Taavi Aas
Majandus- ja Teie 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780-1
Kommunikatsiooniministeerium
Meie 09.03.2021 nr 1-5/20/5635-3
Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs
Austatud härra minister
Keskkonnaministeerium kooskõlastab ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi
järgmiste märkustega arvestamise korral:
1) Toetame analüüsis pakutud ettepanekut kaaluda TUV elukeskkond loomist ning palume 4.
ptk-s 1. eesmärgi tegevused KeMiga läbi rääkida.
2) Arvestades, et analüüs võib olla sisendiks ehitusvaldkonna strateegilise dokumendi
koostamisel ning arvestades, et ehitusvaldkond sõltub loodusest ja selle hüvedest (Maailma
majandusfoorum (2020), Nature Risk Rising: Why the Crisis Engulfing Nature Matters for
Business and the Economy), siis leiame, et analüüsis peaks olema viide ka EL elurikkuse
strateegiale aastani 2030. Põhjendus: dokument käsitleb ka maakasutuse muutust (nt lk 8),
mis võib mõjutada elurikkust negatiivselt läbi elupaikade kao ning fragmenteerumise (nt
infrastruktuuri objektid). Samas pikaaegsel planeerimisel, looduspõhiste lahenduste
kasutamisel ning ehitusmaterjalide läbimõeldud valikul võib olla positiivne mõju
elurikkusele.
3) Käsitleda keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe probleemides (2.2.4), jätkusuutliku ehitamise
põhimõtete juurutamises (Tegevus 5.1) ja avaliku sektori eeskujus (Tegevus 3.2) sademevee
temaatikat ja lahendusena jätkusuutlikke sademeveesüsteeme (Sustainable Urban Drainage
Systems, SUDS). Murukatused, vihmaaiad, sademeid immutavad parklad, sademevee
imbkraavid jm sademete äravoolu äkk-vooluhulkasid vähendavad ja sademevee pinnasesse
imbumist soodustavad rajatised on tõhusaks lahenduseks sademetest tingitud üleujutuste
ennetamisel ning leevendavad ka kliimamuutuste tõttu süvenevaid põua- ja soojussaarte
probleeme. Eestisse on SUDS-e siiski vähe rajatud ning avaliku sektori eeskuju ehitiste
kavandamisel SUDS-ide kasutamisel on oluline.
4) Punkt 2.2.1. (lk 7) – palume eemaldada viide Keskkonnainspektsioonile. Keskkonnaamet ja
Keskkonnainspektsioon ühendati 01.01.2021 ühendametiks, mis kannab nimetust
Keskkonnaamet.
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
5) Punkt 2.2.4. (lk 13) – leiame, et ringmajanduse põhimõtete vähene kasutamine ja
ringmajanduse põhimõtete olulisus tuleks juba antud punktis välja tuua (praegu kasutatakse
ringmajanduse mõistet alles eesmärkide juures).
6) Peatükk 4 (lk 39-41) – palume üle vaadata mõistete kasutuse (sõnastusettepanekud allpool
paksus kirjas). Märgime, et hoonete otstarbe osas on korrektsem rääkida uuskasutusest,
materjalide puhul korduskasutusest ning jäätmete puhul taaskasutusest.
Eesmärk 5:
Ehitised on taaskasutavad uuesti või uuel otstarbel kasutatavad ja paindlikud, see tähendab,
et neid saab nii demonteerida kui ümber ehitada ning nende funktsionaalsus on muudetav.
Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine, st hoonete taas / uuskasutuse ja ning
tüüpiliste ehitus- ja lammutusjäätmetes esinevate ehitusmaterjalide kaardistamine, ehitus- ja
lammutusjäätmete taaskasutatavuse hindamine ja ühtlustamine läbi pilootprojektide; ehitus-
ja lammutusjäätmete taaskasutuse riikliku reeglistiku ja tavapärase praktika loomine (sh
läbi võimaliku tehisliku pudelikaela (selle mõtte sisu jääb arusaamatuks – täpsustada, mida
on selle all mõeldud) ); väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, sh edulugude
põhiste teavituskampaaniate läbiviimine võimaluste ja parimate praktikate levikuks ning
teadlikkuse tõstmiseks kõigil tasanditel. Tuleks kaaluda ehitus- ja lammutusjäätmete
ümbertöötlemise tehase piloteerimist. Tuleks teha koostööd teiste sektoritega saamaks
parimad tulemused ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, sh materjalina
ringlussevõtuks. Lisaks tuleb üle vaadata hoonete eluringi pikkuse regulatsioon ja vajadusel
neid muuta (nõuded ehitusprojektile jms).
- Väljund: ehitusmaterjalide kaardistus ja nende taaskasutatavuse hinnang; pilootprojektid
(materjalide taaskasutus; ümbertöötlustehas); ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik reeglistik
ja tavapärane praktika; väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, hoone eluringi
pikkuse hinnang ja regulatsioonide muutus.
- Vastutajad: MKM; KEM, KUM.
Tegevus 6.5: Toodete (sh taaskasutatud, uuskasutatud, korduskasutatud, jäätmetest teisene
toore) sertifitseerituse tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine või selle funktsiooni
andmine olemasolevale asutusele.
7) Teeme ettepaneku lisada KeM vastutajate hulka ka: tegevuse 1.7: Ehitiste ja ehitamise ohutuse
suurendamine, tegevuse 3.1: Targa Tellija kontseptsiooni koostamine, tegevuse
3.6: Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine, juurde.
8) Ettepanek täiendada lk 39 tegevuse 4.5 all toodud lauset järgmiselt: „Luuakse planeeringute
üleriigiline andmekogu, mis sisaldab maksimaalses võimalikus mahus kehtivaid
planeeringuid koos planeeringutega määratud kitsendustega, andes selge aluse
ehitustegevuse läbiviimiseks.“
Selgitus: Rõhutame, et uues loodavas planeeringute registris peavad põhiandmetena
kajastuma nii planeeringutega muudetud ehituskeeluvööndid kui ka korduva üleujutusega ala
andmed juhul kui selline ala planeeringuga määratakse. Nimelt saab vastavalt
looduskaitseseadusele ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada üldplaneeringuga ja
vastavalt planeerimisseadusele saab ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada
detailplaneeringuga, ning vastavalt looduskaitseseadusele määratakse korduva üleujutusega
ala piir mere ääres üldplaneeringuga.
9) Palume lisada KeM vastutajana ka tegevuse 4.5: Planeeringute koostamise ja elluviimise
protsesside tõhustamine, juurde (lk 39).
Selgitus: Ruumiandmete seaduse § 75 kohaselt koordineerib ruumiandme infrastruktuuri
väljaarendamist Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate
andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist
kooskõlastatakse andmekogu dokumentatsioon andmekogus töödeldavate ruumiandmete osas
Keskkonnaministeeriumi või ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva volitatud asutusega.
Planeerimisseaduse §-de 42, 79, 91, 110, 122, 133 ja 139 kohaselt tuleb planeeringu
koostamise korraldajal esitada Maa-ametile masinloetaval kujul andmed kehtestatud
planeeringu ja planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ja
kitsenduste kohta.
Selleks, et tagada planeeringute ja ruumiandmete kättesaadavus kogu avalikkusele tuleb
Maa-ameti kui ruumiandmete asjatundja võimekust tõsta. Planeeringu andmed on vajalikud
ka muude, ehitusele eelnevate tegevuste (nt maakorraldus) läbiviimiseks. Kahjuks on ehituse
pikas vaates maa teema jäänud täiesti käsitlemata. Analüüsis tuleks esile tõsta ka otstarbeka
maakasutuse teemat, sest nii maakorralduse kui planeerimise üks eesmärke on aidata kaasa
mh ehitustegevuse mõistlikule paigutamisele maa-alal. Täna on ka see probleem, et
planeeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse, aga maatoimingud jäävad lõpule
viimata (nt üks ehitis asub mitmel katastriüksusel). Kuna ruumiandmete ristkasutamine on
käsitletud ruumiandmete seaduses ja planeeringutega lahendatakse peale ehitustegevuse ka
keskkonna arengut/säilitamist, siis on oluline kaasata vastutajana KeM.
10) Tegevuse 5.1 (lk 39) väljundisse palume lisada ka vee säästlik kasutamine: nt jätkusuutliku
ehituse visioonidokument (sh kajastatakse nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist,
vee säästliku kasutamist kui ka uusi innovaatilisi lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks
ning samas ka hoonete ehitamisel selliselt, et arvesse on võetud ka muutuvaid kliimatingimusi
ja vajadusi kliimamuutustega kohaneda), sektori ettepanekud õppekavade täiendamiseks.
11) Peatükk 6 (lk 46) – mõõdik „Ringlusse võetava materjali määr“ on hetkel seotud
eesmärkidega 3 ja 6 ning mõõdikud „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“
ja „Paranenud keskkonnanäitajate osakaal säästva arengu näitajate hulgas“ eesmärgiga 3, kuid
need peaks olema seotud lisaks eesmärgiga 5 (ringmajanduse põhimõtetest lähtumine).
12) Lisa 1 (lk 56) – sarnane märkus nagu peatüki 4 kohta, palume üle vaadata mõistete kasutuse
(sõnastusettepanekud allpool paksus kirjas).
Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine, sh ehitusmaterjalide kaardistuse ja
nende taaskasutatavuse hinnangu koostamine, pilootprojektide teostamine (materjalide
taaskasutus; ümbertöötlustehas), ehitus- ja lammutusjäätmete riikliku reeglistiku
ja tavapärase praktika ülevaatamine, väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine,
hoone eluringi pikkuse hinnangu koostamine ja regulatsioonide muudatused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Helen Allik, 626 2997
[email protected]