dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. märts 2021
Viit
1.10-19/21-105-1
Registreeritud
10. märts 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-19/S Notariaalsed asjaõiguslikud lepingud (isiklik kasutusõigus, servituudid, hoonestusõigus, hoonestusõiguse koormamine)
Toimik
1.10-19/21-0064
Vastutaja
Ülle Kallas

Failid

  • 📎Notarilepingu ja maksekorralduse edastamine (Antsumetsa kinnisasja osa, Rapla-Pärnu raudtee 4102).asice617 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 10.03.2021 nr 7-21/21/2340-3 Notarilepingu ja maksekorralduse edastamine (Antsumetsa kinnisasja osa, Rapla-Pärnu raudtee 4102) Maa-ameti peadirektori 22.02.2021 korraldusega nr 1-17/21/502 otsustati omandada riigile Rail Baltic raudtee alale jääv Urusalu OÜ omandis olev Pärnu maakonnas Tori vallas Suigu külas asuva kinnistu nr 3214906 koosseisu jääv katastriüksus Rapla-Pärnu raudtee 4102 (katastritunnus 80901:001:0765) hinnaga 2013 (kaks tuhat kolmteist) eurot. Notarileping sõlmiti 09.03.2021 Pärnu notar Marje Jürioja juures. Lepingu punkti 4.2.2. kohaselt tuleb tasuda Rapla-Pärnu raudtee 4102 kinnisasja eest makstav hind 2013 eurot 14 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast arvates. Palume kanda nimetatud rahasumma lepingu punktis 4.2.2. märgitud müüja Urusalu OÜ kontole. Samuti palume tasuda riigilõiv ja e-arvete süsteemi kaudu esitatud notari tasu arve. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarja Virks maakorralduse osakonna nõunik Lisad: Notarileping Maa-ameti peadirektori 22.02.2021 nr 1-17/21/502 Riigilõivu maksekorraldus Teadmiseks: Triin Orav ([email protected]) Triinu Suits 675 0190 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 NOTARIAALMÄRGE. Mina, Pärnu notar Marje Jürioja, kelle büroo asub aadressil Pärnu, Ringi 1, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. PÄRNU NOTAR MARJE JÜRIOJA Notari ametitegevuse raamatu registri nr 471 Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud 09.03.2021 (üheksandal märtsil kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) Pärnu notar Marje Jürioja, kelle büroo asub Ringi 1 Pärnu linnas ning selles notariaalaktis osalejad on Urusalu OÜ, registrikood 11751956, aadress Uru, Murru küla, Tori vald, Pärnu maakond, e- posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige Anti Tölp, isikukood 35403214221, kes on tõestajale tuntud isik ja Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja, edaspidi nimetatud Omandaja, registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e- posti aadress [email protected], mille volitatud esindajana tegutseb Katrin Kalmus, isikukood 47202232725, kes on tõestajale tuntud isik, edaspidi koos nimetatud Pooled, kes avaldavad, et nende tahe on sõlmida alljärgnevatel tingimustel AVALDUS KINNISTU JAGAMISEKS, KINNISTU AVALIKES HUVIDES RIIGILE OMANDAMISE LEPING, ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED /edaspidi nimetatud Leping/ 1. KINNISTUSRAAMATU SEIS, EHITISREGISTRI SEIS, KINNISASJA KITSENDUSED NING LEPINGU ESE 1.1. Kinnistu on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatusse ja selle kohta on avatud kinnistusregistriosa nr 3214906, katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 4102, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%); katastritunnus 80901:001:0764, pindala 6,46 ha, aadress Antsumetsa, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri Teise jakku on omanikuna 1 sisse kantud Urusalu OÜ (registrikood 11751956). Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Omandamise märkus Eesti Vabariik kasuks. Märkus KAHOS § 9 alusel. 4.03.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.03.2020. Kohtunikuabi Siiri Lend. Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Vastavalt ehitisregistri päringule Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistul ehitisi ei asu. Vastavalt E-notari elektroonilise kitsenduste päringule kehtivad Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistul alljärgnevad: Katastriüksuse 80901:001:0764 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2587 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tomingoja); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 10272 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tomingoja); Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 64602 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5465 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Tomingoja). Katastriüksuse 80901:001:0765 kitsendus: Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 1393 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Üldgeoloogiline kaardistamine). Notar on osalejatele selgitanud, et nimetatud kitsenduste suhtes kehtivad kinnisasja kasutamisel seadusest tulenevad piirangud. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste kaardil kajastuvad andmed, mille on katastripidaja maakatastriseaduse § 12 alusel kandnud kitsenduste kaardile vastavalt maakatastriseaduse § 191 lõikele 2. 1.2. Kinnistu jagamise avalduse esemeks on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu. Võõrandamise lepingu esemeks on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu jagamisel moodustuv hoonestamata kinnistu: katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 4102, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%), edaspidi nimetatud Kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2. POOLTE AVALDUSED JA KINNITUSED 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: - Kinnistu on hoonestamata; - Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu on Võõrandaja omand ning ühelgi Lepingus nimetamata kolmandal isikul ei ole õigust selle valdamiseks, kasutamiseks ega käsutamiseks ega seadusest või kokkulepetest tulenevat õigust selliste õiguste taotlemiseks; samuti seda, et 2 Võõrandaja ei ole sõlminud ega sõlmi Lepingus nimetamata lepinguid ning muid kokkuleppeid Kinnistu koormamiseks ja võõrandamiseks; - Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu ei ole arestitud, selle suhtes ei ole kohtuvaidlusi, seda ei ole koormatud Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud; - Lepingu p. 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; - Kinnistu valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti (ja ei ole algatatud menetlust, mille alusel tekiks) Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, millest Võõrandaja oleks teadlik; - Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kinnistusraamatu kolmandasse jakku on sisse kantud omandamise märkus Eesti Vabariigi kasuks KAHOS § 9 alusel; - võõrandamise lepingu esemel ei ole mingeid neile teadaolevaid varjatud puudusi, vigasid ega keskkonnareostust, millest Võõrandaja oleks teadlik ning Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja esindaja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; - Kinnistule ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ning naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid Kinnistule ligipääsu tagamiseks; - Võõrandaja poolt on tasutud kõik Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistuga seonduvad avalik- õiguslikud koormatised; - Lepingu p.1.1 nimetatud kinnistu osas on väljastatud kehtiv metsateatis, kuid Lepingu p.1.1 nimetatud kinnistul, sealhulgas Kinnistul ei ole raiet teostatud; - Võõrandaja on õigustatud Kinnistu võõrandamiseks ja omandi üleandmiseks. - tema poolt esindatava äriühingu suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust, samuti ei ole algatatud ühingu likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust; - tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida Lepingut ja et tal on lähtuvalt äriseadustikust ja äriühingu põhikirjast kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused ja kooskõlastused Lepingu sõlmimiseks ning et ta omab kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks äriühingu nimel (ta on Urusalu OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige). 2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: - Omandaja on teadlik, et Kinnistu on hoonestamata; - Omandaja on Kinnistu üle vaadanud ning on teadlik Kinnistu suurusest ja piiridest, Omandaja ei oma selles osas Võõrandajatele mingeid pretensioone ja omandab Kinnistu Omandajale teadaolevas seisundis; - Omandaja on teadlik, et Kinnistule ei ole ligipääsu läbi avalikult kasutatava tee ja naaberkinnistute omanikega ei ole sõlmitud reaalservituudi seadmise lepinguid Kinnistule ligipääsu tagamiseks ning Omandaja ei pea seda Kinnistu puuduseks. - Omandaja on teadlik Kinnistu suhtest kehtivast kitsendusest ning sellest tulenevast kinnisasja omaniku õigustest ja kohustustest; - Omandaja omandab Kinnistu tuginedes teostatud ülevaatusele ning Võõrandaja poolt Lepingus esitatud andmetele; - Omandaja on teadlik, et Lepingu p.1.1 nimetatud kinnistu osas on väljastatud kehtiv metsateatis ning asjaolust, et Kinnistul ei ole raiet teostatud; - Omandaja kasuks on Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu kolmandasse jakku kantud omandamise märkus KAHOS § 9 alusel; 3 - Kinnistu omandamise leping sõlmitakse kooskõlas Maa-ameti peadirektori korraldusega nr. 1-17/21/502, 22.02.2021 „Antsumetsa kinnisasja osaline avalikes huvides riigile omandamine“; - tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning et puuduvad ja ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida Lepingut. 2.3. Notariaalakti tõestaja poolt on eeltoodud asjaoludest kontrollitud alljärgnevad: - Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kuulumine Võõrandajale ning asjaolu, et lepingu esemel ei ole kinnistusraamatusse kantavaid Lepingus nimetamata kolmandate isikute õigusi, keelde ja areste, 09.03.2021 Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr 3214906 päringu alusel; - asjaolu, et Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistul ehitisi ei paikne vastavalt ehitisregistri päringule katastritunnuste järgi; - asjaolu, et Lepingu ptk 1 nimetatud kinnisasjal kehtivad Lepingus nimetatud kitsendused, vastavalt e- notari kitsenduste päringule katastritunnuste järgi; - Võõrandaja õigusvõime ja esindaja volitused vastavalt äriregistri andmetele, millega notar tutvus 09.03.2021; - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud registrikood 70003158 all, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, vastavalt registriandmetele, millega notar tutvus 09.03.2021; - Omandaja esindaja volitused vastavalt notariaalakti tõestajale esitatud volikirjale; - asjaolu, et käesolev võõrandamise leping sõlmitakse kooskõlas Maa-ameti peadirektori korraldusega nr. 1-17/21/502, 22.02.2021 „Antsumetsa kinnisasja osaline avalikes huvides riigile omandamine“ vastavalt esitatud korraldusele. 2.4. Pooled kinnitavad, et nad ei soovi eelpool nimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist ega muude Lepingus märgitud asjaolude kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt. 3. KINNISTU JAGAMINE 3.1. Võõrandaja jagab talle kuuluva Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks: 3.1.1. kinnistu, registriosa nr 3214906: katastritunnus 80901:001:0764, pindala 6,46 ha, aadress Antsumetsa, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 3.1.2. jagamisel moodustuv kinnistu (Kinnistu), millele avatakse uus registriosa: katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 4102, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 3.2. Kinnistu jagamise tulemusel moodustuva uue kinnistu väärtuseks hindab Võõrandaja vastavalt võõrandamise tasule 2 013.- (kaks tuhat kolmteist) eurot. 4. KINNISTU AVALIKES HUVIDES RIIGILE OMANDAMISE LEPING 4.1. LEPINGU ESEME VÕÕRANDAMINE 4.1.1. Võõrandaja võõrandab ja Omandaja omandab Lepingu p. 1.1. nimetatud kinnistu jagamisel moodustuva Lepingu p.3.1.2. nimetatud hoonestamata Kinnistu (katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 4102, 4 Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond) koos selle oluliste osade ja päraldistega. 4.2. VÕÕRANDAMISE TASU JA SELLE TASUMISE KORD 4.2.1. Võõrandaja võõrandab Omandajale Kinnistu 2 013.- (kahe tuhande kolmeteistkümne) euro eest, mis koosneb kinnisasja tasust summas 728.- (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot, motivatsioonitasust 1 150.- (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest 135.- (ükssada kolmkümmend viis) eurot. 4.2.2. Lepingu p. 4.2.1. nimetatud summa kohustub Omandaja kandma üle Võõrandaja Urusalu OÜ kontole nr. EE871010220108016012, hiljemalt 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest. 4.2.3. Võõrandaja esindaja kinnitab, et Lepingu p.4.2.2. nimetatud arvelduskonto number on õige, ta on kontrollinud selle õigsust ning on teadlik, et notar ega krediidiasutus ei saa kontrollida isiku ja arvelduskonto omaniku vastavust ning eelnimetatud andmete õigsuse eest vastutab Võõrandaja. 4.3. VALDUSE ÜLEANDMINE 4.3.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus loetakse Omandajale üle antuks Lepingu sõlmimisega. 4.3.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Omandajale üle otsese valduse üleandmisel. 5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omandaja palub kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu kinnistu registriosa nr 3214906 kolmandast jaost omandamise märkuse Eesti Vabariigi kasuks. Märkus KAHOS § 9 alusel. 5.2. Käesolevaga on Pooled kinnisomandi üleandmises kokku leppinud. Pooled käsitlevad ülaltoodud kokkulepet asjaõiguslepinguna Asjaõigusseaduse tähenduses. Pooled avaldavad soovi nimetatud õigusmuudatuse kinnistusraamatusse sissekandmiseks ja võttes aluseks Võõrandaja avaldust kinnistu jagamise kohta, paluvad: 5.2.1. jagada Võõrandajale kuuluv kinnistu, registriosa nr. 3214906, kaheks (2) iseseisvaks kinnistuks: 5.2.1.1. kinnistu, registriosa nr 3214906: katastritunnus 80901:001:0764, pindala 6,46 ha, aadress Antsumetsa, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 5.2.1.2. jagamisel moodustuv kinnistu, millele avatakse uus registriosa: katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m², aadress Rapla-Pärnu raudtee 4102, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Teha avatava registriosa omaniku kanne vastavalt jagatava registriosa omaniku 5 kandele. 5.2.2. Kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatu avatava kinnistu registriosa (katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m², aadress Rapla- Pärnu raudtee 4102, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond) teisest jaost senine kanne omaniku kohta ning uue omanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED 6.1. Notariaalakti tõestaja on Pooltele selgitanud: - käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. - vastavalt asjaõigusseaduse § 641 on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. - notari deposiitarvet on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist deponeeritakse ostuhind notari deposiitarvele ja notar väljastab selle müüjale alles siis, kui ostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud ning ohtusid, mis kaasnevad sellega, et ostuhind tasutakse müüjale enne kui ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud; - vastavalt Maamaksuseaduse § 7 lg 1 tasutakse kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. - vastavalt Maamaksuseaduse § 7 lg 4: maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul teavitama Maksu- ja Tolliametit. - vastavalt Maamaksuseaduse § 8 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. - vastavalt TsÜS § 53 lg 1 on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. - vastavalt TsÜS § 54 lg 1 on kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 54 lg 4 on kinnisasjaga seotud asjaõigused kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. - vastavalt TsÜS § 58 on asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid asja päraldised. - vastavalt TsÜS § 57 lg 1 on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜS § 57 lg 3 peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. - vastavalt TsÜS § 62 lg 1 esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). TsÜS § 62 lg 2 asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. TsÜS § 62 lg 3 Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 6 - vastavalt TsÜS § 58 ja Võlaõigusseaduse § 211 lg 1 peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 217 lg 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. § 217 lg 2 ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: asjal ei ole kokkulepitud omadusi; asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; asja koormavaks kolmanda isiku õiguseks loetakse kinnisasja puhul ka kinnistusraamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 218 lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. § 218 lg 3 vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. § 218 lg 4 müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. § 218 lg 6 ei vastuta kinnisasja müüja asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. § 220 lg 3 kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. - vastavalt Võlaõigusseaduse § 221 lg 1 võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu ja/või müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. - asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (Võlaõigusseadus § 108 ja § 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (Võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (Võlaõigusseadus § 115) või alandada ostuhinda (Võlaõigusseadus § 112 ja § 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (Võlaõigusseadus § 116 kuni § 118 ja § 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (Võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja § 188 lg 1). 7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA VOLITAMINE 7.1. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat tegema Lepingus täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda nende kokkuleppeid Lepingus ning ei too kaasa Poolte tahte vastaseid tagajärgi. 7.2. Pooled volitavad Lepingu tõestanud notariaalakti tõestajat nende esindajana koostama ja esitama kinnistusosakonnale määruskaebusi Lepingus sisalduvate kinnistamisavalduste alusel tehtavate määruste peale. 8. MUUD SÄTTED 8.1. Kinnistu jagamise tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada 7 üheksakümmend üks) eurot. Võõrandamise lepingu tehinguväärtus vastavalt NotTS § 4 on 6 391.- (kuus tuhat kolmsada üheksakümmend üks) eurot. Notari tasu on 24.90 + 49.80 = 74.70 eurot, millele lisandub käibemaks 14.94 eurot, kokku kuulub tasumisele 89.64 eurot (notari tasu seaduse § 3, 4, 5, 8, 22, 23 p 2). Vastavalt notari tasu seaduse § 40 lg 1 tekib notaril õigus nõuda sisse notari tasu notariaaltoimingu lõpuleviimise päeval ning tehniliste teenuste osutamise tasu ja muude kulude hüvitamist kohe pärast teenuse osutamist või kulu tekkimist. Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 ja § 113 lõike 1 alusel. 8.2. Kinnistusraamatus kinnistu jagamisel on riigilõivuseaduse § 80 lg 1 ja 349 kohaselt ette nähtud riigilõiv summas 1.75 eurot (tehinguväärtus 2 013.- eurot). Vastavalt riigilõivuseaduse § 25 lg 2 p 2 kinnisasja omandamise eest riigilõivu ei arvestata. Eelnimetatud tasudele lisandub ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 kohaselt iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot. Notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35 kohaselt digitaalse ärakirja väljastamisel, sõltumata andmemahust 12,75 eurot + iga lehekülje (A4) eest 0,19 eurot ja iga lehekülje (A3) eest 0,31 eurot, (nimetatud summad ei sisalda käibemaksu). 8.3. Lepingu sõlmimisel makstava notari tasu ja riigilõivu tasub Omandaja. 8.4. Leping on koostatud ühes (1) originaaleksemplaris, milline säilitatakse Lepingu tõestanud notari büroos. Lepingu sõlmimise päeval väljastatakse Lepingust Pooltele nende soovil ärakirjad, kas paberkandjal või digitaalselt, milliste valdamine asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. Leping on Pooltele digitaalselt kättesaadav riigiportaalis (minu andmed > juriidika > minu notariaalsed dokumendid) või notar.ee iseteenindusportaalis. 8.5. Notariaalakt on Pooltele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist Pooltele läbivaatamiseks ning seejärel nende poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Digitaalärakiri Lepingust esitatakse notariaalakti tõestaja poolt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. _____________________________________________________________________ /ees-ja perekonnanimi/ /allkiri/ _____________________________________________________________________ /ees-ja perekonnanimi/ /allkiri/ Notariaalakti tõestaja allkiri pitser 8 KORRALDUS 22. veebruar 2021 nr 1-17/21/502 Antsumetsa kinnisasja osaline avalikes huvides riigile omandamine 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Raudteetaristu ja teenindusrajatiste asukoht ja raudtee maavajadus on täpsustatud raudtee eelprojektiga. Raudteetaristu arendamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), kes sõlmis 06.09.2016 Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga koostöökokkuleppe, mille kohaselt viib Rail Baltica projektis maade omandamise menetlusi läbi Maa-amet. Pärnu maakonnas Tori vallas Suigu külas paikneva kinnistu registriosa nr 3214906 koosseisu kuuluv Antsumetsa katastriüksus tunnusega 14902:003:0067 (edaspidi Antsumetsa kinnisasi) jääb raudtee eelprojekti kohaselt osaliselt raudtee maaeralduse alale. Maa-amet teavitas kinnisasja omaniku 02.03.2020 kirjaga nr 7-21/20/3129 kinnisasja avalikes huvides omandamise menetlusest. Lähtudes looduskaitseseaduse alusel kinnitatud hindamismetoodikast ja Maa-ameti peadirektori 01.07.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/160 kinnitatud „Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise juhendi“ punktist 3.3 esitas Maa-amet 02.04.2020 kirjaga nr 7-21/20/3129-4 pakkumuse Maa-ameti koostatud väärtuse määramise koondakti alusel Antsumetsa kinnisasja ca 0,14 ha suuruse osa omandamiseks riigile hinnaga 1984 eurot, mis sisaldas tasu kinnisasja eest 728 eurot, motivatsioonitasu 1126 eurot ja täiendavat hüvitist asjaajamise eest 130 eurot. Kinnisasja omanik nõustus esitatud pakkumusega. Maa-amet korraldas Antsumetsa katastriüksuse jagamise ning jagamise tulemusena moodustatud riigile omandatav Rapla-Pärnu raudtee 4102 katastriüksus (katastritunnus 80901:001:0765, pindala 1393 m2) registreeriti 12.02.2021 maakatastris. Antsumetsa kinnisasja osalise omandamise kokkuleppe saavutamise eest makstav täpsustatud motivatsioonitasu on 1150 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta 0,8-kordsele keskmisele brutokuupalgale. Keskmine brutokuupalk on 1438 eurot, mis on arvutatud Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta (oktoober 2019 – september 2020) keskmiste brutokuupalkade aritmeetilise keskmisena. Lisaks makstakse kinnisasja omanikule menetluses osalemisega kaasneva asjaajamise eest täiendavat hüvitist 135 eurot, mis vastab Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale 16 tunni eest. Antsumetsa kinnisasja 1393 m2 suuruse osa omandamiseks vajalikud rahalised vahendid summas 2013 (kaks tuhat kolmteist) eurot ning ostu-müügitehinguga kaasnevad kulud tasub MKM Rail Baltic raudteetrassi rajamiseks ettenähtud eraldiste arvelt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Kinnisasja omandamise menetlus viiakse läbi kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel. KAHOS § 3 lõike 3 kohaselt otsustab menetluse läbiviija kinnisasja omandamise kokkuleppemenetluse teel, kui kinnisasja väärtus on väiksem kui 50-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta keskmine brutokuupalk. KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt võib Maa-amet olla menetluse läbiviija riigi huvi korral. KAHOS § 4 lõike 1 punkti 7 alusel on kinnisasja lubatud omandada avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. KAHOS § 27 lõike 6 kohaselt määrab kinnisasja omandamise otsustaja kinnisasja omandamise lepingu sõlmimiseks tähtaja. Tähtaeg võib olla kuni kaks kuud kinnisasja omandamise otsuse kättesaamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kinnisasja omandamise otsustaja nimetatud tähtaega pikendada. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 7 lõike 1 kohaselt loetakse riigi omandatav vara selle riigivara valitseja valitsemisele kuuluvaks, kellele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes KAHOS § 3 lõikest 3, § 4 lõike 1 punktist 7, § 6 lõikest 3, § 27 lõigetest 1 ja 6 ning RVS § 7 lõikest 1: 3.1 Omandada riigile Rail Baltic raudtee eelprojekti kohaselt Rapla-Pärnu raudtee 4102 maaeralduse alale jääv Urusalu OÜ (registrikood 11751956) omandis olev Pärnu maakonnas Tori vallas Suigu külas paiknev kinnistu registriosa nr 3214906 koosseisu kuuluv Rapla-Pärnu raudtee 4102 katastriüksus katastritunnusega 80901:001:0765, pindalaga 1393 m2, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, hinnaga 2013 eurot, mis koosneb kinnisasja tasust 728 eurot, motivatsioonitasust 1150 eurot ja asjaajamisega seotud hüvitisest 135 eurot. 3.2 Maakorralduse osakonnal sõlmida punktis 3.1 nimetatud katastriüksuse riigile omandamise leping kahe kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest kinnistu omanikule. 3.3 Maakorralduse osakonnal korraldada vara arvele võtmine riigi kinnisvararegistris Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisele. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2 (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Saata: Maa-ameti maakorralduse osakond, Urusalu OÜ, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3 Andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks Kinnistusraamatu toimingud Tehingu kuupäev 9.03.2021 Väljastas Kai Razumov Maksja Eesti Vabariigi nimel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui riigivara valitseja Maksja aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn Saaja Rahandusministeerium Saaja kontod Swedbank EE062200221059223099 SEB Pank EE571010220229377229 Luminor Bank EE221700017003510302 LHV Pank EE567700771003819792 Selgitus 3214906 2021/JM/471 Viitenumber 77760005298562 Summa 1,75 € MAKSEKORRALDUS NR Maksja Kuupäev Maksja konto Reg-nr Selgitus 3214906 2021/JM/471 Maksja pank Saaja Rahandusministeerium Saaja konto Viitenumber 77760005298562 Saaja pank Summa Valuuta 1,75 EUR Summa sõnadega (EUR) üks euro ja seitsekümmend viis senti Maksja kinnitus Panga kinnitus
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel