Kriminaalmenetluse 11260101934 lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 11260101934 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14. juuli 2011. a Viljandis Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim Kriminaalasja number: 11260101934 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: E.B. Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et E.B. lõi 07.05.2011 kella 18 paiku Viljandimaal maja välisukse juures ühe korra rusikaga XX-i näopiirkonda, vastu paremat silma, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tema tervist. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada E.B. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani E.B. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Alates 2004. aasta 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.B. on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Eeltoodu põhjal võib väita, et E.B. süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Kannatanu XX soovib, et E.B. hüvitab temale kiirabi visiiditasu, so 3.20 €. E.B. kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et E.B. on toime pannud II astme kuriteo, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. E.B. on andnud nõusoleku teha 60 tundi üldkasulikku tööd ja hüvitada kannatanule tekitaud kahju 3.20 eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260101934 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) teha 60 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.01.2012. 2) hüvitada kannatanule tekitatud kahju 3.20 eurot. Tähtajaks määrata: 01.01.2012. 3. Tühistada E.B. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule. 5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maiken Mardim Prokuröri abi