnema kahjulikke tagajärgi, siis võib osaühingult Ruu Küla Kaevandajate Selts
kahjuhüvitise saamine olla keeruline. Uuringuloa taotlemisel esitatud andmete õigsust
kontrollib enne loa andmist Keskkonnaamet loa andjana. Uuringuloa andmise otsuse teeb ja
tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui esineb maapõueseaduses sätestatud alus loa
andmisest keeldumiseks, siis Keskkonnaamet keeldub uuringuloa andmisest. Jõelähtme
Vallavolikogu poolt kirjeldatud alusel ei saa osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts
uuringuloa andmisest keelduda.
2.2.8. Jõelähtme Vallavolikogu pakutud lahendus, et kõige otstarbekam oleks kasutada Põhja-
Eesti rekonstrueeritavate ja/või rajatavate teede alla jäävat lubjakivi, ei lahenda kõrgemargilise
lubjakivi vajakajäämise probleemi. Arvestama peab, et kõrgemargilist lubjakivi leidub ainult
kindlates kohtades, mistõttu toodud lahendust kõikidel juhtudel kasutada ei saa. Asukohtades,
kus leidub kõrgemargilist lubjakivi, on enamikul juhtudel tee alt lubjakivi kaevandamine
vastuolus maapõue majanduslikult otstarbeka kasutamisega, sest teede alt lubjakivi
kaevandamine eeldab uue tee ehitamisel kvaliteetse maavaraga, sh kõrgemargilise lubjakiviga,
uuesti täitmist, mistõttu teeb see tee ehitamise projekti tunduvalt kallimaks. Oluline on esile
tuua, et teede ehitamisel, kus geoloogiliselt ja tehniliselt on võimalik kõrgemargilist lubjakivi
tee alt ära kaevandada, seda juba ka tehakse. Sellist lahendust kasutati Jõelähtme vallas
Tallinna−Narva maantee km-te 17,2−18,7 kõrvale rajatud kogujatee, mis ühendab Loovälja
lõunaringi ja Maardu−Raasiku maanteed, ehitamise käigus. Siinkohal tuleb arvestada, et teede
alt kaevandatava maavara kogus on aga väga väike ja ei suurenda Harju maakonna
kõrgemargilise lubjakivi varustuskindluse tagatust.
2.2.9. Jõelähtme Vallavolikogu on uuringuloa andmisele vastu ka seetõttu, et maavara arvele
võtmise tagajärjel hakkavad kehtima MaaPS §-s 15 sätestatud piirangud Tammiku maaüksuse
osas. On tõsi, et maardla moodustamise tulemusena hakkavad Tammiku maaüksuse osas
kehtima MaaPS §-s 15 sätestatud piirangud. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on
eraomandis asuva kinnistuga mitte Jõelähtme vallale kuuluva kinnistuga. Võimaliku maardla
loomisega, maardlal kavandatavate töödega, mis mõjutavad maapõue seisundit ja kasutamist,
taotleb luba kinnistu omanik. Planeeringute kooskõlastamisel või katastriüksuse sihtotstarbe
muutmisel lisandub kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenev kooskõlastamise
kohustus. Kuivõrd aga kohaliku omavalitsuse üksus on seadusega avaliku halduse ülesandeid
täitma volitatud isik, on haldusmenetluse läbiviimine, sealhulgas selle raames erinevate
kooskõlastuste küsimine, üks kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesannetest. Oluline on välja
tuua, et kõrgemargilise ehituslubjakivi leidmisel Tammiku maaüksuse alal on riigi huvi alal
luua maardla, kaitsmaks väärtusliku maavara ja maapõue kaevandamisväärsena säilimist ning
kasutamist. Lisaks on vajalik tagada juurdepääs kvaliteetsele maavarale.
7
2.2.10. Uuringuloa andmine ei ole vastuolus teemaplaneeringuga, Jõelähtme valla
üldplaneeringuga ega ka Jõelähtme valla arengukavaga. Jõelähtme Vallavolikogu seisukohas
puuduvad argumendid, mille põhjal oleks võimalik järeldada, et geoloogilise uuringu tegemine
ohustaks teemaplaneeringu kohast rohevõrgustiku toimimist. Teemaplaneering ei välista
täielikult ei uuringute tegemist ega ka kaevandamist. Teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt ei ole
rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle
majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma
ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuri
paiknemise ja vajaduste analüüsile (kättesaadav https://maakonnaplaneering.ee/harju-
maakonnaplaneering). Kuigi riigihalduse minister on Harju maakonnaplaneeringu kehtestanud
09. aprillil 2018. a, pärineb teemaplaneering aastast 2003. Seda, kas teemaplaneering välistab
kaevandamise tuumalas T8, on käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-
1-35-13 tehtud otsuse punktis 17, asudes seisukohale, et lähtudes seletuskirja sõnastusest, ei
välista teemaplaneering kolleegiumi hinnangul täielikult maardla rajamist.
2.2.11. Geoloogilise uuringu loa taotluse menetlust ega ka hilisemat kaevandamisloa andmist
ei saa vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele
järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-
06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru
kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu
eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1
punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa
andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla
arengukavaga ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette
ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis
kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku
omavalitsuse üksuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks
on VV nõusolek.
2.2.12. Mis puudutab Jõelähtme Vallavolikogu seisukohta, et ei ole põhjendatud geoloogilise
uuringu loa andmine olukorras, kus taotletava uuringuloaga hõlmatava maa-ala osas on
algatatud detailplaneeringu menetlus, siis õigusaktidest tulenevalt ei ole tegemist asjaoluga,
mille tõttu uuringuloa andmisest peaks keelduma. Kinnistu omanik OÜ Coreen Invest on 30.
oktoobri 2017. a kirjaga andnud osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts nõusoleku
geoloogilise uuringu tegemiseks temale kuuluval kinnistul.
2.2.13. Jõelähtme Vallavolikogu toob uuringuloa andmisele nõusoleku andmisest keeldumise
alusena veel välja, et Tammiku maaüksusega seonduvalt on juba taotletud geoloogilise uuringu
loa andmist. Jõelähtme Vallavolikogu keeldus 31. augusti 2012. a kirjaga nr 10-11/1908
Avermont Invest OÜ poolt 28. aprillil 2009. a esitatud Jägala II uuringuloa taotlusele nõusoleku
andmisest. Haldusasjas nr 3-12-2075 on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna
Ringkonnakohus lugenud Jõelähtme Vallavolikogu keeldumise õiguspäraseks, kus anti hinnang
Jõelähtme Vallavolikogu poolt 31. augusti 2012. a uuringuloa nõusoleku andmisest keeldumise
õiguspärasusele. Muid käsitletud geoloogilise uuringu loa andmisega seotud küsimusi
haldusasjas ei käsitletud. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on kahe erineva uuringuloa
taotluse menetlusega, mis on mõlemad täielikult eraldiseisvad. Jägala VIII uuringuloa
taotlusega on tegemist uue menetlusega, mille osas ei kehti ükski 28. aprillil 2009. a Avermont
Invest OÜ poolt taotletud Jägala II uuringuloa taotluse menetlusega seoses tehtud otsus.
8
2.2.14. Keskkonnaameti hinnangul ei anna lähtuvalt eelnevast käsitlusest Jõelähtme
Vallavolikogu 27. juuni 2018. a kirjas esitatud argumendid alust osaühingule Ruu Küla
Kaevandajate Selts uuringuloa andmisest keelduda. Jõelähtme Vallavolikogu on oma otsuse
tegemisel lähtunud peamiselt kaevandamise vastu suunatud argumentidest. Põhjendatud ei ole
geoloogilise uuringu vastuolu kohaliku kogukonna huvidega. Kui ala kohta esitatakse edaspidi
kaevandamisloa taotlus, siis kaevandamisega seotud mõjud ja leevendusmeetmed selgitatakse
välja selles menetluses ja taas küsitakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust.
2.2.15. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 9 kohaselt keeldutakse geoloogilise uuringu loa andmisest,
kui see on vastuolus riigi huviga. Seega hindab Keskkonnaamet loa andjana uuringuloa
menetluse käigus ka seda, kas loa andmine vastab riigi huvile. Keskkonnaamet analüüsib riigi
huvi esinemist või puudumist uuringuloa andmisel vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri
13. juuni 2013. a käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks
ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt
varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi varustuskindluse arvutamise juhend). Varustuskindluse
arvutamise juhendi punkti 3 kohaselt tuleb otsustamisel kaaluda riigi huve varustuskindluse
aspektist, kui taotletakse kaevandamisluba riigile kuuluva maavara kaevandamiseks. Kui
geoloogilise uuringu loa taotlemisel ehitusmaavara uuringuks analüüsitakse uuringuala piires
tulevikus kaevandamisloa andmise võimalikkust, tuleb samuti lähtuda varustuskindluse
arvutamise juhendi punktist 3. Lubadega kaevandamiseks antud maavara peetakse piisavaks,
kui maavara jätkub vähemalt 10 aastaks. Kui analüüside tulemusel selgub, et varem
kaevandamiseks antud mäeeraldiste piires kaevandatav jääkvaru rahuldab taotletava
mäeeraldise teeninduspiirkonna vajadused kaevandamiseks taotletava maavara osas enam kui
10 aastaks, siis loetakse taotlus riigi huviga vastuolus olevaks. Juhul kui geoloogilise uuringu
tulemused kinnitavad kaevandatava varu olemasolu, siis Keskkonnaameti hinnangul on Jägala
VIII uuringuruumi potentsiaalses teeninduspiirkonnas (50 km raadius) kõrgemargilise lubjakivi
varustuskindlus tagatud 5,9 aastaks ning seega ei ole tulevikus kaevandamisloa andmine
vastuolus riigi huviga.
2.2.16. Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu
kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse
juhtumi põhiselt riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu
hulgas majandus- ja taristuministri ning keskkonnaministri arvamusest.
2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus
2.3.1. Arvestades Jägala VIII uuringuloa haldusmenetluse asjaoludega on MKM 6. augusti
2018. a kirjas asunud seisukohale, et Jägala VIII uuringuruumi uuringuloa andmine on vajalik
järgmistel põhjustel:
2.3.1.1. Uuritav materjal on vajalik E20 Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiliste
ristmike ehituseks aastatel 2022-2024. Lisaks on kvaliteetne materjal vajalik ka Tallinna ja
Maardu linnale magistraaltänavate rekonstrueerimiseks (Peterburi tee Väo-Ülemiste lõik,
Vana-Narva mnt, Saha-Loo tee, Fosforiidi tn jt), Tallinna väikese ringtee ehituseks ning Rail
Baltic raudtee ja seotud teede ja ristmike ehituseks.
2.3.1.2. Suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku lubjakivi
varustuskindluse seis Harjumaal on kriitiline ning keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult on
ebaotstarbekas vedada materjal objektile kaugemalt kui 10-20 km, kui sama materjal on
kohapeal olemas.
9
2.3.2. Geoloogilise uuringu loa andmine Jägala VIII uuringuruumis on seega oluline, kuna
lisaks maavara kvaliteedile ja kvantiteedile kirjeldatakse uuringu aruande koostamisel ka
piirkonna keskkonnatingimusi, mille alusel saab otsustada maavara varu kasutusele võtmise
otstarbekuse üle.
2.4. Keskkonnaministeeriumi arvamus
2.4.1. Keskkonnaminister on 13. novembri 2018. a kirjas asunud seisukohale, et Jägala VIII
uuringuruumi uuringuloa andmine on vajalik kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
2.4.1.1. Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus poolt 2018. aastal tehtud tööst „Rail Balticu
ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on
kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe,
jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb
laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Uuringus on märgitud, et uue karjääri
avamiseks on perspektiivne Jägala maardla piirkond.
2.4.1.2. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile olulist informatsiooni maavara kvaliteedi
ja koguste osas, mis aitab paremini planeerida riigile oluliste infrastruktuuriobjektide ehitamist
ja annab infot selleks vajalike ehitusmaavarade ressursi osas, arvestades siinkohal, et
geoloogilise uuringu luba ei anna taotlejale õigust kaevandamiseks. Taotletaval uuringuruumil
ei ole looduskaitse- ega Natura 2000 alasid ning kaitsealuseid looduse üksikobjekte.
Uuringuruum asub kavandatavaid ehitusobjekte arvestades soodsas asukohas. Seetõttu on
geoloogilise uuringu loa andmine Jägala VIII uuringuruumis kooskõlas riigi huviga.
3. RIIGI HUVI JÄGALA VIII UURINGURUUMIS MAAVARA GEOLOOGILISE
UURINGU TEGEMISEKS
3.1. Õigusnormid
3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses.
3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik
kasutamine.
3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust
seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult.
3.1.4. MaaPS § 35 lõike 1 punkti 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega.
3.1.5 MaaPS § 35 lõike 3 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa
andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi
Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi
huvi.
10
3.2. Riigi huvi määratlemise alused
3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 (edaspidi PS) kohaselt on Eesti loodusvarad ja
loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-
09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa
põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma
riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul
omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende
uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega
nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et
maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“.
Kolleegium leidis samuti, et MaaPS § 35 lõikes 3 sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste
enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui Vabariigi
Valitsus kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu-
või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse
omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33).
3.2.3. MaaPS ei defineeri ega ava mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt
on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning
seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse
eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt
on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest
olukorrast. Riigi huvi selgitatakse eri ametkondade koostöös. Riigi huvi defineerimisel
lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning
majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt
olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase
mõjuga asjaolus.
3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või
riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides.
Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline
eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule
ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus.
3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava
kasutuse. Maapõueressursside kasutusega seotud otsuste tegemiseks on oluline omada
kvaliteetset infot ressursside paiknemise ja olemasolu kohta. Geoloogiliste uuringute käigus
kogutud informatsioon võimaldab otsustada ka seda, kas üldse esineb riigi huvi
kaevandamiseks. Geoloogilise uuringu tegemine annab riigile maavarade otsingu ja uuringu
seisukohalt olulist informatsiooni ning on juba ainuüksi seetõttu kooskõlas riigi huviga.
3.2.6. Maavarade kasutamise tingib nende tarbimise vajadus kõigis olulistes
majandusvaldkondades. Kasvav toormevajadus ka riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamisel
toob paratamatult kaasa selle, et vajalik on kasutada suuremas ulatuses ka maavarasid. Uusi
kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik ehitada. Eesmärke on võimalik ellu
11
viia kohaliku kogukonnaga arvestades. Kui soovitakse säilitada või parandada praegust
elustandardit, tuleb kasutada ka loodusressursse, sh maavarasid.
3.2.7. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik omada ülevaadet olemasolevatest maapõue
ressurssidest, nende väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast,
maapõue kasutamisega kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest. Käesolevas
dokumendis väljendatakse riigi huvi geoloogilise uuringu kohta. Maapõuealase informatsiooni
kogumine ja vajaduse korral olemasolevate andmete uuendamine peab olema järjepidev, sest
ajakohaste andmete omamine on oluline nii võimaluste kui ka ohtude teadmiseks ja nendest
lähtudes otsuste tegemiseks. Uuringutulemuste iseseisvat väärtust, tähendust ja vajalikkust on
käsitlenud ka Riigikohtu halduskolleegium kohtuasjas nr 3-3-1-37-15 tehtud otsuse punktides
13 ja 14.
3.2.8. Riigi huvi on käsitletud ka Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2011. a korralduses nr 127
„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ (edaspidi ehitusmaavarade
arengukava). Kuigi Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2017. a korraldusega 353
„„Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011–2020“ elluviimise lõpetamine“
lõpetati ehitusmaavarade arengukava elluviimine arengukavas seatud strateegiliste eesmärkide
saavutamise tõttu, on ehitusmaavarade arengukava riigi huvi sisuline käsitlus jätkuvalt
ajakohane. Ehitusmaavarade arengukava punkt 4 käsitleb riigi huvi järgmiselt:
„Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.“.
3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus geoloogilise uuringu tegemiseks Jägala VIII
uuringualal
3.3.1. Ehituslubjakivi geoloogiliste uuringute tegemise vajalikkus Harju maakonnas
3.3.1.1. Maapõueressursside teaduspõhise, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa
aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus on võimalik juhul,
kui riigil on olemas kvaliteetne geoloogiline informatsioon. Maapõuepoliitika põhialustes
tuuakse esile, et kvaliteetse geoloogilise informatsiooni omamine on lisaks maavarade
kasutuselevõtu vajaduse hindamisele oluline ka teiste keskkonnakasutusega seotud tegevuste
planeerimisel, riskide hindamisel ja tegevuste elluviimisel. Olulisemad neist on loodus- ja
põhjavee kaitse, veevarustuse, jäätmekorralduse ja ehitiste planeerimine ning keskkonnamõju
hindamine.
3.3.1.2. Ehitusmaavara saab kaevandada ainult seal, kus see geoloogiliste protsesside
tulemusena on tekkinud ja kus lasund on geoloogiliselt uuritud ja maardlate nimistus maardlana
arvele võetud. Ehituskivina kasutatav karbonaatkivim peab olema vastupidav
ilmastikutingimustele, st hea külmakindlusega, hea survetugevusega, vastupidav löökidele ja
kulumisele. Igasugune lubjakivi ehituskiviks ei sobi, kuna on tihti lõheline, kavernoosne või
savikas. Eesti kvaliteetseim Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi avamusala jääb põhiliselt
Harju maakonna piirkonda1. Eestis ongi seepärast kujunenud piirkonnad (sh Jõelähtme vallas
jm), kus mäeeraldisi või geoloogilise uuringu lubasid antakse lähestikku paiknevatele aladele.
1
Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/RU5pdcR
12
3.3.1.3. Hoogustunud ehitustegevuse tõttu on suurenenud nõudlus ehitusmaavarade järele ning
pikka aega varustuskindlust taganud Harju maakonna ehituslubjakivi maardlad hakkavad
ammenduma2. Ehituslubjakivi nõudluse kasvades Ida-Harjumaal ei piisa juba lähiaastatel enam
praegu kaevandatavast ehituslubjakivist ja seetõttu on tarvis ehituslubjakivi maardlaid juurde.
Transpordiameti hinnangul teeb ehitusmaterjalide vedu umbes 100 km kauguselt ehituse
maksumuse 20% kallimaks, lisandub ka keskkonnamõju.
3.3.1.4. Eesti Geoloogiateenistus koostas 2018. aastal MKM tellimusel uurimistöö
ehitusmaavarade leviku, kaevandamise ja kasutamise kohta Harju maakonnas3 (edaspidi EGT
uurimistöö). Töö eesmärk oli anda ülevaade maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning
nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades
ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga
kuni 2050. EGT uurimistöös on välja toodud, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates
(Harku, Väo, Maardu ja Jägala maardlad) olevate mäeeraldiste kaevandatav kõrgemargilise
ehituslubjakivi varu on praegu kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks
aastaks.
3.3.1.5. 80% ehituskillustikust on vajalik teede ehitamise materjalidega varustamiseks.
Planeeritavad teedeehituse objektid (Riigiteede teehoiukava 2021-2030, Lisa 2 ja Lisa 44) on
suurendanud alates 2019. aastast märgatavalt nõudlust ehitusmaavarade järele, mille tõttu on
riigi huvi tagada ehitusmaavarade ratsionaalne uurimine ja kasutamine eelkõige seal, kus seda
looduskaitselised ja muud piirangud ei piira. EGT uurimistöös on Transpordiamet hinnanud
Põhja regiooni kõrgekvaliteedilise ehituslubjakivi killustiku vajaduseks 5112 tuh m3 aastatel
2019-2030 ja 9020 tuh m3 aastatel 2031-2050.
3.3.1.6. Oluline on rõhutada, et geoloogilise uuringu tegemine ja maavaravaru arvele võtmine
keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna uuringuloa taotlejale kaevandamise õigust, kuid
annab riigile maavarade otsingu ja uuringu seisukohalt olulist informatsiooni. Uuringuloa
taotlemise ajal ei ole teada, milline on uuringu tulemus. Seetõttu ei saa ka loa andjal olla
ammendavat teavet selle kohta, millist toodangut uuritav maavara võimaldab saada ja kas selle
kasutamine on majanduslikult põhjendatud. Välistada ei saa võimalust, et sellel alal
kaevandamine ei ole uuringutulemusi arvestades põhjendatud.
3.3.1.7. Geoloogilise uuringu loa väljastamisest võib kuluda uuringu tegemiseks ja
keskkonnamõjude hindamiseks orienteeruvalt 5−6 aastat ning kui saadud tulemused (maavara
kvaliteet ja minimaalsed loodushäiringud) näitavad kaevandamise võimalikkust, siis saab
hakata taotlema kaevandamisluba, mille protsess isegi ilma kohaliku omavalitsuse vastuseisuta
võtab aega vähemalt aasta. Seega ilma uute geoloogiliste uuringuteta Harju maakonnas jääb
hiljemalt 8 aasta pärast Eesti suurim ehitusturg (Harju maakond) ilma kohaliku kõrgemargilise
lubjakivikillustikuta.
2
Maavaravarude koondbilanss 2019.
https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2019.pdf?t=20200526081544
3
Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas. Eesti Geoloogiateenistus, 2018.
https://www.egt.ee/sites/default/files/content-
editors/maavarad/harju/harjumaa_varustuskindluse_aruanne_egt_032019.pdf
4
Riigiteede teehoiukava 2021−2030. https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/thk_2021-
2030.pdf
13
3.3.2. Geoloogilise uuringu tegemise olulisus Jägala VIII uuringualal
3.3.2.1. EGT uurimistöös on esile tõstetud piirkonnad, kus loodusliku maavara omaduste järgi
on võimalik eeldada kvaliteetse kõrgemargilise lubjakivikillustiku nõuetele vastava
ehitusmaavara uurimist ja kaevandamist. Taotletav Jägala VIII uuringuruum kattub nimetatud
uurimistöös määratud alaga, mis on hinnatud perspektiivseks alaks geoloogiliste uuringute
tegemiseks. Toodud alal levib Lasnamäe lademe Väo kihistu lubjakivi, mis on väga hea
kvaliteediga ehitus- ja viimistluskivi. Jägala maardla ehituslubjakivist saab toota suurema
purunemiskindlusega (LA30) killustikku, mis vastab III klassi ehituskillustiku nõuetele.
Nimetatud kvaliteediga materjali on vaja mitme suure avaliku huviga infrastruktuuri objekti
ehitamiseks, nagu eespool märgitud Rail Balticu raudteetrassi ehitamine ja 2+2 maanteede
ehitamine. Juhul, kui Jägala VIII uuringuruumis leidub sobivat maavara, on see vajalik
uuringuala läheduses asuvate riiklikult tähtsate ehitusobjektide ehitamiseks.
3.3.2.2. Jägala VIII uuringuruum paikneb riiklikult tähtsate ehitusobjektide läheduses, mille
ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Sobiva kvaliteediga ehituslubjakivi leidmisel ja
kaevandamisloa väljastamisel on Transpordiameti hinnangul seda võimalik kasutada Riigiteede
teehoiukava 2021-2030 suurobjektide Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu, Tallinn-
Paldiski, Tallinna ringtee ja Tallinna väikese ringi 2+2 teede ehituseks. Kaevandamisloa
võimalikul andmisel Jägala VIII uuringuruumi alal võib tekkida võimalus kasutada Jägala VIII
uuringuruumis leiduvat materjali ka Tallinna ja Maardu linnade magistraaltänavate ehituseks
(Peterburi tee Väo-Ülemiste lõik, Mustakivi tee läbimurre, Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee,
Fosforiidi tn jt) ning Rail Baltic raudteega seotud teede, ristmike ja jaamade ehituseks. Riigi
huvi on ehitusmaavarade olemasolu kohta infot koguda asukohtades, mis paiknevad nende
ehitusobjektide läheduses, mille ehitamiseks konkreetset maavara vajatakse. Pikkade
distantside massveod on kahjulikud nii majanduslikel, keskkonnakaitselistel kui ka
liiklusohutusega seotud põhjustel. Ühtlasi on oluline, et uuringuruumi teenindusala paikneks
piirkonnas, kuhu oleks hea juurdepääs ning kus puuduvad looduskaitselised ja muud piirangud
maavarade ratsionaalseks uurimiseks ja kasutamiseks.
3.3.2.3. Madalama purunemiskindlusega (LA35) killustiku tootmiseks sobiliku
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindlus Harju maakonnas on rahuldav. Samas
suurema purunemiskindlusega (LA30) killustiku tootmiseks sobiliku karbonaatkivimi
varustuskindlus on kriitiline. Jägala VIII uuringuruumi piirkonnas (50 km raadius) on
kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ainult 5,9 aastaks. Taotlev uuring oleks
üks võimalus, et püüda seda probleemi leevendada. Esialgsete hinnangute kohaselt võib Jägala
VIII uuringuruumis ehituslubjakivi varu kogus ulatuda 2000 tuh m3-ni. Kui uuringu tulemused
on positiivsed, on kõnealuse maardlaosa kasutuselevõtt riigi seisukohast hädavajalik.
3.3.2.4. Jägala VIII uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ruu külas Tammiku
kinnistul. Uuringuruum paikneb soodsalt, arvestades kinnistule juurdepääsu. Teenindusalast
ligikaudu 50 m kaugusele lõuna poole jääb Tallinn–Narva põhimaantee (maantee nr 1).
Uuringuruumi teenindusalast kuni 4,9 m kaugusele idasuunda jääb Jägala lubjakivimaardla
ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1. plokk ja Jägala lubjakivikarjäär (kaevandamisloa nr
HARM-160, loa omanik OÜ Väo Paas). Uuringuruumi teenindusalas ligikaudu 90 m kaugusele
loodesuunda jääb Jägala lubjakivimaardla ehituslubjakivi aktiivse reservvaru 2. plokk.
Uuringuruum ei asu tiheasustusalal. Teenindusalast põhja pool asuvad valdavalt
põllumajanduslikus kasutuses olevad maad. Uuringuruum ei asu tiheasustusalal, kuid
teenindusala loodeosa vahetus läheduses Vahtra ja Mõisamäe kinnistutel paiknevad elamud.
Samuti on elamud ligikaudu 180 m kaugusel lääne pool oleval Kuriste kinnistul ning rohkem
14
kui 300 m kaugusel põhja pool asuval Sipelga ja Lepiku kinnistutel. Naaberkinnisasjade
omanikud ei ole aga esitanud vastuväiteid uuringuloa menetluses. Jägala VIII uuringuruum ei
asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel,
muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis.
3.3.2.5. Jägala VIII uuringuruumi vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega
riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Uuringuruumi teenindusala külgneb idaservas
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava Ruu loodusobjektiga (keskkonnaregistri kood
KLO5000023), kuid kattumist loodusobjektiga ei ole. Uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise
maa-alal või selle piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis.
3.3.2.6. KeHJS § 6 lõike 2 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr
224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu" § 3 punkti 2 kohaselt tuli keskkonnamõju vajalikkuse
eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) tegemise ajal kehtinud õigusaktide versioonide järgi
anda KMH eelhinnang geoloogilise uuringu korral, välja arvatud liiva ja kruusa uuringutel
maismaal. Jägala VIII uuringuloa menetluses on Keskkonnaamet koostanud KMH eelhinnangu
eelnõu, mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
3.3.2.7. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse
üksuse huvidega, on VV seisukohal, et Jägala VIII uuringuruumis geoloogilise uuringu loa
andmine on põhjendatud ja vajalik ning riigi huvi saada informatsiooni maavarade paiknemise
kohta on ülekaalukam, võrreldes Jõelähtme Vallavolikogu esitatud kohaliku kogukonna esile
toodud huvidega. Keskkonnaamet on menetluse käigus vastanud Jõelähtme Vallavolikogu
vastuväidetele.
4. OTSUS
Tuginedes MaaPS § 35 lõikele 3 ja asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad
riigi majandus- ja keskkonnahuvid maavara uurimiseks, nõustub Vabariigi Valitsus Jägala VIII
uuringuruumis maavara geoloogilise uuringu tegemiseks uuringuloa andmisega. Uuringuloa
andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet.
5. VAIDLUSTAMISVIIDE
Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30
päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.
6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile,
osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts, Jõelähtme vallale, Keskkonnaministeeriumile, OÜ-
le Coreen Invest ning samuti uuringuruumi teenindusalaga piirnevate kinnistute omanikele.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
15
EELNÕU 04.03.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldusega „Nõusolek maavara geoloogilise uuringu loa andmiseks“
annab Vabariigi Valitsus nõusoleku geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) andmiseks
osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts Jägala VIII uuringuruumis. Osaühing Ruu Küla
Kaevandajate Selts taotleb uuringuluba tarbevaru tasemel ehituslubjakivi uurimiseks Jägala
VIII uuringuruumis.
Korraldus võetakse vastu, sest Jõelähtme Vallavolikogu 27.06.2018 Keskkonnaametile esitatud
seisukoha kohaselt ei ole Jõelähtme vald nõus Jägala VIII uuringuruumis uuringuloa
andmisega. Kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseisu puhul on võimalik uuringuluba anda vaid
Vabariigi Valitsuse nõusolekul ja ülekaaluka riigi huvi olemasolu korral.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo
spetsialist Moonika Aunpuu (tel. 5698 0504; e-post:
[email protected]),
Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna maapõuebüroo juhataja Martin Nurme (tel. 5693
3839; e-post:
[email protected].), Keskkonnaministeeriumi
keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Harry Kuivkaev (tel. 626 2964; e-post:
[email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade
osakonna nõunik Kaur Kõue (tel. 625 6338; e-post:
[email protected]) ning õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Signe Lehtme, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ja
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elin Liik.
Uuringuloa menetlust puudutavad dokumendid on kättesaadavad digitaalselt Keskkonnaameti
dokumendiregistris aadressil https://adr.envir.ee/.
2. Eelnõu koostamise eesmärk
Maapõueseaduse (MaaPS) § 35 lg 1 p 10 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui
kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt,
kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega, võib loa andja taotleja
ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt. Vabariigi Valitsus annab loa
andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi.
Seega tulenevalt maapõueseaduse regulatsioonist ei ole võimalik uuringuluba anda Vabariigi
Valitsuse nõusolekuta, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole loa andmisega nõustunud.
Maapõueseaduse nimetatud sätted riivavad kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust
ruumilise planeerimise valdkonnas, kuid nende sätete eesmärgiks on vajadus tagada, et riigil
oleks lõpliku otsuse tegemise õigus maavarade uurimist ja kaevandamist kui rahvusliku rikkuse
1
säästlikku kasutamist puudutavates küsimustes. Sellise regulatsiooni abil ületatakse
omavalitsusüksuse veto loa väljastamisele ning välditakse selle kaudu lõpliku otsustusõiguse
kandumist riigiorganilt kohaliku omavalitsuse üksusele.
Kohaliku omavalitsuse üksused esindavad avalikku huvi, mis võib kattuda riigi huviga. Samas
on omavalitsuse üksustel ka oma spetsiifiline kohalikust kogukonnast võrsuv avalik huvi, mis
võib vastanduda riigi huvile. Antud juhul on tegemist viimase variandiga. Sellises olukorras
aitab konflikti ületada, kui riigil on õigus langetada maavarade uurimise ja kasutamise kohta
lõplik otsus.
Eelnõukohase korralduse andmise eesmärgiks on anda nõusolek uuringuloa andmiseks
osaühingule Ruu Küla Kaevandajate Selts Jägala VIII uuringuruumis. Korralduse eelnõus on
leidnud pikemat käsitlust Jõelähtme valla seisukohad. Teiselt poolt on käsitletud riigi huvi
lähtuvalt maavarade uurimise vajalikkusest ja põhjendatusest, maapõue säästlikust ja
majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning varustuskindluse aspektist.
3. Eelnõu sisu
Esmalt antakse kronoloogiline ülevaade uuringuloa haldusmenetluse käigust. Haldusmenetluse
tulemusel on Keskkonnaamet leidnud, et puuduvad muud alused uuringuloa andmisest
keeldumiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksuse vastuseis. Keskkonnaamet valmistas ette
uuringuloa andmise eelnõu, kuna osaühing Ruu Küla Kaevandajate Selts tegi ettepaneku
taotleda uuringuloa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt.
Seejärel selgitatakse korralduse vastuvõtmise õiguslikku alust ja tuuakse välja kaalutlused
otsuse tegemisel. Esmalt antakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadest,
millega põhjendatakse uuringuloa andmisega mittenõustumist. Seisukohtadest nähtuvalt on
Jõelähtme vald vastu uuringuloa andmisele peamiselt põhjusel, et ei soovita Jägala VIII
uuringuruumis kaevandamistegevust.
Järgnevalt käsitletakse riigi huvi mõistet. Ülekaaluka riigi huvi olemasolu hindamiseks vajalik
sisustada riigi huvi mõiste. MaaPS ei defineeri ega ava ka muul moel mõiste riigi huvi sisu.
MaaPS § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja
majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute
vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb sisustada ka riigi
huvi mõiste.
Edasi käsitletakse esmalt riigi huvi maapõue valdkonnas laiemalt. Selle alusel on võimalik ka
sisustada riigi huvi konkreetses uuringuruumis uuringuloa andmiseks.
Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahel. MKM-i valitsemisalasse kuulub
Vabariigi Valitsuse (edaspidi VVS) § 63 lg 1 kohaselt riigi majanduspoliitika väljatöötamine
ning elluviimine maapõueressursside, ehituse ja transpordi valdkonnas. Sinna hulka kuulub ka
riiklikult tähtsate taristuobjektide ehitus ja korrashoid ning sellel eesmärgil ehitusmaavarade
tulevikuvajaduste prognoosimine. KeM valitsemisalasse kuulub VVS § 61 lg 1 kohaselt
muuhulgas riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, loodusvarade kasutamise kaitse,
2
taastootmise ja arvestamise korraldamine. Nende ülesannete hulka kuulub ka maapõue säästliku
ja otstarbeka kasutamise planeerimine ja elluviimine.
Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse muutmise eelnõu võeti vastu Riigikogus 17.
juunil 2020. Maapõuevaldkonna koordineerimise struktuuri korrastamine ja
vastutusvaldkondade täpsem paikapanek andis MKM-ile mandaadi sotsiaalmajanduslikult
põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui
olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste
menetlusprotsesse silmas pidades.
Riigi huvi hindamisel konkreetse juhtumi põhiselt lähtutakse muuhulgas KeM-i ning MKM-i
arvamusest. MKM on asunud seisukohale, et Jägala VIII uuringuruumis uuringloa andmine on
riigi huvi arvestades põhjendatud.
MaaPS § 35 lg 4 kohaselt võib loa andja keelduda Vabariigi Valitsuse nõusoleku taotlemisest,
kui valdkonna eest vastutava ministri hinnangul loa andmiseks riigi huvi ilmselgelt puudub.
Majandus- ja taristuminister kui valdkonna eest vastutav minister on seisukohal, et geoloogilise
uuringu tegemine Jägala VIII uuringuruumis on vajalik, sest annab riigile maavarade otsingu ja
uuringute seisukohalt olulist informatsiooni.
Korralduses on käsitletud põhjalikumalt MKM-i ja KeM-i seisukohti, kaalutakse omavahel riigi
huvi ja kohaliku kogukonna huvi ning põhjendatakse riigi huvi ülekaalukust.
Kaalumise tulemusel selgub, et uuringuloa andmiseks on olemas ülekaalukas riigi huvi.
Jõelähtme vald on põhjendanud oma seisukohta peamiselt asjaoluga, et ollakse vastu
kaevandamisele. Kaevandamine ei ole aga samastatav geoloogilise uuringu läbiviimisega.
Geoloogilise uuringu puhul on kohaliku kogukonna huvide riive ja keskkonnamõju vähene,
kuna tööd on väikesemahulised ja kestavad vähe aega. Uuringuloa andmine Jägala VIII
uuringuruumis geoloogilise uuringu läbiviimiseks on riigi huvi aspektist põhjendatud, sest
uuringuruum paikneb kavandatavaid tee-ehituslikke projekte ja maavara veokauguseid
arvestades soodsas asukohas ning Keskkonnaameti hinnangul on Jägala VIII uuringuruumi
teeninduspiirkonnas ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud vaid 5,9 aastaks.
Oluline on samuti see, et Jägala VIII uuringuruum ei asu riigikaitselise ehitise maa-alal või selle
piiranguvööndis, kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis. Uuringuruum ei
asu tiheasustusalal. Samuti ei jää Jägala VIII uuringuruumi vahetusse lähedusse Natura 2000
võrgustiku alasid ega pindalalisi kaitstavaid loodusobjekte.
Geoloogilise uuringu majandusliku ja sotsiaalse mõjuna mõistetakse maavara uurimisega
otseselt või kaudselt kaasnevat mõju tervikuna kogu ühiskonnale. Mõju sihtrühmadeks on
ennekõike mõjupiirkonna elanikud, ettevõtted ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna
geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
geoloogilisel uuringul majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud puuduvad. Makse (füüsilise isiku ja
ettevõtte tulumaks) ei laeku, sest uuring selle tegijatele majanduslikku tulu ei too.
Kuna geoloogilise uuringu puhul läbiviidavad tööd on väikesemahulised ja lühiajalised, siis
geoloogilise uuringuga ei kaasne ka olulist keskkonnamõju.
3
Järgnvalt on korralduse resolutiivosa, millega otsustatakse anda Vabariigi Valitsuse nõusolek
Jägala VIII uuringuruumis uuringuloa andmisele.
Seejärel esitatakse vaidlustamisviide ning lõpuks isikud ja asutused, kellele korraldus teatavaks
tehakse.
4. Korralduse mõju ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse vastuvõtmisel saab Keskkonnaamet otsustada uuringuloa andmise üle Jägala VIII
uuringuruumis.
Korralduse vastuvõtmisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi.
5. Korralduse kooskõlastamine
Täiendatakse pärast arvamuste saamist.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
Minister
4