Rahandusministeerium
[email protected] Teie 19.08.2020 nr 15-4/5331-2
Keskkonnaministeerium Meie 12.03.2021 nr 7.1-2/21/6249-1
[email protected]
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Rohevõrgustiku toimivuse tagamine
Austatud ministeeriumite esindajad
Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet, edaspidi „amet“) tegi 24.07.2020 kirjaga nr 15-
2/20/34494-1 Rahandusministeeriumile pöördumise leida lahendus rohelise võrgustiku toimivuse
tagamiseks konfliktkohtades transpordiinfrastruktuuriga. Keskkonnamõju hindamiste alusel
tehtavad jõupingutused leevendusmeetmete rakendamisel (eritasandiliste läbipääsude rajamine)
kipuvad tühja jooksma puuduliku planeerimise tõttu rajatisi ümbritsevatel aladel. Eestis on hetkel
rajatud neli ökodukti, millest kahe esimese puhul on toimunud piirnevalt ebasobivaid raieid, mis
tõenäoliselt on vähendanud rajatiste kasutusele võttu ja kasutamist ulukite poolt, eeskätt
kõrgpuistuga seotud ja pelglikemate liikide osas.
Kose valla üldplaneeringu koostamise näitel (Kose valla territooriumil paikneb neljast
olemasolevast ökoduktist kolm) püüdis amet seada üldplaneeringus maakasutustingimusi, mis
säilitaks metsalist sidusust ökoduktide suudmealadel ja soodustaks rajatiste sagedamat kasutust
metsloomade poolt. Avalikustamisele suunatud üldplaneeringu lahenduses moodustati
ökoduktidele 500 m ulatuses piiranguvöönd, arvestatuna rajatise keskpunktist, kuid vööndile ei
kehtestatud selgeid maakasutustingimusi, mistõttu jäi amet lahenduse osas eriarvamusele.
Avalikustamisele järgnenud järelevalvemenetluses toimus osapoolte ärakuulamine 10.02.2021
Rahandusministeeriumis. Ärakuulamisel lepiti kokku Kose valla ja Transpordiameti koostöö
jätkamises mõlemale osapoolele sobiva lahenduse leidmiseks. Sisulise lahenduse osas tunnistati
sobivaks piiranguvööndi ulatus 500 m arvestatuna rajatise keskpunktist ning määrati tingimus
raielubade andmisele, kooskõlastada need eelnevalt Transpordiametiga.
Transpordiamet on ärakuulamise järgselt analüüsinud kohapeal sündinud kokkuleppeid ning
jõudnud järeldusele, et temaatika vajab Kose valla üldplaneeringu ülest käsitlust ning põhimõttelist
terviklahendust, mille otsingule asusime 24.07.2020 pöördumisega. Küsimus on ennekõike
ametkondlikes vastutusalades ning pädevustes. Rohelise võrgustiku toimivuse tagamine ei ole
Transpordiameti põhikirjajärgne vastutusala ning amet ei saa olla pädevaks asutuseks teerajatisega
piirnevatel aladel maakasutuse piiramisel või suunamisel enamal määral, kui talle on seadusega
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
antud teekaitse vööndi ulatuses ja mahus, mis seondub tee ohutu kasutamise ja toimimisega, mitte
rohevõrgustikuga.
Nagu oma 24.07.2020 kirjas nr 15-2/20/34494-1 viitasime, on rohelise võrgustiku toimivuse kaitse
Eestis nõrgalt korraldatud, kuid kehtiva PlanS alusel on siiski võimalik KOV tasandil läbi KOV
üldplaneeringute kaitset korraldada - PlanS § 75 lõige 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu
ülesanne mh rohevõrgustiku toimivust tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate
kitsenduste määramine. Paraku on praktika näidanud, et kohalikud omavalitsused ei ole
motiveeritud rohevõrgustiku toimivuseks vajalikke tingimusi seadma.
Kose ÜP lahenduse osas, kus kokkuleppe kohaselt ökodukti piiranguvööndis antavad raieload
tuleb kooskõlastada Transpordiametiga, on oluline süsteemne ebakõla – rohevõrgustiku kaitse
kohustus on pandud leevendusmeetmerajatise (ökodukt) omanikule ja mitte sellele, kelle roll on
või peaks olema rohevõrgustiku kaitse. Eesti kõige suurema infrastruktuuriprojekti Rail Baltic
raames on kavandatud rajada üle 20 ökodukti, mille osas on kavandatud seada keskkonnamõju
hindamise aruandes tingimus keelata rajatiste piiranguvööndis (samuti 500 m arvestatuna
keskpunktist) lageraied tervikuna ning lubada muid raieid nii, et säilib funktsionaalne kõrgpuistu
ja metsaelupaikade sidusus. Raietega ei tohi katkestada ühegi liigi liikumiskoridori sidusust üle
ökodukti kahel pool transporditaristut olevate elupaikade vahel. Läbi arutamist ja otsustamist
vajavad mitmed küsimused - kes jõustab ja tagab nende piirangute täitmise? Kas Rail Baltic
ökoduktide osas peaks nõusolekuid andma hakkama analoogselt rajatise omanik?
Transpordiametil puudub pädevus hinnata raietegevuse mõju rohevõrgustiku ja selle
võtmeelementide (läbipääsud) toimivusele. See eeldaks igakordset eksperthinnangute tellimist,
mis on aja- ja ressursimahukas ning pikendaks oluliselt metsateatiste menetlemisele kuluvat aega.
Maakasutuse ning raietegevuse suunamine ei kuulu ei Transpordiameti pädevusse ega
põhimäärusega määratud ülesannete hulka. Rohevõrgustiku olemasolu ja selle toimivus on selgelt
riiklik huvi (esmane planeerimine maakonnaplaneeringutes, rohevõrgustiku planeerimise juhise
koostamine jne) ning riigil tervikuna on olemas pädevus hinnata võrgustiku toimivust ja ka
erinevat tegevuste mõju sellele. Sellist pädevus ei ole Transpordiametil.
Lähiaastatel investeeritakse rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks infrastruktuuriprojektides
suurusjärgus 50 miljonit eurot ning see investeering transpordi- ja rohevõrgustiku toimivusse vajab
riiklikku regulatsiooni ja vastutajat. Praegu on killustatud nii huvitatud isiku vaade
(Transpordiamet ja Rail Baltic), regulatsioon (erinevates üldplaneeringutes määratud
maakasutustingimused) kui ka järelevalve (KOV-ide erinev valmisolek seatud tingimuste eest
seismisel). Tuginedes eeltoodule soovime ministeeriumide kiiret ja jõulist koostööd
rohevõrgustikuga seotud probleemidele lahenduste otsimiseks ja rakendamiseks. Vaja on leida
vastutav institutsioon ja tagada selle tõhus tegutsemine edaspidisel rohevõrgustiku sidususe kaitsel
ja arendamisel. Vastasel juhul eksisteerib sidus rohevõrgustik üksnes paberil, aga mitte looduses.
Seda hoolimata asjaolust, et riik läbi infrastruktuuriobjektide rajamise on teinud ja jätkab
märkimisväärseid pingutusi ja kulutusi võrgustiku sidususe tagamiseks ulukirajatiste ehitamise
näol.
Rohevõrgustiku toimivuse tagamine on väga oluline meie ökoduktide ja muude läbipääsude
seisukohast. Transpordiamet seirab rajatiste kasutatavust ning kui ilmneb, et see on järjepidevalt
(objekt objekti järel) häiritud piirneva mittetoetava maakasutuse tõttu, on meil väga keeruline
põhjendada ka edaspidiseid investeeringuid rohevõrgustiku toimivusse või leida motivatsiooni
meetmete rakendamiseks. Kahju saavad kokkuvõttes nii loodus kui riik.
Lugupidamisega
2 (3)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Villu Lükk
6119368
[email protected]
3 (3)