dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

COM(2021) 82 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine - ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. märts 2021
Viit
2-13/21-1600
Registreeritud
12. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Kadi Avingo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. märts 2021

Failid

  • 📎21-00606-1.pdf2 KB
  • 📎COM_2021_82_EN_ACTE_f.docx112 KB
  • 📎COM_2021_82_ET_ACTE_f.docx113 KB
  • 📎Faktileht Kohanemine.doc75 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Kliimamuutuste mõju reaalsus – tegutseda tuleb KOHE Kliimamuutused on meie praegune tegelikkus, seega peame tagama oma vastupanuvõime tulevikuks. Äsja lõppes maailma kõige kuumem aastakümme alates mõõtmiste algusest. Selle jooksul registreeriti kõige soojem aasta kaheksal korral. Inimesed, meie planeet ja jõukus on kliimamuutuste suhtes haavatavad, seega peame vältima kohanemisvõimetust ja kohanema vält imatuga . Ning me peame seda tegema kiiremini, arukamalt ja süsteemsemalt. COVID-19 pandeemia ränk mõju meie tervisele ja sotsiaal-majanduslikule heaolule on otsene hoiatus ebapiisava ettevalmistusega kaasnevate ohtude kohta. Valikud, mida me praegu teeme, peavad looma parema maailma. Kogu kasvuhoonegaaside heite peatamine ei hoiaks ikkagi ära juba avalduvat kliimamõju. See esineb veel aastakümneid, isegi kui maailmas ja Euroopas kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tehtavad jõupingutused annavad tulemusi . Ka heite märkimisväärne ajutine vähenemine, mille põhjustasid näiteks 2008. aasta finantskriis ja COVID-19 pandeemiast tingitud majandushäired, ei mõjuta globaalse soojenemise üldist trajektoori kuigivõrd. Olulised rahvusvahelised lubadused saavutada kli imaneutraalsus suurendavad parima võimaliku stsenaariumi realiseerumise tõenäosust, kuid isegi sel juhul oleks vaja teha kohanemiseks märkimisväärseid jõupingutusi. Äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused on muutumas sagedasemaks ja rängemaks . Seetõttu on ka looduskatastroofide arv ja nende tekitatud kahju viimase kahe aastakümne jooksul järsult suurenenud . Need äärmuslikud nähtused võivad olla mitmesugused, näiteks seninägematud metsatulekahjud ja kuumalained ülalpool põhjapolaarjoont, laastavad põuad Vahemere piirkonnas, hävitavad orkaanid ELi äärepoolseimates piirkondades ning enneolematud kooreüraskirüüsted Kesk- ja Ida-Euroopa metsades. Aeglaselt kujunevad nähtused, nagu kõrbestumine, elurikkuse vähenemine, pinnase ja ökosüsteemide seisundi halvenem ine, ookeanide hapestumine ja meretaseme tõus, on pikas perspektiivis samavõrd laastavad. Kliimamuutuste mõjul on kaugeleulatuvad tagajärjed nii liidus kui ka sellest väljaspool. Veepuudus ELis on mõjutanud majandustegevust nii erinevates valdkondades nag u põllumajandus, vesiviljelus, turism, elektrijaamade jahutus ja kaubavedu jõgedel. See ei mõjuta mitte ainult majandust, vaid ka üha enam kuumalainete all kannatavate eurooplaste tervist ja heaolu (kogu maailmas oli 2019. aasta ohvriterohkeim looduskatast roof Euroopa kuumalaine, mille tõttu suri 2 500 inimest). Samuti ohustab see toiduga kindlustatust, süvendab olemasolevat sotsiaalset ebavõrdsust ja seab ohtu kultuuripärandi. Kaubanduse ja rände kaudu avalduv doominoefekt ja üle kanduv mõju on näited sell est, kuidas ka väljaspool Euroopat esineval kliimamõjul on juba praegu ELile omad tagajärjed (mis edaspidi aina kasvavad). Sellest tulenevalt ei ole rahvusvaheline kliimamuutustele vastupanu võime ELi ja selle liikmesriikide jaoks mitte ainult solidaarsus e, vaid ka avatud strateegilise autonoomia ja omakasu küsimus. Sagedasematest äärmuslikest kliimaga seotud nähtustest põhjustatud majanduslik kahju suureneb. ELis on see kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. Konservatiivsed, prognoosid e vahemiku alumisse ossa jäävad hinnangud lasevad arvata, et üleilmne soojenemine 3 °C võrra üle tööstusajastu eelse taseme toob ELi majandusele kaasa vähemalt 170 miljardi euro suuruse kahju aastas (1,36 % ELi SKPst ). Aeglane merevee taseme tõus valmista b järjest rohkem muret ka rannikualadele, mis annavad ligikaudu 40 % ELi SKPst ja on koduks umbes 40 %-le ELi elanikkonnast. Kahjud jagunevad ebaühtlaselt ning kannatada saavad piirkonnad, mis võivad juba seista silmitsi selliste probleemidega nagu aeglane majanduskasv või suur noorte tööpuudus. Euroopa on asunud võitluses kliimaprobleemidega tegudele . EL võttis kohustuse saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja 2030. aastaks kõrgem eesmärk vähendada heitkoguseid vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga. E uroopa Parlament, mitu liikmesriiki ja enam kui 300 linna on tunnistanud, et meil on kliimakriis. Euroopa Ülemkogu sõnas oma järeldustes, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht. EL kiitis heaks juhtide 2020. aasta lubaduse seista looduse eest, et võide lda ühiselt kliima- ja elurikkuse kriisiga. Järgmise põlvkonna ühtekuuluvuspoliitika programmides ning taaste- ja vastupidavusrahastus rohepöördele keskendumine annab võimaluse teha varem ära investeeringud ja reformid, mis võivad aidata suurendada kliimaš okkidele vastupanu võimet ja kiirendada majanduse CO 2 heite vähendamist. Kestliku majandustegevuse ELi taksonoomia loob erasektori jaoks raamistiku kliimakindlate investeeringute hõlbustamiseks. Üksikisikute tasandil on üle 93 % eurooplastest arvamusel, et kliimamuutused on tõsine probleem, ja 70 % eurooplas test on nõus, et kliimamuutustega kohanemine on tervitatav. Kohanemise tähtsust tunnistatakse üha enam kogu maailmas , kuid mitmes aruandes on toodud esile puudujääke valmisolekus . Äärmuslikud ilmastikunähtused ja nende tagajärjed leiavad peaaegu pidevat m eediakajastust ning nende suurem võimsus ja sagedus, mida kliimamuutused põhjustavad, on maailmas avalikus diskussioonis esikohal. Ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise komisjon on rõhutanud, et sageli on kohanemislahendused igal juhul kasulikud, st väär ivad rakendamist, olenemata lõplikust kliimasuundumusest. See tuleneb sellest, et nendega kaasnevad mitmesugused hüved, eelkõige looduspõhiste lahenduste ja katastroofiohu ennetamise puhul, ning kohanemine annab kolmekordset kasu: inimohvrite, looduse hävi mise ja materiaalse kahju vältimine tulevikus, majandusliku kasu loomine riskide vähendamise, tootlikkuse suurendamise ja innovatsiooni ergutamise kaudu ning sotsiaalne, keskkonnaalane ja kultuuriga seotud kasu. Tekstikast 1. Põudade näide Muutuva kliima tõttu seisavad paljud Euroopa piirkonnad juba praegu silmitsi sagedasemate, rängemate ja kauem kestvate põudadega. Põudadel võib olla doominoefekt – näiteks vähendavad need jõgede ja põhjavee taset, pärsivad puude ja põllukultuuride kasvu, suurendavad ka hjurite rünnakuid ja soodustavad metsa- või maastikupõlenguid. Euroopas mõjutab suurem osa põudade põhjustatud kahjust (ligikaudu 9 miljardit eurot aastas) põllumajandust, energiasektorit ja avalikku veevarustust. 2018., 2019. ja 2020. aastal Lääne- ja Kes k-Euroopat tabanud äärmuslikud põuad põhjustasid suurt kahju. Ainuüksi 2018. aastal olid põllumajanduskahjud Prantsusmaal ligikaudu 2 miljardit eurot, Madalmaades 1,4 miljardit eurot ja Saksamaal 770 miljonit eurot. Kui globaalne soojenemine oleks 3 °C, es ineksid põuad kaks korda sagedamini ja absoluutne iga-aastane põudadest tekitatud kahju suureneks Euroopas 40 miljardi euroni aastas, kusjuures enim mõjutatud oleksid Vahemere ja Atlandi ookeani piirkonnad . EL võib võidelda põudade vastu liidu elanikkonna kaitse mehhanismi raames võetavate lühiajaliste hädaolukordadele reageerimise meetmetega ning loodud on ka kogu ELi hõlmavad varajase hoiatamise süsteemid. Liikmesriigid rakendavad veepoliitika raamdirektiivi alusel vesikondade integreeritud majandamise ka vu ning osa liikmesriike on võtnud ohualtide vesikondade jaoks vastu põuaohjekavad. Kuna pikemas perspektiivis võivad põudadest olla ohustatud peaaegu kõik vesikonnad, on vaja korralduslikke ja tehnilisi kohanemislahendusi. Põllumajanduses hõlmab see vee s äästvat (taas)kasutamist, mulla majandamist ja taimkatet, põuakindlaid kultuure, vertikaalset taimekasvatust või isegi maakasutuse planeerimist ja kahjustatud alade taastamist. Energia ja transpordi valdkonnas hõlmab see ettevalmistusi häireteks veeteedel, mida kasutatakse kaubavedudeks, ning hüdroenergia tootmise ja elektrijaamade jahutamisega seotud häireteks . Joogiveega seoses on vaja edendada vee säästmist kodutarbijate seas või täiendada veevarustuse ja -hoidlate taristut. Kliimamuutuste suhtes vastup anuvõimelise liidu kujundamine Euroopa roheline kokkulepe, mis on ELi majanduskasvu strateegia kestliku tuleviku jaoks, põhineb arusaamal, et rohepööre on võimalus ning tegevusetusega kaasnevad tohutu suured kulud. Kokkulepe on tõendus ELi juhtrollist halv ima ärahoidmisel, pühendudes kliimaneutraalsusele, ja parema valmisoleku tagamisel, võttes ambitsioonikamaid kohanemismeetmeid, mis tuginevad ELi 2013. aasta kohanemisstrateegiale . Pikaajalise visiooni kohaselt on EL 2050. aastal kliimamuutuste suhtes va stupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. See tähendab, et 2050. aastaks, mil me soovime saavutada kliimaneutraalsuse, oleme kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja kavandatava Euroopa kliimaseadusega kohanemisvõimeli semad ja kliimamõju suhtes võimalikult vähe haavatavad. Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga pannakse alus kõrgematele kohanemiseesmärkidele ja kohanemispoliitika sidususele. Sellega kehtestatakse nii kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik kui ka kliimamuu tustega kohanemise 2050. aasta eesmärk, kajastades ELi õiguses ühist rahvusvahelist arusaama, et kohanemise nimel on vaja tegutseda (s.o ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise eesmärk Pariisi kokkuleppe artiklis 7 ja kestliku arengu eesmärk 13). Kõnealuse ettepanekuga kohustatakse ELi ja selle liikmesriike tegema pidevaid edusamme, et suurendada kohanemis- ja vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste suhtes. Uus kohanemisstrateegia näitab teed ja pakub lahendusi, mis aitavad neid edusamme t eha. Kohanemispoliitika süsteemset laadi arvestades rakendatakse kohanemismeetmeid lõimituna muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu elurikkuse strateegia, renoveerimislaine, strateegia „Talust taldrikule“, ringmajanduse ja nullsaaste tegevuska va, metsastrateegia, mullastrateegia, aruka ja säästva liikuvuse strateegia ning uuendatud kestliku rahanduse strateegia. 2013. aasta kohanemisstrateegia raames on EL viimastel aastatel juba võtnud meetmeid oma vastupanuvõime suurendamiseks . Kõik liikmesr iigid on nüüdseks kehtestanud riikliku kohanemisstrateegia või -kava, kliimamuutustega kohanemine on lõimitud ELi poliitikavaldkondadesse ja pikaajalisse eelarvesse ning platvormist „Climate-ADAPT“ on saanud oluline kohanemisalaste teadmiste allikas. Ülem aailmne kliimamuutustega kohanemise komisjon tunnustas ELi, kes integreeris esimesena kliimariskidega seotud kaalutlused otsuste tegemise protsessi . Käesolevas uues strateegias tuginetakse sellele kogemusele, seatakse kõrgemad eesmärgid ja laiendatakse te gevust, et hõlmata uusi valdkondi ja prioriteete. Liikmesriigid on ka edaspidi peamised rakenduspartnerid ning ambitsioonikamad ja ennetavamad ELi tasandi meetmed aitavad neil täita oma kohanemisvajadusi . Lisatud mõjuhinnang kinnitab vajadust suurema ELi tasandi toetuse järele. Isegi kui kohanemisega seotud väljakutsed on spetsiifilised ning omased konkreetsele kohale, on lahendused sageli laialdaselt ülekantavad ja rakendatavad piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil. Paljudel kliimamuutust e tagajärgedel on tugev piiriülene mõõde (nt Arktikas, makropiirkondades või vesikondades) või rahvusvaheline mõõde (ELi äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid) ning ELi-spetsiifiline mõju ühtsele turule. Solidaarsus liikmesriikides ja nende vahel on väga oluline selleks, et saavutada vastupanuvõime õiglasel ja ausal viisil. Komisjon teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et rakendada käesolevat strateegiat ning viia rahvusvahelised ja ELi kohanemismeetmed omavahel paremini kooskõlla . Sellest on kasu ka piirkondliku ja kohaliku tasandi kohanemistegevuses, samas kui Euroopa kliimapakt võimestab üksikisikuid, kellel on kohanemisstrateegia edukuses suur roll . Kohanemisega seotud väljakutse suurus muudab selle kõikide valitsemistasandite ja kogu ühiskonna ettevõtmiseks. On väga oluline, et era- ja avalik sektor teeksid tihedamat koostööd, eelkõige kohanemismeetmete rahastamisel. Käesolev strateegia aitab suuna n äitamise ja töövahendite väljapakkumisega erasektoril teha kindlaks riske ja juhtida investeeringuid kliimamuutustega kohanemisse ja vastupanuvõime suurendamisse (ning vältida halvasti kohanemist). Pakkudes lahendusi, et aidata reageerida kasvavale murele, mida kliimamuutuste mõju tekitab (nt mittefinantsteabe avalikustamise kohustus, kestliku majandustegevuse ELi taksonoomia ja uuendatud kestliku rahanduse strateegia), on strateegia abiks suurettevõtetele, VKEdele, kohalikele ametiasutustele, tööturu osapo oltele ja üldsusele. Strateegia aitab samuti parandada väärarusaama, et kohanemine on üksnes kulu – see on investeering. Strateegia eesmärk on viia arukama, süsteemsema ja kiirema kohanemise ning rahvusvahelise tegevuse edendamisega 2050. aastaks ellu visi oon kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest liidust. See väljendub kogu poliitikatsükli vältel paremate teadmiste ja andmete kättesaadavuses, poliitika väljatöötamise ja kliimariskide juhtimise toetamises kõigil tasanditel ning kohanemismeetmete kiirema s rakendamises kõigis valdkondades. Uue strateegiaga annab komisjon oma panuse, mis aitab muuta Euroopa kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisemaks. Strateegia meetmete täielik rakendamine annaks Euroopale palju paremad võimalused tulla kliimamõjuga toime juba 2030. aastaks. See eeldab, et kohanemisalane teadlikkus ja planeerimine on jõudnud igasse kohalikku omavalitsusse, ettevõttesse ja kodumajapidamisse, kohanemismeetmete rakendamine on kõige enam mõjutatute seisukohast hästi edenenud ning on võetud üle ilmne juhtroll sellistes valdkondades, nagu kliimateenused, kliimakindluse tagamine ja looduspõhised lahendused. Arukam kohanemine: teadmiste täiendamine ja ebakindlusega toimetulek Edusammudele vaatamata on meie kohanemisalastes teadmistes endiselt suured lüngad. Kliimamuutustega kaasnevad paljud ohud, mis mõjutavad peaaegu kõiki sektoreid. Seetõttu on tulemuslike meetmete võtmiseks vaja väga suurt teadmusbaasi. Arvestada tuleb ka ebakindlust seoses sellega, kui kiiresti ja kui palju kliima muutub ning loo duslikke ja inimeste loodud süsteeme mõjutab, ning seoses poliitika ja meetmete tulemuslikkusega. Üha enam on vaja, et kogu kättesaadavat rikkalikku kliimateavet kasutataks kohandatud ja kasutajasõbralike töövahendite väljaarendamiseks. Peame avardama koha nemisalaste teadmiste piire ning koguma rohkem ja paremaid kliimaga seotud andmeid, eelkõige majandusliku kahju kohta. Ning me peame kogu selle teabe kokku koondama. Kohanemisalaste teadmiste piiride avardamine Otsuste tegemist ja meetmete võtmist kliimaga seotud ebakindluse tingimustes võib lihtsustada tuginemine uusimatele teaduslikele andmetele . Meil on juba tegutsemiseks olemas hea teadmusbaas, kuid kohanemise, selle kulude, kasu ja meetmete mõju jaotumise teemadega on veel vaja tööd teha. Peame toetuma teadusele ka selleks, et parandada arusaama kliimaohtude ning sotsiaal-majandusliku haavatavuse ja ebavõrdsuse vahelisest seosest. Samuti peame välja töötama tulemuslikud ja kaasavad juhtimismehhanismid, mis tagavad poliitikakujundajate ja teadlaste dialo ogi, näiteks iga kahe aasta tagant toimuva kliimamuutustega kohanemist käsitleva Euroopa konverentsi kaudu. ELil on sellele kaasaaitamiseks head võimalused, kuna ta saab ära kasutada oma teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide, kosmoseprogrammi ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames saadud kogemusi. Vaja on teha veel edusamme, näiteks modelleerimise valdkonnas, et hinnata täpsemalt tulevasi kahjusid ja kohandada kliimamuutustega kohanemiseks võetavaid meetmeid, samuti selleks, et paremini mõi sta tervisele avalduvat mõju, samaaegsete või järjestikuste kliimamõjude doominoefekti või murdepunkte Maa süsteemides . Digiüleminek on rohelise kokkuleppe kohanemiseesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Kõik ELi teaduslike juhtalgatuste, nagu Cope rnicus ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk (EMODnet), kogutavad andmed on vabalt ja avalikult kättesaadavad kõigile kasutajatele kogu maailmas. Copernicuse kliimamuutuste teenus jätkab andmete kasutatavuse parandamist ja arendab edasi näiteks sellisei d teenuseid nagu äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtuste kliimamuutustele omistamise teenus . Peame edendama uusimate digitehnoloogiate ja kliimateenuste (nt kaugseire, arukad ilmajaamad, tehisintellekt ja kõrgjõudlusega andmetöötlus) kasutamist, et toetad a otsuste tegemist. Algatus „Destination Earth“ ja digiteisikute kontseptsioon on uued paljutõotavad vahendid, mis aitavad parandada meie arusaamist praegusest ja tulevasest kliimamõjust maailma ja ka kohalikul tasandil. Samuti edendatakse ookeanidega seo tud mõõtmisi ja vaatlust. Peame paremini mõistma kliimamuutuste, ökosüsteemide ja ökosüsteemiteenuste vastastikust sõltuvust . Käesoleval sajandil on Euroopa Liidu maismaa-alal, sealhulgas kaitsealadel, oodata maismaa ökosüsteemides ja taimkattetüüpides suu ri muutusi. Veeringluse ja temperatuuri muutused ning merevee taseme tõus avaldavad ökosüsteemidele täiendavat survet. Prognooside kohaselt kujuneb ookeanide seisund käesoleval sajandil selliseks, mida pole varem nähtud – veetemperatuur tõuseb, hapestumine jätkub ja vee hapnikusisaldus väheneb. Meil on vaja teaduspõhiseid ja töökindlaid ökosüsteemide taastamise ja majandamise meetmeid, mis aitaksid minimeerida riske, parandaksid vastupanuvõimet ning tagaksid elutähtsate ökosüsteemiteenuste ja -tunnuste, nag u toiduga varustamine, õhu ja vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest, elurikkus ja kliimamuutuste leevendamine, jätkumise. Komisjon aitab programmide „Euroopa horisont“, „Digitaalne Euroopa“ ja „Copernicus“ ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu kaudu täita lünki teadmistes kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustele vastupanu võime kohta, sealhulgas seoses ookeanidega; parandab kliimamuutustega kohanemise modelleerimise, riskihindamise ja juhtimisvahendite tehnika taset, liikudes nn varade tasandil modell eerimise suunas. Kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevate andmete täiendamine ja parandamine Andmed kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta on väga olulised selleks, et kliimariskide hindamised oleksid täpsemad . Kõigis uutes investeerimis- ja polii tikaalastes otsustes tuleks kliimat arvesse võtta ning need peaksid olema tulevikukindlad, olgu otsustajateks kas kodu renoveerivad kodumajapidamised, haavatavas piirkonnas ettevõtlust alustavad VKEd, tarneahelaid juhtivad suuremad ettevõtted, uusi laene a ndvad pangad või üldplaneeringuid tegevad linnad. Arvandmeid katastroofikahjude kohta ei ole praegu piisavalt: sageli neid ei salvestata ja/või ei tehta neid pärast kogumist ligipääsetavates vormingutes ja andmebaasides kättesaadavaks. Kliimaga mittearvestavate otsuste vältimiseks tuleks nii era- kui ka avaliku sektori andmeid salvestada, koguda ja jagada terviklikul ja ühtlustatud viisil. Komisjon edendab ühis te reeglite ja spetsifikatsioonide kehtestamist kliimaga seotud kahjusid ja otseseid kliimariske käsitlevate andmete salvestamiseks ja kogumiseks ning toetab selliste avaliku ja erasektori andmete keskset ELi tasandil salvestamist komisjoni riskiandmete ke skuse kaudu. Riiklikul tasandil julgustab komisjon kasutama kahjuandmete kogumiseks ja jagamiseks vabatahtlikke avaliku ja erasektori partnerlusi, mis tuginevad liikmesriikide, linnade ja sektoriga tehtavale tõhustatud koostööle. Komisjon määrab kindlaks ka andmevajadused ja uurib koos sektoriga, millised on kõige paremad viisid, kuidas koguda kindlustusandjatelt terviklikke ja ühtlustatud andmeid, ning vajaduse korral annab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (EIOPA) asjakohased vol itused. Komisjon hõlbustab sidusrühmade juurdepääsu kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevatele andmetele. Algatuse „GreenData4All“ raames toimuv INSPIRE direktiivi läbivaatamine 2021. aastal annab võimaluse muuta õigusnorme, et hõlmata nendega keskko nna ja kliimaga seotud katastroofikahju andmed ja laiendada üldsuse juurdepääsu ulatust. Kliimaga seotud katastroofikahju andmeid võiks käsitada väärtuslike andmestikena ka avaandmeid ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direkti ivi rakendusakti edaspidistel läbivaatamistel. Ka avaliku ja erasektori partnerluste raames kogutud andmed tehakse võimalikult suures ulatuses kättesaadavaks. Komisjon soodustab ja toetab oma riskiandmete keskuse kasutamist, et ühtlustada kliimaga seotud r iske ja kahjusid käsitlevate terviklike ja üksikasjalike andmete salvestamist ja kogumist, ning innustab riiklikul tasandil avaliku ja erasektori partnerluste loomist, selleks et kõnealuseid andmeid koguda ja jagada; uurib koos EIOPA ja sektoriga parimaid viise, kuidas parandada kindlustatud kahju käsitlevate ühtsete ja terviklike andmete kogumist, ning annab EIOPA-le vajaduse korral asjakohased volitused; laiendab keskkonnateabele üldsuse juurdepääsu ulatust INSPIRE direktiivis nii, et see hõlmaks ka kliimaga seotud riske ja kahjusid käsitlevaid andmeid. Platvormi „Climate-ADAPT“ muutmine autoriteetseks kliimamuutustega kohanemise Euroopa platvormiks Kliimateadmisi koondavatel platvormidel on kohanemismeetmete kohta otsuste langetamises üha suurem roll . Platvorm „Climate-ADAPT“ on juba olemas olev abivahend ja teadmiste allikas ning seda laiendatakse järk-järgult, näiteks juurdepääsuga Copernicuse andmetele . Kuid me peame suurendama selle suutlikkust, kasutajate ja panustajate baasi, teadlikkust platvormist ja platvormi mõju . Platvorm hoogustab muu hulgas ELi rahastatud projektide raames kogutud teadmiste, heade tavade ja lahenduste jagamist ning seda tehes jõutakse järjest rohkemate kasutajateni, keda kaasatakse ka platvormi panustama. Samuti kogutakse ja töödeldakse platvormi kaudu kõigist asjakohastest allikatest pärit andmeid ning töötatakse seejärel välja kvaliteetne teave. Kavas on arendada edasi ühendusi riikidevaheliste, riiklike ja piirkondlike kohanemisteem aliste platvormidega, samuti ühendusi ja koostalitlusvõimet asjakohaste ressurssidega, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga . Vajame põhjalikumaid teadmisi kliimaga seotud terviseohtudest ja suuremat suutlikkust nendega toime tulla . Kliimamuutustega seotud terviseohud suurenevad, need on tõsised ja nendega on võimalik toime tulla ainult piiriülest koostööd tehes. Nendeks ohtudeks on muu hulgas kuumusest, üleujutustest või metsatulekahjudest põhjustatud surmajuhtumid ja vigastused ning nakkushaiguste ja aller geenide teke ja levimine, mis on seotud nihetega siirutajate ja patogeenide geograafilises levikus . Kliimamuutused panevad üha rohkem proovile ka riiklike tervishoiusüsteemide võime tõhusalt toimida, nt arendada välja varem Euroopas tundmatute haigustega hakkamasaamise suutlikkust. Komisjon koondab ja ühendab andmeid, töövahendeid ja eksperditeadmisi, et anda teavet inimeste tervisele avalduva kliimamuutuste mõju kohta ning et seda jälgida, analüüsida ja ennetada, lähtudes terviseühtsuse põhimõttest. Komis jon ajakohastab ja laiendab platvormi „Climate-ADAPT“ kui kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise alaste teadmiste allikat (muu hulgas ühendades selleks eri teabeallikad) ning seire- ja aruandlusmehhanismi; loob platvormi „Climate-ADAPT“ raames Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse. Süsteemsem kohanemine: poliitika väljatöötamise toetamine kõigil tasanditel ja kõigis sektorites Kliimamuutustel on nii ulatuslik mõju, et meie vastus sellele probleemile peab olema süsteemne . Komisjon jätkab kliimamuutus tele vastupanu võimega seotud kaalutluste aktiivset integreerimist kõikidesse asjakohastesse poliitikavaldkondadesse, mis puudutavad nii avalikku kui ka erasektorit. Selline lõimimine hõlmab rohkemaid sektoreid kui need, mida käsitleti ELi 2013. aasta koha nemisstrateegias (põllumajandus, taristu ja kindlustus). Komisjon toetab kohanemisstrateegiate ja -kavade edasiarendamist ja – mis veelgi tähtsam – rakendamist kõigil valitsemistasanditel. Selles süsteemses lähenemises on kolm valdkondadevahelist prioritee ti: kliimamuutustega kohanemise teema lõimimine makromajandus- ja eelarvepoliitikasse, looduspõhised kohanemislahendused ja kohaliku tasandi kohanemismeetmed. Kohanemisstrateegiate ja -kavade täiustamine Kõikide tasandite kohanemisstrateegiad peavad olema tulemuslikud ja põhinema uusimatel teaduslikel andmetel. Kohanemisstrateegiad jäävad olulisteks vahenditeks ka edaspidi. Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid neid edasi arendama. Komisjon pakub oma tehnilise toe instrumendi kaudu to etust, et suurendada liikmesriikide haldussuutlikkust ELi kliimamuutustega kohanemise poliitika rakendamisel. Komisjon ning osalevad riigid ja piirkonnad edendavad ELi makropiirkondlike strateegiate koostööraamistike, merepiirkondade ja muude merendusstra teegiate, Interregi rahastamisprogrammide ning ühise põllumajanduspoliitika pakutavate koostöö- ja võrgustike loomise võimaluste kaudu ka piiriülest koostööd. Liikmesriikidevahelised ning ELi ja kolmandate riikide vahelised kooskõlastatud ja ühised meetme d aitavad kohanemistegevust ellu viia. Komisjon soodustab ka parimate tavade ja ühiste kohanemisprobleemide lahenduste jagamist äärepoolseimate piirkondade seas ja nende naabritega. Ühise kalanduspoliitika toimimise aruandlusprotsessi osana hindab komisjon , kuidas see poliitika aitab kliimamuutustega kohaneda. Seire, aruandlus ja hindamine on äärmiselt olulised selleks, et määrata kindlaks usaldusväärne lähtealus, mille suhtes hinnata kohanemisel tehtud edusamme . Energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas rakendusmääruses on juba sätestatud liikmesriikide esitatava kohanemist käsitleva teabe struktuur, vorm, esitamine ja ülevaatamine. See usaldusväärne aruandlus toetab ka riiklike energia- ja kliimakavade rakendamist, näiteks ELi energiavarustus e kindluse kaitsmisel kliimamõju eest. Kuigi kohanemise kohalik eripära raskendab sageli võrdlemist, võib seda teha üle mitme riigipiiri ulatuvate alade puhul, kus esinevad ühised kliimariskid. Selliste alade hulka kuuluvad vesikonnad, mägipiirkonnad, saar ed ja äärepoolseimad piirkonnad (mis on kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad). Komisjon arendab edasi sobivaid näitajaid ja vastupanuvõime hindamise raamistikku, tuginedes kogemustele, mida on saadud seoses 2013. aasta kohanemisstrateegia jaoks koostatud kohanemisvalmiduse tulemustabelitega, ja tagades kooskõla ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohanemiskomitees tehtava tööga. Poliitika sidususe tagamisel tuleb kohanemist süstemaatiliselt arvesse võtta, et vältida kohanemise tahtmatut takistamist. ELi ja liikmesriikide poliitika kujundamisel tuleks alati, kui see on asjakohane, pidada kinni järgmistest poliitika sidususe põhimõtetest: tagada, et reguleerimisel ja rahastamisel võetakse arvesse katastroofiohte, et ei tekitataks täiendavalt avatust neile o htudele; vähendada olemasolevat riski vastupanuvõime, ennetuse ja valmisoleku suurendamise kaudu; juhtida jääkriski. Neid põhimõtteid tuleks järgida näiteks pakkumiskutsetes ja valikukriteeriumides, mida kasutatakse ELi rahastatavate projektide puhul, ning neid tuleks arvesse võtta ka poliitika üldisemal kujundamisel. Komisjon parandab Euroopa rohelise kokkuleppe kohaselt seda, kuidas parema õigusloome suunistes ja toetavates vahendites käsitletakse kestlikkusega seotud küsimusi. Nii tagab ta, et kliimamuut ustega kohanemise probleemistikku võetakse asjakohaselt ja proportsionaalselt arvesse. Komisjon ergutab piirkondlikku ja piiriülest koostööd ning täiustab koostöös liikmesriikidega riiklikke kohanemisstrateegiaid käsitlevaid suuniseid; ajakohastab kohanem isega seotud seiret, aruandlust ja hindamist, kasutades nõuete ja näitajate ühtlustatud raamistikku; teeb kättesaadavaks projektide eelhindamise vahendid, mis võimaldavad paremini kindlaks teha kohanemis- ja ennetusprojektidega kaasnevat kasu ja positiivset mõju majandusele; uuendab parema õigusloome suuniseid ja töövahendeid, et need kajastaksid paremini kliimariskide juhtimise poliitika sidususe põhimõtteid. Kohaliku, individuaalse ja õiglase vastupanuvõime edendamine Kohalik tasand on kohanemi se alus, seega peab ELi toetus aitama suurendada kohalikku vastupanuvõimet. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, programmist LIFE ning taaste- ja vastupidavusrahastust tehakse kättesaadavaks järjest rohk em rahalist toetust. Komisjon kavatseb toetada kliimamuutustega kohanemisega seotud ning kohalikele ja piirkondlikele eripäradele kohandatud andme-, digi- ja arukate lahenduste kohalikul tasandil kasutuselevõttu. Selles tegevuses tuginetakse olemasolevatel e algatustele ja vahenditele, nagu arukate linnade turg, programmid „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa horisont“ ning arukate linnade väljakutse . Selleks et kaasata Euroopa inimesed otsesse kohanemistegevusse ja neid selles võimestada, kasutab komisjon Eur oopa kliimapakti algatust ja kliimaalast haridust edendavat koalitsiooni, et inimesi teavitada, innustada ja ühendada. Kohalike ja piirkondlike ametiasutuste abistamiseks tugevdatakse ELi ja ülemaailmset linnapeade pakti. Selleks et aidata ametiasutustel minna kavandamiselt üle meetmete võtmisele, katsetab EL poliitika toetusvahendit, et abistada ametiasustusi ELi linnapeade pakti raames. Selle vahendi kaudu antakse otsest tehnilist abi, et aidata neil välja töötada ja rakendada kohanemisstrateegiaid ja - kavu. EL julgustab piirkondlikke organeid osalema ELi linnade tegevuskava ja kohalike kalandusvaldkonna tegevusrühmade kaudu veelgi rohkem kohanemisalase tegevuskava määratlemisel ning kaasab ELi linnapeade pakti Regioonide Komitee esindajad. Selleks et k liimamuutustega kohanemisest saadav kasu jaguneks laialdaselt ja võrdselt, on väga oluline, et vastupanuvõime saavutataks õiglasel ja ausal viisil. Kliimamuutused mõjutavad Euroopa piirkondi ja kodanikke vahetult, näiteks töökohtade kadumise kaudu selliste s kliimast mõjutatud sektorites nagu põllumajandus, kalandus ja turism. Eri piirkondade ja sotsiaal-majanduslike rühmade ebavõrdne avatus kliimamõjule ja haavatavus selle suhtes süvendab juba olemasolevat ebavõrdsust ja haavatavust . Kliimamuutuste mõju ei ole neutraalne. Meestel ja naistel, eakatel, puuetega inimestel, põgenikel ja sotsiaalselt tõrjututel on erinev kohanemisvõime. Kohanemismeetmete puhul tuleb nende olukorda arvesse võtta. Üha enam on vaja toetada haridus-, koolitus- ja ümberõppealgatusi, mille tulemusena luuakse keskkonnahoidlikke töökohti. EL edendab pikaajalisi majanduse mitmekesistamise strateegiaid ja poliitikameetmeid, mis võimaldavad töötajatel ümber kvalifitseeruda ja minna üle keskkonnasäästlikku majanduskasvu loovatesse sektorites se ning mis samal ajal tagavad piisava ja kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu. Selleks on vaja parandada arusaamist kliimamuutuste mõjust töötajatele, töötingimustele, tervisele ja ohutusele, hinnata mõju jaotumist ja kaasata tööturu osapooled. Tuge pakutakse Euroopa oskuste tegevuskava, noortegarantii, Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) ning taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Komisjon suurendab toetust kohalike kohanemismeetmete kavandamisele ja rakendamisele ning loob ELi linnapeade pakti raames kliimamuutuste ga kohanemise toetusvahendi; toetab ESF+, Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumisega töötajate ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist, et saavutada õiglane ja aus vastupanuvõime; jätkab kehtivate tööhõivet ja sotsi aalküsimusi käsitlevate õigusaktide rakendamise tagamist ning kaalub vajaduse korral uute algatuste esitamist, mis suurendaksid töötajate kaitset kliimamõju eest. Kliimamuutustele vastupanu võime lõimimine riikide eelarveraamistikesse ELi liikmesriikide eelarveraamistikud hõlmavad kliimamuutuste ja looduskatastroofidega seotud eelarveriske ainult vähesel määral. Katastroofiabi andmine ja ülesehitustööd pärast äärmuslikke ilmastikunähtusi ning aeglaselt kujunevate nähtuste tekitatud kahju suurendavad valit semissektori kulutusi, kaasa arvatud kindlustamata kahju hüvitamise kaudu. Tootmisvõimsusele avalduv mõju võib mõjutada negatiivselt majanduskasvu. Katastroofiohu juhtimine hõlmab protsesse ja vahendeid, mille abil eelnevalt käsitleda kliimaga seotud riske ja vähendada katastroofide tagajärgi. See peab kajastuma eelarve planeerimises ning valitsemises ja institutsioonilises korralduses. Katastroofiohu juhtimise rahastamist saab täiendada erasektori pakutavate riskijuhtimis- ja riskijagamisvahenditega, mis o n kohandatud katastroofide ulatusele ja sagedusele. Võttes arvesse võimalikku mõju eelarve stabiilsusele, on vaja ohjata ka valitsemissektori võla pikaajalisele jätkusuutlikkusele avalduvaid riske. Makromajandus- ja eelarvepoliitika vastupidavus eeldab pal jude võimalike kliimastsenaariumide kogu vahemiku arvessevõtmist majanduspoliitikas ning arusaama katastroofiohu juhtimisest . Põhjalikes riskihindamistes tuleks analüüsida kliimamuutusi käsitlevate võimalike stsenaariumide mõju ja tõenäosust. Väljatöötatu d stsenaariumianalüüse võib omakorda kasutada makromajanduslike muutujate stressitestides . Põhjalikud hindamised, milles analüüsitakse looduslikest riskidest tingitud põhilist majanduslikku mõju, tuleks teha kättesaadavaks ja hinnanguid eelarvele avalduva mõju kohta tuleks eelarve planeerimisel arvesse võtta. Katastroofiohu kvantitatiivsete hinnangute arvessevõtmine eelarvekavades aitaks teha rahalised vahendid kättesaadavaks kiiresti ja proportsionaalselt vajadusega. Nii ELi kui ka liikmesriikide sihtotst arbelised fondid ja vahendid, näiteks ELi solidaarsusfond, võivad olla abiks katastroofijärgsete hädaabi- ja taastamisoperatsioonide rahastamisel, milles tuleb lähtuda vähemalt parema taastamise põhimõttest. Nende rahaliste panuste läbipaistvus võib pakku da stiimuleid kohanemiseks ja vähendada moraaliriski . Kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõimega seotud eesmärke võetakse arvesse jõupingutustes, mida EL teeb COVID-19 pandeemiast taastumiseks. Majanduse taastamise toetamine jääb lühikeses ja keskpikas perspektiivis makromajandus- ja eelarvepoliitika keskseks eesmärgiks. Kulutuste (ka nende, mida tehakse riikide eelarvetest) suuruse ja laadi tõttu on veelgi olulisem, et olukord taastataks varasem ast paremaks. Taaste- ja vastupidavusrahastust toetatakse liikmesriike nende majanduse taastamisel ja pikaajalise vastupanuvõime tugevdamisel. Riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peaksid toetama investeeringuid ja reforme, millega parandatakse kliimamuu tustele vastupanu võimet kogu ELis. Vähemalt 37 % kavade alusel kättesaadavaks tehtavatest vahenditest tuleks eraldada kliimameetmetele, mille alla kuuluvad nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise alased jõupingutused. Lisaks ei toetata t aaste- ja vastupidavusrahastust meetmeid, mis kahjustavad oluliselt keskkonda, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise eesmärgi saavutamist. Komisjon töötab välja viisid, kuidas mõõta kliimaga seotud riskide võimalikku mõju riigi rahandusele, samuti arend ab ta välja kliimastressi testimise töövahendid ja mudelid ning peab liikmesriikidega arutelusid selle üle, kuidas võtta kliimamuutusi paremini arvesse riiklikes aruandlus- ja eelarveraamistikes; analüüsib ja arutab liikmesriikidega meetmeid, mille abil le evendada kliimaga seotud nähtuste mõju eelarvele ja vähendada eelarve jätkusuutlikkusega seotud riske; uurib koos liikmesriikidega, kas ja mil määral võiksid stabiilsus- ja lähenemisprogrammid sisaldada kliimamuutustega kohanemise mõõdet; edendab Euroopa L iidu Solidaarsusfondist ja muudest ELi fondidest toetatavate katastroofijärgsete hädaabi- ja taasteoperatsioonide paremat koordineerimist ja vastastikust täiendavust, et soodustada parema taastamise põhimõtte järgimist. Looduspõhiste kohanemislahenduste edendamine Looduspõhiste lahenduste ulatuslikum rakendamine suurendaks kliimamuutustele vastupanu võimet ja aitaks saavutada mitut rohelise kokkuleppe eesmärki . Sinine ja roheline taristu (vastandina hallile taristule) kätkeb endas mitmeotstarbelisi ja ig al juhul kasulikke lahendusi ning toob nii keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu kui ka aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes . Näiteks märg- ja turbaalade ning ranniku- ja mereökosüsteemide kaitsmine ja taastamine, linnade hal jasalade arendamine ning haljaskatuste ja -seinte paigaldamine ning metsade ja põllumajandusmaa edendamine ja säästev majandamine aitab kohaneda kliimamuutustega kulutõhusal viisil. Väga oluline on sellistest lahendustest saadavat kasu paremini kvantifitse erida ning neid kõigi tasandite poliitikakujundajatele ja spetsialistidele paremini tutvustada, et suurendada nende kasutuselevõttu . Süsinikdioksiidi sidumise vallas töötab komisjon välja ka sertifitseerimismehhanismi, mis võimaldab usaldusväärselt jälgid a ja kvantifitseerida paljude looduspõhiste lahenduste kliimaga seotud kasu. Looduspõhised lahendused on üliolulised selleks, et säilitada heas seisundis veevarud, ookeanid ja mullad. Neil lahendustel peab olema suurem roll maakasutuse korraldamisel ja tar istu planeerimisel, et vähendada kulusid, pakkuda kliimakindlaid teenuseid ja parandada kooskõla veepoliitika raamdirektiivi hea ökoloogilise seisundi nõuetega. Looduspõhiste lahenduste kasutamine sisemaal, näiteks muldade käsnataolise funktsiooni taastami ne, parandab puhta mageveega varustatust ning vähendab üleujutuste ohtu. Ranniku- ja merealadel parandavad looduspõhised lahendused rannikukaitset ja vähendavad veeõitsengu ohtu. Samal ajal toovad need sellist kasu nagu süsiniku sidumine, turismivõimaluste loomine ning elurikkuse säilitamine ja taastamine. Euroopa peab suurendama investeeringuid looduspõhistesse lahendustesse , et saada kasu kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise, katastroofiohu vähendamise, elurikkuse ja tervise seisukohast. Inv esteeringud looduspõhistesse lahendustesse peavad olema pikas perspektiivis elujõulised, kuna kliimamuutused võimendavad ökosüsteemidele avalduvat survet. Investeeringute tegemiseks saab kasutada programmi „InvestEU“ uusi ja uuenduslikke rahastamismeetodei d ja -tooteid, ühtekuuluvuspoliitika programmidele ettenähtud sihtotstarbelist toetust ning ühise põllumajanduspoliitika raames investeeringutele, ökokavadele ja nõustamisteenustele antavat toetust. Süsinikku siduva majandamise algatusega edendab komisjon uut ärimudelit, mis hõlmab maakasutuspõhist süsinikdioksiidi sidumist, ning pakub muu hulgas rahalisi stiimuleid looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtuks. Komisjon pakub tulevastes süsinikku siduvat majandamist käsitlevates algatustes välja looduspõhise d lahendused süsiniku sidumise, sealhulgas selle arvestuse ja sertifitseerimise jaoks; töötab välja looduspõhiste lahenduste finantsaspektid ning soodustab selliste finantskäsitluste ja -toodete väljatöötamist, mis hõlmavad ka looduspõhist kohanemist; jätkab liikmesriikidele stiimulite pakkumist ja nende abistamist looduspõhiste lahenduste kasutuselevõtmiseks, tehes seda hindamiste, suuniste, suutlikkuse suurendamise ja ELi-poolse rahastamise kaudu. Kiirem kohanemine: kohanemise hoogustamine kõigis val dkondades Selleks et kohanemismeetmeid saaks kiiremini rakendada, on vaja ressursse, mis on vastavuses väljakutse suurusega. EL suurendas kliimakulutuste osakaalu ajavahemiku 2021–2027 pikaajalises eelarves 30 %-ni, kusjuures üheks põhikomponendiks on klii mamuutustega kohanemine. Sotsiaalse mõõtme edasine tugevdamine ELi eelarves Euroopa Sotsiaalfondi kaudu tagab suurema toetuse kõige haavatavamate isikute kaitsmiseks. Kohanemisvajaduste rahuldamiseks vajalikke investeeringuid käsitlevate hinnangute kohasel t on Euroopas siiski suur kliimakindlate investeeringute rahastamise puudujääk, mistõttu on vaja muid rahastamisallikaid. Euroopa Investeerimispank (EIP) teatas oma uues kliimaalases tegevuskavas, et toetab täielikult ELi uut kohanemisstrateegiat ning tö ötab toetuse üksikasjad välja 2021. aasta lõpuks. EIP tagab, et kõik tema toetatavad tehingud on kliimakindlad, ning otsib aktiivselt investeerimisvõimalusi kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks ja kasutu selevõtuks. Erinevused kliimamuutustega kohanemisel on suured ja suurenevad veelgi, mistõttu peame need kiiremini kõrvaldama . Euroopa Keskkonnaamet on seda küsimust oma kohanemisalastes hindamisaruannetes regulaarselt rõhutanud. Edasiminek kohanemise kavandamisel on endiselt aeglane ning rakendamine ja järelevalve veelgi aeglasemad. Praegused meetmed keskenduvad peamiselt teadlikkuse suurendamisele, institutsioonilisele korraldusele või poliitika kujundami sele, kuid füüsiliste lahenduste, näiteks rohkemate rohealade loomine kuumalainete mõju vähendamiseks või kanalisatsioonisüsteemide kohandamine paremaks toimetulekuks valinguvee ülevooluga, tegelikul rakendamisel jäädakse maha. Seepärast on käesoleva strat eegia eesmärk suunata tähelepanu lahenduste väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, aidata vähendada kliimariske, suurendada kliimamuutuste mõju vastast kindlustuskaitset ja tagada juurdepääs mageveele. Kohanemislahenduste kasutuselevõtu kiirendamine Rakenda tavatele lahendustele juurdepääsu puudumine on üks peamisi kohanemist takistavaid tegureid . ELi raamprogramm ning kliimaalane teadmis- ja innovaatikakogukond juba toetavad kohanemisega seotud innovatsiooni, kuid hiljutised analüüsid näitavad vajadust seda kiirendada . Programmi „Euroopa horisont“ üks kavandatud missioone käsitleb kliimamuutustega kohanemist, sealhulgas ühiskondlikke ümberkorraldusi . Missiooni raames katsetataks integreeritud lahendusi, millega on võimalik saavutada 2050. aastaks visioon k liimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisest liidust, pannes rõhku kodanike kaasamisele. Neid lahendusi saaks seejärel laiendada ja kasutada nii Euroopas kui ka mujal. Missiooni ettepanekus on seatud eesmärk toetada 200 kogukonda ümberkujundava kohanemise lah enduste väljatöötamisel ning laiendada 100 vastupanuvõime saavutamise põhjalikku näidisprojekti (Deep Demonstrations). Programmi „Euroopa horisont“ raames on kavandatud ka mulla seisundit, kliimaneutraalseid linnu ja ookeane käsitlevad missioonid, mis on o tseselt seotud kohanemismeetmetega . Kiiresti on vaja lahendusi, mis aitaksid põllumajandustootjatel ja maahaldajatel kliimariskidega toime tulla . Praeguste biogeograafiliste piirkondade piirid nihkuvad põhja poole ja merepinna suhtes kõrgemale, mis muuda b taimkattemustreid ja ökosüsteeme ning põhjustab suuri nihkeid metsa- ja põllumaal. Puud ja põllukultuurid ei pruugi selliste muutustega sammu pidada, eriti kui sobivad elupaigad on killustunud. Üks lahendus on kasutada kohanemiseks paremini ära geneetili st mitmekesisust ja mittekahjulikke taimede geneetilisi ressursse, toetudes uusimatele teaduslikele andmetele. Seda on võimalik saavutada näiteks kohanemiskaalutluste parema integreerimisega metsade majandamisse. Komisjon hõlbustab sobiva kvaliteetse taims e paljundusmaterjali pakkumise laiendamist, et toetada kohanemist põllumajanduses, metsanduses ja maismaaökosüsteemide majandamises. Tuleb teha rohkem tööd, et aktiivse poliitika ja meetmete kaudu soodustada seemnete ja istutusmaterjali ühist riikidevaheli st tootmist ja jagamist, milleks tuleb muuta metsapaljundusmaterjali turustamist käsitlevat direktiivi ning seemneid ja muud paljundusmaterjali käsitlevaid turustamisdirektiive . Kliimamuutustele vastupanu võimega seotud otsuseid toetavad süsteemid ja tehn iline nõustamine peavad muutuma kättesaadavamaks ja kiiremaks, et soodustada nende kasutuselevõttu. Komisjon toetab kiiret reageerimist võimaldavate lahenduste väljatöötamist otsustajate ja kohanemisspetsialistide jaoks. Sellised lahendused peaksid toimima finantssektorile, VKEdele või väikepõllumajandustootjatele sobival ajaskaalal ja neile kättesaadavate vahenditega ning tuginema Copernicuse ja muudest allikatest pärit olulistele andmetele. Natura 2000 alade eest vastutavad avaliku sektori asutused ja ala de haldajad vajavad suuniseid sobivate kaitsemeetodite ja kohanemisstrateegiate kohta. Mahukad erasektori investeeringud kohanemislahendustesse suurendavad samuti pakutavate võimaluste valikut ja muudavad need kõigile taskukohasemaks. Kestliku majandustege vuse ELi taksonoomia hõlmab kohanemist ning võimaldab ja ergutab erasektori rahaliste vahendite suunamist kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisse. Komisjon viib ellu programmi „Euroopa horisont“ kavandatud missiooni „Kliimamuutustega kohanemine“ ja muud kohanemise seisukohast asjakohased missioonid, nagu mulla seisundit, kliimaneutraalseid linnu ja ookeane käsitlevad missioonid, kui need on heaks kiidetud; toetab uute kohanemislahenduste, sealhulgas kiiret reageerimist toetavate otsustusvahendite väljatöötamist, et täiendada kohanemisspetsialistide töövahendeid; lõimib kohanemisküsimused ajakohastatud suunistesse Natura 2000 ja kliimamuutuste kohta ning elurikkust soodustava metsastamise ja taasmetsastamise suunistesse ning tulevasse metsastrateegi asse; toetab senisest veelgi enam geneetiliste ressursside potentsiaali kaitsmist kliimamuutustega kohanemiseks, muu hulgas seadusandlike ettepanekutega seemnete tootmise ja turustamise kohta; arendab edasi kliimamuutustega kohanemisse panustavate kestlike majandustegevuste ELi taksonoomiat. Kliimaga seotud riskide vähendamine Vastupidavasse ja kliimakindlasse taristusse investeerimine tasub end ära . Taristu peab sageli vastu mitu aastakümmet, kuid suur osa olemasolevast taristust ei ole kliimamuutuste su htes väga vastupidav. Selleks et vähendada õnnetuste ohtu ja et taristu oleks kulutasuv kogu oma kasutusea jooksul, peaksid taristuinvesteeringud olema kliimakindlad. See võib tähendada ligikaudu 3 % võrra suuremaid projekti algkulusid, kuid kliimakindluss e tehtavate investeeringute puhul on kulude ja tulude suhe umbes 1:4 . Komisjon on välja töötanud põhjalikud kliimakindluse tagamise suunised uute suurte taristuprojektide jaoks. Suuniseid on ajakohastatud ja nende kohaldamisala laiendatakse ka teistele EL i fondidele . Erilist tähelepanu pööratakse elutähtsale taristule. Komisjon jätkab suuniste ajakohastamist ja laiendab neid olemasolevale taristule ning edendab nende kasutamist muude kui ELi rahastatavate projektide puhul. Samuti kasutab komisjon välispol iitika vahendeid, et edendada suuniste rahvusvahelist kasutuselevõttu. Komisjon on teinud koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega, et ajakohastada standardeid, millega reguleeritakse taristu ohutust ja toimimist muutuvas kliimas. Nad koostasid suunis eid standardite kirjutajatele ja algatasid katseprojektina 12 taristustandardi ajakohastamise. See tegevus hõlmab suurt hulka standardeid ja aitab kiirendada kohanemislahenduste standardimist . Komisjon julgustab liikmesriike kaasama riiklikku standardimis t oma riiklike kohanemisstrateegiate rakendamisse, täienduseks ELi tasandi standardimistööle. Kliimamuutustega kohanemise meetmed peavad suurendama koostoimet laiema tööga katastroofiohu ennetamisel ja vähendamisel. Mõlemad pakuvad kliimariskide juhtimisek s ja vastupanuvõimelise ühiskonna loomiseks mitmesuguseid üksteist täiendavaid lähenemisviise. Tavade, standardite, suuniste, eesmärkide, ressursside ja teadmiste suuremat sidusust saaks saavutada tihedama koordineerimisega riiklikul, ELi (liidu elanikkonn akaitse mehhanismi raames) ja rahvusvahelisel tasandil (Sendai katastroofiohu vähendamise raamistiku alusel). Komisjon kavatseb teha kogu ELi hõlmava kliimariskide hindamise, tuginedes oma ülevaatele loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud õnnetustest tulenevatest riskidest, mis võivad Euroopa Liitu tulevikus ohustada, asjakohastele teadusprojektidele ja projekti PESETA aruannetele, ning võttes arvesse eri sektorites kehtivaid eeskirju. Hindamisel pööratakse erilist tähelepanu terviseohtudele, ökosü steemide haavatavusele, elutähtsatele taristutele, TEN-E ühishuviprojektidele ning TEN-T koridoridele ja probleemkohtadele. Asulareovee puhastamise direktiivi läbivaatamise raames aitab komisjon tegeleda valinguvee ülevoolu ja asulavee äravooluga seotud p robleemidega, samuti jagab ta parimaid tavasid veereostuse vältimiseks üleujutustest ja põudadest põhjustatud tööstusõnnetuste korral. Peame tegema rohkem selleks, et muuta Euroopa hooned kliimamuutuste mõjule vastupidavaks. Äärmuslikud ilmastikutingimuse d ja pikaajalised kliimamuutused võivad kahjustada hooneid ja nende kliimamuutuste leevendamise potentsiaali, nt päikesepaneelide või soojusisolatsiooni kahjustused pärast rahehoogu. Samas saavad hooned pakkuda ulatuslikke kohanemislahendusi, näiteks kohal ik veesäilitus haljaskatuste ja -seinte abil, mis vähendab linna soojussaarte mõju. Kliimamuutustele vastupanu võime on üks renoveerimislaine algatuse ja ringmajanduse tegevuskava peamisi põhimõtteid. Komisjon uurib võimalusi, kuidas paremini prognoosida n egatiivset kliimamõju hoonetele ning integreerida kliimamuutustele vastupanu võimega seotud kaalutlused hoonete ehitamisse ja renoveerimisse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumidega avalike hoonete jaoks, hoonete digitaalse logiraamatuga ning hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitustoodete määruse läbivaatamise protsessi kaudu. Komisjon täiustab kliimakindluse tagamise suuniseid ning edendab nende kasutamist Euroopas ja mujal; teeb kogu ELi hõlmava kliimariskide hindamise ja paneb suuremat rõhku kliimakaalutlustele katastroofiohu ennetamisel ja ohjamisel ELi tasandil; tegeleb kliimaga seotud terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimisega ELi tasandil, muu hulgas terviseohtusid käsitleva ELi raamistiku ja vajaduse korral kavandatava terviseala steks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse kaudu; suurendab koostööd standardiorganisatsioonidega, et tagada standardite kliimakindlus ja töötada välja uusi standardeid kliimamuutustega kohanemise lahenduste jaoks; toetab kliimamuutustele vastupanu võimega seotud kaalutluste lõimimist hoonete ehitamise ja renoveerimise ning kriitilise taristu suhtes kohaldatavatesse kriteeriumidesse. Kliimamuutuste mõju vastase kindlustuskaitse lõhe ületamine Kliimamuutuste mõju vastase ki ndlustuskaitse lõhe on kliimaga seotud katastroofidest põhjustatud kindlustamata majandusliku kahju osakaal. See lõhe näib suurenevat aeglaste kohanemismeetmete ja sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, samas kui kliimakindlustuse levik ei suuren e . Lisaks vastavad teadaolevad kahjud madalamatele hinnangutele, mis ei kajasta tegelikke suundumusi. Kliimamuutuste mõju kujutab endast destabiliseerivat riski varadele ja ettevõtetele. Teataval määral saavad ettevõtted riske maandada, kui tulenev kahju on kaetud, sealhulgas riskide jagamise vahenditega nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Praegu on kindlustatud keskmiselt ainult 35 % kliimaga seotud majanduslikust kahjust, mõnel pool Euroopas koguni vaid 5 %. Kindlustuse kasutamine riski ülekandmise me hhanismina kliimariskidega seotud rahalise kahju katmiseks võib olla esimene samm kriisile reageerimisest riskijuhtimise ja -ennetuse suunas. Kindlustussektori koostatud aruande kohaselt võib kindlustuskatte suurendamine 1 % võrra vähendada kliimaga seotud katastroofide kogukulu maksumaksjate või valitsuste jaoks 22 % võrra . Nii ELi kindlustussektor kui ka Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) on hoiatanud kindlustatavuse ja kindlustuse taskukohasusega seotud probleemide eest kliima muutuste mõjust räsitud maailmas. Seepärast on oluline uurida ja edendada looduskatastroofide vastu kindlustamist liikmesriikides ning edendada riiklikke katastroofikindlustusskeeme, mis julgustavad kasutajaid investeerima kliimamuutustega kohanemisse. Sel lele aitavad kaasa EIOPA välja töötatav looduskatastroofide vastase kindlustuskaitse tulemustabel ning avaldatavad suunised valitsustele . Lõpuks viib käesoleva strateegiaga loodav mehhanism kindlustuse leviku hindamiseni riigi tasandil ja soovitusteni sel le suurendamiseks. Dialoog ja innovatsioon võivad oluliselt suurendada kindlustussüsteemide kliimamuutustele vastupidavuse potentsiaali. Komisjon hõlbustab koostööd ja arutelu parimate tavade üle kindlustussektori sidusrühmade vahel ning tugevdab dialoogi kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, avaliku sektori asutuste ja muude sidusrühmade (nagu kinnisvaraarendajad ja taristuettevõtjad hoonestatud keskkonna puhul) vahel. Osana tulevasest uuendatud kestliku rahanduse strateegiast uurib komisjon võimalik ke edasisi meetmeid kliimaga seotud kindlustustoodete pakkumise valdkonnas. See hõlmab finantsinstrumentidega seotud parimaid tavasid ajutiste turu- või kliimariskide juhtimiseks ning uudsete ja innovaatiliste riski ülekandmise lahenduste potentsiaali . Uu endatud kestliku rahanduse strateegia raames komisjon aitab uurida looduskatastroofikindlustuse levikut liikmesriikides ning seda soodustada, näiteks suuniste abil, ning kutsub EIOPAt üles arendama oma looduskatastroofide vastase kindlustuskaitse tulemusta belit, mis võimaldab riigi tasandil hindamist; tugevdab dialoogi kindlustusandjate, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade vahel; teeb tihedas koostöös EIOPAga kindlaks riskijuhtimise finantsinstrumentidega seotud parimad tavad ja edendab neid; uurib f inantsinstrumentide ja uuenduslike lahenduste laiema kasutamise võimalust kliimast tingitud riskidega tegelemisel. Magevee kättesaadavuse ja selle kestliku kasutamise tagamine Kliimamuutustele vastupanu võime saavutamiseks tuleb tagada magevee kättesaadavus kestlikul viisil. Vesi on vajalik paljude majandussektorite toimimiseks ja juurdepääs joogiveele kuulub inimese põhivajaduste hulka, kuid paduvihmadel ja üleujutustel võib o lla kogukondadele ja taristule laastav mõju. Euroopas esineb üha sagedamini olukordi, kus vett on kas liiga palju või liiga vähe. Arukas ja säästlik veekasutus nõuab murrangulisi muutusi kõigis sektorites. Komisjon seab selle prioriteediks veepoliitika raa mdirektiivi ja üleujutuste direktiivi ühise rakendusstrateegia tõhustamise kaudu. Looduspõhised lahendused on eriti sobivad vastupanuvõime tagamiseks veega seotud kliimamõju suhtes. Kliimamuutused süvendavad veevarude jagamisega seotud probleeme ning nõuavad tihedamat, muu hulgas piiriülest, koostööd kohanemismeetmete ja veemajandusega tegelevate asutuste vahel. Samuti peame järsult vähendama veekasutust. Selleks edendab komisjon põuaohjekavade, mulla veesäilitusvõime suurendamise meetmete ja vee ohut u taaskasutamise laialdasemat rakendamist. Selleks et veekasutust tõhustada ja vee taaskasutamist suurendada, kavatseb komisjon karmistada ökodisaini ja energiamärgistusega toodete, energiatootmise, elamute ja hoonete ning põllumajandustootmise suhtes koha ldatavaid nõudeid ning uurib veesäästu võimalusi tööstuskäitistes. Komisjon ja liikmesriigid peavad samuti ergutama üleminekut vett säästvatele tehnoloogialahendustele ja tavadele vee väärtust õigesti kajastava hinna kehtestamisega. Seda on võimalik saavut ada selliste vahendite edendamisega nagu veevarude jaotamine ja veekasutuslubade süsteemid ning keskkonnaalaste välismõjude kaasamisega. Põllumajanduses on vaja teadmistepõhist lähenemisviisi ning nii kõrgtehnoloogilisi kui ka looduspõhiseid lahendusi, et tagada vee kestlik kasutamine. Liikmesriigid saavad riiklike ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade kaudu toetada täppispõllumajandust. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et vee eest küsitakse õiget hinda kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga, et tarbijaid ei eksitataks toidu tegeliku hinna suhtes. Kliimamuutused ohustavad ka vee kvaliteeti. Stabiilne ja kindel joogiveega varustamine on esmatähtis ning see peab olema tagatud. Kliimamuutused suurendavad magevee saastumise ja akuutse reostuse ohtu selliste mõjude tõttu nagu jõgede väike vooluhulk, vee kõrgem temperatuur, üleujutused ja metsade kadumine. Oluline on lisada kliimamõjud (joogi)veemajanduskavade riskianalüüsidesse, töötada välja veeseiretehnoloogiad ja tagada jõgede minimaalne vooluhulk. Neil saab olema oluline roll vee kvaliteedi tagamisel ning piisava veehulga säilitamisel keskkonna ja kõigi inimeste jaoks. Samuti on oluline suurendada mulla võimet puhastada vett ja vähendada reostust. Komisjon aitab tagada kliimamuutuste suhtes vastupa nuvõimelise, kestliku veekasutuse ja -majanduse kõigis sektorites ja üle riigipiiride, parandades temaatiliste kavade ja muude mehhanismide, nagu veevarude jaotamine ja veekasutusload, kooskõlastamist; aitab vähendada veekasutust toodete veesäästlikkusnõue te karmistamisega, vee tõhusama kasutamise ja säästmise soodustamisega, põuaohjekavade laialdasema kasutamise ning mulla kestliku majandamise ja kestliku maakasutuse edendamisega; aitab tagada stabiilse ja kindla joogiveega varustatuse, kutsudes üles lisam a kliimamuutustega seotud riskid veemajanduse riskianalüüsidesse. Kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks võetavate rahvusvaheliste meetmete tõhustamine Meie kliimamuutustega kohanemise eesmärgid peavad olema võrdväärsed meie üleilmse liidrirolliga kliimamuutuste leevendamisel . Pariisi kokkuleppes seati üleilmne kohanemiseesmärk ja rõhutati, et kliimamuutustega kohanemine on peamine kestlikule arengule kaasa aitav tegur. Kliimamuutustega kohanemist võetakse arvesse ELi ja liikmesriikide välistegevuse kõigis valdkondades, sh rahvusvaheline koostöö, ränne, kaubandus, põllumajandus ja julgeolek . Parimate võimalike tulemuste saavutamiseks peaks ELi ja selle liikmesriikide tegevus olema ühtne ja kooskõlastatud. Kliimamuutused ja julgeolek on omavahel seotud. Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rõhutasid juba 2008. aastal, et kliimamuutused on ohtu mitmekordistav tegur, mis süvendab olemasolevaid pingeid ja ebastabiilsust . EL kavatseb edendada kohaliku, riik liku ja piirkondliku tasandi lähenemisviise kliimamuutustega kohanemisel ja pöörab erilist tähelepanu kohanemisele Aafrikas, väikestes arenevates saareriikides ning vähim arenenud riikides. ELi välistegevus peab olema kohanemisega tegelemisel tõhusam, läht udes humanitaarabi, arengu ja rahu omavahelisel seotusel põhinevast lähenemisviisist, et jõuda kõige ohustatumate, haavatavamate, konfliktialtimate või tõrjutumate kogukondadeni, jätmata kedagi või ühtegi paika kõrvale. On vaja konkreetseid kohandatud meet meid, et leevendada kliimamuutuste ebaproportsionaalselt suurt mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele ja inimõigustele . Partnerriikidega peetava dialoogi eesmärk peaks olema suurendada kliimamuutustega kohanemise alast koostööd, mõista paremini kolmandat e riikide kohanemisprobleeme ning edendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid ja häid tavasid. Esikohale seatakse kliimamuutuste suhtes haavatavad riigid ja kliimameetmete valdkonnas eriti proaktiivsete partneritena tegutsevad riigid. EL rakendab Lääne-B alkani rohelist tegevuskava ja tugevaid partnerlusi oma naaberriikidega, eelkõige Vahemere piirkonnaga . EL on juba pikalt teinud koostööd teiste riikidega, et toetada kliimamuutustega kohanemist kõigil tasanditel. ELi kohanemisalase välistegevuse keskmes peab olema ÜRO kestliku arengu eesmärkides ja Euroopa rohelises kokkuleppes kajastuv majanduslik, keskkonnaalane ja ühiskondlik arengumudel. See arengumudel põhineb vastupanuvõimel, planeerimisel, kohalike rühmade toetamisel, ennetamisel ja asjatundlikul o tsustusprotsessil. Riiklikult kindlaksmääratud panused, riiklikud kohanemiskavad ja muud kliimaga seotud kavad (nt seoses elurikkuse, katastroofiohu vähendamisega) loovad kindla koostööplatvormi. EL saab õppida ka teistelt: paljud meie rahvusvahelised part nerid on olnud pikka aega kliimamuutuste vastases võitluses eesliinil ja neil on väärtuslikke kogemusi, mis võivad aidata suurendada Euroopa vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes. Kliimamuutustega kohanemiseks on hädasti vaja täiendavat rahvusvahelist raha stust nii avaliku kui ka erasektori allikatest . Kavas on töötada välja uuenduslikud rahastamismehhanismid, et võimendada kohanemismeetmete erasektoripoolset rahastamist partnerriikides. Peale selle, et toetust kliimamuutustega kohanemiseks tuleb suurendada , peab kliimamuutustega seotud rahastamise suunama senisest enam kõige tõhusamatesse meetmetesse ning riikidele ja kogukondadele, kes on kliimamuutuste mõju suhtes eriti haavatavad ning vähem suutlikud tegutsema. Selleks et tagada ressursside eraldamine kl iimamuutustele vastupanu võime suurendamisse, on vaja tugevat poliitilist juhtimist, ühist rahvusvahelist tegevust ja pühendumust. Tekstikast 2. Kliimamuutustega kohanemine Aafrikas Nii EL kui ka Aafrika võitlevad kliimamuutuste vastu . Maailmapanga hinnangul võivad kliimamuutused ainuüksi Sahara-taguses Aafrikas põhjustada 2050. aastaks kuni 70 miljoni inimese rände. EL on juba võtnud kohustuse aidata Aafrikal kohaneda raskemate kliimaoludega, sealhulgas selliste looduspõhiste lahenduste kaudu, nagu suure rohelise müüri algatus. Ajavahemikul 2014–2019 eraldas EL ligikaudu 3,4 miljardit eurot, et toetada kliimamuutustega kohanemist Aafrikas. EL toetab muu hulgas Aafrika kohanemisalgatust (Africa Adaptation Initiative), Aafrika Liidu ametit African Risk Capacity ning on käivitanud Aafrika teadus- ja innovatsioonipartnerluse. EL toetab ja edendab partnerriikide tegevust kohalike, riiklike ja piirkondlike kohanemismeetmete ja katastroofiohu vähendamise strateegiate väljatöötamisel. Samuti jätkab EL koostööd Aafrika algatuste ja institutsioonidega, mis toetavad piirkondlikku kohanemist ja katastroofiohu juhtimist. Selles tegevuses on plaanis kasutada Euroopa tiimi lähenemisviisi ning püüda lõimida omavahel kohanemine ning arengu- ja humanitaarabi. Suu rem toetus rahvusvahelisele vastupanuvõimele ja valmisolekule Partnerriikide toetamine kliimamuutustega kohanemisel hõlmab vahendite eraldamist, prioriteetide seadmist ja tõhususe suurendamist. Selleks tuleb rakendada kõikehõlmavaid riskijuhtimismeetodeid riikliku või sellest madalama tasandi kohanemispoliitika ja kliimakindla poliitika kaudu koostoimes katastroofiohu juhtimise ning keskkonna- ja sotsiaalpoliitikaga. Toetamisel keskendutakse haldussuutlikkuse suurendamisele, kokkupuute ja haavatavuse hindam isele, andmete kogumise ja analüüsimise parandamisele, riiklikest prioriteetidest ja haavatavusest lähtuvate kohanemiskavade väljatöötamisele ning kliimakindlate struktuurireformide ja looduspõhiste lahenduste edendamisele, pidades silmas nendega kaasnevai d hüvesid. Kliimamuutused mitmekordistavad rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut ähvardavaid ohte, mis mõjutavad eelkõige juba niigi ebakindlas ja haavatavas olukorras olevaid inimesi. Üha enam tunnistatakse, et kliimamuutused aitavad kaasa vägivaldsei d konflikte soodustavate tingimuste loomisele . Kohanemismeetmed võivad olla väärtuslik vahend konfliktide ennetamisel ja lahendamisel. Ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides tuleks vastupanuvõime suurendamisel võtta arvesse inimarengu- ja kliima eesmärke. Kohanemisstrateegiad, -programmid ja -projektid tuleks kavandada konfliktitundlikul viisil, et vältida pingete teravnemist. See on oluline, et vähendada kliimamuutustega seotud sundrände riski ning paremini mõista ja hallata kliimamuutuste, julge oleku ja liikuvuse vahelisi seoseid . Komisjon kavatseb kasutada kohandatud lähenemisviisi kliimamuutustele vastupanu võime suurendamiseks kogu maailmas . Kooskõlas ÜRO uue linnade tegevuskavaga suurendab EL oma toetust kohalikele omavalitsustele. See hõlma b kohanemise kiirendamist ülemaailmse linnapeade pakti raames, kestliku ja vastupanuvõimelise linna- ja maaeluarengu edendamist, kogukonna osaluse toetamist kohalikult tasandilt juhitavate kohanemismeetmete kavandamisel ja rakendamisel, suuremat tähelepanu mitteametlikele asundustele ning rahaliste vahendite suunamist kohalikule tasandile. EL kavatseb võtta kliimakaalutlusi arvesse ka selliste rahvusvaheliste ressursside puhul, mida ta haldab koos teiste partneritega. See puudutab näiteks rahvusvahelist kal apüüki ja elurikkuse kaitset väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel. Samuti kavatseb EL teha koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, sealhulgas Antarktika vete elusressursside kait se komisjoniga, et edendada kohanemist ja uute merekaitsealade loomist. Euroopa Liit suurendab toetust riiklikult kindlaksmääratud panuste ja riiklike kohanemiskavade väljatöötamisele ja rakendamisele ELi partnerriikides ning peavoolustab konfliktitundliku , ettenägeliku ja ennetava kliimamuutustele vastupanu võime ja kliimamuutusteks valmisoleku asjaomastes ELi välistegevuse poliitikasuundades ja vahendites; tugevdab ja laiendab ELi partnerriikide kohalikele omavalitsustele mõeldud kohanemistoetust ning töö tab välja piirkondlikud programmid, sealhulgas ELi lõuna- ja idanaabruse riikide ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks; lisab kliimamuutustega seotud kaalutlused tulevasse lepingusse, mis käsitleb mere elurikkuse kaitset ja säästv at kasutamist väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel. Rahvusvahelise rahastuse suurendamine kliimamuutustele vastupanu võime tugevdamiseks On äärmiselt oluline määrata kindlaks uued ja innovatiivsed rahalised vahendid kliimamuutustega kohanemiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks , eelkõige vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide jaoks. Üleilmselt suunatakse ligikaudu 93 % avaliku ja erasektori poolsest kliimarahastusest kliimamuutuste leevendamisse . Kliimamuutustega k ohanemise rahastamine oli 2017. aastal keskmiselt 25 miljardit eurot aastas, kuid vajadused on hinnanguliselt kümme korda suuremad . EL ja selle liikmesriigid suurendasid 2019. aastal oma üldist kolmandatele riikidele mõeldud kliimarahastust 7,4 % võrra 21 ,9 miljardi euroni, millest 52 % kulutati ELi partnerite abistamisele kliimamuutustega kohanemisel . EL on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kliimarahastuse ja eelkõige kohanemist toetava rahastuse suure osakaalu eest ELi rahvusvahelises koostöös ning on oluline seda tulevikus jätkata. Komisjoni eesmärk on lisada vahendeid ja kaasata senisest veelgi enam suuremahulist kohanemisrahastust, sealhulgas selliste uuenduslike mehhanismide kaudu nagu Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+), ja võimendada nii kahepoo lsete kanalite kui ka ELi liikmesriikide kaudu eraldatavaid vahendeid. EL annab partnerriikidele sihtotstarbelist toetust, et aidata võtta kasutusele olemasolevaid ja uusi rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks . Muu hulgas aidatakse partnerriikid el saada kliimarahastust rahvusvahelistest allikatest, nagu Roheline Kliimafond ja kohanemisfond, ning tehakse koostööd mitmepoolsete arengupankade, finantseerimisasutuste ja erasektoriga. Erilist tähelepanu on vaja pöörata selle tagamisele, et rahalised v ahendid jõuaksid arengumaade kõige haavatavamate kogukondadeni, näiteks nendeni, kelle institutsiooniline suutlikkus rahvusvaheliste rahaliste vahendite kasutamisel on traditsiooniliselt piiratud, eelkõige ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud riikides. EL edendab rahastamisvahendite kasutamist, et suurendada kliimaga seotud katastroofiohu rahvusvahelise juhtimise rahastamist. Need vahendid hõlmavad avaliku sektori varade kindlustust, ettenägematute kulude reserve ja krediidiliine ning riiklikku või eraki ndlustust. Samuti püüab EL edendada olemasolevate ja uute investeeringute kliimakindluse tagamist, alustades ELi rahalist toetust saavatest investeeringutest. Euroopa Liit seab eesmärgiks suurendada kliimamuutustega kohanemiseks ette nähtud rahvusvahelist rahastust ELi välistegevuse rahastamisvahendite kaudu ja erasektori investeeringute võimendamisega; edendab katastroofiohu rahastamise strateegiate väljatöötamist ja rakendamist, et suurendada partnerriikides makromajanduslikku vastupanuvõimet kliimamuutus te suhtes; toetab partnerriike selliste poliitikameetmete ja stiimulite väljatöötamisel, millega edendatakse kliimakindlaid investeeringuid, sealhulgas looduspõhistesse lahendustesse; parandab ELi välisinvesteeringute ja -tegevuse kliimakindluse tagamist. Üleilmse kaasatuse ja teabevahetuse tugevdamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas Üha suuremat tähelepanu pälvivat kliimamuutustega kohanemist hoogustatakse ka rahvusvahelisel tasandil. EL on suurim Pariisi kokkuleppe raames võetavate ulatuslike rahv usvaheliste meetmete toetaja ning vastab ka tulevikus uutele üleskutsetele suurendada mitmepoolsust. See hõlmab koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe teiste osalistega, et tagada kliimamuutustega kohanemise ning kahju ja kahjustustega seotud küsimuste piisav käsitlemine rahvusvahelistel läbirääkimistel. Selle koostöö osana teeb EL Pariisi kokkuleppe raames teatavaks kliimamuutustega kohanemise kavad ja meetmed, lähtudes põhimõttest, et kliimamuutus tega kohanemine ja nende leevendamine on võrdselt olulised. EL on valmis struktureeritud dialoogideks, et jagada lahendusi, ning soovib teistelt õppida . ELil on ulatuslikud kogemused kohanemispoliitika rakendamisel. Copernicuse programmi laadsete teabeteenuste kaudu saab EL aidata partnerriikidel majandada loodusvarasid, hinnata kliimariske ja valmistada ette asjakohaseid lahendusi. EL osaleb aktiivselt rahvusvahelises ookeanide majandamises, jälgimises ja nendega seotud teadusuuringutes ning tegut seb üleilmsetes võrgustikes, nagu rahvusvaheline korallrahude algatus. On suuri teadmistelünki ja uuenduslikke lähenemisviise, mille puhul EL võiks õppida olemasolevatest kogemustest, näiteks kogukonna juhitud ja looduspõhise kohanemise valdkonnas. See on äärmiselt oluline äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide seisukohast, sest nemad seisavad juba praegu silmitsi suurte kohanemisprobleemidega. Samuti ühineb EL kohanemisega seotud üleilmsete ja piirkondlike algatustega, nagu Atlan di ookeani alaste teadusuuringute liit, ning toetab ja laiendab neid. Kliimamuutuste mõju kaudsed tagajärjed ulatuvad üle riigipiiride ja kontinentide. Isegi kohalikult avalduval kliimamõjul on piirkondlikud või üleilmsed tagajärjed ning sellised piiriüles ed kliimariskid võivad jõuda Euroopasse. Näiteks võivad sadamataristu häired tõkestada või isegi sulgeda kaubateid (nii tooraine kui ka kaupade puhul), mis võib põhjustada doominoefekti rahvusvahelistes tarneahelates. Et lahendada probleeme, mis on ühised omavahel seotud ühiskondadele (nt ränne, konfliktid, sundränne), ökosüsteemidele (nt ühised valglad, ookean ja polaarpiirkonnad) ja majandusele (nt ülemaailmsed väärtusahelad), tugevdab EL oma kaubanduslepingutes koostööd ja dialoogi kliimamuutustega kohan emise teemal. Euroopa Liit esitab Pariisi kokkuleppe kohased kohanemiskavad ja -meetmed; süvendab poliitilist koostööd rahvusvaheliste ja piirkondlike partnerite ning partnerriikidega kliimamuutustega kohanemise valdkonnas; suurendab ELi mittekuuluvatele r iikidele kättesaadavate kohanemisalaste teadmiste ja kohanemiseks vajalike vahendite kogumit ning edendab kohanemist rohelistes liitudes ja partnerlustes. Järeldused Kohanemine on üleilmses kliimamuutustele reageerimises määrava tähtsusega . EL ja muu maailm ei ole praegu piisavalt valmis selleks, et kliimamuutuste mõju muutub üha intensiivsemaks, sagedasemaks ja laialdasemaks, eriti kui heitkogused jätkuvalt suurenevad. Peame kiiresti suurendama oma vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes – suurenenud te adlikkusest ja üldsuse murest tuleb liikuda edasi laiaulatuslike kohanemismeetmete suunas. Võttes arvesse teadusringkondade karme hoiatusi, kliimamuutuste mõju suuremat nähtavust Euroopas ja pandeemiast taastumist, on praeguseks saabunud otsustav hetk võtt a meetmeid kliimamuutuste vastu ja tugevdada praeguste põlvkondade pärandit, et kaitsta tulevasi põlvkondi. Uus ELi kohanemisstrateegia aitab saavutada kõrgemad kliimamuutustele vastupanu võimega seotud eesmärgid: 2050. aastal on EL kliimamuutuste suhtes v astupanuvõimeline ühiskond, mis on kliimamuutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. Seetõttu on kliimamuutustega kohanemine Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle välismõõtme lahutamatu osa. Samuti on sellel kindel koht kavandatavas Euroopa kliimaseadus es. Uue strateegia eesmärk on tõhustada meetmeid kogu majanduses ja ühiskonnas, et liikuda lähemale visioonile, mille kohaselt on EL 2050. aastal kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeline, suurendades samal ajal koostoimet teiste poliitikavaldkondadega, nag u elurikkus. Selle visiooni elluviimiseks parandame teadmisi kliimamõjust ja kohanemislahendustest, et vähendada ebakindlust; hoogustame kohanemiskavade koostamist ja kliimariskide hindamist; kiirendame kohanemismeetmete võtmist ning aitame tugevdada kliim amuutustele vastupanu võimet kogu maailmas. Komisjon tagab, et strateegiat rakendatakse tihedas kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe muude elementidega. Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles seda strateegiat toetama ning looma koos Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise liidu. Komisjon suhtleb üldsuse, linnade, ettevõtjate, sotsiaalpartnerite ja piirkondadega, et julgustada neid aktiivselt osalema selle strateegia rakendamises ja ühendama oma jõud kohanemisega seotud probleemide lahendamisel. The reality of climate change impacts – the need to act NOW Climate change is happening today, so we have to build a more resilient tomorrow. The world has just concluded the hottest decade on record during which the title for the hottest year was beaten eight times. People, planet and prosperity are vulnerable to climate change, so we need to prevent the un-adaptable and adapt to the un-preventable . And we must do it faster, and in a smarter and more systemic way. The severe effects of the COVID-19 pandemic on our health and socio-economic wellbeing are a stark warning of the dangers of insufficient preparation. The choices we make today must creat e a better world. Halting all greenhouse gas emissions would still not prevent the climate impacts that are already occurring. T hese will continue for decades, even if global and European efforts to cut greenhouse gas emissions prove effective. Even drasti c temporary decreases of emissions, like those caused by the 2008 financial crisis or the economic disruption from the COVID-19 pandemic, have little effect on the overall trajectory of global warming. Major international commitments to reach climate neutr ality are increasing the likelihood of a best-case scenario, but even in that case, substantial adaptation efforts would still be required. The frequency and severity of climate and weather extremes is increasing . This has caused a surge in the number of , and damages from, disasters over the last two decades . These extremes range from unprecedented forest fires and heatwaves right above the Arctic Circle to devastating droughts in the Mediterranean region; and from hurricanes ravaging EU outermost region s to forests decimated by unprecedented bark beetle outbreaks in Central and Eastern Europe. Slow onset events, such as desertification, loss of biodiversity, land and ecosystem degradation, ocean acidification or sea level rise are equally destructive ove r the long term . Climate change impacts are having far-reaching effects inside and outside the Union . Water shortages in the EU have affected economic activities as diverse as agriculture, aquaculture, tourism, power plant cooling, and cargo shipping on rivers. It affects not only the economy, but also the health and well-being of Europeans, who increasingly suffer from heat waves (globally, the deadliest disaster of 2019 was the European heatwave with 2500 deaths). It also poses risks to food security, w orsens existing social inequalities and threatens cultural heritage. The EU already is, and will increasingly be, affected by climate impacts outside Europe through cascading and spillover effects on trade or migration. This makes international climate res ilience not only a matter of solidarity, but also of open strategic autonomy and self-interest for the EU and its Member States. Economic losses from more frequent climate-related extreme events are increasing. In the EU, these losses already average ove r EUR 12 billion per year. Conservative, lower bound estimates show that exposing today’s EU economy to global warming of 3°C above pre-industrial levels would result in an annual loss of at least EUR 170 billion (1.36% of EU GDP ). Slow onset sea level ri se is also an increasing worry for coastal areas, which produce ~ 40% of the EU GDP and are home to ~40% of its population. Losses are distributed unevenly, harming regions that may already face challenges like low growth or high youth unemployment. Europe is rising to meet the climate challenge . The EU committed to climate neutrality by 2050 and a more ambitious emissions reduction target of at least 55% by 2030, compared to 1990. A climate emergency has been recognised by the European Parliament, by sever al Member States, and by over 300 cities. The European Council has concluded that climate change is “ an existential threat”. The EU endorsed the 2020 Leaders’ Pledge for Nature , to tackle jointly the climate and biodiversity crises. The focus on the green transition in the Recovery and Resilience Facility and the next generation Cohesion Policy programmes provides an opportunity to frontload investments and reforms that can help increase resilience to climate shocks as well as accelerate the decarbonisatio n of the economy. For the private sector, the EU taxonomy for sustainable activities will provide the framework to facilitate climate-resilient investments. At individual level, over 93% of Europeans consider that climate change is a serious problem, and 7 0% agree that adapting to climate change is positive. The importance of adaptation is increasingly recognised globally – but multiple reports highlight the lack of preparedness . Extreme weather events and their impacts have an almost constant presence in the media, and their increased intensity and frequency due to climate change features at the top of the global public agenda. The Global Commission on Adaptation highlighted adaptation solutions as often being “ no regret”, i.e. worth pursuing regardless of the ultimate climate path. This is due to their multiple co-benefits, particularly for nature-based solutions and disaster risk prevention, and the “ triple dividend” of adaptation : avoiding future human, natural and material losses; generating economic be nefits by reducing risks, increasing productivity, and stimulating innovation; and the social, environmental and cultural benefits. Box 1: The example of droughts Due to the changing climate, many European regions are already facing more frequent, severe, and longer lasting droughts. Droughts can have cascading effects; for example, they reduce water levels in rivers and ground water, stunt tree and crop growth, increase pest attacks and fuel wildfires. In Europe, most of the losses caused by droug ht (~EUR 9 billion/year) affect agriculture, the energy sector and the public water supply. Extreme droughts in western and central Europe in 2018, 2019 and 2020 caused considerable damage. In 2018 alone, agricultural damages amounted to some EUR 2 billion in France, EUR 1.4 billion in the Netherlands, and EUR 770 million in Germany. With global warming at 3°C, droughts would happen twice as often and the absolute annual drought losses in Europe would increase to EUR 40 billion/year, with the most severe im pacts in the Mediterranean and Atlantic Regions . The EU may respond to droughts with short-term emergency measures under the Union Civil Protection Mechanism, and EU-wide early warning systems are in place. Member States are implementing integrated river basin management through the Water Framework Directive, and some have adopted Drought Management Plans for vulnerable river basins. Given that in the longer term, almost all river basins could be exposed, organisational and technical adaptation solutions a re required. This includes in agriculture the sustainable (re-)use of water, soil management and vegetation cover, drought resistant crops, vertical farming, or even land use planning and restoration of damaged areas. In energy and transport, this includes preparing for disruptions on particular waterways with freight transport, hydropower and cooling for power plants . For drinking water, promoting residential water saving, or additional supply and storage infrastructure. Forging a climate-resilient Union The European Green Deal, the EU’s growth strategy for a sustainable future, is predicated on the realisation that the green transformation is an opportunity and that failure to act has a huge cost . It shows EU leadership in preventing the worst, by committ ing to climate neutrality, and in preparing better, by pointing to more ambitious adaptation action that builds on the 2013 EU Adaptation Strategy . The long-term vision is that in 2050, the EU will be a climate-resilient society, fully adapted to the una voidable impacts of climate change. This means that by 2050, when we aim to have reached climate neutrality, we will have reinforced adaptive capacity and minimised vulnerability to climate impacts, in line with the Paris Agreement and the proposed Europea n Climate Law . The European Climate Law proposal provides the foundation for increased ambition and policy coherence on adaptation. It sets both the framework for achieving climate neutrality and the ambition on adaptation by 2050 by integrating the inter nationally-shared vision for action into EU law (i.e. the global goal on adaptation in Article 7 of the Paris Agreement and Sustainable Development Goal 13). The proposal commits the EU and its Member States to make continuous progress to boost adaptive ca pacity, strengthen resilience and reduce vulnerability to climate change. The new adaptation strategy is showing the way and providing the solutions to help make this progress a reality. Given the systemic nature of adaptation policy, adaptation action wil l be implemented in an integrated manner with other European Green Deal initiatives such as the Biodiversity Strategy, Renovation Wave, Farm to Fork Strategy, the Circular Economy and Zero Pollution Action Plans, Forest Strategy, Soil Strategy, Smart and S ustainable Mobility Strategy, and Renewed Sustainable Finance Strategy. The EU has already taken action to boost its resilience over the past years under the 2013 Adaptation Strategy . All Member States now have a national adaptation strategy or plan; adap tation has been mainstreamed into the EU’s policies and long-term budget; and the Climate-ADAPT platform has become a key reference for knowledge on adaptation. The Global Commission on Adaptation recognised the EU as a pioneer in integrating consideratio ns of climate risk into decision-making . This new strategy builds on that experience, increases ambition, and expands to cover new areas and priorities. Member States will continue to be the main implementation partners - and m ore ambitious and more proa ctive EU-level action will help them meet their adaptation needs . The need for more EU-level support is substantiated by the accompanying impact assessment . Even if adaptation challenges are local and specific, solutions are often widely transferable and applicable on a regional, national or transnational scale. Many climate change impacts have a strong cross-border dimension (e.g. in the Arctic region, macro-regions, or river basins), or international dimension (EU outermost regions and Overseas Countries and Territories) and there are EU-specific impacts on the Single Market. Solidarity across and within Member States is essential to achieving resilience in a just and fair way. The Commission will work closely with Member States on the implementation of t his strategy, and to better align international and EU adaptation action. Regional and local-level adaptation will also benefit, while the European Climate Pact will empower individual c itizens, who will play a key role in the success of the adaptation st rategy . The gravity of the adaptation challenge makes it a whole-government and whole-society endeavour. It is vital for the private and public sectors to work together more closely, in particular on financing adaptation. The strategy, with the focus and the tools it provides, will support the private sector to identify risks and steer investment towards action on adaptation and resilience (and avoid maladaptation). By offering solutions to help meet the rising awareness of climate impacts (such as the non -financial disclosure obligations, the EU taxonomy for sustainable activities and the Renewed Sustainable Finance Strategy), it will help large companies, SMEs, local administrations, social partners, and the public. It will also help correct the mispercep tion that adaptation is solely a cost - it is an investment. The strategy aims to realise the 2050 vision of a climate-resilient Union by making adaptation smarter, more systemic, swifter, and by stepping up international action. This translates throughout the policy cycle into improved knowledge and data; support to policy development and climate risk management at all levels, and accelerated adaptation action across the board. With the new strategy, the Commission is doing its part to equip Europe to beco me more climate-resilient. Full implementation of the actions of the strategy would put Europe in a much better position to face climate impacts already by 2030. This would mean adaptation awareness and planning spread to every single local authority, comp any and household; adaptation implementation well underway for those most affected; and global leadership in areas such as climate services, climate proofing, or nature-based solutions. Smarter adaptation: improving knowledge and managing uncertainty Despi te progress, wide gaps in our adaptation knowledge remain. Climate change manifests itself in a large number of hazards, bringing impacts to almost all sectors. Therefore, the knowledge base required to inform effective action is extensive. It includes unc ertainty on how fast and how far the climate will change and affect natural and human systems, and the effectiveness of policies and measures. There is increasing demand to translate the wealth of climate information available into customised, user-friendl y tools. We need to push the frontiers of adaptation knowledge, and acquire more and better climate-related data, notably on economic losses. And we need to bring it all together. Pushing the frontiers of knowledge on adaptation Decision-making and acting in the face of climate uncertainty can be facilitated by anchoring decisions in the latest science . We already have a robust knowledge base for action but further work is needed on adaptation, its costs, benefits and distributional effects. In addition, we must draw on science to improve our understanding of the nexus between climate hazards and socioeconomic vulnerabilities and inequalities. We must develop effective and inclusive governance mechanisms that ensure dialogue between policymakers and scientis ts, for example via the biennial European Climate Change Adaptation Conference . The EU is well placed to facilitate this, by drawing on its experience with the Framework Programmes for Research and Innovation, the Space Programme, and the Union Civil Prote ction Mechanism. Advances will be needed, for example on modelling to more accurately estimate future damage and customise adaptation measures, on understanding the health implications, the cascading effects from simultaneous or sequential climate impacts, or tipping points in Earth systems . The digital transformation is critical to achieving the Green Deal adaptation objectives. All data from EU scientific lighthouses such as Copernicus and the European Marine Observation and Data Network (EMODnet) are freely and openly available to all users worldwide. The Copernicus Climate Change Service will continue to increase data usability and further develop services such as on extreme event attribution services . We must promote the use of the latest digital technologies and climate services to underpin decision-making (for example remote sensing, smart weather stations, artificial intelligence and high performance computing). New instruments such as Destination Earth and Digital Twins hold great promise to b oost our understanding of present and future climate impacts at planetary and local scale. Ocean measurements and observation will be also be further strengthened. We need to better understand the interdependencies between climate change, ecosystems, and t he services they deliver . Major shifts in terrestrial ecosystems and vegetation types on the European Union ’ s land area are expected during this century, including in protected areas. Water cycle and temperature changes, or sea level rise will put ecosyste ms under additional stress. Over this century, the ocean is expected to reach unprecedented conditions with increased temperatures, further acidification, and oxygen decline. We need science-based, robust ecosystem restoration and management that helps min imise risks, improves resilience, and ensures the continued delivery of vital ecosystem services and features: food provision, air and water purification, flood protection, biodiversity, and climate mitigation. The Commission will: help to close knowledge gaps on climate impacts and resilience, including on oceans, through Horizon Europe, Digital Europe, Copernicus and EMODnet; improve the state of the art on adaptation modelling, risk assessment and management tools – towards “asset-level modelling”. Mor e and better climate-related risk and losses data Data on climate-related risk and losses are crucial to improve the accuracy of climate risk assessment . Any new investment and policy decision should be climate-informed and future-proof, from households r enovating their homes, to SMEs setting up business in a vulnerable area, larger businesses managing supply chains, banks agreeing new loans, or cities planning zoning developments. At present, data quantifying disaster losses is unsatisfactory: it is often not recorded and/or not available in accessible formats and databases once collected. To avoid “climate-blind” decisions, data from both the private and public sector should be recorded, collected and shared in a comprehensive and harmonised way. The Commission will promote common rules and specifications for the recording and collection of data on climate-related losses and physical climate risk, and support the central recor ding of this data from the public and private sector at EU level through its Risk Data Hub . It will encourage at the national level a voluntary approach of public private partnerships for the collection and sharing of loss data based on enhanced cooperati on with Member States, cities and industry. The Commission will also define the data needs, and explore with industry the best ways to collect comprehensive and harmonised data from insurers, empowering, as relevant, the European Insurance and Occupational Pensions Authority (EIOPA). The Commission will facilitate access to climate-related risk and losses data for stakeholders. The review of the INSPIRE Directive in 2021 as part of the ‘GreenData4All’ initiative offers an opportunity to revise the legislat ion to cover environmental and climate-related disaster loss data, extending the scope of public access. Climate-related disaster loss data could also be considered as high value datasets in future revisions of the implementing act of the Directive on open data and the re-use of public sector information. Similarly, data collected in public private partnerships will be made as accessible as possible. The Commission will: promote and support the use of its Risk Data Hub to harmonise the recording and collection of comprehensive and granular climate-related risk and losses data, and promote national level public private partnerships to collect and share such data; explore with EIOPA and industry the best ways to improve the collection of uniform and comprehensive insured loss data, and will empower EIOPA as needed; extend the scope of public access to environmental information in the INSPIRE Directive to include c limate-related risk and losses data. Making Climate-ADAPT the authoritative European platform for adaptation Climate knowledge platforms play an increasing role in decision-making for adaptation action . Climate-ADAPT is already an established reference t ool and knowledge resource and is progressively expanded, for example with access to Copernicus data . But w e must invest more in expanding its capabilities, user and contributor base, outreach, and impact . It will boost the exchange of knowledge, good pr actices and solutions, including from EU-funded projects, reaching out to and involving a growing network of users. It will also collect and process data from all relevant sources and subsequently develop high-quality information. Links to transnational, n ational and subnational adaptation platforms will be further developed, as well as connection and interoperability with relevant resources for climate impacts . We need a deeper understanding of the climate-related risks for health and greater capacity to counter them . Climate change related health threats are increasing; they are serious and can only be addressed across borders. They include death and injury from heat, floods or forest fires; and the emergence and spread of infectious diseases and allergen s linked to geographical shifts in vectors and pathogens . Climate change will also increasingly challenge the ability of public health systems to function effectively, e.g. to develop capacities to deal with diseases previously unknown in Europe. The Comm ission will pool and connect data, tools and expertise to communicate, monitor, analyse and prevent the effects of climate change on human health, based on a ' One Health' approach. The Commission will: update and expand Climate-ADAPT as source of knowledge on climate impacts and adaptation, including by federating various sources of information, and as monitoring and reporting mechanism; establish a European climate and health observatory under Climate-ADAPT. More systemic adaptation: Support policy develo pment at all levels and sectors Climate change is having such a pervasive impact that our response to it must be systemic . The Commission will continue to actively mainstream climate resilience considerations in all relevant policy fields applicable to bot h the public and the private sectors. Mainstreaming will extend beyond sectors targeted in the 2013 EU Adaptation Strategy, which included agriculture, infrastructure and insurance. It will support the further development and, most importantly, implementat ion of adaptation strategies and plans at all levels of governance. In this systemic approach, there are three cross cutting priorities: integrating adaptation into macro-fiscal policy, nature-based solutions for adaptation, and local adaptation action. I mproving adaptation strategies and plans Adaptation strategies at all levels must be effective and based on the latest science. A daptation strategies will remain important instruments. N ational, regional and local authorities should further develop them. The Commission offers support to build administrative capacity in Member States for the implementation of EU climate adaptation policies through its Technical Support Instrument. The Commission and the participating countries and regions will also stimulat e cooperation across borders through the EU macro-regional strategies cooperation frameworks and sea-basin and other maritime strategies , Interreg funding programmes, and cooperation and networking opportunities under the Common Agricultural Policy. This will help adaptation implementation through coordinated and joint actions between Members States, and between EU and non-EU countries. The Commission will also foster the exchange of best practices and solutions to common adaptation challenges among the o utermost regions and with their neighbours. As part of the reporting process of the functioning of the Common Fisheries Policy, the Commission will assess how this policy caters for climate change adaptation. Monitoring, reporting and evaluation are essent ial to setting a robust baseline against which to measure progress on adaptation . The implementing regulation on the Governance of the Energy Union and Climate Action already stipulates the structure, format, submission processes and review of adaptation information reported by Member States. This robust reporting also supports the implementation of the National Energy and Climate Plans, for instance in the protection of the security of the EU’s energy supply against climate impacts. Although the local spe cificity of adaptation often makes comparison difficult, it can be made for areas crossing several borders with common climate risks. Such areas include river basins, mountainous areas, islands, or the outermost regions (which are particularly vulnerable t o climate change). The Commission will further develop suitable indicators and a resilience assessment framework based on the experience gained with adaptation preparedness scoreboards for the 2013 Adaptation Strategy, and in line with work in the UNFCCC A daptation Committee. Policy coherence must systematically take into account adaptation to avoid inadvertently undermining it. Whenever relevant, EU and Member State policymaking should apply the following policy coherence principles: ensure that regulation and funding take into account disaster risk to avoid creating new exposure; reduce existing risk by building up resilience, prevention and preparedness; manage residual risk. These principles should be integrated, for example, in calls for tender and sele ction criteria for EU-funded projects as well as taken into due account when designing policies more generally. When improving the way Better Regulation guidelines and supporting tools address sustainability matters, as announced in the European Green Deal , the Commission will make sure climate adaptation issues are duly and proportionately taken into account. The Commission will: stimulate cooperation regionally and across borders and enhance the guidelines on national adaptation strategies in cooperation with the Member States; upgrade adaptation monitoring, reporting and evaluation by using a harmonised framework of standards and indicators; provide ex-ante project assessment tools to better identify co-benefits and positive impacts on the economy of adaptation and prevention projects; update its Better Regulation guidelines and toolbox to better reflect the principles of climate-risk management policy coherence. Fostering local, individual, and just resilience The local level is the bedrock of adapta tion, so EU support must help increase local resilience. Financial support is increasingly available through the European Structural and Investment Funds , the Common Agricultural Policy, the LIFE Programme, and the Recovery and Resilience Facility . The Co mmission will support the local uptake of data, digital and smart solutions related to climate adaptation tailored to local and regional specificities. This will build on existing initiatives and instruments such as the EIP-SCC Marketplace , the Digital Eu rope Programme, Horizon Europe, and the Intelligent Cities Challenge . To engage and empower individual Europeans to take direct adaptation action, the Commission will use the European Climate Pact initiative and Education for Climate Coalition to inform, inspire and connect. The EU and Global Covenant of Mayors will be strengthened to assist local and regional authorities. To help them move from planning to action, the EU will pilot a policy support facility to assist authorities under the EU Covenant of Mayors. This facility will provide direct technical assistance to help develop and implement their adaptation strategies and plans. The EU will encourage even greater involvement of regional bodies in adaptation agenda setting through the Urban Agenda for the EU, the Fisheries Local Action Groups, and will involve the Committee of the Regions representatives as part of the EU Covenant of Mayors. Achieving resilience in a just and fair way is essential so that the benefits of climate adaptation are widely and equitably shared. European regions and citizens are directly affected by climate change, for example through job losses in climate-affected sectors such as agriculture, fisheries, and tourism. Unequal exposure and vulnerability to climate impacts of di fferent regions and socio-economic groups worsens pre-existing inequalities and vulnerabilities . The impacts of climate change are not neutral. Men and women, older people, persons with disabilities, displaced persons, or socially marginalised have different adaptive capabilities. Adaptation measures need to consider their situation. Support is incr easingly needed for education, training and reskilling initiatives that lead to green jobs. The EU will promote long-term economic diversification strategies and policies that enable workers to requalify and move towards green growth sectors, while ensurin g sufficient and highly skilled workforce. This will require improving our understanding of the effects of climate change on workers, working conditions, health and safety, assessing the related distributional effects, and involving social partners. Suppor t can be found through the European Skills Agenda, the Youth Guarantee, the European Social Fund Plus (ESIF+), or the Recovery and Resilience Facility. The Commission will: step up support to planning and implementation of local adaptation and launch an a daptation support facility under the EU Covenant of Mayors; support the reskilling and requalification of workers for a just and fair resilience with education and training through ESF+, Erasmus+ and European Solidarity Corps; continue to ensure the enforc ement of existing employment and social legislation, and, where relevant, consider proposing new initiatives that increase workers’ protection from climate impacts. Integrating climate resilience in national fiscal frameworks National fiscal frameworks in the EU include climate change and natural disaster fiscal risks only to a limited extent. Relief and reconstruction after extreme weather and slow-onset events will increase government expenditure, including via compensation for uninsured losses. The effe cts on production capacity may have a negative impact on economic growth. Disaster risk management includes processes and tools to address ex-ante climate related risks and reducing ex-post disaster consequences. This needs to be reflected in budgetary pla nning, and in governance and institutional arrangements. Disaster risk financing can be complemented with a combination of risk management and risk sharing instruments provided by the private sector adapted to the severity and frequency of disasters. Given the possible effect on fiscal stability, there is also a need to manage the risks to long-term public debt sustainability. Macro-fiscal resilience requires factoring the range of plausible climate scenarios into economic policies and an understanding of d isaster risk management . Sound risk assessments should assess the impact and the probability of plausible climate change scenarios. Developing scenario analyses, in turn, could feed into stress-test exercises on macroeconomic variables . Robust assessment s of the main economic impacts stemming from natural risks should be made available and estimates of their fiscal impacts reflected in the budgetary planning process. Taking into account quantitative disaster risk assessments in budgetary plans would help make funds available rapidly and commensurate with need. Dedicated funds and instruments, both at EU and national level, such as from the EU Solidarity Fund , can contribute to post-disaster emergency and recovery operations. This must include as a minimum “build back better” considerations. Transparency on these contributions can provide incentives for adaptation and reduce moral hazard . Climate adaptation and resilience objectives are embedded in the EU-level COVID-19 pandemic recovery effort. Supportin g the recovery will remain a central goal of macro-fiscal policy in the short and medium term. The scale and nature of the spending, also from the national budgets, heightens the importance of building back better. The Recovery and Resilience Facility will support Member States in their economic recovery and long-term resilience. The National Recovery and Resilience Plans are expected to support investments and reforms to improve climate resilience across the entire EU. At least 37% of the allocation of the plans should be directed to climate action covering both mitigation and adaptation efforts. In addition, the Recovery and Resilience Facility will not support measures that do significant harm to the environment , including to the objective of climate cha nge adaptation. The Commission will: develop ways to measure the potential impact of climate-related risks on public finances, develop tools and models for climate stress testing, and engage in discussions with Member States on better take into account cl imate change in national reporting and fiscal frameworks; explore and discuss with Member States actions to dampen the fiscal impact of climate-related events and reduce fiscal-sustainability risks; explore with Member States whether and to what extent Sta bility and Convergence Programmes could factor in the climate adaptation dimension; promote better coordination and complementarity between the post-disaster emergency and recovery operations supported by the European Union Solidarity Fund and other EU fun ds to encourage the “build back better” principle. Promoting nature-based solutions for adaptation Implementing nature-based solutions on a larger scale would increase climate resilience and contribute to multiple Green Deal objectives . Blue-green (as opposed to grey) infrastructures are multipurpose, “no regret” solutions and simultaneously provide environmental, social and economic benefits and help build climate resilience . For example, protecting and restoring wetlands, peatlands, coastal and mari ne ecosystems; developing urban green spaces and installing green roofs and walls; promoting and sustainably managing forests and farmland will help adapt to climate change in a cost-effective way. It is vital to better quantify their benefits, and to bett er communicate them to decision-makers and practitioners at all levels to improve take-up . In addition, the Commission will develop a certification mechanism for carbon removals, which will enable robust monitoring and quantification of the climate benefi ts of many nature-based solutions. Nature-based solutions are essential for sustaining healthy water, oceans and soils. They must play a bigger role in land-use management and infrastructure planning to reduce costs, provide climate-resilient services, and improve compliance with Water Framework Directive requirements for good ecological status. Using nature-based solutions inland, including the restoration of the sponge-like function of soils, will boost the supply of clean, fresh water and reduce risk of flooding. In coastal and marine areas, nature-based solutions will enhance coastal defence and reduce risk of algal blooms. Simultaneously, they will provide benefits such as carbon sequestration, tourism opportunities, and biodiversity conservation and re storation. Europe needs to leverage more investments in nature-based solutions to generate gains for adaptation, mitigation, disaster risk reduction, biodiversity, and health. Investments in nature-based solutions must be viable over the long-term, becaus e climate change is amplifying stresses on ecosystems. This can be done through new and innovative financing approaches and products under InvestEU , targeted support under Cohesion Policy programmes, and support for investments, eco-schemes and advisory s ervices in the Common Agricultural Policy. Through carbon farming, the Commission will promote a new business model for land-based carbon removals, including financial incentives to rollout nature-based solutions. The Commission will: propose nature-based solutions for carbon removals, including accounting and certification in upcoming carbon farming initiatives; develop the financial aspects of nature-based solutions and foster the development of financial approaches and products that also cover nature-based adaptation; continue to incentivise and assist Member States to rollout nature-based solutions through assessments, guidance, capacity building, and EU funding. Faster adaptation: Speeding up adaptation across the board To accelerate adaptati on action, implementation requires resources that are commensurate with the challenge. The EU increased the spending target for climate action to 30% in its long-term budget for 2021-2027, with adaptation as a key component. Further strengthening of the so cial dimension in the EU budget under the European Social Fund will unlock more support to protect the most vulnerable. Nonetheless, based on estimates of the investment needed to meet adaptation needs, there is a sizeable financing gap for climate resilie nt investments in Europe so other sources of funding are needed. The European Investment Bank announced in its new climate roadmap full support for the EU’s new Adaptation Strategy, which will be further detailed by end-2021. The EIB will ensure that all the operations it supports are climate-proof and will actively pursue investment opportunities in the development and deployment of climate‐resilient technologies, products and services. The climate adaptation gap is wide and increasing, so we must bridge it more swiftly . The European Environment Agency has regularly highlighted this issue in its assessment reports on adaptation . Pr ogress in adaptation planning remains slow, and implementation and monitoring even slower. Current measures mostly focus on awareness raising, institutional organisation or policy development, but actually rolling out physical solutions, such as creating m ore green spaces to reduce the impacts of heatwaves or adjusting sewerage systems to better cope with storm overflows, is lagging behind. The aim of this strategy is therefore to shift the focus to developing and rolling out solutions, to help reduce clima te risk, increase climate protection, and safeguard freshwater access. Accelerating the rollout of adaptation solutions The lack of access to actionable solutions is one of the main barriers to adaptation . The EU Framework Programme and the Climate Knowled ge and Innovation Community already support adaptation innovation, but recent analysis shows the need to step it up . One of the proposed Horizon Europe Missions will be on “ Adaptation to Climate Change, including Societal Transformation” . The Mission wo uld test integrated solutions that can achieve the vision of climate-resilience by 2050 with an emphasis on citizen engagement. These solutions could then be scaled up and rolled out in Europe and beyond. The Mission proposal aims to support 200 communitie s to develop solutions for transformative adaptation, and scale up 100 deep demonstrations of climate-resilience. Horizon Europe also has planned missions on soil health, climate-neutral cities, and oceans, which are directly relevant to action on adaptati on . Solutions are urgently needed to help farmers and land managers tackle climate risks . The boundaries of today’s biogeographical regions will shift northwards and uphill, changing vegetation patterns and ecosystems, and triggering major shifts in fore sts and farmland. Trees and crops may not be able to keep up with such changes, especially when suitable habitats are fragmented. One solution is to make better use of genetic diversity and non-harmful plant genetic resources for adaptation, based on the l atest science. This can be achieved for example by better integrating adaptation considerations in the way forests are managed. The Commission will facilitate the broadening of the supply of suitable high-quality plant reproductive material to support adap tation in agriculture, forestry, and land ecosystem management. More work is needed to encourage collaborative, transnational production and transfer of seeds and planting material through active policies and actions by amending the Directive on the market ing of forest reproductive material and the Marketing Directives on seed and other propagating material . Climate resilience decision support systems and technical advice must become more accessible and rapid to foster their take-up. The Commission will su pport the development of rapid response solutions for decision-makers and adaptation practitioners. Such solutions would have to work on a timescale and with resources available for the financial sector, SMEs or small farmers, and draw on essential data fr om Copernicus and other sources. Public authorities and area managers responsible for Natura 2000 sites require guidance on suitable conservation approaches and adaptation strategies. Major private-sector investment in adaptation solutions will also increa se the range of options available and make them more affordable for all. The EU Taxonomy for sustainable activities covers adaptation and will act as an enabler and incentive to channel private finance towards increasing climate resilience. The Commission will: implement the planned Horizon Europe Mission on ‘Adaptation to Climate Change’ and other adaptation-relevant Missions, including on soil health, climate-neutral cities, and oceans once these are endorsed; support the development of further adaptation solutions, including rapid response decision support tools to enrich the toolbox for adaptation practitioners; integrate adaptation in the update of Natura 2000 and climate change guidance, and in guidelines on biodiversity-friendly afforestatio n and reforestation, and in the forthcoming Forest Strategy; strengthen its support to protect the potential of genetic resources for adaptation, including by proposing legislation on the production and marketing of seeds; further develop the EU taxonomy f or sustainable activities for climate adaptation. Reducing climate-related risk Investing in resilient, climate-proof infrastructure pays off . Infrastructure often lasts for many decades but much of the existing stock is not coping well with the changing climate. To minimise the risk of disasters and be cost-effective over its lifetime, infrastructure investments should be climate resilient. This may require an additional upfront cost of ~3% of a project but resilience investments have a cost-benefit-ratio of about 1:4 . The Commission has developed extensive climate proofing guidance for new major infrastructure projects. These guidelines have been updated and will be expanded to oth er EU funds with special attention to critical infrastructure. The Commission will continue to update this guidance and extend to existing infrastructure and promote its use beyond EU funding. It will also use external policy instruments to promote their international uptake. The Commission has worked with European Standardisation Organisations to update standards governing the safety and performance of infrastructure in a changing climate. They produced guidance for standard writers and initiated an updat e of 12 infrastructure standards as a pilot . This action will cover a wider range of standards and help speed up the standardisation of adaptation solutions . The Commission will encourage Member States to involve national standardisation in the implementa tion of their National Adaptation Strategies, in complementarity with the EU-level standardisation work. Climate adaptation action must better leverage synergies with broader work on disaster risk prevention and reduction. Both provide a range of complemen tary approaches to managing climate risks in order to build resilient societies. Better coherence in terms of practices, standards, guidance, targets, resources and knowledge could be achieved by closer coordination at national level, EU level (under the U nion Civil Protection Mechanism), and internationally (under the Sendai Framework for Disaster Risk Reduction). Building on its Overview of natural and man-made disaster risks the European Union may face , relevant research projects , its series of PESETA reports , and taking into account existing sector regulations, the Commission will draw up an EU-wide climate risk assessment. This assessment will pay special attention to health threats, ecosystem vulnerabilities, critical infrastructures, TEN-E projects of common interest and TEN-T corridors and networks hotspots. The Commission will help address storm water overflows and urban runoff as part of the revision of the Urban Waste Water Treatment Directive, and share best practices on preventing water pollu tion through industrial accidents caused by flooding and droughts. We need to do more to prepare Europe’s building stock to withstand the impacts of climate change . Extreme weather and long-lasting climatic changes can damage buildings and their mitigation potential e.g. solar panels or thermal insulation after hailstorms. However, buildings can also contribute to large-scale adaptation, for example through local wa ter retention that reduces the urban heat island effect with green roofs and walls. The Renovation Wave and the Circular Economy Action Plan identify climate resilience as a key principle. The Commission will explore options to better predict climate-induc ed stress on buildings and to integrate climate resilience considerations into the construction and renovation of buildings through Green Public Procurement criteria for public buildings, the Digital Building Logbook, and as part of the process to revise t he Energy Performance of Buildings Directive and the Construction Products Regulation. The Commission will: enhance climate proofing guidance, and promote its use in Europe and abroad; develop an EU-wide climate risk assessment and strengthen climate cons iderations in EU disaster risk prevention and management; address EU-level preparedness and response to climate-related health threats, including through the EU Framework on Health Threats and, as relevant, the planned Health Emergency Preparedness and Res ponse Authority; increase cooperation with standardisation organisations to climate-proof standards and to develop new ones for climate adaptation solutions; support the integration of climate resilience considerations into the criteria applicable to construction and renovation of buildings and critical infrastructure. Closing the climate protection gap The climate protection gap is the share of non-insured economic losses caused by climate-related disasters. This gap appears to be widening because of slow adaptation action, and more frequent extreme weather events in the absence of higher climate insurance penetration rates . Moreover, the known losses are lower bound estimates that underrepresent trends. Climate impacts pose destabilising risks to as sets and to business. To some extent, business can mitigate the risks when the resulting losses are covered, including by risk-pooling instruments both nationally and across borders. Today, only 35% on average of the climate-related economic losses are ins ured, and as low as 5% or less in some parts of Europe. Using insurance as a risk-transfer mechanism to absorb financial losses related to climate risks can be a first step from crisis reaction towards risk management and anticipation . According to a repor t by the insurance industry, a 1% increase in insurance coverage could reduce the global cost of climate-related disasters to taxpayers or governments by 22% . Both the EU insurance industry and the European Insurance and Occupational Pensions Authority, h ave warned of looming insurability and affordability concerns in a climate-damaged world. It is therefore important to examine and promote natural disaster insurance penetration in Member States and to promote national insurance disaster schemes that encou rage users to invest in adaptation. This will be aided by developing the EIOPA ’ s natural catastrophe dashboard, and the publication of guidelines for governmental action . Ultimately, the mechanism this strategy puts in place will lead to national-level as sessments of insurance penetration rates and recommendations to improve them. Dialogue and innovation can greatly increase the climate resilience potential of insurance regimes. The Commission will facilitate cooperation and discussion on best practices b etween the insurance sector ’ s stakeholders and strengthen the dialogue between insurers, reinsurers, public authorities, and other stakeholders, such as real-estate developers and infrastructure operators in the case of the built environment. As part of th e forthcoming Renewed Sustainable Finance Strategy, the Commission will explore further actions in the area of the provision of climate-relevant insurance products. This will include best practices in financial instruments to manage temporary risks, whethe r market or climate-induced, and the potential of novel and innovative risk transfer solutions . The Commission will, in the context of the Renewed Sustainable Finance Strategy : help to examine natural disaster insurance penetration in Member States, and promote it, for example through guidelines and invite EIOPA to develop its natural catastrophe dashboard allowing country level assessments; strengthen dialogue between insurers, policymakers and other stakeholders; identify and promote best practices in f inancial instruments for risk management, in close cooperation with EIOPA; explore the wider use of financial instruments and innovative solutions to deal with climate-induced risks. Ensuring the availability and sustainability of freshwater Ensuring that freshwater is available in a sustainable manner is fundamental for climate resilience. Water underpins many sectors of the economy and access to drinking water is a basic human need but torrential rains and floods can have devastating effect s on communities and infrastructure. Europe is increasingly facing situations of either too much or not enough water. Smart, sustainable water use requires transformational changes in all sectors. The Commission will prioritise this through the enhanced en gagement of the Common Implementation Strategy of the Water Framework and Floods Directives. Nature-based solutions are particularly well suited for climate resilience to water impacts. Climate change exacerbates the challenge of sharing water resources an d requires closer cooperation between adaptation action and water management authorities, including across borders. We also need to sharply reduce water use. To that end, the Commission will promote a wider use of drought management plans, measures to inc rease the water retention capacity of soils and safe water reuse. The Commission will address improving water efficiency and reuse by raising the requirements for products subject to eco-design and energy labelling, energy production, housing and buildings , and agriculture and will look at how to improve water savings in industrial plants. The Commission and the Member States must also promote the transition to water-saving technologies and practices by setting a price that correctly reflects the value of w ater. This can be achieved by promoting instruments such as water resource allocation, water-permitting systems and by incorporating environmental externalities. In agriculture, a knowledge-based approach, as well as both high tech and nature-based solutio ns are necessary to ensure a sustainable use of water. Member States can support precision farming via national Common Agricultural Policy Strategic Plans. Member States must also ensure that water is priced correctly, in line with the Water Framework Dire ctive, so that consumers are not mislead about the real cost of food. Climate change also threatens water quality. A stable and secure supply of drinking water is of highest importance and it must be guaranteed. Climate change will increase the risk of co ntamination and acute pollution of freshwater due to impacts such as low river flows, increased water temperatures, flooding, and forest loss. It is important to include climate impacts in the risk analyses of (drinking) water management plans, develop wat er-monitoring technologies, and ensure minimum river flow. These will play an important role in ensuring water quality and preserving sufficient water quantities for the environment and all people. Similarly, it is important to maximise the capacity of soi ls to purify water and reduce pollution. The Commission will: help ensure climate-resilient, sustainable use and management of water across sectors and borders by improving coordination of thematic plans and other mechanisms, such as water resource allocat ion and water-permits; help reduce water use by raising the water-saving requirements for products, encouraging water efficiency and savings, and by promoting the wider use of drought management plans as well as sustainable soil management and land-use; he lp to guarantee a stable and secure supply of drinking water, by encouraging the incorporation of the risks of climate change in risk analyses of water management. Stepping up international action for climate resilience Our climate change adaptation ambition must match our global leadership in climate change mitigation . The Paris Agreement established the global goal on adaptation and highlighted adaptation as a key contributor to sustainable development. Adaptation is a crosscutting element in the EU ’s and Member States’ external action, spanning international cooperation, migration, trade, agriculture and security . To maximise results, the EU and its Member States should work in a coherent and coordinated way. Climate change and security are interre lated; the Commission and the High Representative emphasised already in 2008 that climate change is a threat multiplier, exacerbating existing tensions and instability . The EU will promote sub-national, national and regional approaches to adaptation, wit h a specific focus on adaptation in Africa, Small Island Developing States (SIDS), and Least Developed Countries (LDCs) . External action must target adaptation more effectively, through a humanitarian-development-peace nexus approach to reach the most expo sed, vulnerable, conflict-prone or marginalised communities, leaving no one and no place behind. Specific, tailored measures are needed to address the disproportionate impact climate change has on vulnerable groups and on human rights. . Dialogue with partner countries should aim at increasing cooperation on climate change adaptation, achieving a better understanding of adaptation challenges in third countries and promoting climate change adaptation action and good practices. Priority will be assigned t o climate-vulnerable countries and those who are particularly proactive partners in climate action. The EU will implement the Green Agenda for the Western Balkans and strong partnerships with its neighbourhood, in particular the Mediterranean region . The EU has a history of cooperating with other countries to work on climate adaptation at all levels . The core of EU external action on adaptation must be the economic, environmental and societal development model of the UN Sustainable Development Goals and th e European Green Deal. This development model is based on resilience, planning, support for local groups, prevention, and well-informed decision-making. Nationally Determined Contributions, National Adaptation Plans and other climate-relevant plans (e.g. b iodiversity, disaster risk reduction) offer a solid platform for collaboration. The EU can also learn from others: many of our international partners have long been on the frontlines of climate change and have valuable experience that can help Europe becom e more climate resilient. There is an urgent need for additional international finance for climate change adaptation, both from public and private sources . Innovative finance mechanisms will be developed to leverage private finance in adaptation in partner countries . In addition to scaling up support for adaptation, climate finance needs to be more targeted to the most effective action and to countries and communities that are particularly vulnerable to the impacts of climate change and have less capacity t o act. Political leadership, collective international action and commitment are needed to dedicate resources to climate resilience. Box 2: Climate change adaptation in Africa Both the EU and Africa are fighting climate change . The World Bank estimates th at, in Sub-Saharan Africa alone, climate change may trigger the migration of up to 70 million people by 2050. The EU is already committed to helping Africa adapt to a more hostile climate, including through nature-based solutions like the Great Green Wall Initiative. Over the period 2014-2019, the EU mobilised approximately EUR 3.4 billion to support climate adaptation in the region. The EU supports, among others, the African Adaptation Initiative, the African Risk Capacity, and has launched the Africa Rese arch and Innovation Partnership. The EU will support and promote partner countries in developing local, national and regional adaptation and strategies for disaster risk reduction. It will continue working with African initiatives and institutions supporting regional adaptation and disaster risk management. These efforts will capitalise on the “Team Europe” approach and will pursue integration between adaptation, development and humanitarian aid. Increasing support for international climate resilien ce and preparedness Supporting partner countries to adapt to climate change includes provision of resources, prioritising action, and increasing effectiveness. This can be achieved by implementing comprehensive risk management approaches, through national or subnational adaptation and climate-resilient policies, in synergy with disaster risk management and environmental and social policies. Support will focus on building administrative capacity, assessing exposure and vulnerabilities, improving data collect ion and analyses, developing adaptation plans in line with national priorities and vulnerabilities, and promoting climate proof structural reforms and nature-based solutions in view of their co-benefits. Climate change multiplies the threats to internation al stability and security, which affect in particular people in already fragile and vulnerable situations . Climate change is increasingly recognised as contributing to underlying conditions that are conducive to violent conflict . Adaptation action can be a valuable tool in conflict prevention and mediation. Human development and climate objectives should be taken into account when building resilience in fragile, conflict-affected countries. Adaptation strategies, programmes and projects should be designed in a conflict-sensitive way to avoid aggravating tensions. This is important to reduce the risks of climate-related displacement and better understand and manage the interconnections between climate change, security and mobility . The Commission will take a tailored approach to help increase climate resilience globally . In line with the UN ’ s New Urban Agenda, the EU will step up its support to local authorities. This will include progressing on adaptation under the Global Covenant of Mayors, promoting sustainable and resilient urban and rural development, supporting community engagement in planning and implementation locally-led adaptation, putting a focus on informal settlements, and channelling financial resources to the local level. The EU will also integrate climate considerations for international resources managed by the EU jointly with other partners, such as international fisheries or the protection of biodiversity beyond areas of national jurisdiction under the UN Convention on the Law of the Se a. It will also engage with regional fisheries management organisations, including the Commission for the Conservation of Antarctic Marine Living Resources, to promote adaptation and new marine protected areas. The European Union will: strengthen the suppo rt for the development and implementation of Nationally Determined Contributions and National Adaptation Plans in EU partner countries and mainstream conflict-sensitive, anticipatory and preventive climate resilience and preparedness in relevant EU policie s and instruments for external action; intensify and broaden adaptation support to local authorities in EU partner countries and develop regional programmes, including for countries in the EU Southern and Eastern neighbourhoods, and in candidate countries and potential candidates; include climate change considerations in the future agreement on the conservation and sustainable use of marine biodiversity of areas beyond national jurisdiction. Scaling up international finance to build climate resilience It is crucial to identify new and innovative financial resources for adaptation and resilience , particularly for LDCs and SIDS. Globally, around 93% of public and private sector finance for climate action flows to mitigation . Funding for climate adaptation a veraged some EUR 25 billion a year in 2017 but needs are estimated to be ten-fold . The EU and its Member States increased their overall climate finance support to third countries by 7.4% in 2019, amounting to reach EUR 21.9 billion, 52% of which was spent on helping EU partners adapt to climate change . Providing a high share of climate finance within EU international cooperation, and specifically towards adaptation, has earned the EU international praise, and it is important to maintain in the future. The Commission will aim to scale up resources and further mobilise larger-scale adaptation finance, including through innovative mechanisms such as the European Fund for Sustainable Development Plus (EFSD+), leveraging resources in bilateral channels and thro ugh the EU Member States. The EU will provide targeted support to partner countries to help unlock existing and new financial resources towards climate adaptation. This includes supporting partner countries in accessing climate finance from international s ources, such as the Green Climate Fund and the Adaptation Fund, and collaborating with multilateral development banks, financial institutions and the private sector. Particular attention is needed to ensure that financial resources reach the most vulnerabl e communities in developing countries, such as those with a traditionally limited institutional capacity to absorb international financial resources, particularly in fragile and conflict-affected countries. To boost funding for international climate-relate d disaster risk management, the EU will promote the use of financing instruments. These include insurance of public assets, contingency funds and credit lines, and sovereign or private insurance. The EU will also seek to promote the climate proofing of exi sting and new investments, starting with those receiving EU financial support. The European Union will: aim to increase international climate finance for adaptation through the EU instruments for external action and by leveraging private sector investments ; promote the design and implementation of disaster risk finance strategies to increase macroeconomic climate resilience in partner countries; support partner countries in the design of policies and incentives to promote climate resilient investment, inclu ding in nature-based solutions; enhance the climate proofing of all EU external investments and actions. Strengthen global engagement and exchanges on adaptation The increasing momentum on adaptation will be reinforced at international level. As the strongest proponent of ambitious international action under the Paris Agreement, we will continue to answer to renewed calls for more multilateralism. This will entail working with the other Parties to the United Nations Framework Convention on Cli mate Change and the Paris Agreement to ensure that climate change adaptation, and loss and damage issues, are adequately addressed in the international negotiations. As part of this engagement, the EU will communicate adaptation plans and action under the Paris Agreement in line with the parity of importance between adaptation and mitigation. The EU is well equipped to conduct structured dialogues to share solutions, and is keen to learn from others . The EU has extensive experience in implementing adaptation policies. Through information services such as those provided by Copernicus, it could support partner countries in managing natural resources, assess climate risks and prepare adequate responses. The EU is strongly engaged in international ocean governance, observation and research, and is active in global networks such as the International Coral Reef Initiative. There are significant knowledge gaps and innovative approaches where the EU could benefit from existing experience, for instance on com munity-led and nature-based adaptation. This is of urgent relevance for outermost regions and Overseas Countries and Territories, which already face stark adaptation challenges. We will also join, support and extend global and regional adaptation-relevant initiatives, such as the All-Atlantic Ocean Research Alliance. The impacts of climate change have knock-on effects across borders and continents. Even local climate impacts have regional or global repercussions, and such transboundary climate risk can reac h Europe. For instance, the disruption of port infrastructure could hamper or even close down trade routes, both for commodities and goods, with potential cascading effects across international supply chains. To address the shared challenges of interconnec ted societies (e.g. migration, conflict, displacement), ecosystems (e.g. shared river basins, the ocean, and Polar Regions), and economies (e.g. global value chains), we will strengthen cooperation and dialogue on adaptation in our trade agreements. The European Union will: submit the EU's adaptation plans and actions under the Paris Agreement; deepen political engagement on climate change adaptation with international and regional partners, and partner countries; increase the pool of knowledge and tools on adaptation available to non-EU countries and promote adaptation in Green Alliances and partnerships. Conclusions Adaptation is a crucial component of the global response to climate change . The EU and the global community are currently underprepared for the increasing intensity, frequency and pervasiveness of climate change impacts, especially as emissions continue to rise. We must swiftly build our resilience to c limate change – moving from heightened awareness and public concern to mass action on adaptation. The stark warnings from the scientific community, the increased visibility of impacts of climate change in Europe and the recovery from the pandemic all make this a defining moment to take action on climate change and cement the current generations’ legacy to protect future ones. The new EU Adaptation Strategy paves the way for a higher ambition on climate resilience: in 2050, the EU will be a climate-resilient society, fully adapted to the unavoidable impacts of climate change . For this reason, climate change adaptation is an integral part of the European Green Deal and its external dimension, and firmly anchored in the proposed European Climate Law. The new St rategy seeks to step up action across the economy and society to bring us towards the 2050 vision for climate resilience, while increasing synergies with other policy areas such as biodiversity. We will work towards this vision by improving knowledge of cl imate impacts and adaptation solutions to manage uncertainty; by stepping up adaptation planning and climate risk assessments; by accelerating adaptation action; and by helping to strengthen climate resilience globally. The Commission will ensure that the strategy is implemented in close concert with the other elements of the European Green Deal. The Commission invites the European Parliament and the Council to endorse this strategy , and together with the Committee of Regions and the European Economic and S ocial Committee to jointly forge a climate-resilient Union. The Commission will reach out to the public, to cities, businesses, social partners and regions to encourage them to participate actively in implementing out this strategy and join forces in meeti ng the adaptation challenge. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-00606 Resolutsiooni teema: ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia Adressaat: Keskkonnaministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine - ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia (COM(2021) 82). EISi toimiku nr: 21-0442 Tähtaeg: 19.04.2021 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 26.03.2021 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 29.04.2021 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (21.04.2021) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 19.04.2021. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 11.03.2021 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 19.11/21-0442 - COM(2021) 82 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine - ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia Arvamuse andmine eelnõu kohta Keskkonnaministeeriumile vastavalt Riigikantselei 11.03.2021 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 26.03.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c6b3e9d-fdd7-4799-90f2-02f410f8f4cc Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9c6b3e9d-fdd7-4799-90f2-02f410f8f4cc?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel