dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rohevõrgustiku toimivuse tagamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. märts 2021
Viit
1.10-17/2021/1659-1
Registreeritud
15. märts 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Transpordiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Indrek Gailan (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. aprill 2021

Failid

  • 📎7.1-2216249-1 12.03.2021 Väljaminev kiri.asice224 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Teie 19.08.2020 nr 15-4/5331-2 Keskkonnaministeerium Meie 12.03.2021 nr 7.1-2/21/6249-1 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rohevõrgustiku toimivuse tagamine Austatud ministeeriumite esindajad Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet, edaspidi „amet“) tegi 24.07.2020 kirjaga nr 15- 2/20/34494-1 Rahandusministeeriumile pöördumise leida lahendus rohelise võrgustiku toimivuse tagamiseks konfliktkohtades transpordiinfrastruktuuriga. Keskkonnamõju hindamiste alusel tehtavad jõupingutused leevendusmeetmete rakendamisel (eritasandiliste läbipääsude rajamine) kipuvad tühja jooksma puuduliku planeerimise tõttu rajatisi ümbritsevatel aladel. Eestis on hetkel rajatud neli ökodukti, millest kahe esimese puhul on toimunud piirnevalt ebasobivaid raieid, mis tõenäoliselt on vähendanud rajatiste kasutusele võttu ja kasutamist ulukite poolt, eeskätt kõrgpuistuga seotud ja pelglikemate liikide osas. Kose valla üldplaneeringu koostamise näitel (Kose valla territooriumil paikneb neljast olemasolevast ökoduktist kolm) püüdis amet seada üldplaneeringus maakasutustingimusi, mis säilitaks metsalist sidusust ökoduktide suudmealadel ja soodustaks rajatiste sagedamat kasutust metsloomade poolt. Avalikustamisele suunatud üldplaneeringu lahenduses moodustati ökoduktidele 500 m ulatuses piiranguvöönd, arvestatuna rajatise keskpunktist, kuid vööndile ei kehtestatud selgeid maakasutustingimusi, mistõttu jäi amet lahenduse osas eriarvamusele. Avalikustamisele järgnenud järelevalvemenetluses toimus osapoolte ärakuulamine 10.02.2021 Rahandusministeeriumis. Ärakuulamisel lepiti kokku Kose valla ja Transpordiameti koostöö jätkamises mõlemale osapoolele sobiva lahenduse leidmiseks. Sisulise lahenduse osas tunnistati sobivaks piiranguvööndi ulatus 500 m arvestatuna rajatise keskpunktist ning määrati tingimus raielubade andmisele, kooskõlastada need eelnevalt Transpordiametiga. Transpordiamet on ärakuulamise järgselt analüüsinud kohapeal sündinud kokkuleppeid ning jõudnud järeldusele, et temaatika vajab Kose valla üldplaneeringu ülest käsitlust ning põhimõttelist terviklahendust, mille otsingule asusime 24.07.2020 pöördumisega. Küsimus on ennekõike ametkondlikes vastutusalades ning pädevustes. Rohelise võrgustiku toimivuse tagamine ei ole Transpordiameti põhikirjajärgne vastutusala ning amet ei saa olla pädevaks asutuseks teerajatisega piirnevatel aladel maakasutuse piiramisel või suunamisel enamal määral, kui talle on seadusega Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 antud teekaitse vööndi ulatuses ja mahus, mis seondub tee ohutu kasutamise ja toimimisega, mitte rohevõrgustikuga. Nagu oma 24.07.2020 kirjas nr 15-2/20/34494-1 viitasime, on rohelise võrgustiku toimivuse kaitse Eestis nõrgalt korraldatud, kuid kehtiva PlanS alusel on siiski võimalik KOV tasandil läbi KOV üldplaneeringute kaitset korraldada - PlanS § 75 lõige 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne mh rohevõrgustiku toimivust tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Paraku on praktika näidanud, et kohalikud omavalitsused ei ole motiveeritud rohevõrgustiku toimivuseks vajalikke tingimusi seadma. Kose ÜP lahenduse osas, kus kokkuleppe kohaselt ökodukti piiranguvööndis antavad raieload tuleb kooskõlastada Transpordiametiga, on oluline süsteemne ebakõla – rohevõrgustiku kaitse kohustus on pandud leevendusmeetmerajatise (ökodukt) omanikule ja mitte sellele, kelle roll on või peaks olema rohevõrgustiku kaitse. Eesti kõige suurema infrastruktuuriprojekti Rail Baltic raames on kavandatud rajada üle 20 ökodukti, mille osas on kavandatud seada keskkonnamõju hindamise aruandes tingimus keelata rajatiste piiranguvööndis (samuti 500 m arvestatuna keskpunktist) lageraied tervikuna ning lubada muid raieid nii, et säilib funktsionaalne kõrgpuistu ja metsaelupaikade sidusus. Raietega ei tohi katkestada ühegi liigi liikumiskoridori sidusust üle ökodukti kahel pool transporditaristut olevate elupaikade vahel. Läbi arutamist ja otsustamist vajavad mitmed küsimused - kes jõustab ja tagab nende piirangute täitmise? Kas Rail Baltic ökoduktide osas peaks nõusolekuid andma hakkama analoogselt rajatise omanik? Transpordiametil puudub pädevus hinnata raietegevuse mõju rohevõrgustiku ja selle võtmeelementide (läbipääsud) toimivusele. See eeldaks igakordset eksperthinnangute tellimist, mis on aja- ja ressursimahukas ning pikendaks oluliselt metsateatiste menetlemisele kuluvat aega. Maakasutuse ning raietegevuse suunamine ei kuulu ei Transpordiameti pädevusse ega põhimäärusega määratud ülesannete hulka. Rohevõrgustiku olemasolu ja selle toimivus on selgelt riiklik huvi (esmane planeerimine maakonnaplaneeringutes, rohevõrgustiku planeerimise juhise koostamine jne) ning riigil tervikuna on olemas pädevus hinnata võrgustiku toimivust ja ka erinevat tegevuste mõju sellele. Sellist pädevus ei ole Transpordiametil. Lähiaastatel investeeritakse rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks infrastruktuuriprojektides suurusjärgus 50 miljonit eurot ning see investeering transpordi- ja rohevõrgustiku toimivusse vajab riiklikku regulatsiooni ja vastutajat. Praegu on killustatud nii huvitatud isiku vaade (Transpordiamet ja Rail Baltic), regulatsioon (erinevates üldplaneeringutes määratud maakasutustingimused) kui ka järelevalve (KOV-ide erinev valmisolek seatud tingimuste eest seismisel). Tuginedes eeltoodule soovime ministeeriumide kiiret ja jõulist koostööd rohevõrgustikuga seotud probleemidele lahenduste otsimiseks ja rakendamiseks. Vaja on leida vastutav institutsioon ja tagada selle tõhus tegutsemine edaspidisel rohevõrgustiku sidususe kaitsel ja arendamisel. Vastasel juhul eksisteerib sidus rohevõrgustik üksnes paberil, aga mitte looduses. Seda hoolimata asjaolust, et riik läbi infrastruktuuriobjektide rajamise on teinud ja jätkab märkimisväärseid pingutusi ja kulutusi võrgustiku sidususe tagamiseks ulukirajatiste ehitamise näol. Rohevõrgustiku toimivuse tagamine on väga oluline meie ökoduktide ja muude läbipääsude seisukohast. Transpordiamet seirab rajatiste kasutatavust ning kui ilmneb, et see on järjepidevalt (objekt objekti järel) häiritud piirneva mittetoetava maakasutuse tõttu, on meil väga keeruline põhjendada ka edaspidiseid investeeringuid rohevõrgustiku toimivusse või leida motivatsiooni meetmete rakendamiseks. Kahju saavad kokkuvõttes nii loodus kui riik. Lugupidamisega 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Villu Lükk 6119368 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel