dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. märts 2021
Viit
15-1/2021/1527-1
Registreeritud
10. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Ehitusvaldkonna korraldamine
Sari
15-1 Ehituspoliitika ja -normatiivide kujundamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1/2021
Vastutaja
Ivo Jaanisoo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs.asice364 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus- ja Teie 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780-1 Kommunikatsiooniministeerium Meie 09.03.2021 nr 1-5/20/5635-3 Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüs Austatud härra minister Keskkonnaministeerium kooskõlastab ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi järgmiste märkustega arvestamise korral: 1) Toetame analüüsis pakutud ettepanekut kaaluda TUV elukeskkond loomist ning palume 4. ptk-s 1. eesmärgi tegevused KeMiga läbi rääkida. 2) Arvestades, et analüüs võib olla sisendiks ehitusvaldkonna strateegilise dokumendi koostamisel ning arvestades, et ehitusvaldkond sõltub loodusest ja selle hüvedest (Maailma majandusfoorum (2020), Nature Risk Rising: Why the Crisis Engulfing Nature Matters for Business and the Economy), siis leiame, et analüüsis peaks olema viide ka EL elurikkuse strateegiale aastani 2030. Põhjendus: dokument käsitleb ka maakasutuse muutust (nt lk 8), mis võib mõjutada elurikkust negatiivselt läbi elupaikade kao ning fragmenteerumise (nt infrastruktuuri objektid). Samas pikaaegsel planeerimisel, looduspõhiste lahenduste kasutamisel ning ehitusmaterjalide läbimõeldud valikul võib olla positiivne mõju elurikkusele. 3) Käsitleda keskkonnasäästlikkuse ja tõhususe probleemides (2.2.4), jätkusuutliku ehitamise põhimõtete juurutamises (Tegevus 5.1) ja avaliku sektori eeskujus (Tegevus 3.2) sademevee temaatikat ja lahendusena jätkusuutlikke sademeveesüsteeme (Sustainable Urban Drainage Systems, SUDS). Murukatused, vihmaaiad, sademeid immutavad parklad, sademevee imbkraavid jm sademete äravoolu äkk-vooluhulkasid vähendavad ja sademevee pinnasesse imbumist soodustavad rajatised on tõhusaks lahenduseks sademetest tingitud üleujutuste ennetamisel ning leevendavad ka kliimamuutuste tõttu süvenevaid põua- ja soojussaarte probleeme. Eestisse on SUDS-e siiski vähe rajatud ning avaliku sektori eeskuju ehitiste kavandamisel SUDS-ide kasutamisel on oluline. 4) Punkt 2.2.1. (lk 7) – palume eemaldada viide Keskkonnainspektsioonile. Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ühendati 01.01.2021 ühendametiks, mis kannab nimetust Keskkonnaamet. Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 5) Punkt 2.2.4. (lk 13) – leiame, et ringmajanduse põhimõtete vähene kasutamine ja ringmajanduse põhimõtete olulisus tuleks juba antud punktis välja tuua (praegu kasutatakse ringmajanduse mõistet alles eesmärkide juures). 6) Peatükk 4 (lk 39-41) – palume üle vaadata mõistete kasutuse (sõnastusettepanekud allpool paksus kirjas). Märgime, et hoonete otstarbe osas on korrektsem rääkida uuskasutusest, materjalide puhul korduskasutusest ning jäätmete puhul taaskasutusest. Eesmärk 5: Ehitised on taaskasutavad uuesti või uuel otstarbel kasutatavad ja paindlikud, see tähendab, et neid saab nii demonteerida kui ümber ehitada ning nende funktsionaalsus on muudetav. Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine, st hoonete taas / uuskasutuse ja ning tüüpiliste ehitus- ja lammutusjäätmetes esinevate ehitusmaterjalide kaardistamine, ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutatavuse hindamine ja ühtlustamine läbi pilootprojektide; ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuse riikliku reeglistiku ja tavapärase praktika loomine (sh läbi võimaliku tehisliku pudelikaela (selle mõtte sisu jääb arusaamatuks – täpsustada, mida on selle all mõeldud) ); väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, sh edulugude põhiste teavituskampaaniate läbiviimine võimaluste ja parimate praktikate levikuks ning teadlikkuse tõstmiseks kõigil tasanditel. Tuleks kaaluda ehitus- ja lammutusjäätmete ümbertöötlemise tehase piloteerimist. Tuleks teha koostööd teiste sektoritega saamaks parimad tulemused ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, sh materjalina ringlussevõtuks. Lisaks tuleb üle vaadata hoonete eluringi pikkuse regulatsioon ja vajadusel neid muuta (nõuded ehitusprojektile jms). - Väljund: ehitusmaterjalide kaardistus ja nende taaskasutatavuse hinnang; pilootprojektid (materjalide taaskasutus; ümbertöötlustehas); ehitus- ja lammutusjäätmete riiklik reeglistik ja tavapärane praktika; väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, hoone eluringi pikkuse hinnang ja regulatsioonide muutus. - Vastutajad: MKM; KEM, KUM. Tegevus 6.5: Toodete (sh taaskasutatud, uuskasutatud, korduskasutatud, jäätmetest teisene toore) sertifitseerituse tagamine ehk tehnilise hindamise asutuse loomine või selle funktsiooni andmine olemasolevale asutusele. 7) Teeme ettepaneku lisada KeM vastutajate hulka ka: tegevuse 1.7: Ehitiste ja ehitamise ohutuse suurendamine, tegevuse 3.1: Targa Tellija kontseptsiooni koostamine, tegevuse 3.6: Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine, juurde. 8) Ettepanek täiendada lk 39 tegevuse 4.5 all toodud lauset järgmiselt: „Luuakse planeeringute üleriigiline andmekogu, mis sisaldab maksimaalses võimalikus mahus kehtivaid planeeringuid koos planeeringutega määratud kitsendustega, andes selge aluse ehitustegevuse läbiviimiseks.“ Selgitus: Rõhutame, et uues loodavas planeeringute registris peavad põhiandmetena kajastuma nii planeeringutega muudetud ehituskeeluvööndid kui ka korduva üleujutusega ala andmed juhul kui selline ala planeeringuga määratakse. Nimelt saab vastavalt looduskaitseseadusele ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada üldplaneeringuga ja vastavalt planeerimisseadusele saab ranna ja kalda ehituskeeluvööndit vähendada detailplaneeringuga, ning vastavalt looduskaitseseadusele määratakse korduva üleujutusega ala piir mere ääres üldplaneeringuga. 9) Palume lisada KeM vastutajana ka tegevuse 4.5: Planeeringute koostamise ja elluviimise protsesside tõhustamine, juurde (lk 39). Selgitus: Ruumiandmete seaduse § 75 kohaselt koordineerib ruumiandme infrastruktuuri väljaarendamist Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Enne andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist kooskõlastatakse andmekogu dokumentatsioon andmekogus töödeldavate ruumiandmete osas Keskkonnaministeeriumi või ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva volitatud asutusega. Planeerimisseaduse §-de 42, 79, 91, 110, 122, 133 ja 139 kohaselt tuleb planeeringu koostamise korraldajal esitada Maa-ametile masinloetaval kujul andmed kehtestatud planeeringu ja planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ja kitsenduste kohta. Selleks, et tagada planeeringute ja ruumiandmete kättesaadavus kogu avalikkusele tuleb Maa-ameti kui ruumiandmete asjatundja võimekust tõsta. Planeeringu andmed on vajalikud ka muude, ehitusele eelnevate tegevuste (nt maakorraldus) läbiviimiseks. Kahjuks on ehituse pikas vaates maa teema jäänud täiesti käsitlemata. Analüüsis tuleks esile tõsta ka otstarbeka maakasutuse teemat, sest nii maakorralduse kui planeerimise üks eesmärke on aidata kaasa mh ehitustegevuse mõistlikule paigutamisele maa-alal. Täna on ka see probleem, et planeeringuga ette nähtud ehitusõigus realiseeritakse, aga maatoimingud jäävad lõpule viimata (nt üks ehitis asub mitmel katastriüksusel). Kuna ruumiandmete ristkasutamine on käsitletud ruumiandmete seaduses ja planeeringutega lahendatakse peale ehitustegevuse ka keskkonna arengut/säilitamist, siis on oluline kaasata vastutajana KeM. 10) Tegevuse 5.1 (lk 39) väljundisse palume lisada ka vee säästlik kasutamine: nt jätkusuutliku ehituse visioonidokument (sh kajastatakse nii ringmajanduse põhimõtete rakendamist, vee säästliku kasutamist kui ka uusi innovaatilisi lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks ning samas ka hoonete ehitamisel selliselt, et arvesse on võetud ka muutuvaid kliimatingimusi ja vajadusi kliimamuutustega kohaneda), sektori ettepanekud õppekavade täiendamiseks. 11) Peatükk 6 (lk 46) – mõõdik „Ringlusse võetava materjali määr“ on hetkel seotud eesmärkidega 3 ja 6 ning mõõdikud „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“ ja „Paranenud keskkonnanäitajate osakaal säästva arengu näitajate hulgas“ eesmärgiga 3, kuid need peaks olema seotud lisaks eesmärgiga 5 (ringmajanduse põhimõtetest lähtumine). 12) Lisa 1 (lk 56) – sarnane märkus nagu peatüki 4 kohta, palume üle vaadata mõistete kasutuse (sõnastusettepanekud allpool paksus kirjas). Tegevus 5.2: Ringmajanduse printsiipide juurutamine, sh ehitusmaterjalide kaardistuse ja nende taaskasutatavuse hinnangu koostamine, pilootprojektide teostamine (materjalide taaskasutus; ümbertöötlustehas), ehitus- ja lammutusjäätmete riikliku reeglistiku ja tavapärase praktika ülevaatamine, väärtuslike hoonete uuskasutamise soodustamine, hoone eluringi pikkuse hinnangu koostamine ja regulatsioonide muudatused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Helen Allik, 626 2997 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel