Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Kaitseministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-00529
Resolutsiooni teema: Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja komosetööstuse vahel
Adressaat: Kaitseministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS-
JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tegevuskava sünergia kohta
tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel (COM(2021) 70).
EISi toimiku nr: 21-0422.
Tähtaeg: 05.04.2021
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kaitseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu
kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 29.03.2021
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.04.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (07.04.2021) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.04.2021.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 08.03.2021
Resolutsiooni koostaja: Ann Saks
[email protected], 693 5201
1. Introduction One of the most important and long-lasting innovations in the automobile industry originates from the defence industry, here in Europe. After working on ejector seats in fighter jets for a European aeronautics company, Nils Ivar Bohlin, a Swedish mechanica l engineer, went on to design a new seat belt for a European car company. Inspired by the harness jet pilots used, the three-point seat belt became a global standard in the car industry and has saved more than one million lives since its introduction. Thi s example illustrates what President von der Leyen had in mind when tasking her Commission to ‘ensure cross-fertilisation between civil, defence and space industries’ and ‘focus on improving the crucial link between space and defence and security’. To thi s end, in March 2020 the Industrial Strategy for Europe announced ‘an Action Plan on synergies between civil, defence and space industries, including at the level of programmes, technologies, innovation and start-ups’, which was welcomed by the Council . This Action Plan (the ‘Three-Point Belt Plan’ ) lays the ground to deliver concrete policy actions under three headline objectives: enhancing complementarity between relevant EU programmes and instruments to increase efficiency of investments and effectiveness of results (the ‘ synergies ’); promoting that EU funding for research and development, including on defence and space, has economic and technological dividends for EU citizens (the ‘ spin-offs ’) ; facilitating the use of civil industry research achievements and civil-driven innovation in European defence cooperation projects (the ‘ spin-ins ’). Synergies: In a challenging international environment, where the EU needs to maintain its technological edge and support its industrial base, the EU Multi annual Financial Framework 2021-2027 (MFF) significantly scales up investment in technologies for defence or related civilian use, such as security, mobility, health, information management, cyber and space. Relevant MFF programmes cover research, developm ent, demonstration, prototyping and deployment (procurement of innovative products and services) in a complementary fashion. The pervasiveness of emerging and disruptive technologies across civil, defence and space industries creates new opportunities for synergies among EU programmes and instruments . A structured approach, establishing appropriate processes and mechanisms among these instruments while taking into account their specific purposes and limitations, will lead to more impactful funding, reduce duplication risks and maximise added value for EU taxpayers. Spin-offs: Increased investment in defence must also present a dividend for the economy at large, while fully respecting the constraints inherent to the defence sector (e.g. the role of nationa l authorities in steering demand, information handling or specific rules for intellectual property rights). Increasing public awareness of the substantial multiplying effect of EU security, defence and space expenditure in research and development (R&D) al so helps to consolidate public support for these initiatives. These expenditures address the public need for greater security and constitute a long-term investment in sustained technological development, economic resilience and growth. Several world-class European companies owe their position to spin-offs from European defence research, from fibre technology to civilian aircraft or even canned food. Similarly, many innovations first used in space have become civilian success stories, such as digital imagin g sensors, insulin pumps or wireless headsets. Space data and services generated by Galileo, EGNOS and Copernicus are used for applications in numerous areas inside and outside the EU, providing substantial gains in terms of economic welfare and general qu ality of life. Spin-ins: It is in many cases increasingly difficult to draw a clear line between civil and defence research, particularly for basic technology (low Technology Readiness Levels – TRLs). Civil applications of technology are becoming ever che aper, driven by globalisation of knowledge, access to a wider public and generalised access to data. At the same time, many emerging and digital technologies offer substantial potential for defence, including Artificial Intelligence (AI), microelectronics, data cloud infrastructures and robotics. Innovation in these areas often comes from start-ups, Small and Medium Enterprises (SMEs) and Research & Technology Organisations (RTOs). Where possible, Europe’s defence industry should be able to draw on EU civi lian industry research achievements to avoid costly duplicated research . Fostering synergies among relevant EU-funded instruments and facilitating civilian-space-defence cross-fertilisation (spin-ins and spin-offs) can enhance European economic growth, f urther develop the Single Market and improve security for European citizens. Drawing on expertise from across the Union, beyond well-established leaders in civil, defence and space industries, including SMEs and start-ups, will contribute to enhanced Europ ean cooperation, competitiveness and resilience. Against this background, this Action Plan presents 11 actions that: (a) strengthen the capability-driven approach in the security sector; (b) enhance synergies between EU programmes and instruments; (c) support start-ups, SMEs and RTOs; (d) monitor critical technologies to reduce dependencies; (e) foster standardisa tion for hybrid civil/defence standards; (f) boost innovation and cross-fertilisation between civil, defence and space industries; and (g) launch three flagship projects that may become game-changers. While the remit of this Action Plan is limited to EU pr ogrammes and instruments , promoting synergies at EU level may trigger similar actions at national and regional level including through national co-funding of EU projects, thereby multiplying the expected positive effect. Although not falling within the s cope of this Action Plan, relevant Member State-driven security and defence initiatives will also be taken into account, particularly the Strategic Compass, the Coordinated Annual Review on Defence (CARD), the Permanent Structured Cooperation (PESCO) and the Civilian CSDP Compact . EU-NATO cooperation will also be taken into account when relevant, including as regards inter-operability. Commission services will continue to work closely with the European External Action Service (EEAS) and the European Defen ce Agency (EDA), whose relevant activities will be taken into account when seeking synergies and cross-fertilisation . In a broader geopolitical context, the EU has pledged to develop a common transatlantic approach to protecting critical technologies in l ight of global economic and security concerns and work together on technology, trade and standards. The transatlantic partnership and cooperation with other like-minded countries can support EU efforts in this area. 2. The capability-driven approach The space, defence and security industries are strategic for Europe. The EU’s digital strategy , adopted in February 2020, underlined the importance of EU leadership in digital technologies and cybersecurity and envisaged an unprecedented level of investment i n the EU’s digital transition over the next seven years. The European Council stressed in October 2020 that achieving strategic autonomy while preserving an open economy is a key objective of the Union and called for developing EU autonomy in the space se ctor and a more integrated defence industrial base. In July 2020, the EU Security Union Strategy stressed the need to further strengthen security research and innovation; this Action Plan could also serve this need and support the EU’s security industries with state-of-the-art, innovative solutions deriving from the cross-fertilisation and efficient synergies between civil, defence and space industries. The EU Green Deal set the tone for an ambitious transition towards a transformative society, which will require substantial research and innovation in technologies and social transitions and will trigger breakthroughs in many sectors. T he aerospace and defence industrial ecosystem includes the aeronautics, space and defence sectors. It represents EUR 376 bi llion in annual turnover, 44 000 companies and 1.5 million employees . According to 2015 data , the security industry in Europe employs 4.7 million people and accounts for an annual turnover of EUR 200 billion across more than 20 sub-sectors of the European economy. Most companies had reported growth and expected to continue growing prior to COVID- 19, which reversed this trend. This Action Plan addresses the space and defence sectors of this ecosystem, as well their interactions with civil sectors (such as security). These industries are trying to recover from the crisis, but also to respond to, an d shape the acceleration of, the twin green and digital transitions. They are high-tech, employ highly skilled employees and tend to export a large share of their products. The same large industrial actors are often involved in the space, defence as well a s numerous civil sectors (such as security, aeronautics or digital). They rely on international collaboration, are trying to become more resilient and have dynamic value chains. Recent technological developments show a changing trend where civil innovation , particularly from start-ups and SMEs, increasingly drives defence innovation. The space, defence and security sectors have the potential for synergies and cross-fertilisation between themselves and with other civil sectors. They face many challenges and constraints, including regulatory hurdles, lack of a level playing field in international markets, access to costly research and testing infrastructure, need for specialised skills, lack of attractiveness to women and youth in particular, access to critic al materials or components, and the need for European standards and certification. They comply with specific export controls for defence and dual-use items. As they develop technologies or infrastructures with possible security implications, they may beco me subject to Foreign Direct Investment Screening . To further understand the interlinkages between these and other civil sectors, the Commission will continue to consult all relevant stakeholders. It will, in particular, try to address challenges faced by European SMEs, start-ups, RTOs and academia that impede them from playing a more active role: these challenges include high security requirements, upscaling to market, access to finance (funding, private investment) access to third markets, access to test ing infrastructures and insufficient de-risking of research investments. One way to address these challenges is to promote the capability driven approach (CDA) . A CDA has two key features: first, users define what capability they need and, second, they exp ress their intention to procure products that, once developed, will offer the desired capability. This approach has proven useful in the space and defence sectors as it allows for a clear policy steer, a forward-looking mentality, long-term planning, an in ter-disciplinary approach encompassing all stakeholders and synchronisation of the various processes. The European Defence Fund (EDF) and its precursor programmes rely on a CDA, notably by taking into account existing EU defence prioritisation tools and processes that support decision-making at national and EU level. This helps to increase convergence between Member States’ defence planning and provides references for a more coherent development of Europe’s defence capabilities. The established space governance framework and stable financing by the Member States through the European Space Agency and by the Union budget also enabled the implementation of a CDA for the space sector. The CDA ensures that future space systems are able to offer capabilities that can best serve EU needs for environment or security monitoring, secure communications, positioning navigation and timing, or others. With the notable exception of integrated border management , there is no similar overarching CDA process for the EU s ecurity sector . High geographic, thematic and user diversity gives rise to different ‘security sub-sectors’ with various approaches tailored to their specific needs. Lack of coordinated planning can lead to overdependence on imported technologies that are available off-the-shelf. While preserving the necessary flexibility for each security sub-sector, a CDA can contribute to a modern and forward-looking security sector. It can facilitate the use of innovative technology to meet evolving security challenges for the law enforcement community (e.g. police, customs and other inspection authorities) and thus benefit Member State authorities, facilitating also compliance with European data protection and ethical standards. The EU is well placed to promote a CDA ac ross the security sector. Strengthening the CDA in EU agencies, for example, can help structure user needs, identify vulnerabilities, address capability gaps, define technology roadmaps and research opportunities, ensure a successful transition from R&D to operations, and create joint procurement opportunities. Possible synergies with civilian crisis management will also be taken into account. Action 1: Before the end of 2021, the Commission will present a proposal to strengthen the forward-looking and ea rly identification of needs and solutions in the field of internal security and law enforcement by fostering capability-driven approaches across security sectors , building on best practices from the defence and space sectors. 3. Synergies between EU progr ammes and instruments Under the 2021-2027 MFF, the EU will scale up investment in technologies for civil, defence and space applications through: (a) research, development and deployment programmes such as Horizon Europe, Digital Europe programme (DEP), t he Connecting Europe Facility (CEF), the Internal Security Fund, the EDF and the Space programme; (b) procurement of innovative cross-sector technological solutions. Defence R&D is envisaged under the EDF. Cohesion Policy programmes can also contribute t o defence-related R&D provided it is in line with the relevant rules for shared management. Other funding instruments focus on civil applications, while the respective regulations often include dual-use provisions. For example, in civil protection, rescEU will provide funding to Member and Participating States to develop EU capacities to respond to chemical, biological, radiological and nuclear (CBRN) disasters when national capacities prove to be insufficient. The MFF also includes horizontal instruments that support maritime and transport policies. Particularly relevant are programmes (e.g. the Integrated Border Management Fund) or EU agencies (e.g. FRONTEX, the EU Border and Coast Guard Agency) that aim to improve the internal and external security and protection of the EU. In addition, the EU Recovery and Resilience Facility and the Technical Support Instrument will support reforms and investments by Member States, provided that they are aligned with established EU priorities, particularly those related to the green and digital transitions. The increased size of these investments, delivered through a variety of EU programmes and instruments, presents opportunities for synergies that can avoid the risk of duplication and provide more user-friendly opportunities for financing (e.g. grants, public procurement, guarantees). These will assist projects along the pathway from R&D to deployment either through market uptake or public procurement for innovation . The MFF also includes instruments to support: investment (e.g. InvestEU); regional projects for research, innovation, technologies and SMEs (e.g. via the ERDF or the European Social Fund – ESF); technological innovation, start-ups and SMEs (e.g. Horizon Europe collaborative research including partnerships and missions, and in particular the Pathfinder and Accelerator instruments of the European Innovation Council – EIC) or the European digital innovation hubs. Where secu rity exemptions are foreseen in EU programmes, the Commission and EU Agencies will, where there are duly justified reasons, limit participation in procurements to legal entities established in Member States, or which are not controlled by third countries. Measures to enhance access to finance and synergies within the MFF programmes can include: Blending facilities at EU level, involving a combination of different forms of investment support from the EU budget (e.g. grants and repayable resources) and other sources of financing to achieve greater impact. The Pathfinder and Accelerator instruments of the EIC , which will aim to make the most of Europe’s strong research base and seek to support game-changing innovations. Synergies between Horizon Europe and other directly managed MFF programmes (when respective legal bases allow it), offering a wide range of strategic leveraging through the possibility to combine funding. Programmes under shared management (e.g. the ERDF) can also be considered for transfer of funds (voluntary transfers between funds or to instruments managed directly and indirectly, and the seal of excellence mechanism). Further to these measures, the Commission also recalls its support, as stated in the European Defence Action Plan of 2016 , and the European Council Conclusions of December 2016 , for an adaptation of the lending criteria of the European Investment Bank (EIB) to the defence sector within the limits of the Treaties. Action 2: Before the end of 2021 and with a view to the 2022 work-programmes, the Commission will further enhance its internal process to promote synergies between space, defence and related civil industries by improving coordination of EU programmes and instruments and by launching actions to facilitate access to finance. 4. Support for start-ups, SMEs and RTOs With few exceptions, the level of participation by start-ups, SMEs and RTOs in the defence markets and security market is still low. Given the potential of these types of organisations, there is a need to facilitate the creation of opportunities for ‘spin-ins’ from civil industries to defence. To achieve t his, SMEs and start-ups throughout the Union: should become better aware of potential business opportunities, particularly in the defence market; should acquire a comprehensive overview of opportunities offered by calls launched under EU space, defence an d related civil industry programmes; need to adapt their products/business models to the specificities of these markets. RTOs could play an important role in support of SMEs, as they can bring innovative ideas and approaches. Such innovation has the potential to shape existing networks and create new interactions between defence institutions, industry and RTOs. The ability to engage SMEs and RTOs throughout the Union will be critical in order to secure the diversity needed in terms of innovation and s pecialisation. From space data providers like Galileo or Copernicus to new forms of data representation and analytics like Destination Earth , European Digital Innovation Hubs can bring together innovative SMEs along the data value chain. To further suppor t EU SMEs, start-ups and RTOs, and ensure cross-fertilisation between civil, defence and space industries, the Commission intends to: step up its awareness raising activities, also involving the European Network of Defence-related Regions, the European Def ence Research and Innovation Network, the Enterprise Europe Network and industrial clusters such as those on the European Clusters Collaboration Platform ; use EU communicators on the ground such as the Commission Representations, as well as EU outreach n etworks present in the Member States, to help in disseminating key messages and building partnerships; build on existing networks and EU bodies to develop industrial and scientific partnerships in critical technologies; facilitate access to EU support via a multilingual interactive tool that guides companies to the best EU funding for their project; assess opportunities to create national focal points for all participation aspects in the EDF, seeking synergies with other entities that promote EU funding op portunities; further promote opportunities offered by the space entrepreneurship initiative CASSINI for business acceleration, incubation, seed-funding and pre-commercial procurement as well as innovation partnership and procurement of innovation; work to gether with the EIC to provide business accelerating services for civil high-tech start-ups/SMEs to reach defence and security markets; support the establishment of European digital innovation hubs, as envisaged by the EU industrial strategy, which can ac t as one-stop-shops for companies to access technology testing and showcase innovative solutions for the civil, defence and space markets; provide technical support and hands-on trainings for start-ups, SMEs and RTOs interested in applying to the relevan t EU programmes and instruments; organise outreach activities such as challenges, hackathons, start-up-labs, technology days, innovation forums, serious gaming, foresight and skills development workshops. Action 3: Starting in the second half of 2021, the Commission will announce targeted actions for start-ups, SMEs and RTOs to raise awareness about EU programmes and instruments that offer funding opportunities, provide technical support and hands-on training, provi de business-accelerating services, showcase innovative solutions, and facilitate market entry to the defence, security, space or other relevant civil markets. 5. Critical technologies and technology roadmaps In her 2019 political guidelines, President von der Leyen underlined that ‘it is not too late for Europe to achieve technological sovereignty in some critical technology areas’. The 2020 EU industrial strategy stated: ‘Europe’s strategic autonomy is about reducing dependence on others for things we need the most: critical materials and technologies, food, infrastructure, security and other strategic areas. They also provide Europe’s industry with an opportunity to develop its own markets, products and servi ces which boost competitiveness.’ The EU will therefore support the development of critical technologies that are strategically important for Europe. For some of these technologies, the Commission has used its convening power to launch Industrial Alliances . Such alliances already exist for energy technologies ( batteries, clean hydrogen) and raw materials while more are under consideration. Identifying which critical technologies make a decisive contribution to key capabilities can help to decide: (i) which technologies are important for technological sovereignty (i.e . where there is a need to reduce the risk of dependence); (ii) where combined/coordinated support from different EU programmes and instruments can address such challenges. To strengthen its tec hnological sovereignty, the EU must maintain a strong industrial competence and, where possible, seek leadership in these critical technologies. Alongside the critical technologies, the EU must also look at: the value chains, including the security of supp ly of critical (raw) materials that are important building blocks of civil, defence and space critical technologies , , . related research and testing infrastructure, which is key for standardisation and certification. In the context of this Action Plan, critical technologies are technologies that are relevant across the defence, space and related civil industries and contribute to Europe’s technological sovereignty by reducing risks of overdependence on others for thin gs we need the most. The following table presents a list , of examples of critical technologies relevant across the relevant civil (including security), defence and space industries (technologies whose relevance is limited only to one of those industries are not included). Sector Technologies Electronics & Digital Artificial Intelligence, advanced analytics and big data Cybersecurity and cyber defence technologies Digital forensic technologies High-performance computing, cloud and data spaces Photonics Ultra-low power microprocessors, lightweight printed or flexible electronics Quantum technologies Secure communications and networking Sensors (including electro-optical, radar, chemical, biological, radiation, etc.) Manufacturing Advanced and additive manufacturing Advanced materials technologies and sustainable materials by design Nanotechnologies Robotics Semiconductors and microelectronics Space & Aeronautics Space technologies (including design and manufacturing of launchers and satellites) Secure precision timing, positioning and navigation technologies High-definition Earth Observation technologies Satellite-based secure communication and connectivity Health Biotechnologies Chemical, biological, radiological and nuclear technologies Energy Energy technologies (including energy storage, energy resilience, renewables, hydrogen and nuclear) Mobility Autonomous systems Critical technologies are bound to change as new technologies emerge. The Commission will set up within its services an EU Observatory of Critical Technologies. It will provide regular monitoring and analysis of critical technologies, their potential applications, value chains, needed research and testing infrastructure, desired level of EU control over th em, and existing gaps and dependencies . Every second year, the Observatory, in consultation with key stakeholders, will produce a classified report on critical technologies, dependencies, value chains and testing infrastructure for the defence, space and related civil industries . On the basis of these reports, the Commission will develop technology roadmaps to stimulate cross-fertilisation between civil, defence and space industries for critical technologies. Technology roadmaps are increasingly used by the Commission as a flexible technique to support strategic planning, by matching short-term and long-ter m goals with specific technology solutions. Using technology roadmaps the Commission will build on the identified critical technologies and (a) address all relevant funding instruments, policy needs and access to finance opportunities in order to create sy nergies across EU actions; (b) target wider technology and socio-economic needs with a view to fostering cross-fertilisation; (c) bring together all relevant stakeholders, including government, industry, academia and civil society. Technology roadmaps wil l use technology forecasting to identify suitable emerging technologies, avoid duplication of costs, contribute to market stability in Europe, promote cross-border cooperation and stimulate innovation by start-ups and SMEs. Each roadmap will have a specifi c horizon, milestones and a concrete final aim . Based on the outcomes of the work conducted under the technology roadmaps, t he Commission may decide to launch flagship projects, taking into account their likely impact on the technological sovereignty and leadership of the EU, their sources of financing and their governance (see Section 8 below). Action 4 : The Commission will develop technology roadmaps to boost innovation on critical technologies for the defence, space and related civil sectors and stimula te cross-border cooperation using all relevant EU instruments in a synergetic way. These roadmaps will be based on an assessment produced every two years by a new Observatory for Critical Technologies within the Commission. The roadmaps may lead to the lau nch of new flagship projects. 6. Standardisation Promotion and application of common standards across sectors can contribute to cost savings in terms of production runs and cost management, but also improve operational effectiveness, by enhancing interoperability, particularly in a multinational environm ent. Better linking standards with public security-related procurement programmes can help EU industry maintain its lead in critical technologies of importance to the EU’s technological sovereignty. Overall, common standards can contribute to innovation and synergies. In close cooperation with key stakeholders, the Commission will identify existing standards and best practices, and commission the development of new ones, that can be used across civil, defence and space industries and promote their use in relevant EU programmes and instruments in areas where standardisation is still lacking. Examples include: the planned work under rescEU, which may prove a catalyst to improve cross-border collaboration towards unified CBRN standards at user level (civil pr otection agencies) and industrial level or the planned initiative under the Digital Europe Programme on a European Security Data Space, which will contribute to the setting of quality standards at EU level. Action may be required to develop hybrid techno logical standards and best practices applicable across the civil (e.g. law enforcement) and defence sectors. This can include defining and harmonising standards, commonly agreed testing protocols, best practices and EU codes of conduct to reduce costs, inc reasing interoperability, improving the potential for synergies and enhancing comprehensibility. The EU can best serve its interests by taking leadership in developing standards at international level (e.g. on cybersecurity), taking into account EU values and priorities (e.g. EU data protection legislation). Action 5: Before the end of 2022, the Commission, in close cooperation with other key stakeholders, will present a plan to promote the use of existing hybrid civil/defence standards and the development of new ones. 7. Innovation and cross-fertilisation between civil, defence and space industries Innovation is at the heart of Europe’s efforts to lead the digital transition and strengthen competitiveness. Ideas and technologies can emerge from big companies, start-ups, RTOs and SMEs in any ecosystem and have a general impact on capabilities. Facilitating civi lian-space-defence cross-fertilisation (spin-ins and spin-offs) will address the current fragmentation of the civil-defence innovation landscape. It can further strengthen innovation and lead to European economic growth, further develop the Single Market a nd improve security for European citizens. An innovation incubator able to develop and accelerate technologies in the field of dual use innovation could become a key asset to boost innovation and create breakthrough technologies for the three industrial se ctors, and to improve cross-fertilisation with other ecosystems. This innovation incubator may take the shape of a virtual network, based on close collaboration of the Commission with the EIC and the EDA. It can, for example: (i) screen successful results of relevant EU-funded research and propose them for follow-up funding or user uptake; (ii) support new technologies, with a particular focus on dual-use innovation coming from start-ups, SMEs and RTOs; and (iii) link and complement sectorial initiatives su ch as the European hub for security hosted by Europol. The Commission will also establish Defence Innovation networks , with the goal to provide technological demonstration services (hosted by RTOs, universities or other research infrastructures) to test th e relevance of technologies stemming from the civil sector in potential defence applications. Acting as innovation intermediaries between actors of different sizes and stemming from different sectors, such thematic networks will support innovation in speci fic defence value chains by fostering the uptake of civil technologies by defence actors, while giving civil companies the opportunity to valorise their technologies towards new defence partners. In addition, the following two critical technology areas pre sent promising opportunities for cross-fertilisation. Cybersecurity and cyber defence. In 2021, the Commission will set up the Cybersecurity Competence Centre (CCC) and the Network of National Coordination Centres. The CCC will contribute to shielding Europe’s economy and society from cyber-attacks, maintaining and promoting research excellence and reinforcing the competitiveness of EU industry in cybersecurity. Resources for this Centre will come from Digital Europe and Horizon Europe as well as from Member States. In parallel, the European Defence Fund (EDF) will support European research and development of cyber defence solutions, such as in the areas of cyber situational awareness and operation capabilities, cyber training and exercises. The EU Space programme will continue to develop solutions for cybersecurity challenges (e.g. Galileo). The Commission will seek to enhance cross-fertilisation and synergies between the cyber work in the civilian, defence and space spheres with a view to decrease vulnerabilities and create efficiencies . Disruptive technologies, including Artificial Intelligence . The term ‘disruptive technology’ refers to a technology inducin g a disruption or a paradigm shift, i.e. a radical rather than an incremental change. Development of such a technology is ‘high risk, high potential impact’, and the concept applies equally to the civil, defence and space sectors. Disruptive technologies for defence can be based on concepts or ideas originating from non-traditional defence actors and find their origins in spin-ins from the civil domain. The EDF Regulation envisages up to 8% of its budget to support disruptive technologies, promote the par ticipation of non-traditional defence players and attract start-ups in defence projects through open calls or prizes for innovative defence applications. These innovative funding mechanisms will be a practical step to showcase innovative ideas and to facil itate the cross-fertilisation of innovation between the civil and defence domain. A very significant part of the DEP will support disruptive technologies for civil applications. Other EU funding instruments, including those of the Space programme and the E IC, envisage similar investments. To foster innovation and ensure the competitiveness of EU industry, an ambitious policy on skills will also be necessary. The Commission will take targeted measures to identify possible shortages, most relevant skills and potential for synergies in the interplay of civil, defence and space sectors. The participation of women and other under-represented groups in the defence and security sectors remains low. Given that diversity is an important fact or to stimulate innovation, stronger involvement of those profiles will be promoted. The Commission will also pursue stronger participation of women innovators and address equality and inclusion goals (e.g. digital accessibility). Action 6: In the first h alf of 2022, the Commission will launch, in cooperation with the European Innovation Council and other stakeholders, an ‘innovation incubator’ to support new technologies and shape dual-use innovation . The Commission will also support cross-border defence innovation networks that will test the relevance of technologies from the civil sector and support responsible innovation in defence value chains. These actions will also address the current fragmentation of the civil-defence innovati on landscape, shortages of skills as well as equality and inclusion goals. Action 7: From June 2021 onwards, the Commission will set up together with Member States the Cybersecurity Competence Centre, allocating the necessary resources from relevant EU pro grammes and instruments. The Commission will seek to strengthen synergies, spin-ins and spin-offs between the work of the Centre, the EDF and the EU Space programme on cybersecurity and cyber defence with a view to reduce vulnerabilities and create efficie ncies. Action 8: Starting in the first half of 2022, to support disruptive technologies, the Commission will present innovative forms of funding to promote participation of non- traditional players, attract start-ups and promote cross-fertilisation of solut ions, building upon opportunities offered by EU programmes and instruments including the DEP and the EDF. 8. Promoting synergies and cross-fertilisation via flagship projects A way to boost synergies between civil, defence and space industries is through the launch of flagship projects, which will support critical technologies and provide solutions to important societal or strategic challenges . Flagship projects offer great pot ential for synergies and cross-fertilisation: at programme level (e.g. complementary calls targeting similar domains, linking procurement needs with research, synergies in funding); through technology (e.g. dual-use technologies, especially at a low techno logical readiness level); and through innovation and SMEs (e.g. facilitating new interactions with the defence and security industry). Several EU-funded initiatives lay the ground for cross-sectoral synergies, including: the Connecting Europe Facility, w hich will co-fund dual-use transport infrastructure projects to enhance both civilian and military mobility; Galileo, which offers a public regulated service that could be used for defence purposes; Copernicus, which offers environmental and security servi ces that are regularly used by various user communities for civilian and defence purposes, in particular applications such as compliance verification and enforcement with EU law (e.g. on environmental compliance assurance and crime); SESAR (Single European Sky Air traffic management Research ), which looks at technical solutions for flexible civil-military cooperation to maximise the use of airspace; the EU’s Space Surveillance and Tracking (SST) services to national and commercial satellite operators using national assets; defence-oriented research for safe and sustainable energy models (such as energy generation, storage, efficiency and management), leading to increased resilience and operational efficiency in the context of climate change; the consultation forum for Sustainable energy in the Defence and Security sector as well as the planned joint action with EDA to identify barriers for offshore renewable energy developments in areas reserved for defence activities and improve co-existence ; medical respo nse and CBRN activities that are (i) supported by rescEU (e.g. transport of contaminated and infectious patients), (ii) planned by EDF, or (iii) supported by the EU health programme (e.g. joint action to strengthen health preparedness and response to biolo gical and chemical terror attacks). To ensure that these initiatives reach their full potential, the Commission will monitor their implementation and identify opportunities to improve the return on investment. For example, the Commission will ensure syner gies with existing EU bodies, programmes and instruments in the preparatory actions, which will be launched in 2021 for the establishment of the EU Health Emergency and Response Authority (HERA) , including on emerging biological threats to human health and incorporating work on a European Bio-defence response. the Commission will ensure synergies between defence and civilian investments in cyber, cloud, processor and quantum technologies. to bet ter respond to today’s security challenges , the Commission will seek to boost uptake of the significant investment in the Trans-European secure communication infrastructure (TESTA). TESTA allows EU-wide secure connectivity (including video conferencing) b etween EU Institutions, and EU bodies and agencies as well as national authorities in the area of defence and security. in the context of the EU Maritime Security Strategy (EUMSS) , the Commission will further promote cooperation between agencies that have civil and defence work strands (i.e. FRONTEX, EMSA - European Maritime Safety Agency, EFCA - European Fisheries Control Agency ) and support the implementation of the coordinated civil-military maritime security research agenda. Civil-defence cooperation i s part of the basic principles of the EUMSS Action Plan , which includes actions on enhancing interconnection and information exchange between civil and military authorities through the maritime Common Information Sharing Environment (CISE) ; promoting a f ramework for a civil-military-related ship building industry; and enhancing civil-military cooperation on maritime Search And Rescue (SAR). In addition, based on preliminary analysis, and building on initiatives to be funded by EU instruments, the Commissi on is launching three flagship projects: EU drone technologies. This flagship project will aim to enhance the competitiveness of EU industry in this critical technology area. It will identify areas of cross-fertilisation, so that defence projects benefit from innovative developments emerging from SMEs active in the field of civilian drones and that civil aeronautics benefit from developments in the field of defence. In particul ar, it will look at the unmanned aircraft itself as well as the development of technological building blocks needed for further automation of drone traffic. The flagship project will form part of an overall ambition to be further set out in the ‘EU drone s trategy 2.0’ that is planned for 2022 as a way to enable and accelerate the further development and use of this technology in Europe, and thereby enhance technological sovereignty. EU space-based global secure communications system. This flagship project aims at providing access to high-speed connectivity through a multi-orbit space infrastructure, including low earth orbit satellites, and complementing Galileo/EGNOS and Copernicus as the third EU satellite system., By integrating quantum encryption techn ologies, it will ensure highly secured connectivity and communication for governmental and commercial services (e.g. better connecting key infrastructure, supporting crisis management, surveillance and potential mass-market broadband applications). It will enable access to high-speed connectivity for everyone in Europe, and provide a resilient connectivity system allowing Europe to remain connected whatever happens, including large-scale cyber-attacks on the internet. Finally, it will be a geostrategic infr astructure at the centre of specific partnerships, for instance with Africa. EU strategy for Space Traffic Management (STM). This flagship project will develop STM standards and rules, which are needed to avoid collision events that may result from the pro liferation of satellites and space debris and could lead to catastrophic events for EU assets in space. STM will also avoid the risk of non-EU standards becoming the norm, as this dependence would have a negative effect on European efforts to achieve techn ological sovereignty. This flagship should also contribute towards building an international approach to STM. Each of the flagship projects could become a game-changer due to its size or impact as well as its potential benefits for Europe’s technological s overeignty and broader society. To further develop each project, the Commission will continue to analyse use cases, technical characteristics, which critical technologies to use, costs and possible funding instruments, governance structures and innovative ideas (related to technology or the market) from SMEs, start-ups and RTOs. On this basis, the Commission will decide on possible follow-up steps for each project, including legislative proposals when appropriate. The technology roadmaps for some of the cri tical technologies identified in Section 5 could also lead to future flagship projects. The Commission launches intensified dialogue and development work on three flagship projects with the potential to become game changers. After adequate analysis and consultation with stakeholders, the Commission will decide on possible follow-up steps, inc luding legislative proposals where appropriate. Action 9: ‘EU drone technologies’ . Action 10: ‘EU space-based global secure communications system’ . Action 11: ‘Space Traffic Management’ . 9. Making it happen The Commission will oversee the implementation of this Action Plan, in close cooperation with the European Parliament and the Council. It will pay particular attention to the more effective and efficient implementation of policy priorities (thematic policies and policies promoting general competitivene ss and research and innovation), while safeguarding a maximum of coherence and synergies across EU programmes and instruments. To promote cross-fertilisation between civil, defence and space industries over the long term, the Commission will monitor the sp ecific progress of each of the 11 listed actions and will present a progress report every two years. The timeline for the implementation of each action will be aligned with the planning of the relevant EU instruments.
1. Sissejuhatus Üks kõige olulisemaid ja pikemaealisi uuendusi autotööstuses sai alguse kaitsetööstusest siinsamas Euroopas. Rootsi insener Nils Ivar Bohlin oli esmalt ametis ühes Euroopa lennundusettevõtetest, kus ta tegeles hävituslennukite katapultistmetega, hiljem aga töötas ta Euroopa autotootja jaoks välja uue turvavöö. Hävituslendurite rakmetest inspireeritud kolme kinnituspunktiga turvavöös t on saanud autotööstuse üleilmne norm ja see on oma kasutuselevõtust alates päästnud enam kui miljoni inimese elu. See on hea näide selle kohta, mida pidas silmas president von der Leyen, kui ta tegi oma komisjonile ülesandeks tagada tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vastastikune täiendavus ja keskenduda kosmose ning kaitse ja julgeoleku vahelise olulise seose parandamisele. Sel eesmärgil kuulutati 2020. aasta märtsikuises Euroopa tööstusstrateegias välja tegevuskava, mis käsitleb tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat (sealhulgas programmide, tehnoloogia, innovatsiooni ja idufirmade koostoimet); nõukogu kiitis tegevuskava heaks . Tegevuskava, mis on inspireeritud kolmepunkti turvavöö sünnist, loob vundamendi konkreetsetele poliitikameetmetele seoses kolme peamise eesmärgiga: suurendada asjaomaste ELi programmide omavahelist täiendavust, et tõhustada investeeringuid ja parandada tulemusi ( sünergia ); propageerida seda, et ELi rahastus teadus- ja arendustegevusele (sealhulgas k aitse- ja kosmosevaldkonnas) teeniks majanduslikke ja tehnoloogilisi dividende Euroopa kodanikele (nn spin-off ) ; hõlbustada tsiviilvaldkonna teadustegevuse tulemuste ja tsiviilsektorist pärineva innovatsiooni kasutamist Euroopa kaitsekoostööprojektides (nn spin-in ). Sünergia. Praeguses keerukas rahvusvahelises olukorras, kui EL peab säilitama edumaa tehnoloogia vall as ja toetama oma tööstusbaasi, suurendatakse ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga investeeringuid tehnoloogiasse, mida kasutatakse kaitse- või sellega seotud tsiviileesmärgil, näiteks julgeoleku, liikuvuse, tervishoiu, infohalduse, kosmo se ja kübervaldkonnas. Mitmeaastase finantsraamistiku asjaomased programmid hõlmavad üksteist täiendaval viisil teadusuuringuid, arendustegevust, prototüüpide loomist ja juurutamist (novaatorlike toodete ja teenuste hanked). Nii tsiviil-, kaitse- kui ka k osmosetööstuses pidevalt esile kerkiv uus ja murranguline tehnoloogia loob uusi võimalusi ELi programmide ja vahendite vaheliseks sünergiaks . Struktureeritud lähenemisviis, millega luuakse nende vahendite jaoks asjakohased protsessid ja mehhanismid ning v õetakse samal ajal arvesse vahenditele eriomaseid eesmärke ja piire, suurendab rahastuse mõjusust, vähendab dubleerimise ohtu ja tagab ELi maksumaksjale maksimaalse kasu. Spin-off. Suuremad investeeringud kaitsevaldkonda peavad samal ajal teenima dividend e majanduse jaoks üldisemalt, arvestades samas täielikult kaitsesektorile iseloomulike kitsendustega, nagu riigi roll nõudluse suunamisel, andmete käitlemine või intellektuaalomandi suhtes kehtivad erinõuded. Avalikkuse paremini kurssi viimine ELi poolt ju lgeoleku, kaitse ja kosmose valdkonnas tehtavate teadus- ja arenduskulutuste märkimisväärse mitmekordistava mõjuga aitab lisaks sellele tagada, et kõnealustel algatustel on avalikkuse toetus. Selliseid kulutusi tehakse vastusena avalikkuse suuremale julge olekuvajadusele ning need kujutavad enesest pikaajalist investeeringut tehnoloogia jõudsasse arengusse, majanduslikku vastupanuvõimesse ja majanduskasvu. Paljud maailmatasemel Euroopa ettevõtted võlgnevad oma edu Euroopa kaitseuuringutest võrsunud tehnoloo giale, nagu optilised kiud ja tsiviillennukid, aga ka näiteks toidukonservid. Samuti on paljud algselt kosmosesektoris kasutusele võetud uuendused löönud läbi ka tsiviilvaldkonnas – näiteks võib tuua digitaalsed pildiandurid, insuliinipumbad ja juhtmeta kõ rvaklapid. Galileo programmi, EGNOSe ja Copernicuse programmi genereeritud kosmoseandmeid ja teenuseid kasutatakse paljudes valdkondades nii ELis kui väljaspool seda ning neist on suur kasu nii majandusliku heaolu kui üldise elukvaliteedi seisukohast. Spi n-in. Paljudel juhtudel on üha raskem tõmmata selget piiri tsiviil- ja kaitseuuringute vahele, eriti mis puudutab põhitehnoloogiat (madal tehnoloogia valmidusaste). Tehnoloogia tsiviilkasutus muutub ühe odavamaks, kuna teadmised üleilmastuvad, tehnoloogia jõuab laiema avalikkuseni ja andmed on üldiselt kättesaadavad. Samal ajal on paljudel uutel ja digitaalsetel tehnoloogialahendustel märkimisväärne kaitsepotentsiaal (näiteks võib tuua tehisintellekti, mikroelektroonika, pilvandmetaristud ja robootika). Ne ndes valdkondades pärineb innovatsioon sageli idufirmadelt, väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidelt. Euroopa kaitsetööstus peaks võimaluse korral saama kasutada ELi tsiviiltööstuses tehtava teadustöö tu lemusi, et vältida kulukat teadustöö dubleerimist . ELi rahastatavate vahendite sünergia edendamine ning tsiviil-, kosmose- ja kaitsevaldkonna vastastikuse täiendavuse soodustamine (st spin-in ja spin-off ) võib hoogustada Euroopa majanduskasvu, viia edasi ühtse turu arengut ja suurendada Euroopa kodanike julgeolekut. Kui kasutada oskusteavet, mis pärineb kõikjalt liidust ning mitte pelgalt tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse pikaajalistelt liidritelt, vaid ka VKEdelt ja idufirmadelt, aitab see kaasa Euroo pa koostöö, konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamisele. Sel taustal on käesolevas tegevuskavas esitatud 11 meedet , millega: a) kindlustatakse suutlikkusest lähtuvat lähenemisviisi julgeolekusektoris; b) suurendatakse ELi programmide ja vahendite va helist sünergiat; c) toetatakse idufirmasid, VKEsid ning teadus- ja koolitusorganisatsioone; d) jälgitakse elutähtsat tehnoloogiat, et vähendada sõltuvust; e) soodustatakse tsiviil-/kaitsevaldkonna hübriidstandardite standardimist; f) hoogustatakse innovat siooni ning tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vastastikust täiendavust; g) alustatakse kolme juhtprojekti, millel võib olla pöördeline tähtsus. Ehkki käesolev tegevuskava piirdub ELi programmide ja vahenditega, võib sünergia propageerimine ELi tasandil tingida sarnased meetmed riiklikul ja piirkondlikul tasandil, muu hulgas ELi projektide riikliku kaasrahastamise näol, mitmekordistades seega oodatavat positiivset mõju. Ehkki käesoleva tegevuskava kohaldamisalasse ei kuulu liikmesriikide veetavad julgeo leku- ja kaitsealgatused, võetakse arvesse ka neid, eriti strateegilist kompassi, kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, alalist struktureeritud koostööd ja ÜJKP tsiviiltegevuse kokkulepet . Kui see on asjakohane, võetakse samuti arvesse ELi ja NATO koostööd, sealhulgas seoses koostalitlusvõimega. Komisjoni talitused jätkavad tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuriga, kelle asjaomast tegevust võetakse arvesse sünergia ja vastastikuse täiendavuse poole pü üeldes . Laiemas geopoliitilises kontekstis on EL tõotanud välja töötada ühise Atlandi-ülese lähenemisviisi elutähtsa tehnoloogia kaitsele üleilmsete majandus- ja julgeolekuprobleemide valguses ning teha koostööd tehnoloogia, kaubanduse ja standardite alal . ELi selles vallas tehtavaid jõupingutusi võivad toetada Atlandi-ülene partnerlus ja koostöö teiste sarnaseid seisukohti jagavate riikidega. 2. Suutlikkusest lähtuv lähenemisviis Kosmose-, kaitse ja julgeolekutööstusel on Euroopa jaoks strateegiline tähtsus. ELi 2020. aasta veebruaris vastu võetud digistrateegias rõhutati seda, kui oluline on ELi liidriroll digitehnoloogia ja küberturvalisuse valdkonnas, ning nähti ette enneolematul tasemel investeeringud ELi digipöördesse järgneva seitsme aasta jook sul. 2020. aasta oktoobris rõhutas Euroopa Ülemkogu, et liidu keskne eesmärk on saavutada strateegilise autonoomia, säilitades samal ajal avatud majanduse, ning kutsus üles kujundama välja ELi autonoomia kosmosesektoris ja integreerituma kaitsetööstusbaas i. 2020. aasta juulis rõhutati ELi julgeolekuliidu strateegias vajadust hoogustada veelgi julgeolekualast teadustegevust ja innovatsiooni. Käesolev tegevuskava võiks muu hulgas rahuldada seda vajadust ning toetada ELi julgeolekutööstust tehnika viimase sõ na kohaste novaatorlike lahendustega, mis on tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise vastastikuse täiendavuse ja mõjusa sünergia tulemus. ELi roheline kokkulepe andis tõuke suurtele muutustele ühiskonnas. Selleks on vaja märkimisväärset teadustööd ja innovatsiooni tehnoloogia ja ühiskondlike muutuste valdkonnas ning see tingib läbimurde paljudes sektorites. Lennundus- ja kaitsetööstuse ökosüsteem hõlmab lennundus-, kosmose- ja kaitsesektorit. See tähendab 376 miljardi euro suurust aastakäivet, 44 000 ettevõtet ja 1,5 miljonit töötajat . 2015. aasta andmetel töötab Euroopa julgeolekutööstuses 4,7 miljonit inimest, selle aastakäive on 200 miljardit eurot ja see hõlmab enam kui 20 Euroopa majanduse allsektorit. Enne COVID-19 algust näitasid enamiku ette võtjate aruanded kasvu ja nad eeldasid kasvu jätkumist, kuid pandeemia pööras selle suundumuse ümber. Käesolev tegevuskava käsitleb selle ökosüsteemi kosmose- ja kaitsesektorit, samuti nende koostoimet tsiviilsektoritega, näiteks julgeolekuga. See tööstus püüab kriisist toibuda, kuid samuti reageerida rohe- ja digiüleminekule ja neid kiirendada. Tegu on kõrgtehnoloogiliste ettevõtetega, kellel on kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ning kes tavaliselt ekspordivad suure osa oma toodetest. Needsamad tööstusval dkonna suurtegijad tegutsevad sageli nii kosmose ja kaitse vallas kui ka paljudes tsiviilsektorites, nagu julgeolek, lennundus ja digitehnoloogia. Nad teevad rahvusvahelist koostööd, püüavad suurendada oma vastupanuvõimet ja omavad dünaamilisi väärtusahela id. Viimase aja tehnoloogiline areng näitab uut suundumust, kus üha rohkem on kaitsealase innovatsiooni liikumapanevaks jõuks tsiviilvaldkonnast, eriti idufirmadelt ja VKEdelt pärinev innovatsioon. Kosmose-, kaitse- ja julgeolekusektoritel on potentsiaal sünergiaks ja vastastikuseks täiendavuseks nii üksteisega kui ka muude tsiivilsektoritega. Neil tuleb rinda pista paljude raskuste ja piirangutega, mille hulgas on regulatiivsed tõkked, võrdsete tingimuste puudumine üleilmsetel turgudel, juurdepääs kulukal e teadus- ja katsetaristule, vajadus spetsiifiliste oskuste järele, vähene atraktiivsus eelkõige naiste ja noorte jaoks, kriitilise tähtsusega materjalide või komponentide kättesaadavus ning vajadus Euroopa standardite ja sertifikaatide järele. Nad täidava d konkreetselt kaitseotstarbeliste ja kahesuguse kasutusega kaupade suhtes kehtiva ekspordikontrolli nõudeid. Kuna nad tegelevad potentsiaalselt turvalisust mõjutava tehnoloogia või taristuga, võidakse nende puhul korraldada välismaiste otseinvesteeringute taustauuring . Et mõista paremini seoseid nimetatud ja muude tsivi ilvaldkonna sektorite vahel, jätkab komisjon konsulteerimist kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Ennekõike püüab ta tegeleda probleemidega, millega seisavad silmitsi Euroopa VKEd, idufirmad, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid ning akadeemilised ringkonnad ja mis ei lase neil mängida aktiivsemat rolli. Selliste probleemide hulgas on ranged turvanõuded, turuleminekuks vajalike mahtudeni jõudmine, juurdepääs rahastamisele (hangitav rahastus, erainvesteeringud), pääs kolmandate riikide turgudele, juurdepääs ka tsetaristule ja teadusuuringutesse tehtavate investeeringutega seotud riskide ebapiisav vähendamine. Üks viis nende probleemide lahendamiseks on propageerida suutlikkusest lähtuvat lähenemisviisi . Sellisel lähenemisviisil on kaks põhiomadust: esiteks määra tlevad kasutajad suutlikkuse, mida nad vajavad, ja teiseks annavad nad teada oma kavatsusest hankida tooteid, mis suudavad pärast nende väljatöötamist soovitud suutlikkust pakkuda. Tegu on kosmose- ja kaitsesektoris kasulikuks osutunud lähenemisviisiga, ku na see lubab poliitikat selgelt juhtida, keskenduda tulevikule, pikalt ette planeerida, rakendada interdistsiplinaarset lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki sidusrühmi, ja eri protsesse sünkroonida. Suutlikkusest lähtuvat lähenemisviisi kasutavad Euroopa Kait sefond ja selle eelkäijaprogrammid, ennekõike võttes arvesse sellised vahendid ja protsessid ELi kaitseprioriteetide määratlemiseks, mis toetavad otsuste tegemist riiklikul ja ELi tasandil. See aitab lähendada liikmesriikide kaitseplaneerimist ja pakub p idepunkte Euroopa kaitsevõime sidusamaks arendamiseks. Lisaks sellele võimaldas kosmosevaldkonna juhtimise kehtiv raamistik ning stabiilne rahastus liikmesriikidelt (Euroopa Kosmoseagentuuri kaudu) ja liidu eelarvest võtta suutlikkusest lähtuva lähenemisvi isi kasutusele ka kosmosesektoris. Sellise lähenemisviisiga tagatakse, et tulevased kosmosesüsteemid suudavad pakkuda suutlikkust, mis on optimaalne, et rahuldada ELi vajadusi keskkonna- või turvaseire, turvalise side, positsioneerimise, navigatsiooni, aja määramise või muus valdkonnas. Kui välja arvata integreeritud piirihaldus, siis ELi julgeolekusektoris puudub sarnane üldine suutlikkusest lähtuv lähenemisviis . Suur geograafiline, temaatiline ja kasutajate mitmekesisus tingib julgeolekusektori eri alljao tused, mis kasutavad nende konkreetsetele vajadustele kohandatud erinevaid lähenemisviise. Kooskõlastatud kavandamise puudumine võib tingida ülemäärase sõltuvuse olemasolevast importtehnoloogiast. Suutlikkusest lähtuv lähenemisviis säilitab iga allsektori jaoks vajaliku paindlikkuse ning samal ajal võib see aidata kaasa nüüdisaegse ja tulevikku suunatud julgeolekusektori sünnile. See võib lihtsustada novaatorliku tehnoloogia kasutamist, et lahendada õiguskaitseorganite – nagu politsei, toll ja muud kontroll iasutused – muutuvaid julgeolekuprobleeme ning tuua nii kasu liikmesriikide ametiasutusele, hõlbustades samuti Euroopa isikuandmete kaitse ja eetikastandardite järgimist. ELil on suurepärane positsioon, et edendada kogu julgeolekusektoris suutlikkusest läh tuvat lähenemisviisi. Näiteks võib selle lähenemisviisi olulisuse suurendamine ELi ametites aidata struktureerida kasutajate vajadusi, teha kindlaks nõrku kohti, tegeleda suutlikkuslünkadega, määratleda tehnoloogia tegevuskavad ja võimalused teadustööks, t agada edukas üleminek teadus- ja arendustegevuselt rakendusetappi ning luua võimalusi ühishangeteks. Samuti võetakse arvesse võimalikku sünergiat tsiviilkriisiohjega. Meede 1: komisjon esitab enne 2021. aasta lõppu ettepaneku panna suuremat rõhku vajaduste ja lahenduste tulevikku suunatud ja varasele kindlakstegemisele sisejulgeoleku ja õiguskaitse valdkonnas, soodustades suutlikkusest lähtuvat lähenemisviisi eri julgeolekusektorites ning tuginedes kaitse- ja kosmosesektorite headele tavadele. 3. ELi progr ammide ja vahendite sünergia ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga suurendatakse investeeringuid tsiviil-, kaitse- ja kosmosega seotud eesmärgil, tehes seda järgmisega: a) teadus-, arendus- ja juurutamisprogrammid, nagu programm „Euroopa H orisont“, programm „Digitaalne Euroopa“, Euroopa ühendamise rahastu, Sisejulgeolekufond, Euroopa Kaitsefond ja kosmoseprogramm; b) mitut sektorit hõlmavate novaatorlike tehnoloogiliste lahenduste hanked . Kaitsealast teadus- ja arendustegevust kavandatakse Euroopa Kaitsefondi raames. Samuti saavad kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele kaasa aidata ühtekuuluvuspoliitika programmid, kui see on kooskõlas asjakohaste normidega eelarve jagatud täitmise kohta. Muud rahastamisvahendid keskenduvad tsiviilotstarbele, samas kui vastavad õigusaktid sisaldavad sageli sätteid kahesuguse kasutuse kohta . Näiteks elanikkonnakaitse valdkonnas antakse rescEUst liikmesriikidele ja osalevatele riikidele rahastust selleks, et arendada välja ELi suutlikkus reag eerida keemilistele, bioloogilistele, kiirgus- ja tuumakatastroofidele juhul, kui riigi tasandi suutlikkus osutub ebapiisavaks. Lisaks sellele kuuluvad mitmeaastase finantsraamistiku alla horisontaalsed instrumendid, mis toetavad merendus- ja transpordipol iitikat. Eriti olulised on sellised programmid nagu integreeritud piirihalduse fond või ELi ametid, nagu Frontex või Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, mille eesmärk on suurendada ELi sise- ja välisjulgeolekut ja kaitset. Lisaks sellele toetavad ELi taas te ja vastupidavuse rahastamisvahend ning tehnilise toe instrument liikmesriikide reforme ja investeeringuid, tingimusel et need on kooskõlas ELi seatud prioriteetidega, ennekõike rohe- ja digipöördega seotud prioriteetidega. Sellised investeeringud, mida tehakse paljude ELi programmide ja vahendite kaudu, on endisest mahukamad ning see loob sünergiavõimalusi, millega on võimalik vältida dubleerimise ohtu ja pakkuda kasutajasõbralikumaid rahastamisvõimalusi, nagu tagastamatu abi, avalikud hanked ja garantii d. Need toetavad projekte teekonnal teadus- ja arendusetapist kuni kasutuselevõtuni kas turuleviimise või avalike innovatsioonihangete läbi. Lisaks sellele kuuluvad mitmeaastase finantsraamistiku alla vahendid, millega toetada: investeeringuid (nt InvestEU ); teadusuuringutele, innovatsioonile, tehnoloogiale ja VKEdele suunatud piirkondlikke projekte (nt Euroopa Regionaalarengu Fondi või Euroopa Sotsiaalfondi kaudu); tehnoloogilisi uuendusi, idufirmasid ja VKEsid (nt programmi „Euroopa Horisont“ koostööpõhis eid teadusuuringuid, sealhulgas partnerlusi ja missioone, ning eriti Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmeid „Pathfinder“ ja „Accelerator“) või Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusi. Juhul kui ELi programmidega on ette nähtud julgeolekuga seotud erandid, annavad komisjon ja ELi ametid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel loa hangetes osaleda ainult juriidilistele isikutele, kes on asutatud liikmesriigis või kes ei ole kolmanda riigi kontrolli all. Meetmed, millega parandada juurdepääsu rahastamisele ja mi tmeaastase finantsraamistiku programmide sünergiat, võivad hõlmata järgmist. ELi tasandi segarahastamisvahendid , mille raames kombineeritakse suruema mõju saavutamiseks eri liiki investeerimistoetusi ELi eelarvest (nt tagastamatu abi ja tagasimakstavad vah endid) ja muid rahastamisallikaid. Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmed „Pathfinder“ ja „Accelerator“ , millega tahetakse maksimaalselt ära kasutada Euroopa tugevat teadusbaasi ja püütakse toetada pöördelist innovatsiooni. Sünergia programmi „Euroopa horis ont“ ja muude eelarve otsese täitmise alla kuuluvate mitmeaastane finantsraamistiku programmide vahel (kui vastav õiguslik alus seda lubab), mis lubab tänu rahaliste vahendite kombineerimise võimalusele kasutada paljusid eri viise strateegiliseks finantsvõ imenduseks. Ka eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate programmide puhul, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, võib kaaluda vahendite ülekandmist (vabatahtlik ülekandmine ühest fondist teise või eelarve otsese ja kaudse täitmise alla kuuluvatele vahenditele ning kvaliteedimärgise mehhanism). Lisaks neile meetmetele tuletab komisjon meelde, et vastavalt 2016. aasta Euroopa kaitsealases tegevuskavas ja Euroopa Ülemkogu 2016. aasta detsembri järeldustes öeldule toetab ta seda, et Euroopa Investeerimispank võta b vastu kriteeriumid laenuandmise kohta kaitsesektorile aluslepingute piires. Meede 2: komisjon täiustab enne 2021. aasta lõppu 2022. aasta tööprogramme silmas pidades täiendavalt oma siseprotsessi, et propageerida sünergiat kosmose-, kaitse- ja vastava ts iviiltööstuse vahel, parandades ELi programmide ja vahendite koordineerimist ning võttes meetmeid, et hõlbustada juurdepääsu rahastamisele. 4. Toetus idufirmadele, VKEdele ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidele Mõne erandiga on idufirmade, VKEde ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide osalus kaitseturgudel ja julgeolekuturul endiselt väike. Selliste organisatsioonide potentsiaali arvestades tuleb lihtsustada võimaluste loomist kasutada tsiviiltööstusest võrsunud lahendusi kaitsevaldkonnas. Se lleni jõudmiseks peaksid kogu liidu VKEd ja idufirmad: olema teadlikumad potentsiaalsetest ärivõimalustest, eriti kaitseturul; saama põhjaliku ülevaate võimalustest, mida pakuvad ELi kosmose-, kaitse- ja vastavate tsiviiltööstuse programmide raames algata tud konkursid; viima oma tooted/ärimudelid vastavusse nende turgude spetsiifikaga. Olulist rolli VKEde toetamisel võivad mängida teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, kuna neilt võivad pärineda novaatorlikud ideed ja lähenemisviisid. Selline innovatsioon võib kujundada olemasolevaid võrgustikke ja luua uusi sidemeid kaitsevaldkonna institutsioonide, tööstuse ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide vahel. Selleks et tagada innovatsiooni ja spetsialiseerumise vajalik mitmekesisus, on ülimal t oluline võimaldada VKEde ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide kaasamist kõikjal liidus. Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, on siis tegu andmeteenuste osutajaga, nagu Galileo või Copernicuse programm, või uut liiki andmeesitus- ja analüüsi ga, nagu algatus „Destination Earth“, suudavad koondada andmeväärtusahela eri osades paiknevaid novaatorlikke VKEsid. Et pakkuda ELi VKEdele, idufirmadele ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidele täiendavat toetust ning tagada tsiviil-, kaitse- ja k osmosetööstuse vastastikune täiendavus, kavatseb komisjon: intensiivistada oma tegevust teadlikkuse suurendamiseks, muu hulgas kaasates kaitsevaldkonnaga seotud piirkondade Euroopa võrgustiku, Euroopa kaitseuuringute ja -innovatsiooni võrgustiku, Euroopa e ttevõtlusvõrgustiku ning sellised tööstusklastrid nagu Euroopa klastrite koostööplatvormil ; kasutada ELi kohapealseid kontaktisikuid, nagu komisjoni esindused, samuti liikmesriikides asuvaid ELi teabevõrke, et nad aitaksid levitada põhiteavet ja luua par tnerlusi; tugineda olemasolevatele võrgustikele ja ELi ametitele, et arendada välja elutähtsa tehnoloogia alaseid tööstus- ja teaduspartnerlusi; hõlbustada juurdepääsu ELi toetusele mitmekeelse interaktiivse vahendiga, mis juhatab ettevõtjad nende projekt i jaoks parima ELi rahastuse juurde; kaaluda võimalust luua riigi kontaktasutused, mis tegeleksid kõigi Euroopa Kaitsefondis osalemise aspektidega, püüdes luua sünergiat muude ELi rahastamisvõimalustega tegelevate üksustega; propageerida täiendavalt võima lusi, mida pakub kosmosealase ettevõtluse algatus CASSINI ettevõtluse kiirendamise, ettevõtlusinkubatsiooni, stardirahastuse ja kommertskasutusele eelnevate hangete jaoks, samuti innovatsioonipartnerlust ja innovatsioonihankeid; teha koostööd Euroopa Innov atsiooninõukoguga, et pakkuda ettevõtlust kiirendavaid teenuseid tsiviilvaldkonna kõrgtehnoloogilistele idufirmadele ja VKEdele, et nad jõuaksid kaitse- ja julgeolekuturgudele; toetada vastavalt ELi tööstusstrateegias kavandatule Euroopa digitaalse innovat siooni keskuste asutamist; keskused võivad toimida ühtse kontaktpunktina ettevõtetele, et nad saaksid osaleda tehnoloogia katsetamises ning esitleda novaatorlikke lahendusi tsiviil-, kaitse- ja kosmoseturgudel; pakkuda asjaomaste ELi programmide ja vahendi tega liitumisest huvitatud idufirmadele, VKEdele ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidele tehnilist tuge ja praktilisi koolitusi; korraldada teabetegevust, nagu küsitlused, häkkimismaratonid, idufirmade õpikojad, tehnoloogiapäevad, innovatsioonifooru mid, tõsimängud, visioonitöötoad ja seminarid oskuste arendamiseks. Meede 3: alates 2021. aasta teisest poolest kuulutab komisjon välja spetsiaalselt idufirmadele, VKEdele ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidele suunatud meetmed, et suurendada teadlikkust rahastusvõimalusi sisaldavate ELi programmide ja vahendite kohta, pakkuda tehnilist tuge ja praktilisi koolitusi, pakkuda ettevõtlust kiirendavaid teenuseid, esitleda novaatorlikke lahendusi ning hõlbustada kait se-, julgeoleku-, kosmose- või muudele asjakohastele tsiviilturgudele sisenemist. 5. Elutähtis tehnoloogia ja tehnoloogiat käsitlevad tegevuskavad Oma 2019. aasta poliitilistes suunistes rõhutas president von der Leyen, et ei ole veel hilja, et saavutada tehnoloogiline suveräänsus teatavates elutähtsates tehnoloogiavaldkondades. ELi 2020. aasta tööstusstrateegias öeldi järgmist: „Euroopa strateegiline autonoomia tähendab teistest sõltuvuse vähendamist selle puhul, mida me kõige rohkem vajame: kriitilise tä htsusega materjalid ja tehnoloogiad, toit, taristu, julgeolek ja muud strateegilised valdkonnad. Samuti annavad need Euroopa tööstusele võimaluse arendada oma turge, tooteid ja teenuseid, mis suurendavad konkurentsivõimet.“ Seega toetab EL Euroopa jaoks st rateegiliselt olulise elutähtsa tehnoloogia arendamist. Mõnede selliste tehnoloogialahenduste puhul on komisjon kasutanud oma liitmisjõudu, et luua tööstusliite . Sellised liidud on juba olemas energiatehnika (akud, puhas vesinik) ja toorainete vallas ning veel mõned on kaalumisel. Kui teha kindlaks, milline elutähtis tehnoloogia annab otsustava panuse põhisuutlikkusse, võib see aidata otsustada: i) milline tehnoloogia on oluline tehnoloogilise suveräänsuse seisukohast (st kus on vajadus vähendada sõltuvuse ohtu); ii) millal saab selliseid probleeme lahendada, kombineerides/koordineerides ELi eri programmidest ja vahenditest saadavat toetust. Oma tehnoloogilise suveräänsuse kindlustamiseks peab EL säilitama kindla tööstuspädevuse ja võimaluse korral püüdlema sellise elutähtsa tehnoloogia alal liidrikohale. Lisaks elutähtsale tehnoloogiale peab EL arvesse võtma ka järgmist: väärtusahelad, sealhulgas kriitilise tähtsusega materjalide (tooraine) varustuskindlus, kuna need on elutähtsa tsiviil-, kaitse- ja kosmos etehnoloogia olulised komponendid , , ; sellega seotud teadus- ja kaitsetaristu, mis on standardimise ja sertifitseerimise võti. Käesoleva tegevuskava kontekstis on elutähtis tehnoloogia selline tehnoloogia, mis on oluline nii kaitse-, kosmose- kui ka nen dega seotud tsiviiltööstuses ning mis aitab kaasa Euroopa tehnoloogilisele suveräänsusele, vähendades ohtu sõltuda liiga palju teistest selliste asjade puhul, mida me kõige enam vajame. Alltoodud tabelis on esitatud sellise elutähtsa tehnoloogia loetelu, , mis on oluline asjaomases tsiviiltööstuses (sealhulgas julgeolekutööstuses) ning kaitse- ja kosmosetööstuses (välja on jäetud tehnoloogia, mille olulisus piirdub ainult ühega nimetatud sektoritest). Sektor Tehnoloogia Elektroonika ja digivaldkond Tehisintellekt, täiustatud analüüs ja suurandmed Küberturvalisus ja küberkaitsetehnoloogia Digitaalkriminalistika Kõrgjõudlusega andmetöötlus, pilvetehnoloogia ja andmeruumid Fotoonika Üliväikese võimsusega mikroprotsessorid, ülikerge prinditud (sh paindu vale alusele) elektroonika Kvanttehnoloogia Turvaline side ja võrguühendused Andurid (sealhulgas elektrooptilised andurid, radarid, keemilised, bio- ja kiirgusandurid jne) Töötlev tööstus Kõrgtehnoloogiline ja kihtlisandustootmine Kõrgtehnoloogiliste materjalide tehnoloogia ja kestlikuna väljatöötatud materjalid Nanotehnoloogia Robootika Pooljuhid ja mikroelektroonika Kosmos ja lennundus Kosmosetehnoloogis (sealhulgas kanderakettide ja satelliitide projekteerimine ja valmistamine) Turvaline ja täpne ajamääramis-, positsioneerimis- ja navigatsioonitehnoloogia Kõrglahutusega tehnoloogia Maa seireks Satellidipõhine turvaline side ja ühenduvus Tervishoid Biotehnoloogia Keemiline, bioloogiline, kiirgus- ja tuumatehnoloogia Energia Energiatehnika (sealhulgas energia salvestamine, energiaalane vastupanuvõime, taastuvad energiaallikad, vesinik ja tuumaenergia) Liikuvus Autonoomsed süsteemid On igati ootuspärane, et uue tehnoloogia sündides muutub ka see, milline tehnoloogia on elutähtis. Komisjon loob oma talituste raames elutähtsa tehnoloogia ELi vaatluskeskuse . See jälgib ja analüüsib korrapäraselt elutähtsat tehnoloogiat, selle võimalikke kasutusviise, väärtusahelaid, teadus- ja katsetaristu vajadusi, seda, millisel tasandil EL soovib neid kontrollida, ning vajakajäämisi ja sõltuvust . Kord iga kahe aasta tagant koostab vaatluskeskus peamiste sidusrühmadega konsulteerides salastatud aruande elutähtsa tehnoloogia, sõltuvuse, väärtusahelate ning kaitse-, kosmose- ja nendega seo tud tsiviiltööstuse väärtusahelate ja katsetaristute kohta . Nende aruannete põhjal töötab komisjon välja tehnoloogia tegevuskavad , et soodustada elutähtsa tehnoloogia vallas tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vastastikust täiendavust. Komisjon kasutab ü ha enam tehnoloogia tegevuskavu kui paindlikku viisi toetada strateegilist planeerimist, viies lühikese ja pika perspektiivi eesmärgid vastavusse konkreetsete tehnoloogialahendustega. Komisjon lähtub tehnoloogia tegevuskavu kasutades kindlaks määratud elu tähtsast tehnoloogiast ja a) võtab käsile kõik asjakohased rahastamisvahendid, poliitikavajadused ja rahastamisvõimalused, et luua sünergia ELi eri meetmete vahel, b) keskendub laialdasematele tehnoloogilistele ja sotsiaal-majanduslikele vajadustele, et so odustada vastastikust täiendavust, ning c) toob kokku kõik asjakohased sidusrühmad, sealhulgas valitsused, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskonna. Tehnoloogia tegevuskavades kasutatakse tehnoloogiaprognoose, et teha kindlaks sobilikud uued tehnoloogialahendused, vältida topeltkulutuste tegemist, aidata kaasa Euroopa turgude stabiilsusele, propageerida piiriülest koostööd ning luua stiimuleid innovatsiooniks idufirmades ja VKEdes. Igal tegevuskaval on kindel tulevikunägemus, vahe-eesmärgid ja konkreetne lõppeesmärk . Sõltuvalt tehnoloogia tegevuskavade raames tehtud töö tulemustest võib komisjon teha otsuse algatada juhtprojekte, võttes arvesse nende tõenäolist mõju ELi tehnoloogilisele suveräänsusele ja juhirollile, nende rahastamisallikaid j a juhtimist (vt punkt 8 allpool). Meede 4 : komisjon töötab välja tehnoloogia tegevuskavad , et hoogustada kaitse-, kosmose- ja nendega seotud tsiviilsektorite jaoks elutähtsa tehnoloogia alast innovatsiooni ning luua stiimuleid piiriüleseks koostööks, kasut ades koostoimes kõiki asjakohaseid ELi vahendeid. Nimetatud tegevuskavad tuginevad hinnangule, mille koostab iga kahe aasta tagant komisjoni sisene uus elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskus . Tegevuskavade tulemusena võidakse algatada uusi juhtprojekte. 6. S tandardimine Sektoritevaheliste ühiste standardite edendamine ja kohaldamine võib aidata kokku hoida tootmistsüklitega seotud kulusid ja hallata kulusid, kuid samuti parandada töö tõhusust, suurendades koostalitlusvõimet, eriti rahvusvahelises keskkonnas. Kui standardid on tihedamalt seostatud julgeolekuga seotud hankeprogrammidega, aitab see ELi tööstusel säilitada oma edumaa sellise elutähtsa tehnoloogia vallas, mis on oluline ELi tehnoloogilise suveräänsuse jaoks. Üldiselt võivad ühised standardid soodu stada innovatsiooni ja sünergiat. Komisjon teeb tihedas koostöös sidusrühmadega kindlaks olemasolevad standardid ja head tavad, tellib selliste uute standardite ja tavade väljatöötamise, mida saab kasutada nii tsiviil-, kaitse- kui ka kosmosetööstuses, nin g edendab nende kasutamist asjakohastes ELi programmides ja vahendites nendes valdkondades, kus standardimine on veel puudulik. Näiteks võib tuua järgmise: kavandatav töö rescEU raames, mis võib anda tõuke paremaks piiriüleseks koostööks ühiste keemia-, bi oloogia-, kiirgus- ja tuumavaldkonna standardite nimel kasutaja (elanikkonnakaitseasutused) ja tööstuse tasandil; programmi „Digitaalne Euroopa“ raames kavandatud algatus Euroopa turvaandmeruumi kohta, mis aitab kaasa ELi tasandi kvaliteedistandardite keh testamisele. Vaja võib olla meetmeid, et töötada välja tehnoloogia-alased hübriidstandardid ja head tavad, mida kohaldataks kõikjal tsiviilsektoris (näiteks õiguskaitses) ja kaitsesektoris. Muu hulgas võib määratleda ja harmoneerida standardeid, ühiselt k okku lepitud katseprotokolle, häid tavu ja ELi käitumisjuhendeid, et vähendada kulusid, suurendada koostalitlusvõimet, kasvatada sünergiapotentsiaali ja parandada arusaadavust. EL saab oma huve kõige paremini teenida sellega, et ta asub juhtima rahvusvahel ist standardite väljatöötamist (näiteks küberturvalisuse valdkonnas), võttes seejuures arvesse ELi väärtusi ja prioriteete (nt ELi õigusaktid isikuandmete kaitse kohta). Meede 5: Komisjon esitab enne 2022. aasta lõppu ja tihedas koostöös muude kesksete sid usrühmadega kava, et propageerida tsiviil- ja kaitsevaldkonnas olemas olevate hübriidstandardite kasutamist ja uute väljatöötamist. 7. Innovatsioon ning vastastikune täiendavus tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuses Innovatsioonil on keskne koht Euroopa püüdlustes juhtida digipööret ja suurendada konkurentsivõimet. Ideed ja tehnoloogia võivad pärineda suurettevõtetelt, idufirmadelt, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidel ning VKEdelt ja neil võib olla üldine mõju suutlikkusele. Suurendades tsiviil-, ko smose- ja kaitsevaldkonna vastastikust täiendavust ( spin-in ja spin-off ), saab vähendada tsiviil- ja kaitsealase innovatsioonikeskkonna praegust killustatust. See võib anda hoogu innovatsioonile ja viia Euroopa majanduse kasvule, arendada edasi ühtset turgu ja suurendada Euroopa kodanike turvalisust. Innovatsiooniinkubaator , mis suudab välja arendada tehnoloogiat kahesuguse kasutusega innovatsiooni vallas ja sellele hoogu anda, võib saada võtmetähtsusega vahendiks innovatsiooni hoogustamisel, murranguli se tehnoloogia loomisel kõigis kolmes tööstussektoris ja vastastikuse täiendavuse parandamisel muude ökosüsteemidega. Niisugune innovatsiooniinkubaator võib toimida virtuaalse võrgustiku vormis, tuginedes komisjoni tihedale koostööle Euroopa Innovatsioonin õukogu ja Euroopa Kaitseagentuuriga. Näiteks võib see: i) jälgida ELi rahastatud teadustöö edukaid tulemusi ja teha ettepankuid nende täiendava rahastamise või kasutuselevõtu kohta, ii) toetada uut tehnoloogiat, pöörates erilist tähelepanu kahesuguse kasut usega innovatsioonile, mis pärineb idufirmadelt, VKEdelt ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidelt, ning iii) siduda omavahel eri sektorite algatused, nagu Europoli hallatav Euroopa julgeolekukeskus. Komisjon loob ka kaitseinnovatsiooni võrgustikud , e esmärgiga pakkuda tehnoloogia esitlusteenuseid, mida haldavad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, ülikoolid või muud teadustaristud, et katsetada tsiviilsektorist pärineva tehnoloogia sobilikkust kaitseotstarbeliseks kasutuseks. Sellised temaatilised v õrgustikud, mis toimivad innovatsioonivahendajatena eri suurusega ja eri sektoritest pärit üksuste vahel, toetavad innovatsiooni kaitsevaldkonna konkreetsetes väärtusahelates, soodustades tsiviiltehnoloogia kasutuselevõttu kaitsevaldkonnas tegutsejate seas ja andes samas tsiviilettevõtetele võimaluse töötada oma tehnoloogiat üles uute kaitsepartneriteni jõudmiseks. Lisaks sellele pakuvad elutähtsa tehnoloogia järgmised kaks valdkonda paljulubavaid võimalusi vastastikuseks täiendavuseks. Küberturvalisus ja küberkaitse 2021. aastal loob komisjon küberturvalisuse pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku. Küberturvalisuse pädevuskeskus annab panuse Euroopa majanduse ja ühiskonna kaitsmisesse küberrünnete eest, säilitades ja edendades tippta semel teadust ning suurendades ELi tööstuse konkurentsivõimet küberturvalisuse vallas. Selle keskuse vahendid tulevad programmist „Digitaalne Euroopa“ ja programmist „Euroopa horisont“, samuti liikmesriikidelt. Sellega paralleelselt toetab Euroopa Kaitsefo nd Euroopa teadus- ja arendustegevust küberkaitselahenduste sellistes valdkondades nagu küberteadlikkus ja -tegevussuutlikkus, küberturvalisuse koolitused ja õppused. Liidu kosmoseprogrammi raames jätkatakse lahenduste väljatöötamist küberturvalisusproblee midele (nt Galileo programmi abil). Komisjon püüab suurendada tsiviil-, kaitse- ja kosmosesfääris tehtava töö vastastikust täiendavust ja sünergiat, et vähendada nõrku kohti ja luua tõhusust . Murranguline tehnoloogia, sealhulgas tehisintellekt . Termin „murranguline tehnoloogia“ tähistab tehnoloogiat, mis toob kaasa murrangu või muutuse paradigmas, st muutus on drastiline, mitte järkjärguline. Sellise tehnoloogia väljatöötamine on suure riski ja suure potentsiaalse mõjuga ning see kehtib ühtviisi nii tsi viil-, kaitse- kui ka kosmosesektoris. Murranguline kaitsetehnoloogia võib tugineda kontseptsioonidele või ideedele, mis pärinevad mittetraditsioonilistelt kaitsevaldkonnas osalejatelt ning need võivad olla alguse saanud tsiviilvaldkonnast võrsunud ( spin- in ) projektidest. Euroopa Kaitsefondi määrusega on kuni 8 % fondi eelarvest ette nähtud selleks, et toetada murrangulist tehnoloogiat, edendada mittetraditsiooniliselt kaitse alal tegutsejate osalust ja meelitada novaatorlike kaitserakenduste avatud hange te või neile antavate auhindadega kaitseprojektidesse idufirmasid. Need uuenduslikud rahastamismehhanismid on praktiline samm, et demonstreerida novaatorlikke ideid ja hõlbustada tsiviil- ja kaitsevaldkonna innovatsiooni vastastikust täiendavust. Väga olul ine osa programmist „Digitaalne Euroopa“ toetab tsiviilkasutuseks mõeldud murrangulist tehnoloogiat. Sarnased investeeringud on ette nähtud muude ELi rahastamisvahendite, sealhulgas kosmoseprogrammi ja Euroopa Innovatsiooninõukogu raames. Innovatsiooni ede ndamiseks ja ELi tööstuse konkurentsivõime tagamiseks on samuti vaja kõrgelennulist oskuste poliitikat. Komisjon võtab sihtotstarbelisi meetmeid, et teha kindlaks võimalikud vajakajäämised, kõige olulisemad oskused ja sünergiapotentsiaal tsiviil-, kaitse- ja kosmosesektori puutepunktis. Endiselt on kaitse ja julgeolekusektorites väike naiste ja muude alaesindatud rühmade osalus. Kuna mitmekesisus on oluline innovatsiooni soodustav tegur, propageeritakse nende rühmade suuremat kaasamist. Samuti taotleb komis jon naisnovaatorite suuremat osalust ning tegeleb võrdsus- ja kaasatuseesmärkidega, nagu digitaalne juurdepääsetavus . Meede 6: komisjon algatab 2022. aasta esimeses pooles koostöös Euroopa Innovatsiooninõukogu ja muude sidusrühmadega nn innovatsiooniinkubaatori , et toetada uut tehnoloogiat ja kujundada kahesuguse kasutusega innovatsiooni . Komisjon toetab samuti piiriüleseid kaitseinnovatsiooni võrgustikke , mis katsetavad tsiviilsektorist pärineva tehnoloogia asjakohasust ja toetavad vastu tustundlikku innovatsiooni kaitsevaldkonna väärtusahelaetes. Nende meetmetega võetakse samuti käsile tsiviil- ja kaitseinnovatsioonikeskkonna praegune killustatus, oskuste nappus ning võrdsus- ja kaasatuseesmärgid. Meede 7: alates 2021. aasta juunist loob komisjon koos liikmesriikidega küberturvalisuse pädevuskeskuse, eraldades vajalikud ressursid asjakohastest ELi programmidest ja vahenditest. Komisjoni eesmärk on tugevdada sünergiat ning spin-in ja spin-off toimet keskuse, Euroopa Kaitsefondi ja ELi kosmo seprogrammi küberturvalisuse ja küberkaitse alase töö vahel, et vähendada nõrku kohti ja luua tõhusust. Meede 8: alates 2022. aasta esimesest poolest esitleb komisjon murrangulise tehnoloogia toetamise eesmärgil uuenduslikke rahastamisviise, et suurendada mittetraditsiooniliselt kaitse alal tegutsejate osalust, meelitada ligi idufirmasid ja propageerida lahenduste omavahelist täiendavust, lähtudes võimalustest, mida pakuvad ELi programmid ja vahendid, sealhulgas programm „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Kait sefond. 8. Sünergia ja vastastikuse täiendavuse edendamine juhtprojektide abil Üks viis suurendada tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelist sünergiat on algatada juhtprojekte, mis toetavad elutähtsat tehnoloogiat ja pakuvad lahendusi olulistele ühiskondlikele või strateegilistele probleemidele . Juhtprojektidel on suur sünergia ja vastastikuse täiendavuse potentsiaal programmitasandil (nt üksteist täiendavad hanked, mis keskenduvad sarnastele valdkondadele, hanke vajaduse sidumine teadustegevusega , rahastamissünergia), tehnoloogia kaudu (nt kahesuguse kasutusega tehnoloogia, eriti kui tehnoloogiavalmiduse aste on madal) ning innovatsiooni ja VKEde kaudu (nt soodustades uusi suhteid kaitse- ja julgeolekutööstusega). Mitu ELi rahastatavat algatust lo ovad aluse sektoritevaheliseks sünergiaks. Nende hulgas on: Euroopa ühendamise rahastu, mis kaasrahastab kahesuguse kasutusega transporditaristu projekte, et suurendada nii tsiviil- kui ka sõjaväelist liikuvust; Galileo programm, mis pakub avalikku regule eritud teenust, mida võiks kasutada kaitseotstarbel; Copernicuse programm, mis pakub keskkonna- ja julgeolekuteenuseid, mida eri kasutajate kogukonnad kasutavad regulaarselt tsiviil- ja kaitseotstarbel, ennekõike sellised rakendused nagu ELi õiguse nõuetel e vastavuse kontroll ja nende täitmise tagamine (nt keskkonnanõuete järgimises veendumine ja kuritegevus); Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem , mis kaalub tehnilisi lahendusi paindlikuks tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööks, et õhuruumi maksimaalselt ära kasutada; ELi kosmose jälgimise ja seire teenused riiklikele ja äriühingutest satelliidioperaatoritele, kes kasutavad riiklikke vahendeid; kaitsesuunitlusega teadustöö, mis käsitleb turvalisi ja kestlikke energiamudeleid, nagu energia too tmine, salvestamine, -tõhusus ja -juhtimine, ning aitab saavutada suurema vastupanuvõime ja tegevuse tõhususe kliimamuutuste kontekstis; kaitse- ja julgeolekusektori säästva energia nõuandefoorum, samuti Euroopa Kaitseagentuuriga kavandatud ühismeede, mil le eesmärk on selgitada välja avamere taastuvenergia sektori arendamist takistavad asjaolud kaitsetegevuseks ettenähtud piirkondades ja parandada valdkondade koostoimimist ; meditsiiniline reageerimine ning selline tegevus keemia-, bioloogia-, kiirgus- ja tuumavaldkonnas, i) mida toetab rescEU (nt saasteainetega kokku puutunud ja nakatunud patsientide transport), ii) mille on kavandanud Euroopa Kaitsefond või iii) mida toetab ELi terviseprogramm (nt ühismeede, et suurendada tervishoiualast valmisolekut ja r eageerimist bioloogilistele ja keemilistele terrorirünnakutele). Et tagada nende algatuste potentsiaali täielik ärakasutamine, jälgib komisjon nende rakendamist ja teeb kindlaks võimalused suurendada investeeringute tasuvust. Näiteks võib tuua järgmise. K omisjon tagab olemasolevate ELi ametite, programmide ja vahendite sünergia ettevalmistavas tegevuses, mida alustatakse 2021. aastal ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse loomiseks, mis puudutab muu hulgas uusi biol oogilisi ohte inimtervisele ja millesse on kaasatud töö Euroopa biokaitse alase reageerimise vallas. Komisjon tagab sünergia küber-, pilve-, protsessori- ja kvanttehnoloogiasse tehtavate investeeringute vahel kaitse- ja tsiviilvaldkonnas. Komisjon püüab p aremaks reageerimiseks praegustele julgeolekuprobleemidele optimaalselt kasutada üleeuroopalisse turvalise side taristusse TESTA tehtud märkimisväärseid investeeringuid. TESTA võimaldab üleeuroopalist turvalist ühenduvust, sealhulgas videokonverentse, ELi institutsioonide ning ELi organite ja ametite vahel, samuti riigi ametiasutuste vahel kaitse ja julgeoleku vallas. Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia raames edendab komisjon täiendavalt selliste ametite koostööd, kellel on nii tsiviil- kui ka ka itsealased töösuunad, nagu FRONTEX, Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA) ja Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA ) , ning toetab tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koordineeritud meresõiduohutuse teadusuuringute kava rakendamist. Tsiviil- ja kaitsevaldkonna koostöö on üks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia tegevuskava aluspõhimõtteid. Kavasse kuuluvad meetmed, et parandada süsteemidevahelisi ühendusi ning tsiviil- ja sõjandusasutuste vah elist teabevahetust merendusvaldkondade ühise teabejagamiskeskkonna kaudu , soodustada raamistiku loomist nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks mõeldud laevatööstuse jaoks ning parandada tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostööd mereotsingute ja merepääst e alal. Lisaks sellele algatab komisjon eelnevast analüüsist lähtudes ja ELi vahenditest rahastatavatele algatustele tuginedes kolm juhtprojekti: ELi droonitehnoloogia. Juhtprojekti eesmärk on suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet selles elutähtsa teh noloogia valdkonnas. Selle raames tehakse kindlaks vastastikuse täiendavuse valdkonnad, nii et kaitseprojektid saavad kasu tsiviilkasutuses droonide alal tegutsevatelt VKEdelt pärinevatest novaatorlikest lahendustest ning tsiviillennundus saab kasu kaitsev aldkonnas toimuvast arengust. Eelkõige on tähelepanu all mehitamata õhusõiduk ise, samuti drooniliikluse täiendavaks automatiseerimiseks vajalike tehnoloogiliste elementide areng. See juhtprojekt on osa üldisest eesmärgist, mida kirjeldatakse täiendavalt 2 022. aastaks kavandatud ELi droonistrateegia versioonis 2.0 kui viisi võimaldada kõnealuse tehnoloogia täiendavat arengut ja kasutamist Euroopas ning seda kiirendada, suurendades seeläbi tehnoloogilist suveräänsust. ELi kosmosepõhine üleilmne turvaline s idesüsteem. Selle juhtprojekti eesmärk on pakkuda mitmeorbiidilise kosmosetaristu – sealhulgas madala orbiidiga satelliitide – kaudu juurdepääsu ülikiirele ühenduvusele ning täiendada Galileo/EGNOS süsteemi ja Copernicuse programmi ELi kolmanda satelliitsü steemina. See tagab kvantkrüpteerimistehnoloogiat kasutades kõrgturvatud ühenduvuse ja side riiklike ja äriteenuste jaoks, näiteks luues paremad ühendused elutähtsa taristuga ning toetades kriisiohjet, järelevalvet ja võimalikke laiatarbeturule mõeldud lai ribarakendusi. See teeb kiire ühenduvuse Euroopas kõigile kättesaadavaks ning loob vastupanuvõimelise ühenduvussüsteemi, mis võimaldab Euroopal ühenduse säilitada ükskõik millises olukorras, sealhulgas suuremahuliste küberrünnete puhul internetis. Lisaks s ellele saab sellest geostrateegiline taristu, millel on keskne koht eripartnerlustes (näiteks Aafrikaga). ELi strateegia kosmoseliikluse korraldamiseks. Selle juhtprojekti raames töötatakse välja kosmoseliikluse korraldamise standardid ja reeglid, mida on vaja, et vältida satelliitide ja kosmosejäätmete üha suuremast hulgast tuleneda võivaid kokkupõrkeid, millel võivad olla katastroofilised tagajärjed ELi kosmosevaradele. Kosmoseliikluse korraldamisega välditakse samuti ohtu, et normiks saavad ELi-välised s tandardid, kuna sellisel sõltuvusel oleks negatiivne mõju Euroopa püüdlustele saavutada tehnoloogiline suveräänsus. See juhtalgatus peaks samuti kaasa aitama sellele, et jõuda kosmoseliikluse korraldamise üleilmse lähenemisviisi loomiseni. Kõigil juhtproje ktidel võib olla pöördeline tähtsus tulenevalt oma suurusest või mõjust, samuti kasust, mida see võib tuua Euroopa tehnoloogilisele suveräänsusele ja ühiskonnale laiemalt. Kõigi projektide edasiarendamiseks analüüsib komisjon ka edaspidi VKEdelt, idufirmad elt ning teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonidelt pärinevat teavet, mis puudutab kasutusjuhte, tehnilisi omadusi, seda, millist elutähtsat tehnoloogiat kasutada, kulusid ja võimalikke rahastamisvahendeid, juhtimisstruktuure ja novaatorlikke ideid (mis on seotud tehnoloogia või turuga). Selle alusel otsustab komisjon iga projekti suhtes võimalike edasiste sammude, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike ettepanekute üle. Tulevased juhtprojektid võivad sündida ka teatava 5. punktis loetletud elutähtsa tehno loogia kohta käivate tegevuskavade tulemusena. Komisjon algatab süvendatud dialoogi ja arendustegevuse seoses kolme juhtprojektiga, millel võib olla pöördeline tähtsus. Komisjon otsustab asjakohase analüüsi ja sidusrühmadega konsulteerimise järel võimalike edasiste sammude, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike ettepanekute üle. Meede 9: ELi droonitehnoloogia . Meede 10: ELi kosmosepõhine üleilmne turvaline sidesüsteem . Meede 11: Kosmoseliikluse korraldamine . 9. Kuidas see teoks teha? Komisjon teeb tihedas koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga järelevalvet käesoleva tegevuskava rakendamise üle. Ta pöörab erilist tähelepanu sellele, et rakendada tulemuslikumalt ja tõhusamalt selliseid poliitilisi prioriteete nagu temaatilised poliitikameetmed ning üldist konkurentsivõimet ja teadustegevust ning innovatsiooni edendav poliitika, säilitades samal ajal ELi programmide ja vahendite maksimaalse sidususe ja sünergia. Tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise vastastikuse täiendavuse edendamiseks p ikas perspektiivis kontrollib komisjon kõigi 11 loetletud meetme konkreetset edenemist ning esitab iga kahe aasta tagant eduaruande. Iga meetme rakendamise ajakava viiakse kooskõlla asjakohaste ELi vahendite planeerimisega.
Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja komosetööstuse vahel
ANDMED Nimetus
ALGATUSE
KOHTA Action Plan on synergies between civil, defence and space industries
Eelnõu nr COM (2021)70 Esitamise kuupäev: 22.02.2021 Menetluskord EL-is: n/a
RKKTS § 1521 lg 1
1. p1
- algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist
RKKTS § 1521 lg 1
SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju
p2
VALITSUSSE
TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue
4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine)
5. 1
VVS § 20 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is))
7.04 KOK; 15.04 VV
VALITSUSELE istungile; EL menetluse
Kuupäev
ESITAMINE kaasvastutajate sisend ajakava
29.03
SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud MKM, HTM, JUM, Sotsiaalpartnerid, Kaasatakse kõiki teemasse
MENETLUS min KAM ministeeriumid RAM, SIM,VÄM huvigrupid puutuvaid huvigruppe
EELNÕU ÜLEVAADE
KOKKUVÕTE
EELÕU SISUST JA Tegevuskava eesmärk on sidusamalt kasutada EL olemasolevaid fonde, et luua tugevam side tsiviil-,
EESMÄRKIDEST kaitse- ja kosmosetööstuse vahel. Komisjoni ettepanek sisaldab 11 tegevust, mis peaksid tagama
Euroopa Liidu vahendite efektiivsema kasutuse, suurendama Euroopa innovatsioonibaasi ja
tehnoloogilist võimekust, soodustama ettevõtete ulatuslikumat kaasamist sektoritesse, kus nad
tavapäraselt ei osale (nt tsiviilettevõtted kosmose- ja kaitsesektoris), aga ka kolme pilootprojekti
algatamist - ELi droonitehnoloogiad, ELi satelliitsidesüsteem, kosmoseliiklus.
VÕIMALIKUD
SOTS-MAJ.
Kavandavate meetmete mõjud vajavad analüüsi.
MÕJUD
VÕIMALIKUD
ÕIGUSLIKUD
MUUDATUSED
MÕJU
EELARVELE
KOMMENTAARID
SEISUKOHAD
EESTI
SEISUKOHT
TEISTE RIIKIDE
SEISUKOHAD
KOMMENTAARID
1/1 Alustatud: 04/03/2021 10:30:00 Muudetud: 08.03.2021
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 3.1.1/21-0422 - COM(2021) 70 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Tegevuskava sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel
Arvamuse andmine eelnõu kohta Kaitseministeeriumile vastavalt Riigikantselei 08.03.2021 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 29.03.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f29171fc-487e-4f7a-9578-bd3722029135
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f29171fc-487e-4f7a-9578-bd3722029135?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main