Sotsiaalministeerium · 19. detsember 2019
Sisu (failidest)
Template for the PDP cost (budget) /Eelnevalt kindlaksmääratud projekti eelarvevorm
Programme /Programm: EE LOCALDEV
Project title / Projekti nimi: Increasing physical activity of schoolchildren PDP5
Project Promoter / Toetuse saaja: University of Tartu
Total project cost / Projekti eelarve: 2 703 566 €
Project grant rate /Projektitoetuse osakaal: 85%
Project duration Projekti kestus: 48 months
Number of
Unit price (€) Total cost (€) Kulu
Unit units Ühikute Type of expenditure Kulu Comments/additional information
Ühiku hind (€) (€)
Ühiku tüüp arv liik Selgitused ja kommentaarid
(b) (a) x (b)
(a)
1. DIRECT EXPENDITURES - Reg. Art. 8.2 & Art. 8.3 / 1. OTSEKULUD- Reg. Art. 8.2 & 8.3
Project management / Projekti juhtimiskulud (Activity 4)
Cost of staff assigned to the Project management, coordination, budgeting, reporting,
Project manager month 48 2 550,00 122 400,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a ethics approvals, data management, etc.
Cost of staff assigned to the Strategical planning of programme activities, development of
Programme development manager month 48 3 345,00 160 560,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a strategical relationship with partners, etc.
Travel and subsistence Transportation, daily allowances, accommodation for project
Transportation Activity 1 6 000,00 6 000,00 allowances for staff - Reg. management team (promoter, project partner, lecturers and
Art. 8.3.1.b experts).
Costs entailed by other
Includes rent for rooms and equiment necessary for the
contracts awarded by PP for
Programme management meetings meeting 8 3 000,00 24 000,00 seminar, catering, fees for lecturers, materials etc.
the purpose of carrying out
Approx 10-15 participants per seminar.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total / Kokku 1.1: 312 960,00
Activity 1: Model of Schools inviting to Move development and validation
Management and co-ordination of the development process
Cost of staff assigned to the
Manager of active lessons month 24 2 860,00 68 640,00 of active lessons, co-operation with partners to develop
project - Reg. Art. 8.3.1.a
sustainable active lessons solution.
Management and co-ordination of the development process
Cost of staff assigned to the
Manager of active recess and physical education month 24 2 860,00 68 640,00 of active recess and physical education, co-operation with
project - Reg. Art. 8.3.1.a
partners to develop sustainable solution.
Management and co-ordination of the development process
Cost of staff assigned to the
Manager of monitoring development month 24 3 080,00 73 920,00 of monitoring tools, co-operation with partners to develop
project - Reg. Art. 8.3.1.a
sustainable solution.
Cost of staff assigned to the Management and co-ordination of the development process
Manager of development of sustainable scaling up model month 24 2 550,00 61 200,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a of sustainable scaling up model, co-operation with partners.
The development, validation, testing and adjustment of new
Cost of staff assigned to the
Expert month 39 2 510,00 97 890,00 methods and tools supporting the physical activity of
project - Reg. Art. 8.3.1.a
students and schools implementing SiM programme.
The development, validation, testing and adjustment of new
Cost of staff assigned to the
Expert month 48 2 300,00 110 400,00 methods and tools supporting the physical activity of
project - Reg. Art. 8.3.1.a
students and schools implementing SiM programme.
The development, validation, testing and adjustment of new
Cost of staff assigned to the
Expert month 48 2 300,00 110 400,00 methods and tools supporting the physical activity of
project - Reg. Art. 8.3.1.a
students and schools implementing SiM programme.
Cost of staff assigned to the Carrying out supportive research activities, input to
Expert month 24 2 550,00 61 200,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a development etc.
Transportation, daily allowances, accommodation (for
Travel and subsistence project staff and partners). National and international travels
Transportation Activity 1 16 023,00 16 023,00 allowances for staff - Reg. associated with development activities.
Art. 8.3.1.b Approx 4 000 eur per year. Includes transportation costs of
Norewgian partners to Estonia.
1.1. Development and validation of materials, methods, seminars, tools etc to support the activities of schools.
5 joint seminars (3 in Estonia, 2 in Norway) which
Costs entailed by other concentrate on exchange of practices, which include costs
contracts awarded by PP for for seminar room, catering, seminar materials and
Co-creation seminars with Nordic partners meeting 5 3 500,00 17 500,00
the purpose of carrying out accommodation for Norwegian partners (2-3 nights and 4
the project - Reg. Art. 8.3.1.f persons per seminar).
Approx 10 participants per multi-day seminar.
Costs entailed by other
contracts awarded by PP for Involvement of experts of education and health.
Involvement of external experts Day 16 500,00 8 000,00
the purpose of carrying out Fees for experts and project partners
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Participation in international seminars/workshops for active No of contracts awarded by PP for
16 500,00 8 000,00 Participation fees of seminars and workshops for staff
methods participants the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Design and production of developed new materials,
contracts awarded by PP for
Creation, adaption and/or validation of materials and method Activity 1 20 000,00 20 000,00 materials necessary for development process, creation of
the purpose of carrying out
supportive videos etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
1.2. Development of model for scaling up and ensuring sustainability.
Costs entailed by other Involvement of experts of education, integration, health,
contracts awarded by PP for school management, city planning, achitecture, NGO, local
Involvement of external experts Day 80 500,00 40 000,00
the purpose of carrying out government etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f Fees for experts and project partners
Costs entailed by other Includes rent for rooms and equiment necessary for the
contracts awarded by PP for seminar, catering, fees for lecturers, materials,
Seminars for scaling up and creating regional network seminar day 16 2 000,00 32 000,00
the purpose of carrying out accommodation, etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f Approx 10 participants per seminar.
1.3. Research and development supporting the development process of Schools Inviting to Move model
Costs entailed by other
Online tool(s) and/or technical solution(s) for monitoring and contracts awarded by PP for
Activity 1 15 000,00 15 000,00 Programming and testing of online feedback tool
feedback the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other
Research and monitoring materials (e.g. letter of consents,
contracts awarded by PP for
Costs associated with conducting research and monitoring Activity 1 6 000,00 6 000,00 surveys, etc) and feedback, design of reports, publishing
the purpose of carrying out
results
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
-
Total / Kokku 1.2: 814 813,00
Activity 2: Schools inviting to Move model implementation
Management and co-ordination of the development process
Cost of staff assigned to the
Manager of active lessons month 12 2 860,00 34 320,00 of active lessons, co-operation with partners to develop
project - Reg. Art. 8.3.1.a
sustainable active lessons solution.
Management and co-ordination of the development process
Cost of staff assigned to the
Manager of active recess and physical education month 12 2 860,00 34 320,00 of active recess and physical education, co-operation with
project - Reg. Art. 8.3.1.a
partners to develop sustainable solution.
Management and co-ordination of network and network
Cost of staff assigned to the
Network manager month 24 2 620,00 62 880,00 activities, organising and carrying out network seminars and
project - Reg. Art. 8.3.1.a
trainings, councelling of schools etc.
Monitoring of network and network acticities, carrying out
Cost of staff assigned to the
Manager of monitoring month 24 3 080,00 73 920,00 supportive research activities, feedback to school, input to
project - Reg. Art. 8.3.1.a
development etc.
Cost of staff assigned to the Counselling of schools, organising and carrying out network
Expert month 48 2 490,00 119 520,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a seminars and trainings to implement the model etc.
Cost of staff assigned to the Counselling of schools, organising and carrying out network
Expert month 48 2 300,00 110 400,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a seminars and trainings to implement the model etc.
Cost of staff assigned to the Counselling of schools, organising and carrying out network
Expert month 48 2 300,00 110 400,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a seminars and trainings to implement the model etc.
Monitoring of network and network acticities, carrying out
Cost of staff assigned to the
Expert month 24 2 550,00 61 200,00 supportive research activities, feedback to school, input to
project - Reg. Art. 8.3.1.a
development etc.
Travel and subsistence
Transportation, daily allowances, accommodation (for
Transportation Activity 1 28 000,00 30 000,00 allowances for staff - Reg.
project staff and partners).
Art. 8.3.1.b
Costs entailed by other
contracts awarded by PP for
External lecturers and regional co-ordinators Day 500 300,00 150 000,00 Fees for external lecturers and regional co-ordinators
the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
2.1 Seminars, meetings, trainings etc for network schools
At least 6 regional seminars for adjoning and already
Costs entailed by other
participating schools every year. Approx 45 participants per
contracts awarded by PP for
Start-up seminars Seminar 24 1 000,00 24 000,00 seminar.
the purpose of carrying out
Includes rent for rooms and equiment necessary for the
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
seminars, catering, lecturing fees, materials etc.
Costs entailed by other
contracts awarded by PP for Approx 10 participants per seminar.
Regional group councelling/networking seminars workshop 95 100,00 9 500,00
the purpose of carrying out Catering, transportation, room etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs entailed by other Approx 120 participants per seminar.
contracts awarded by PP for Includes rent for rooms and equiment necessary for the
Networking seminar/forum Forum 3 12 000,00 36 000,00
the purpose of carrying out seminars, catering, accommodations, transportation,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f lecturing fees, materials etc.
Costs entailed by other Approx 26 participants per seminar.
contracts awarded by PP for Includes rent for rooms and equiment necessary for the
Seminars for active methods seminar day 100 800,00 80 000,00
the purpose of carrying out seminars, catering, accommodations, transportation,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f lecturing fees, materials etc.
Costs entailed by other Approx 100 participants per seminar.
contracts awarded by PP for Includes rent for rooms and equiment necessary for the
Meeting for school management meeting 2 11 500,00 23 000,00
the purpose of carrying out seminars, catering, accommodation, transportation,
the project - Reg. Art. 8.3.1.f lecturing fees, materials etc.
2.2. Monitoring changes in network schools
Costs entailed by other
Preparation of research and monitoring materials (e.g.
contracts awarded by PP for
Costs associated with conducting research and monitoring Activity 1 4 000,00 4 000,00 surveys, etc) and feedback, design of reports, publishing
the purpose of carrying out
results
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Total / Kokku 1.3: 963 460,00
Activity 3: Dissemination
Cost of staff assigned to the Co-ordination of dissemination process, communication of
Dissemination and Communication Manager month 10 3 345,00 33 450,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a project activities and results
Cost of staff assigned to the Co-ordination of dissemination process, communication of
Expert (strategic communication) month 48 2 550,00 122 400,00
project - Reg. Art. 8.3.1.a project activities and results
Cost of staff assigned to the
Expert (dissemination and communication) month 36 2 410,00 86 760,00 Communication of project activities and results.
project - Reg. Art. 8.3.1.a
Travel and subsistence Transportation, daily allowances, accommodation for project
Transportation Activity 1 20 000,00 20 000,00 allowances for staff - Reg. promoter, project partner, lecturers and experts. Travels
Art. 8.3.1.b associated with dissemination with project activities.
Costs arising directly from
requirements imposed by the Includes rent for rooms and equiment necessary for the
Final conference conference 1 30 000,00 30 000,00
project contract - Reg. Art. conference, catering, lecturing fees, materials etc.
8.3.1.g
Promotional items and non-financial awards for best
Costs entailed by other
practices (will be developed during process based on
contracts awarded by PP for
Awarding the best practices in network Activity 1 12 000,00 12 000,00 feedback of the target group).
the purpose of carrying out
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Increasing the visibility of the program for example through
Costs entailed by other media coverage, promotion materials, bank of ideas etc. A
contracts awarded by PP for separate project webpage will be made in Estonian and
Dissemination materials for general public and teachers Activity 1 30 000,00 30 000,00
the purpose of carrying out English to disseminate the project activities. This page will be
the project - Reg. Art. 8.3.1.f linked with existing Schools in Motion webpage at
www.liikumakutsuvkool.ee
Costs entailed by other
publishing of research materials (open access publication
contracts awarded by PP for
Accademic dissemination of project results Activity 1 10 000,00 10 000,00 cost), attendace of scientific conferences, participation in
the purpose of carrying out
international networks etc.
the project - Reg. Art. 8.3.1.f
-
Total / Kokku 1.5: 344 610,00
Total / Kokku 1: 2 435 843,00
2. INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 / 2. KAUDSED KULUD - Reg. Art. 8.5
Total / Kokku 2: 267 723,00
TOTAL PDP COST / PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD KOKKU (1 + 2): 2 703 566,00
Total project management cost / Projekti juhtimiskulud kokku (€): 312 960,00
Total output related cost / Projekti sistuegevuste kulu kokku (€): 2 122 883,00
Activity 1: Activity 2: Schools
Output / Activity Management
Model inviting to Move TOTAL ELIGIBLE BUDGET HEADING COSTS ABIKÕLBLIKUD
/ Tegevus cost - Activity 3: Dissemination
development model KULUD KULULIIKIDE KAUPA
Budget Heading / Kulu liik Juhtimiskulud
and validation implementation
Cost of staff assigned to the project - Reg. Art. 8.3.1.a 282 960,00 652 290,00 606 960,00 - 242 610,00 1 784 820,00
Travel and subsistence allowances for staff - Reg. Art. 8.3.1.b 6 000,00 16 023,00 30 000,00 - 20 000,00 72 023,00
Depreciation value for new or second hand equipment
- - - - - -
purchased - Reg. Art. 8.2.4
Cost of new or second hand equipment - Reg. Art. 8.3.1.c &
- - - - - -
Art. 8.3.2
Purchase of land and real estate - Reg. Art. 8.3.1.d & Art. 8.6 - - - - - -
Costs of consumables and supplies - Reg. Art. 8.3.1.e - - - - - -
Costs entailed by other contracts awarded by PP for the
24 000,00 146 500,00 326 500,00 - 52 000,00 549 000,00
purpose of carrying out the project - Reg. Art. 8.3.1.f
Costs arising directly from requirements imposed by the
- - - - 30 000,00 30 000,00
project contract - Reg. Art. 8.3.1.g
INDIRECT COSTS - Reg. Art. 8.5 / KAUDSED KULUD 267 723,00
TOTAL ELIGIBLE COSTS / ABIKÕLBLIKUD KULUD KOKKU 312 960,00 814 813,00 963 460,00 - 344 610,00 2 703 566,00
% TOTAL PDP COSTS / % KULUDE OSAKAAL 12% 30% 36% 0% 13% 100%
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“
Lisa 2
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
Increasing physical activity of schoolchildren
Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine
Projekti elluviimise periood
48 kuud (01.01.2020-31.12.2023)
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija
Tartu Ülikool
Projekti partner(id)
University of South-Eastern Norway
SISUKORD
1. PROJEKTIKIRJELDUS ....................................................................................................................................... 4
1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4
1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................. 10
1.3 PROJEKTI EESMÄRK ........................................................................................................................................................... 10
1.4 PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................... 11
1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ...................................................................................................................................... 12
1.6 PROJEKTI EELARVE ............................................................................................................................................................ 13
1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD......................................................................................................................... 13
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................... 15
3. INDIKAATORID .................................................................................................................................................. 26
4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................. 28
5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ..................................................................................................................... 30
6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ......................................................................................... 32
7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ...................................................................... 33
8. LISAD ...................................................................................................................................................................... 36
2
Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ kirjeldus on koostatud Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the
implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–
2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut.
MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES
LKK – Liikuma Kutsuv Kool
TR – töörühm
3
1. Projektikirjeldus
1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega
Projekti eesmärgid ja tegevused on kooskõlas mitmete riiklike arengukavade ja strateegiliste
arengusuundadega.
Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 1
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA) strateegiliseks üldeesmärgiks on tervena
elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.
Arengukava strateegilised arendussuunad näevad ette: sotsiaalse sidususe ja võrdsete
võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava elu-, töö-
ja õpikeskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkuse kindlustamist.
Käesolev projekt aitab RTA eesmärkide saavutamisele kaasa järgnevalt:
- „AE1 Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud.“
Projekti panus: projekt loob võrdsed võimalused koolidele sõltumata kooli tüübist, regionaalsest
asukohast või kooli õppekeelest liitumiseks projekti tegevustega laste ja noorte liikumisaktiivsuse
suurendamiseks ning istumisaja vähendamiseks vähendades sellega ebavõrdsust tervises.
Projektiga liitunud koolide võrgustiku tegevused toetavad nii eri piirkondade kui mitte-eesti
emakeelega õpetajaskonna ja õpilaste suhtlemist teiste koolidega suurendades sidusust
ühiskonnas Lisaks toetavad mitmed projekti tegevused (nt aktiivsed õpimeetodid nagu erinevad
grupitööd jms, mängujuhtide poolt läbi viidud aktiivsed vahetunnid jms) õpilaste ja õpetajate
omavahelisi suhteid ning sotsiaalset sidusust ka koolisiseselt Lisaks õpilastele toetatakse
projektitegevuste raames ka koolitöötajate liikumisaktiivsust.
- „AE2 Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumine on
vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu.“
Projekti panus: Vaimset tervist ning tervise enesehinnangut mõjutab kindlasti koolirõõm, mis
programmi pilootuuringu kohaselt liikuma kutsuva kooli põhimõtteid rakendavates koolides
suureneb ning kooliväsimus väheneb. Liikumistegevused koolipäeva jooksul aitavad kaasa
vaimse väsimuse vähenemisele ja stressiga toimetulemisele toetades sellega laste vaimset
tervist.
- „AE3 Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.“
Projekti panus: Uuringute kohaselt on istumisaeg eraldi terviseriski tegur. Liikuma Kutsuva Kooli
põhimõtteid järgivates koolides luuakse nii töötajatele kui ka õpilastele liikumisvõimalusi ning
keskendutakse istumisaja vähendamisele, misläbi vähenevad ka vähesest liikumisest ning pikast
järjestikkusest istumisest tingitud terviseriskid.
- „AE4 Rahvastiku kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja
riskikäitumine on vähenenud.“
Projekti panus: Programmiga liitunud koolides luuakse koolikultuur, mis toetab töötajate ja
õpilaste koolis veedetud aja liikumisaktiivsust. Seniste uuringute kohaselt aitab koolipäeva
suurem liikumisaktiivsuse tase tõsta kogu päeva liikumisaktiivsust.
1
Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf
4
Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 2
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on: 1) Eesti inimeste eeldatav eluiga ja
tervena elatud aastate arv kasvavad; 2) tervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui
eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta;
3) ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb. Arengukava
elluviimisel toetutakse järgmistele põhimõtetele: tervis igas poliitikas, koostöö, ebavõrdsuse
vähendamine tervises, innovaatilise lähenemise rakendamine, kogukondade kaasamine,
inimkesksus, tõenduspõhisus, elukaarepõhine lähenemine.
Käesolev projekt aitab RTA eesmärkide täitmisele kaasa järgnevalt:
- Alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ soovitav tulemus on, et „tervist toetavad valikud on lihtsalt
kättesaadavad, neid on võimalik teha kogu elukaare jooksul oma igapäevases elukorralduses
olenemata sissetulekust, haridustasemest või elukoha piirkonnast. Antud meetme üheks
prioriteediks on „laste liikumise edendamine lasteasutustes“ ning „elanikkonna toitumis- ja
liikumisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste edendamine kogu elukaare vältel“
Projekti panus: Projekti tegevused toetavad tervislikke valikuid liikumist soodustava keskkonna
ning elukestva liikumisharjumise loomisel, mis on lihtsasti kättesaadavad kõikidele lastele
sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest, kooli õppekeelest või piirkonnast. Samuti
tõstetakse erinevate projekti tegevuste abil nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja lastevanemate
teadlikkust liikumise kasulikkuse või võimalikkuse osas.
- Alaeesmärgi „Tervist toetav keskkond“ soovitav tulemus on, et „võimalikud elukeskkonna
negatiivsed mõjud on viidud miinimumini ning elukeskkonna tervist toetavaks muutmiseks on
loodud paremad tingimused kõikides sektorites, elukeskkond pakub inimestele rahulolu ja toetab
tervislikke valikuid“.
Projekti panus: Projekti tegevused panustavad laste järjestikkuse istumisaja vähendamist
toetavasse keskkonda. Samuti toetatakse koole ja kohalikke omavalitsusi nii kooli ruumide ja
õueala ümbermõtestamisel tervist toetavamaks, kus tervislikud liikumisviisid on liikuma kutsuvad,
lihtsalt kättesaadavad ning liikumisrõõmu pakkuvad.
Elukestva õppe strateegia 2020 3 (EÕS) üldeesmärk on kõigile Eesti inimestele nende
vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada
neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Väärika
eneseteostuse eelduseks on tervis.
Projekt toetab EÕSi järgmisi alaeesmärke:
- „Muutnud õpikäsitus, mille eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava,
õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja
–liikides.“ Õpikäsitluse olulisemad muutuse suunad on seotud koostöise õppe ja autonoomia
arendamine. Efektiivsete õpikeskkondade arendamisel on rõhutatud „Vahetunnid, mis pakuvad
liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning aitavad vältida
kooliväsimust.“
Projekti panus: Liikuma Kutsuva Kooli programmi põhimõtted toetavad muutunud õpikäsituse
rakendamist koolides. Projekti tegevustes on oluline koht koosloomel, mis toob kaasa suurema
sidususe nii koolis, kogukonnas kui terves ühiskonnas. Koolide autonoomiat toetab iga kooli enda
tegevuskava väljatöötamine kujunemaks Liikuma Kutsuvaks Kooliks. Liikumisvõimalusi toetavad
vahetunnid on üks projekti fookusi.
2
Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030
3 Elukestva õppe strateegia. https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020
5
- „Digipööre elukestvas õppes, mille eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset
digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning
tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.“
Projekti panus: suurendatakse digitaalsel kujul avalikult kättesaadavaks olevate liikumist
toetavate metoodikate hulka ning tutvustatakse koolidele võimalusi digitehnoloogia ja liikumise
lõimimiseks. Samuti on oluline roll liikumist toetava õpikogukonna kujunemisel ja koolide
suhtlemise soodustamisel digilahendustel, näit. sotsiaalmeedia võimalustel
Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 4 on sätestatud Eesti spordipoliitika visioon ja
üleriigiline eesmärk, mille kohaselt vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline
tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav
elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea
pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning suurenev
roll eestimaalaste elujõu edendamisel ja terviseseisundi parandamisel, haiguste ennetamisel
ning laste ja noorte tervisliku arengu toetamisel.
Projekt toetab Eesti spordipoliitika põhialuste järgmisi arengusuundi:
- Valdav osa elanikest liigub ja spordib, sh alasuunad
o „5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase
liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja
innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja
sportimise lõimitud õpetamiseks.“
Projekti panus: Projekti tegevused toetavad õpilaste kehalise kirjaoskuse kujunemist
ning põhioskuste omandamist koolis õpilasi kaasavate ja aktiivsete tegevuste kaudu.
Õpetajatele pakutakse koolitusi ja materjale ning avalikult kättesaadavaid meetodeid
liikumise lõimimiseks õppetöösse. Lisaks tehakse koostööd õpetajakoolituse
täiendamiseks liikumist soodustavate õppemeetodite õpetamise kaudu.
o „5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud,
teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise
ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele
korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse
ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel.“
Projekti panus: kooli töötajatele, õpilastele ja lastevanematele antakse infot liikumise
kasust vaimsele, sotsiaalsele ja kehalisele tervisele tutvustatakse erinevaid meetodeid
ning arendatakse oskusi liikumise lisamiseks koolipäeva.
o „5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist
koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav
kõigile.“
Projekti pannus: projekti tegevuste elluviimisel tehakse koostööd erinevate sihtrühmade
ja huvirühmadega leidmaks täiendavaid võimalusi laste ja noorte liikumisaktiivsuse
toetamiseks nii koolis kui ka väljaspool kooli.
o „5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi
lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav.“
4 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002
6
Projekti panus: tehakse koostööd erinevate sihtrühmade ja huvirühmadega, sh
arhitektide ja kohalike omavalitsustega toetamaks liikumisvõimaluste taristu arendamist,
et seeläbi pakkuda täiendavaid võimalusi laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks.
Muutunud õpikäsitus 5
Muutunud õpikäsituse kohaselt peetakse efektiivsete õpikeskkondade puhul oluliseks, et „õppija
huvi loomiseks ja hoidmiseks on oluline tuua õpikeskkonda ja õppeprotsessi vaheldust,…“ ning
„vahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning
aitavad vältida kooliväsimust“.
Projekti panus: Projekti tegevused on suunatud õpetajate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele
liikumise lisamiseks ainetundi, mis pakub võimaluse tuua nii õpikeskkonda kui ka õppeprotsessi
vaheldust. Lisaks tegeleb projekt aktiivsete vahetunni võimaluste välja töötamise ja
levitamisega.
Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2014-2020
„Teadmistepõhine Eesti“ 6 üheks eesmärgiks on et „teadus- ja arendustegevus toimib Eesti
ühiskonna ja majanduse huvides“.
Projekti panus: projekti tegevused tuginevad tõenduspõhistele rahvusvahelistele ja riiklikele
praktikatele. Projekti tegevuste elluviimisel on teadustegevusel oluline panus tegevuste
arendamises ning muutuste jälgimisel.
Rahvastikupoliitika põhialused 2035 7 kohaselt on Eesti rahvastikupoliitika eesmärk
„kindlustada Eesti rahvastikku kestlikkus ja areng, lähtudes selles põhiseaduslikust ülesandest
tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Projekti tegevused on seotud
mitmete tegevussuundadega:
- Valdkond 5.1 Tervisliku eluviisi edendamine, kusjuures „erilist tähelepanu pööratakse laste ja
noorte tervisekäitumise parandamisele“.
Projekti panus: Projekti tegevused on otseselt suunatud laste ja noorte tervisliku eluviisi
edendamisele.
- Valdkond 5.2 Riskikäitumise vähendamine
Projekti panus: Projekti tegevused toetavad eakaaslastega ühiseid liikumistegevusi, mida
otseselt toetab mängujuhtide koolitamine. Mängujuhtide poolt korraldatavad ühistegevused
aitavad kaasa kiusamise ja tõrjutuse vähenemisele ning pakuvad oskusi ja teadmisi aja
sisustamiseks ühiselt ja aktiivselt, aidates seeläbi vähendada noorte riskikäitumist.
- Valdkond 7.5. Ühiskonna sidususe suurendamine.
Projekti panus: projektis osalevad koolid üle Eesti ning projekti tegevuste käigus soodustatakse
koolide, sh eri õppe- ja emakeelega õpilaste ja koolitöötajate ning eri piirkondade koolide
omavahelist suhtlust, mis toetab ühiskonna sidusust.
- Valdkond 8.3. Kaasava hariduse ja õppiva eluviisi väärtustamine, kus „väärtustatakse
loomingulisust, võimaldatakse kogeda erinevaid õppetöövorme, toetatakse laste terviklikku
arengut, enesejuhtimiseoskusi, huvitegevuste ja liikumise ühildamist õppetegevusega“.
Projekti panus: Erinevad seminarid ja töötoad parandavad õpetajate oskusi ja valmisolekut
lõimida liikumist tunnitegevustega ning aitavad viija enam õppetööd klassist välja. Koole
5
Haridus- ja Teadusministeerium, https://www.hm.ee/et/opikasitus
6 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „teadmistepõhine Eesti“
https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf
7 Rahvastikupoliitika põhialused 2035 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/03/Rahvastikupoliitika-pohialused-2035-
PDF-680-kB.pdf
7
innustatakse looma võimalusi õppetööks koridorides ja õues ning toetama õpetajaid liikumise
lisamisel ainetundidesse, millega toetatakse nii loomingulisust kui võimalust kogeda eri
õppevorme ning seeläbi toetatakse liikumise ühildamist õppetegevustega.
- Valdkond 8.5. Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonna arendamine.
Projekti panus: Projekti on kaasatud kooli üle Eesti ning kõikidele kaasatud koolidele pakutakse
tuge projekti tegevuste elluviimisel ning võimalust osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel.
Selleks, et koolitused ja seminarid oleksid kättesaadavad sõltumata kooli asukohast,
korraldatakse samu koolitusi ja seminare erinevates Eesti piirkondades.
- Valdkond 8.6 Heaolu ja õnnelikud inimesed
Projekti panus: Liikumine toetab oluliselt lisaks kehalisele tervisele ja vaimset ja sotsiaalset
heaolu, mistõttu projekti liikumist toetavad tegevused mõjutavad ka projektis osalejate heaolu.
Lisaks õpilastele pööratakse tähelepanu ka koolitöötajate heaolule ning liikumisvõimalustele.
Põhikooli riiklik õppekava 8
Põhikooli riiklik õppekava toob alusväärtusena esile, et „põhihariduses toetatakse võrdsel
määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob
tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning
teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.“ Lisaks tuuakse välja, et „Põhikool korraldab õppe,
mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.“ ja „Füüsilist keskkonda kujundades
jälgib põhikool, et on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused
nii koolitundides kui ka tunniväliselt.“
Projekti panus: Liikumisaktiivsusel on oluline ja asendamatu roll lapse tervislikul arengul ning
projektitegevuste laudu luuakse enam liikumisvõimalusi kogu koolipäeva kestel: aktiivne
koolitee, aktiivne vahetund, aktiivne ainetund, aktiivne vaba aeg. Projekti tegevuste käigus
toetatakse koole liikumise lisamisel ainetundi ja vahetundi, liikumist sisaldavate huviringide,
aktiivse transpordi jt teemade osas.
Laste ja perede arengukava 2012–2020 9 eesmärk on „laste ja perede heaolu suurendamine
ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde“.
Projekt toetab arengukava järgmisi tegevussuundi:
- 1.1.2 lapsi ja peresid otseselt mõjutavate valdkondade koostöö ja arengusuundade ühtlustamine.
Projekti panus: Projekti raames kaasatakse erinevaid osapooli alates erinevate valdkondade
riigiasutustest kuni kodanikuühenduste ja eraettevõteteni loomaks jätkusuutliku Liikuma Kutsuva
Kooli mudelit, mis jõuaks iga Eesti lapseni.
- 3.1.2. lapse osaluse ja kaasatuse suurendamine indiviidi- ja ühiskonnatasandil
Projekti panus: Projekti raames innustatakse koole kaasama õpilasi liikumist toetavate
lahenduste välja töötamisse ja ellu viimisesse. Lisaks koolitatakse õpilastest mängujuhte, kes
kaasatakse aktiivselt vahetundide korraldamisese ning oskavad teadlikult sisustada aktiivseid
vahetunde vähendades sellega kiusamist ja tõrjutust.
Heaolu arengukava 2016–2023 10 üldeesmärk on „tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne
tööelu“ ning „sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem
sotsiaalne kaasatus“.
8 Põhikooli riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020
9 Laste ja perede arengukava 2012–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf
10 Heaolu arengukava 2016–2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
8
Projekti panus: tervislike eluviiside ning vajalike põhioskuste omandamine lapseeas suurendab
tervisliku eluviisi tõenäosust täiskasvanuna. Projekti tegevused toetavad erinevate
liikumisoskuste omandamist ning liikumise väärtustamist nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja
lapsevanemate seas. Tervislik eluviis terve elukaare kestel toetab omakorda pikka ja kvaliteetset
tööelu. Projekti tegevused on suunatud kõikidele eesti koolidele ja õpilastele sõltumata nende
sotsiaalmajanduslikust staatusest või soost.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” 11 üheks eesmärgiks on heaolu
kasv, mille all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega
seotud aspekte. Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja eesmärgiks on 2030. aastaks
tõsta Eesti inimeste keskmine eluiga 77–78 eluaastani. Teiseks eesmärgiks on sidus ühiskond,
mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse
vähendamist ja sotsiaalset kaasatust.
Projekti panus: Projekti tegevused toetavad koolide ja õpilaste koostööd üle Eesti, mis aitab
kaasa ühiskonna sidususe parandamisele ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele. Kindlasti on
projekti liikumist toetavate võimaluste ja keskkonna loomisel positiivne mõju tervisele.
11 Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf
9
1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega
Tartu Ülikool (TÜ) on Eesti juhtiv teadus- ja uurimiskeskus, mis on ainus Baltimaade ülikool
maailma parimate ülikoolide 1.2% seas 12. Samuti on Tartu Ülikool parim uue Euroopa ülikool 13.
Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 14 sätestab, et Tartu Ülikool „osaleb aktiivselt
Eesti haridus-, teadus-, kultuuri-, tervishoiu- ja ühiskonna teiste valdkondade arenguks vajaliku,
keskkonnahoiule ning majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule suunatud poliitika
kujundamisel ja elluviimisel; algatab Eesti ühiskonnale oluliste teemade ja probleemide uurimise
ja avaliku arutelu.
Tartu Ülikooli arengukava aastani 2025 eelnõu kohaselt on Tartu Ülikool „Eesti ühiskonna
arengu tagaja“ ning Ülikooli teadustöö peab „olema ühiskonna teenistuses“, „targa majanduse
kiirendi“ ning „innustav ja teed rajav organisatsioon“. Just nendele sammastele toetub ka
käesolev projekt, mis töötab välja ja rakendab teaduspõhiseid lahendusi kogu Euroopas
probleemiks oleva noorte vähesele liikumisele ja ülekaalulisusele pakkudes liikumist toetavaid
valikuid Eesti koolikeskkonnas, eesmärgiga tõsta tervena elatud eluaastaid, oodatavat eluiga
ning parandada täiskasvanuea tervisenäitajaid tulevikus.
TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut (SFI) tegeleb nii õppe- kui teadustegevuse raames
erinevate tervisega seotud teemadega. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut vastavalt
põhikirjale 15 „teeb teadus- ja arendustööd liikumis- ja sporditeaduste, füsioteraapia, kehalise
kasvatuse, spordi ning nende sidusalade valdkondades“.
1.3 Projekti eesmärk
Projekti otsene eesmärk on initsieerida ja toetada muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis
võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks programmi
Liikuma Kutsuv Kool (LKK) põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil ning
tagada LKK tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus. Liikumissõbralik koolikultuur loob
võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades LKK põhimõtteid aktiivse koolitee,
aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava
koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamise kaudu.
12
https://www.ut.ee/et/ulikoolist
13
Times Higher Education New Europe Ranking 2018, https://www.timeshighereducation.com/news/best-universities-new-
europe-ranking-2018
14
Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 http://dok.ut.ee/wd/?page=pub_list&search=1
15
Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi põhikiri (terviktekst)
http://dok.ut.ee/wd/?page=pub_view_dynobj&pid=18160659&desktop=57835&u=20190925080428
10
Joonis 1. Liikuma Kutsuva Kooli ideekavand
Projektitegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus
Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades
liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas.
1.4 Projekti tulemus
Projekti oodatavad tulemused saavutatakse rakendades projekti sisutegevusi (tegevused 1-3)
ja projekti juhtimise (tegevus 4), mis toetavad projektile seatud indikaatorite sihttaseme
saavutamist (vt pt 3).
Oodatavad peamised tulemused:
1. Välja on töötatud LKK mudel ja selle jätkusuutliku laienemise põhimõtted.
2. Välja on töötatud LKK rakendamist toetavad tööriistad.
3. Välja on töötatud LKK koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele (klassi- ja
aineõpetajad, koolide direktorid ja juhtkond, kooli LKK meeskond, õpilastest mängujuhid,
huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, lapsevanemad, KOV-d).
4. Välja töötatud koolitusprogramm on läbi viidud erinevatele sihtrühmadele.
5. LKK mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on internetis vabalt kättesaadav kõikidele
huvilistele.
6. LKK põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsust toetavat
koolikultuuri ja -keskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv kokku on kasvanud
vähemalt 140 koolini.
11
1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus
Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu ning vastavalt
liikumissoovitustele peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni
tugeva intensiivsusega [1]. Kehalisel aktiivsusel on määrav osa lapse tervislikus arengus [2] ning
mitmete haiguste, sh rasvumise ja südame-veresoonkonna haiguste, ennetamises [3,4]. Lisaks
on liikumisaktiivsusel oluline positiivne mõju õpivõimele, nt mälule ja tähelepanule [5,6] ning
vaimsele tervisele ja sotsiaalsetele suhetele [3,4]. Samuti on leitud, et kehaliselt piisavalt
aktiivsete laste üldine enesehinnang ja elukvaliteet on kõrgem võrreldes väheaktiivsete lastega
[7].
Teadusuuringute kohaselt on Eesti lastel ja noortel liikumisaktiivsus tervisliku arengu seisukohalt
ebapiisav kuna soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni küündib alla veerandi lastest ja noortest
[8,9]. Seega 75% Eesti lastest ja noortest ei liigu piisavalt tagamaks tervislikku arengut. Eesti
laste kehalise aktiivsuse märgatav langus ja igapäevase istumisaja suurenemine leiab aset laste
vanuse tõustes [10]. Eraldi riskiteguriks on ülemäärane istumisaeg, mis suurendab krooniliste
haiguste tekkeriski sõltumatult üldisest kehalise aktiivsuse tasemest [11].
Vältimaks väheliikuva elustiili epideemilist levikut laste ja noorte hulgas on vajalik keskenduda
lahendustele – laste ja noorte liikumisaktiivsust suurendavate sekkumiste ja toetavate
võimaluste loomisele [12]. Ebapiisava kehalise aktiivsuseprobleemi ei lahenda ainult
organiseeritud spordis osalemine, vaid oluline on toetada liikumisvõimalusi erinevates
keskkondades terve päeva jooksul [12]. Ühe efektiivse sekkumiskohana on teadusuuringute
põhjal välja toodud koolikeskkond, millele omistatakse võtmeroll laste ja noorte
liikumisaktiivsuse suurendamisele koolipäeva jooksul [13–15], kuna seal viibivad õpilased
märkimisväärse aja oma päevast ja õpinguaastatest. Eesti õpilaste puhul tuleb esile madal
liikumisaktiivsus koolikeskkonnas ja seda nii vahetunnis kui ainetundides [16], näiteks Eesti
kooliõpilased koguvad koolis veedetud aja jooksul vaid 22% kogu päevasest liikumisaktiivsusest
[16], samas kui Soomes õpilaste hulgas on vastav näitaja üle 40% [17]. Eriti tugevalt väljendub
see III kooliastmes, kus domineerib järjestikune istumine [9]. Liikumise olulisust koolipäeva
jooksul näitab ka see, et õpilastel seostub koolipäeva liikumine suurema koolirõõmuga ning
mitteaktiivsus kooliväsimusega [18]. Koolipõhiste sekkumiste puhul on rõhutatud laiapõhjalise
lähenemise olulisust [19], mis hõlmavad endas laste liikumisaktiivsuse toetamist kehalise
kasvatuse tundide, aktiivsete aine- ja vahetundide, koolitöötajaskonna, õpilaste ja
lastevanemate kaasamise abil.
Muutuste tekitamine koolikeskkonnas on mitmetahuline, koolikultuuri muutusi puudutav
protsess, kus lisaks teadlikkuse tõstmisele on oluline tegevustega luua uusi oskusi ja harjumusi
liikumise integreerimiseks koolipäeva tegevustesse ning liikumist toetavaid keskkondi ja norme.
Selleks, et kujundada õpilastes harjumusi aktiivsemaks koolipäevaks, on vaja terviklikku
koolikultuuri muutust, mis hõlmab keskkonda, ajakasutust, õpetajate ja kaasõpilaste poolset
vastastikust toetust. TÜ poolt läbiviidud uuringud kinnitavad, et muutuste toimumiseks on vaja:
12
a) tähendust, et liikumine koolikeskkonnas on normaalne ja vajalik ning liikumine aitab kaasa
hariduslike eesmärkide saavutamisele (toetades vaimset töövõimet); b) õpetajate ja õpilaste
oskusi (nt vahetundide tegevuste kui ainetundide liikumist suurendavate metoodikate osas,
süsteemne lähenemine muutuste elluviimiseks); c) liikumist toetavad füüsilist keskkonda ning
vahendeid (ruumi, vahendeid, õppematerjale) [20].
Liikuma Kutsuva Kooli pilootprogramm kinnitas, et koolid vajavad tuge nii ideede, nõustamise,
koolituste kui ka liikumist toetavate metoodiliste materjalide näol selleks, et kujundada
koolikeskkond ja –kultuur liikuma kutsuvaks. Pilootprojekti tulemusena vähenes õpilaste
kooliväsimus ning mitmetes koolides saavutati kogu koolipere, sh väljaspool kooli väheliikuvate
õpilaste liikumisharjumuste muutus: vahetundides istumise asemel jalutatakse või osaletakse
liikumistegevustes ja -mängudes ning tunni jooksul tehakse ergastuspause. 90% pilootkoolide
koolitöötajatest leidis, et võrreldes varasemaga on õpilaste liikumisvõimalused koolipäeva
jooksul paranenud. Muutusi koolikultuuri kinnitas ka pea kahekordistunud õpetajate hulk, kes
tunnetavad, et kooli juhtkond toetab õpetajat õpilase liikuma innustamisel. TÜ liikumislabori
tegevusi LKK mudeli arendamisel ja rakendamisel hindavad kõrgelt lapsevanemad – Eesti
Lastevanemate Liit tunnustas Liikuma Kutsuvaid Koole Aasta Tervisetegu 2019 tiitliga. Samuti
on Liikuma Kutsuva Kool nomineeritud Euroopa Komisjoni #Be Active hariduse valdkonna
auhinna kolme parima hulka.
1.6 Projekti eelarve
Summa Osakaal
1 EMP/Norra toetus 1 953 326 EUR 72,25%
2 Riiklik kaasfinantseering 344 705 EUR 12,75%
3 Omafinantseering 405 535 EUR 15%
4 Eelarve kokku 2 703 566 EUR 100%
Projekti tegevustega ei teenita tulu.
1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad
Otsesed sihtrühmad on:
1) LKK tiim on igas programmiga liitunud koolis, kes kavandab, kaasab ja juhib Liikuma Kutsuva
Kooli tegevusi oma koolis. LKK tiim moodustatakse igas koolis programmiga liitumisel vastavalt
konkreetse kooli vajadustele/võimalustele ning koosneb soovituslikult vähemalt juhtkonna
esindajast, õpetajate esindajast, õpilaste esindajast ja lastevanemate esindajatest. LKK tiimile
pakutakse projekti raames eraldi seminare ja koolitusi (tegevus 2) ning LKK tiimi liikmetel on
võimalus panustada LKK arendustegevustesse (tegevus 1).
2) Kooli direktor, kes osaleb oma kooli LKK meeskonna tegevuses ning LKK meeskondadele
suunatud seminarides. Lisaks on plaanis korraldada koolijuhtidele eraldi seminare nende
võimestamiseks ning koolidevahelise suhtluse tugevdamiseks (tegevus 2). Koolijuhid on
kaasatud mudeli jätkusuutliku lahenduse väljatöötamisse jt arendustegevustesse (tegevus 1).
13
3) Õpetajatel on võimalus osaleda aktiivsete ainetundide koolitustel, erinevates seminarides ja
töötubades (tegevus 2). Lisaks kaasatakse õpetajaid erinevatesse arendustegevustesse, nt uute
materjalide välja töötamine ja testimine, ideepanga täiendamine ideedega (tegevused 1 ja 3).
Õpetajad saavad anda tagasiside projekti tegevustele ja hinnangu koolis toimuvate muutuste
osas osaledes iga-aastases veebiuuringus, mis on üheks sisendiks kooli tegevuskava
koostamisse (tegevus 2).
4) Õpilastel on võimalus olla koolis ise liikumistegevuste kavandaja ja läbiviija ning osaleda
mängujuhi koolitustel (tegevus 2). Lisaks julgustatakse koole kaasama õpilasi erinevate aktiivsete
tegevuste välja töötamisse ja ellu viimisesse (tegevus 2). Õpilasi kaasatakse vahetunni
tegevustega seotud arendustegevustesse (tegevus 1).
5) Mängujuhtide mentorid on koolis õpilastest mängujuhtide kontaktisikuks ja mentoriks koolis,
mistõttu osalevad nad koos õpilastega mängujuhtide koolitustel ja mängujuhtide FB
õpikogukonnas (tegevus 2). Lisaks on nad kaasatud vahetunni tegevustega seotud
arendustegevustes (tegevus 1). Enamasti on tegemist huvijuhtidega.
6) Kooli juhtkond osaleb kooli tegevuskava elluviimises (tegevus 2) ning kaasatakse mudeli
jätkusuutliku lahenduse väljatöötamisse jt arendustegevustesse (tegevus 1).
7) Kooli ülejäänud töötajad osalevad kooli LKK tegevuskava elluviimises (tegevus 2).
Kaudsed sihtrühmad:
8) Lapsevanemad on soovi korral kaasatud LKK tiimi, samuti lastevanematele suunatud materjalide
välja töötamisse, mis aitavad tõsta lastevanemate teadlikkust LKK tegevustest ning liikumise
kasulikkusest (tegevused 1 ja 3). Lisaks julgustatakse koole kaasama lapsevanemaid LKK
tegevuste kavandamisel ja elluviimisel (tegevus 2).
9) Kohalike omavalitsuste esindajad kui koolipidajad osalevad projektis kui koolide tugi
koolikultuuri muutuste elluviimisel (tegevus 2). Kõiki LKK omavalitsusi teavitatakse nende koolide
liitumisest ja pakutakse koostöövõimalusi. Lisaks on KOVi esindajad kaasatud jätkusuutliku
laienemismudeli väljatöötamisse ja levitamisesse (tegevus 1 ja 3). Vajadusel nõustatakse KOVe
liikumist toetava taristu arendamisel (tegevus 3).
10) Riigiasutused osalevad projektis kui projekti koostööpartnerid kellega tehakse süsteemset
koostööd laiema mõju saavutamiseks laste tervise ja liikumisaktiivsuse edendamisel erinevate
riiklike arendusprogrammmide ja –tegevuste kaudu. Jätkatakse koostööd Sotsiaalministeeriumi,
Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kulutuuriministeeriumi ja Maanteeametiga. Lisaks otsitakse
koostöövõimalusi teiste riigiasutustega (nt Tervise Arengu Instituut, Kaitseministeerium jt).
11) Äriettevõtted ja kolmanda sektori ettevõtted osalevad projektis kui partnerid, kes pakuvad
koolidele oma valdkonnaga seotud tuge LKK tegevuste elluviimisel (tegevus 2) ning aitavad
levitada LKK põhimõtteid (tegevus 3). Vajadusel on nad kaasatud jätkusuutliku LKK mudeli
väljatöötamisesse (tegevus 1).
12) Erialaliidud osalevad jätkusuutliku mudeli välja töötamises (tegevus 1). Võimalusel kaasatakse
arendustegevustesse Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit, Eesti Õpetajate Liit,
Eesti Koolijuhtide Ühendus, Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti
Maaomavalitsuste Liit, Eesti Perearstide Liit, Eesti Lastearstide Liit. Vajadusel otsitakse koostöö
võimalusi veel teiste erialaliitudega (nt erinevad spordialaliidud). Erialaliitudega koostöös
tutvustatakse LKK tegevusi ning levitatakse liikumisega seotud infot erinevatele sihtrühmadele
(tegevus 3).
14
13) Haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavad organisatsioonid (nt TÜ
Haridusuuenduskeskus ja haridusteaduste instituut, ühiskonnateaduste instituut) osalevad
jätkusuutlikute lahenduste loomisesse (tegevus 1).
14) Spordiorganisatsioonid (nt EOK, Kehalise Kasvatuse Liit, spordiklubid, jt
spordiorganisatsioonid) osalevad jätkusuutlike lahenduste loomises (tegevus 1), LKK tegevuste
tutvustamises ja liikumisega seotud info levitamises erinevatele sihtrühmadele (tegevus 3).
15) Noorteorganisatsioonid (nt TORE, Õpilasesinduste Liit) osalevad õpilaste kaasamise
võimaluste arendamisel (tegevus 1) ja õpilastele suunatud teavitustegevustes (tegevus 3).
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
Projekti otsese eesmärgi saavutamiseks läbiviidavad põhitegevused vastavalt EMP ja Norra
toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“
programmilepingule on järgmised:
1. LKK mudeli arendus ja levitamine tagamaks projekti jätkusuutlikkuse ning võrdse
kättesaadavuse koolidele ja õpilastele (tegevused 1-3);
2. Koolide LKK tiimide oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride,
materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel
loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3);
3. Õpetajate oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms
ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist
toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3);
4. Kehalise kasvatuse õpetajate koolitamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste
elluviimisel (tegevused 1-3);
5. Õpilastest mängujuhtide koolitussüsteemi arendamine ja koolituste läbiviimine
(tegevused 1-3);
6. Parimate praktikate jagamine ja nõustamine liikumist toetavad koolikeskkonna
kujundamisel (tegevused 1-3);
7. Monitoorimis-, analüüsi- ja hindamistööriistade arendamine, LKK tegevuste
monitoorimine ning parimate praktikate jagamine (tegevused 1-3);
8. Koostöö ja parimate praktikate jagamine rahvusvaheliste ja Eesti ekspertidega
(tegevused 1-3).
Projekt tegevusi võib jagada neljaks, millest kaks esimest hõlmavad otseseid mudeli arenduse
ja rakendamisega seotud tegevusi ning kaks viimast panustavad läbivalt kõikidesse
sisuarenduse ja rakendustegevustesse:
Tegevus 1: Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) programmi arendamisega seotud tegevused;
Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine koolide seas;
Tegevus 3: LKK tegevuste ja tulemuste levitamine;
Tegevus 4: juhtimine.
15
Projekti kestuseks on planeeritud 48 kuud, alates 01.01.2020, kuni 31.12.2023 (4 aastat). Juhul
kui projekti alguskuupäev on hilisem, nihkub samavõrra edasi ka projekti lõppkuupäev, et mitte
muuta projekti 48-kuulist kogukestust. Taotleja on teadlik, et tegevusi ei saa lükata edasi või
pikendada hilisemaks kui programmiperioodi lõpukuupäev.
Mudelite, tööriistade, materjalide ja koolituste/seminaride arendustegevus ja projekti tegevuste
monitooring on läbivad kogu projekti jooksul, samas kui rakendamine koolides on iteratiivne,
toimudes mitmes tsüklis igas kaasatud koolis ning haarates projekti jooksul järjest uusi koole
(joonis 2).
Joonis 2. Projekti peamised tegevused ja nende omavahelised seosed
2.1. Tegevus 1: LKK mudeli arendamine ja valideerimine
Suureks väljakutseks on laienemine ehk olemasoleva LKK pilootmudeli laiendamine üle-
eestiliseks, nii et Eesti eri piirkondade, eri tüüpi ja erineva õppekeelega koolid saaksid soovi
korral liituda LKK võrgustikuga ning saada vajalikku tuge liikumist toetava koolikultuuri
kujunemisega seotud muutuste elluviimiseks. Seejuures tuleb arvestada laienemisega
kaasnevat pidevat projektimeeskonna tegevuste mahu suurenemist, mistõttu tuleb olemasolevat
mudelit programmi tegevuste käigus kohandada ja valideerida tagamaks optimaalne mudeli
toimimine. Koole on vaja toetada süsteemsete lahenduste, meetodite ja materjalidega, mis
aitavad neil edukalt LKK mudelit rakendada, mistõttu on läbivalt projekti jooksul vaja jätkata
arendustööga. Lisaks sisutegevuste arendusele tuleb eraldi tähelepanu pöörata koole
toetavatele lahendustele, mis toimivad ka üha suureneva arvu võrgustiku liikmete tingimustes.
Samuti on väga oluline luua taustsüsteem, mis toetab LKK tegevuste jätkusuutlikkust peale
projekti lõppemist. Sellest tulenevalt võib Tegevus 1 jagada alamtegevusteks.
Tegevus 1.1. Materjalide, meetodite, tööriistade ja seminaride arendamine toetamaks koolide
tegevusi.
16
Arendamise käigus:
1) Luuakse lahendusi süsteemsete muutuste toetamiseks, nt meetodeid, tööriistu, seminare
jt õpitubasid, mis aitavad vähendada koolipäeva jooksul istuvat aega ning suurendada
õpilaste liikumisaktiivsust (nt ainetundides, vahetundides ja aktiivse koolitee elementide
kasutamise kaudu). Mõnede näidetena võib välja tuua õpikogukondade/regionaalsete
minivõrgustike teket toetavad seminar/ töötuba, kohalike omavalitsustega koostööd
arendavad seminarid/töötoad, kehalise kasvatuse õpetajatele suunatud koolitus/seminar.
2) Luuakse abistavaid tööriistu koolidele (ja vajadusel teistele sihtrühmadele), mis aitavad
tutvustada LKK tegevusi kooli töötajatele, lapsevanematele, jt osapooltele ning aitavad
kaasata muutuste teostamiseks erinevaid osapooli.
3) Jälgitakse koolides toimuvaid muutusi ja protsesse, analüüsitakse erinevate sihtgruppide
vajadusi ning antakse sisendit täiendavate arendustöö vajaduste osas.
Arendustöö käigus kogutakse erinevate meetodite abil nii võrgustikku kuuluvatelt kui ka
väljaspool võrgustikku olevatelt koolidelt ning rahvusvahelistelt partneritelt toimivaid praktikaid
ja lahendusi. Välja töötatuid lahendusi, nt materjale ja meetodeid, piloteeritakse ning vajadusel
kohandatakse enne LKK võrgustikus laiemalt levitamist. Arendustöö puhul arvestatakse
sihtrühma tagasisidega ja vajadustega ning arendused valmivad koostöös koolide ja/või
õpetajatega ja/või teiste sihtrühmade esindajatega ja/või rahvusvaheliste ja/või riigisiseste
partneritega.
Projektiaasta jooksul arendatavate lahenduste, nt materjalide/seminaride sisu ja vorm
otsustatakse iga projektiaasta alguses tulenevalt sihtrühmadelt saadud vajadusanalüüsist,
tagasisidest ning tegevusuuringust.
Tegevus 1.2. Laienemismudeli arendamine jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Koostöös erinevate valdkondade ekspertidega (haridus, tervis, linnaplaneerimine, integratsioon
jt), valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonidega
alustatakse laienemismudeli välja töötamist ja piloteerimist. Tuginedes senistele kogemustele
on laienemise võtmekohaks koostöö kohalike omavalitsuste ehk koolipidajatega ning
regionaalsete võrgustike/ õpikogukondade loomine, mis suurendaksid ühes piirkonnas
tegutsevate koolide koostööd, omavahelist info ja parimate praktikate jagamist ning vastastikust
võimestamist. Jätkusuutlikkuse seisukohalt on kindlasti oluline LKK põhimõtete ja meetodite
integreerimine õpetajakoolitusse jt sidusvaldkondade õppekavadesse. Seega on oluline pidev
arendusprotsess ühelt poolt laienemismudeli rakendamisel, mis toimiks üha enam liituvate
koolide tingimustes ning teisalt on fookuses jätkusuutlikkuse mudeli arendus, mis tagaks LKK
tegevuste jätkumise peale projekti lõppu kujundades püsiva partnerluse eri osapoolte, sh
kohalike omavalitsuste ja eri valdkondade partnerite vahel.
Tegevus 1.3. Arendustegevusi toetavad uuringud ja arendused
Kõikide mudeli arendusprotsesside analüüsiks (tegevused 1.1-1.2) rakendatakse erinevaid
uuringumeetodeid (nt õpilaste ja koolitöötajate veebiuuring, koolide eneseanalüüs,
tegevusuuring, seminaride tagasisided jms), millest saadavat infot kasutatakse LKK mudeli
rakendusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse arendamises. Uuringud annavad nii sisendi erinevate
17
sihtrühmade vajadustest kui aitavad ka hinnata ja parandada arendavate lahenduste
kasutatavust. Projekti käigus toimub monitoorimisvahendite täiendav arendus, mis aitab kaasa
muutuste jälgimise kaardistamisele ja koolide eneseanalüüsi võimekuse suurendamisele.
Monitoorimisvahendite arendamisesse kaasatakse nii võrgustikukoole kui ka projektipartnereid.
Uuringute täpsemad vajadused hinnatakse iga projektiaasta alguses.
2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
LKK mudeli arendamise eest vastutab projekti arendusjuht (projekti juhtkonna liige).
Arendustegevuste vajadused selgitatakse välja koostöös juhtkonna, valdkondlike töörühmade
(TR1-5), nupukoja liikmete ja Norra partneriga (vt ptk 2.4, joonis 4). Arendustegevuste plaani
kinnitab iga-aastaselt projekti juhtkond. Arendustegevused viiakse ellu töörühmade kaudu,
kaasates erinevate sihtrühmade esindajaid ning eksperte. Norra partner panustab
arendustegevustesse peamiselt õue keskkonna kujundamise ekspertsuse kaudu (töörühmad 1
ja 3).
2.1.2. Sihtrühmad
Otsesed sihtrühmad: LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond, õpetajad, õpilased, huvijuhid/
mängujuhtide mentorid, KOV, haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid.
Kaudsed sihtrühmad: lapsevanemad, erialaliidud, spordiorganisatsioonid, riigiasutused,
noorteorganisatsioonid, äriettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
2.1.3. Saavutatavad tulemused
- Arendatud on vähemalt 6 erinevat tööriista/meetodit LKK põhimõtete rakendamiseks ja
levitamiseks;
- LKK kodulehte ning veebipõhist ideepanka on täiendatud projekti käigus loodud
tööriistade ja meetoditega tagamaks võrdsed võimalused loodavate lahenduste
kättesaadavuse osas;
- Arendatud on LKK põhimõtteid rakendavate koolide tugisüsteem, mis toetab mudeli
jätkusuutlikku laienemist;
- Täiendavalt on arendatud veebipõhist monitoorimise tööriista, mis võimaldab paremini
hinnata koolides toimuvaid muutusi ning jälgida koolidel enda muutusi;
- Välja on töötatud täiendavaid piirkondlike koolitusi ja/või seminare üle Eesti erinevatele
projekti sihtrühmadele (nt piirkondliku võrgustike eestvedajad, kehalise kasvatuse
õpetajad, KOVi esindajad jt);
- Programmi arendamise ja elluviimise eesmärgil on toimunud nii eestisisene kui
rahvusvaheline koostöö, tutvutud on rahvusvaheliselt tunnustatud lahendustega laste ja
noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks ning sobivusel on nendega arvestatud
arendustegevustes;
- Loodud on LKK arengudokument, mis kirjeldab täpsemalt projekti tulemuste
jätkusuutlikkuse mudelit ja mille alusel hakatakse programmi pärast projekti lõppemist
arendama ja ellu viima.
18
2.2. Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine
Mudeli rakendamine koolides on iteratiivne, toimudes mitmes tsüklis igas kaasatud koolis ning
haarates projekti jooksul järjest uusi koole. Tegevus 2 raames saab eristada kaks alamtegevust:
Tegevus 2.1. Seminaride, koolituste, kohtumiste jms läbiviimine võrgustiku koolidele
Erinevatele sihtrühmadele viiakse läbi LKK mudeli rakendamiseks vajalikke koolitusi ja
seminare, mis tutvustavad LKK mudelit ja tegevusi, aitavad rakendada LKK põhimõtteid,
annavad täiendavaid ideid liikumise toetamiseks, arendavad oskusi liikumise lõimimiseks
koolipäeva jne. Siia kuuluvad
• stardi-/ideeseminar liituvate koolide LKK meeskondadele,
• koolitused ja seminarid klassi- ja aineõpetajatele liikumise lisamiseks ainetundi,
• mängujuhtide koolitused õpilastele ja nende mentoritele liikumise lisamiseks vahetundi,
• jt.
Vastavalt LKK mudelile pakutakse koolidele erinevaid seminare, mis toetavad liikumist toetava
koolikultuuri arendamist, võimaldavad koolidel vahetada kogemusi, tutvuda nii Eesti kui ka
rahvusvaheliste heade praktikatega ning tugevdada võrgustiku toimimist (näiteks
kogemusseminarid, sügisseminar). Lisaks viiakse läbi koolide külastusi ja nõustamisi,
toetamaks koole muutuste kavandamisel ja elluviimisel. Nelja projekti aasta jooksul lisandub
arendustegevustest uue sisuga seminare, koolitusi ja partnerlusvorme. Mõnede näidetena võib
välja tuua õpikogukondade/regionaalsete minivõrgustike teket toetavad seminarid/ töötoad/
koolikülastused, kohalike omavalitsustega koostööd arendavad seminarid/töötoad jms.
Pakutavate koolituste/seminaride/töötubade vms eesmärgid on:
- oskuste ja teadmiste suurendamine liikumist toetava koolikultuuri arendamiseks,
- koolide omavahelise suhtluse toetamine,
- parimate praktikate jagamine,
- projekti põhimõtete levitamine,
- koostöö arendamine projekti sihtrühmadega,
- koolide toetamine liikuma kutsuva keskkonna ja koolikultuuri kujundamisel ja
tugisüsteemi arendamine.
Tegevus 2.2. LKK võrgustiku tegevuste monitooring
Tegevusuuringu jt uuringutega tagatakse teaduspõhine arendus- ja rakendustegevus. Näiteks
kõikidel liituvatel koolidel oodatakse osalemist veebiuuringus, kus kaardistatakse õpetajate ja
õpilaste liikumisaktiivsusega seotud hoiakud ja harjumused ning tajutud liikumisvõimalused
koolis. Nii veebiuuring kui ka teised läbiviidavad uuringud on: 1) sisendiks koolidele
tegevuskavade koostamisel kuna kõik uuringutes osalevad koolid saavad koolipõhise tagasiside
oma tulemustest; 2) sisendiks projekti arendustegevuste vajaduste hindamisel, 3) tagasisideks
muutuste jälgimisel.
Koolide jt partneritega toimub pidev suhtlus ning muutuste kaardistamine, mis aitab hinnata
erinevate sihtrühmade vajadusi ning koolikeskkonnas toimuvaid muutusi.
19
Koolide esimeste aastate tegevused peale võrgustikuga liitumist on kujutatud joonisel 3.
Joonis 3. Võrgustikuga liitunud koolide esimeste aastate tegevused
2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Projekti rakendustegevuste elluviimise eest vastutavad valdkonna töörühmade juhid (TR 1-5, vt
ptk 2.4 joonis 4). Valdkondlikud töörühmad viivad rakendustegevusi ellu koos töörühma
liikmetega ning kaasavad eksperte ja erinevate sihtrühmade esindajaid. Peamisteks
koostööpartneriteks tegevuste elluviimisel Eestis on üldhariduskoolid ja kohalikud
omavalitsused.
Sihtrühmad
Otsesed sihtrühmad: LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond, õpetajad, õpilased, huvijuhid/
mängujuhtide mentorid, jt koolitöötajad
Kaudsed sihtrühmad: lapsevanemad, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriettevõtted ja
kolmanda sektori organisatsioonid, erialaliidud, noorteorganisatsioonid, spordiorganisatsioonid,
haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid.
2.2.2. Saavutatavad tulemused
- LKK põhimõtteid rakendavate koolide, sh vene õppekeelega koolide, arv on suurenenud
kuni 140 koolini, millest vähemalt 8 on vene õppekeelega kooli;
- Igas maakonnas on vähemalt üks LKK põhimõtteid rakendav kool;
- LKK võrgustikku kuuluvatele koolidele on läbi viidud vähemalt 80 LKK mudeliga seotud
koolitust ja seminari;
- Läbi on viidud piirkondlikke koolitusi ja seminare üle Eesti erinevatele projekti
sihtrühmadele, kes panustavad koolipäeva liikumisaktiivsuse toetamisse;
20
- Läbi on viidud seminarid LKK mudeli arendamiseks ning piirkondlike
õpikogukondade/võrgustiku eestvedajate võimestamiseks;
- Läbi on viidud koolide külastusi ja koole on nõustatud, toetamaks koole muutuste
kavandamisel ja elluviimisel;
- Koolides toimuvaid muutusi on monitooritud, osalejatelt on kogutud tagasisidet ja seda
on analüüsitud.
2.3. Tegevus 3: Teavitustegevused
LKK mudeli tutvustamiseks, nähtavuse suurendamiseks ja levitamiseks kasutatakse erinevaid
meetodeid ja viiakse ellu vähemalt järgmised tegevused, mis leiavad kajastamist ka projekti
eesti- ja inglise keelsel veebisaidil:
1. Projekti eesti ja inglisekeelse veebilehe loomine ja haldamine projekti tegevuste
kajastamiseks;
2. Projekti lõpukonverentsi ettevalmistamine ja läbi viimine (teavitusüritus 1);
3. Programmi tunnustussüsteemi loomine ja tunnustuste jagamine projekti sügisseminaril
(1., 2., ja 3. aastal) ja lõpukonverentsil (4. aasta) (teavitusüritus 1-4);
4. LKK eesmärkide ja tegevuste tutvustamine erinevate meediakanalite kaudu, nagu näiteks
sotsiaalmeedia (Facebook, Instagramm), televisioon (uudsete lähenemiste ja edulugude
tutvustamine nt. uudiste-, teadus-, noorte-, haridussaadetes jt), raadio (nt. uudistesaated,
huvitaja jt) ja ajakirjandus (kirjutav meedia nt Õpetajate Leht, Postimees, Päevaleht jt);
5. programmi uuenduste tutvustamine LKK programmiga liitunud koolidele suunatud
seminaridel;
6. programmi tutvustamine erinevatele sihtrühmadele (vt ptk 1.7) suunatud seminaridel,
konverentsidel, õppepäevadel, kohtumistel jms;
7. projekti tegevustega seotud teadusuuringute tulemuste avaldamine teadusartiklitena.
Erilist tähelepanu pööratakse koostöö arendamisele kohalike omavalitsustega toetamaks nende
teadlikkust LKK programmi ja koostöövõimaluste kohta. Samuti otsitakse võimalusi käia
projektipartnerite teadmisi, kogemusi ja projekti tulemusi tutvustamas ka teistes riikides, et LKK
kujuneks parimaks praktikaks rahvusvaheliselt.
2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Teavitustegevuste eest vastutab 5. töörühma (Teavitustegevused) juht, kes saab tööks vajalikku
sisendit enda ja teiste valdkondlike töörühmade (TR 1-5) ja projekti juhtkonna liikmetelt (vt ptk
2.4 joonis 4). Töörühma kuulub juht (teavitustegevused) ja kaks eksperti
(kommunikatsioon/teavitustegevused, strateegiline kommunikatsioon). Teavitustegevuste
töörühm teeb koostööd ptk 1.7 toodud sihtrühmadega ning kaasab sõnumite väljatöötamisse ja
levitamisesse ka Nupukoja liikmesorganisatsioonide esindajaid.
2.3.2. Sihtrühmad
Otsesed sihtrühmad: LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond, õpetajad, õpilased, huvijuhid/
mängujuhtide mentorid, jt koolide töötajad, kohalikud omavalitsused, lapsevanemad
21
Kaudsed sihtrühmad: haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid, erialaliidud,
riigiasutused, noorteorganisatsioonid, spordiorganisatsioonid, äriettevõtted ja kolmanda sektori
organisatsioonid ning laiem avalikkus.
2.3.3. Saavutatavad tulemused
- Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) mudelit on tutvustatud erinevatele huvi- ja sihtrühmadele
üle Eesti ning seeläbi on suurenenud LKK põhimõtteid rakendavate koolide arv;
- Loodud on eesti ja inglisekeelne projekti tegevusi tutvustav koduleht;
- Internetis on avalikult kättesaadavaks tehtud LKK mudeli ja selle rakendamisega seotud
info ja tööriistad (sh eneseanalüüsi tööriistad, infograafikud jms);
- Erinevates meediakanalites on ilmunud projekti põhimõtteid, koolide kogemusi ning
saavutusi tutvustavaid kajastusi;
- KOV-dele on tutvustatud LKK programmi rakendamise ja koostöövõimalusi;
- LKK parimad praktikad on esile tõstetud ning jagatud riigisiseselt ja rahvusvaheliselt.
2.4. Tegevus 4: Juhtimine
Projekti edukaks toimimiseks luuakse projekti juhtimisstruktuur. Projekti kõrgeim organ on
projekti juhtkond, kuhu kuuluvad: TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi esindaja (TÜ
nimel allkirjaõiguslik isik), Liikumislabori esindaja (projekti arendusjuht), projekti juht (projekti
tegevuste ettevalmistamise ja elluviimise koordineerimine) ja valdkondlike töörühmade juhid (TR
1-5). Projekti juhtkonna töömeetod on juhtkonna koosolek. Juhtkonna koosolekud toimuvad
vähemalt üks kord poolaastas. Juhtkonna koosolekutel on vähemalt 7 päeva enne kokku lepitud
päevakord koos otsus(t)e ettepanekutega ning otsused protokollitakse.
Projekti juhtkonna pädevuses on:
- projekti tegevuste strateegiline planeerimine;
- aruandluse kinnitamine;
- finantsküsimused.
Projekti juhtkond on otsustusvõimeline kui kohal on 50% + 1 inimene kehtivast koosseisust.
Projekti juhatus teeb otsuseid eelistatult konsensuslikult, kuid vajadusel hääletatakse
päevakorraliste küsimuste üle. Otsus võetakse vastu lihthäälte enamuse alusel. Võrdsete häälte
arvu korral otsustab TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi esindaja arvamus. Juhtkonna
koosolekuid juhatab projekti juht.
Projekti juht vastutab projekti ja projektimeeskonna igapäevase juhtimise eest ning on
aruandekohustuslik projekti juhtkonna ees. Projekti juht koordineerib valdkonna töörühmade
tegevusi ning toetab valdkondlike töörühmade tegevust administratiivsete tegevustega (nt
pakkumuste võtmised, lepingute sõlmimised jms). Projekti juht esindab projekti nii rahastaja,
programmi operaatori kui teiste projektiväliste isikute juures.
Projekt viiakse ellu kasutades valdkondlike töörühmi. Töörühmade tegevuse eest vastutavad
töörühmade juhid, kes juhivad töörühma tegevusi ning kaasavad oma töösse erinevaid eksperte.
Töörühmade juhid on aruandekohustuslikud projekti juhi ees. Projekti alalised töörühmad on:
22
1. aktiivsete ainetundide töörühm,
2. aktiivsete vahetundide töörühm,
3. monitoorimise/uuringute töörühm,
4. jätkusuutliku laienemismudeli arendamise töörühm,
5. teavitustegevuste töörühm.
Lisaks alalistele töörühmadele saab projekti juhtkond moodustada täiendavaid töörühmi
vastavalt projekti vajadustele ja võimalustele.
Projekti kolmandaks kuuks kutsutakse ellu projekti nupukoda, kuhu kuuluvad erinevate partner-
ja sidusorganisatsioonide esindajad. Ettepanek nupukotta ühe esindaja määramiseks
saadetakse vähemalt järgmistele organisatsioonidele: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti
Olümpiakomitee, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Lastevanemate Liit, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit. Nupukoja liikmed annavad oma
organisatsiooni tegevuspiirides projekti juhtkonnale soovitusi strateegiliste tegevuste
planeerimiseks ning tagasisidet läbi viidud tegevustele vähemalt kord aastas.
Projekti Norra partner University of South-Eastern Norway on avaldanud soovi osaleda
peamiselt sisutegevustes. Juhtkonnas osalemine tooks kaasa olulisel määral tehnilisi muutusi
(nt. asjaajamise ja aruandluse keel) ja kulusid (reisikulud koosolekutele). Seetõttu oleme Norra
partnerid planeerinud osalema projekti töörühmades ekspertidena (vastavalt nende
valdkondlikele kompetentsidele), projekti juhtkonna nõustajatena ning projekti
teavitustegevustes. Vähemalt üks kord aastas korraldatakse Norra partnerile kohtumine projekti
juhtkonna liikmetega seni tehtu läbivaatamiseks ja edasiste ühistegevuste planeerimiseks ning
elluviimiseks. Norra partner määrab projektile ka omapoolse projektijuhi, kes on peamiseks
kontaktisikuks ja koostööpartneriks LKK projekti juhile.
Joonis 4. Projekti juhtimismudel
23
2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
Projekti juhtimise eest vastutab projekti juht, kelle kaudu käib suhtlus Rakendusüksusega.
Projekti juhtkonna liikmed kinnitavad töörühmade strateegilised arengusuunad ning
kooskõlastatult juhtkonnaga taotleb projekti juht vajadusel projekti toetuslepingu muutusi.
Projekti sisutegevuste (tegevused 1-3) elluviimine toimub läbi alaliste töörühmade (1-5).
2.4.2. Saavutatavad tulemused
Projekti tegevused on õigeaegselt ja kvaliteetselt vastavalt projekti plaanile ja juhatuse otsustele
ellu viidud.
24
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija
ja lõppkuupäev (organisatsioon
ja/või ekspert)
Tegevus 1: LKK mudeli arendamine ja 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
valideerimine partnerite ja/või kolmandate
osapooltega
1.1. Materjalide, meetodite, seminaride, 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
tööriistade jms arendamine koolide partneritega, sh Norra
tegevuste toetamiseks partneritega ja/või
kolmandate osapooltega.
1.2. Jätkusuutliku laienemismudeli 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
väljatöötamine partnerite ja kolmandate
osapooltega
1.3. Mudeli arendustegevusi toetavad 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
teadus- ja arendustegevused partnerite, sh Norra
partneritega ja/või
kolmandate osapooltega
Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
koolides partnerite ja/või kolmandate
osapooltega
2.1. Seminarid, koolitused, kohtumised jms 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
võrgustiku koolidele partnerite ja/või kolmandate
osapooltega
2.2. Võrgustikukoolides toimuvate 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
muutuste jälgimine partnerite ja/või kolmandate
osapooltega
Tegevus 3: Teavitustegevused 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
partnerite ja/või kolmandate
osapooltega
LKK nähtavuse suurendamine, tulemuste 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
ja materjalide levitamine partnerite, sh Norra
partneritega ja/või
kolmandate osapooltega
Tegevus 4: Juhtimine 2020-2023 TÜ Liikumislabor koostöös
nupukojaga
25
3. Indikaatorid
Projekti tulemus- ja väljundindikaatorid vastavalt Concept Note’ile.
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(2019) (2023)
Tulemusindikaator (Outcome indicator)
LKK mudelit rakendatavate koolide 79 140 Vt. peatükk 1.4 Projekti
arv tulemus (peamine tulemus
6). Saavutatakse
LKK mudelit rakendatavate vene 6 8 tegevustega 1-3.
õppekeelega koolide arv
Väljundindikaator (Output indicator)
LKK põhimõtete rakendamiseks ja 0 6 Vt. peatükk 1.4 Projekti
levitamiseks arendatud tööriistade ja tulemus (peamine tulemus
meetodite arv 1, 2, 5). Saavutatakse
tegevustega 1 ja 3.
LKK põhimõtete rakendamiseks ja 0 80 Vt. peatükk 1.4 Projekti
levitamiseks läbi viidud koolituste ja tulemus (peamine tulemus
seminaride arv 3, 4). Saavutatakse
tegevustega 2 ja 3.
Projekti tulemus- ja väljundindikaatorite saavutamine toetab Programmi eesmärkide
(kohalik areng ja vaesuse vähendamine) ja Programmi oodatud tulemuste (paranenud
integreeritud teenuste kvaliteet ja rahvatervise sekkumismeetmed kohalikul tasandil)
saavutamist. Hea haridus on olnud Eesti riikluse ja arengu üks alustala. Viimaste kümnendite
tehnoloogia areng ja sotsiaalsed trendid on viinud liikumisharjumuste vähenemiseni
koolikeskkonnas. Tänaseks on tõendatud, et laste vaimne võimekus on positiivses
korrelatsioonis füüsilise aktiivsusega. Käesoleva projektiga arendatakse liikumisharjumuste
üldhariduskoolidesse viimise metoodikaid ja rakendatakse neid Eesti koolides, sõltumata nende
geograafilisest asukohast või õppekeelest. Oodatavalt annab see programmiga liitunud
koolidele konkurentsieelise õpitulemustes ja koolirõõmus, võrreldes mitteliitunud koolidega.
Tihtipeale on konkurentsieelise saavutamine ja kõrgem kvaliteet olulisem just maapiirkonna
koolides, toetades nende püsimajäämist (regionaalpoliitiline kasu). Ühtlaselt kõrge ning
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline üldharidus ning terved koolilõpetajad panustavad Eesti
majanduslikku jätkusuutlikkusse (aeglasemalt tõusvad kulud tervishoiule) ja edumeelsed
teadus- ja arenduslahendused (majanduslik kasu, ettevõtluse areng) aitavad pikemaajaliselt
kaasa vaesuse vähenemisele riigis tervikuna (sotsiaalmajanduslik kasu).
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Mõju regionaalsele arengule jah ei
Selgitus: LKK programmi laienemine on suunatud üle-eestiliselt, sh eesmärgiks on LKK
programmi põhimõtteid järgivate koolide liitumine kõigis maakondades. Seda toetavad
regionaalsed seminarid ja regionaalsete õpikogukondade arendamine programmi
tegevustena.
Mõju keskkonnahoiule jah ei
Selgitus: LKK programm sisaldab ühe elemendina aktiivse koolitee arendust, mis on
suunatud laste liikumisele jalgsi või rattaga, mis toetab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja
tegutsemist. Samuti julgustatakse koole enam kasutama õuesõpet, mis aitab lastel viibida
enam õues ning seeläbi õppida väärtustama ümbritsevat loodust.
Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei
Selgitus: LKK programm kasutab laiema mõju saavutamiseks infotehnoloogia võimalusi, sh
sotsiaalmeedia võimalusi, mis toetab info paremat liikumist, suurendab info kättesaadavust
ning arendab seejuures koolipere oskusi info edastamisel. Samuti täiendatakse projekti
raames LKK kodulehel asuvat ideepanka, tehes liikumist lisavad meetodid ja ideed kergesti
kättesaadavaks.
Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei
Selgitus:
Koolide liitumine LKK programmiga põhineb koolide motivatsioonil ja huvil ise oma koolis
liikuvamat koolikultuuri toetavaid muutusi kavandada ja ellu viia, aidates sellega kaasa laste
ja noorte vähese liikumise kui ühiskonnas olulise probleemi lahendamisele. LKK programm
loob võimalusi kogukondade võimestamiseks ja õpikogukondade tekkeks, soodustades
sellega koostööd ja suurendades ühiskonna sidusust. Samuti toetatakse õpilaste poolt
kavandatavate ja elluviidavate tegevuste teket, millega toetatakse õpilastes
tegutsemisvõimekust ning ühiskondlikult aktiivsete ja ise vastutust võtvate
kodanikuühiskonna liikmete kujunemist.
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele 16
Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda
ühiskonnas) 17
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
Tegevuste kirjeldus:
Projekti raames kaasatakse mõlemast soost õpilasi ja õpetajaid tegevuste kavandamisse ja
elluviimisse, võimestades sellega aktiivse kodanikuühiskonna liikmete kujunemist mõlema
soo osas. Mõlemale soole suunatud muutuste protsessis osalemine annab kogemuse nii
kaasatuse osas kui protsessi kujundaja rollis, toetades seeläbi enam võrdõiguslikkust
ühiskonnas.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine;
LKK põhimõtteid on võimalik rakendada kõikidel koolitöötajatel ja õpilastel sõltumata nende
vanusest.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine;
LKK programmis osalevad ka erivajadustega õpilaste koolid tagades võrdsed võimalused
programmi tegevuste kättesaadavuste osa sõltumata puudest või tervislikust seisundist.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja
tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
LKK põhimõtteid on võimalik rakendada kõikidel koolitöötajatel, õpilastel ja lastevanematel
sõltumata nende soost, usutunnistusest, rahvusest või seksuaalsest sättumusest. Nt on
programmi üks indikaatoreid mitte-eesti emakeelega koolide osalemine programmis toetades
nii võrdset kohtlemist sõltumata rahvuslikust kuuluvusest.
16
Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse
edendamine ja mittediskrimineerimine.
17
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades.
Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi.
29
5. Projekti jätkusuutlikkus
LKK programmi ja tegevuste vajalikkust toetavad erinevad raamdokumendid, arengukavad
ja strateegiad, nii organisatsioonilisel, kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel.
Programmi jätkusuutlikkus tagatakse eri tasandite (arendus Tartu Ülikoolis, rakendamine
koolides, institutsionaliseeritud koostöö koolipidajatega) koordineeritud ja sihipäraste
tegevustega. Projekti tegevustega luuakse programmile süsteemne teaduslik ja rakenduslik
alus ning tööriistad, valideeritakse programm, viiakse ellu osalevates koolides ning tööriistad
ja materjalid tehakse kättesaadavaks nendele koolidele, kes projekti jooksul liituda ei jõua või
ei saa. Projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks koostatakse projekti jooksul LKK
arengudokument, mis kirjeldab täpsemalt projekti jätkusuutlikkuse mudelit, mille alusel
programmi pärast projekti lõppemist arendada ja ellu viia. Tegutsetakse selle nimel, et
integreerida LKK tegevusi olemasolevatesse süsteemidesse (nt. õpetajakoolituse
õppekavad, KOVi tegevused), vähendades seeläbi täiendava püsikulu tekkimist. Nii projekti
jooksul kui ka pärast selle lõppemist otsitakse täiendavaid ressursse arendustegevuse
jätkumiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks ning projekti tulemi rakendamiseks Eestis ja
rahvusvaheliselt, sh. koostatakse taotlusi täiendavale avalikule ja erarahastusele/
projektidele. Näiteks EL teadus- ja arendustegevusi toetavatest programmidest
(H2020/Horizon Europe, EIT Health, jne.), õppetegevuse programmidest (Erasmus+) ja
kohalikest programmidest/taotlusvoorudest (Tartu linn, kohalikud omavalitsused, jne.).
LKK tegevuste jätkusuutlikkust pärast projekti lõppemist toetavad järgmised
projektiperioodil läbi viidud tegevused ja nende tulemused:
I Süsteemsed muutused koolikultuuris
Uute liikumist toetavate praktikate kujunemine koolikultuuris loob aluse projekti lõppedes
tegevuste jätkumisele. Kui õpilased ja õpetajad harjuvad tegevustega kui normaalsusega
ning LKK põhimõtted ning tegevused muutuvad koolikultuuri osaks, ei vaja tegevused
kestmiseks pingutust. Valdav osa projekti käigus tehtud struktuursetest muutustest (näiteks
koolipäeva struktuuri muutumine, liikumisvahetunni rakendamine jt) ei vaja hilisemalt
märkimisväärseid lisaressursse. Süsteemsete muutuste toimumist toetavad projekti arendus-
ja rakendustegevused (tegevus 1 ja 2), mille tulemusena:
• Koolide päevakavades on loomulikuks koolikultuuri toimivaks osaks kujunenud
liikumisvahetunnid, sh õuevahetunnid.
• Õpetajad on omandanud metoodikad, mis katkestavad järjestikkuse istumisaja ja
võimaldavad liikumist. Senised LKK uuringud on näidanud, et koolituste järgselt
võtavad meetodid kasutusele üle 90% koolitustel osalenud õpetajatest.
• Koolides on kujunenud välja uued praktikad (oskused, kogemused, vahendid)
õpilastes kaasamisest liikumistegevuste korraldamisse, näit. mängujuhtide osas, mis
loob aluse isetoimivaks süsteemiks. Õpilaste kaasatust Liikuma Kutsuva Kooli
põhimõtete jätkuvaks rakendamiseks on toetatud hariduselu suunavate juhendite
kaudu. Näit. loovtööd, mis on kohustuslik osa kooliprogrammis, loob jätkuvalt
30
võimalusi igapäevases koolielus õpilaste kaasamisele
(https://oppekava.innove.ee/loovtoo-omaloominguna/).
• LKK põhimõtete rakendamine on sisse viidud ka koolide tegevus- ja
arengukavadesse.
II Õpetajate täiendkoolitus, teadustegevus, kõrgkoolide tegevus
Projekti arendustegevuste üheks suunaks on koostöövõimaluste otsimine
haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavate organisatsioonidega eesmärgiga
integreerida õpetajakoolitusse jt. sidusvaldkondade õppekavadesse teemad, mis käsitlevad
laste ja noorte liikumise mõju nende tervisele ja õppimisele, annavad ülevaate LKK
põhimõtetest ja oskused liikuma kutsuva koolikeskkonna kujunemise toetamiseks,
vähendades seeläbi vajadust täiendavate baaskoolituste järele.
Projekti jooksul välja töötatud juhendmaterjalid koolidele ja metoodilised materjalid
õpetajatele (tegevus 1) on kasutatavad ning vabalt kättesaadavad ka peale
programmiperioodi lõppemist (tegevus 3).
III Mitmetasandiline ja laiahaardeline koostöö erinevate huvi- ja sidusrühmadega tagab
valdkonna arendus- ja tegevuspõhimõtete jätkumise ka peale programmiperioodi lõppu.
Projekti arendus- ja rakendustegevused (tegevused 1 ja 2) saavad teoks koostöös erinevate
osapooltega, sh:
• Kohalikud omavalitsused ja riigiasutused (nt Sotsiaalministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maanteeamet, Tervise Arengu Instituut jt),
• teised haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavad organisatsioonid ja
asutused (nt TÜ haridusuuenduskeskus ja haridusteaduste instituut,
ühiskonnateaduste instituut),
• spordiorganisatsioonid (nt EOK, Kehalise Kasvatuse Liit, spordiklubid,
spordiorganisatsioonid)
• noorteorganisatsioonid (nt TORE, Õpilasesinduste Liit jms)
• erialaliidud (Eesti Perearstide Liit, Eesti Lastearstide Liit, Kohalike Omavalitsuste Liit,
Eesti Koolijuhtide Liit jt).
IV Raamdokumendid ja arengustrateegiad, mis võimaldavad sihtrühmadel LKK tegevusi
pärast projekti lõppemist jätkata.
Nagu projekti peatükis 1.1 on juba nimetatud, on LKK programmil puutepunkte suure hulga
erinevate arengudokumentidega. Nendest enamuse juurde kuulub ka tegevus- või
rakendusplaan koos eelarvega, mis võimaldab läbipaistval juhtimisel ja kaasaval
planeerimisel rahastada ka LKK tegevusi pärast käesoleva projekti lõppemist.
V Toetavate materjalide kättesaadavus
Projekti raames loodud infomaterjalid, juhendid, ülevaated meetoditest tehakse
kättesaadavaks LKK kodulehel. Kodulehe töös hoidmise kulud on marginaalsed ning
kantakse Projekti elluviija poolt. Pärast projekti lõppemist jätkub valdkonna uurimistöö Tartu
31
Ülikoolis tavapärase teadus- ja arendustegevuse raames võimalusel uuendatakse ka projekti
jooksul loodud materjale.
VI Hõlmatus
Kuna projekti üheks eesmärgiks on LKK põhimõtteid rakendavate koolide olemasolu igas
maakonnas, siis antud mudel toetab LKK kogemuste jagamist ja liikumist toetava koolikultuuri
põhimõtete levikut informaalse suhtluse abil, samuti regionaalsete haridusseminaride
korraldamist võrgustikuvälistele koolidele ka pärast programmiperioodi. Võimaliku
tugisüsteemi (näit. piirkondlike õpikogukondade) arendamine loob eelduse koolidevaheliseks
otseseks suhtluseks ka pärast programmiperioodi (tegevus 1).
VII Institutsionaalne jätkusuutlikkus
Projekti jooksul koostatavas LKK programmi arengudokument analüüsib erinevaid variante
programmi jätkamiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemustest ning programmi levikust Eesti ja
rahvusvaheliselt selgub optimaalne programmi juhtimisstruktuur. Teadus- ja arendustegevus
jääb kindlasti Tartu Ülikooli liikumislabori ülesandeks. Rakendamist, laiendamist ja
teavitustegevusi (tuginedes projektis juba välja töötatud materjalidele) võivad ellu viia ka
teised organisatsioonid, kellele see oleks üheks põhiülesandeks.
6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles
Decreasing physical activity (PA) of children is a great concern. Evidence shows that schools
has a high potential to support the PA of students. The aim of the project is to develop and
disseminate a model where school culture encourages the PA of students throughout the
school day and to establish sustainable scaling up of the model. The core content activities
of the project are: 1) Model of Schools in Motion (SiM) development and validation; 2) SiM
implementation in schools all over Estonia; 3) Awareness rising and dissemination of SiM
principles, activities and best practices.
32
7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine
Risk Riski Riski Riski Tegevused riskide maandamiseks
MÕJU TÕE- ASTE
NÄOSUS kokku
Finantseerimisega seotud riskid: 3 3 9 Personalikulude planeerimisel on võetud arvesse projekti kestvust ning
Kulude suurenemine tulenevalt õigusruumi hetke ja tuleviku potentsiaalseid palgatasemeid ja koormusi, vastavalt
muutustest või muutustest senistele kogemustele ja projekti spetsiifikale. Oluliste muutuste
majanduskeskkonnas, tõstab oluliselt ilmnemisel (oodatust suuremad personalikulud) koostatakse
tööjõukulude (projekti peamine kulurida) riskihaldusplaan ja tehakse vajadusel rahastajale ettepanek projekti
osakaalu. tegevuste (mahtude) muutmiseks vastavalt muutunud oludele.
Projekti juhtimisalased riskid 1: 2 3 6 Võimaldatakse ja toetatakse osakoormusega töötamist, uutele
Projekti meeskonnas toimuvad töötajate töötajatele lepitakse kokku mentorid ja rakendatakse teisi toetavaid
vahetused (õpingud, laste sünd, jms), meetmeid, võimaldatakse kaugtööd. Projekti juhtimisstruktuur toetab
töötajate läbipõlemine. regulaarset riskihindamist, riskide tuvastamist ja vajalike meetmete
rakendamist enne riskide realiseerumist.
Projekti juhtimisalased riskid 2: 2 3 6 Projektile palgatakse täiskohaga projektijuht, keda toetavad Programmi
Projekti arendustegevustega pidevalt arendusjuht, projekti assistent, Nupukoja ja Töörühma liikmed. Kogu
lisanduv projekti haldus- ja juhtimis- projekti elluviimist toetab ka TÜ tugistruktuur (grandikeskus, ettevõtlus-
koormus. ja innovatsioonikeskus, valdkond, teaduskond, instituut) ja nende
olemasolev infrastruktuur.
Meeskonna liikmete individuaalsed 3 3 9 Projektimeeskonna süsteemsed arenguseminarid ja regulaarsed
riskid. Projektimeeskonna liikmete koosolekud.
rollimuutustega kaasnev toimetulek
laienemisprotsessi dünaamikas (nt
koolitajast/arendajast regionaalse/
valdkondliku võrgustiku juhiks või
koolitusjuhiks)
Õiguslikud/seadusandlikud riskid: 3 3 9 Projekti juhtkonda on kaasatud mitmeid Tartu Ülikooli inimesi
Programmi elluviija asutuses (TÜ) erinevatelt juhtimistasanditelt ning projekti juht, kes saavad muutuste
muudetakse programmide menetlemise ja ettevalmistamise ajal kaasa rääkida ning seetõttu arvestavad
elluviimisega seotud asutusesiseseid muutused juba ka käesoleva projekti nõuetega ning neid on võimalik
regulatsioone. vajadusel sisse viia.
Väliskeskkonna riskid: Majanduslangus 2 2 4 Koolide arendustegevuste kavandamine ei peaks põhinema vaid
ühiskonnas, riigieelarve mittetäitumine eelarvelistel tegevustel, vaid rõhuasetusega hoiakutel (liikumise
(Riigieelarve hariduskulude vähenemine tähenduse muutus) ja oskustel liikumise lõimimiseks koolipäeva.
võib kaasa tuua koolide arendus- Projekti edu korral integreeritakse projekti tulemid koolide igapäevaellu
tegevustele piirangu ja mõjutada ilma oluliste täiendavate kuludeta.
koolikeskkonnas toimuvaid protsesse
pidurdavalt)
Sisulised arenduse ja rakenduse riskid: 2 4 8 Projekti ülesehitus on tsükliline (arendus-rakendus), mistõttu uued
Projekti jooksul avaldatakse uusi teadmised saab sujuvalt integreerida projekti tegevustesse ja viia
teadustulemusi projekti valdkonnas, mis koolidesse. Läbi uuenevate materjalide (k.a. pärast projekti lõppu) on
tingivad projekti tegevuste muutuse tagatud projekti ajakohane areng pärast projekti lõppu.
koolides.
Koolide sulgemine ja ressursipuudus ei 3 2 6 Koolide omavaheline konkurents lastele, LKK programmi rakendamise
võimalda saavutada projekti suhteline odavus ja positiivne mõju nii õpiväljundite saavutamisele kui
väljundindikaatoreid: ka kooli renomeele toetavad LKK rakendamist ka kitsastes rahalistes
Projekti jooksul ei leita piisaval hulgal uusi tingimustes. Samuti oleme ette näinud võimaliku laienemise
liituvaid koole. lähiriikidesse.
Riskikategooriad:
A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi
sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne);
B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid;
C. Projekti juhtimisalased riskid;
D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid;
34
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid.
Mõju hindamise skaala 1-4:
1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb)
3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud)
4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata)
Tõenäosuse skaala 1-4:
1 = üliharv
2 = vähetõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riski ASTE (mõju x tõenäosus):
1-2 = väheoluline risk
3-6 = madal risk
7-11 = tingimuslik risk
12-16 = kriitiline risk
35
8. Lisad
1. Projekti eelarve
2. Projekti partnerlusleping
Kasutatud kirjandus:
1. WHO. Global recommendations on physical activity for health. Geneva: World Health Organisation; 2010.
2. Timmons BW, Naylor P-J, Pfeiffer KA. Physical activity for preschool children--how much and how? Can J Public Health
Rev Can Sante Publique. 2007;98 Suppl 2:S122-134.
3. Janssen I, Leblanc AG. Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and
youth. Int J Behav Nutr Phys Act. 2010;7:40.
4. Poitras VJ, Gray CE, Borghese MM, Carson V, Chaput J-P, Janssen I, et al. Systematic review of the relationships between
objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth. Appl Physiol Nutr Metab.
2016;41:S197–239.
5. Best JR. Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental research on aerobic
exercise. Dev Rev DR. 2010;30:331–551.
6. Davis CL, Tomporowski PD, McDowell JE, Austin BP, Miller PH, Yanasak NE, et al. Exercise improves executive function
and achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial. Health Psychol Off J Div
Health Psychol Am Psychol Assoc. 2011;30:91–8.
7. Lonsdale C, Rosenkranz RR, Peralta LR, Bennie A, Fahey P, Lubans DR. A systematic review and meta-analysis of
interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school physical education lessons. Prev Med.
2013;56:152–61.
8. Aasvee K, Rahno J. Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring. 2013/2014. õppeaasta. Tabelid [Health Behavior in School-
aged Children(HBSC) Study 2013/2014]. Tallinn: National Institute of Health Development; 2015.
9. Mooses K. Physical activity and sedentary time of 7-13 year-old Estonian students in different school day segments and
compliance with physical activity recommendations [Dissertation]. [Tartu]: University of Tartu; 2017.
10. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, Moreno LA, Bammann K, Tornaitis M. Objectively measured physical activity in
European children: the IDEFICS study. Int J Obes. 2014;38:S135-43.
11. Ekelund U, Luan J, Sherar LB, Esliger DW, Griew P, Cooper A. Association of moderate to vigorous physical activity and
sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents. JAMA. 2012;307:704–12.
12. Bull FC, Gauvin L, Bauman A, Shilton T, Kohl HW 3rd, Salmon A. The Toronto Charter for Physical Activity: a global call
for action. J Phys Act Health. 2010;7:421–2.
13. Story M, Nanney MS, Schwartz MB. Schools and obesity prevention: creating school environments and policies to promote
healthy eating and physical activity. Milbank Q. 2009;87:71–100.
14. Reis RS, Salvo D, Ogilvie D, Lambert EV, Goenka S, Brownson RC. Scaling up physical activity interventions worldwide:
stepping up to larger and smarter approaches to get people moving. The Lancet. 2016;388:1337–48.
15. Global Advocacy for Physical Activity (GAPA) the Advocacy Council of the International Society for Physical Activity and
Health (ISPAH). NCD Prevention: Investments that work for physical activity. Br J Sports Med. 2012;46:709–12.
16. Mooses K, Mäestu J, Riso E-M, Hannus A, Mooses M, Kaasik P, et al. Different methods yielded two-fold difference in
compliance with physical activity guidelines on school days. PLoS ONE. 2016;11:e0152323.
17. Yli-Piipari S, Kulmala JS, Jaakkola T, Hakonen H, Fish JC, Tammelin T. Objectively measured school day physical activity
among elementary students in the United States and Finland. J Phys Act Health. 2015;13:440–6.
18. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. VUNK! Liikuma kutsuvad koolide veebiuuringu raport.
19. Erwin H, Beighle A, Carson RL, Castelli DM. Comprehensive School-Based Physical Activity Promotion: A Review. Quest.
2013;65:412–28.
20. Vihalemm T, Keller M, Kiisel M. From intervention to social change. A guide to re-shaping everyday practices. London:
Ashgate; 2015.
MINISTRI KÄSKKIRI
19.12.2019 nr 82
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014–2021 rahastatud projekti "Kooliõpilaste
liikumisaktiivsuse toetamine" toetuse
rahuldamise otsus
Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel
ning järgides Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja
kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut:
Rahuldan Tartu Ülikooli (edaspidi toetuse saaja) 11. detsembril 2019. aastal esitatud taotluse
projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.
1. Toetuse saaja esitas Sotsiaalministeeriumile Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest
2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ programmilepingus kindlaksmääratud projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse
toetamine“ täiemahulise projektikirjelduse (Lisa 1) ja detailse eelarve (Lisa 2), millega küsiti
Sotsiaalministeeriumilt programmioperaatorina 2 298 031 euro suurust toetust.
2. Lähtudes Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi Komitee poolt vastu võetud ja
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide alalise komitee poolt 23.09.2016
kinnitatud Euroopa Majanduspiikonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse
(Regulation on the Implementation of the European Economic Area Financial Mechanism
2014–2021) artiklist 6.5.3 hindas Sotsiaalministeerium projekti ning veendus selle
kvaliteedis ja panuses programmi „Local Development and Poverty Reduction“ eesmärkide
saavutamisse ning projekti vastavuses Euroopa Liidu ja siseriiklikele õigusaktidele.
3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 2 703 566 (kaks miljonit seitsesada kolm
tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot.
4. Projekti toetuse määr on 85% projekti abikõlblikest kogukuludest.
5. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2020–31.12.2023.
6. Projekti rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugikeskuse Keskus.
7. Toetuse saaja kohustub täitma kõiki toetuse rahuldamise otsuse tingimustes (Lisa 3) ja
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruses sätestatud
toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutama toetust toetuse rahuldamise
otsuse sätestatud tingimustel ja projektikirjelduses kirjeldatud eesmärkidel.
2
8. Projekti abikõlblikud tegevused ja kulud on toetuse saaja või projekti partneri poolt tegelikult
tehtud kulud, mis on kinnitatud projekti eelarves ja vastavad toetuse rahuldamise otsuse
tingimuste peatükkides 4–7 sätestatule.
9. Toetuse väljamaksed tehakse vastavalt toetuse rahuldamise otsuse tingimuste
peatükile 8.
10. Projekti sisuaruandluse aruandeperioodiks on kalendriaasta. Toetuse saaja esitab projekti
vahearuaruande üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuariks jooksul pärast aruandlusperioodi
lõppu.
11. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul projekti
lõpparuande.
12. Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel ning rikkumistest teavitamisel lähtutakse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide
tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist.
13. Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente kuni 31.12.2028.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisad:
1. projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ projektikirjeldus;
2. projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ projekti detailne eelarve;
3. projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" toetuse rahuldamise otsuse
tingimused.
Sotsiaalministri 19.12.2019 käskkiri nr 82
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti „Kooliõpilaste
liikumisaktiivsuse toetamine" toetuse rahuldamise otsus“
Lisa 3
Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ toetuse rahuldamise otsuse
tingimused
1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed
1.1. Toetuse andmise eesmärk on initsieerida ja toetada muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis
võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks programmi Liikuma
Kutsuv Kool (LKK) põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil ning tagada LKK
tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus.
1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on:
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase
(2019) (2023)
Tulemusindikaator LKK mudelit rakendatavate koolide arv 79 140
LKK mudelit rakendatavate vene
6 8
õppekeelega koolide arv
Väljundiindikaator LKK põhimõtete rakendamiseks ja
levitamiseks arendatud tööriistade ja 0 6
meetodite arv
LKK põhimõtete rakendamiseks ja
levitamiseks läbi viidud koolituste ja 0 80
seminaride arv
2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused
2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate
kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse
kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega);
2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja
otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades
konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja
kvaliteedi suhte;
2.1.5 järgib organisatsioonisisest hankekorda erisusega, et võtab kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, vähemalt alates sellest, kui
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 eurot
või rohkem;
2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5
tähenduses;
2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile
jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab
2
viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti
elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
2.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid.
2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja:
2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist
ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul
pärast projekti lõpetamist ja;
2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast
projekti lõpetamist.
2.3. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama projekti raames välja
töötatud Liikuma Kutsuva Kooli mudeli koos tööriistadega vabalt kättesaadavuse kõikidele
huvilistele vähemalt kolme aasta jooksul peale projekti lõppu.
2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale.
3. Toetuse saaja ja partneri õigused
3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti
käik seda nõuab.
3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise
ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner
on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile
kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
3
4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse
saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks
üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti
tarbeks.
4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti
eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse
toetusega selle maksmisel.
4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the
implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“),
riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale.
5. Projekti abikõlblikud otsekulud
5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab
vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete
kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti
kuludena kirjendada.
5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele:
5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3;
5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele;
5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada
vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava-
ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja
ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
tegevusi, üritusi, tulemusi jne;
5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina
abikõlblikuks;
5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
5.2.6 toetuse saaja või projekti partneri poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu
lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete
seaduse ja käesoleva korraga;
5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt
tulenevad kulud.
5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
4
5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks
töötatud ajaga;
5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud
ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui
erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt.
6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa
eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema
raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate
abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste
kulud:
6.3.1 raamatupidamine;
6.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
6.3.3 juriidiline nõustamine;
6.3.4 vara haldamine;
6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
6.3.6 muu abistav töö.
6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised
üldkulud:
6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning
posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja
rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
koristamisele;
6.4.5 ruumide rendikulud;
6.4.6 valveteenuse kulud;
6.4.7 maamaks;
6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
6.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
7. Mitteabikõlblikud kulud
7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud
kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
5
7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum;
7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna
maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
8. Toetuse maksmine
8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
8.2. Toetuse saajal on võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse
ettemakse võib moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse
ettemakset on toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on
projekti väljamaksetaotlustega rakendusüksuse poolt heaks kiidetud.
8.3. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
8.4. Väljamakse taotlus ehk kuludokumentide nimekiri esitatakse, kui abikõlblik kulu on
reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste
keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
8.5. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
8.5.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja
kuludest;
8.5.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
8.5.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise
ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
8.5.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
8.6. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse
saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu
tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad
raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise
dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris.
8.7. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul,
kui:
8.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
8.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
8.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
8.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
8.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
8.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa
ei ole lõplikult tagasi makstud;
6
8.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
8.8. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
8.9. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
mõistliku tähtaja.
8.10. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste
elluviimise ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on
minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord
aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele.
9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates.
9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu.
9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
9.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne;
9.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
9.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
9.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
9.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
9.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi
saavutamisele;
9.6.7 hinnang partnerluse toimimisele;
9.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne
on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda
aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles
esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva
jooksul.
9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine
10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
7
10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber
projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti
abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja
toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse
ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
10.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust,
kui soovitakse muuta:
10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
10.4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
10.5 Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist
arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse
algatamist omaalgatusel.
11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
11.1. Rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus
tagastada.
12. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras.
13. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse
nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist,
sealhulgas:
8
13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel,
kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel
rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor
pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele
eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood;
13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava
toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.