EELNÕU
09.03.2021
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks
ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra
ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti.“;
2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Kriisireguleerimise koordineerimine
Riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist juhib Vabariigi Valitsus.“;
4) paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Kriisireguleerimise korraldus regionaalsel tasandil
(1) Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil on järgmised:
1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksuseid kriisireguleerimise korraldamisel;
2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd
hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel;
3) toetab hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja
koostöö korraldamisel hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel.
(2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise koostöö
korraldamiseks hädaolukordade ennetamisel, hädaolukordadeks valmistumisel ja
hädaolukordade lahendamisel moodustatakse neli alaliselt tegutsevat regionaalset
kriisikomisjoni.
(3) Regionaalse kriisikomisjoni moodustab, koosseisu kinnitab ja töökorra kehtestab Vabariigi
Valitsus määrusega.“;
5) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(1) Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse
riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva
asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
7) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 14 lõikes 42 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „hädaolukorra
lahendamist juhtiv asutus“;
10) paragrahvi 14 lõikes 5 asendatakse sõnad „ulatusliku evakuatsiooni“ sõnadega
„ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle“;
11) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende
lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva
asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
12) paragrahvi 15 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „Siseministeeriumiga“ sõnaga
„Riigikantseleiga“;
13) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnadega „ministeerium,
Riigikantselei“;
14) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet.
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel osaleb Politsei- ja Piirivalveamet.“;
16) paragrahvi 16 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võib Päästeamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des
30, 32, 44 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud
alusel ja korras. Politsei- ja Piirivalveamet võib ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ning selle läbiviimise nõuded ja kord
kehtestatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 5 alusel.“;
17) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
2
„(51) Päästeamet võib ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada korrakaitseseaduse §-
des 35, 45-48 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud
alustel ja korras, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks ning
Politsei- ja Piirivalveamet ei saa nimetatud erimeetmeid kohaldada.“;
18) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „Siseministeerium“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“;
19) paragrahvi 18 lõikes 4, § 39 lõikes 5 ja § 44 lõikes 16 asendatakse sõnad „kriisireguleerimise
koordineerimise eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“;
20) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:
„31. peatükk
Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
§ 181. Riigi tegevusvaru
(1) Riigi tegevusvaru (edaspidi varu) moodustab, seda haldab ja selle kasutusele võtmise
korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja
haldamine (edaspidi varu haldaja).
(2) Varu on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse,
riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on varu haldaja
omandis või mille omandamine või kasutamine on varu haldaja eelnevalt sõlmitud lepingutega.
(3) Varu moodustamise aluseks on:
1) varu haldaja otsus;
2) seadus või
3) Vabariigi Valitsuse otsus.
(4) Varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarve
vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt.
(5) Varusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib
vedelkütusevaru seadus.
(6) Varusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
§ 182. Varu hoidmine
(1) Varu hoitakse viisil, mis tagab hädaolukorra või selle ohu lahendamiseks ning riigi
varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks varu kättesaadavuse
selle hoiukohast.
(2) Varu hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
3
(3) Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või selle osa hoiule
juriidilisele isikule hoiulepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peab olema sätestatud vähemalt:
1) varu asukoha aadress;
2) varu identifitseerimist võimaldav tunnus;
3) varu hoidmise tingimused;
4) varu uuendamise tingimused;
5) varu hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused;
6) varu hoidmise kontrollimise kord;
7) lepingu tähtaeg.
(5) Varu moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib varu haldaja sõlmida tähtajalise
lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale varu või selle osa moodustamise ja haldamise
kohustuse ning varu haldajal on õigus kokkulepitud tingimustel omandada lepinguga hõlmatud
varu (edaspidi delegeeritud varu).
(6) Delegeeritud varu lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule:
1) varu haldaja õigus lepinguga hõlmatud varu omandamiseks igal ajal kogu lepingu
kehtivusaja jooksul;
2) tingimus, et varu omandamise korral on tagatud varu kättesaadavus varu haldajale lepingus
sätestatud aja jooksul;
3) varu omandamisel makstava hinna kujunemise metoodika.
§ 183. Varu kasutusele võtmine
(1) Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Avalikku korda, riigi julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab
vahetut tegutsemist ohu vastu, võib varu kasutusele võtmise otsustada varu haldamise eest
vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse:
1) varu kasutusele võtmise põhjus;
2) kasutusele võetava varu nomenklatuur ja kogus;
3) varu kasutusele võtmise tingimused;
4) kasutusele võetud varu taastamise tingimused.
(4) Varu haldamise eest vastutav minister võib määrusega kehtestada varu kasutusele võtmise
korra.
§ 184. Varu andmed ja statistiline kokkuvõte
(1) Varu haldaja peab üksikasjalikku ja pidevat arvestust varu kohta.
(2) Varu arvestus peab sisaldama teavet hoiukoha asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa teavet
varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja varu omaniku kohta.
4
(3) Varu haldaja esitab iga aasta 25. veebruariks ja 25. augustiks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile andmed varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade,
asukohtade ja varu omanike kohta eelneva poolaasta viimase päeva seisuga. Vajaduse korral
esitab varu haldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudmisel täiendavaid
andmeid varu kohta.
§ 185. Varu uuendamine ja vähendamine
Varu haldaja omandis oleva varu uuendamisel ja vähendamisel müüakse varu turuhinnaga, välja
arvatud kui varu vähendamine toimub käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud juhul.
§ 186. Teabe saamise õigus
Varu haldajal on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet:
1) riigiasutuselt;
2) kohaliku omavalitsuse üksuselt;
3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult;
4) avalik-õigusliku ameti kandjalt.“;
21) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ettepaneku kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2
nimetatud ülesande täitmisse teeb Vabariigi Valitsusele minister, kelle vastutusvaldkonnas on
kaasamine vajalik. Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse see riigikaitse korraldamise
valdkonna eest vastutava ministriga.“;
22) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5
alusel määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani Riigikantseleile tema
nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis
esitatud teabe kohta.“;
23) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku
omavalitsuse üksusele määratud ülesannete täitmise üle teeb Päästeamet.“;
26) paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„6) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse §
16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse;“.
§ 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 12 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse §
16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse.“.
§ 4. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva
tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi
varu moodustamist, haldamist ja uuendamist;“;
2) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva
tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi
varu moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja
aruandluse korra.“.
§ 5. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad „vedelkütuse miinimumvaru haldamine“ sõnadega
„riigi tegevusvaru haldamine“;
2) paragrahvi 66 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kriisireguleerimise ja“;
3) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:
„14) töötab välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerib selle elluviimist;
15) valmistab ette oma ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõud.“.
§ 6. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„Varu moodustab ja seda haldab hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud äriühing
(edaspidi varu haldaja).“;
3) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele hädaolukorra seaduse § 183 lõikes 1
või 2 sätestatud korras.“;
4) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Varu kasutusele võtmise otsuses peab sisalduma:“;
5) paragrahvi 7 lõigetes 4 ja 6–8 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „varu
kasutusele võtmise otsustaja“ vastavas käändes;
6) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Osaluse valitseja riigivaraseaduse tähenduses hoolitseb aktsionäriõiguste teostamisel, et
varu haldaja põhikirjas on sätestatud järgmised nõuded:
1) vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud
kandidaatide hulgast, kes esindavad käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse
maksjaid;
2) kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon ei esita nõukogu liikme kandidaate, valib kõik
nõukogu liikmed osaluse valitseja.“;
7) paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „§ 81 lõigetes 2 ja 3“ sõnadega „§ 80 lõikes 2“;
9) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–7, 11–14, 18, 19, 21–23, 25 ja 26 ning § 5 punktid 2 ja 3
jõustuvad 2021. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 10, 15–17 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees
Tallinn, 2021
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
7
09.03.2021
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsus kiitis 01 augustil 2019. a heaks riigireformi kava, milles püstitati ülesanne
analüüsida elanikkonnakaitse kontseptsioonis varu osas seatud eesmärkidest lähtuvalt AS-i
Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi OSPA) ülesannete laiendamise võimalusi. Analüüsi
eesmärgiks oli selgitada välja, kas on mõistlik koondada kriisiolukorras esmavajalike toidu- ja
esmatarbekaupade ning käsimüügi- ja retseptiravimite varu tagamise ning jaotuslogistika
korraldamise ülesanded Maaeluministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist (edaspidi MKM) ja Sotsiaalministeeriumist (edaspidi SoM)
OSPA-sse.
30. juulil 2020. a toimunud valitsuse kabinetiarutelu käigus jõuti kokkuleppele, et on mõistlik
ja vajalik tagada keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna
varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK) loomise alates
2021. a juulist. EVK hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka muu riigi
tegevusvaru seisukohalt olulise varu moodustamise ja haldamisega (nt toidu,
käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, isikukaitsevahendite varu). EVK
moodustatakse OSPA ülesannete laiendamise kaudu, millel on pikaajaline kogemus riigi
vedelkütusevaru hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve korraldamisel ning
vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise,
kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika
korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
SoM-i ja Terviseameti hinnangul on mõistlik tervishoiuvaldkonna varu, sh ka antidootide varu,
moodustamist ja rahastamist jätkata tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (edaspidi TTKS)
kohaselt ja selles osas TTKS-i ei muudeta.
EVK järgib varu moodustamisel ja haldamisel järgmisi üldpõhimõtteid:
varu peab paiknema Eesti riigi territooriumil;
varu peab olema moodustatud õigeaegselt, vajalikus nomenklatuuris ja igal ajal
ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama kvaliteedinõuetele;
varu seire ja arvestuse süsteem peab olema täpne ja usaldusväärne;
varu väljastamise planeerimisel tuleb arvestada ka elutähtsate teenuste katkemise
võimalikkusega;
varu moodustamine, haldamine ja uuendamine peab toimuma efektiivselt parima kulu-
tulu suhtega;
varu rahastusmudel peab tagama süsteemi kindluse ja olema jätkusuutlik;
arvestades varu süsteemi ühiskondlikku kaalu ja ootuseid peab ettevõtte
juhtimisstruktuur tagama, et kaasatud on nii avaliku- kui erasektori esindajad;
varu süsteemi õiguslik ülesehitus peab tagama stabiilsuse ja seeläbi usaldusväärsuse.
EVK-s moodustatakse varu koguste nomenklatuuri, logistika, analüüsi ja seire küsimuste
lahendamiseks töörühmad (näiteks vedelkütusevaru, toiduvaru, ravimitevaru ja üldise
1
varustuskindluse töörühm), mille koosseisu kaasatakse riigiasutuste kui ka ettevõtjate esindajad
ning valdkondlikud eksperdid. Varu moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja moodustamise
viis lepitakse kokku EVK juhtkonna tasandil lähtudes Vabariigi Valitsuse, valdkondlikest
seadustest, valdkondlike töörühmade ettepanekutest ning varu moodustamist käsitlevatest
riskianalüüsidest ja riigi kaitsetegevuse kavast saadud sisenditest. Varu kasutusele võtmise
otsustab Vabariigi Valitsus või kiiret reageerimist nõudvates olukordades varu haldamise eest
vastutav minister.
EVK teeb koostööd ettevõtjatega nende teenuste toimepidevuse tõstmiseks, viib võimalusel läbi
õppuseid ja teavituskampaaniaid elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks
varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisel.
Üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu nomenklatuuri ja koguste
määramine), hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lg 1 ja 2 kohustused, riigikaitseseaduse
(edaspidi RiKS) § 5 lg 4 kohustused ja õigusloome jääb endiselt ministeeriumite ülesandeks.
Samuti ei võta EVK üle Kaitseministeeriumi allasutustele määratud kohustusi sõjalise
riigikaitse ressursi hankimisel ja varumisel.
Hetkel reguleerib riigi tegevusvaru moodustamist HOS-i § 11. Seoses EVK moodustamisega
tuleb seaduses täpsustada varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid,
vastutuse jagunemist EVK, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite vahel. Samuti on vaja
täpsustada kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt
seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega ja laiapindse riigikaitse
kontseptsiooniga. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded
kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile.
Eelnõuga kavandatud muudatused seonduvalt EVK moodustamise ja kriisireguleerimise
koordineerimise ülesannete üleandmisega Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile on
kooskõlas ka riigikaitse laia käsitusega ning suurendavad riigi üldist valmisolekut erinevatele
kriisidele reageerimisel. Praegu koordineerib kriisireguleerimist Siseministeerium (HOS § 7),
riigikaitse planeerimist juhib Vabariigi Valitsus ja koordineerib Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjon (RiKS § 4 lg 1 p 1, § 7 lg 2) ja Riigikantselei (RiKS § 7 lg 3). Ühendades
riigis varu moodustamise põhimõtted, on otstarbekas samaaegselt lahendada ka
kriisireguleerimise koordineerimisega seotud pädevuste küsimus. Nimelt sisaldab
kaitseolukordadeks ja hädaolukordadeks valmistumine kattuvaid tegevusi, mida planeeritakse
ja juhitakse erinevalt. Jätkates erineva juhtimiskorraldusega on oht, et varu moodustamisel
hinnatakse vajadusi dubleerivalt või vastupidi, jäetakse olulised vajadused tähelepanuta.
Hädaolukordadeks valmistumine toimub riskianalüüside ja hädaolukorra plaanide alusel,
riigikaitseks valmistumine ohuhinnangute, riigikaitse arengukava ja riigikaitsetegevuse kava
alusel. Nimetatud dokumendid on aluseks varu moodustamisel, mistõttu on vaja nende
koostamisega seotud tegevused siduda tervikuks, et tekiks selgus võimaluste arendamises ja
prioriteetide seadmises. Oluline on keskselt ja koordineeritult hinnata ja suunata igasuguste
kriiside lahendamiseks vajalike võimaluste arendamist, tegevuste ja ressursside planeerimist,
sh ressursside ristkasutust, elutähtsate teenuste ja riigiasutuste toimimist.
Erinevad kriisideks valmistumise regulatsioonid toovad asutustele kaasa kattuvaid tegevusi (nt
võimaluste ja vahendite planeerimine), samuti ei loo erinevad koordineerimis- ja
planeerimissüsteemid kõige paremini valmisolekut ega taga kiiret tegutsemist kriisiolukorras.
Seepärast on hädaolukordadeks ja riigikaitselisteks olukordadeks valmistumise süsteemi
2
integreerimise vajadusele juhtinud tähelepanu nii Riigikontroll1 kui ka erinevad asutused
hinnates COVID-19-le reageerimist. Kuna riigi tegevusvaru moodustamine on otseselt seotud
kriisireguleerimise koordinatsiooni muutmise vajadusega, tehakse eelnõuga vajalikud
muudatused koos.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
EVK moodustamisega seonduvad eelnõu sätted ja seletuskirja osa on koostanud MKM-i
kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (625 6430,
[email protected]),
kriisireguleerimise osakonna riigi tegevusvarude projektijuht Jako Reinaste (625 6419,
[email protected]) ja MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (715 3403,
[email protected]).
Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleandmist puudutavad eelnõu sätted ja
seletuskirja osa on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost
Kersti Maurer (693 5298;
[email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna
juhataja Kristi Purtsak (693 5538;
[email protected]) ja osakonna nõunik Eero
Svarval (693 5537,
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud EL õigusest tulenevate regulatsioonide ülevõtmisega.
Eelnõu on koostatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktides 6.20 ja
8.16 sätestatud eesmärkide täitmiseks. VVTP punkti 6.20 kohaselt on Vabariigi Valitsuse
üldeesmärgiks ja valitsusliidu aluspõhimõtteks viia laia riigikaitse arendamine kvalitatiivselt
uuele tasemele, konsolideerides erinevateks kriisideks valmistumine Riigikantseleisse ja
suurendada õiguslikku selgust kriiside lahendamisel. Eesmärgi täitmiseks on VVTP-s
sätestatud mh ülesanne hädaolukorra seaduse muutmise seaduse (kriisireguleerimise poliitika
kujundamise koondamine Riigikantseleisse) väljatöötamiseks ja esitamiseks. VVTP punkt 8.16
seab eesmärgiks tugevdada kriisijuhtimise strateegilist võimekust ja koolitust, täiendada
riiklikke kriisivarusid ja tagada elutähtsate teenuste toimepidevus kriisiolukorras. Eesmärgi
täitmiseks on VVTP-s sätestatud mh ülesanded hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (Eesti Varude Keskuse käivitamiseks) väljatöötamiseks ja
esitamiseks.2
Käesoleva seaduseelnõuga muudetakse hädaolukorra seaduse (HOS) 18.05.2020 redaktsiooni
(RT I 17.05.2020, 3), Kaitseliidu seaduse (KaLS) 07.05.2020 redaktsiooni (RT I, 06.05.2020,
7), Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) 05.06.2020 redaktsiooni (RT I, 26.05.2020,
9),Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 10.12.2020, 3),
vedelkütusevaru seaduse (VKVS) 25.05.2020 redaktsiooni (RT I, 15.05.2020, 8) ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 17.05.2020,
13).
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva riigikaitseseaduse eelnõuga (SE 112).
1
Riigikontrolli aruanne „Riigi tegevus sisejulgeolekut ohustavateks hädaolukordadeks valmistumisel (aruande
kokkuvõte)“. Tallinn, 19.06.2018. Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2467/Area/20/language/et-EE/Default.aspx
2
Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2021. a korraldus „„Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023“
kinnitamine.“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/326022021001
3
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna Vabariigi
Valitsuse seaduse muutmiseks on PS § 104 punktist 8, tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise
aluseid. Seoses EVK moodustamisega on vaja määratleda selgemalt Vabariigi Valitsuse,
ministeeriumite ja EVK omavahelise vastutuse jagunemine.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline (hea
õigusloome ja normtehnika eeskiri § 1 lõige 2 punkt 1) ning tuleneb VVTP punktides 6.20 ja
8.16 sätestatust, et EVK saaks alustada võimalikult varakult elanikkonna varustuskindluse
tagamiseks varu moodustamisega. EVK loomine ja selles tulenevalt HOS-i muutmine on
Vabariigi Valitsuse tasemel heaks kiidetud 30.07.2020 ja saanud positiivse rahastuse otsuse läbi
2021–2024 eelarvestrateegia menetluse.
Samuti on eelnõu eesmärgiks luua ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja
lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist,
vähendades seejuures kriisireguleerimise ja riigikaitsega seotud asutustele sarnaste tegevustega
kaasnevat dubleerimist ja ressursside hajutatust. Eelnõus sätestatud kriisireguleerimispoliitika
väljatöötamist ja selle elluviimist puudutavad muudatused on läbinud ministeeriumide
kooskõlastusringi riigikaitseseaduse eelnõu menetlemise raames3.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 tehakse muudatused seaduse reguleerimisala sätetes. HOS-i § 1
lõike 3 järgi ei reguleeri HOS riigi julgeolekut ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks valmistumist. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumist ja nende lahendamist reguleerivad kehtivas õiguses RiKS, julgeolekuasutuste
seadus (edaspidi JAS) ja erakorralise seisukorra seadus (edaspidi ErSS). Riigi julgeolekut
ähvardavateks ohtudeks valmistumisega seonduvat täpsustatakse „Riigikaitse arengukavas
2017–2026“ ja riigi kaitsetegevuse kavas. Samas puudub ErSS-is või on äärmiselt piiratud
spetsiifiline eriregulatsioon, mis reguleeriks põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumist (ErSS § 7 sätestab üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust
teavitatakse viivitamata Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid.).
Eelnõuga on HOS-i § 1 lõiget 2 täpsustatud selliselt, et ka riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda ähvardavaks ohuks valmistumisel kohaldatakse HOS-i niivõrd, kuivõrd muudes
seadustes ehk käesoleval ajal RiKS-is ja ErSS-is ei sätesta teisiti. Sellega tagatakse, et
põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks valmistumine toimub kas
HOS-i või RiKS-i alusel (arvestades eespool nimetatud puudusi ErSSi regulatsioonis
põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel) ning puuduvad nn hallid alad, kus
teatud ohtudeks ei valmistuta ainuüksi põhjusel, et puudub regulatsioon. Muudatusega ei
välistata riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumist HOS-
is täielikult, valmistumine käib eelkõige RiKS-i alusel ja nendes küsimustes, mida RiKS ei
reguleeri (nt tahtlik elutähtsa teenuse infosüsteemi tegevuse rünne vms) HOS-i alusel. Lõike 2
3
Eelnõu toimik on leitav EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52b68462-1871-4618-9a95-
c8530c33773d
4
täpsustusega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 1 lg 3. Põhimõte, et HOS-i
kohaldatakse ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal
niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti, on sisuliselt kehtestatud ka kehtivas HOS-is. See
tähendab, et HOS-i kohaldatakse nimetatud erikordade ajal, kui see on olukorra lahendamiseks
vajalik ja RiKS seda ei keela. HOS-is sätestatud riigi tegevusvaru kasutamine võib olla
(olenevalt sündmusest) vajalik ja peab olema võimalik ka siis, kui on vaja tõrjuda näiteks riigi
julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse HOS-i § 4 selliselt, et see sätestab Vabariigi Valitsuse
koordineeriva juhtrolli kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel ja selle elluviimisel. Eelnõu
kohaselt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 7, mis määratleb Siseministeeriumi keskse rolli
kriisireguleerimisvaldkonna koordineeriva asutusena (eelnõu § 1 p 6).
HOS-i §-s 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist
ja selle elluviimist. Vabariigi Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika kujundamist
strateegilisel tasandil. VVS-i muudatuse kohaselt (vt eelnõu § 4 punktid 2 ja 3) hakkab
Siseministeeriumi asemel kriisireguleerimispoliitika väljatöötamise ja selle elluviimise
koordineerimise eest vastutama Riigikantselei. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise
sisuks on integreeritud planeerimine erinevateks riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on
asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde,
täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Hädaolukorra ennetamiseks,
hädaolukorraks valmisoleku parandamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks on vajalik mitme
asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus. Kuna kaasatud asutused asuvad eri
ministeeriumite valitsemisalas, on kriisireguleerimistegevuste (riskianalüüsi koostamine,
hädaolukorra lahendamise plaanide ehk HOLP-ide koostamine jne) edukaks elluviimiseks
vajalik ministeeriumite ühine koostöö ja tegevuste omavaheline koordineerimine. Muudatuse
tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab
kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste
Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust
üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab
selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud.
HOS-i §-st 4 jäetakse välja sätted, kus sätestatakse Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi
VVKK) ülesanded. Eelnõuga jäetakse Vabariigi Valitsusele vabadus otsustada, milliseid
koostöökogusid (nt nõukogu, komisjon vm) on kriisireguleerimisvaldkonna koordineerimiseks
vaja moodustada. Seda enam, et seadusandja ei ole praegu selgelt ette näinud, mida VVKK
koordineerimisel täpsemalt tegema peab. Vabariigi Valitsusel on VVS-i § 21 alusel õigus
moodustada selliseid valitsuskomisjone, mida ta vajalikuks peab.
Kui nimetatud sätted kehtetuks tunnistatakse, muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. juuni
2017. aasta määrus nr 111 „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon” ning peab muutma järgmisi
määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord”;
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrus nr 109
„Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele”;
3) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrus nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite
loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt muudetakse HOS-i § 5. Muudatus on seotud Riigikantseleile
kriisireguleerimise koordineerimise pädevuse andmisega. Kehtiva HOS-i §-st 5 jäetakse välja
5
sätted, kus kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister moodustab regionaalsed
kriisikomisjonid ning kehtestab regionaalse kriisikomisjoni põhimääruses nende koosseisu,
juhtimise, ülesanded ja töökorra. Samuti jäetakse HOS-i §-st 5 välja sätted, kus sätestatakse
regionaalse kriisikomisjoni ülesanded. Regionaalsed kriisikomisjonid moodustab, nende
koosseisu ja töökorra kehtestab eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu eesmärki
ja teisi muudatusi arvestades tuleb sellekohase üldakti andmist ja Vabariigi Valitsuse tasandit
pidada ka edaspidi sobivaks, kuna komisjonide moodustamine ja selle koosseisu kehtestamine
hõlmab jätkuvalt sarnaselt kehtivale regulatsioonile erinevaid ametkondi, kohaliku
omavalitsuse üksusi jt.
Eelnõu kohaselt jäetakse kriisireguleerimise ülesannete täitmine mitte kriisikomisjonide vaid
asutuste vastutada. Regionaalsel tasandil pannakse kriisireguleerimise korralduse põhivastutus
Päästeametile, määrates seadusega Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel
regionaalsel tasandil. Seejuures sätestatakse eelnõu kohaselt Päästeametile ülesanne tagada
regionaalsel tasandil täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuste üksuste vaheline
koostöö kriisireguleerimise korraldamisel. Selle täitmiseks moodustatakse Vabariigi Valitsuse
määrusega neli alaliselt tegutsevat regionaalset kriisikomisjoni ning kinnitatakse nende
koosseis ja kehtestatakse komisjonide töökord. Eelnõu kohaselt on regionaalsed
kriisikomisjonid edaspidi Päästeameti töövahendiks regionaalsel tasandil
koordineerimisülesande täitmisel. Praktikas tähendab see regionaalset koostööorganit, kus
erinevalt kehtivast regulatsioonist komisjonile ülesandeid enam ei panda.
Samuti puudub vajadus kriisikomisjoni ülesannete sätestamiseks seaduses, kuivõrd eesmärgiks
on uuendada kriisikomisjonide tööformaati, kujundades neist vaid asutuste töövahend
ülesannete täitmisel. Teisisõnu on edaspidi ülesanded ja pädevused asutustel, mitte enam
kriisikomisjonidel. Samast põhimõttest lähtuvalt on muudetud HOS-i § 4, pannes
kriisireguleerimise koordineerimise ülesande Vabariigi Valitsusele, ja jättes samas vabaduse
otsustada, milliseid koostöökogusid on ülesande täitmiseks vaja moodustada.
Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 7, mis reguleerib
Siseministeeriumi ülesandeid kriisireguleerimise koordineerimisel, kuivõrd nimetatud
funktsioon viiakse üle Riigikantseleisse. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste
Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust
üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab
selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. Riigikantselei ülesanded
on seotud ennekõike kriisireguleerimispoliitika kujundamisega. Kriisireguleermispoliitika
kujundamine tähendab, et Riigikantselei töötab välja strateegilised eesmärgid, loob vajadusel
kohase õigusraamistiku ja kavandab tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Näiteks töötab Riigikantselei välja põhimõtted, kuidas hädaolukorraks valmistutakse, ning
jälgib, et kriisireguleerimistegevused oleksid omavahel kooskõlas riigikaitseks valmistumise
tegevustega.
Eelnõu § 1 punktide 6, 7, 11 ja 14 kohaselt muudetakse HOS-i rakendusaktide kehtestajat ja
vähendatakse rakendusaktide volitusnorme. HOS-i § 9 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille
kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“
ning § 9 lõike 3 alusel on siseminister kehtestanud määruse „Hädaolukorra riski hindamise
nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“. Kuna muudatuse tulemusel kehtestataks edaspidi
mõlemad rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrustena, siis on otstarbekas riskianalüüside
koostamise põhimõtted, koostajad ja sündmused, mille kohta riskianalüüs koostatakse
kehtestada ühe Vabariigi Valitsuse määrusena.
6
Samuti on HOS-i § 15 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
„Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada
riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ ja HOS-i § 15 lg
8 alusel on siseminister kehtestanud määruse „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja
koostamise kord“. Kuna muudatuse tulemusel kehtestataks ka hädaolukorra lahendamise plaani
koostamist reguleerivad aktid Vabariigi Valitsuse määrustena, siis on otstarbekas koondada
nende sisu ühte määrusesse. Muudatused on tehnilist laadi, millega volitusnormid liidetakse ja
muudetakse vastava rakendusakti andjat, kuid ei muudeta volitusnormi mõtet ja eesmärki.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse HOS-i riigi tegevusvaru käsitlev § 11 kehtetuks, kuna
vajalik on oluliselt laiemalt sätestada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise
aluseid.
Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse HOS-i § 14 lõikes 42 sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega
„hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus“, kes on ka pädevaks asutuseks HOS-i § 14 lõikes 41
nimetatud korralduse täitmise tähtaja määramisel. Muudatusega parandatakse 18.05.2020
jõustunud seaduse4 menetlemisel Riigikogus tekkinud tehniline viga.
Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse HOS-i § 14 lõikes 5 olevat volitusnormi. Kehtiva
HOS-i kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega hädaolukorra lahendamise juhtimise,
lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise
teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja korra. Muudatuse kohaselt
täpsustatakse volitusnormi selliselt, et määrusega ei kehtestata mitte ainult ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimise nõuded, vaid ka selleks valmistumise nõudeid. Tegemist on
sõnastuse täpsustusega, et oleks selge, et määrus reguleerib ka evakuatsiooniks valmistumise
osa. Antud muudatus on tehtud ka riigikaitseseaduse eelnõus (112 SE).
Eelnõu § 1 punktide 12 ja 13 kohaselt muudetakse asutust, kellega tuleb kooskõlastada
hädaolukorra lahendamise plaan (HOS-i § 15 lõiked 5 ja 6). Kehtiva seaduse kohaselt
kooskõlastatakse hädaolukorra lahendamise plaan asjassepuutuva ministeeriumi ja
Siseministeeriumiga. Muudatuse tulemusel kooskõlastatakse plaan asjassepuutuva
ministeeriumi ja Riigikantseleiga. Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab hädaolukorra
lahendamise plaani jätkuvalt Päästeametiga. Samuti on nimetatud asutustel õigus jätta plaan
kooskõlastamata, kui plaan ei vasta nõuetele, ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või ei
võimalda hädaolukorda piisavalt kiiresti ja tulemuslikult lahendada.
Eelnõu § 1 punkti 15 lõike 3 kohaselt korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja
selle läbiviimist edaspidi Päästeamet. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ülesandeks
jääb evakuatsiooni läbiviimisel osalemine.
Kehtiva HOS kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni PPA. Ulatusliku evakuatsiooni
võimeanalüüsi ja riikliku evakuatsiooniplaani koostamise käigus on PPA tuvastanud olulised
tegurid, mis mõjutavad ulatusliku evakuatsiooni korraldamise võimet ja millest tulenevalt tuleb
evakuatsiooni korraldamise ülesanne anda PPA-lt Päästeametile. Kuivõrd evakuatsiooni
võimekus on seotud vahetult inimeste elu ja tervise kaitsmisega kriisiolukordades, tuleb riigil
esimesel võimalusel vajalik võimekus tagada.
Üheks oluliseks teguriks on elanike valmisolek ja kohalike omavalitsuse üksuste (edaspidi
KOV) valmisolek kriisideks, mis on Päästeameti üheks ülesandeks. Paljudes riikides on just
Päästeamet elanikkonnakaitse (sh ulatusliku evakuatsiooni tegevuse juhtimine või
4
Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 17.05.2020, 1.
7
koordineerimine) juhtivasutus, sh koostöö KOV-i ja elanike kriisideks ettevalmistamise osas.
Teiseks oluliseks teguriks on PPA ülesanded ja ressursi hõivatus asutuste hädaolukordade
lahendamise plaanides ning riigikatselistes tegevustes. Lisaks eeltoodule on ulatusliku
evakuatsiooniga tegelikkuses lahutamatult seotud ka varjumise korraldamine. Täna on HOS
järgi evakuatsioon PPA ülesanne ning varjumine on Vabariigi Valitsuse otsusega pandud
Päästeameti ülesandeks. Määrates evakuatsiooni ja varjumise korraldamise samale asutusele on
võimalik nende täitmiseks ka ressurssi paremini vajadusepõhiselt planeerida, dubleerimata
seejuures eri asutuste samu valdkondi. Neid tegureid silmas pidades tegi PPA Päästeametile
ettepaneku ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande üle võtmiseks. Selle ettepaneku
raames peeti mitmeid kohtumisi Päästeameti ja PPA ekspertide tasandil ja arutati, millistel
tingimustel ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Päästeametile üle läheks. Tänaseks
on asutuste juhid jõudnud kokkuleppele, et ülesanne ehk põhivastutus läheb üle Päästeametile,
kuid PPA jääb Päästeametit evakuatsiooni ülesande täitmisel igal juhul toetama. Seetõttu
sätestatakse ka seaduses PPA ülesandena ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel osalemine.
Seejuures on oluline rõhutada, et PPA kaasumine ei ole ametiabi regulatsioon, vaid
eriregulatsioon, mille kohaselt PPA-l on kohustus evakuatsiooni läbiviimisel osaleda. See on
seadusest tulenev ülesanne, mille täitmiseks antakse PPA-le ka erimeetmete kohaldamise õigus.
Ametiabi abi korras saab Päästeamet kaasata vajadusel teisi asutusi.
Sisuliselt jääb Päästeameti vastutada edaspidi evakuatsiooni üldine korraldus, juhtimine,
elanike teavitus, elanike evakueerimise korraldus, transpordi korraldus, esmaabi korraldus ning
kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldus (toitlustus, majutus,
hügieeninõuded, tuleohutusnõuded jne). Lisaks eeltoodule peab Päästeamet korraldama ka
evakuatsiooniks valmistumist (koostöö KOV-dega, plaanide koostamine jne). Samuti saab
Päästeamet evakuatsiooni läbiviimiseks teatud erimeetmete kohaldamise õiguse (vt lõike 5
selgitusi).
PPA sisulised tegevused seisneksid edaspidi ohuala piiramises, sinna sisse ja väljapääsu
korraldamises, ohualal inimeste suunamisel ja neid väljuma kohustades, isikute tuvastamises,
isikute turvakontrollis, liikluse korraldamises, avaliku korra tagamises, ohuala turvamisel ja
valvamisel, vajadusel vahetu sunni kasutamises jms. Erimeetmete osa on välja toodud lõikes 5.
PPA jääb jätkuvalt toetama ja abistama Päästeametit võimalusel ka muudes
evakuatsioonitegevustes (nt. elanike teavitamine ja abistamine).
Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse HOS-i § 16 lõikeid 5 ja 6.
HOS § 16 lõikes 5 tuuakse välja Päästeameti ja PPA erimeetmete kohaldamise õigused
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Ulatusliku evakuatsiooni ülesande üleandmisega PPA-
lt Päästeametile ei muutu ulatusliku evakuatsiooni sisulised tegevused. Seetõttu tuleb antud
ülesande täitmiseks anda või säilitada erimeetmete kohaldamise õigus nii Päästeametile kui
evakuatsiooni läbiviimise eest vastutavale asutusele kui ka PPA-le.
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikke meetmeid on põhjendatud kehtiva HOS
menetlemisel (vt hädaolukorra seaduse 205 SE eelnõu seletuskirja). Meetmete sisu eelnõu
kohaselt ei muutu. Erinevus seisneb aga selles, et eelnõu kohaselt antakse asutustele õigus
kohaldada evakuatsiooni läbiviimisel ka korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 44 sätestatud
erimeedet, milleks on viibimiskeeld. KorS § 44 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses
sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses
või teatud kohas, kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule
või kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
8
4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;
5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või
6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.
Kehtiv HOS seda erimeedet evakuatsiooni läbiviimisel eraldi välja ei too. HOS-i § 16 lõikes 1
on märgitud, et ulatusliku evakuatsiooni otsustab asutus või isik oma pädevuse piires KorS-i §-
s 26 või 44 sätestatud alustel ja korras või käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul. See
tähendab, et eristada tuleb evakuatsiooni tegemise otsust selle läbiviimisest. Evakuatsiooni
läbiviimise otsust ei pruugi seejuures teha alati Päästeamet või PPA (see oleneb asutuse
pädevusest ja sellest, kas asutusel on õigus viibimiskeeldu kohaldada). Kuivõrd praktikas võib
viibimiskeelu kohaldamise vajadus tekkida evakuatsiooni ajal ka evakuatsiooni läbiviivatel
asutusel, tuuakse selle erimeetme kohaldamise õigus asutustele eelnõus selgelt välja. Näiteks
võib evakuatsiooni läbiviimisel tekkida olukord, kus ohualas (nt Pärnu linn) on viibimiskeeld
kehtestatud ja inimesed evakueeritakse Haapsallu, kuid Haapsalus võib seoses inimeste
paigutamisega tekkida täiendav vajadus viibimiskeeldu kohaldada. Evakuatsiooni
läbiviimisega võib seega tekkida iseseisev vajadus viibimiskeelu kohaldamiseks.
Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb üle Päästeametile, tuleb
Päästeametile anda ka vajalike meetmete kohaldamise õigus. Olukorras, kus teatud piirkonnas
on oht inimeste elule ja tervisele nii suur, et seal tuleb kehtestada viibimiskeeld, on vaja ka
tagada, et Päästeamet saab rakendada vajalikke riikliku järelevalve erimeetmeid, et inimesed
viibimiskeelu piirkonnast evakueerida. Lõike 5 kohaselt võib Päästeamet kohaldada ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimisel igal juhul KorS-i §-des 30, 32 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve
erimeetmeid. Neid KorS-is nimetatud meetmeid saab Päästeamet kohaldada ka kehtiva
päästeseaduse § 13 lõike 1 kohaselt. Seega on Päästeametil nende meetmete kohaldamise õigus
olemas.
Eelnõuga täpsustatakse ka HOS-i § 16 lõikes 6 sätestatud volitusnormi. Kehtiva HOS-i § 16
lõike 6 kohaselt kehtestatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord HOS-i § 14
lõike 5 alusel. Volitusnormi täpsustatakse selliselt, et määrusega ei kehtestata mitte ainult
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõudeid, vaid ka selleks valmistumise nõudeid. Tegemist
on sõnastuse täpsustusega, et oleks selge, mille reguleerimiseks on Vabariigi Valitsusele volitus
antud. Antud muudatus on tehtud ka riigikaitseseaduse eelnõus (112 SE). Seoses eeltoodud
ettepanekuga muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 aasta määrust „Hädaolukorra
lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse
teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded
ja kord“ (rakendusakti kavand lisatud).
Eelnõu kohaselt võib teatud juhtudel Päästeamet kohaldada evakuatsiooni läbiviimisel ka
KorS-i §-des 35, 45-48 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
Eelnõu § 1 punkt 17 näeb nimelt ette, et HOS-i § 16 täiendatakse lõikega, mille kohaselt võib
Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada KorS-i §-des 35, 45-48 ja 52
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alustel ja korras, kui see on
vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks ning PPA ei saa nimetatud
erimeetmeid kohaldada. Need on meetmed, mida kehtiva HOS kohaselt saab kohaldada vaid
PPA. Sellised vältimatud ehk edasilükkamatud juhud võivad esineda juhul, kui PPA ressurss
on samal ajal hõivatud ja ressursi ümberplaneerimiseks võib kuluda aega, kuid vajadus
erimeetmete kohaldamise osas esineb. Kriisiolukorras ei saa olla välistatud ja õiguslikult
reguleerimata olukord, kus esineb vajadus meetmeid kohaldada, kuid asutus ei saa neid
kohaldada, kuivõrd õigus selleks puudub. Seetõttu antakse eelnõu kohaselt Päästeametile kui
evakuatsiooni korraldamise eest vastutavale asutusele ka selliste erimeetmete kohaldamise
õigus, mida kehtiv PäästeS ette ei näe, kuid mis võivad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks
9
siiski vajalikud olla (ehk meetmed, mida praeguse HOS kohaselt saab vaid PPA kohaldada).
Kui PPA ressurss peaks vabanema (planeeritakse ümber), saab PPA näiteks meetmete
kohaldamise üle võtta. Ulatusliku evakuatsiooni ülesanne antakse PPA-lt üle Päästeametile
üleminekuajaga, et Päästeametil oleks võimalik valmistuda ülesannet täitma, sh koolitada
nende meetmete (KorS § 35, 45, 46, 47, 48, 52) rakendamist, mida kehtiv päästeseadus
Päästeametile ette ei näe. Juba praegu on palju komplekssündmusi, kus Päästeamet teeb PPA-
ga koostööd. Seetõttu ei ole ka taoliste erimeetmete kohaldamine Päästeameti jaoks midagi uut.
Päästeamet teeb regulaarseid õppusi ja koolitusi oma teenistujatele, et oskusi kinnistada ja uusi
oskusi õpetada. Päästeamet võib ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada KorS-i §-des
35, 45-48 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid siiski vältimatu vajaduse korral ja
juhul, kui PPA ei saa neid erimeetmeid kohaldada.
Kokkuvõtlik tabel Päästeametile antavate erimeetmete kohaldamise kohta:
KorS ulatusliku Pädevus Põhjendus
evakuatsiooni kehtivas õiguses
meede päästesündmuse
lahendamisel
(PäästeS)
§ 30. Küsitlemine JAH Viibimiskeelu alalt on vaja kõik inimesed
ja dokumentide evakueerida. Seetõttu võib Päästeametil olla
nõudmine vajadus viibimiskeelu alal inimesi peatada ja
küsitleda, et veenduda, kas ohualal võib olla veel
inimesi, keda on vaja evakueerida.
§ 32. JAH Viibimiskeelu piirkonnas võib elada inimesi, kes
Isikusamasuse vajavad evakueerumisel täiendavat abi. Sellised
tuvastamine inimesed tehakse kindlaks KOV-i abiga, nendeks on
näiteks vanurid, haiged, puuetega inimesed jne.
Veendumaks, et täiendavat abi vajavad inimesed on
evakueeritud, võib Päästeametil tekkida vajadus
nende inimeste isikusamasuse tuvastamiseks (nt
inimene ei ole suuteline oma isikuandmeid
edastama). Lisaks on vaja kõik evakueeritud
inimesed registreerida, mistõttu võib tekkida
vajadus küsida evakueeritud inimestelt dokumente.
Seda selleks, et tekiks ülevaade, kes ja kuhu on
evakueeritud.
§ 35. EI Evakuatsiooni läbiviimise ajal võib Päästeametil
Isikuandmete tekkida vajadus saada andmeid sideettevõtjatelt.
töötlemine Näiteks soovib Päästeametil mobiiltelefonide
andmete positsioneerimise teel teha kindlaks, kas
saamisega viibimiskeelu alale on jäänud inimesi, keda on vaja
sideettevõtjalt evakueerida. Samuti võib olla vajalik teha
positsioneerimise abil kindlaks viibimiskeelu alal
evakueerimist vajavate inimeste asukohad.
§ 44. JAH Näiteks võib evakuatsiooni läbiviimisel tekkida
Viibimiskeeld olukord, kus ohualas (nt Pärnu linn) on viibimiskeeld
kehtestatud ja inimesed evakueeritakse Haapsallu,
kuid Haapsalus võib seoses inimeste paigutamisega
tekkida täiendav vajadus viibimiskeeldu kohaldada.
10
Evakuatsiooni läbiviimisega võib seega tekkida
iseseisev vajadus viibimiskeelu kohaldamiseks.
§ 45. Sõiduki EI Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida seetõttu, et
peatamine sõidukitega ohualal viibivad inimesed on vaja
evakueerida. Selleks on aga vaja Päästeametil
nimetatud sõidukid peatada. Näiteks tekib vajadus
sõiduki peatamiseks, kui sõiduk sõidab vales suunas
(ei sõida ohualast välja, vaid ohu suunas).
§ 46. Isiku EI Kõik viibimiskeelu alal viibivad inimesed ei pruugi
kinnipidamine olla evakueerimisega nõus (nt ei ole nad nõus jätma
oma vara järelevalveta). Seetõttu ei pruugi nad olla
nõus viibima vabatahtlikult evakuatsioonikohtades
ning soovivad igal juhul minna tagasi oma
kodudesse. See võib neile aga ohtlik olla ning
päästmaks selliste inimeste elu ja tervist võib
Päästeametil olla vajadus nende ajutiseks
kinnipidamiseks.
§ 47. EI Ulatusliku evakuatsiooni korral kogutakse
Turvakontroll evakuatsioonikohtadesse suur hulk inimesi (nt
lapsed, vanurid, kriminaalkorras karistatud isikud
jne). Seetõttu võib seal tekkida suur oht tülide
tekkimiseks, korrarikkumisteks jne.
Evakuatsioonikohtades on turvalisuse tagamiseks
vaja, et Päästeametil on õigus teostada
evakueeritud inimeste turvakontroll, isiku
läbivaatus, vallasasja läbivaatus. Samuti on
turvalisuse tagamiseks vajadus võtta hoiule
vallasasjad, mis võivad teiste evakueeritud inimeste
jaoks olla ohtlikud (nt terariistad, kergesti süttivad
vedelikud vms).
§ 48. Isiku EI Vt § 47 komm
läbivaatus
§ 49. Vallasasja JAH Vt § 4t komm
läbivaatus
§ 52. Vallasasja EI Vt § 47 komm
hoiulevõtmine
§ 50. Valdusesse JAH Tagamaks viibimiskeelu alalt kõikide ohus olevate
sisenemine inimeste evakueerimine, on vaja, et Päästeametil on
õigus viibimiskeelu alal valdusesse siseneda ja selle
läbivaatust korraldada. Näiteks võib seda olla vaja
olukorras, kus on teada, et valduses elab puuetega
inimene, kes ei ole suuteline sellises olukorras ise
ennast aitama ja on vaja on tema valdusesse
siseneda.
§ 51. Valduse JAH Vt § 50 komm
läbivaatus
Ulatuslik evakuatsioon on suuremahuline operatsioon, mida ükski Eesti ametiasutus ei ole
suuteline üksi ja ainult oma teenistujatega täies mahus läbi viima. Kuna ulatusliku
11
evakuatsiooni ülesande täitmist jääb jätkuvalt toetama PPA, siis on oluline, et ka PPA-le kui
erikorrakaitseorganile säiliks erimeetmete kohaldamise õigus. Võrreldes kehtiva õigusega
sisulisi muudatusi meetmete osas ei tehta, ühe erimeetmena lisatakse juurde vaid KorS-i § 44
kohaldamise õigus (viibimiskeeld). Selgitused selles osas toodi eelnevalt välja.
Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt muudetakse HOS-i § 18 lõike 3 sõnastust, milles asendatakse
sõna „Siseministeerium“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“. Kehtiva HOS-i § 18 lõike 3 kohaselt
peab Siseministeerium vähemalt üks kord nelja aasta jooksul korraldama hädaolukorra
lahendamise õppuse. Eelnõu jõustumisel liigub kriisireguleerimise õppuste korraldamise
kohustus Vabariigi Valitsusele, täpsemalt valitsuse tööd toetavale Riigikantseleile.
Riigikantselei on seni iga-aastaselt korraldanud valitsusele riigikaitseõppusi, näiteks NATO
kriisiõppus CMX raames, kus osalesid mitmed ministeeriumid oma valitsemisala asutustega,
lisaks Kaitseministeeriumile ka Siseministeerium, Välisiministeerium, Sotsiaalministeerium,
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium jt.
Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt muudetakse HOS-i rakendusaktide kehtestajat. Kehtiva HOS-i
§ 18 lõike 4 alusel on siseminister kehtestanud määrused „Kriisireguleerimisõppuse
läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“, HOS-i § 39 lõike 5 alusel
„Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ ning HOS-i § 44 lõikes 16 alusel „Eriolukorra tööle
rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise
ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“. Muudatuse kohaselt
kehtestatakse nimetatud rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrustena. Rakendusaktide
kavandid on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse HOS-i uue 31. peatükiga, mis käsitleb riigi tegevusvaru
moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise põhimõtteid, nimetab varu haldaja ja
rahastamise alused.
Paragrahv 181. Riigi tegevusvaru
Paragrahvi 181 lõikes 1 sätestatakse asutus, mis vastutab varu moodustamise, haldamise ja
varu kasutusele võtmise korraldamise eest. Ühe asutuse alla tegevuste toomine on vajalik, et
lõpetada varu moodustamise vastutuse ja kohustuste hajumine ja jagunemine mitme osapoole
vahel. Juriidiliselt ei looda uut riigi äriühingut, vaid MKM-i vastutusalas tegutseva OSPA
ülesandeid laiendatakse ning ettevõtte nimi viiakse vastavusse tema tegevusalaga nimetades
OSPA ümber EVK-ks. Lisaks täiendatakse äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste
dokumenti.
Tekib üks keskne äriühing, mille põhiülesandeks on elanikkonnakaitse ja hädaolukorra
lahendamise eesmärgil riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise
korraldamine. Paraneb varu haldamise ja kriiside lahendamise võimekus ning riigi
toimepidevus laiemalt kriisiolukorras. EVK sees luuakse vastavad valdkondlikud töörühmad,
kuhu kaasatakse riigiasutuste, erialaliitude/ettevõtjate esindajad, eksperdid, kelle ülesandeks on
välja selgitada valdkonna vajadused varu moodustamise osas ja riigi varustuskindlust ning
toimepidevust tagavad võimalikud parimad lahendused kriisiolukorraga toimetulemiseks. Varu
moodustamise täpne ajakava, varu kogused ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK
juhtkonna tasandil lähtudes mh valdkondlikes seadustes toodud nõuetest ja Vabariigi Valitsuse
otsustest.
OSPA on aktsiaseltsi tegevusvormina ennast hästi tõestanud – riigi kütusevaru on moodustatud
riigiga kokkulepitud mahtudes, vastavad nõuetele, varu halduskulud madalad ja tegevus on
turuosaliste poolt aktsepteeritud. Tegevusvorm aktsiaseltsina on võimaldanud üles ehitada
12
kütusevaru uuendamiseks vajalikud likviidsuspuhvrid ning on taganud mõistliku kasumi
teenimise võimaluse ning dividendimaksed.
EVK juriidiliseks vormiks on samuti valitud aktsiaselts, mille kõik aktsiad on riigi omandis ja
mis sobib hästi tegutsemiseks tavapärastes turutingimustes, kiiret reageerimist vajavate
tegevuste korraldamiseks, võimaldab läbipaistvat koostööd ministeeriumite ja turuosalistega
ning nende igapäevast kaasamist EVK valdkondlikes töörühmades ja otsustustasandites.
Riigi omandis oleva aktsiaseltsi vormi puhul on tagatud:
ettevõtte selge juhtimine läbi nõukogu;
täiendavate ülesannete lisamise võimalikkus üldkoosoleku otsusega põhikirja ja
omaniku ootuste muutmise raames;
majandustegevuse osutamine turutingimustel, mis ei tekita sektoris ebaausat
konkurentsi;
ootus kasumi teenimisele, ning selle arvelt elanikonnale mõeldud varu koguse
suurendamine;
äriühingu tegutsemine vähima kulu põhimõttel, st eelistatud on varu müük, mitte
mahakandmine;
kiire ja paindlik varu müügi ja kasutusele võtmise võimekus;
võimalus jätkata tänase vedelkütuse varumakse kogumise ja kasutamise süsteemiga.
MKM teeb äriühingu ehk varu haldaja üle järelevalvet vastavalt äriseadustikule. Lepinguliste
suhete kontrollimisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest.
Paragrahvis 181 lõikes 2 täpsustatakse riigi tegevusvaru mõistet. Varuna saab käsitleda tooteid
(nii pakendatud lõpptooted kui ka toorained), mis võivad olla varu haldaja omandis või on
tagatud selle kauba eelisväljaostu õigus (delegeeritud varu). RiKS-is nimetatud
riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu moodustamise nõudeid eelnõu ei
muuda. Riigi varustuskindluse all on mõeldud nii erasektori teenuste kui ka riigi pakutavate
teenuste toimepidevuse tagamist.
Paragrahvi 181 lõikes 3 loetletakse varu moodustamise alused. Varu moodustamise
otsustamisel juhindub varu haldaja HOS-i alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüside,
RiKS-i alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava järelmitest. Samuti arvestatakse õppuste ja
kriiside kogemuste ning EVK poolt moodustatud valdkondlike töörühmade ettepanekute ja
eelarveliste võimalustega. Varu moodustamise aluseks on ka eriseadused (nt vedelkütusevaru
seadus) ja Vabariigi Valitsuse otsus, mille ettevalmistamisel saab lähtuda eespool nimetatud
dokumentide ja töörühmade sisendist.
Paragrahvi 181 lõikes 4 sätestatakse varu rahastamise alused. Varu moodustamisel, kui on
otsustatud need välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu. Halduskulud on iga-aastased ja
varu kasutusele võtmise kulud olenevad hädaolukorra iseloomust.
Varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks riigieelarveliste vahendite taotluse
esitab varu haldamise eest vastutav minister (MKM).
Vedelkütusevaru ja tervishoiuteenuse varu moodustamise ja haldamise kulude rahastamise
reegleid ei muudeta, need on sätestatud VKVS-is ja TTKS-is.
Varu võib omandada kas selle väljaostmise teel EVK omandisse või sõlmitakse leping, mis
tagab võimaluse varu hilisemaks väljaostmiseks. Ehk varu moodustamise all mõeldakse ka varu
moodustamist delegeeritud varu põhimõttel. Kumba moodi varu omandatakse, otsustab EVK
13
iga varu puhul eraldi, olenevalt riskianalüüsist, majanduslikust mõistlikkusest ja Vabariigi
Valitsuse suunistest.
Varu moodustamisel juhindutakse riigihangete seadusest. Pärast varu moodustamist, kas
füüsilise või delegeeritud varuna, toimub varu haldamine kuni selle kasutusele võtmiseni. Varu
haldamiskuludeks võivad olla kõik kulud, mis kaasnevad varu hoidmise, kindlustamise,
kontrollimise, uuendamise, hooldamise jms-ga. Lisaks kaasnevad varu haldamisega ka EVK
kui varu haldaja tegevuskulud.
Üldjuhul on varu delegeeritud lepingute alusel varu hoidja omandis, kuid olenevalt kriisi
iseloomust, võib valitsus otsustada varu välja osta riigi omandusse ja varu jagamist kriisi kestel
ise korraldada. Tarneahela varustuskindluse suurendamiseks parendatakse teenuseid ettevõtjate
juures. Näiteks side- ja elektrivarustuskindluse tõstmisega seotud kulude kaasfinantseerimine
ettevõtetes, kes varu hoiavad või kelle teenuse toimepidevus tagab ka paljude teiste ettevõtete
toimepidevuse. Kulutuste tegemise vajaduse hindamisel arvestatakse teenuste ristsõltuvustega
ja sellest tulenevalt võib olla vajadus investeeringuteks ettevõtete teenuste toimepidevusse.
EVK tegevuskulud sisaldavad ka rahalisi vahendid IT-lahenduste arendamiseks, et tagada igal
ajahetkel varu hulgast ja kvaliteedist ülevaade. Liidestamine riigi poolsete asjakohaste
andmekogudega (nt tsiviiltoetuste register, ravimite registrid) mõeldakse läbi arendustööde
läbiviimise käigus.
Paragrahvi 181 lõikes 5 viidatakse VKVS-le, mis sätestab eraldi vedelkütusevaru
moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise tingimused. Vedelkütusevaru on
osa riigi tegevusvarust, kuid seda reguleerib eriseadus, mitte HOS-i 31 peatükk.
Vedelkütusevaru moodustamise regulatsioon järgib Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ, millega
kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265,
09.10.2009, lk 9–23) ning International Energy Agency (IEA) poolt seatuid nõudeid ning
sellepärast vedelkütusevaldkonna varu moodustamist on mõistlik ka edaspidi reguleerida
eriseaduses. Vedelkütusevaru moodustamise tingimusi ja rahastuse ülesehitust käesolev HOS
eelnõu ei muuda. OSPA nimetatakse ümber EVK-s ja äriühingu kohustusi laiendatakse.
Paragrahvi 181 lõikes 6 viidatakse TTKS-ile, mis sätestab eraldi tervishoiuteenuse
korraldamise varu moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise tingimused.
Tervishoiuvaldkonna varu on osa riigi tegevusvarust, kuid seda reguleerib eriseadus, mitte
HOS-i 31 peatükk. Tervishoiuteenuse korraldamine on SoM-i pädevuses, kes on määranud
Terviseameti tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku varu eest vastutavaks asutuseks.
Tulenevalt TTKS-st tervishoiuteenuse varuna ei käsitleta käsimüügiravimite (sh
retseptiravimite) ja –meditsiinitarvikute varusid. EVK hakkab tegelema seega ainult
elanikkonnale jaemüügina mõeldud käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja -
meditsiinitarvikute varu moodustamisega, haldamise ja kasutuselevõtu korraldamisega.
Paragrahv 182. Varu hoidmine
Paragrahvi 182 lõikes 1 sätestatakse, et varu tuleb hoida sellises kohas ja viisil, et alati oleks
võimalik tagada kauba kättesaadavus ja seda ka näiteks elektri- või sidekatkestuse korral. Varu
kasutusele võtmisel tuleb arvestada, et nii elutähtsate kui ka transpordisektori teenuste tase ja
kättesaadavus on keerulistes hädaolukordades piiratud. Hädaolukorra põhjustajaks võib olla
näiteks äärmuslikud ilmastikuolud, elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus, nakkushaiguse suur
levik, halvenenud julgeolek või siseturvalisus. Varu hoiulepingu või delegeeritud lepingu
sõlmimisel tuleb vastavad hoidmist, kvaliteedi tagamist ja kättesaadavust mõjutavad
tingimused kokku leppida.
14
Paragrahvi 182 lõikes 2 sätestatakse kohustus, et varu võib hoida Eestist väljaspool ainult juhul
kui Vabariigi Valitsus on selliselt otsustanud. Varu teises riigis hoidmine on võimalik, kui on
selgelt tagatud läbi riikidevaheliste kõrgetasemeliste kokkulepete varu kättesaadavus
tarneraskuste korral või eriolukordades. Vajadus teises riigis varu hoidmiseks võib tekkida, kui
Eestis puuduvad hoidmiseks vajalikud kvaliteetsed laod või hoidmine on liialt kulukas ja seda
olenemata sellest, kelle omandis on varu. Varu hoidmisel Eestist väljaspool on võimalik
sõlmida riikidevahelised lepped selle kättesaamiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Paragrahvi 182 lõikes 3 sätestatakse varu moodustamise kaks põhilist viisi. Parema
varustuskindluse tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu
olles ise varu omanik või tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus.
Otsuse varu moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK,
sealhulgas arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes tooduga.
Paragrahvi 182 lõikes 4 sätestatakse varu hoiulepingu põhilised tingimused, mis tuleb teenust
pakkuva ettevõtjaga kirjalikult kokku leppida. Leping peab tagama, et igal ajahetkel on
võimalik kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti. Seega on oluline teada, mis aadressil ja
millises laos varu on hoiustatud, millise tunnuse järgi on võimalik seda tuvastada ja millised on
varu hoiustamise vajalikud tingimused, et tagada selle pikaajaline kvaliteet. Varu uuendamise
täpsed tingimused tagavad ülevaate toodete kvaliteedist ja laoseisust. Hoiulepingus tuleb
kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise võimekus ja
seda piiravad tegurid. Varu kontrollimise tingimused peavad võimaldama igal ajahetkel varule
füüsilist ligipääsu ja ka läbi laohaldussüsteemide jälgida igapäevast laoseisu. Varu peab
vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele, et seda oleks võimalik kasutusele võtta.
Lepingus tuleb kokku leppida ka õiguskaitsevahendid juhuks, kui varu hoidja omapoolseid
kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Juhul kui varu hoidja tema
valduses olevat asja näiteks kasutab või muul viisil oma või kolmanda kasuks pöörab, on
võimalik kohaldada karistusseadustiku §-i 201.
Paragrahvi 182 lõikes 5 sätestatakse täpsemalt delegeeritud varu moodustamise mõiste.
Delegeeritud varu lepingu alusel ostab EVK teenuse pakkujalt kaupade suuremat Eesti sisest
laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus.
Delegeeritud varu moodustaja (ettevõtja, kelle omandis on varu) kohustuste hulka kuulub
muuhulgas ka varu uuendamine ja kvaliteetsete hoiutingimuste tagamine.
Paragrahvi 182 lõikes 6 sätestatakse delegeeritud varu lepingu põhilised tingimused, mis tuleb
lepingus kokku leppida lisaks hoiulepingu põhilistele tingimustele vastavalt eelnõu § 182
lõikele 4. Delegeeritud varu leping peab andma kindluse, et igal ajahetkel oleks võimalik kiire
varu omandamine ning varu vastaks nõuetele (nt ei tohi olla riknenud, ega aegunud). Varu
maksumuse kujunemine selle väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida
delegeeritud varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras.
Samuti tuleb delegeeritud varu lepingus kokku leppida õiguskaitsevahendid juhuks, kui varu
hoidja omapoolseid kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus.
Paragrahv 183. Varu kasutusele võtmine
Paragrahvi 183 lõikes 1 sätestatakse, et varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus,
kuna Vabariigi Valitsusel on tekkinud olukorrast keskselt parim ülevaade ja võib eeldada, et
varu kasutamise vajaduse ilmnemisel on olukorra lahendamise juhtimine liikunud selleks ajaks
ka Vabariigi Valitsuse tasandile, st ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade
15
tarneraskus, elutähtsate teenuste katkestus, halvenenud oluliselt elanike julgeolek või
siseturvalisus.
Paragrahvi 183 lõikes 2 sätestatakse, et kui olukorra iseloom vajab kiiret tegutsemist, on
võimalik otsustada varu kasutusele võtmine varu haldamise eest vastutaval ministril ning otsuse
võib teha ka ilma, et oleks välja kuulutatud hädaolukord või erikord. Käesoleva eelnõu § 5
punktiga 1 muudetakse VVS-i § 63 lõiget 1, mille kohaselt on eelnõu jõustudes riigi
tegevusvaru haldamine MKM-i valitsemisalas. Ministri otsust ei pea Vabariigi Valitsus eraldi
heaks kiitma, küll tuleb otsusest teavitada Vabariigi Valitsust viivitamatult. Samuti kui
tehniliselt ja ajaliselt on võimalik, siis kooskõlastatakse otsuse eelnõu alati otsust puudutavate
ministeeriumitega ning allorganisatsioonidega (nt Kaitseliit, Kaitsevägi, Päästeamet,
Terviseamet, Põllumajandus-ja Toiduamet). Paragrahvi 183 lõike 2 eesmärgiks on tagada
suurem paindlikkus ja operatiivsus olukorra lahendamisel. Näiteks vedelkütusevaru
kasutamiseks, kui halbade ilmastikuolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ja vajalik
on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele.
Vabariigi Valitsusele või ministrile sisendi varu kasutusele võtmiseks annab EVK juhtkond.
Vabariigi Valitsusel on võimalik ministri otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve
korras või peatada see vastavalt VVS-ile.
Paragrahvi 183 lõikes 3 sätestatakse, et varu kasutusele võtmise otsuses esitatakse, miks varu
kasutusele võetakse, milline varu ja mis ulatuses ning kuidas varu kasutusele võtmine
korraldatakse. Samuti tuleb fikseerida, kas ja kui kiiresti tuleb varu taastada. Vedelkütusevaru
kasutusele võtmisel tuleb kasutuselevõtmise otsuse sisustamisel juhinduda VKVS-e § 7 lõike 3
nõuetest.
Paragrahvi 183 lõikes 4 sätestatakse võimalus, et riigi tegevusvaru haldamise eest vastutav
minister võib kehtestada määruse, kus täpsemalt seatakse valdkonniti tingimused varu
kasutusele võtmisel. Käesoleva eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse VVS-i § 63 lõiget 1, mille
kohaselt on eelnõu jõustudes riigi tegevusvaru haldamine MKM-i valitsemisalas. Üldjuhul
toimub varu kasutusele võtmisel varu müümine turutingimustel või varu omanikuga eelnevalt
kokku lepitud tingimustel, kuid vajadusel võib Vabariigi Valitsus või minister varu kasutusele
võtmise otsuses varu müümisel hinnastamise reeglid ja jagamise põhimõtted ette kirjutada.
Olenevalt aga valdkonnast võib olla vajalik juba ette määrusega täpsemalt sätestada kellele, mis
hinnaga ja mis tingimustel on võimalik varu omanikul kaupa realiseerida või kasutusse anda.
Määruse kehtestamise eesmärgiks on vähendada kaupade massilist kokkuostmist ja hinnaga
manipuleerimise riski olukorras, kus nõudlus ületab oluliselt pakkumist.
Paragrahv 184. Varu andmed ja statistiline kokkuvõte
Paragrahvi 184 lõikes 1 sätestatakse, et EVK-l peab olema varu kohta igal ajahetkel ülevaade.
Pideva ülevaate olemasolu varust ja valdkonna varustuskindlusest ning ettevõtete teenuste
toimepidevusest tagab efektiivsema varu moodustamise ülesehituse ja kiirema hädaolukorra
lahendamise.
Paragrahvi 184 lõikes 2 sätestatakse, mis teavet tuleb EVK-l igal aja hetkel varu kohta omada.
Täpne ülevaade lihtsustab varu kiiret kasutusele võtmist ja aitab kiiresti avastada rikkumisi, kui
on toimunud varu omavoliline kasutamine või ei ole tagatud varu kvaliteet.
Paragrahvi 184 lõige 3 kohustab EVK-d esitama varu eest vastutavale ministrile kaks korda
aastas kokkuvõtlikke ülevaateid varu koosseisu kohta. Nii on tagatud piisavalt sage ja selge
perioodiline info edastamine. Lisaks on ministeeriumi esindaja kaasatud ka EVK poolt
loodavatesse valdkondlikesse töörühmadesse ja seeläbi omab alati jooksvalt infot varu
16
hoidmise kohta. Regulaarse info vahetamiseks on olemas ka EVK-l nõukogu tasand. Vajadusel
võib MKMi nõudmisel küsida täiendavat või sagedasemat infot varu kohta.
Paragrahv 185. Varu uuendamine ja vähendamine
Paragrahvis 185 sätestatakse, et varu haldaja omandis oleva varu müümisel, mis on seotud
varu uuendamise või vähendamisega, tuleb otsida turult parimat hinda. Oluline on tagada, et
riigiettevõtjana varu uuendamisel või vähendamisel ei tehta alapakkumisi ega kasutata turul
domineerivat positsiooni. Varu uuendamiseks loetakse olukorda, kui varu müümisel on
otsustatud ka varu uuesti moodustamine. Varu vähendamisel väheneb varu kogus ja ei ole
otsustatud samal ajal vähendatud koguse taastamine uuema kaubaga. Varu vähendamise
vajadus võib tuleneda muutunud hädaolukorra riskianalüüsidest. Varu vähendamine võib
toimuda ka samaaegselt varu kasutusele võtmisega ja sellisel juhul võib olla põhjendatud varu
realiseerimine turuhinnast madalama hinnaga.
Paragrahv 186. Teabe saamise õigus
Paragrahvi 186 sätestatakse alused EVK-le teabe andmiseks, mis on vajalik varustuskindluse
suurendamiseks, varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks. Kuna EVK on
äriühing, siis on võimalused teabe saamiseks riigiasutustelt piiratud. Üldjuhul võib EVK vajada
enda kohustuste täitmiseks teiste riigiasutuste analüüse, uuringuid ja statistilisi kokkuvõtteid,
mis on asutusesisese kasutuse piiranguga. Vedelkütuse valdkonnas toimub tihe koostöö Maksu-
ja Tolliametiga ning Statistikaametiga. Muu varu haldamisel tuleb EVK-l lisaks kindlasti
koostööd teha ka erinevate ministeeriumitega, KOV-ide, Terviseameti, Ravimiameti,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Näiteks
suhtlemisel pankrotistunud teenuse osutajaga, võib olla vajalik ka andmete vahetamine avalik-
õigusliku ameti kandjaga, kelleks on kohtutäiturid. Andmete edastamisel ja kasutamisel tuleb
lähtuda isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ning riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadusest.
Eelnõu § 1 punkti 21 kohaseltHOS-i § 34 lõike 4 sõnastust tulenevalt kriisireguleerimise
kavandamise ja koordineerimise ülesannete üleviimisega Siseministeeriumist
Riigikantseleisse. Kehtiva seaduse kohaselt teeb Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise
ettepaneku Vabariigi Valitsusele kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister.
Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse ettepanek riigikaitse korraldamise valdkonna eest
vastutava ministriga. Muudatuse kohaselt jäetakse sätte sõnastusest välja viide
kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutavale ministrile ning muudetud sõnastuse
kohaselt saab ettepaneku kaasamiseks esitada iga minister, kelle vastutusvaldkonnas on
kaasamine vajalik. Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse see ka edaspidi riigikaitse
korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga.
Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt muudetakse HOS-i § 40 lõiget 6. Kui kehtiva HOS-i kohaselt
pidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud asutus edastama
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani teadmiseks Siseministeeriumile, siis eelnõu kohaselt tuleb
need edastada Riigikantseleile vastava nõude esitamisel.
Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt tunnistatakse kehtetuks üldine järelevalvepädevus, mis seni oli
Siseministeeriumil. Siseministeerium teeb kehtiva HOS-i järgi haldusjärelevalvet erinevate
hädaolukordade ennetamise, valmistumise ja lahendamise nõuete täitmise üle. Näiteks peab
Siseministeerium HOS-i § 45 lg 1 punkti 1 alusel tegema haldusjärelevalvet elutähtsa teenuse
korraldava asutuse (edaspidi ETKA) ülesannete täitmise, hädaolukorra riskide hindamise,
hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise, riskikommunikatsiooni korraldamise,
kriisireguleerimisõppuste korraldamise ning muude HOS-is või selle alusel kehtestatud
17
õigusaktide täitmise üle. Funktsiooni liikumisel Riigikantseleisse muutub Siseministeeriumi
puudutav säte kehtetuks. Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (VVS § 93
lg 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (VVS § 93 lg 4). Vabariigi Valitsus valvab
ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 94 lg 1) ning
minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste
ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 95 lg 1). Seega Sotsiaalministeeriumi, MKM-i kui
ETKA kohustuste täitmise üle saab jätkuvalt järelevalvet teha teenistusliku järelevalve sätete
alusel. Eesti Panga seaduse § 9 lg 1 kohaselt teeb Eesti Panga kui ETKA kohustuste täitmise
üle ka täna järelevalvet Eesti Panga Nõukogu. Täiendava pädevuse mõnele muule
haldusorganile andmine ei ole kooskõlas Eesti Panga seadusega.
Kohaliku omavalitsuse üksuste üle jääb eelnõu kohaselt järelevalvet tegema Päästeamet, kes
kehtiva HOS-i § 45 lg 2 alusel Siseministeeriumilt saadud volituse alusel seda ka hetkel teeb.
Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt tunnistatakse HOS-i § 45 lõike 1 punkt 2 kehtetuks, kuna viide
HOS-i riigi tegevusvaru §-le 11 kustutatakse. MKM teeb äriühingu ehk varu haldaja üle
järelevalvet vastavalt äriseadustikule. Lepinguliste suhete kontrollimisel tuleb juhinduda
võlaõigusseadusest.
Eelnõu § 1 punktide 25 ja 26 kohaselt tuuakse Päästeameti järelevalvepädevus seaduse
tasemel üheselt välja, kuivõrd järelevalvepädevust ei saa enam määrata Siseministeerium.
Samas Päästeameti jaoks ei ole tegemist uue ülesandega, kuna juba praegu täidab Päästeamet
neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel. Täpsemalt teeb Päästeamet järelevalvet järgmiste
HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:
HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;
HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevuse kokkuvõtte ja järgmise
aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;
HOS-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
kehtestamine määrusega;
HOS-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamine;
HOS-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine;
kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine.
§ 2. Kaitseliidu seaduse muutmine
Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse KaLS-i § 4 lõike 2 punkti 6. Kehtiva KaLS-i § 4 lõike 2 punkti
6 kohaselt saab Kaitseliitu vajaduse korral kaasata politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi
PPVS) § 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete
täitmisse. Eelnõu kohaselt muudetakse HOS-i § 16 lõike 3 sõnastust selliselt, et edaspidi
korraldab ulatuslikku evakuatsiooni PPA asemel Päästeamet. Kuivõrd eelnõu kohaelt läheb see
ülesanne PPA-lt Päästeametile, siis tuleb vastavalt täpsustada ka kaasamise alust KaLS-s.
Kaitseliitu ei kaasata enam HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei ülesannete täitmisse, see
ülesanne on edaspidi Päästeametil ja Päästeamet vajadusel kaasab evakuatsiooni läbiviimisesse.
Muudatus ei ole sisuline, vaid tagab vajaliku õigusselguse.
§ 3. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine
Sarnaselt eelnõu §-ga 2 muudetakse eelnõu §-ga 3 ka KKS-i. Kehtiva KKS-i § 4 lõike 12 punkti
3 kohaselt saab Kaitseväge vajaduse korral vahetu sunni kohaldamise õiguseta kaasata PPVS-i
18
§ 3 lõike 1 punktides 1, 4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud politsei
ülesannete täitmisse. Eelnõu kohaselt muudetakse HOS-i § 16 lõike 3 sõnastust selliselt, et
edaspidi korraldab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimist PPA asemel Päästeamet. Kuivõrd
eelnõu kohaselt läheb korraldamise ülesanne PPA-lt Päästeametile, siis tuleb muuta ka vastavat
kaasamise alust KKS-is. Kaitseväge ei kaasata enam HOS-i § 16 lõikes 3 sätestatud politsei
ülesannete täitmisse, vaid tegemist on Päästeameti ülesandega ning Päästeamet kaasab
vajadusel Kaitseväe oma ülesannete täitmisesse. Muudatus tagab vajaliku õigusselguse.
§ 4. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Paragrahvi 52 lõike 1 punktis 2 ja § 56 lõike 1 punktis 11 täpsustatakse viidet uuele HOS-i
riigi tegevusvaru regulatsioonile § 181 lõikes 1. SoM-i haldusalas olev tervishoiuvaldkonna
varu on jätkuvalt üks osa riigi tegevusvarust. Tervishoiuvaldkonna varu moodustamise,
haldamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab sotsiaalminister.
§ 5. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt muudetakse VVS-i § 63 lõike 1 sõnastust.
Paragrahvi 63 lõikes 1 laiendatakse MKM-i volitusi, lisades riigi tegevusvaru haldamise
kohustuse. Sellisena on üheselt arusaadav riigi tegevusvaru moodustamise eest vastutav
ministeerium. Vastavalt TTKS-ile vastutab tervishoiuvaldkonna varu moodustamise,
haldamise ja kasutuselevõtmise eest jätkuvalt SoM, kuid ei ole välistatud tulevikus ka
tervishoiuvaldkonna varu moodustamise üleminek EVK-sse, kui see on mõistlik.
Riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu moodustamise ülesehitust ja
kohustatud osapooli vastavalt riigikaitseseaduse § 5 lõikele 4 ei muudeta ning sellise varu
tagamine jääb endiselt ministeeriumite haldusalasse vastavalt valdkonnale.
Eelnõu § 5 punktide 2 ja 3 kohaselt tehakse muudatused VVS-s, mis on seotud
kriisireguleerimise kavandamise ja koordineerimise ülesannete üleviimisega
Siseministeeriumist Riigikantseleisse. VVS-i § 1 lõike 2 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus
täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning VVS-i § 39 lõike 3 kohaselt on
valitsusasutuseks ka Riigikantselei. VVS-i § 66 lõike 1 kohaselt on Siseministeeriumi
valitsemisalas mh ka riigi kriisireguleerimise arengu kavandamine ja koordineerimine. Kuivõrd
kriisireguleerimise kavandamine ja koordineerimine viiakse eelnõu kohaselt Vabariigi
Valitsuse juures oleva Riigikantselei pädevusse, siis tuleb sellest tulenevalt muuta ka VVS-i §
66 lõiget 1 ja vastav ülesanne sealt välja jätta. VVS-i § 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14,
mille kohaselt töötab Riigikantselei edaspidi välja riigi kriisireguleerimispoliitikat ja
koordineerib selle elluviimist.
Eelnõu kohaselt pannakse Riigikantseleile sisuvaldkonna koordineerimise ülesanne. Lisaks
nimetatud ülesandele on VVS-i § 77 lõike 1 kohaselt Riigikantselei ülesandeks ka mitmete
teiste sisuvaldkondade koordineermine, näiteks sama lõike punktis 13 toodud riigikaitse
planeerimine, täidesaatva riigivõimu asutuste tegevuse koordineerimine riigikaitse arendamisel
ja korraldamisel ning psühholoogilise kaitse korraldamine. Samas ei täpsusta seadus
Riigikantselei pädevust oma ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide väljatöötajana. Seetõttu
täiendatakse VVS-i § 77 lõiget 1 punktiga 15, mille kohaselt valmistab Riigikantselei ette oma
ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõud.
Riigikantselei on valitsust kui tervikut toetav asutus ja sellest tulenevalt toetab valitsust kõiki
või mitut valitsemisala hõlmava poliitika planeerimisel ja koordineerimisel. Kriisireguleerimise
näite puhul tähendab see, et sellealase poliitika väljatöötamise ja elluviimise koordineerimise
saab anda Riigikantseleile, kuna tegemist on mitut valitsemisala hõlmava valdkonnaga (SiM,
19
KaM, MKM jne). Nimetatud juhul ei ole võimalik rääkida ühe ministeeriumi valitsemisalast
ega ka ühest asjaomasest ministrist. Poliitika koordineerimine tähendab muuhulgas õigusaktide
eelnõude väljatöötamist. Kui kriisireguleerimise kui valitsemisalade ülese valdkonna
koordineerimise ülesanne on Riigikantseleil, toob see kaasa muuhulgas ka vastavate eelnõude
väljatöötamise vajaduse. Vastavalt põhiseadusele ei ole Riigikantselei ministeerium ja
riigisekretär ei ole valitsuse liige. Seega esitab seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele
peaminister, kes on valitsuse liige ja kellel on õigus esitada valitsusele otsustamiseks
ettepanekuid ning keda teenindab Riigikantselei. Peaministri ülesandeks on antud eelnõuga
seoses ka valitsuse esindamine Riigikogus. Ühtlasi tähendab see peaministri poliitilist vastutust
valdkonna seadusloome eest. Peaminister on ka juba hetkel valdkonnaülese poliitika
eestvedajana käinud Riigikogus tutvustamas Eesti julgeolekupoliitika aluseid ja riigi pikaajalist
arengustrateegiat Eesti 2035.
Põhiseadus keelab anda Riigikantseleile mõne valitsemisala korraldamist (PS § 94). Seega ei
ole Riigikantseleil võimalik valdkonna poliitikat ellu viia ning tema haldusalasse ei saa tuua
ühtegi asutust, kellel on kriisireguleemise poliitika elluviimise pädevus. Eelnõuga kavandatud
õigusloome (õigusakti eelnõu väljatöötamise) pädevuse andmine ei tähenda aga valitsemisala
korraldamise pädevuse andmist Riigikantseleile.
Põhiseadus sätestab määrusandluse kui haldusest väljapoole suunatud õigusaktide andmise.
Põhiseaduse kommentaaride kohaselt on ministritel peamine roll oma valdkonna poliitika
kujundamisel, kuid samas on ka peaministril võimalus osaleda valitsusele esitatavate
ettepanekute väljatöötamisel ja vajadusel ise olulisi algatusi teha (PS § 96 lg 2). Põhiseadus ega
ka kommentaarid ei selgita, mida olulise algatuse all silmas peetakse. Kuna PS § 96 lg 2 käsitleb
valitsusele esitatavaid eelnõusid, sama paragrahvi lõige 3 peab silmas valitsuse määrusi, tuleb
eeldada, et olulise algatuse all peetakse muuhulgas silmas seda, et lisaks ministritele võib ka
peaminister esitada istungile otsustamiseks valitsuse määruse eelnõu. Seega on peaministri
pädevuses esitada istungile näiteks määruse eelnõu, mis hõlmab mitme ministri juhtimisele
kuuluvat valitsemisala. Nimetatud ministrid on sellisel juhul PS § 94 mõistes asjaomased
ministrid, kes annavad määrusele allkirja ehk alla kirjutab see minister (või ministrid), kelle
vastutusvaldkonda eelnõu enim puudutab (PS § 96 lg 3 ei nõua, et selle sama eelnõu on ka ette
valmistanud ja esitanud valitsusele allkirjastav minister). Tuleb märkida, et põhiseadus ei keela
peaministril esitada määruse eelnõu ka juhul, kui see hõlmab ühe ministri vastutusvaldkonda,
kui peaminister peab selle esitamist oluliseks. Sel juhul allkirjastab asjaomase ministrina
määruse minister, kelle vastutusvaldkonda määrus puudutab. Eelnõu valitsusele otsustamiseks
esitamine peaministri poolt ei tähenda, et ministritel ei oleks võimalus osaleda eelnõu
ettevalmistamisel ja kooskõlastamisel, samuti ei välista see ministrite hääleõigust ja osalemist
otsuste tegemisel.
Vastavalt PS §-le 94 on ministri määruse andmine seotud ministri valitsemisala korraldamisega,
mis tähendab, et ministri määruse saab anda asjaomane minister juhitava valitsemisala piires.
Kriisireguleerimise näite puhul saab anda ministri määruse näiteks siseminister, kui seadusest
tuleneva volitusnormi kohaselt tuleb anda ministri määrus ning tegemist on
kriisireguleerimisega seotud Siseministeeriumi valitsemisala puudutava teemaga. Kuna
kriisireguleerimise puhul on tegemist valdkonnaülese temaatikaga, on ministri määruse
andmise vajadus vähetõenäoline.
§ 6. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. Lähtudes vedelkütusevaru seaduses
sätestatud kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise ja haldamise eesmärgist,
mille alusel tuleb tagada energiatoodete kogus, mis tagaks riigi varustuskindluse kõrge taseme,
on põhjendatud loobuda kohustusliku raske kütteõli varu hoidmisest. Raske kütteõli
20
kohustusliku varu hoidmine on muutunud riigi varustuskindluse tagamise vaates ebaoluliseks,
kuna selle kütuseliigi sisetarbimine on viimastel aastatel märkimisväärselt langenud ning pole
alust arvata, et sisetarbimine võiks lähitulevikus taas suureneda. Raske kütteõli kasutamise
vähenemise üks põhjustest on seotud kütuseliigi peamise kasutusalaga väikese võimusega
katelseadmetes. Soojusenergia tootmisel on viimastel aastakümnetel mindud üle kas kohalikele
taastuvatele kütustele, gaaskütustele või on raske kütteõli asendatud põlevkivikütteõliga.
Seetõttu on kohustusliku raske kütteõli 90-päevasele tarbimismahule vastav varu langenud alla
1000 tonni taset. Võrdluseks: riigi mootoribensiini kohustusliku varu minimaalne tase on 60
tuhat tonni ja diislikütusel 160 tuhat tonni. Raske kütteõli asemel on võimalik edukalt kasutada
diislikütust. See tähendab, et ka edaspidi on raske kütteõli tarneraskuste korral võimalik tagada
rasket kütteõli kasutavate tarbijate toimetulek pakkudes neile varudest tarbimiseks diislikütust.
Siseriiklikult tarbitud raske kütteõli varumakse määr võrdsustub diislikütuse varumakse
määraga ehk isikud, kes on kohustatud raske kütteõli tarbimisse lubamisel maksemäära tasuma,
tasuvad edaspidi diislikütuse varumakse määra. Kehtivate varumaksemäärade kohaselt tooks
selline muutus kaasa varumaksemäära ligikaudu kahekordse langemise tasemelt 10 eurot
tarbimisse lubatud 1000 tonni kohta 3,7-le eurole tarbimisse lubatud 1000 liitri kütuse kohta.
Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja tekib viide eelnõu HOS-i § 181 lõikele 1, kus sätestatakse
asutus, mis vastutab varu moodustamise, haldamise ja varu kasutusele võtmise korraldamise
eest.
Paragrahvi 7 lõike 2 tekst asendatakse viitega HOS-i § 183 lõigetele 1 ja 2, kus sätestatakse,
kes otsustab varu kasutusele võtmise. Pikem selgitus on toodud eelnõu § 183 lõigete 1 ja 2
selgituse juures eespool.
Paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatava lauseosa sõnastus muudetakse, kuna varu kasutusele võtja
määratakse edaspidi HOS-i § 183 lõigete 1 või 2 kohaselt. Lõike sisu (loetelu), mida varu
kasutuselevõtmise korraldus või käskkiri peab sisaldama, ei muudeta. Vedelkütusevaru
moodustamise regulatsioon järgib Euroopa Liidu direktiivi 2009/119/EÜ ning International
Energy Agency (IEA) poolt seatuid nõudeid ning sellest tulenevalt tuleb vedelkütusevaru
kasutusele võtmisel kasutuselevõtmise otsuse sisustamisel juhinduda VKVS-i § 7 lõike 3
nõuetest.
Paragrahvi 7 lõigetes 4, 6, 7 ja 8 asendatakse „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „varu kasutusse
võtmise otsustaja“, kuna lisaks Vabariigi Valitsusele on edaspidi õigus varu kasutusele võtta ka
ministri tasemel vastavalt HOS-i § 183 lõikele 2. Selline vajadus võib tekkida näiteks, kui
halbade ilmastikuolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ning vajalik on kiiresti tagada
kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele.
Paragrahv 14. Erisused varu haldaja tegevuses
Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse, kuna loodava EVK kohustused laienevad ja see toob kaasa
praktilise vajaduse laiendada ka nõukogu koosseisu.
Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et EVK nõukogus peab vähemalt üks nõukogu
liige olema nimetatud vedelkütusevarumakse maksjate esitatud kandidaatide hulgast.
Arvestades kütusevaldkonna toimepidevuse suurt mõju majandusele ja vedelkütusevaru
rahastamist läbi kütuseettevõtjate makstava varumakse, on ka edaspidi peale EVK loomist
vajalik vähemalt ühe vedelkütusevaldkonna esindaja olemasolu nõukogus. Vedelkütuse
valdkonna esindaja kandidaadi valib kütuse müüjaid ühendav organisatsioon, milleks täna on
Eesti Õliühing.
21
Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et juhul kui kütuse valdkonna esindajad ei soovi
oma liiget EVK nõukokku määrata, siis see koht ei pea jääma tühjaks ja sel juhul valib kõik
nõukogu liikmed majandus- ja taristuminister.
Paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 2 on ebavajalik, kuna nimetatud
viide riigivaraseaduse erisusele on kaasajastatud eelnõu §14 lõikes 4. Paragrahvi 14 lõige 3
asendatakse eelnõukohaselt § 14 lõikega 1, kuna on võimalik vedelkütuse valdkonna esindajate
arvu vähenemine EVK nõukogus kahelt liikmelt ühele.
Paragrahvi 14 lõikes 4 kaasajastatakse viidet riigivaraseaduse § 80 lõikele 2, kuna 16.07.2017
riigivaraseaduse muudatuste käigus muutusid kehtetuks viited riigivaraseaduse § 81 lõigetele 2
ja 3. Vedelkütusevaldkonnast nõukogu liige ettevõtjana, kes igapäevaselt tegutseb vedelkütuse
turul hoiustaja, müüja või ostja rollis, satub tahes tahtmata huvide konflikti EVK ärihuvidega.
EVK juhtkond peab tagama edaspidi, nagu see on täna ka OSPA nõukogus, et vedelkütuse
esindajast nõukoguliige ei omaks oma positsioonist tulenevalt eeliseid hangetel osalemiseks.
See tähendab, et nõukogus saab arutada hangetega seoses vaid avalikult kättesaadavat infot ja
täpsemad hangetega seotud arutelud toimuvad hankekomisjonis ilma hankega seotud ettevõtte
esindaja ligipääsuta.
Paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks, kuna karistuse varu omastamise eest sätestab
karistusseadustiku § 201.
Eelnõu §-ga 7 sätestatakse eelnõu jõustumine.
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.
Eelnõu § 1 punktid 3–7, 11–14, 18 ja 19, 21–23, 25 ja 26 ning § 5 punktid 2 ja 3 jõustuvad
2021. aasta 1. juulil (vt selgitust seletuskirja osas 9).
Eelnõu § 1 punktid 10, 15–17 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril (vt selgitust
seletuskirja osas 9).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu need on defineeritud eelnõuga
muudetavates seadustes. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutatava
terminoloogiaga.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.
Riigiabi olemasolu on analüüsitud kahel tasandil.
1. Kas AS Eesti Varude Keskus on riigiabi saaja?
Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punki 17 kohaselt: „Aluslepingu artikli 107 lõiget 1
ei kohaldata, kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike
ametiasutustena. Üksust võib lugeda avalikku võimu teostavaks juhul, kui asjaomane
tegevusala on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma
olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest. Üldjuhul ei loeta
majandustegevuseks tegevusalasid, mis on olemuslikult riikliku ametiasutuse eelisõiguste osa
ja milles osaleb riik.“. Samuti selgitab riigiabi mõiste teatise punkt 18: „Kui avalik-õiguslik
üksus tegeleb majandustegevusega, mida on võimalik käsitada avaliku võimu teostamisest
eraldiseisvana, siis tegutseb see üksus majandustegevust puudutavas osas ettevõtjana. Samas
22
sel juhul, kui seda majandustegevust ei saa käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana,
kujutavad kõik kõnealuse üksuse tegevused endast avaliku võimu teostamisega seotud tegevusi
ning ei kuulu seetõttu ettevõtja mõiste hulka.“.
EVK tegeleb riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmisega. Asutuse
ülesanded on sätestatud seaduses ja varu saab kasutusele võtta vaid Vabariigi Valitsuse või
ministri otsuse alusel. Tegemist on ühe riigile olulise julgeolekualase võimekuse tagamisega.
EVK tegevust ei saa käsitleda eraldiseisvana ilma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseta.
Sellest tulenevalt on täidetud riigiabi mõiste teatise punktis 17 ja 18 sätestatud tingimused, st
EVK tegevust saab lugeda avaliku võimu teostamiseks ja tema majandustegevust ei saa
käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana. Seega EVK ei ole ettevõtja, mistõttu ei
laiene talle Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 ja seega ei ole tema
rahastamise puhul tegemist riigiabiga.
2. Kas ettevõtted, kellega EVK sõlmib varu moodustamise, haldamise ja kasutamisega
seotud lepingud, on riigiabi saajad?
Riigiabi mõiste teatise punkti 89 kohaselt: „Kui varade, kaupade ja teenuste müük ja ost (või
muu sellega sarnane tehing) tehakse, järgides konkureerivat, läbipaistvat, piisavalt hästi
avalikustatud, mittediskimineerivat ja tingimusteta hankemenetlus ning kooskõlas ELTL
riigihankepõhimõtetega, võib eeldada, et need tehingud vastavad turutingimustele.“. Tehingu
tegemine turutingimustel välistab majandusliku eelise. EVK teeb varusid moodustades,
uuendades, müües või kasutusele võttes alati hankeid, juhindudes pakkumiskutse koostamisel
riigihangete seaduses nimetatud põhimõtetest ning alati eeldatakse hankest mitme pakkuja
osavõttu. Arvestades eeltoodut ei saa ettevõtja, kellega varu moodustamiseks, haldamiseks või
muu teenuse osutamiseks leping sõlmitakse, eelist ja seega on täitmata üks riigiabi
kriteeriumidest ning tegemist pole riigiabiga.
6. Seaduse mõjud
6.1 Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatused
Muudatusega koondatakse erinevad kriisideks valmistumisega seotud tegevused ühte kohta –
Siseministeeriumist Vabariigi Valitsuse juurde Riigikantseleisse. HOS-i muutmise seaduse
rakendamine ei too kaasa:
1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju;
2) mõju majandusele;
3) mõju elu- ja looduskeskkonnale ega
4) mõju regionaalarengule.
Seaduse muudatuste rakendumisel on eelkõige mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning
riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele.
6.1.1 Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Riigikogu, ministeeriumid, asutused ja
organisatsioonid, kes osalevad erikorra lahendamisel
Muudatusel on otsene mõju neile asutustele, kes osalevad hädaolukorraks või kaitseolukorraks
valmistumisel või selle lahendamisel. Muudatus annab võimaluse tegeleda edaspidi üheaegselt
nii hädaolukorraks kui ka kaitseolukorraks valmistumisega. See omakorda võimaldab paremini
23
koordineerida eri asutuste tööd ning tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut mistahes
üleriigilise mõjuga kriisiolukorraks. Samuti aitab muudatus tõsta riigi valmisolekut
kriisiolukordi lahendada.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal (väike) ja muudatusel on positiivne mõju –
ühtne terviklik lähenemine olukorrale toetab riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist.
Samuti toetab osapoolte ülesannete ja rollide täpsustamine kriisiolukorras suhtlemist meie
partneritega välisriikides, kuna on lihtsam selgitada osapoolte rolli kriisiolukorras. Muudatuse
mõju ulatus ja sagedus ei muutu, kuna muudatuse tulemusel muutub vaid koordineerivat rolli
täitev asutus.
6.1.2 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV-i asutuste korraldusele
Mõju sihtrühm (A): ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes osalevad hädaolukorraks
valmisoleku tõstmisel ja erikorra lahendamisel
Mõju avaldub neile asutustele, kellele on HOS-i alusel pandud ülesandeks osaleda
hädaolukorraks valmisoleku tõstmisel ja erikorra lahendamisel. Need asutused on järgmised:
hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on Päästeamet, PPA, Riigi
Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet;
hädaolukorra lahendamise plaanide koostamist juhivad Päästeamet, PPA, Terviseamet,
Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet ja
Kaitsepolitseiamet;
hädaolukorra riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused on PPA,
Päästeamet, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Kaitsepolitseiamet, Riigi
Infosüsteemi Amet ja Terviseamet ning MKM, SoM, Eesti Pank ja kohaliku
omavalituse üksused, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja
kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku;
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused on MKM, SoM, Eesti Pank ning
kohaliku omavalitsuse üksused.
Sihtrühma suurus on väike, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste hulka arvestades
vähem kui 5%.
Muudatuse tulemusel läheb asutuste tegevust koordineeriv roll Siseministeeriumilt üle
Riigikantseleile. Töökorraldus muutub viiel teenistujal, kes liiguvad Siseministeeriumist
Riigikantseleisse. Muudel asutustel töökorraldus ei muutu. Muudatusel on oluline positiivne
mõju, kuna keskne tegevuste koordineerimine annab võimaluse ühendada kriisireguleerimise
laiapindse riigikaitse raames tehtavaga ning vähendada seeläbi nii ülesannete dubleerimist kui
ka sellega kaasnevat töökoormust.
Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna vastutavad asutused puutuvad hädaolukorraks
valmistumisega seotud tegevustega kokku regulaarselt. Samas ei ole tegemist asutuste jaoks
uute ülesannetega. Muudatus ei nõua sihtrühmalt oma käitumise muutmist.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kriisideks valmistumisega seotud tegevuste
koondamisel Riigikantseleisse on madal (väike). Siseministeeriumist Riigikantseleisse
teenistusse asuvad ametnikud tegelevad poliitika kujundamisega, so andmete analüüsimise,
juhendmaterjalide koostamise, koolitamise jms-ga, kuid ei tegele kriisiolukordade
lahendamisega. Riskide maandamiseks ja võimaliku segaduse vältimiseks on planeeritud
töötajate tööülesannete järk-järguline muutumine vastavalt protsesside ühendamise
võimalustele (seni töötajate esmased tööülesanded ei muutu).
24
Mõju sihtrühm (B): Päästeamet
Kavandatav muudatus (kohalikele omavalitsustele pandud kriisireguleerimisülesannete
täitmise üle järelevalve teostamine) puudutab Päästeametit, kuid ei ole Päästeameti jaoks uus
ülesanne, kuna juba praegu täidab Päästeamet neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel.
Päästeamet teeb praegu järelevalvet järgmiste HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:
HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;
HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõtte ja
järgmise aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;
HOS-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
kehtestamine määrusega;
HOS-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamine;
HOS-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine;
kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine.
Kriisireguleerimise ülesannetega on Päästeametis hetkel seotud 64 inimest (3% kõikidest
Päästeameti töötajatest)5. Seega võib mõjutatud sihtrühma lugeda väikeseks.
6.2 Muudatused seotud ulatusliku evakuatsiooni korraldamisega
Kehtiva HOS § 16 kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni PPA. Eelnõu kohaselt toimub
ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande üleandmine PPA-lt Päästeametile. Seejuures
jääb PPA jätkuvalt toetama ulatusliku evakuatsiooni ülesande täitmist ja PPA-le säilitatakse
KorS-is sätestatud meetmete kohaldamise õigus. Samade meetmete kohaldamise õigust
laiendatakse ka Päästeametile kui ulatuslikku evakuatsiooni korraldavale asutusele.
6.2.1 Muudatuse sihtrühm
Muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühm on Päästeamet ja PPA:
1) Päästeamet: Päästeameti u 2200 teenistujast on enim mõjutatud need, kes hakkavad
korraldama planeerimist ja ettevalmistamist (3 teenistujat) ning tagavad valmisoleku (u
25 teenistujat) ulatusliku evakuatsiooni ülesande täitmisel – antud numbrid jagunvad
ameti peamaja ja päästekeskuste vahel. Samas mõjutab muudatus kaudselt kõiki neid
Päästeameti teenistujad, kes kriisi ajal hakkavad vajaduse korral osalema ulatusliku
evakuatsiooni elluviimisel;
2) PPA: PPA u 5500 teenistujast mõjutavad muudatused otseselt neid, kes tagavad
valmistumise, kokku ca 5 teenistujat. Kaudselt mõjutab muudatus teenistujaid, kes
vajaduse korral hakkavad osalema ulatusliku evakuatsiooni elluviimisel;
Muudatusest otseselt mõjutatud isikute arv sihtrühmas on väike, arvestades ulatusliku
evakuatsiooniga seotud osaliste arvu ning avaliku sektori teenistujate koguarvu.
Muudatusest kaudselt mõjutatud sihtrühma moodustavad ulatusliku evakuatsiooni
korraldamisel ja elluviimisel osalevad muud asutused ja isikud ning kriiside lahendamist
juhtivad asutused. Täpsemalt KOV üksused (79), Häirekeskus, Justiitsministeeriumi
vanglateenistus, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Sotsiaalkindlustusamet,
Terviseamet, Transpordiamet, Kaitseliit (sh Naiskodukaitse), Eesti Punane Rist,
Siseministeeriumi haldusala jm vabatahtlikud, psühhosotsiaalse kriisiabi osutajad ning muud
5 Päästeameti aastaraamat 2018. Kättesaadav: https://www.rescue.ee/files/2019-04/1555570808_pa-aastaraamat-2018-final-
est-17042019.pdf
25
osalised. Konkreetset isikute arvu muudatusest kaudselt mõjutatud sihtrühmas välja ei tooda,
sest muudatus ei too neile kaasa olulist töökorralduse muutust.
6.2.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Muudatused mõjutavad eelkõige sihtrühma
sisemist korraldust ning asutustevahelisi pädevusi ja koostööd. Suurimat mõju avaldab
muudatus Päästeametile kui edaspidi ulatusliku evakuatsiooni korraldamise eest vastutavale
asutusele, tähendades ülesande lisandumist ja selle täitmiseks vajaliku võimekuse loomist. See
hõlmab Päästeameti enda võime arendamist, ülejäänud sihtrühma tegevuse koordineerimist,
koolituste korraldamist (erimeetmete kohaldamine), varuga seotud tegevusi, lepingute
sõlmimist vahendite kaasamiseks ja teenuste tagamiseks, elanike ettevalmistamist, vastava
plaani koostamist, vajalike juhendite koostamist jm vajalikku. Mõju Päästeameti lisanduvale
töökoormusele on aga kokkuvõttes väike, sest juba praegu on Päästeamet korraldanud
päästesündmustel evakuatsiooni objektidelt ning ulatusliku evakuatsiooni lisandumisel saavad
Päästeameti u 2200 teenistujast mõjutatud eelkõige need, kes hakkavad vahetult tegelema
ulatusliku evakuatsiooni võime loomisega.
PPA toob muudatus kaasa kohustuse vähenemise ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel, sh
läbiviimisel, sest peavastutus liigub Päästeametile, võimaldades rohkem ressurssi suunata
sündmuste lahendamisele ja muude ülesannete täitmisele. Negatiivse iseloomuga mõjud
puuduvad. Sellel on positiivne mõju eelkõige politsei tegutsemise võimele kriiside ajal, kuivõrd
politseil on kõikide hädaolukordade ja muude kriiside lahendamisel oluline roll, näiteks avaliku
korra tagamisel, liikluse korraldamisel, liikumise piiramisel, isikute kinnipidamisel jmt, sh
tegutsemisel üldkorrakaitseorganina6. Muudatuse mõju PPA töökorraldusele on väike, sest
kuigi politsei ei pea enam ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist täies ulatuses ise
korraldama, säilib tal selles Päästeameti abistamise ülesanne, sh evakuatsiooni läbiviimisel
osalemine, ning säilib ka KorS-is sätestatud meetmete kohaldamise õigus. Seega muudatus
avaldab küll mõju PPA korraldusele, kuid see on positiivne ja ei eelda kohanemisraskusi.
Kriiside lahendamist juhtivate asutuste kui ulatuslikku evakuatsiooni otsustavate asutuste jaoks
muutub eelkõige koostööpartner, kellega leppida kokku ulatusliku evakuatsiooni rakendamise
korraldus, milleks tuleb muuta vastavalt enda sisemist korraldust ja hädaolukorra lahendamise
plaane.
Muude ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel osalevate asutuste jaoks muutub eelkõige
ülesande peavastutaja, kelle eestvedamisel tuleb edaspidi valmistuda ja kelle juhtimisel toimub
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine. Muudatus ei too kaasa sisulisi muutusi ulatusliku
evakuatsiooni korraldamisel (konkreetseteks tegevusteks valmistumise ja elluviimise osas),
olles seotud vaid korraldusega.
Kokkuvõttes toob muudatus kaasa küll alatise mõju, kuid see on ühekordne ning muudatustega
ei kaasne varasemaga võrreldes suuri ümberkorraldusi ega märkimisväärset erisust, sest juba
praegu valmistub sama sihtgrupp ulatuslikuks evakuatsiooniks. Tegemist on sihtgrupile püsiva
kohustusega valmistuda ja olla igal ajahetkel valmis ülesande täitmiseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal (väike), sest mõju on sihtrühmale
positiivne, võimaldades senisest enam ühildada korraldust kriisireguleerimise teemades. Nii
kujuneb Päästeametist keskne asutus, kes on peamiseks koostööpartneriks KOV-ide ning
teistele osapooltele elanike valmisoleku ja kaitse teemades. Riski maandab muudatuse
6
PPA on üldkorrakaitseorgan, mis tähendab, et kui ohu tõrjumine pole ühegi korrakaitseorgani pädevuses, on see
politsei pädevuses.
26
jõustamine alates 2022 aasta 1. jaanuarist, võimaldades sihtgrupil tagada sujuv ülesande
üleminek.
Ebasoovitavate mõjude riski hindasid PPA ja Päästeamet enne muudatuse algatamist,
analüüsides seejuures võimalikke kõrvalmõjusid ülesande üleminekul. PPA eestvedamisel
toimub ulatusliku evakuatsiooni korraldamine, kuni regulatsiooni jõustumiseni. PPA ja
Päästeamet on juba alustanud koostööd ülesande sujuva ülemineku tagamiseks ning riskide
maandamiseks, kavandades koos tegevused 2021 aastaks: kaardistatud on ülesande
hetkeolukord ning pooleli olevad ja arendatavad tegevused. Nende täideviimise osas toimuvad
PPA ja Päästeameti vahelised regulaarsed töökohtumised. Lisaks on plaanis läbi viia PPA ja
Päästeameti ekspertide poolt ülesande hetkeseisu ja edasiste tegevuste tutvustamine
Päästeameti määratud teenistujatele, sh päästekeskuste esindajad, eesmärgiga tagada ametis
ühine arusaam ülesandest. Ametid on kokku leppinud, et ülemineku perioodil on Päästeameti
esindaja kaasatud PPA poolt ülesandega seotud tegevuste planeerimisse ja läbiviimisse, sh
õppused, koolitused jms. Seega on kavandatud ja elluviimisel meetmed ebasoovitava mõju
kaasnemise riski maandamiseks, võimaldades nii korraldada ülesande üleminek võimalikult
ladusalt.
6.2.3 Mõju riigi julgeolekule
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Muudatus on otseses seoses riigi julgeoleku
kindlustamisega. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamine on üheks kriitiliseks tegevuseks
inimeste elu ja tervise kaitsmisel ka riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
korral. Muudatused ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel suurendavad riigi võimekust
tegutseda nimetatud ohu korral, kuivõrd Päästeameti võime selles olukorras korraldada
ulatusliku evakuatsiooni on suurem kui PPA-l, kelle ressurss on hõivatud muude kriitiliste
ülesannete täitmisega (piirivalve, avalik kord, objektide kaitse jmt). Muudatus loob võimaluse
Päästeameti eestvedamisel valmistuda ulatusliku evakuatsiooni korraldamiseks konkreetsetest
stsenaariumitest lähtuvalt, kavandades ülesande täitmise sihtgrupi ressursse arvestades.
Muudatus toob kaasa püsiva mõju, millega ei kaasne mahukaid ümberkorraldusi. Muudatused
loovad aluse erinevateks kriisideks valmistumisel, muutes korralduse senisest selgemaks ja
ühetaolisemaks. Muudatus võimaldab asutustel senisest enam ühildada töökorraldused
kriisireguleerimise ja riigikaitsevaldkonna teemades.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale
kui riigi julgeolekule, võimaldades asutustel senisest paremini valmistuda inimeste elude ja
tervise kaitsmiseks ulatusliku evakuatsiooni kasutades ning seda erinevate ohtude korral.
6.3 Varu moodustamise ja haldamisega seotud muudatused
Tänast riigi tegevusvaru haldamist analüüsis 2018. a Advokaadibüroo NOVE
Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi tellimusel ja tõi välja valdkonna peamiste
puudustena:
1. vastutus varu moodustamisel ja haldamisel erinevate ametkondade vahel on
killustunud ning puudub konkreetne asutus, mille ülesanne oleks varu vajaduse terviklik
hindamine ja varu tagamine;
2. puudub määratlus, mis eesmärgil, kui palju ja millist varu tuleb tagada;
3. puudub määratlus, kui palju ja millist varu peab tagama elanikkond ja ettevõtjad, et
tagada esmane varu olemasolu ning kui pikaks ajaks on vaja tagada varu riigi poolt
rakendatavate meetmete kaudu;
4. puudulik on elutähtsate teenuste osutajate kohustamine teenuse toimepidevuse
tagamiseks, sh teatud kaupade tootmiseks puudub ka vajalik toorainevaru;
27
5. teadmata on, kuidas praktiliselt toimub varu kasutusele võtmine;
6. puudub varu praktilise korraldamise osas terviklik rahastamismudel, tegevuste
keskne ülevaade ja varu hoidmise pikemaajaline strateegia.
Seega hetkel kehtiva töökorralduse järgi koostab iga ministeerium iseseisvalt valdkondlikud
riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid tihti arvestamata kõikide oluliste teenuste
ristsõltuvustega. Ministeeriumid hindavad hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu vajaliku
koguse ja taotlevad selle moodustamiseks rahastust iseseisvalt, mistõttu vajaliku varu
olemasolu ja haldamise võimekus on haldusalati kujunenud väga erinevaks. Varu
moodustamine on sõltunud iga-aastasest riigieelarve rahastamise võimalustest ning selle
koostamise poliitilistest prioriteetidest.
Ka koroonaviirus COVID-19 tõi 2020 kevadel välja puudused isikukaitsevahendite
varustuskindluse tagamisel. Riiklik varu oli puudulik ning selle tagamise ja jaotamise
põhimõtted olid ebaselged. Hajutatud vastutus tingis olukorra, mil isikukaitsevahendite varu ei
olnud piisav ning hädaolukorras keskenduti varu moodustaja määramisele ja varu olemasolu
tagamisele, kulutades varu moodustamiseks suures mahus rahalisi vahendeid.
Eelnõu lahendab eespool nimetatud puuduseid. Eelnõu rakendumisel on positiivne mõju
laiemalt riigi toimimisele kriisiolukordades, paraneb ettevõtete toimepidevus ning üldine
teenuste ja toodete kättesaadavus elanikele laiemalt, kuna EVK hakkab haldama varu, mis on
elanikele hädaolukorra üleelamiseks vältimatult vajalik. Paraneb koostöö varustuskindluse
teemadel poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel. Regulatsioon loob selge vastutuse
jagunemise varu moodustamisel riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtjate
vahel.
EVK tegutsemine riigi tegevusvaru moodustaja ja haldajana ei too kaasa negatiivseid mõjusid
ettevõtluskeskkonnale, kuna varu moodustamine ja uuendamine on üles ehitatud läbi hangete
(ehk tagatakse pakkujate paljusus) ning ettevõtjate kaasamine varu moodustamisel on tagatud
läbi EVK siseste valdkondlike töörühmade. Varu moodustamine ja läbimõeldud
varustuskindluse parandamine suurendab ettevõtete toimepidevust. EVK pakutavatel varu
moodustamise ja haldamise hangetel osalemine on ettevõtjatele vabatahtlik ja ettevõtjatele
kaetakse teenuse osutamise kulud ning läbi konkurentsi on võimalik ka ettevõtjatel mõistlikku
kasumit teenida.
Seaduse jõustumisel on mõju riigi eelarvele, kuna EVK tegutsemise kulud ja varu
moodustamise ja uuendamise kulud (välja arvatud VKVS-s ja TTKS-s nimetatud varu kulud)
kaetakse riigi eelarvest. Tegutsedes riigi äriühinguna tagab EVK igapäevaselt parima tasakaalu
varustuskindluse ja selleks tehtud kulutuste vahel.
Lisaks saab MKM kohustuse hakata vastutama riigi tegevusvaru moodustamise eest. MKM-ile
lisanduvad uute ülesannetena riigi tegevusvaru poliitika kujundamine, õigusloome arendamine
ja pidev koostöö teiste ministeeriumite ning nende allasutuste, ettevõtjate ja
valdkonnaekspertidega, mis tingib ministeeriumile ühe täiendava ametikoha loomise vajaduse.
PPA menetleb õigusrikkumisi vastavalt kehtivale karistusseadustikule.
Eelnõul on kaudselt positiivne mõju vähese sissetulekutega elanikele ja regionaalarengule
üldiselt, sest varu kasutuselevõtmisel arvestatakse, et varu kättesaadavus peab olema tagatud
kõikidele elanikele ja seda ka tõmbekeskustest kaugemal elavatele inimestele.
28
Eelnõul on kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna vajaliku varu
olemasolu ja hädaolukordadeks parem valmisolek tõstab ka riigi kaitsevõimet ja usaldust teiste
riikide silmis välispoliitikas.
Eelnõul on kaudne positiivne mõju KOV-idele. Eelnõu ei too KOV-idele kaasa rahalisi kulusid.
KOV-ide kaasamine toimub läbi Päästeameti regionaalsete kriisikomisjonide tegevuse.
Eelnõu rakendumisel puudub oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
7.1 Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatused
Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisel Siseministeeriumist
Riigikantseleisse riigile täiendavaid kulusid ei kaasne, kuna muudatus tehakse
Siseministeeriumi ja Riigikantselei vahel töö ümberkorraldamise teel nimetatud asutustele
eraldatud eelarve piires. Täna täidavad Siseministeeriumis kriisireguleerimise
koordineerimisega seotud ülesandeid viie ametikoha töötajad. Muudatusega ei ole kavas
töötajate arvu suurendada, nimetatud ametikohad viiakse Riigikantseleisse. Muudatusega ei
kaasne ka täiendavat kulu Päästeametile, kuna juba praegu teostab Päästeamet
haldusjärelevalvet siseministri käskkirja alusel KOV-ide kriisireguleerimisega seotud tegevuste
täitmise üle.
7.2 Muudatused seotud ulatusliku evakuatsiooni korraldamisega
Seaduse eelnõus kavandatud muudatuse kohaselt hakkab Päästeamet korraldama ulatusliku
evakuatsiooni PPA asemel, kellele jääb Päästeametit selle ülesande täitmisel toetav roll.
Muudatuse rakendamisega ehk ülesande üleminekuga otseselt täiendavaid kulusid ei teki,
kuivõrd ülesande täitmisega seotud senine PPA personalikulu (1 ametniku 0,25 koormuse
töötasu) antakse Päästeametile üle. Küll aga ei ole senine rahastamine evakuatsioonivõime
arendamisel olnud piisav. 2017. aastal ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande
panekuga lisavahendeid ei kaasnenud (ei personali- ega muid vahendeid).
Hetkel on PPA arendanud riigi suutlikkust ulatusliku evakuatsiooni võime osas, hinnates
võimet keskmiseks, kuid mitte piisavaks7. Eesmärk on ulatusliku evakuatsiooni võime arendada
tasemele8, et riigil oleks vajalik võimekus ulatuslikku evakuatsiooni korraldada inimeste elu ja
tervise kaitseks. Edasised kavandatud tegevused, mis ei sõltu ülesande täitjast, vaid seotud riigi
ulatusliku evakuatsiooni võime arendamisega, on järgmised:
1) Päästeameti personalikulu - Päästeamet on hinnanud ulatusliku evakuatsiooni
korraldamisega lisanduvat tööd 3 ametniku töökoormuseks: 1 peamajas ja igas
regioonis 0,5 ametikohta.
2) koolitused – PPA koostab koostöös Sisekaitseakadeemiaga 2020 aastal ulatusliku
evakuatsiooni võime saavutamiseks koolitussüsteemi, kust selgub sihtrühmade
koolituse vajadus ja maksumus. Hetkel rahastust taotletud ei ole.
3) varud ja vahendid – PPA koostas evakuatsioonivarude analüüsi. Analüüsi tulemusel
selgus, et miinimumvõime saavutamiseks tuleks soetada umbes 5000 pleedi (maksumus
25 000 eurot) ning 215 pehmet kanderaami (maksumus 21 500 eurot). Lisaks tuleb
sõlmida lepingud vajalike vahendite tagamiseks ning kaaluda ulatusliku evakuatsiooni
7
Ulatuslikku evakuatsiooni on võimalik läbi viia, kuid olemasoleva võimekusega võtab evakuatsioon aega
8
Ulatusliku evakuatsiooni korraldamiseks on olemas vajalik õigusloome, korraldus, koolitatud ressurss ning
vajalikud vahendid
29
varu loomist. Täiendavalt tuleb tagada ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajalike
vahendite olemasolu. Hetkel rahastust taotletud ei ole.
4) IKT arendused - Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine eeldab IKT arendusi, millest osad
on juba olemas või töös (SITREP, KRIT, evakuatsioonikohad kaardirakenduses jm),
kuid mitmed arendused vajavad algatamist ja rahastamist (evakuatsiooniala tööriist,
evakueeritute registreerimise tööriist jm). Arenduste analüüsi koos maksumusega veel
tehtud ei ole.
7.3 Varu moodustamise ja haldamisega seotud muudatused
EVK tegevuskulud ja varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse
riigieelarvest. Valitsus tugevdab riigi varustuskindlust panustades 2021-2024 aastatel kokku
24,4 miljonit eurot, et moodustada elanikkonnale kriisidega toimetulekuks varu EVK
vedamisel. Seaduseelnõu annab aluse EVK moodustamiseks, kuid ei määra otse kulude
suuruseid, mis EVK haldamise ja varu moodustamisega kaasnevad. St seaduseelnõu jõustumine
ei tingi omalt poolt kulude suurendamist.
Vedelkütusevaru haldamise ja uuendamise kulud kaetakse ka edaspidi vastavalt
vedelkütusevaru seadusele vedelkütuseettevõtjate poolt. Tervishoiuteenuse varu haldamise ja
uuendamisega seotud kulude katmine jätkub vastavalt TTKS-le. Eelnõu ei muuda
tervishoiuvaldkonna varu rahastamise ülesehitust.
Varu uuendamisel või kasutuselevõtmisel ei teki märkimisväärseid iga-aastaseid tulusid, mille
abil oleks võimalik katta EVK tegevuskulusid ja varu haldamise kulusid. Eesmärk on jooksvad
EVK tulud suunata täiendavate elanikkonnakaitseliste varu moodustamise, haldamise,
kasutusele võtmise katteks.
MKM-ile kaasnevad täiendavad kulud ühe ametikoha näol, et tegeleda riigi tegevusvaru
poliitika kujundamisega, õigusloome arendamisega ja pideva koostööga teiste ministeeriumite,
nende allasutuste, erialaliitude ja seotud ettevõtjate, ekspertide vahel. Täiendava iga-aastase
kulu suuruseks on 50 000 eurot aastas ning selle kulu katmiseks on vajalik eraldada iga-aastased
täiendavad vahendid MKM-ile riigieelarvest alates 01.01.2022.
8. Rakendusaktid
HOS-i täiendatakse järgmiste uute volitusnormidega:
1) Vabariigi Valitsus moodustab määrusega regionaalsed kriisikomisjonid ning kinnitab
nende koosseisu ja töökorra;
2) võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, riskianalüüsi koostamist
juhtivad asutused ning riskianalüüsi koostamise nõuded ja korra;
3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest
sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, määrab hädaolukorra
plaani koostamist juhtivad asutused ning kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani
nõuded ja koostamise korra;
4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning
õppuse korraldamisele esitatavad nõuded;
5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega elutähtsa teenuse toimepidevuse
riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja
korra;
6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega eriolukorra tööle rakendatud isiku
hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude
arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise korra;
30
7) Majandus- ja taristuminister võib kehtestada määrusega varu kasutusele võtmise
korra.
Muudetavad rakendusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse 31.05.2012 määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“;
2) Vabariigi Valitsuse 17.11.2011 määrus nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“;
3) Vabariigi Valitsuse 01.08.2017 määrus nr 22 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“.
Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus“ HOS § 4
lõike 3 alusel;
2) Siseministri määrus „Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus“ HOS § 5 lõike 3
alusel;
3) Vabariigi Valitsuse määrus „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra
ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist
juhtivad asutused“ HOS § 9 lõike 1 alusel;
4) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi
koostamise kord“ HOS § 9 lõike 3 alusel;
5) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende
lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning
hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike
3 alusel;
6) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise
kord“ HOS § 15 lõike 8 alusel.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on planeeritud üldises korras. Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–7, 11–14,
18 ja 19, 21–23, 25 ja 26 ning § 5 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil. Eelnõu § 1
punktid 10, 15–17 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2022. aasta 1. jaanuaril.
Pärast seaduse jõustumist saab algatada vajalikud EVK moodustamise tegevused: OSPA
ümbernimetamine EVK-ks, äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste dokumenti täiendamine.
Seaduse jõustumisele ei ole vaja määrata üleminekuaega ja varu moodustamisega ja pikaajalise
planeerimisega saab alata koheselt peale EVK moodustamist.
Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatuste jõustamiseks
on vajalik anda valitsusasutustele piisav aeg töökorralduslike küsimuste lahendamiseks, nt
töölepingute lõpetamine ja uute sõlmimine, asjaajamise üleandmine, vara kolimise
ettevalmistamine jms. Samuti on nende muudatustega seonduvate eelnõu sätete jõustamine
2021. aasta 1. juulil vajalik seaduse rakendusaktide väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks.
Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb PPA-lt üle Päästeametile, on
antud muudatuse osas sätestatud ka eraldi jõustumine 2022. aasta 1. jaanuaril. See on oluline,
et tegevus saaks ühelt asutuselt teisele üle viidud mõistliku aja jooksul.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi ja teiste ministeeriumitega infosüsteemi (EIS)
kaudu ning arvamuse avaldamiseks saadeti eelnõu Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
31
Kaupmeeste Liidule, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti
Õliühingule, Eesti Veterinaarravimite Hulgimüüjate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule,
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kliinilise Toitumise Seltsile, Eesti Ravimitootjate
Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Proviisorapteekide
Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Haigekassale ja
Päästeametile. Laekunud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kajastatud
seletuskirja lisas 2.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allikirjastatud digitaalselt)
32
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 1
EELNÕU
KAVAND
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
MÄÄRUS
nr
Varu kasutusele võtmise kord
§ 1. Määrusega seotud varu
Kirjeldatakse varu ja valdkonnad, mille puhul määrus rakendub.
§ 2. Varu üldised kasutusele võtmise põhimõtted
Sätestatakse varu kasutusele võtmise üldised põhimõtted nii riigi omanduses oleva varu kui ka
delegeeritud varu kasutusele võtmiseks.
§ 3. Varu müügi hind
Sätestatakse varu hinnastamise põhimõtted.
§ 4. Sihtgrupid, kellele esitatakse müügipakkumine
Täpsustatakse sihtgrupid, kellele peab müügipakkumise esitama. Olenevalt varust, on
sihtgrupid erinevad.
§ 5. Varu müügipakkumiste esitamine
Sätestatakse nõuded varu müümisel müügipakkumise esitamiseks.
Allkirjastaja
Taavi Aas
Majandus- ja taristuminister
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse
riskianalüüs, riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused ning riskianalüüsi koostamise
nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel.
§ 1. Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse
riskianalüüs
Sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, on
järgmised:
1) päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest,
keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord
maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
2) politseisündmus – massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest
piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse
kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul, mis ohustab
inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
3) küberintsident – arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid
küberruumi ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab
inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse
olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste
eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse;
6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu,
tervist, vara või keskkonda;
7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – keemilise,
bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest
põhjustatud, punktides 1–6 nimetatud sündmus või muu eespool nimetatud ainete kuritahtlikust
või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või
keskkonda.
§ 2. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on järgmised:
1) päästesündmus – Päästeamet;
2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet;
3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet;
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet;
5) tervishoiusündmus – Terviseamet;
6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet;
7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – Kaitsepolitseiamet.
§ 3. Riskianalüüsi sisu
Riskianalüüs peab sisaldama:
1) analüüsitava sündmuse kirjeldust;
2) sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede analüüsi ning riskiklassi;
3) asutuste valmisoleku analüüsi sündmus lahendamiseks;
4) hinnangut, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks;
5) vajaduse korral muud andmed, lähtuvalt sündmuse iseloomust.
§ 4. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(2) Valitsusasutused on kohustatud andma plaani koostajale plaani koostamiseks vajalikku
teavet.
(3) Riskianalüüs kooskõlastatakse selle koostamisel osalenud asutuste, asjaomase
ministeeriumi ja Riigikantseleiga.
(4) Riskianalüüsi kinnitab riskianalüüsi koostamist juhtiva asutuse juht käskkirjaga.
(5) Kinnitatud riskianalüüs edastatakse teadmiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile ja
Riigikantseleile.
§ 5. Riskianalüüsi ajakohastamine
(1) Juhtiv asutus hindab koos riskianalüüsi koostamisse kaasatud asutustega regulaarselt, aga
mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul riskianalüüsi ajakohasust ja uuendab vajaduse
korral riskianalüüsi kuue kuu jooksul.
(2) Juhtiv asutus teavitab Riigikantseleid kirjalikult riskianalüüsi ajakohasusest või lõikes 1
nimetatud riskianalüüsi muutumisest ja edastab täiendatud riskianalüüsi.
(3) Kui riskianalüüsi koostamisel ei ole lähtutud Riigikantselei suunistest, või juhtiv asutus ei
ole algatanud lõikes 1 nimetatud vajaduse ilmnemisel riskianalüüsi uuendamist, võib
Riigikantselei nõuda kehtiva riskianalüüsi muutmist kohe või seada riskianalüüsi uuendamisele
lõikes 1 nimetatud tähtajast lühema aja.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende
lahendamise plaan, hädaolukorra plaani koostamist juhtivad asutused ning hädaolukorra
lahendamise plaani nõuded ja koostamise kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused;
2) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused;
3) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja
riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused;
4) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi plaan) nõuded ja koostamise, sealhulgas
uuendamise kord.
§ 2. Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning
hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad
asutused
(1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta
hädaolukorra lahendamise plaani koostamist:
1) põgenike massiline sisseränne;
2) äkkrünnak;
3) massiline korratus;
4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus.
(2) Päästeamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist:
1) üleujutus tiheasustusalal;
2) paljude kannatanutega hoonetulekahju;
3) ulatuslik tööstusõnnetus.
(3) Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist:
1) kiirgusõnnetus naaberriigis;
2) riigisisene kiirgusõnnetus.
(4) Terviseamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist:
1) ulatuslik mürgistus;
2) epideemia.
(5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja
selle kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet juhib loomataudist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle
kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist.
(7) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist, kui
Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel
ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Hädaolukorra lahendamise
juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud
hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise
plaanides. Selle plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet.
§ 3. Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle
korraldamise eest vastutavad asutused
Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle korraldamise eest
vastutavad asutused on järgmised:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Politsei- ja
Piirivalveamet;
2) paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud hädaolukordade puhul – Päästeamet;
3) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Keskkonnaamet;
4) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud hädaolukordade puhul – Terviseamet;
5) paragrahvi 2 lõikes 5 sätestatud hädaolukorra puhul – Riigi Infosüsteemi Amet;
6) paragrahvi 2 lõikes 6 sätestatud hädaolukorra puhul – Veterinaar- ja Toiduamet;
7) paragrahvi 2 lõikes 7 sätestatud hädaolukorra puhul – Kaitsepolitseiamet.
§ 4. Plaani koostamine
(1) Plaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest ning Riigikantselei suunistest.
(2) Valitsusasutused on kohustatud andma plaani koostajale plaani koostamiseks vajalikku
teavet.
(3) Plaani koostamist ja selles osalevate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.
Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani koostamist
koordineerib Päästeamet.
§ 5. Plaani sisu
Plaan peab sisaldama järgmist:
1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust;
2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse
plaani kasutamine;
3) hädaolukorra lahendamise kontseptsioon ja kujustus;
4) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende ülesanded;
5) teabevahetuse korraldus asutuste ja isikute vahel;
6) avalikkuse teavitamise korraldus;
7) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel;
8) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse
tagamise korralduse kohta;
9) hädaolukorra lahendamise kulude üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamise korraldus;
10) hädaolukorra juhi määramine ja hädaolukorra juhi ülesanded;
11) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja lahendamise korraldus;
12) sidekorraldus hädaolukorras;
13) hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu ja nende kasutusele võtmise
tingimused;
14) vajaduse korral varude rakendamise ja rahvusvahelise abi kaasamise korraldus;
15) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu;
16) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes juhtiva asutuse vajadustest.
§ 6. Kava kehtestamine, elluviimine, aruandlus ja hindamine
(1) Kava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4
nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani kehtestab kohaliku omavalitsuse vallavanem
või linnapea.
(2) Juhtiv asutus hindab koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikutega plaani
toimimist ja ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning teavitab
hindamistulemustest Riigikantseleid, või kui plaani koostaja on hädaolukorra seaduse § 36
lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit.
(3) Kui plaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele
plaani uuendada, algatab juhtiv asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul.
(4) Kui Riigikantseleil on alust arvata, et plaan ei ole asjakohane või selles esineb olulisi
ebatäpsusi, mis võivad takistada hädaolukorra lahendmist, võib Riigikantselei nõuda kehtiva
kava muutmise algatamist kohe või seada kava uuendamisele lõikes 3 nimetatud tähtajast
lühema aja.
§ 6. Määruse jõustumine
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 18 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määruses sätestatakse kriisireguleerimisõppuse (edaspidi ka õppus) läbiviimise ning õppuse
korraldamise nõuded.
§ 2. Õppuse korraldamise eesmärk
Õppuse korraldamise eesmärk on tagada kriisireguleerimises osaleva riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuse ning juriidilise isiku valmisolek hädaolukorraks või elutähtsa teenuse
katkestuseks ning selle kiireks ja tulemuslikuks lahendamiseks.
§ 3. Õppuse korraldamise vastutus ja sagedus
(1) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta
jooksul.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja korraldab enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse
kontrollimiseks õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(3) Elutähtsat teenust korraldav asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(4) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kahe või enama
hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamist hõlmava
õppuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud õppused võib korraldada ühe õppusena kui õppus
on korraldatud kõigi pädevate asutuste hädaolukorra lahendamise või elutähtsa teenuse
toimepidevuse kontrollimiseks.
(6) Lõikes 5 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad kohalikud omavalitsused
Päästeametiga ja hädaolukorra lahendamist juhtivad ning elutähtsat teenust korraldavad
asutused Riigikantseleiga. Kui korraldatav ühine õppus ei täida paragrahvis 2 nimetatud õppuse
korraldamise eesmärki või ei kata kõigi pädevate asutuste õppuse korraldamise kohustust jätab
Päästeamet või Riigikantselei õppuse korraldamise kooskõlastamata ning õppused
korraldatakse eraldi kooskõlas lõigetes 1-3 toodud sagedusega.
§ 4. Nõuded kriisireguleerimisõppuse korraldamisele
Kõik läbiviidavad kriisireguleerimisõppused peavad olema planeeritud ja dokumenteeritud
selliselt, et oleks võimalik tuvastada:
1) õppuse toimumise aeg;
2) õppuse liik;
3) õppuse korraldaja;
4) õppusest osavõtjad;
5) õppuse eesmärk;
6) õppuse stsenaarium;
7) õppuse hindaja ja õppuse hindamise korraldus;
8) õppusel tuvastatud probleemid ja puudused;
9) õppusel tuvastatud probleemide ja puuduste kõrvaldamise ajakava;
10) muu oluline teave.
§ 5. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava
elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja toimepidevuse plaani
(edaspidi plaan) nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu
osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.
(2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.
(3) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille
puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire.
(4) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa
teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks.
(5) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire
lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või
vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa
teenuse taastamiseni.
(6) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast,
tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse
toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks
vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire.
(7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust
põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.
2. peatükk
RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD
§ 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine
(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab need
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus)
kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates
hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele.
(2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumipõhiselt. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada
mitu stsenaariumi.
(3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina, kuid sel juhul peavad riskianalüüsi
ja plaani osad olema dokumendis selgelt eristatavad.
(4) Teenuseosutaja võib riskianalüüsi ja plaani esitada mõne teise õigusakti alusel koostatava
dokumendi osana, kuid sel juhul peavad dokumendis riskianalüüsi ja plaani osad olema
ülejäänud teabest selgelt eristatud.
(5) Riskianalüüsi ja plaani allkirjastab teenuseosutaja seaduslik esindaja.
(6) Korraldav asutus võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku
kasutada mõnda teist rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada
teenuse katkestusi põhjustada võivaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestusi tagajärgi ja
muid olulisi asjaolusid.
§ 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine
(1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta
jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad
olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani
uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses
sätestatud korras.
(2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning
neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust.
(3) Kui teenuseosutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude
muutumisel riskianalüüsi ja plaani ajakohastanud ega korraldavale asutusele kinnitamiseks
esitanud, on korraldaval asutusel õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani
ajakohastamist ning nende esitamist.
3. peatükk
RISKIANALÜÜSI NÕUDED
§ 5. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;
2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 7–11 kohaselt;
3) kokkuvõte.
§ 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase
(1) Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja enda osutatavat elutähtsat teenust ja selle nõutud
taset, lähtudes hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest.
(2) Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) teenuse osa, mis loetakse elutähtsaks, ja selle kirjeldus;
2) teenust tarbivad isikud ja nende arv;
3) piirkond, kus teenust osutatakse.
(3) Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave:
1) elutähtsa teenuse tase, mida tuleb osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste
elutähtsate teenuste katkestuse korral;
2) katkestuse lubatud aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada.
§ 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud tasemest lähtuvalt nimetab teenuseosutaja
elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust käesoleva
määruse lisa 1 kohaselt.
(2) Korraldav asutus annab juhise, kuidas arvutada käesoleva määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud
suhtarv.
(3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse käesoleva määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse
katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme
korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi
ei analüüsita.
§ 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult
vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.
(2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest
ressursiliikidest:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja
minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks
vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks
olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks
vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse
toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire
võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste
tegevuste toimimine.
(3) Teenuseosutaja määrab vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis on teenuseosutaja
hinnangul riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks.
(4) Kriitilise tegevuse ressursside kokkuvõte esitatakse riskianalüüsis käesoleva määruse lisa 2
kohaselt.
§ 9. Ohtude väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse
või häire. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab
hindama.
(2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja
hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.
§ 10. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine
(1) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja elutähtsa teenuse häiret
või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.
(2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust käesoleva
määruse lisas 3 ja tagajärje raskusastet käesoleva määruse lisas 4 ette nähtud kriteeriumite
alusel, võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud
ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet.
(3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima
raskusastmega tagajärje põhjal.
(4) Korraldav asutus võib täiendada käesoleva määruse lisas 4 loetletud stsenaariumi
realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja.
(5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu
lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt
lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus
taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja
tagajärge.
(6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse
käesoleva määruse lisa 5 kohaselt stsenaariumi riskiklass.
(7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja
tagajärgede koondtabel, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 6.
§ 11. Ennetavad meetmed
(1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid
meetmeid ja käesoleva määruse lisa 7 kohaselt tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida
on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa
teenuse katkestuse ja häire vältimiseks, muuhulgas käesoleva määruse § 6 lõike 3 alusel
kirjeldatud taseme saavutamiseks.
(2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite
varu või nende tagamise korraldust.
§ 12. Riskianalüüsi kokkuvõte
Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes:
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos
põhjendustega;
3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa
teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse
võimalikud käitumisjuhised elanikele.
4. peatükk
PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE
§ 13. Plaani ülesehitus
Plaan koosneb järgmistest osadest:
1) plaani kasutuselevõtmise tingimused;
2) taastekava.
§ 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused
Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud
meetmeid, ning plaani kasutuselevõtmise korda.
§ 15. Taastekava
(1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge
riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava.
(2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri stsenaariumide korral sarnaselt
või samamoodi, võib teenuseosutaja nende stsenaariumite kohta koostada ühise taastekava ja
sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua.
(3) Taastekavas esitatakse järgmine teave:
1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi (edaspidi
olukorra lahendamise juht) kontaktandmed;
2) tegevused, mida teenuseosutaja plaanib olukorra lahendamiseks;
3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava isiku
kontaktandmed ja põhitegevus ning võimaluse korral alternatiivne tegevus;
4) kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise
tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta;
5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise
tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud
tegevused ei andnud soovitud tulemust;
6) leevendavad meetmed või, kokkuleppel korraldava asutusega, otsustamise kord, kuidas neid
meetmeid rakendada;
7) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;
8) elutähtsa teenuse taastamise prognoositav aeg.
(4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või
häire lubatud ajaga, mille on määranud korraldav asutus, välja arvatud juhul, kui olukorda ei
ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada.
§ 16. Plaani kasutuselevõtmine
(1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb
kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või katkestuse või
häire ohu ennetamises.
(2) Stsenaariumi realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem
kokku lepitud töökorraldusest.
(3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra
lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Määruse rakendamine
Kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni esitatakse
käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 ning § 6 lõikes 3 nimetatud teave teenuseosutaja ja
korraldava asutuse kokkuleppe alusel.
§ 18. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
Kaja Kallas
peaminister
Kristjan Jaani
siseminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine
Lisa 2. Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine
Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 4. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine
Lisa 5. Riskiklassid
Lisa 6. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel
Lisa 7. Kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse või häire ennetavad meetmed
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime
korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise
kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõike 16 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl
saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne
hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise
või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi-
ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord.
(2) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse
tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse
Tööinspektsioonis ja selgitatakse välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu
eriolukorra juhi määratud ametiisiku poolt, võttes aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
§ 24 lõike 6 alusel kehtestatud korra põhimõtted, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud
erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel.
§ 2. Taotluse esitamine
(1) Asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi
määratud ametiisik isiku eriolukorra tööle rakendas, (edaspidi asutus) teavitab talle
teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul
hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates.
(2) Isik, kellel on õigus saada hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 ettenähtud hüvitist,
esitab asutusele taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul
hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse:
1) ühekordse hüvitise taotlemisel eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja dokument,
mis tõendab, et taotluse esitaja on hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud õigustatud isik;
2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise
otsus ning eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus
põhjusliku seose kohta eriolukorra tööle rakendatud isiku töövõime ulatuse vähenemise ja
eriolukorra ajal tööle rakendamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.
(4) Eriolukorra tööle rakendatud isiku matused korraldanud isik esitab asutuse juhile
matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud eriolukorra tööle rakendatud
isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti
kirjutatud.
(5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul
hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates.
§ 3. Ravi- ja ravimikulude hüvitise taotlemine ja hüvitise ulatus
(1) Eriolukorra tööle rakendatud isik, kelle ravi- ja ravimikulud kannab hädaolukorra seaduse
§ 44 lõike 15 kohaselt riik, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele
on lisatud:
1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab isikule tervishoiuteenuste
osutamist ja ravimite määramist eriolukorra tööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu;
2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti
kirjutatud.
(2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või
ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates.
(3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida
ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti
Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite osas, mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab asutus
eriolukorra tööle rakendatud isiku taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Asutus
ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti
Haigekassa teenusena.
§ 4. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte
(1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutuse juht kümne tööpäeva
jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse:
1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid;
2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid.
(2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse:
1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta;
2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise
alusele.
(3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik.
(4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule.
(5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva
töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks.
§ 5. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine
(1) Asutus tasub arve või maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva
jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitamisest arvates.
(2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma tõttu taotleb hüvitist mitu
õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt.
(3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis makstakse välja
osade kaupa ning selle maksmisele kohaldatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 8–13
sätestatut.
(4) Hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 2, 4 ja 15 ettenähtud hüvitise maksmisega ning
eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega
kaasnevad kulud kaetakse selle asutuse eelarvest, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra
tööle rakendati.
(5) Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hädaolukorra seaduse §-s 44 ettenähtud hüvitiste
maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise
kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid kümne tööpäeva jooksul
kokkuvõtte kinnitamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministeeriumile läbivaatamiseks
ning teavitab sellest taotlejat.
(6) Valdkonna eest vastutav ministeerium vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
dokumendid läbi ja esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse
reservist.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
Peaminister
sotsiaalminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ 7 lõike 5 punktis 2 asendatakse
sõnad „Vabariigi valitsuse kriisikomisjoniga“ sõnaga „Riigikantseleiga“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
nr
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109
„Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109
„Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” § 1 punktist 3 jäetakse välja
sõnad „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil või”.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
majandus- ja taristuminister
kantsler
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite
loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,
nende tähistamise ja liiklemise kord” § 1 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
majandus- ja taristuminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1. paragrahv 7 lõikest 1 jäetakse välja sõna „ , kriisireguleerimise“;
2. paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
3. paragrahvi 36 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(9) Päästepoliitika osakonna põhiülesanded on päästepoliitika väljatöötamine ja ministeeriumi
valitsemisalas olevate asutuste pääste- ja kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimine.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. aasta määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. aasta määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine, Euroopa Liiduga seotud
riigisisene teavitustegevus; riski- ja kriisikommunikatsiooni-, valitsuskommunikatsiooni ja
avalikkuse teavitamise arendamise koordineerimine ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse
sümboolikaga seonduva korraldamine;
2) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) peaministri nõustamine riigi julgeoleku, kriisireguleerimise ja riigikaitse küsimustes,
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine ning riigi julgeoleku,
kriisireguleerimise ja riigikaitse juhtimise koordineerimine;.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
riigisekretär
EELNÕU KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis ja töökord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 5 lõike 3 alusel.
§ 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine
Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti
päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt:
1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon.
§ 2. Komisjoni koosseis
Paragrahvis nimetatakse komisjoni koosseis sarnaselt kehtivale siseministri määrusele.
§ 3. Komisjoni töökord
Paragrahvis sätestatakse komisjoni töökord sarnaselt kehtivale siseministri määrusele.
peaminister
riigisekretär
siseminister
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2
Ettepanekute tabel
Kaitseministeerium 21.12.2020
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
I Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS)
muudatused seoses kriisireguleerimisega
1. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse HOS § 1 lõike 2 muudatus ning tunnistada kehtetuks Arvestatud.
sama paragrahvi lõige 3 järgmises sõnastuses: Muudatus on lisatud eelnõusse.
„1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda
ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd riigikaitseseadus ei sätesta teisiti.“;
2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.".
Selgitame, et punktidega 1 ja 2 muudetaks HOSi reguleerimisala sätteid. HOS § 1 lõike 3
järgi ei reguleeri HOS riigi julgeolekut ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks valmistumist. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumist ja nende lahendamist reguleerivad kehtivas õiguses riigikaitseseadus
(edaspidi RiKS), julgeolekuasutuste seadus (edaspidi JAS) ja erakorralise seisukorra
seadus (edaspidi ErSS). Riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks valmistumisega
seonduvat täpsustatakse „Riigikaitse arengukavas 2017–2026“ ja riigi kaitsetegevuse
kavas. Samas puudub ErSSis või on äärmiselt piiratud spetsiifiline eriregulatsioon, mis
reguleeriks põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumist (ErSS § 7 sätestab
üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata
Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjoni liikmeid.).
Eelnõuga on HOS § 1 lõiget 2 täpsustatud selliselt, et ka riigi julgeolekut ja
põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel kohaldatakse HOSi niivõrd,
kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti. Sellega tagatakse, et põhiseaduslikku korda ja riigi
julgeolekut ähvardavateks ohtudeks valmistumise toimub kas HOSi või RiKSi alusel ning
puuduvad nn hallid alad, kus teatud ohtudeks ei valmistuta ainuüksi põhjusel, et puudub
regulatsioon. Muudatusega ei välistata riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda
ähvardavateks ohtudeks valmistumist HOSis täielikult, valmistumine käib eelkõige RiKSi
alusel ja nendes küsimustes, mida RiKS ei reguleeri (näiteks terroristlikud rünnakud vms)
HOSi alusel. Lõike 2 täpsustusega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks HOS § 1 lg 3.
Põhimõte, et HOSi kohaldatakse ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra
ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti, on sisuliselt kehtestatud ka
kehtivas HOSis. See tähendab, et HOSi kohaldatakse nimetatud erikordade ajal, kui see on
olukorra lahendamiseks vajalik ja RiKS seda ei keela. HOSis sätestatud riigi tegevusvara
kasutamine võib olla (olenevalt sündmusest) vajalik ja peab olema võimalik ka siis, kui on
vaja tõrjuda näiteks riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu.
2. Eelnõu punktiga 5 muudetakse HOS § 9 lõiget 1 ning nähakse ette, et Vabariigi Valitsus Arvestatud.
kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist laadi, millega
koostamise nõuded ja korra ning määrab analüüsi koostamist juhtiva asutuse. Kehtiva HOS volitusnormid liidetakse ja muudetakse vastava
§ 9 lg 1 järgi kehtestab Vabariigi Valitsus ka loetelu sündmustest, mis üldse võivad rakendusakti andjat, kuid ei muudeta volitusnormi mõtet ja
hädaolukorra põhjustada. Seletuskirjas ei põhjendata, miks ei kinnita valitsus enam loetelu eesmärki.
sündmusest, mis võivad üldse hädaolukorra põhjustada. Palume täiendada seletuskirja.
Lisaks juhime tähelepanu, et volitusnormi sisu vajab täpsustamist, sest volitusnormist ei
selgu, kas loeteluga hõlmatakse üksnes hädaolukorrad või ka muud sündmused.
3. Eelnõu punktiga 8 muudetakse HOS § 15 lõiget 3 ning kehtestatakse uus volitusnorm, mis Arvestatud.
hõlmab nii loetelu sündmustest, mille korral tuleb koostada hädaolukorra lahendamise Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist laadi, millega
plaan kui ka plaani koostamise nõudeid ja korda ning plaani koostamist juhtivate asutuste volitusnormid liidetakse ja muudetakse vastava
loetelu. Juhime tähelepanu, et volitusnormi sõnastus ei ole selge. Volitusnormis viidatakse rakendusakti andjat, kuid ei muudeta volitusnormi mõtet ja
sündmuste loetelule ilma täpsustamata kas sündmuste all peetakse silmas hädaolukordasid. eesmärki.
HOSis ja ka muudes õigusaktides ei ole defineeritud sündmuse mõistet. Seega jääb
ebaselgeks, mida peetakse silmas sündmuse loetelu all, mille kohta koostatakse sündmust
põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Selgem oleks volitusnormis kasutada üksnes
mõistet hädaolukord, nii nagu seda on tehtud ka kehtivas õiguses (vt HOS § 15 lg 3).
4. Eelnõu punktiga 15 jäetakse HOS § 34 lõikest 4 välja säte, mille järgi teeb Vabariigi Arvestatud.
Valitsusele ettepaneku kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu eriolukorra väljakuulutamise Eelnõuga muudetakse HOS-i § 34 lõiget 4, mille kohaselt
põhjustanud hädaolukorra lahendamisse kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav teeb ettepaneku kaasamiseks minister, kelle
minister. Enne ettepaneku esitamist kooskõlastatakse see riigikaitse korraldamise vastutusvaldkonnas on kaasamine vajalik. Enne ettepaneku
valdkonna eest vastutava ministriga. Palume eelnimetatud muudatuse eelnõust välja jätta, esitamist kooskõlastatakse see ka edaspidi riigikaitse
kuivõrd eelnõu eesmärgiks ei ole kaasamisega seotud sätete täpsustamine. Kaasamise korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga.
regulatsioon vajab terviklikumalt üle vaatamist, sest vastavasisulised sarnased sätted on ka
KorS § 16¹ lõikes 3 ning ErSS § 15 lõikes 3. Alternatiivina võib kaaluda sätte muutmist
selliselt, et kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutava ministri asemel võib
2
ettepaneku esitada minister, kelle valdkonnas on hädaolukorra lahendamisse kaasumine
vajalik.
5. Eelnõu seletuskirja lisas on esitatud rakendusaktide kavandid. Muu hulgas plaanitakse Antud selgitus.
kehtetuks tunnistada Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja Arvestades eelnõuga kavandatud muudatusi HOS-is on
jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord” § 1 lõike 3 punkt 8. See antud rakendusakti muutmine vajalik. Rakendusakti eelnõu
tähendab, et edaspidi ei ole kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõidukiks valmistatakse ette koostöös asjassepuutuvate
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto. Juhime tähelepanu, et tegemist on olulise ministeeriumidega, milles täpsustatakse alarmsõidu
muudatusega, mis mõjutab Kaitseministeeriumi kantsleri ja enamiku teiste kantslerite, tegemise õigust omavate isikute loetelu.
samuti Kaitseväe peastaabi ülema autode staatust. Muudatus tähendab, et edaspidi puudub
neil isikutel kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõitude tegemise õigus.
Muudatust ei ole aga eelnõu seletuskirjas analüüsitud ega selgitatud. Saame otsustada
muudatuse toetamise, kui see on ministeeriumidega läbi räägitud ning seletuskirjas
kajastatud.
II HOSi muudatused seoses tegevusvaruga
6. HOSi lisatava § 18¹ lõikes 1 defineeritakse, mis on tegevusvaru. Teeme ettepaneku selguse Arvestatud.
tagamiseks lisada sõna „hädaolukord“ järgi sõna „lahendamiseks“. Hädaolukordasid Eelnõu on täiendatud.
lahendatakse, erinevalt ohtudest, mida tõrjutakse.
7. HOSi lisatava § 18¹ lõigete 1 ja 2 osas selgitatakse, et eelnõuga ei muudeta RiKSis Arvestatud.
nimetatud riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varude moodustamise Varude moodustamisel arvestab Eesti Varude Keskus
nõudeid. Lisaks selgitatakse, et varu moodustamisel võetakse aluseks HOSi alusel (edaspidi EVK), et varude kasutusele võtmine võib olla
koostatud hädaolukorra riskianalüüsid ning RiKSi alusel koostatud riigi kaitsetegevuse tingitud ka halvenenud siseturvalisusest, mis võib olla
kava. Seega võib järeldada, et varu moodustamisel arvestatakse ka riigikaitseliste põhjustatud muuhulgas ka sõjalisest ohust. Eelnõu kohaselt
vajadustega. saab Vabariigi Valitsus otsustada varu kasutusele võtta
Esitatud sõnastusest ei selgu, kas riigikaitse vajadustega arvestatakse ka varude kasutusele riigikaitse tagamiseks ja määrata ise varude hinnastamise
võtmisel. Eelnõu seletuskirjast nähtub § 18³ lõike 1 osas, et varude kasutusele võtmisel on reeglid.
määravaks järgmised asjaolud: ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade
tarneraskus, elutähtsa teenuse katkestus ning oluliselt on halvenenud elanikkonna julgeolek
või siseturvalisus.
Kaitseministeeriumi hinnangul tuleks varude kasutusele võtmisel lähtuda põhimõttest, et
Vabariigi Valitsus saaks otsustada varu kasutamisele võtmise riigi julgeolekut ähvardava
ohu korral ka riigikaitse tagamiseks siis, kui riigikaitse toetamiseks vajalikud vahendid on
ammendunud. Strateegilise tähtsusega on see, et riigikaitseks vajalike vahendite
ammendumise korral oleks sõjaliseks kaitseks võimalik varusid soetada allapoole
turuhinda.
3
8. HOSi lisatava § 18² sätestatakse varu hoidmisega seonduv. Juhime tähelepanu, et § 18² Mittearvestatud.
lõikes 5 ja 6 sätestatakse aga laiemalt varu moodustamise ja haldamise kohustusega § 18² sätestatakse varu hoidmisega seonduv ning varu saab
seonduv. Paragrahvi pealkiri ja selle sisu tuleb viia kooskõlla, et see vastaks hea hoida kas hoiulepingu või delegeeritud varu lepingu alusel.
õigusloome ja normitehnika eeskirjale, sh tuleb vajadusel varu haldamise või § 18² lõikes 5 ja 6 on sätestatud delegeeritud varu lepingu
moodustamise kohta moodustada eraldi paragrahv. tingimused.
9. HOSi lisatava § 18³ kasutatakse mõistet „riiklik julgeolek“. Eesti õiguskorras ei ole Arvestatud.
kasutusel sellist mõistet. Teeme ettepaneku mõiste asendada mõistega „riigi julgeolek“. Eelnõu on täiendatud.
10. HOSi lisatavast § 18³ lg 4 ei ole arusaadav millist ministrit mõeldakse, kellel oleks volitus Arvestatud.
ilma Vabariigi Valitsuse otsuseta varu kasutusele võtta. Hetkel võib iga minister ette näha Eelnõu paremaks mõistmiseks § 18³ lõiget 2 ja 4 on vastavalt
varu kasutusele võtu, kui seda on vaja tema valdkonna lahendatava sündmuse jaoks. Selline muudetud ja lisatud seletuskirja täiendused. Lõigetes on
lahendus võib tekitada varude kasutusele võtu konkurentsi. Ohu olukordades, mis ei ole mõeldud ministrina tegevusvaruhaldamise eest vastutava
pikaajalised sündmused, peaks saama sündmuseid lahendada olemasolevate vahenditega ministeeriumi ministrit, kelleks on Majandus-ja
ning ainult erandkorras varu kasutusel võtta. Erinevate sündmuste üheaegsel Kommunikatsiooni ministeerium.
eskaleerumisel (nt tsiviil ja militaarsündmuste eskaleerudes) peab olema tagatud valitsuse
otsusega varude kasutuselevõtmine. Kui mõni varude kasutamise eest vastutav minister on
oma otsusega juba varu kasutusele võtnud, siis peab jääma Vabariigi Valitsusele
otsustusõigus prioriteete seada. Seletuskirja kohaselt on küll Vabariigi Valitsusel võimalik
ministri otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras, kuid selline
teenistusliku järelevalve teostamine ei aita maandada kiireloomulise otsuse tagajärgi ja ei
ole pikas perspektiivis jätkusuutlik meede.
11. Eelnõu kohaselt koondub loodavasse AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) kütuse, Arvestatud.
toidu, käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, Pärast EVK moodustamist kaalub MKM koostöös
antidootide ja esmatarbekaupade varu moodustamine ja haldamine. EVK hakkab Kaitseministeeriumi ja EVK-ga riskianalüüsi koostamise
vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise vajadust.
ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest, samuti seirab EVK
varuga seotud majandussektorite toimepidevust. Seletuskirja kohaselt on tegemist ühe
riigile olulise julgeolekualase võimekuse tagamisega. Tulenevalt sellest, et tegemist on
riigi strateegiliste varudega, soovitame kaaluda ka riskianalüüsi koostamist riigi
tegevusvaru toimepidevuse tagamiseks maandamaks tegevusvaru julgeolekualaseid riske.
12. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu, s.o Arvestatud.
tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku varu, haldamist ei ole kavas EVK-le üle anda ning Täpne käsimüügi- ja retseptiravimite ja meditsiinitarvikute
selle moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleeritakse jätkuvalt varu moodustamise vajadus lepitakse kokku koostöös
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Seletuskirjas on viidatud, et Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiametiga ning oleme valmis
käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute varu ei käsitleta tervishoiuteenuse osutamise kaasama ka Kaitseministeeriumit.
4
varuna, mistõttu hakkab EVK tegelema elanikkonnale mõeldud käsimüügiravimite ja
meditsiinitarvikute varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtu korraldamisega.
Toetame lähenemist, et ka elanikkonna vajaduste tarbeks on vaja ravimite osas tagada
senisest suurem varustuskindlus, kuid juhime tähelepanu, et sellise varu moodustamisel
tuleks lähtuda kindlatest ravimigruppidest ning piirduda ei tohiks ainult käsimüügis olevate
ravimitega. Tegelikkuses sisaldavad ka tervishoiuteenuse osutamiseks mõeldud varud
mitmeid käsimüügis olevaid ravimeid ja meditsiinitarvikuid. Samuti võivad tarneraskused,
nt krooniliste haiguste raviks kasutatavate retseptiravimite puhul, suurendada elanikkonna
seas vajadust arstiabi järele ning seega põhjustada tervishoiusüsteemile täiendavat
koormust, mistõttu on selliste ravimite osas varustuskindluse tagamine väga oluline.
Seletuskirjast ei nähtu, kuidas on elanikkonnale vajalike ravimite ja meditsiinitarvikute
varu moodustamine ja haldamine EVK kaudu täpsemalt kavandatud. Teeme ettepaneku
tõhustada asutuste vahelist koostööd erineval eesmärgil loodud tervishoiuvarude (sh
tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarud, riigi tervishoiuvaldkonna varud, Kaitseväe
meditsiinivarud, elanikkonna varud) planeerimise, hankimise, haldamise, uuendamise jms-
ga seonduvas. Palume edasiste plaanide väljatöötamisel kaasata kindlasti ka
Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad.
13. HOSi lisatava § 18 lõike 1 kohaselt peab varu haldaja pidama üksikasjalikku ja pidevat Arvestatud.
arvestust varude kohta. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kus või millises andmekogus Seletuskirja on täiendatud. EVK eelarvesse on ette nähtud
arvestust peetakse. Palume täpsustada varude arvestuse pidamine ja seletuskirjas kajastada rahalised vahendid IT-lahenduste arendamiseks ja
varude arvestuse pidamisega kaasnevate andmekogudega liidestumise jms kulud. kasutusele võtuks. Liidestamine asjakohaste
Seejuures võib ühe alternatiivina kaaluda tsiviiltoetuse registri kasutamist. andmekogudega on võimalik arendustööde läbiviimise
käigus. Tsiviiltoetuste registri kasutamise ettepaneku
võtame kaalumisele.
Maaeluministeerium 21.12.2020
14. Toidujulgeoleku horisontaalse iseloomu tõttu võib oht sellele tuleneda mitmetest Mittearvestatud.
erinevatest sündmustest või nende koosmõjust, mistõttu teeme ettepaneku nimetada see 181 lõiget 2 (eelnõus uues versioonis lg 3) muudetakse ja
eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatava § 181 lõike 2 loetelus eraldi alusena. lisatakse, et varu moodustamise aluseks saab olla ka varu
haldaja otsus. Muudatuse käigus lõike loetelu punktid 1 ja 2
jäetakse välja, kuna riskianalüüside koostamist ja järgimist
reguleerib HOS § 9 ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist
ja järgimist riigikaitseseaduse § 6. Valdkondlikke ega
valdkonnaüleseid riske ei ole kavas eelnõus eraldi välja
5
tuua, kuna selline lähenemine kitsendaks asjata varu
moodustamise aluseid. Vajadusel võib toidujulgeoleku ohu
horisontaalseks hindamiseks teha eraldi riskianalüüsi, mille
tulemustega saaks varude haldaja arvestada.
15. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatava § 182 lõikes 5 sätestatud delegeeritud varu mõiste peaks Mittearvestatud.
võimaldama ka selliste varude arvestamist, mille on loonud (või loovad) isikud, EVK poolt loodavaks varuks saab arvestada varu, mille üle
tootjaühendused ja tarbijagrupid oma spetsiifilisi vajadusi silmas pidades kooskõlastatult on EVK-l omandamisõigus.
haldajaga. See võimaldab riigil niisuguste varude loomisel ka osaleda. Ettevõtjate spetsiifiline varu, mis on ette nähtud ettevõtja
enda toimepidevuse kasvatamiseks, tõstab küll kaudselt
üldist riigi toimepidevust, kuid ei saa arvata riigi
tegevusvarude hulka, sest antud varu ei ole riigi omand,
samuti ei teki riigil selle varu eelisväljaostu õigust.
16. Märgime, et eelnõuga reguleeritavat käsitleti ka 6. novembril 2019. aastal toimunud Arvestatud.
üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppuse CONEX 2019 toidu toimepidevuse ja EVK juurde luuakse toiduvaru töögrupp, kuhu kaasatakse
varustuskindluse osaõppusel elutähtsa teenuse ja tarneahela katkestuse tingimustes. ettevõtjate, ministeeriumi esindajaid ja eksperte, kes saavad
EVK juhtkonnale välja pakkuda varude moodustamise,
Hindamisaruandes toodi välja, et aruteluga liiguti kiirelt kohe toiduvaru kasutusevõtmise haldamise ja kasutuselevõtmise täpsemad kriteeriumid ning
suunas ja alternatiive sisuliselt ei arutatud. Samas antud stsenaariumis ei olnud hindajate ettepanekud ettevõtete toimepidevuse ja varude jaotuse
arvamuse kohaselt vajalik koheselt riigi toiduvaru kasutusele võtta, sest toitu oli esialgu korralduseks.
piisavalt, küsimus oli selle kättesaadavaks tegemisel. Näiteks jaekaupluste keti esindaja
kinnitas, et pood suudetakse kriisipiirkonnas avada 24h jooksul, samas riigi toiduvaru
kasutusele võtmiseks läheb vaja minimaalselt kolm päeva.
Samuti leiti, et toiduvaru kohese kasutuselevõtmise asemel oleks tulnud paremini kaaluda
kiiremaid alternatiive. Näiteks kohaliku toidupoe kiiremat avamist ja sellele vajalike
generaatorite tagamist või „autolavkade” kasutamist või bussiühenduse tihendamist
naabervaldadega, kus poed olid avatud ja kus inimesed oleksid saanud esmatarbekaupu
varumas käia (nt koolibussid peaksid olema valmis sellisel juhul vabad kasutamiseks, kuna
koolid oleksid sellise kriisi korral ilmselt suletud).
Õppusel jäi kõlama, et sõltuvalt asula suurusest tulenevalt peaks tekkima nö valvepood,
mille toimimine on tagatud ka kriisiolukorras (eelkõige elektri- ja sidekatkestuse
tingimustes). Samuti märgiti, et õppus tõi välja vajaduse tõsta elanike teadlikkust, st mida
peaksid elanikud tegema (kodune seitsme päeva toiduvaru, mis toiduaineid varuda) jne.
Rakvere vallavanema sõnul viivad nad läbi kogukonna kriisiõppusi, kus harjutatakse
6
hakkamasaamist seitsme päeva jooksul ilma igasuguse välise abita, mis on KOV poolelt
väga edumeelne praktika. Sellist praktikat võiks laiendada ka mujale.
Seega tuleks eespool toodud üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppuse CONEX 2019
hindamisaruandest tulenevalt tulevikus riigi toiduvaru kasutusele võtmise aluseid
täpsustada, et vältida riigi toiduvaru kasutusele võtmist esimese ja ainsa võimalusena.
Rahandusministeerium 18.12.2020
17. Eelnõust ei nähtu, et kohalike omavalitsuse üksustele (KOV) oleks seadusemuudatusega Arvestatud.
pandud ülesandeid. Samas nendib seletuskiri, et seaduse muudatuste rakendumisel on Eelnõu ei too KOV-idele kaasa rahalisi kulusid. KOV-ide
eelkõige mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste ja KOV töökorraldusele. kaasamine toimub läbi Päästeameti regionaalsete
Regulatsioon loob selge vastutuse jagunemise varu moodustamisel riigiasutuste, KOV ja kriisikomisjonide tegevuse.
ettevõtjate vahel. Seletuskiri kirjeldab täpsemalt, et EVK hakkab vastutama varu
moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele Seletuskirja on mõjude peatüki lõpus punktis 6.2 täiendatud.
võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Pooldame eelnõuga kavandatud varude
haldamist ja korraldamist ühtsel viisil läbi EVK. Palume siiski seletuskirjas täpsemalt
avada, milline on KOV roll varu moodustamise või selle jaotamise korraldamise protsessis.
Kui KOV on kaasatud EVK siseste valdkondlike töörühmadesse, siis kirjeldada nende rolli
selles koostööformaadis.
18. KOV üle jääb eelnõu kohaselt järelevalvet teostama Päästeamet, kes teeb seda ka kehtiva Tähelepanek võetud teadmiseks.
HOS-i § 45 lg 2 alusel Siseministeeriumilt saadud volituse alusel. On tervitatav, et selline
pädevus sätestataks Päästeametile seadusega. Seletuskiri nendib, et päästeameti jaoks ei
ole tegemist uue ülesandega, kuna juba praegu täidab Päästeamet neid ülesandeid
siseministri käskkirja alusel.
Täpsemalt teeb Päästeamet järelevalvet järgmiste HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:
HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;
HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevuse kokkuvõtte ja järgmise
aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;
-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
kehtestamine määrusega;
-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamine;
-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine;
kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine.
7
Märgime, et üldjoontes on järelevalvepädevuste seos loogiline ja jälgitav. Juhime siiski
tähelepanu, et haldusjärelevalve kohaliku omavalitsuse üksuse üle toimub Vabariigi
Valitsuse seaduse § 753 sätestatud loogika alusel, mitte § 752 alusel, nagu vahel ekslikult
arvatakse. KOV puhul kontrollitakse üksnes õigusaktide õiguspärasust. Järelvalvepädevus
ei laiene KOV aktide otstarbekusele ja ilma seaduses selgelt sätestamata alusel ei saa KOV
osas kohaldada ka sunniraha. Loodame, et Päästeameti koostöö KOV-idega hädaolukorra
lahendamise plaanide koostamise, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi
või KOV kriisikomisjoni tegevuse korraldamisel sujub ilma järelevalvemenetluse
vajaduseta. Juhul, kui see siiski nii ei ole, ei saa Päästeamet kontrollida sisuliselt muud, kui
asjaolu, kas nimetatud dokumendid on koostatud ja menetletud õigetel alustel kõiki
asjakohaseid isikuid ja asutusi kaasates. Kui soovitakse järelevalve käigus laiemaid õigusi,
peaksid need selgelt olema kirjas seaduses.
19. Eelnõu seletuskirja riigiabi puudutav osa (lk 13 küsimus nr 2) viitab, et eelnõuga HOS-i Arvestatud.
lisatav § 185 annab EVK-le võimaluse varu moodustamisel, haldamisel ja kasutusele Seletuskirja on vastavalt muudetud.
võtmisel juhinduda hangete läbiviimisel riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 20
sätestatud erandist. Eelnõu sellist regulatsiooni ei sisalda, mistõttu tuleb muuta ka riigiabi
puudutavat selgitust.
20. Punkti 2 osas leheküljel 15, kus on toodud vastus küsimusele: Kas ettevõtted, kellega EVK Arvestatud.
sõlmib varu moodustamise, haldamise ja kasutamisega seotud lepingud, on riigiabi saajad? Seletuskirja on vastavalt muudetud.
Teeme ettepaneku pärast esimest lauset lisada järgmised selgitused: „Tehingu tegemine
turutingimustel välistab majandusliku eelise. EVK teeb varusid moodustades, uuendades,
müües või kasutusele võttes alati hankeid, juhindudes pakkumiskutse koostamisel
riigihangete seaduses nimetatud põhimõtetest ning alati eeldatakse hankest mitme pakkuja
osavõttu. Arvestades eeltoodut ei saa ettevõte, kellega varu moodustamiseks, haldamiseks
või muu teenuse osutamiseks leping sõlmitakse, eelist ja seega on täitmata üks riigiabi
kriteeriumidest ning tegemist pole riigiabiga“.
Siseministeerium 22.12.2020
21. Eelnõu § 1 punkide 2 ja 3 kohaselt antakse regionaalsete kriisikomisjonide moodustamise Arvestatud.
pädevus Päästeametile ning samuti nähakse regulatsiooniga ette, et varasemalt ministri Eelnõu kohaselt on regionaalsed kriisikomisjonid edaspidi
määruse tasemel kehtestatud komisjoni töökord tuleks edaspidi kehtestada Päästeameti Päästeameti töövahendiks regionaalsel tasandil
peadirektori poolt siseaktiga – käskkirjaga. Päästeameti peadirektori siseakt ei ole sisuliselt koordineerimisülesande täitmisel. Praktikas tähendab see
kohase tasemega õigusakt komisjoni töö reguleerimiseks, arvestades asjaolu, et regionaalset koostööorganit, kus erinevalt kehtivast
8
regionaalsesse kriisikomisjoni kuuluvad lisaks Päästeameti esindajatele tavapäraselt ka regulatsioonist komisjonile ülesandeid ei panda.
teiste riigiasutuste ja ka avalikõiguslike juriidiliste isikute (sh kohalike omavalitsuste) Regionaalse kriisikomisjoni moodustab, koosseisu kinnitab
esindajad. Seoses sellega, et eelnõuga viiakse pädevus- ja volitusnormid ministri tasandilt ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
valitsuse tasandile, teeme ettepaneku sõnastada seaduses, et siseministri asemel moodustab
regionaalsed kriisikomisjonid Vabariigi Valitsus ja töökord kehtestatakse Vabariigi
Valitsuse määrusega.
22. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 9 lõiget 1, Arvestatud.
mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega loetelu sündmustest, mille kohta Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist laadi, millega
koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja korra ning määrab analüüsi volitusnormid liidetakse ja muudetakse vastava
koostamist juhtiva asutuse. Kehtiva HOS § 9 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi rakendusakti andjat, kuid ei muudeta volitusnormi mõtet ja
Valitsus määrusega loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille eesmärki.
kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra riskianalüüsi koostamist
juhtivad asutused. Leiame, et volitusnormi sisu tuleks täpsustada, kuivõrd eelnõu
volitusnormist ei selgu, kas hõlmatud on vaid need sündmused, mis võivad põhjustada
hädaolukorra või ka muud sündmused. Antud asjaolu ei ole ka seletuskirjas põhjendatud.
23. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse HOS § 15 lõiget 3, mille kohaselt loetelu sündmustest, Arvestatud.
mille kohta koostatakse sündmusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan, selle Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist laadi, millega
koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva asutuse määrab volitusnormid liidetakse ja muudetakse vastava
Vabariigi Valitsus määrusega. Kehtiva HOS kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus rakendusakti andjat, kuid ei muudeta volitusnormi mõtet ja
määrusega loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan. eesmärki.
Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on volitusnormi sisu selles osas muudetud, st miks on
sõna „hädaolukord“ asendatud sõnaga „sündmus“. Kuivõrd eelnõus toodud volitusnormist
ei selgu, kas sündmuste all on mõeldud hädaolukordasid, teeme ettepaneku volitusnormi
sisu täpsustada ja kasutada mõistet „hädaolukord“ (sarnaselt kehtivale HOS-le).
24. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt tunnistatakse HOS § 18 lõige 3 kehtetuks. Kehtiva HOS § Arvestatud.
18 lõike 3 kohaselt peab Siseministeerium korraldama vähemalt üks kord nelja aasta Eelnõu on muudetud.
jooksul kahe või enama hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamise õppuse. Kuivõrd eelnõu kohaselt juhib edaspidi
kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist Vabariigi Valitsus, täpsemalt
öeldes hakkab Siseministeeriumi asemel kriisireguleerimispoliitika väljatöötamise ja selle
elluviimise koordineerimise eest vastutama Riigikantselei, peaks ka õppuse korraldamise
kohustus liikuma Siseministeeriumist üle Vabariigi Valitsusele. Siseministeerium on
seisukohal, et lisaks NATO õppustel osalemisele ja riigikaitseõppuste korraldamisele tuleb
regulaarselt ja kõrgendatud tähelepanu pöörata ka nt loodusõnnetustest, elutähtsate
teenuste katkestustest vms sündmustest põhjustatud hädaolukordadeks (sh eriolukorraks)
9
valmisolekule ning seda Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite tasandil. Peame oluliseks,
et tsiviilkriisideks valmisolek ja seda kindlustavate asutuste tegevus ja võimekus oleks
strateegilise tasandi õppuste raames eraldiseisvalt fookuses ja hinnatav. Selle ülesande
täitmine nõuab põhjalikku ettevalmistamist ja raha, lisaks peavad sellel osalema paljud
ministeeriumid, riigiasutused ja muud osapooled. Kriisideks valmisolek on nii laiapindse
riigikaitse kui ka kriisireguleerimise üks peamisi ülesandeid ning keskselt koordineeritud
õppused toetavad selle eesmärgi täitmist. Seega peame vajalikuks säilitada seaduses
õppuse korraldamise kohustus kriisireguleerimispoliitika kujundaja ühe ülesandena.
Märgime, et seletuskirjas toodud viide NATO õppuste loogikale ei ole asjakohane, kuna
nii laiapindset kaasatust (nt ametid, erasektorid, KOV-id) ei ole nende raames kunagi
tehtud. Samuti on oluline, et tekiks alus kõiki tasandeid kaasata või „sundida“ kaasuma.
Lisaks toome välja, et seletuskirjale lisatud rakendusaktis „Kriisireguleerimisõppuse
läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ on õppuste korraldamise
kohustus Vabariigi Valitsusele sätestatud. Kuivõrd ka teiste õppuste korraldamise kohustus
ja regulaarsus on sätestatud HOS-s, tuleks lähtuda samast loogikast. Rõhutame, et ka
riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) eelnõus (112 SE – hetkel Riigikogu menetluses) on see
kohustus Vabariigi Valitusele jäetud. Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu § 1 punktiga 12
muuta HOS § 18 lõiget 3 ja asendada lõikes 3 sõna „Siseministeerium“ sõnadega
„Vabariigi Valitsus“.
25. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse seadust uue peatükiga, mis reguleerib riigi
tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutamist.
25.1 Kavandatavas HOS § 181 lõikes 2 on märgitud, et varu moodustamisel on aluseks: 1) Arvestatud.
käesoleva seaduse § 9 alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüs; 2) riigikaitseseaduse § Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
6 alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava; 3) seadus või 4) Vabariigi Valitsuse otsus.
Kavandatava HOS § 181 lõike 4 kohaselt varu moodustab, haldab ja kasutusele võtmise
korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja
haldamine (edaspidi varu haldaja).
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas HOS § 181 lõike 2 punktide 1 ja 2 korral oleks
vajalik varu haldaja ehk EVK otsus. Leiame, et kui see on nii, tuleks HOS § 181 lõiked 2
ja 4 selguse mõttes ümber vahetada ja uut lõiget 4 täpsustada selliselt, et üheks varu
moodustamise aluseks saab olla varu haldaja otsus. Varu haldaja saab seejuures selle otsuse
teha riskianalüüsist, riigi kaitsetegevuse kavast või ka õppuste või kriiside järelmitest vms
tulenevalt ning nende nimetamist seaduses ei pea Siseministeerium vajalikuks. Eeltoodust
10
lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktis 14 toodud § 181 lõiked 2 ja 4
järgmiselt:
„(2) Varu moodustab, haldab ja kasutusele võtmise korraldab riigi äriühing, kelle
põhikirjalise tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja haldamine (edaspidi varu
haldaja).
(4) Varu moodustamisel on aluseks: 1) varu haldaja otsus; 2) seadus või 3) Vabariigi
Valitsuse otsus.“.
25.2 Kavandatava HOS § 181 lõike 3 kohaselt kaetakse varu moodustamise, haldamise ja Arvestatud.
kasutusele võtmise kulud riigieelarve vahenditest või varu müügist saadud vahendite On analüüsitud ja eelnõu sõnastus tagab võimaluse
arvelt. Palume hinnata, kas selline sõnastus, mille kohaselt toimub varude moodustamise vajadusel EL vahendite kasutamiseks.
jm kulude katmine vaid riigieelarvest või varu müügist saadud vahendite arvelt, pole
võimalusi kitsendav (nt kas võimalustena ei saaks näha EL vahendeid (fondid, projektid
jmt) vms).
26. Teeme ettepaneku antud eelnõu raames muuta ka kehtiva HOSi § 16 lõikeid 3, 5 ja 6 Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt.
26.1 Kehtiva HOS kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet Arvestatud.
(edaspidi PPA). Ulatusliku evakuatsiooni võimeanalüüsi ja riikliku evakuatsiooniplaani Eelnõus on sätete sõnastust muudetud. Antud muudatusega
koostamise käigus on PPA tuvastanud olulised tegurid, mis mõjutavad ulatusliku seonduvalt täiendatakse eelnõu ja tehakse vastavad
evakuatsiooni korraldamise võimet. Üheks oluliseks teguriks on elanike valmisolek ja tehnilised muudatused ka Kaitseliidu seaduses ja Kaitseväe
KOV valmisolek kriisideks, mis on Päästeameti üheks ülesandeks. Paljudes riikides on just korralduse seaduses.
Päästeamet elanikkonnakaitse (sh ulatusliku evakuatsiooni tegevuse juhtimine või
koordineerimine) juhtivasutus, sh koostöö KOV-i ja elanike kriisideks ettevalmistamise
osas. Teiseks oluliseks teguriks on PPA ülesanded ja ressursi hõivatus asutuste
hädaolukordade lahendamise plaanides ning riigikatselistes tegevustes. Neid tegureid
silmas pidades tegi PPA Päästeametile ettepaneku ulatusliku evakuatsiooni korraldamise
ülesande üle võtmiseks. Selle ettepaneku raames peeti mitmeid kohtumisi Päästeameti ja
PPA ekspertide tasandil ja arutati, millistel tingimustel ulatusliku evakuatsiooni
korraldamise ülesanne Päästeametile üle läheks. Tänaseks on asutuste juhid jõudnud
kokkuleppele, et ülesanne läheb üle Päästeametile, kuid PPA jääb Päästeametit
evakuatsiooni ülesande täitmisel toetama.
Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb üle Päästeametile, tuleb
Päästeametile anda ka vajalike meetmete kohaldamise õigus. Oluline on märkida, et
11
olukorras, kus teatud piirkonnas on oht inimeste elule ja tervisele nii suur, et seal tuleb
kehtestada viibimiskeeld, on vaja ka tagada, et Päästeamet saab rakendada vajalikke
riikliku järelevalve erimeetmeid, et inimesed viibimiskeelu piirkonnast evakueerida.
Ulatusliku evakuatsiooni ülesande PPA-lt üleandmisega Päästeametile ei muutu ulatusliku
evakuatsiooni sisulised tegevused. Seetõttu tuleb antud ülesande täitmiseks anda
samasugused meetmed ka Päästeametile. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikke
meetmeid on põhjendatud kehtiva HOS menetlemisel (vt hädaolukorra seaduse 205 SE
eelnõu seletuskirja). Ulatusliku evakuatsiooni ülesanne antakse PPA-lt üle Päästeametile
üleminekuajaga, et oleks võimalik valmistuda ülesannet täitma, sh koolitada nende
meetmete (KorS § 35, 45, 46, 47, 48, 52) rakendamist, mida kehtiv päästeseadus
Päästeametile ette ei näe. Samas, Päästeamet rakendab ka täna korrakaitseseadusest
(edaspidi KorS) tulenevaid meetmeid, mistõttu ei ole põhjust kahelda Päästeameti
oskustes. Lisaks, Päästeamet rakendab oma tavapärases praktikas meetmeid väga üksikutel
juhtudel, kuna paljud olukorrad on võimalik lahendada rakendades KorSi § 26. Siiski ei
saa olla välistatud ja õiguslikult reguleerimata olukord, kus elanikkonna ajutiseks
ümberpaigutamiseks ohualalt ohutumasse asukohta on vaja asutuse juhtimist ja vajalikke
meetmeid kohaldada. Kuna ulatusliku evakuatsiooni ülesande täitmist jääb jätkuvalt
toetama PPA, siis on vajalik säilitada ka PPA-le vajalike meetmete kohaldamise õigus.
Lisaks, kehtiva HOS § 16 lõike 6 kohaselt kehtestatakse ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimise nõuded ja kord HOS § 14 lõike 5 alusel. Teeme ettepaneku antud volitusnormi
täpsustada selliselt, et määrusega ei kehtestata mitte ainult ulatusliku evakuatsiooni
läbiviimise nõudeid, vaid ka selleks valmistumise nõudeid. Tegemist on sõnastuse
täpsustusega, et oleks selge, mille reguleerimiseks on Vabariigi Valitsusele volitus antud.
Antud muudatus on tehtud ka riigikaitseseaduse eelnõus (112 SE).
Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku anda eelnõu § 1 punkt 12 uues sõnastuses, muutes
vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, ning sõnastada see järgmiselt:
„12) paragrahvi 16 lõiked 3, 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(3) Ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Päästeamet. Ulatusliku evakuatsiooni
korraldamisesse võib Päästeamet kaasata Politsei- ja Piirivalveameti.
12
(5) Ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja
Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35 ja 45–52 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“;
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord
kehtestatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 5 alusel.“.
Seoses eeltoodud ettepanekuga, tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 aasta
määrust „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute
koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“. Ettepanek määruse muutmiseks on esitatud
käesoleva kirja lisas (rakendusakti kavand).
26.2 Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb PPA-lt üle Päästeametile, Arvestatud
on vajalik antud muudatuse osas sätestada ka eraldi jõustumisnorm. See on oluline, et
vajalik tegevus saaks ühelt asutuselt teisele üle viidud mõistliku aja jooksul. Eeltoodust
lähtuvalt teeme ettepaneku eelnõu § 5 täiendada lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„ (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.“.
Tulenevalt muudatustest eelnõu numeratsioonis, palume üle vaadata ka teiste sätete
jõustumisajad.
27. Palume rakendusaktide väljatöötamisse kaasata edaspidi ka Siseministeeriumi. Arvestatud.
Kaasame Siseministeeriumit rakendusaktide
väljatöötamisel.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 22.12.2020
28. Kuna eelnõuga kavandatav Eesti Varude Keskus AS (EVK) hakkab korraldama ka riikliku
ravimite ja meditsiiniseadmete/meditsiinitehnika varude loomist ja haldamist, siis
puudutab eelnõu ERHL liikmete tegevust väga oluliselt määral.
28.1 Seepärast peame kriitiliseks, et eelnõu selgitavates dokumentides väga tänuväärselt Arvestatud.
kirjeldatud huvirühmade kaasamine nii varude loomise kui halduse protsessis tõepoolest Kavas on kaasata erialaliitude esindaja EVK
ka reaalselt toimuks. Loodame ka ERHL poolt koos meie liikmetega varude korraldusse valdkondlikesse töörühmadesse.
sisuliselt panustada nii käesoleva eelnõu menetluse käigus kui selle rakendamisel. Palume
13
meid kindlasti kursis hoida kõigi edasiste arengutega ning kaasata asjakohastesse
töörühmadesse.
28.2 Eelnõu kohaselt saab riigi tegevusvaru korraldamise ülesande enda kanda riigi äriühing, Mittearvestatud.
kelle põhikirjaliseks tegevuseks see on. Varu moodustamise, haldamise ja kasutusele Eelnõu ei muuda tervishoiukorralduse seaduse alusel
võtmise kulud kaetakse riigieelarvest või vara müügist saadud vahendite arvelt. Lisaks hoitava varu moodustamist, hoidmist ega kasutuselevõtmist.
nähakse ette erisused varusse kuuluva vedelkütusevaru ja tervishoiuvaldkonna varu Peale Sotsiaalministeeriumi analüüsi valmimist
hoidmiseks eriseaduste alusel. Tervishoiuvaru riigi varu reguleerivad edaspidi seega käsimüügiravimite ja tarvikute varumise vajaduse kohta,
paralleelselt vähemalt hädaolukorra seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning saab EVK hakata välja töötama koostöös
riigikaitseseadus. Seejuures on erinevad ka varude moodustamise ja haldamise eest Sotsiaalministeeriumi, erialaliitude ja ravimi ekspertidega
vastutavad asutused ja organisatsioonid, samuti varude finantseerimise alused. Ravimitega juba täpsemat käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute varu
seotud varusid moodustatakse ja korraldatakse ilmselt samaaegselt kõigi nende seaduste moodustamise, hoidmise ja jaotamise plaani.
alusel. Hetkel on vastavaid pädevusi ja täpsemad piiritlusi avatud eelnõu seletuskirjas.
Teeme selguse huvides ettepaneku, et ravimivarude korralduse, moodustamise, hoidmise
ja jaotuse täpsemad piirid selguks siiski ka otse normi tekstidest.
28.3 Mitmed riigivarudega hõlmatud valdkondade eriseadused näevad neil tegevusaladel Mittearvestatud.
tegutsemiseks ette ulatuslikke lisanõudeid. Näites nõuab ravimiseadus, et ravimite Oleme teadlikud, et EVK-l tuleb samuti järgida valdkondade
hulgimüüja – mille kriteeriumitele EVK edaspidi eeldatavasti vastab – peab omama eriseaduseid. Kui EVK-l endal ravimi maaletoomiseks või
asjakohast tegevusluba, ruume, sisseseadet, personali, järgima ravimite käitlemisel müümiseks luba puudub, on võimalik varude
Euroopa õiguses kehtestatud head turustamistava jms nõuded. Kas mõistame õigesti, et moodustamise, hoidmise ja kasutuselevõtmise kohustused
vastavad erinõuded kehtivad ka EVK tegevusele? Teeme selguse huvides ettepaneku delegeeritud lepingu abil anda edasi ettevõtjatele, kellel
vastav põhimõte ka eelnõu dokumentides sõnaselgelt välja tuua. need tegevusload on olemas. Vastavaid lube ei ole kavas
hakata EVK-le tegema; on arvestatud, et võimalike
ravimivarude moodustamiseks sõlmitakse turuosalistega
vastavad delegeeritud lepingud.
28.4 Eraldi märkusena soovime kaalumiseks ette panna hädaolukorra seaduse § 14 lg 3 Antud selgitus.
täiendamise hädaolukorra tekkimist ja lõppemist puudutavate otsuste avalikult Tegemist on tähelepanekuga, mis puudutab seaduse
teatavakstegemise osas. Faktiline küsimus hädaolukorra “kehtivusest” on selge õigusliku rakendamist. Teabevahetus ja avalikkuse teavitamine on
ja praktilise välismõjuga asjaolu. Näiteks näeb ravimiseaduse § 15 lg 8 ette, et reguleeritud HOS-i § 14 lõike 5 alusel antud Vabariigi
hädaolukorras on Ravimiametil õigus ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada Valitsuse määrusega. Nimetatud määruse § 2 lg 2 p 10 ja 11
erandeid ravimite käitlemise jm ravimitega seotud nõuetest. Tegemist on otsustega, mis kohaselt on hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse
mõjutavad vahetult kogu Eesti elanikkonda ning lisaks mõistagi ka ravimivaldkonnas ülesandeks korraldada avalikkuse teavitamist ja
tegevaid isikuid, ettevõtteid ja organisatsioone. Seepärast on meie hinnangul oluline, et teabevahetust hädaolukorra lahendamisel osalevate ning
informatsioon hädaolukorra kohta oleks kõigile selgelt ja avalikult teatavaks tehtud ning hädaolukorrast mõjutatud asutuste ja isikute vahel, tagades
leitav. nende olukorrateadlikkuse.
14
Justiitsministeerium 05.02.2021
29. Riigikantselei õigusloomepädevusest Mittearvestatud.
Eelnõu üheks keskseks põhimõtteliseks muudatuseks on kriisireguleerimise poliitika Vastavalt PS §-le 95 on Vabariigi Valitsuse juures
väljatöötamise ja koordinatsiooni ülesande viimine Vabariigi Valitsusele tasemele, millest Riigikantselei. Riigikantselei on valitsust kui tervikut toetav
tulenevalt täienevad ka Riigikantselei ülesanded. Seletuskirjas on märgitud, et Vabariigi asutus ja sellest tulenevalt toetab valitsust kõiki või mitut
Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika kujundamist strateegilisel tasandil. Riigikantselei valitsemisala hõlmava poliitika planeerimisel ja
töötab edaspidi välja riigi kriisireguleerimispoliitikat ja koordineerib selle elluviimist koordineerimisel.
(VVS § 77 lõikesse 1 lisatud punkt 14). Sellega seoses täiendatakse eelnõus ka
Riigikantselei ülesannete loetelu VVS-s ning Riigikantseleile nähakse ette täiendav Kriisireguleerimise näite puhul tähendab see, et sellealase
pädevus valmistada ette oma ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõud (VVS § poliitika väljatöötamise ja elluviimise koordineerimise saab
77 lõikesse 1 on lisatud uus punkt 15). Sellesisulise Riigikantselei valdkonnapoliitilise anda Riigikantseleile, kuna tegemist on mitut valitsemisala
õigusloomepädevuse VVSi sisse kirjutamine on problemaatiline ning sellist lahendust ei hõlmava valdkonnaga (SiM, KaM, MKM jne). Nimetatud
saa Justiitsministeerium toetada, sest mh on lahendamata järgmised küsimused: juhul ei ole võimalik rääkida ühe ministeeriumi
valitsemisalast ega ka ühest asjaomasest ministrist. Poliitika
Tõusetuvad mitmed põhimõttelised küsimused. 1) Mida hõlmab määratlus „Riigikantselei koordineerimine tähendab muuhulgas seaduseelnõude
ülesannete täitmiseks vajalikud õigusaktid“? Kas käesoleva eelnõu kontekstis tähendaks väljatöötamist. Kui kriisireguleerimise kui valitsemisalade
see ka HOS kui kriisireguleerimise valdkonnaseaduse muudatuste edasise ettevalmistamise ülese valdkonna koordineerimise ülesanne on
pädevust? 2) Kuidas toimub sellise seaduseelnõu menetlus praktikas? Kes esitab eelnõu Riigikantseleil, toob see kaasa muuhulgas ka vastavate
VV-le[1]? Kes esindab Riigikogu menetluses seaduseelnõud (näiteks esindab valitsust seaduseelnõude väljatöötamise vajaduse. Vastavalt
seaduseelnõu algatajana esimesel lugemisel Riigikogus ja komisjonis)? Kes oleks põhiseadusele ei ole Riigikantselei ministeerium ja
asjaomane minister PS § 96 lõike 3 mõttes[2]? 3) Kes kannab poliitilist vastutust selle riigisekretär ei ole valitsuse liige. Seega esitab seaduse
valdkonna õigusloome puuduste korral (nt kutsutakse Riigikogu infotundi või esitatakse eelnõu Vabariigi Valitsusele peaminister, kes on valitsuse
arupärimisi)? liige ja kellel on õigus esitada valitsusele otsustamiseks
ettepanekuid ning keda teenindab Riigikantselei.
Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK) ning seletuskirjas on seda Peaministri ülesandeks on antud eelnõuga seoses ka
põhjendatud eelnõu kiireloomulisusega. Justiitsministeerium ei saa selle põhjendusega valitsuse esindamine Riigikogus. Ühtlasi tähendab see
nõustuda, kuna hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) mõistes ei ole eelnõu peaministri poliitilist vastutust valdkonna seadusloome eest.
selles küsimuses kiireloomuline. VTK-s oleks pidanud määratlema probleemid, mida on Peaminister on ka juba hetkel valdkonnaülese poliitika
vaja lahendada ning analüüsida võimalikke mõjusid, mille käigus oleks välja tulnud ka eestvedajana käinud Riigikogus tutvustamas Eesti
vastused meie tõstatatud küsimustele. Praegu ei selgu, millist probleemi Riigikantseleile julgeolekupoliitika aluseid ja riigi pikaajalist
õigusloome pädevuse andmisega lahendatakse. Lisaks viidatakse seletuskirjas VTK arengustrateegiat Eesti 2035.
tegematajätmise põhjendatusele seoses riigikaitse seaduse (RiKS) eelnõu varasema
menetlusprotsessiga. Juhime tähelepanu, et RiKS eelnõu raames Riigikantseleile
15
käesolevas eelnõus esitatud VVS § 77 lg 1 p 15 täiendust (st õigusloomepädevust) Tõepoolest keelab põhiseadus anda Riigikantseleile mõne
analoogsel kujul ei sisaldu. RiKS seletuskirjas on viidatud Riigikantselei rollile sellesvalitsemisala korraldamist (PS § 94). Seega ei ole
valdkonnapoliitikas strateegiliste eesmärkide väljatöötajana, mitte seadusloome Riigikantseleil võimalik valdkonna poliitikat ellu viia ning
kontekstis. tema haldusalasse ei saa tuua ühtegi asutust, kellel on
kriisireguleemise poliitika elluviimise pädevus.
Lähtudes eelnevast, ei saa Justiitsministeerium kooskõlastada eelnõu § 4 punkti 4. Selle Justiitsministeerium on seisukohal, et valdkondlike
punkti eelnõust väljajätmise korral kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega. poliitikate kujundamine ja sellega seonduv õigusloome
paigutub valitsemisala korraldamise alla. Riigikantselei ei
nõustu järeldusega, et õigusloome (õigusakti eelnõu
väljatöötamise) pädevuse andmine tähendaks ühtlasi ka
valitsemisala korraldamise pädevuse andmist
Riigikantseleile.
Põhiseadus sätestab määrusandluse kui haldusest väljapoole
suunatud õigusaktide andmise. Põhiseaduse kommentaaride
kohaselt on ministritel peamine roll oma valdkonna poliitika
kujundamisel, kuid samas on ka peaministril võimalus
osaleda valitsusele esitatavate ettepanekute väljatöötamisel
ja vajadusel ise olulisi algatusi teha (PS § 96 lg 2).
Põhiseadus ega ka kommentaarid ei selgita, mida olulise
algatuse all silmas peetakse. Kuna PS § 96 lg 2 käsitleb
valitsusele esitatavaid eelnõusid, sama paragrahvi lõige 3
peab silmas valitsuse määrusi, tuleb eeldada, et olulise
algatuse all peetakse muuhulgas silmas seda, et lisaks
ministritele võib ka peaminister esitada istungile
otsustamiseks valitsuse määruse eelnõu. Seega on
peaministri pädevuses esitada istungile näiteks määruse
eelnõu, mis hõlmab mitme ministri juhtimisele kuuluvat
valitsemisala. Nimetatud ministrid on sellisel juhul PS § 94
mõistes asjaomased ministrid, kes annavad määrusele
allkirja. Tuleb märkida, et põhiseadus ei keela peaministril
esitada määruse eelnõu ka juhul, kui see hõlmab ühe ministri
vastutusvaldkonda, kui peaminister peab selle esitamist
oluliseks. Sel juhul allkirjastab asjaomase ministrina
määruse minister, kelle vastutusvaldkonda määrus
16
puudutab. Eelnõu valitsusele otsustamiseks esitamine
peaministri poolt ei tähenda, et ministritel ei oleks võimalus
osaleda eelnõu ettevalmistamisel ja kooskõlastamisel,
samuti ei välista see ministrite hääleõigust ja osalemist
otsuste tegemisel.
Vastavalt PS §-le 94 on ministri määruse andmine seotud
ministri valitsemisala korraldamisega, mis tähendab, et
ministri määruse saab anda asjaomane minister juhitava
valitsemisala piires. Kriisireguleerimise näite puhul saab
anda ministri määruse näiteks siseminister, kui seadusest
tuleneva volitusnormi kohaselt tuleb anda ministri määrus
ning tegemist on kriisireguleerimisega seotud
Siseministeeriumi valitsemisala puudutava teemaga. Kuna
kriisireguleerimise puhul on tegemist valdkonnaülese
temaatikaga, on ministri määruse andmise vajadus
vähetõenäoline.
Justiitsministeerium on tõstatanud mh järgmised
küsimused:
1) Kuidas toimub sellise seaduseelnõu menetlus
praktikas? Kes esitab eelnõu VV-le (PS § 96 lg 2: Valitsus
teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri
ettepanekul)?
Vastus: Valitsus teeb oma otsused peaministri ettepanekul.
2) Kes esindab Riigikogu menetluses seaduseelnõud
(näiteks esindab valitsust seaduseelnõu algatajana esimesel
lugemisel Riigikogus ja komisjonis)?
Vastus: Seaduse Riigikogu menetluses esindab valitsust
peaminister.
17
3) Kes oleks asjaomane minister PS § 96 lõike 3 mõttes
(Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad
peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja)?
Vastus: alla kirjutab see minister (või ka ministrid), kelle
vastutusvaldkonda eelnõu enim puudutab. PS § 96 lg 3 ei
nõua, et selle sama eelnõu on ka ette valmistanud ja esitanud
valitsusele allkirjastav minister.
4) Kes kannab poliitilist vastutust selle valdkonna
õigusloome puuduste korral (nt kutsutakse Riigikogu
infotundi või esitatakse arupärimisi)?
Vastus: Seadusloome osas kannab poliitilist vastutust
peaminister.
5) PS § 94 lõike 1 järgselt moodustatakse valitsemisalade
korraldamiseks seaduse alusel vastavad ministeeriumid.
Seega riigielu küsimuste ring jaguneb vastavate
valitsemisalade vahel ja ministeeriumid kujundavad
valdkonna poliitikaid ning otsustavad muid valitsemisalasse
kuuluvaid küsimusi (PS § 94 lg 2).
Vastus: Poliitika väljatöötamise ja elluviimise
koordineerimise saab anda Riigikantseleile, kui tegemist on
mitut valitsemisala hõlmava valdkonnaga. Poliitika
koordineerimine hõlmab muuhulgas seaduseelnõude
väljatöötamist. See ei tähenda, et Riigikantseleist saaks
ministeerium oma valitsemisalaga. Poliitikat hakkavad ellu
viima ministeeriumid vastavalt oma valitsemisalale.
6) Ministeeriume juhivad poliitilist vastutust kandvad
ministrid, kes olles valitsuskabineti hääleõigusega liikmed
osalevad valitsuse otsuste tegemisel.
18
Vastus: Nimetatud juhul on juhtimine mitmetasandiline.
Seadusloome eest vastutab peaminister, elluviimise eest
vastutavad ministrid. See ei välista ministrite hääleõigust ja
osalemist otsuste tegemisel.
7) Poliitilist vastutust valitsemisala eest kannab minister.
Ministrit saab parlament umbusaldada (PS § 97 lg 1). Samuti
saab ministrile esitada Riigikogus arupärimisi ja tal on
kohustus osaleda Riigikogu infotunnis. Vabariigi Valitsuse
liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema
komisjonide istungitel (PS § 100).
Vastus: PS § 97 lg 1 ei seo umbusaldamist valitsemisala
korraldamisega. Peaminister on valitsuse liige, kes kannab
nimetatud juhul seadusloome eest poliitilist vastutust ja
esindab valitsust antud küsimuses Riigikogus.
8) Valdkondlike poliitikate kujundamine ja sellega seonduv
õigusloome paigutub valitsemisala korraldamise alla.
Samuti kuulub sellesse järelevalve seaduse rakendamise üle.
Vastus. Õigusloome saab olla ka valdkondade ülene, juhul,
kui see puudutab mitme valitsemisala korraldamist.
9) Riigikantselei roll on PS-s ja VVSis määratletud
Vabariigi Valitsust teenindava asutusena, mis on valitsuse
juures (PS § 95 ja VVS § 77 lg 1 punkt 1).
Vastus: Riigikantselei ei võta endale ministeeriumi rolli ega
hakka juhtima valitsemisala ega valitsemisalade kaudu
poliitikat ellu viima.
10) Riigikantseleid juhib riigisekretär, kes võtab valitsuse
istungitest osa sõnaõigusega (PS § 95 lg 3).
19
Vastus: Riigisekretär ei võta endale ministri rolli.
Valdkonnaülese poliitika koordineerimise, s.h seadusloome
eest kannab poliitilist vastutust peaminister.
11) Peaminister esindab valitsust ja juhib selle tegevust (PS
§ 93 lg 1). Peaministril ja Riigikantseleil ei ole „oma“
valitsemisala, nad ei vastuta valitsemisala korraldamise eest.
Peaminister vastutab valitsuse kui terviku tegevuse eest. Iga
konkreetse valitsemisala eest vastutab poliitiliselt vastavat
ministeeriumi juhtiv minister.
Vastus: Riigikantseleil ei ole ega saa olema oma
valitsemisala. Tegemist on valdkonnaülese poliitika
koordineerimisega.
12) Ministri, ministeeriumi ja valitsemisala seotusele viitab
ka PS § 96, mis räägib „asjaomasest ministrist“. Vabariigi
Valitsus teeb otsuseid peaministri või asjaomase ministri
ettepanekul (PS § 96 lg 2). Valitsuse määrused kehtivad, kui
nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja
riigisekretäri allkirja (PS § 96 lg 3).
Vastus: alla kirjutab see minister (või ka ministrid), kelle
vastutusvaldkonda eelnõu enim puudutab. PS § 96 lg 3 ei
nõua, et selle sama eelnõu on ka ette valmistanud ja esitanud
valitsusele allkirjastav minister.
13) Riigikantseleil saab olla koordineeriv roll teatud riigielu
küsimuste puhul. Ka kehtiva VVS kohaselt on Riigikantselei
ülesandeks mh koordineerida täidesaatva riigivõimu
asutuste tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel
ning korraldada psühholoogilist kaitset.
20
Vastus: Riigikantselei on seisukohal, et kehtiv seadus ei
võimalda täita kõiki koordineerimisega seotud ülesandeid,
s.h tegeleda õigusloomega.
14) Kui Riigikantseleile näha VVS-is ette
kriisireguleerimispoliitika ja ka sellega seonduvate
õigusaktide väljatöötamise pädevus (õigusloomepädevus),
tähendaks see Riigikantsleile sellise ülesande andmist, mida
PS kohaselt saab täita ministeerium ja mille täitmise eest
peab poliitilist vastutust kandma minister.
Vastus: Riigikantselei ei nõustu järeldusega, et õigusloome
(õigusakti eelnõu väljatöötamise) pädevuse andmine
tähendaks ühtlasi ka valitsemisala korraldamise pädevuse
andmist Riigikantseleile.
30. Riikliku järelevalve erimeetmetest Arvestatud
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt (eelnõu § 1
Eelnõu § 1 p 16 „ning vältimatutel juhtudel korrakaitseseaduse §-des 35, 45-48 ja 52 punktid 10, 16 ja 17).
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid“ tuleb kirjutada eraldi lõiku ning piiritleda, et
neid erimeetmeid võib rakendada siis, kui politsei ei ole koha peal ning kui see on
vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni lahendamiseks.
31. Väärteokoosseis varu omavolilise kasutamise eest Arvestatud
HOS eelnõust punkti 19 on välja jäetud ning omavolilist
Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse HOS-i §-ga 481, millega sätestatakse kasutamist jääb reguleerima ainult karistusseadustik.
väärteokoosseis varu omavolilise kasutamise eest. Paragrahv 481 lg 1 sätestab füüsilise
isiku vastutuse varu omavolilise kasutamise eest ning lg 2 vastutuse varu omavolilise
kasutamise eest juriidilise isiku poolt.
Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt on riigi tegevusvaru (edaspidi varu) hädaolukorra
lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja
elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on varu haldaja omandis või
mille omandamine või kasutamine varu haldaja poolt on eelnevalt sõlmitud lepingutega
tagatud (HOS § 181 lg 1). Seletuskirjas on toodud välja, et varu omavoliliseks
kasutamiseks loetakse tegevus, mis ei ole EVK-ga kooskõlastatud ja millega kaasneb
21
näiteks varu ebaseaduslik omastamine, müümine, vähendamine, asendamine, rentimine,
riknemine või kättesaadavuse takistamine.
Eelnõuga välja pakutud uue vastutusnormi puhul on oluline silmas pidada, et
karistusseadustiku (KarS) § 201 sätestab karistusõigusliku vastutuse omastamise eest.
Eelnõuga tehakse ettepanek kehtestada väärteovastutus varu omavolilise kasutamise eest,
mis võib seletuskirja kohaselt seisneda muuhulgas näiteks vara ebaseaduslikus
omastamises. Kuna nimetatud koosseisud on teatud määral kattuvad, tuleb seletuskirjas
välja tuua, kas eelnõuga tehtava muudatuse eesmärgiks on varu omavoliliseks
kasutamiseks sätestada erinorm KarS §-le 201.
32. HOSi ja VKVS § 20 kooskõla; juriidilise isiku karistusmäär Eelnõu §-ga 3 muudetakse Arvestatud
vedelkütusevaru seadust (VKVS), mis sätestab kohustusliku vedelkütusevaru VKVS-is tunnistatakse kehtetuks § 20, kuna karistuse varu
moodustamise, hoidmise ja haldamise alused. omastamise eest sätestab karistusseadustiku § 201.
Kui kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eesmärgiks on riigi varude moodustamise,
haldamise, kasutuselevõtmise alused, siis tõstatame küsimuse seoses VKVS kehtiva §-ga
20, mis sätestab samuti vastutuse vedelkütusevaru teadvalt omavolilise kasutamise eest
nagu HOS-is kavandatav § 481. Kuidas hakkavad omavahel kooskõlas olema HOS
kavandatud § 481 ning VKVS § 20? Palume seda seletuskirjas käsitleda.
Lisaks sellele tõstatame küsimuse, kas VKVS §-s 20 sätestatud juriidilise isiku
karistusmäära ei ole kavandatud tõsta. Praegu tekib olukord, kus HOS § 481 näeb
juriidilisele isikule varu omavolilise kasutamise eest ette rahatrahvi kuni 400 000 eurot,
VKVS § 20 aga vaid kuni 3200 eurot. Justiitsministeeriumi arvates ei ole see
proportsionaalne. Palume lisaks selgitustele HOS § 481 ning VKVS § 20 omavahelise
kooskõla kohta tõsiselt üle vaadata VKVS-is sätestatud juriidilise isiku karistusmäärad.
33. Normitehnilised ja keelemärkused Arvestatud
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt.
22
Riigikantselei
Meie 09.03.2021 nr 2-2/20-0427/1514
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
esitamine istungile
Austatud Taimar Peterkop
Esitame hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu Vabariigi Valitsuse 11.03.2021 istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1) Eelnõu
2) Eelnõu seletuskiri
3) Lisa 1 rakendusaktide kavandid
4) Lisa 2 märkuste tabel
Jako Reinaste
625 6419
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158