15.03.2021
Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti põhimäärus“ (edaspidi TTJA põhimäärus) tehtavad muudatused on seotud
ametile lisanduvate uute ülesannetega ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
(edaspidi TTJA) töö osalise ümberkorraldamisega.
Vastavalt peaministri 27. jaanuari 2021. a korraldusele nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi
juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ on ministrite pädevusvaldkonnad muutunud ja
kuna TTJA kuulub ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonda, muudab
majandus- ja taristuministri määrust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö ümberkorraldamise käigus tuuakse TTJA-
sse seni ministeeriumi vastutada olnud majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning
erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete täitmine. Vastava muudatuse aluseks on
majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise
seadused, mida muudetakse kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 1.
Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mis oma olemuselt sobivad TTJA ülesannete
koosseisu.
Seoses infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja avaliku teabe seaduse
muutmisega TTJA-le kavandatavate uute ülesannetega tehakse ka TTJA põhimääruses
vastavasisulised muudatused. Eeltoodud õigusaktidega kavandatavate uute ülesannetena
sätestatakse põhimääruses riikliku- ja haldusjärelevalve teostamine teabevaldajate poolt
veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise üle, järelevalve teostamine
veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle ning järelevalve teostamine
platvormipakkuja kohustuste järgimise üle.
Lisaks eeltoodule tehakse TTJA põhimääruses muudatusi, mis on tingitud vajadusest tõhustada
ameti töökorraldust läbi loogilisema ülesannete jaotuse. TTJA töö ümberkorraldamise
tulemusel liidetakse transpordiosakond ehitusosakonnaga, viiakse seni tarbimiskeskkonna
osakonna funktsioonide all olnud tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ja Euroopa Liidu
tarbija nõustamiskeskuse ülesanded uude eraldiseisvasse osakonda ning sideteenuste
osakonnast viiakse tarbimiskeskkonna osakonda meediateenuste tegevuslubade väljastamine ja
järelevalve.
Tervikuna muudetakse TTJA tarbimiskeskkonna osakonna nimi ettevõtluse osakonnaks ning
moodustatakse uus eraldi tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskuse osakond, mis arvestab
1
Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, Riigikogu kodulehel
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/516a06a6-e335-4347-956e-
a2d7e44af07c/Kemikaaliseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
lisanduvaid ülesandeid ja väljendab selgemalt, et TTJA laiem väärtuspõhine eesmärk on tagada
tervikuna keskkond, kus on tasakaalustatud nii ettevõtlusvabadus kui ka tarbijaõiguste kaitse.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna siseturu toimimise
talituse juhataja Andres Ruubas (e-post:
[email protected], tel: 6397662) Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ameti tugiteenuste osakonna õigusnõunik Mariann Salomets (e-post:
[email protected]; tel: 667 2037) ja õiguse valdkonna juht Illimar Pärnamägi (e-post:
[email protected]); tel: 667 2025. Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-
post:
[email protected]; tel: 625 6351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1–4 täiendatakse paragrahvi 3 punkti 2 sätestades, et infoühiskonna
tegevusvaldkond hõlmab ka küberturvalisust, veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate,
otsingumootorite, platvormidega ning veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavusega seotud
nõuete täitmise järelevalvet. Küberturvalisuse muudatus on tingitud meediateenuste valdkonna
viimisest teise osakonda ning lähitulevikus TTJA-le kavandatavatest ülesannetest, mis
seonduvad eelkõige küberturvalisuse tagamiseks suunatud raadioseadmete järelevalvega. Uued
tegevussuunad TTJA-le on järelevalve veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja
otsingumootorite, platvormipakkujate kohustuste ning teabevaldaja veebilehe ja
mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise üle.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 3 lõiget 1 punktiga 4, millega sätestatakse
TTJA-le täiendava tegevusvaldkonnana ettevõtluskeskkond. TTJA igapäevane tegevus on juba
täna tihedalt seotud ettevõtluskeskkonnaga läbi tehiskeskkonnas ohutuse tagamise, piiratud
ressursi jagamise ja tegevusõiguse andmise. Uueks tegevussuunaks saab olema ausa ja
seaduskuuleka ettevõtluskeskkonna soodustamine, sealhulgas tarbijaõiguste tagamine,
ettevõtjatele seadusest tulenevate majandustegevuse nõuete täitmise ning ettevõtjate
hoolsuskohustuse täitmise kontrollimine, majandustegevuse registri pidamine ja arendamine.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 9 punktiga 6. TTJA põhimääruse muutmise
järgselt hakkab tehnikaosakond lisaks olemasolevatele ülesannetele tegelema ka toodete, sh
ehitustoodete kontaktpunkti ülesannete täitmisega. Toodete kontaktpunktide ülesanded on
seatud järgmistes õigusaktides:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis
seaduslikult turustatavate kaupade vastastikust tunnustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 764/2008 (ELT L 91, 29.3.2019, lk 1) ja
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse
ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
89/106/EMÜ.
Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö ümberkorraldamise
tulemusena TTJA-le üleantava ülesandega, mis seondub tehnikaosakonna tooteohutuse ja
turujärelevalve funktsiooniga. Muudatuse õiguslikuks aluseks on toote nõuetele vastavuse
seaduse § 10 lõigete 2 ja 3 muudatus.2
Toodete, sh ehitustoodete kontaktpunkt jagab näiteks teavet vastastikuse tunnustamise
põhimõtte ja Euroopa Liidu vastastikuse tunnustamise määruse kohaldamise kohta, samuti
toodetele kehtestatud riigisiseste tehniliste normide kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 10 sõnastust. Muudatus on tingitud
ehitusosakonna ja transpordiosakonna liitmisest ning vajadusest täpsustada ehitusosakonna
ülesandeid.
Osakondade liitmine on tingitud asjaolust, et alates 01.04.2021 on vastavalt majandus- ja
taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine
perioodil 2014–2020“ eelnõude infosüsteemis menetluses olevale redaktsioonile (EIS toimik nr
21-0250)3 Euroopa Liidu abifondidest kaasrahastatavate arendusprojektide rakendusüksuse
ülesanded Riigi Tugiteenuste Keskusesse, misjärel transpordiosakonna ülesannete maht ja
teenistujate koosseis väheneb märkimisväärselt. Ehitusosakonnal ja transpordiosakonnal on
mitmes mõttes ühisosi nagu näiteks ehitusseadustikus sätestatud juhtudel ehitus- ja
kasutuslubade väljastamine, järelevalve teostamine ehitise kasutamise ja korrashoiu ning
kaitsevööndis tegutsemisele kehtestatud nõuete täitmise üle. Osakondade liitmise eesmärgiks
on tõsta ka suurtaristu projekti Rail Baltica projekteerimiseks ja ehitamiseks vajalike
projekteerimistingimuste ja lubade väljastamise protsessi efektiivsust läbi selle, et ühte
osakonda koondatakse nii ehitusalane kui raudteespetsiifiline kompetents. Samuti annab see
piisava paindlikkuse osakonna töö ajutiseks ümberkorraldamiseks olukorras, kus eelkõige Rail
Balticu ehitamisega seotud loamenetluste koormus hüppeliselt tõuseb.
Seoses osakondade liitmisega, nimetatakse TTJA põhimääruses ehitusosakond ümber ehitus-
ja raudteeosakonnaks ning täiendatakse vastavas osas osakonna ülesannete loetelu.
Eelnevalt nimetatud muudatuse raames täpsustatakse ka ehitusosakonna ülesandeid. Kehtivas
põhimääruses on ehitusosakonna ühe ülesandena eraldi nimetatud ehitise kasutusjärgse ohutuse
järelevalve ja ehituslubade ja kasutuslubade andmine ehitisele, mille ehitamise aluseks on riigi
eriplaneering, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitisele ning ehitisele, mille kohta ehitusloa
andmine on riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme riigiasutuse pädevuses. Tegemist
on ebatäpse sõnastusega, kuivõrd tegelikkuses on ehitusseadustikuga TTJA-le määratud
ülesannete loetelu tunduvalt laiem. Eeltoodust tulenevalt muudetakse põhimääruse § 10
sõnastust üldisemaks. Nii koondatakse praeguse sõnastuses erinevate punktide all olevad
riikliku järelevalve teostamist puudutavad ülesanded nagu hoone energiatõhususe,
energiamärgiste ja energiaauditi, ehitise kaitsevööndi jms nõuete täitmise järelevalve ühte
punkti. Eraldi ülesandena nimetatakse seaduses sätestatud juhtudel ehitus-, kasutus- ning
hoonestusloa andmine.
2
Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, Riigikogu kodulehel
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/516a06a6-e335-4347-956e-
a2d7e44af07c/Kemikaaliseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
3
Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil
2014–2020“ muutmine. Arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2d33b6e0-4e2f-4654-
bc2c-f39532c0b6b6
Eelnõu § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse § 11, mis sätestab eraldi
struktuuriüksusena transpordiosakonna. Paragrahvi 11 kehtetuks tunnistamine on seotud
punktis 4 tehtava muudatusega, mille kohaselt transpordiosakond liidetakse ehitusosakonnaga.
Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse määruse § 12, mis täiendab infoühiskonna tegevussuunal
sideosakonna ülesandeid seoses küberturvalise tagamisega. Küberturvalisuse tagamisega on
eelkõige seotud ülesanded, mis on suunatud raadioseadmete järelevalvele.
Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 12 punkt 7, mis sätestab
sideosakonna ülesandena meediateenuste osutamise tegevuslubade andmise ja meediateenuste
seaduses sätestatud nõuete täitmise järelevalve. TTJA struktuuri ja töö ümberkorraldamise
käigus viiakse nimetatud ülesanne tarbimiskeskkonna osakonda (uue nimega ettevõtluse
osakond). Kõnealust muudatust selgitatakse täpsemalt eelnõu § 1 punktiga 8 tehtava muudatuse
põhjenduse juures.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse määrust paragrahviga 121, millega luuakse tarbijate ja
ettevõtjate nõustamise osakond. Loodava osakonna ülesanneteks on tarbijate ja ettevõtjate
nõustamine, tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete täitmine, erinevate
kontaktpunktide ülesannete täitmine4, Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse
rikkumisega seotud vaidluste lahendamise süsteemi SOLVIT (Euroopa Liidu liikmesriikide
vaheline koostöövõrgustik, mis on loodud siseturu probleemide kohtuväliseks lahendamiseks)
töö korraldamine, majandustegevuse registri pidamine ja arendamine ning impordilitsentside ja
kvoodilubade väljastamine. Kui tarbijate nõustamise (sh Euroopa Liidu tarbija
nõustamiskeskus, ECC) ja tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesandeid täitis varasemalt
tarbimiskeskkonna osakond, siis ülejäänud ülesanded olid senimaani Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusel.
Tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskuse põhiülesandeks on tarbijate ja ettevõtjate nõustamine
ning tarbijaõiguste tagamine tarbijavaidluste komisjoni töö teenindamise kaudu. Tarbijate
nõustamise ja tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete eraldamine ning viimine
tarbijate ja ettevõtjate nõustamiskeskuse ülesannete alla on tingitud vajadusest eristada senisest
selgemalt nõustamisfunktsioon tarbijaõiguste alasest järelevalvest. Seetõttu on kitsalt tarbijate
nõustamisele ja nende vaidluste lahendamise teenindamisele suunatud funktsioonidele
otstarbekas eraldi struktuuriüksus moodustada..
Tulenevalt eeltoodust tegutseb TTJA strateegiliselt selgemini kahes suunas. Edaspidi on
väärtuspõhiselt võimalik selgemini eristada, kas TTJA-l tuleb astuda samme hoolsuskohustust
rikkuvate ettevõtjate suhtes või on tegemist olukorraga, mida on võimalik edukalt lahendada
tarbija ning ettevõtja nõustamise ja lepitamise abil.
Kaks struktuurselt eristatud tegevussuunda tarbijaõiguste kaitsmisel:
1) Tarbijate nõustamise suund – põhiprotsess on tarbijaõiguste tagamine tarbijavaidluste
lahendamise kaudu (tarbijavaidluste komisjoni tegevuse toetamine ja nõustamisfunktsioon).
Tegeletakse tarbijavaidluse poolte nõustamise ja lepitamisega. Siin on eeldus, et ettevõtja
motivatsioon reegleid järgida on olemas, kuid tegu on olnud kas kommunikatsioonihäire,
4
Sealhulgas OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkt. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2001. a korralduse
nr 432 „OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooni ning sellega seotud
OECD Nõukogu otsuste heakskiitmine“ punkti 2 muudetakse ning kontaktpunkti ülesande täitmine volitatakse
TTJA-le.
teadmatuse, reeglite mitmeti mõistetavusega vms. Esiplaanil on siin riigi nõustav ja lepitav
tegevus ja pooli vahendav menetlus, ilma poolte õigustesse sekkumiseta. TTJA on antud
tegevussuuna kirjeldamisel lähtunud oma 2020 kinnitatud strateegilisest põhimõttest, et riikliku
järelevalve meetmeid ei pea rakendama seal, kus ettevõtja on motiveeritud nõudeid
vabatahtlikult täitma. Sellisel juhul toimub ettevõtja juhendamine vormivabalt, sh läbi
telefoninõustamise, läbi märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise, juhendite koostamise,
samuti läbi koolitamise, seminaride, teabepäevade korraldamise vms.
2) Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna järelevalve suund – põhiprotsess on tarbijaõiguste tagamine
riikliku sekkumise kaudu (riiklik järelevalve ja süüteomenetlus). Tegeletakse olemuselt
ettevõtjatega, kes n-ö teadvalt ja korduvalt rikuvad tarbijaõigusi. Siin on eeldus, et ettevõtja
motivatsioon reegleid järgida on väike või puudub üldse. Tegevuse esiplaanil on seega riigi
juriidiline tegevus ja menetlus koos ettevõtja tegevusse sekkumisega.
Nimetatud kahe erisuunalise funktsiooni ühes osakonnas pidamine tekitab hetkel valdkonnas
strateegilise konflikti, sest ka reeglite järgimisest huvitatud ettevõtjad tajuvad, et neid
koheldakse sarnaselt nn ebausaldusväärsete ettevõtjatega. Sellise valearusaama vältimiseks
eraldatakse TTJA riikliku järelevalve üksusest tarbijate ja ettevõtjate nõustamise suund.
Strateegiline eesmärk on teisalt ka tõsta nõustamise ja proaktiivse teavituse kvaliteeti ning
vähendada seeläbi tarbijakaebuste arvu.
Tarbijavaidluste komisjon (TVK) saab pikemas perspektiivis toimida tarbijaõiguste kaitse
valdkonnas siduva konfliktilahendajana vaid tingimusel, et mõlemad pooled usaldavad TVK-d
kui professionaalset ja sõltumatut asutust. Täna on kauplejate seas tekkinud kuvand, et TVK
sisuliselt osa nö laiemas mõttes riiklikust järelevalvest, mistõttu on mudelisse sisse kirjutatud
kauplejate umbusk kehtiva süsteemi vastu. Kui TVK tööd teenindab ning selle otsuseid
valmistab ette struktuuriüksus, mille vahetu juht vastutab samaaegselt riikliku järelevalve
tegemise eest, siis võib selle all kannatada TVK töö neutraalne kuvand. TTJA juhindub
järelevalve teostamisel mh TVK otsustest, kuid vältida tuleb olukorda, kus näib, et TVK otsused
võivad olla mõjutatavad riikliku järelevalve otsustest. Praegu allub teenistuslikult TVK
sekretariaat tarbimiskeskkonna osakonnale, mille põhifunktsioon on riiklik järelevalve ja
väärteomenetlus ettevõtjate suhtes. Edaspidi selline teenistuslik alluvus puuduks ning suureneb
TVK sõltumatus (põhimääruse muudatuse jõustumise järgselt suureneb sõltumatus riiklikust
järelevalvest ka struktuuripildis), mis on ka tarbijakaitseseaduse muudatuse
väljatöötamiskavatsuse üks põhilisi eesmärke.
Vaidluste kohtuvälise lahendamisega tegeleva üksuse selgemat ning suuremat sõltumatust (sh
sõltumatust riiklikust järelevalvest) nõuab ka Euroopa Liidu direktiiv 2013/11/EL, mille
kohaselt peavad asjaomased vaidluste lahendamisega seotud üksused olema täielikus kooskõlas
sõltumatuse ja erapooletuse erinõuetega (direktiivi 2013/11/EL preambuli punktid 22, 32–34,
51 ning artiklid 1 ja 6–9).
Ühtlasi loob tehtav muudatus eelduse, et tegeleda tõhusamalt ning fokuseeritumalt probleemide
lahendamisega, mis on seoses tarbijavaidluste komisjoniga tõstatatud 29.09.2020 algatatud
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses.
Praegu toimub tarbijate nõustamine ja tarbijavaidluste lahendamine paralleelselt kahes
eraldiseisvas üksuses, milleks on TVK sekretariaat ja Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus
(ECC). Tööprotsesside kaardistus näitab, et tegu on sisuliselt ühe funktsiooniga (ECC tegeleb
Euroopa Liidu ning TVK sekretariaat Eesti ettevõtjatega), mistõttu ECC viiakse ühtsesse
tarbijate nõustamisega tegelevasse osakonda. Sarnaste funktsioonide, protsesside ja töölõikude
kokku koondamine võimaldab sarnaste ülesannete ühetaolist juhtimist, sh suuremat sünergiat
ja töökorralduse efektiivsemaks muutmist. Suuremas üksuses tekib võimalus vajadusel
omavahel sarnanevat tööd efektiivsemalt ümber jagada ning erinevaid funktsioone toetada.
Osakonna ametnike nö ristkasutuse võimaluse tekitamine on tingitud vajadusest tõsta
tarbijaõiguste alase nõustamise kvaliteeti, mitte vajadusest muuta TVK sekretariaadi ja ECC
põhifunktsioonide täitmist. Kuna ECC jääb eraldiseisva struktuuriüksusena alles, on TTJA
hinnanud struktuurimuudatuse Komisjoni poolse ECC kaasrahastamise kriteeriumidele
vastavaks.
Uute funktsioonidena lisandub seni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada
olnud majandustegevuse registri pidamine ja erinevate riiklike kontaktpunktide ülesannete
täitmine. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 muudatusega5 täidab
majandustegevuse registri vastutava töötleja ülesannet TTJA. Tegemist on ministeeriumi töö
ümberkorraldamisest tingitud muudatusega, millega tuuakse ametile üle järgmised ülesanded:
Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse rikkumisega seotud vaidluste
lahendamise süsteemi SOLVIT töö korraldamine;
OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti ülesannete täitmine;
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise siseturu infosüsteemi koordineerimine;
isikustamata andmete vaba liikumise kontaktpunkti ülesannete täitmine;
majandustegevuse registri pidamine, arendamine, haldamine ning järelevalve;
impordilitsentside ja kvoodilubade menetlemine ja väljastamine.
Eelnõu § 1 punktidega 12–15 muudetakse määruse paragrahvi 13, mis sätestab
tarbimiskeskkonna osakonna ülesanded. Muudatus on tingitud TTJA-le lisanduvatest uutest
ülesannetest ning ameti sisemise töökorralduse muutmisest, eelkõige senise tarbimiskeskkonna
osakonna funktsioonide jagamisest kahe osakonna vahel.
Kuivõrd muudatuste järgselt laieneb ka osakonna vastutusala, nimetatakse osakond ümber
ettevõtluse osakonnaks. Osakonna uus nimi „ettevõtluse osakond“ väljendab selgemalt, et
ameti ülesannete täitmise laiem strateegiline eesmärk on tagada tervikuna keskkond, kus on
tasakaalustatud nii ettevõtlusvabadus kui ka tarbijaõiguste kaitse. Samuti peegeldab uus nimi
osakonna senisega võrreldes laienevat ülesannete ringi, hõlmates endas muu hulgas
meediateenuste ning nn digiteenuste nõuetele vastavuse järelevalvet.
Osakonna põhiülesandeks jääb tarbijaõiguste tagamine riikliku sekkumise kaudu (riiklik
järelevalve ja süüteomenetlus), mis seisneb ka tarbijale kaupa või teenust pakkuvale ja müüvale
või muul viisil turustavale kauplejale kehtestatud nõuete täitmise järelevalves. Eeltoodu hulka
kuulub ka Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide täideviimise eest
vastutavaks määratud pädeva asutuse ja kontaktasutuse ülesannete täitmine.
Uue ülesandena lisandub seni Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses olnud veebilehe ja
mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise järelevalve. Kavandatava avaliku teabe
seaduse (seoses avaandmete direktiivi ülevõtmisega) eeldatav jõustumisaeg on 17.07.2021,
muudatuse kohaselt hakkab TTJA teostama teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet
nende poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel.
5
Kemikaaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, Riigikogu kodulehel
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/516a06a6-e335-4347-956e-
a2d7e44af07c/Kemikaaliseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus
Uute ülesannetena sätestatakse ka järelevalve veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja
otsingumootorite tegevuse üle, platvormipakkuja kohustuste täitmise üle ning järelevalve
teabevaldajate poolt veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmise üle.
Tegemist on infoühiskonna teenuse seaduse (infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu. Eelnõude infosüsteemi EIS eelnõu toimiku number: 20-0068) ja autoriõiguse seaduse
muutmisega (autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõude infosüsteemi EIS
eelnõu toimiku number: 20-1276), mille kavandatav jõustumise aeg on vastavalt 1.06.2021 ja
7.06.2021. Autoriõiguse seaduse eelnõu § 578 kohaselt on platvormipakkuja (nt YouTube,
Facebook) sellise infoühiskonna teenuse osutaja, mille peamine või üks peamisi eesmärke on
talletada ja teha üldsusele juurdepääsetavaks suur hulk teenuse kasutajate poolt üles laaditud
õiguste objekte, mida teenuse osutaja otsese või kaudse tulu saamise eesmärgil korrastab ja
reklaamib. Platvormipakkuja kohustused ja vastutus seoses platvormi kasutajate poolt üles
laaditava sisuga on sätestatud autoriõiguse seaduse eelnõu §-s 579.
TTJA sisemiste ümberkorralduste tulemusel lisandub osakonnale uue ülesandena seni
sideosakonnas olnud meediateenuste osutamise tegevuslubade andmine ja meediateenuste
seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamine. Meediateenuste järelevalve on
tööprotsessina osaliselt kattuv tarbimiskeskkonna osakonna poolt tehtava järelevalvega
reklaamiseaduses ja tarbijakaitseseaduses sätestatud nõuete täitmise üle. Muuhulgas kuulub ka
täna tarbimiskeskkonna osakonna ülesannete hulka meediateenuse osutamisel edastatava
reklaami üle riikliku järelevalve tegemine.
Lisaks on kavandamisel regulatsioone, mis näevad nn digipöörde raames ette TTJA-le täiesti
uusi tegutsemissuundi meediateenuste osutamise sisu ning sellega kaasnevate küsimuste osas.
Muuhulgas on kavandamisel TTJA-le riikliku järelevalve ülesande panemine nn
videojagamisplatvormide poolt autoriõiguste järgimise üle (vt 20.10.2020 algatatud
autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu).6 Tegemist on esmakordse situatsiooniga, kus
riik asuks teostama autoriõiguste üle riiklikku järelevalvet.
Tulenevalt eeltoodust on selge, et meediateenuste sisu üle teostatava järelevalve maht kasvab
oluliselt. Ühtlasi suureneb vajadus laskuda meediateenuste sisusse. Seega on kokkuvõttes
otstarbekas koondada edaspidi meediateenuste sisulise kvaliteedi (sh reklaamimeedia) ning
sellega kaasnevate tarbijate huvide järgimise üle järelevalve teostamise funktsioon ja
kompetents ühte osakonda (ettevõtluse osakonda).
Kuivõrd uued funktsioonid laiendavad võrreldes senisega tunduvalt osakonna järelevalve
sisulist ulatust, siis saab prognoosida täiendavaid õiguslikke vaidlusi. Seetõttu vajavad
nimetatud uued funktsioonid juba praegu TTJA struktuuris kõrgendatud tähelepanu.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse määruse paragrahvi 131 punktidega 9 ja 10. Punktis 9
sätestatakse TTJA tugiteenuste osakonna ülesandena personalitöö ja koolituste korraldamine
ning punktis 10 asutuse teenuste ja teabehalduse korraldamine. Tegemist on olemuselt
tugiteenustega, mille sisuline korraldamine kuulub juba täna ameti tugiteenuste osakonna
ülesannete hulka. Asutuse teenuste korraldamisel täidab tugiteenuse osakond Vabariigi
Valitsuse 25.05.2017 määrusega nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ asutuse
6
Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine). Eelnõu toimik nr 20-1276
Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8589a681-6281-
490e-8b96-205cb802075a
teenuste korraldamisele ja arendamisele ning teabehalduse korraldamisele sätestatud
ülesandeid.
Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on seotud avaliku teabe
seaduse, autoriõiguse seaduse, infoühiskonna teenuse seaduse, majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduse, toote nõuetele vastavuse seaduse, majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014.
a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“ muutmise
määruse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse asjassepuutuvate
sätete jõustumisajaga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
1) Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – mõju puudub.
2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – TTJA töökorralduslik muudatus ei oma mõju riigi
julgeolekule ja välisuhetele.
3) Mõju majandusele – TTJA töökorralduslik muudatus ei oma otsest mõju majandusele.
4) Mõju elu- ja looduskeskkonnale – mõju puudub.
5) Mõju regionaalarengule – mõju regionaalarengule puudub, kuna TTJA teeninduspunktid
jäävad samadesse kohtadesse.
6) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – otsene mõju puudub.
7) Muud otsesed või kaudsed mõjud – puuduvad.
8) Määruse muudatusega tagatakse ametisisese töökorralduse loogilisem toimimine
transpordiosakonna pädevuses oleva järelevalve valdkonnas, muutes TTJA transpordi- ja
ehitusosakonna töö efektiivsemaks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid riigieelarve vahendeid. Määruse rakendamiseks
muudetakse tarbimiskeskkonna osakonna, sideosakonna, tehnikaosakonna, ehitusosakonna ja
transpordiosakonna põhimääruseid ning koostatakse uus tarbijate nõustamise osakonna
põhimäärus. Samuti muudetakse vastavate osakondade teenistujate ametijuhendeid, mis tagavad
osakondade töö efektiivsema toimimise.
Tarbimiskeskkonna osakonna ja kolme talituse asemel luuakse kaks osakonda. Kaotatakse ära
transpordiosakond, mille funktsioonid viiakse ehitusosakonna alla. Seega ameti
struktuuriüksuste ehk osakondade arv jääb ümberkorraldustele vaatamata samaks.
Uute ülesannete lisandumisega luuakse ametisse täiendavad teenistuskohad. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist ametile toodavate ülesannetega tuuakse ametile üle ka viis
teenistuskohta koos teenistuskohti täitvate teenistujate ja nelja teenistuja palgafondiga, ühe
teenistuja palgafondi panustab TTJA. Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete
täitmise järelevalve funktsiooni täitmiseks luuakse ametisse kaks ametikohta. Veebipõhiste
vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite järelevalve ja platvormipakkuja kohustuste
täitmise järelevalve teostamiseks vajaminevate ametikohtade täpne vajadus selgub pärast
vastavate õigusaktide jõustumist.
Antud muudatused ei nõua täiendavate riigieelarveliste vahendite eraldamist TTJA-le.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punktid 7 ja 8 jõustuvad 01.04.2021 tulenevalt majandus- ja taristuministri 3.
oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014–2020“
muutmise määruse eelnõu §-st 2 (Eelnõude infosüsteemi EIS eelnõu toimiku number: 21-0250).
Määruse § 1 punktid 5, 6 ja 10–12 jõustuvad 01.05.2021 tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19.
veebruari 2021. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ (RT I, 02.03.2021, 1)
§-st 2.
Määruse § 1 punktid 2 ja 13 jõustuvad 1.06.2021 tulenevalt infoühiskonna teenuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu §-st 2 (Eelnõude infosüsteemi EIS eelnõu toimiku number: 20-0068).
Määruse § 1 punktid 3 ja 14 jõustuvad 7.06.2021 tulenevalt autoriõiguse seaduse muutmise
seaduse eelnõu §-st 2 (Eelnõude infosüsteemi EIS eelnõu toimiku number: 20-1276)
Määruse punktide 4 ja 15 jõustamise aeg on 17.07.2021 tulenevalt avaliku teabe seaduse
muutmise eelnõu § 1.
Muus osas jõustub määrus üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõul puudub mõju väljaspoole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema
valitsemisala, mistõttu ei esitata eelnõu kooskõlastamisele.
MÄÄRUS
16.03.2021 nr 10
Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a
määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 7. detsembri 2018. a määruses nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) infoühiskond – raadiosageduste ja numeratsiooni haldus, elektroonilise side- ja
meediateenuste toimimise ning sideturu reguleerimise ja küberturvalisuse tagamine ametile
õigusaktist tulenevate ülesannete täitmise piires;“;
2) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tagamine“ sõnadega „, veebipõhise
vahendusteenuse pakkujate ja otsingumootori järelevalve“;
3) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõnade „otsingumootori“ sõnadega „,
autoriõiguse seaduse tähenduses platvormipakkuja kohustuste täitmise“;
4) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „täitmise“ sõnadega „ning teabevaldaja
veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse“;
5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) ettevõtluskeskkond – ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise kontrollimine ametile
õigusaktist tulenevate ülesannete täitmise piires ning majandustegevuse registri pidamine ja
arendamine.“;
6) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) toodete kontaktpunkti ülesannete täitmine.“;
1
7) paragrahv 10 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Ehitus- ja raudteeosakond
Ehitus- ja raudteeosakond täidab tehiskeskkonna tegevusvaldkonnas § 4 lõike 1 punktides 1–3,
5–14, 16 ja lõikes 2 sätestatud ülesandeid seoses järgnevaga:
1) ehitusseadustikuga ametile pandud ülesannete täitmine;
2) transpordi tegevusvaldkonna arendusprojektide läbiviimine;
3) raudteeseadusega ametile pandud ülesannete täitmine;
4) § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud ohutusasutuse ülesannete täitmine.“;
8) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:
„61) küberturvalisuse tagamine“;
10) paragrahvi 12 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
11) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakond
Tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakond täidab tarbimiskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna
tegevusvaldkondades järgmisi ülesandeid:
1) § 4 lõike 1 punktides 1–4, 8 ja 10–16 ning lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmine tarbijate ja
ettevõtjate nõustamiseks ning tarbijaõiguste rikkumise ennetamiseks;
2) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi ülesannete täitmine;
3) Euroopa Liidu ühtse siseturu nelja põhivabaduse rikkumisega seotud vaidluste lahendamise
süsteemi töö korraldamine;
4) Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse ülesannete täitmine;
5) OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) vastutustundliku ettevõtluse
kontaktpunkti ülesannete täitmine;
6) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise siseturu infosüsteemi koordineerimine;
7) isikustamata andmete vaba liikumise kontaktpunkti ülesannete täitmine;
8) majandustegevuse registri pidamine ja arendamine;
9) impordilitsentside ja kvoodilubade menetlemine ja väljastamine.
12) paragrahv 13 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 13. Ettevõtluse osakond
Ettevõtluse osakond täidab tarbimiskeskkonna-, ettevõtluskeskkonna- ja infoühiskonna
tegevusvaldkondades järgmisi ülesandeid:
1) § 4 lõike 1 punktides 1–12 ja 14–16 ning lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmine ettevõtjate
hoolsuskohustuse täitmise kontrollimiseks ja tarbijaõiguste kaitsmiseks;
2) Euroopa Liidu liikmesriikides tarbijate huve kaitsvate õigusaktide rakendamise eest
vastutavaks määratud pädeva asutuse ja kontaktasutuse ülesannete täitmine;
3) meediateenuste osutamise tegevuslubade andmine ja meediateenuste seaduses sätestatud
nõuete täitmise järelevalve.“;
13) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
2
„4) veebipõhise vahendusteenuse pakkuja ja otsingumootori järelevalve.“;
14) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) autoriõiguse seaduse tähenduses platvormipakkuja kohustuste täitmise järelevalve.“;
15) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) teabevaldaja veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse järelevalve.“;
16) paragrahvi 131 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) personalitöö ja koolituste korraldamine;
10) asutuse teenuste ja teabehalduse korraldamine.“.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punktid 7 ja 8 jõustuvad 1. aprillil 2021. a.
(2) Määruse § 1 punktid 5, 6 ja 10–12 jõustuvad 1. mail 2021. a.
(3) Määruse § 1 punktid 2 ja 13 jõustuvad 1. juuni 2021. a.
(4) Määruse § 1 punktid 3 ja 14 jõustuvad 7. juuni 2021. a.
(5) Määruse § 1 punktid 4 ja15 jõustuvad avaliku teabe seaduse § 533 lõike 1 jõustumisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
3