dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. märts 2021
Viit
2-15/21-0001/1542-1
Registreeritud
10. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0001
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Välisvahendite osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2021

Failid

  • 📎HTM-1221.asice1754 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 10.03.2021 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 10.03.2021 nr 8-2/21/1221 Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Valdkondlik komisjon Haridus-ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu_10032021.pdf; 2. Eelnõu lisa_10032021.pdf; 3. Seletuskiri_10032021.pdf. Allan Padar 735 4070 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Lisa 1 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss“ elluviimiseks“ juurde KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“ „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala ................................................................................................................................2 2. Mõisted .............................................................................................................................................2 3. Rakendusasutus ja -üksus .................................................................................................................2 4. Elluviija ja partnerid .........................................................................................................................2 5. Toetuse andmise eesmärk .................................................................................................................3 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused........................................................................................4 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad .............................................................................................8 8. Sihtgrupp ..........................................................................................................................................8 9. Nõukoda............................................................................................................................................8 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..................................................................................................9 11. Tegevuste eelarve ...........................................................................................................................9 12. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................................11 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord..........................................................................................12 14. Elluviija ja partneri kohustused ....................................................................................................13 15. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................................14 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................................14 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................................15 18. Dokumentide säilitamine ..............................................................................................................15 19. Vaiete lahendamine ......................................................................................................................15 1. Reguleerimisala Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ elluviimiseks. 2. Mõisted Kvoot on koguseline piirmäär, millega määratakse kindlaks toetuse jagunemine partnerite vahel. Kvoodiga määratakse kindlaks nii toetuse kasutamine partnerite poolt kui elluviija poolt noorteadlastele ja magistrantidele makstava toetuse jagunemine partnerkõrgkoolide noorteadlaste ja magistrantide vahel. Külalisdoktorant on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuses doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kes viibib õppetöö või uurimistöö läbiviimise eesmärgil Eesti ülikoolis. Noorteadlane on doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane, arst-resident, teadlane või õppejõud, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Vanusepiirangut ei rakendata üliõpilastele. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid proportsionaalselt pikendada. Välisdoktorant on Eesti ülikooli doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Välismagistrant on Eesti ülikooli või rakenduskõrgkooli magistriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti. Õpiränne on füüsiline ümberasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes. Õppevisiit on lühiajaline välisriigi külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst, töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. „Dora Pluss“ raames võivad õppevisiidid toimuda nii Eestist välisriiki kui välisriigist Eestisse. 3. Rakendusasutus ja -üksus 3.1. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). 4.2. Toetatavate tegevuste 1–4 partnerid (edaspidi partnerid) on Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, vastavalt allolevale tabelile. Tegevustes osalemise õigus antakse järgmistel tingimustel: 2 4.2.1. Tegevustes 1 ja 3 on partneriteks Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.07.2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“ kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust. 4.2.2. Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus. Nr Partner Osaleb tegevuses 1 Eesti Kunstiakadeemia 1-4 2 Eesti Maaülikool 1-4 3 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1-4 4 Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) 1-4 5 Tallinna Tehnikaülikool 1-4 6 Tallinna Ülikool 1-4 7 Tartu Ülikool 1-4 8 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1-4 9 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) 1-4 10 Euroakadeemia (kuni 31.08.2020) 1-4 11 EELK Usuteaduse Instituut 1,3 12 Eesti EKB Liit (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) 1,3 13 Eesti Lennuakadeemia 1,3 14 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar 1,3 15 Kaitseväe Akadeemia (kuni 30.04.2019 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) 1,3 16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (kuni 31.08.2019) 1,3 17 Sisekaitseakadeemia 1,3 18 Tallinna Tehnikakõrgkool 1,3 19 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1,3 20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1,3 21 Tartu Kõrgem Kunstikool 1,3 4.2.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt. 5. Toetuse andmise eesmärk 5.1. Toetus on suunatud OP prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ järgmiste eesmärkide saavutamiseks: 5.1.1. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav; 5.1.2. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks; 5.1.3. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. 3 5.2. Tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrghariduse programmi, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist. 5.3. „Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. 5.4. Tegevuse alaeesmärkideks on: 5.4.1. parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus 1); 5.4.2. suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (tegevused 2 ja 4); 5.4.3. tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1-2); 5.4.4. parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2-4); 5.4.5. tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut (tegevus 4); 5.4.6. tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele (tegevused 1-4). 6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused 6.1. Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses Rahvusvaheline suhtlus teadus- ja arendustöös ning kõrghariduses loob pinnase uute ideede tekkeks ja vastastikku huvipakkuvaks koostööks. Karjääritee alguses olevatele õppejõududele ja teadlastele on rahvusvaheliste koostöövõimaluste ja võrgustike loomine ja neis osalemine erilise tähtsusega, kuna sel perioodil luuakse alus edaspidiseks õppe- ja teadustööks ning kujuneb välja uue põlvkonna õppejõudude ja teadlaste töökultuur. Toetatakse: 1) alategevuses 1.1. Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist õpirännet välisriikidesse. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud). 2) alategevuses 1.2. Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1 kuni 10 kuu jooksul. Elluviija poolt seatud nõuetele vastavate stipendiaatide esmase valiku teevad partnerid neile eraldatud kvoodi piires. Partner võib stipendiaadiks esitada isiku, kes on õpirände toimumise hetkel: magistri- või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid läbinud vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. 4 Partneritel on õigus seada stipendiaatide valikul oma prioriteete ja täiendavaid lisatingimusi lähtuvalt kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Kvoodi arvestamise aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis eelmisel õppeaastal ning alates teisest õppeaastast arvestatakse lisaks eelnenud õppeaasta kvoodi kasutamist. Alategevuses 1.1. on igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 toetust aastas olenemata magistri- või doktoriõppe üliõpilaste koguarvust. Partnerite poolt välja valitud isikud esitavad elluviijale lepingu vormistamiseks vajalikud andmed. Edasist tegevust korraldab elluviija. Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Kulupõhiselt kaetakse üritusel osalemise tasu. Doktorantide 1 kuni 10 kuud kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud õpirände sõidutoetuse ja doktorandi õpirände elamistoetuse summana. Virtuaalselt läbi viidud üritusel osalemist toetatakse juhul, kui COVID-19 levikust tulenevate piirangute tõttu ära jäänud üritus oleks toimunud välisriigis ja stipendiaadil on seal aktiivne roll. COVID-19 leviku tõttu edasi lükatud üritusel osalemiseks võib toetust kasutada ka juhul, kui osaleja ei vasta ürituse uuel toimumise ajal enam noorteadlase tingimustele. Tegevuse tulemusena paraneb noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides, nende teadlikkus erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning doktoriõppe efektiivsus Eesti ülikoolides. 6.2. Tegevus 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine Teadmistepõhise majandusmudeli arengu aluseks võtnud riigid teevad järjepidevat tööd uute kõrgelt haritud töötajate leidmise nimel. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööjõuga riigile on oluline välismagistrantide ja – doktorantide arvu suurendamine ning lõpetamise järgse töötamise võimaluste pakkumine. Riikide innovatsioonivõimekuse võrdlusuuringutes peetakse siin oluliseks just välisdoktorantide osakaalu, mis Eestis on võrdluses Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal 1. Tegevuse raames toetatakse Eesti kõrgkoolides õppivate välismagistrantide ja –doktorantide õpinguid. Toetatakse: 1) alategevuses 2.1. tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante; 2) alategevuses 2.2. külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks. Alategevuses 2.1. on abikõlblikud järgmised kulud: Välisdoktorandi toetus • doktoranditoetus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel õpingute nominaalaja kestel, • doktorandistipendium haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" alusel, • iga-aastane sõidukulu ühikuhinna alusel. 1 Vt Innovation Union Scoreboard 2015 („Non-EU doctorate students“ näitaja Eestis on vaid 19% EL keskmisest). 5 Välismagistrandi toetus • välismagistrandi stipendium. Toetust võib esmakordselt määrata mitteresidentidele, kes võivad olla viimase kolme aasta jooksul Eestis viibinud kuni ühe aasta, va doktorandid, kui nad on õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe. Antud käskkirja alusel alategevustes 2.1. ja 2.2. toetatavate välisüliõpilaste arv on piiratud partneritele eraldatud kvoodiga. • Tasemeõppes õppivate välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on õppivate doktorantide arv ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv ülikoolis. • Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud õppeaastast võetakse arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil on võimalik toetust saada õppe nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga. Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega kehtestatud toetuste määrade alusel. Välisdoktorandi sõidutoetuse arvestamise aluseks olev sihtkoht määratletakse linna täpsusega toetuse taotlemisel ja vastavasisulise kinnituse esitab vastuvõttev kõrgkool elluviijale koos toetuse hüvitamise dokumentidega. Sihtkoha muutmise võimaluse sätestab elluviija tegevuse rakendamisjuhendis. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi. Alategevuses 2.2. hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna alusel. Tegevuse tulemusena suureneb välismagistrantide ja –doktorantide osakaal Eesti kõrgkoolides, tõuseb doktoriõppe efektiivsus (doktoriõppe lõpetamine nominaalajal). Ühtlasi luuakse eeldused „Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“ püstitatud eesmärgi täitmiseks, et aastal 2020 töötab hiljem Eestis 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe välisüliõpilastest. 6.3. Tegevus 3. Suve– ja talvekoolide korraldamine Suve- ja talvekoolid on üheks kiiremini kasvavaks suunaks Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumises toetades ühtaegu kõrgkooli rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste värbamist kui kõrgkoolide vahelist koostööd. Lühiajaline õppetöö toob maailma eri paigust kokku sarnaste huvidega üliõpilasi ja õppejõude olles paindlik ja kättesaadav õppetöö vorm ning pakkudes osalejatele mitmekülgset ja intensiivset rahvusvahelise õppe kogemust. Üliõpilastele, kes alles plaanivad mõnd eriala või teise riiki õppima asumist, pakuvad intensiivsed kursused võimalust välisriigis elamist ja õppimist lühiajaliselt kogeda tutvudes samal ajal ka sealse õppetöötaseme ja korraldusega. Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12-42 kalendripäeva). Rahastatavad tegevused peavad toetama kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegilisi eesmärke. 6 Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Igal aastal korraldatakse ca 3-4 suve- või talvekooli. Korraldatavad suve- ja talvekoolid kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastastes tegevuskavades lähtudes riiklikest prioriteetidest ning elluviija ja partnerite vaheliste läbirääkimiste tulemustest. Õppetöö suve- ja talvekoolis peab olema rahvusvaheline, sh on kaasatud välisüliõpilasi ja –õppejõude. Eelistatud on majanduse kasvuvaldkondade arengut toetavad või enamat kui üht õppekavagruppi hõlmavad suve- ja talvekoolid. Suve- ja talvekoole võib korraldada mitme partneri koostöös. Kui partner kasutab või on taotlenud sama suve- või talvekooli korralduskulude katmiseks toetust mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb esitada asjakohane teave. Suve- ja talvekooli korraldamise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevuse tulemusena suureneb Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline tuntus ja nähtavus ning paraneb nende võimekus kaasata välisõppureid. Ühtlasi toetab tegevuste 1 ja 2 tulemuste saavutamist ja välisüliõpilaste arvu kasvu tervikuna, aga ka rahvusvahelist koostööd õppetöö läbiviimisel. 6.4. Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine Kuigi õppimisvõimaluste välismaal tutvustamiseks on kõrgkoolid juba aastaid tööd teinud, on Eesti hea õppimise- ja töötamise sihtmaana veel rahvusvaheliselt vähetuntud. Eesti võimalust olla parimatele välisüliõpilastele ligitõmbavaks õppekohaks raskendab suhteliselt lühike tegutsemine rahvusvahelisel haridusturul. Kõrgelt haritud tööjõu suure rahvusvahelise liikuvuse tingimustes suudab Eesti ka liiga vähestele siin kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilastele erialast tööd pakkuda. „Dora Pluss“ raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste välismaal tutvustamisega ning info vahendamisega Eestis õppivatele välisüliõpilastele. Tegevuste läbiviimisel lähtutakse „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiast 2015-2020“ 2 . Välisturgudele suunatud tegevused on koondatud kaubamärgi Study Estonia alla. Tihedat koostööd tehakse Eesti Teadusagentuuri algatuse Research Estonia ning Eesti üldise tutvustamise käsitlustega (Welcome to Estonia ja Work Estonia), et toetada Eesti maine ühtset kujundamist ning Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandit. Research Estonia ja Study Estonia koostöö soodustab kõrgkoolide välismaalastele suunatud tegevuste terviklikkust, annab võimaluse ühiste ürituste korraldamiseks ja sarnaste sihtrühmade kaasamiseks. Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Turundustegevuste tegevuskava, sh eelarve jagunemine partnerite vahel kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade koostamise käigus. Study Estonia ühistegevusi teostab elluviija, partnerid tutvustavad kõrgkooli välismaal ja teevad muid kõrgkooli spetsiifikast lähtuvaid tutvustustegevusi. Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel, partnerite poolt tehtavatele kuludele rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue. Tegevuse tulemusena paraneb siinsete kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suureneb huvi Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu. 2 Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015-2020 7 7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Alg- Siht- Siht- Siht- Lõpp- Panus- nimetus tase tase tase tase tase tavad 2012 2016 2018 2020 2023 tegevused TULEMUSNÄITAJA (OP JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA) Tulemusnäitaja Välisüliõpilaste 4,0% 5,5% 6,0% 6,5% 7,0% 1. tegevusele: Teaduse ja osakaal magistri- 2. kõrghariduse rahvus- ja doktoriõppes 3. vahelistumine, mobiilsuse 4. ja järelkasvu toetamine TEGEVUSTESPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Panustavad 2014 2018 2023 tegevused Väljund- Eesti noorteadlastele ja näitaja magistrantidele 0 2600 5350 1. (kumulatiivne) õpirändeks välja antud toetuste arv Eestis õppimiseks toetuse saanud 0 1400 3000 2. välismagistrantide ja - doktorantide arv Toetatud suve- ja 0 6 9 3. talvekooli projektide arv Sihtriikides korraldatud 0 20 30 4. turunduskampaaniate arv* * Turunduskampaania on elluviija või partnerite poolt sihtturul või -turgudel läbi viidav seeria turundusalaseid tegevusi, mille käigus kasutatakse erinevaid turunduskanaleid või -meetodeid ja mille eesmärgiks on tutvustada Eestit kui head õppimis- ja eneseteostuskohta. 8. Sihtgrupp 8.1. Otsene sihtgrupp on punktis 4.2 loetletud kõrgkoolid ja nende üliõpilased, noored teadlased ja õppejõud. 8.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolid laiemalt, Eestis pakutav kõrgharidus ja tehtav teadus- ja arendustegevus ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna 9. Nõukoda 9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh „Dora Pluss“ ja 8 „Mobilitas Pluss“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. 9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 9.3. Nõukoja ülesanne „Dora Pluss“ tegevuste osas on muuhulgas: 9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse ja „Dora Pluss“ eesmärkidest; 9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade ja eelarvete kohta; 9.3.3. kooskõlastada „Dora Pluss“ vahearuanded ja lõpparuanne; 9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks. 9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.05.2023. Tegevused Abikõlblikkuse periood Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises 1. 01.08.2015 – 31.12.2022 teadmisteringluses 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine 01.08.2015 – 31.12.2022 3. Suve- ja talvekoolide korraldamine 01.01.2016 – 31.05.2020 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 01.12.2015 – 31.01.2023 5. Horisontaalsed tegevused 01.08.2015 – 31.05.2023 11. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 22 330 586 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 19 494 050 eurot (s.o kuni 87,30%), riikliku kaasfinantseerimise osa on kuni 2 293 420 eurot (s.o kuni 10,27%) ning omafinantseering vähemalt 543 116 eurot. 11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes Teg Riiklik kaas- Oma- Tegevus EL toetus Kulud kokku nr finantseering finantseering Noorteadlaste osalemine 1. rahvusvahelises 6 302 969 741 527 0 7 044 496 teadmisteringluses Välismagistrantide ja - 2. 10 310 912 1 213 050 0 11 523 961 doktorantide kaasamine Suve– ja talvekoolide 3.1. korraldamine (elluviija 26 283 3 092 0 29 375 kulud) 9 Suve– ja talvekoolide 3.2. korraldamine (partnerite 180 424 21 226 82 045 283 696 kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.1. 1 889 518 222 296 0 2 111 814 tutvustamine (elluviija kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2. 402 965 47 408 450 373 900 746 tutvustamine (partnerite kulud) Horisontaalsed tegevused 5.1 170 971 20 114 0 191 086 (elluviija kulud) Kaudsed kulud (ühtse 5.2 210 007 24 707 5 086 239 800 määra alusel) KOKKU 19 494 050 2 293 420 537 504 22 324 974 11.2. Kogueelarve Tegevused ja kindlaksmääratud Tegevuste sh elluviija sh partnerite Tulemus Väljund kulukohad eelarve eelarve eelarve Noorteadlaste ja Noorteadlastele magistrantide osalemine 1 7 044 496 7 044 496 0 ja magistrantidele rahvusvahelises 1 teadmisteringluses õpirändeks välja antud toetuste arv sh otsene personalikulu 452 150 452 150 0 Suureneb välisüliõpilaste osakaal magistri- ja doktoriõppes sh muud kulud 6 592 346 6 592 346 0 Eestis õppimiseks Välismagistrantide ja - toetuse saanud 2 11 523 961 107 101 11 416 860 doktorantide kaasamine 2 välismagistrantide ja -doktorantide sh otsene personalikulu 147 877 94 719 53 158 arv sh muud kulud 11 376 084 12 382 11 363 702 Suve- ja talvekoolide 3 313 071 29 375 283 696 korraldamine kokku sh otsene personalikulu 143 445 26 204 117 241 sh muud kulud 169 626 3 171 166 455 Suve- ja talvekoolide 3.1 korraldamine (elluviija 29 375 29 375 0 Toetatud suve- ja kulud) 3 talvekoolide projektide arv sh otsene personalikulu 26 204 26 204 0 sh muud kulud 3 171 3 171 0 Suve- ja talvekoolide 3.2 korraldamine (partnerite 283 696 0 283 696 kulud) sh otsene personalikulu 117 241 0 117 241 sh muud kulud 166 455 0 166 455 Sihtriikides Eestis õppimise ja korraldatud 4 töötamise võimaluste 3 012 560 2 111 814 900 746 4 tutvustamine kokku turundus- kampaaniate arv sh otsene personalikulu 664 110 664 110 0 10 sh muud kulud 2 348 450 1 447 704 900 746 Eestis õppimise ja 4.1 töötamise võimaluste 2 111 814 2 111 814 0 tutvustamine (elluviija kulud) sh otsene personalikulu 664 110 664 110 0 sh muud kulud 1 447 704 1 447 704 0 Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2 900 746 0 900 746 tutvustamine (partnerite kulud) sh muud kulud 900 746 0 900 746 Administreerimiskulud 5 430 886 405 326 25 560 kokku Horisontaalne tegevus sh otsene personalikulu 191 086 191 086 0 sh ühtse määra alusel kulud 239 800 214 240 25 560 KOKKU 22 324 974 9 698 112 12 626 862 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023. 12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate tegevustega seotud ekspertide tasud; 12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lg 1 ja 3- 6; 12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsi- ja juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimise kulud; 12.3.4. tegevustega seotud info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud; 12.3.5. koolituskulud, sh koolituste korraldamiseks ja osalemiseks vajalikud kulud; 12.3.6. õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmise kulud; 12.3.7. välisdoktorantide doktoranditoetus vastavalt riigieelarves sätestatud määrale tegevuses 2; 12.3.8. välisdoktorantide doktorandistipendium vastavalt haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord". 11 12.3.9. päevarahad tegevuses 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha alammäära ulatuses; 12.3.10. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotluste ja lepingute haldamise keskkonna ja välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud; 12.3.11. siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kulud, sh esinduskulud; 12.3.12. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul; 12.3.13. elluviimisega seotud teavitamiskulud; 12.3.14. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevustes 1. ja 2. vastavalt lisale 2. 12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 12.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ost; 12.4.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 12.4.3. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 12.4.4. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, va õpirände sõidukulude hüvitamisel kui reisi sihtkohtade vahemaa on kuni 99,99 km vastavalt Euroopa Komisjoni veebikalkulaatoriga leitud vahemaale. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28– 30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 11-15 ning §-s 18. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Toetust võib anda ettemaksetena vastavalt ühendmääruse § 18 sätestatule. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab maksetaotluse esitama vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või selle võimaluse puudumisel rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 12 13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 11 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 13.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60 kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse saamisest arvates. 13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui: 13.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi; 13.8.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 13.8.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 13.8.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust; 13.8.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lg 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 14.2. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused. 14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve; 14.3.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.3.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule; 14.3.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. 14.4. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 13 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 7 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks lõpparuande. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 14.3.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele. 16.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui: 16.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed; 16.5.2. soovitakse muuta tegevuste abikõlblikkuse perioodi; 16.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust; 16.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse kinnitatud eelarve muutus ületab 15%; 14 16.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.6. Elluviija esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta. 16.7. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat. 16.8. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.9. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele 16.10. elluviijale ja korraldusasutusele. 17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis. 17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist. 17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 48 ja 49 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 15 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse 4.3.1 „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisas 1 kehtestatud eelarvet ja kehtestatakse see terviktekstina uues sõnastuses. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar (tel 735 4070; [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]; 735 0279) ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234; [email protected]). Muudatuste aluseks on elluviija ja rakendusüksuse ettepanekud. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Lisas 1 tehakse muudatused järgmises punktis: Punktis 11 muudetakse eelarvet. Ülevaadet eelarvest muudetakse selliselt, et see vastaks finantskorrektsioonide tulemusel jooksvalt vähendatud eelarvele, mis kajastub SFOSis. Tulenevalt vajadusest muuta tegevuste eelarveteks eraldatud summasid, muutub eelarve järgmiselt: Kehtiv eelarve Muutus Uus eelarve Teg Kulud Riiklik kaas- Oma- Riiklik kaas- Oma- Tegevus EL toetus Muutus Kulud kokku EL toetus nr kokku finantseering finantseering finantseering finantseering Noorteadlaste osalemine 8 039 7 192 6 302 1. 846 559 0 -995 000 7 044 496 741 527 0 rahvusvahelises 496 937 969 teadmisteringluses Välismagistrantide ja - 10 448 9 348 10 310 2. 1 100 276 0 1 075 000 11 523 961 1 213 050 0 doktorantide kaasamine 961 685 912 Suve– ja talvekoolide 3.1. korraldamine (elluviija 29 375 26 282 3 093 0 0 29 375 26 283 3 092 0 kulud) Suve– ja talvekoolide 3.2. korraldamine (partnerite 283 696 180 417 21 234 82 045 0 283 696 180 424 21 226 82 045 kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 2 135 1 910 1 889 4.1. 224 860 0 -23 612 2 111 814 222 296 0 tutvustamine (elluviija 426 566 518 kulud) Eestis õppimise ja töötamise võimaluste 4.2. 900 746 403 787 46 628 450 331 0 900 746 402 965 47 408 450 373 tutvustamine (partnerite kulud) 1 Horisontaalsed 5.1 tegevused (elluviija 271 086 242 540 28 545 0 -80 000 191 086 170 971 20 114 0 kulud) Kaudsed kulud (ühtse 5.2 221 800 188 836 22 225 10 740 18 000 239 800 210 007 24 707 5 086 määra alusel) 22 330 19 494 19 494 KOKKU 2 293 419 543 116 -5 612 22 324 974 2 293 420 537 504 586 051 050  Vähendatakse Tegevuse 1 eelarvet 995 000 euro võrra, sh tegevuse 1 elluviija eelarvet muude kulude real vähendatakse 1 150 000 euro võrra ja otseste personalikulude real suurendatakse elluviija eelarvet 155 000 euro võrra. Kokku on tegevuse 1 otsesteks personalikuludeks planeeritud 452 150 (297 150 + 155 000) eurot. Uus tegevuse 1 kogueelarve on 7 044 496 eurot.  Suurendatakse tegevuse 2 eelarvet 1 075 000 euro võrra, sh tegevuse 2 tegevuste eelarvet muude kulude real suurendatakse 1 150 000 euro võrra ja otseste personalikulude real vähendatakse partnerite eelarvet 75 000 euro võrra. Uus tegevuse 2 kogueelarve on 11 523 961 eurot.  Vähendatakse horisontaalset personalikulu (5.1) 80 000 euro võrra. Uus eelarve on 191 086 eurot.  Täpsustusena tuleb tagantjärele välja tuua, et 15. septembri 2020.a haridus- ja teadusministri käskkirjaga nr 218 korrigeeriti tegevuse 3.1 eelarve vastavaks täitmisega ja sellega võeti arvesse finantskorrektsioon summas 41,5 eurot, mis laekus ametlikult 2020. a oktoobris.  Vähendatakse Tegevus 4 elluviija kulude all muude kulude rida 143 612 euro võrra ning suurendatakse otsest personalikulude rida 120 000 euro võrra (lõppsummaks 664 110 eurot). Muudatuse tulemusena suurenevad programmi kaudsed kulud 18 000 euro võrra (lõppsumma 239 800) ja väheneb tegevuse 4.1 eelarve 23 612 euro võrra.  Muudatuste tulemusel väheneb programmi kogueelarve 5612 euro võrra ning uueks kogueelarveks on 22 324 974 eurot. Eelarve muudatuste vajaduse selgitus 1. Tegevuse 2 eelarvet toetuste maksmiseks suurendatakse 1 150 000 euro võrra. Tabelis 11.2 väljund 1 tegevuste ja kindlaksmääratud kulukohtade all muudetakse rea 1 „Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses“ elluviija eelarves muude kulude rida, mida vähendatakse 1 150 000 euro võrra ja väljund 2 rea 2 „Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine“ partnerite eelarve muude kulude rida suurendatakse 1 150 000 eurot. Antud muudatus on vajalik välisdoktorantide toetamisel võetud kohustuste täitmiseks ja välismagistrantidele ning külalisdoktorantidele suunatud stipendiumite maksmiseks programmi lõpuni. Programmi koostamisel arvestati doktoranditoetusega summas 422 eurot. Aastate jooksul on doktoranditoetus tõusnud 660 euroni ja tegevuse atraktiivsuse tõstmiseks lisati 2018. aastal doktorandistipendium 440 eurot, mis tõstis partnerite huvi tegevuse vastu märkimisväärselt. Täiendav toetus doktorandistipendiumi näol on aidanud kaasa Eesti kõrghariduse atraktiivsuse tõstmisele ja loonud välisdoktorantidele paremad eeldused õpingute edukaks lõpetamiseks. 2 Riiklikult on olnud doktoriõpe ja doktorantide toetamine prioriteet, kuna TAI strateegia eesmärk aastaks 2020 oli 300 doktorikraadi kaitsmist aastas. Seda ei ole aga suudetud saavutada, mistõttu on toetavad meetmed olnud põhjendatud. Välisdoktorantide toetamise alategevusel puudub programmis eraldi väljundindikaator, kuid tegevuse sees on seatud eesmärgiks toetada ca 110 välisdoktorandi õpinguid (väljundindikaatorina 545). Planeeritud 110st välisdoktorandi toetusest on kasutatud 102. Ilma muudatuseta ei oleks seatud eesmärki täidetud. 8. augustil 2018 esitatud TAT muutmise seletuskirjas arvestati doktorandistipendiumi lisandumise kulu suuruseks 384 432 eurot tegevuse eelarvele alates 2018. a sügisest kuni tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Muudatust tehes plaaniti leida vajalikud vahendid „Dora Pluss“ programmi eelarvest, võttes arvesse ka planeeritust väiksemat vastuvõttu esimestel aastatel ja katkestamise ning akadeemilise puhkuse võtmise tõenäosust kui puudujäävate eelarveliste vahendite katteallikat. Kalkulatsiooni aluseks olnud katkestamise tõenäosus ei ole realiseerunud, mistõttu puuduvad tegevuse 2 eelarves vahendid võetud kohustuste katmiseks, kuid programmi siseselt on eelarvelised vahendid olemas. Tegevuse 1 eelarve kasutus on planeeritust väiksem tulenevalt programmi käivitamise viibimisest ja COVID-19 levikust tingitud õpirännete arvu olulisest langusest. 2019.-2020.õppeaasta atesteerimistulemustele toetudes on täiendav eelarve vajadus välisdoktorantide toetamiseks 700 000 eurot. Välismagistrantide ja külalisdoktorantide stipendiumite maksmise lõpetamine enne tegevuse lõppkuupäeva (31.12.2022) on vastuolus partnerite õigustatud ootusega. Lisaks ei võimalda tegevuse ennetähtaegne sulgemine täita programmi väljundindikaatorit (3000). Alategevustele ei ole seatud eraldi väljundindikaatoreid, kuid siseseks eesmärgiks oli toetada ca 1975 välismagistrandi ja ca 480 külalisdoktorandi õpinguid. Tulenevalt tegevuse 1 eelarve vahendite alakasutusest on võimalik eelarve ümbertõstmise korral rahastada nimetatud tegevusi vähendatud mahus programmi lõpuni. 100 välismagistrandi stipendiumi ja ligikaudu 50 külalisdoktorandi õppevisiidi toetamiseks 2021.-2022.õppeaastal on eelarve vajadus vastavat 350 000 eurot ja 100 000 eurot. 2. Tegevuse 1 otseste personalikulude eelarvet suurendatakse 155 000 euro võrra horisontaalse personalikulu ja tegevuse 2 partneritele suunatud otseste personalikulude eelarve vahendite arvelt. Tabelis 11.2 väljund 1 tegevuste ja kindlaksmääratud kulukohtade all muudame rea 1 „Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses“ elluviija eelarves otseste personalikulude rida, mida suurendatakse 155 000 euro võrra ja väljund 2 rea 2 „Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine“ otseste personalikulude rida vähendatakse 75 000 euro võrra ja horisontaalse tegevuse otseste personalikulude rida vähendatakse 80 000 euro võrra. Tegevuste elluviimiseks planeeritud kogu programmi personalikulu võrreldes esialgu planeerituga ei muutu, kuid muutus toimub tegevuste otseste personalikulude eelarve ridade vahel. Eelarve tegevuste vahel liigutamise põhjused on järgmised: Esiteks, tegevuste kavandamise hetkel planeeriti alategevuste üleste rollide palgakulu katta horisontaalsetest vahenditest. Lisaks programmijuhile planeeriti horisontaalsete kulude reale palgafond kommunikatsioonitöötaja ja stipendiumite arvestusega tegeleva finantsspetsialisti töötasuks. Tegevuste käivitumisel selgus, et horisontaalse kulu realt võib maksta aga ainult programmijuhi töötasu ning kõigi teised rollid tuleb katta alategevuste ridadelt. Kuna ühe töötaja töötasu jaotamine erinevate tegevuste vahel oleks palgaarvestuse muutnud ebamõistlikult bürokraatlikuks, siis on kommunikatsioonispetsialisti ja finantsspetsialisti 3 töötasu makstud suurima töömahuga tegevuse 1 eelarvest. Rõhutame, et vahendid nende töötajate töötasuks on meetmesse algusest planeeritud, lihtsalt teisele eelarvereale. Teiseks, tegevuse 1 otseste personalikulude eelarve on eelnevast tulenevalt maksetaotlustega kaetud 106,68% ulatuses (palgakulud programmi algusest kuni 31.10.2020). Tegevus 1 on planeeritud kestma kuni 31.12.2022, mistõttu on oluline leida täiendavad eelarvevahendid otseste personalikulude katteks. Tegevuse 1 halduskoormuse hoidmine elluviija juures on hoidnud programmi personalikulud madalad (6,6% eelarvest), igale partneritele tegevuse elluviimiseks vajaliku spetsialisti töötasu kompenseerimine oleks kokkuvõttes oluliselt suurem kulu. Viimastel aastatel on sõlmitud ligikaudu 1000 lepingut aastas. Tegevus hõlmab endas paljusid sisutegevusi näiteks nii abikõlblikkuse tagamiseks vajalikku dokumentide kontrolli enne lepingute sõlmimist kui ka hilisemat rakendusüksusele kulude tõendamiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanekut, lisaks pidevat suhtlust stipendiaatide ja partneritega. Programmi kaudse kulu määra alusel on kaetud raamatupidamise ja personaliarvestusega seotud personalikulud, mitte stipendiaatide dokumentide kontrolli ja maksetaotluste kokkupaneku kui sisutegevuse kulud. Samuti ei ole olnud otstarbekas täiskoormusega programmijuhi rahastamine. Eelpool nimetatud põhjustel on põhjendatud horisontaalse tegevuse otseste personalikulude realt 80 000 euro viimine tegevuse 1 otseste personalikulude reale. Tegevuses 2 on otseste personalikulude ülejääk tulenevalt partneritele otseste personalikulude katteks planeeritud vahendite (148 585 eurot) alakasutusest. Partneritele eraldati otsesteks personalikuludeks kvooti 2016. ja 2017.aastal, kuid see jäi erinevatel põhjustel partnerite poolt kasutamata. Alates 2018. aastast ei ole partneritele selleks kvooti eraldatud. Kasutatud eelarveks on 53 157.91 eurot. Seega on võimalik tõsta tegevuse 2 partnerite otsestest personalikuludest eelarvevahendeid tegevuse 1 elluviija otseste personalikulude puudujäägi katteks. Eelpool nimetatud põhjustel on põhjendatud tegevuse 2 otseste personalikulude realt 75 000 euro viimine tegevuse 1 otseste personalikulude reale. Lisaks teeme ettepaneku viia ülejäänud partneritele suunatud otseste personalikulude jääk elluviija otseste personalikulude reale, jättes partneritele eraldatud summa vastavalt kasutatule (53 157.91 eurot). Nimetatud muudatuse tulemusena ei lisata programmi uute töötajate kulusid, vaid rahastatakse seniste töötajate palgakulu programmi lõpuni. Ümbertõstmise ettepanekus oleme planeerinud alates 2021.aastast igal aastal programmi vahenditest rahastatud töötajate töökoormuse vähendamise. Summade kalkuleerimisel on arvesse võetud nii tänast palgafondi kui ka koormuste vähendamisi järgmistel aastatel. 3. Vähendatakse Tegevus 4 elluviija kulude all muude kulude rida 143 612 euro võrra ning suurendatakse otsest personalikulu 120 000 euro võrra (lõppsummaks 664 110). Tabelis 11.2 väljund 4 tegevuste ja kindlaksmääratud kulukohtade all muudame rea 4.1 „Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine“ (elluviija kulud) personalikulu ja muude kulude rida. Rida 4.1 otsest personalikulu suurendatakse 120 000 euro võrra (lõppsummaks 664 110 eurot) ning muude kulude rida vähendatakse 143 612 euro võrra (1 447 704). Muudatuse tulemusena suurenevad programmi kaudsed kulud 18 000 euro võrra (lõppsumma 239 800 eurot), mistõttu vähendatakse tegevuses 4 elluviija muude kulude rida 18 000 eurot võrra ja lisaks viiakse sisse eelmises TATi muudatuses kajastamata jäänud programmi omafinantseeringu vähenemisest tulenev programmi kogueelarve vähendamine (5612 eurot). Tegevuskulude vähendamine ei mõjuta planeeritud tegevusi, kuna partnerite otsetoetuste kaudu ja osaliselt kaudse kulu vahendeid kasutades saavad planeeritud tegevused koostöös ülikoolidega edukalt ellu viidud. 4 Põhjendused Tegevus 4 elluviija kulude vahel liigutamiseks on järgmised: Viimase TATi muudatusega on tegevuse 4.2 omafinantseeringu määraks 450 441 eurot (planeeritava muudatusega 450 373 eurot), mille summa täituvus on tänase seisuga (veebruar 2021) alla 200 000 euro. Viimase toetuse andmise tingimuste muutmise seletuskirjas on muudatuste juures viidatud, et programmi muudatus tehakse selliselt, et programmile planeeritud omaosalus saaks tegevuste lõppedes täidetud. Tegevuse 4 eesmärgiks on parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisüliõpilasi ning tegevuste ümberkorraldamiseks, ja uute välistudengite värbamiseks vajavad jätkuvat tuge ka kõrgkoolid. Kriisi mõju on näidanud, et ka välistudengite värbamisel tuleb tuua sisse uus vaade välisüliõpilaste Eestisse kutsumisel ning arvestama peab ka globaalset konkurentsi ning ka naaberriikide suuremaid pingutusi oma turuosa säilitamisel. Arvestades, et 2021. ja 2022. aastaks partnerite muude kulude eelarve suureneb ning elluviijal väheneb, siis selle võrra on otsene praktiline vajadus toetada ja koordineerida partnerite tegevusi. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamisel tuleb elluviijal leida sobivad lahendused ja toetada partnereid oma eelarve planeerimisel ja elluviimisel just oma kogemuse ja kompetentsiga nii tehnilistes kui ka sisulistes küsimustes. Teiseks, prognoosime ka seda, et väheneb muude kulude eelarve, mis puudutab Eesti esindamist võrgustikmessidel ja konverentsidel ning ka Eesti tööjõuturu tutvustamisega seotud tegevuste puhul füüsiliste kontaktürituste mahu vähenemist. Eelnevaga seotud kulud nii riigisisestes kui rahvusvahelistes tutvustustegevustes on ühe variandina otstarbekas asendada online formaadiga ning tööjõumahukate tegevustega (StudyinEstonia.ee veebi tööd, sotsiaalmeediakanalite sisu loomine ja levitamine, tudengisaadikute projekti jätkamine, kommunikatsioonitegevused nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, Eesti tööturule jäänud välisvilistlaste edulugude kajastamine, virtuaalsete veebiseminaride ja messide jaoks tegevuste ja ettekannete ettevalmistamine, veebipõhised turundustegevused jt). Lisaks on järgneva kahe aasta jooksul kindlasti vaja elluviija poolset teadmust aitamaks valmistuda 2020+ perioodiks. Eelpool kirjeldatud muudatus ei too programmi kaasa uusi töötajaid ning võimaldab suures mahus rahastada Tegevus 4 töötajate palgakulu peaaegu programmi lõpuni. Küll aga antud muudatusega tõusevad nii tegevuste elluviimiseks planeeritud programmi kogu personalikulud kui ka kaudne kulu võrreldes esialgu planeerituga. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega. 5 4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD KULUTUSED Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Käskkirja rakendamiseks vajalike täiendavad kulutused puuduvad. Muudatusi tehakse olemasoleva eelarve raames. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Haridus ja Noorteametile ja valdkondlikule komisjonile. Margus Haidak kõrghariduse osakonna juhataja 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0293 - Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/719427c7-91a4-4722-a578-46eda9850a8b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/719427c7-91a4-4722-a578-46eda9850a8b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel