dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus märgukirjale

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. märts 2021
Viit
1.15-5/2021/747-2
Registreeritud
11. märts 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)

Failid

  • 📎1.15-52021747-2 11.03.2021 Väljaminev kiri.asice453 KB

Sisu (failidest)

Teie 04.02.2021 nr 2021-01821 Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 11.03.2021 nr 1.15-5/2021/747-2 Raekoda 51003, Tartu Vastus märgukirjale Austatud härra Mölder Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole märgukirjaga, mis puudutas ehitisregistrile dokumentide esitamist. Olete oma kirjas tõstatanud kaks probleemi – isikuandmeid sisaldavate dokumentide võimalik avalikustamine ja ehitisregistris sisalduvate projektdokumentatsiooni kui autoriõigusega kaitstavate teoste avalikustamine. Teie poolt välja toodud seisukohad seoses isikuandmete kaitse vajaduse ja isikute sooviga enda privaatsust ning kohati ka ärialast informatsiooni varjata on arusaadavad. Mõistagi lähtume oma tegevuses isikuandmete kaitse üldmäärusest ja isikuandmete kaitse seadusest. Samas tuleb indiviidide privaatsuse ja varjamise soovi kaaluda ka teiste aspektide suhtes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üks eesmärk on suurendada ehitussektori tootlikkust aastaks 2030 kolm korda, et jõuda vähemalt Euroopa keskmisele tasemele. Nii rahvusvahelised kui Eestis läbi viidud uuringud (muuhulgas Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuring „Ehitusseaktori tootlikkuse, lisandväärtse ja majandusmõju analüüs1 näitavad, et digitaliseerimine, sealhulgas ehitusalase informatsiooni kättesaadavuse ja käideldavuse tõstmine on kriitiliselt olulised selle eesmärgi saavutamiseks. Niisamuti on korrektne ja hõlpsasti käideldav informatsioon eluliselt oluline avaliku raha mõistlikuks suunamiseks (prügiveo korraldamine, kanalisatsioonitrasside rajamine, riiklikud renoveerimistoetused ja muud taolised teenused), vältimaks teenusetõrkeid (kaablite ja torustike lõhkumine või ehitusprojektide venimine kuna puudub informatsioon maa- aluse taristu kohta) ja hoonetest ning ehitustegevusest tekkivate ohu minimeerimiseks (näiteks on hoone ehitusaastate põhjal on võimalik suunata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti auditeid, info eterniitkatuste kohta võimaldab planeerida jäätmestrateegiaid jne). Põhjamaade kultuuriruumis kuulub informatsioon, mis tingimata ei kuulu varjamisele, pigem jagatavaks, et kiirendada innovatsiooni ja maksimeerida ühiskondlikku hüve. Ehitussektoris, kus suured majanduslikud huvid kohtuvad avaliku võimuga, on läbipaistvus ilmselgelt veel täiendav väärtus. Seetõttu on meie andmete käsitlemise strateegia suunatud pigem maksimaalsele avatusele – välja arvatud juhul, kui selles õigusaktidest tulenevad otsesed piirangud andmete avalikustamise osas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis uuringu „Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“, mille analüüsivas osas töötati läbi kehtiv ehitusseadustik (EhS) ja selle alusel koostatud määruste põhjal tekkinud praktika ja kohtulahendid ning tehti muuhulgas ettepanekud ka EhS kompleksseks muutmiseks. Töö esimeses osas analüüsiti muuhulgas ka 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehitussektori_tootlikkuse_lisandvaartuse_ja_majandusmoju_analuus_uu endatud.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 andmete töötlemist isikuandmete kontekstis.2 1. Isikuandmete kajastamine. Isikuandmete kaitse üldmääruse peamised printsiibid ja piirangud isikuandmete kaitse osas on otsekohalduvad eelmainitud määrusest, mida on võimalik teatud juhtudel riigisiseste õigusaktidega täpsustada. Nimetatud õigusaktides sätestatud piirangud laienevad EHR-s asuvate andmete avalikustamisele ja seaduslikule töötlemisele üksnes ulatuses, milles on tegemist isikuandmetega. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave, mis võimaldab füüsilist isikut otseselt kui ka kaudselt tuvastada. Eelkõige loetakse sellisteks andmeteks nime, isikukoodi, asukohateavet, võrguidentifikaatorit või selle füüsilise isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Küll aga ei riiva andmesubjekti õigusi äriregistrisse kantud andmed äriühingu juhatuse liikmete ja osanike ees- ja perekonnanimede ning isikukoodide osas – need andmed on avalikult andmekogust kättesaadavad ning nii IKS, ÄS kui ka AvTS kohaselt lubatud avalikustada. Andmed, mis puudutavad eelkõige ehitisega seonduvaid tehnilisi andmeid (näiteks ehitise liik, kood, selle otstarve vm) ei kajasta konkreetset füüsilist isikut tuvastavat informatsiooni ja seega jäävad need andmed isikuandmete kaitse reguleerimisalast välja. Nende andmete osas on tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõttes, millele peab olema avalikkusele tagatud juurdepääs, kui ei rakendu muud AvTS-st või teistest seadustest tulenevad juurdepääsupiirangud. Analüüsides EHR-s sisalduvaid erinevaid andmeid, võib jõuda järeldusele, et EHR-s töödeldavad andmed ei ole üldjuhul isikuandmed, vaid hoopis ehitist iseloomustavad andmed. Hetkel on ehitisregistri andmebaas üles ehitatud selliselt, et ehitus- ja kasutusloa taotlustel, ehitus- ja kasutusteatistel ning projekteerimistingimustel on isiku aadress, e-posti aadress ja telefon ning isikukood näha üksnes taotlejatele, taotlusega seotud isikutele ja pädevale asutusele kui menetlejale. Teistele isikutele, sealhulgas autenditud ehitisregistri kasutajatele füüsilise isiku kontaktandmed enam nähtavad ei ole. Lisaks sellele on ehitisregistris võimalus asutusel, kelle tegevuse tulemusena juurdepääsupiiranguga teave tekib, tunnistada see teave asutusesiseseks kasutamiseks ning on võimalus ka ehitisregistris seda teavet mitte kuvada. Hetkel on võimalik panna ehitisregistris juurdepääsupiirang kõigile failidele korraga ning failipõhist lähenemist ei ole olemasolevas ehitisregistris võimalik rakendada. Samas oleks kõigi dokumentide varjamine põhjusel, et ühes dokumendis sisalduvad isikuandmed, kindlasti ebaproportsionaalne meede, Hetkel toimuvad ehitisregistris arendused, mille käigus on ehitisregister üle minemas mikroteenuste arhitektuurile, niisamuti muutub selle autoriseerimise/andmetele ligipääsu tagamise süsteem, mis võimaldab oluliselt mõistlikumalt kui seni kasutajate ligipääsu erinevatele teenustele ja andmetele reguleerida. Kõik teenused on plaanis üle viia 2021. aasta jooksul, teenushaaval. Nn „uues ehitisregistris“ on võimalus faili tasemel piirangut peale panna juba arhitektuuri sisse ehitatud. Kuna üleminek on järk-järgult, saame lõplikult lahendada selle probleemi 2021. aasta jooksul, ehk uute teenustega on võimalik kohe piirangud peale panna. Arvestades arenduste ajakava ja arenduste maksumust ei ole olemasolevasse ehitisregistrisse sellise teenuse sisse ehitamine enam otstarbekas, lisaks sellele tekiksid ka koheselt registri jõudluse probleemid. Seega, kuni andmed on vaadeldavad olemasolevas ehitisregistris, võib tõepoolest tekkida olukordi kus isikute kontaktandmed veel näha. Lisaks sellele oleme üle vaatamas ka õigusakte, nii näiteks jõustus 01.03.2021 majandus- ja taristuministri 17.05.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ muudatus, mille kohaselt tellija kontaktandmeid enam ehitusprojekti tiitellehel ei kajastata. Juhtisite tähelepanu, et muuhulgas on EHR-is avalikult kättesaadavad ka kirjavahetused ja notariaalsed lepingud. EhS § 15 lõigete 2 ja 3 kohaselt peavad ehitamist kajastavad dokumendid (ehitusdokumendid) võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumendid on eelkõige teostusjoonised; ehituspäevik; kaetud tööde akt; töökoosolekute protokollid; muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid, paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid. On kaheldav, kas kirjavahetus või 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/i_etapi_analuus_0.pdf 2 (3) notariaalsed dokumendid kvalifitseeruvad ehitusdokumentideks. Juhul, kui Te ikkagi peate vajalikuks neid dokumente ehitisregistrisse üles laadida, siis tuleks isikute kontaktandmed enne dokumendi üleslaadimist sealt kõrvaldada. 2. Autoriõigusega kaitstud teabe avalikustamine. Teabe ärisaladuseks määratlemine on olulises osas seotud ka autoriõiguse seadusega. Ehitise elukaart silmas pidades võiks ärisaladuse küsimus tõusetuda ennekõike projekteerimisetapis, mil projekteerija huviks võib olla enda projekti ärisaladusena määratlemine, kuivõrd tegemist on teosega, millele tekib projekteerija autoriõigus, samamoodi ka juba kasutamisetapis, mil projekteeritud ehitis on valminud. Autoriõigustega on kaitstud igasugune arhitektuurne graafika, hõlmates joonistusi, eskiise, skeeme, jooniseid, plaane, projekte, sh nende juurde kuuluvaid seletuskirjasid, programme, mudeleid, makette jmt. Samamoodi on autoriõigusega kaitstud juba püstitatud arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed hoonete, rajatiste, parkide ja haljasalade näol. Seega kaitseb nii koostatud ehitusprojektide ja nende alusel ehitatud ehitiste, parkide, haljasalade jmt reprodutseerimise eest ennekõike autoriõiguse seadus, mistõttu ehitusprojektid peaksid olema avalikkusele kättesaadavad, kuivõrd seadus ehitusprojektidega tutvumist ei keela. Keelatud on üksnes reprodutseerimine ilma autori nõusolekuta. Seega analüüsi3 autorite hinnangul ei esine üldjuhul eraldi vajadust kaitsmaks ehitusprojekte lisaks ärisaladuse kaitse eesmärgil. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub analüüsi järeldustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivo Jaanisoo juhataja Ülle Reidi 625 6457 [email protected] 3 samas 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel