Teie 04.02.2021 nr 2021-01821
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 11.03.2021 nr 1.15-5/2021/747-2
Raekoda
51003, Tartu
Vastus märgukirjale
Austatud härra Mölder
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole märgukirjaga, mis puudutas
ehitisregistrile dokumentide esitamist. Olete oma kirjas tõstatanud kaks probleemi – isikuandmeid
sisaldavate dokumentide võimalik avalikustamine ja ehitisregistris sisalduvate
projektdokumentatsiooni kui autoriõigusega kaitstavate teoste avalikustamine.
Teie poolt välja toodud seisukohad seoses isikuandmete kaitse vajaduse ja isikute sooviga enda
privaatsust ning kohati ka ärialast informatsiooni varjata on arusaadavad. Mõistagi lähtume oma
tegevuses isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Samas tuleb
indiviidide privaatsuse ja varjamise soovi kaaluda ka teiste aspektide suhtes. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi üks eesmärk on suurendada ehitussektori tootlikkust aastaks
2030 kolm korda, et jõuda vähemalt Euroopa keskmisele tasemele. Nii rahvusvahelised kui Eestis
läbi viidud uuringud (muuhulgas Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuring „Ehitusseaktori
tootlikkuse, lisandväärtse ja majandusmõju analüüs1 näitavad, et digitaliseerimine, sealhulgas
ehitusalase informatsiooni kättesaadavuse ja käideldavuse tõstmine on kriitiliselt olulised selle
eesmärgi saavutamiseks. Niisamuti on korrektne ja hõlpsasti käideldav informatsioon eluliselt
oluline avaliku raha mõistlikuks suunamiseks (prügiveo korraldamine, kanalisatsioonitrasside
rajamine, riiklikud renoveerimistoetused ja muud taolised teenused), vältimaks teenusetõrkeid
(kaablite ja torustike lõhkumine või ehitusprojektide venimine kuna puudub informatsioon maa-
aluse taristu kohta) ja hoonetest ning ehitustegevusest tekkivate ohu minimeerimiseks (näiteks on
hoone ehitusaastate põhjal on võimalik suunata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
auditeid, info eterniitkatuste kohta võimaldab planeerida jäätmestrateegiaid jne). Põhjamaade
kultuuriruumis kuulub informatsioon, mis tingimata ei kuulu varjamisele, pigem jagatavaks, et
kiirendada innovatsiooni ja maksimeerida ühiskondlikku hüve. Ehitussektoris, kus suured
majanduslikud huvid kohtuvad avaliku võimuga, on läbipaistvus ilmselgelt veel täiendav väärtus.
Seetõttu on meie andmete käsitlemise strateegia suunatud pigem maksimaalsele avatusele – välja
arvatud juhul, kui selles õigusaktidest tulenevad otsesed piirangud andmete avalikustamise osas.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis uuringu „Ehitise elukaare õigusruumi
digitaliseerimiseks kohandamine“, mille analüüsivas osas töötati läbi kehtiv ehitusseadustik (EhS)
ja selle alusel koostatud määruste põhjal tekkinud praktika ja kohtulahendid ning tehti muuhulgas
ettepanekud ka EhS kompleksseks muutmiseks. Töö esimeses osas analüüsiti muuhulgas ka
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uu
endatud.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
andmete töötlemist isikuandmete kontekstis.2
1. Isikuandmete kajastamine. Isikuandmete kaitse üldmääruse peamised printsiibid ja piirangud
isikuandmete kaitse osas on otsekohalduvad eelmainitud määrusest, mida on võimalik teatud
juhtudel riigisiseste õigusaktidega täpsustada. Nimetatud õigusaktides sätestatud piirangud
laienevad EHR-s asuvate andmete avalikustamisele ja seaduslikule töötlemisele üksnes ulatuses,
milles on tegemist isikuandmetega. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmeteks
igasugune teave, mis võimaldab füüsilist isikut otseselt kui ka kaudselt tuvastada. Eelkõige loetakse
sellisteks andmeteks nime, isikukoodi, asukohateavet, võrguidentifikaatorit või selle füüsilise isiku
füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust.
Küll aga ei riiva andmesubjekti õigusi äriregistrisse kantud andmed äriühingu juhatuse liikmete ja
osanike ees- ja perekonnanimede ning isikukoodide osas – need andmed on avalikult andmekogust
kättesaadavad ning nii IKS, ÄS kui ka AvTS kohaselt lubatud avalikustada. Andmed, mis
puudutavad eelkõige ehitisega seonduvaid tehnilisi andmeid (näiteks ehitise liik, kood, selle
otstarve vm) ei kajasta konkreetset füüsilist isikut tuvastavat informatsiooni ja seega jäävad need
andmed isikuandmete kaitse reguleerimisalast välja. Nende andmete osas on tegemist avaliku
teabega AvTS § 3 lg 1 mõttes, millele peab olema avalikkusele tagatud juurdepääs, kui ei rakendu
muud AvTS-st või teistest seadustest tulenevad juurdepääsupiirangud. Analüüsides EHR-s
sisalduvaid erinevaid andmeid, võib jõuda järeldusele, et EHR-s töödeldavad andmed ei ole
üldjuhul isikuandmed, vaid hoopis ehitist iseloomustavad andmed.
Hetkel on ehitisregistri andmebaas üles ehitatud selliselt, et ehitus- ja kasutusloa taotlustel, ehitus-
ja kasutusteatistel ning projekteerimistingimustel on isiku aadress, e-posti aadress ja telefon ning
isikukood näha üksnes taotlejatele, taotlusega seotud isikutele ja pädevale asutusele kui
menetlejale. Teistele isikutele, sealhulgas autenditud ehitisregistri kasutajatele füüsilise isiku
kontaktandmed enam nähtavad ei ole.
Lisaks sellele on ehitisregistris võimalus asutusel, kelle tegevuse tulemusena
juurdepääsupiiranguga teave tekib, tunnistada see teave asutusesiseseks kasutamiseks ning on
võimalus ka ehitisregistris seda teavet mitte kuvada. Hetkel on võimalik panna ehitisregistris
juurdepääsupiirang kõigile failidele korraga ning failipõhist lähenemist ei ole olemasolevas
ehitisregistris võimalik rakendada. Samas oleks kõigi dokumentide varjamine põhjusel, et ühes
dokumendis sisalduvad isikuandmed, kindlasti ebaproportsionaalne meede,
Hetkel toimuvad ehitisregistris arendused, mille käigus on ehitisregister üle minemas
mikroteenuste arhitektuurile, niisamuti muutub selle autoriseerimise/andmetele ligipääsu tagamise
süsteem, mis võimaldab oluliselt mõistlikumalt kui seni kasutajate ligipääsu erinevatele teenustele
ja andmetele reguleerida. Kõik teenused on plaanis üle viia 2021. aasta jooksul, teenushaaval. Nn
„uues ehitisregistris“ on võimalus faili tasemel piirangut peale panna juba arhitektuuri sisse
ehitatud. Kuna üleminek on järk-järgult, saame lõplikult lahendada selle probleemi 2021. aasta
jooksul, ehk uute teenustega on võimalik kohe piirangud peale panna. Arvestades arenduste
ajakava ja arenduste maksumust ei ole olemasolevasse ehitisregistrisse sellise teenuse sisse
ehitamine enam otstarbekas, lisaks sellele tekiksid ka koheselt registri jõudluse probleemid. Seega,
kuni andmed on vaadeldavad olemasolevas ehitisregistris, võib tõepoolest tekkida olukordi kus
isikute kontaktandmed veel näha.
Lisaks sellele oleme üle vaatamas ka õigusakte, nii näiteks jõustus 01.03.2021 majandus- ja
taristuministri 17.05.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ muudatus, mille kohaselt
tellija kontaktandmeid enam ehitusprojekti tiitellehel ei kajastata.
Juhtisite tähelepanu, et muuhulgas on EHR-is avalikult kättesaadavad ka kirjavahetused ja
notariaalsed lepingud. EhS § 15 lõigete 2 ja 3 kohaselt peavad ehitamist kajastavad dokumendid
(ehitusdokumendid) võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast
teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest.
Ehitusdokumendid on eelkõige teostusjoonised; ehituspäevik; kaetud tööde akt; töökoosolekute
protokollid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja
katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. On kaheldav, kas kirjavahetus või
2
https://www.mkm.ee/sites/default/files/i_etapi_analuus_0.pdf
2 (3)
notariaalsed dokumendid kvalifitseeruvad ehitusdokumentideks. Juhul, kui Te ikkagi peate
vajalikuks neid dokumente ehitisregistrisse üles laadida, siis tuleks isikute kontaktandmed enne
dokumendi üleslaadimist sealt kõrvaldada.
2. Autoriõigusega kaitstud teabe avalikustamine. Teabe ärisaladuseks määratlemine on olulises osas
seotud ka autoriõiguse seadusega. Ehitise elukaart silmas pidades võiks ärisaladuse küsimus
tõusetuda ennekõike projekteerimisetapis, mil projekteerija huviks võib olla enda projekti
ärisaladusena määratlemine, kuivõrd tegemist on teosega, millele tekib projekteerija autoriõigus,
samamoodi ka juba kasutamisetapis, mil projekteeritud ehitis on valminud. Autoriõigustega on
kaitstud igasugune arhitektuurne graafika, hõlmates joonistusi, eskiise, skeeme, jooniseid, plaane,
projekte, sh nende juurde kuuluvaid seletuskirjasid, programme, mudeleid, makette jmt.
Samamoodi on autoriõigusega kaitstud juba püstitatud arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed
hoonete, rajatiste, parkide ja haljasalade näol. Seega kaitseb nii koostatud ehitusprojektide ja nende
alusel ehitatud ehitiste, parkide, haljasalade jmt reprodutseerimise eest ennekõike autoriõiguse
seadus, mistõttu ehitusprojektid peaksid olema avalikkusele kättesaadavad, kuivõrd seadus
ehitusprojektidega tutvumist ei keela. Keelatud on üksnes reprodutseerimine ilma autori
nõusolekuta. Seega analüüsi3 autorite hinnangul ei esine üldjuhul eraldi vajadust kaitsmaks
ehitusprojekte lisaks ärisaladuse kaitse eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
nõustub analüüsi järeldustega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivo Jaanisoo
juhataja
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
3
samas
3 (3)