dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud ravimiseaduse täiendamiseks

Sotsiaalministeerium · 18. detsember 2019
Viit
5.1-2/3120-1
Registreeritud
18. detsember 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2019
Vastutaja
Tanel Kiik (Sotsiaalministeerium)

Failid

  • 📎5.1-23120-1 18.12.2019 Väljaminev kiri.bdoc405 KB

Sisu (failidest)

Tõnis Mölder Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees [email protected] Meie 18.12.2019 nr 5.1-2/3120-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Ettepanekud ravimiseaduse täiendamiseks Lugupeetud Tõnis Mölder Viimastel kuudel on nii Riigikogu sotsiaalkomisjonis, fraktsioonides kui ka istungisaalis korduvalt arutatud apteegireformiga seonduvaid küsimusi ja ettepanekuid. Sotsiaalministeerium on seisukohal, et 2014. ja 2015. aastal Riigikogu poolt kehtestatud täiendavad nõuded apteegi tegevusloa omajatele on jätkuvalt vajalikud ja põhjendatud apteegiteenuse osutamise ja hulgimüügi lahutamiseks, huvide konflikti vältimiseks, ravimituru korrastamiseks ning seeläbi rahva tervise kaitseks. Apteegireformi jätkumist on teiste seas toetanud Ravimiamet, Riigikontroll, Eesti Apteekrite Liit, Eesti Proviisorite Koda, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut, Eesti Perearstide Selts. Rahvatervise kaitsmise huvides on ravimiturul oluline tagada ravimite käitlemise erinevate etappide lahutatus. See on vajalik, et kindlustada ravimivaliku meditsiiniline põhjendatus, vältida ravimite selektiivset kättesaadavust (kindla tootja ravimite eelistamist jaemüügil) tarbija jaoks ning vähendada ärihuvide mõju patsiendile. Ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamine teenib seega patsientide ja laiemalt rahvatervise huve, sest kui apteekidel tekib ravimite sisseostul suurem võimalus valida mitme hulgimüüja vahel, siis saavad nad osta kauba sealt, kus pakkumine on soodsam. Eesti ravimiturul on konkurentsiga probleeme, kui lähtuda patsientide huvidest. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis tegevusluba omavaid ravimite hulgimüüjaid küll 62, kuid kolm suurima turuosaga hulgimüüjat katsid üle kolmveerandi (täpsemalt 76,2%) kogu ravimiturust. Sealhulgas nendest kolmest kahte (Magnum Medical OÜ ja Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ) peetakse omavahel seotuks.1 Juba 2012. aastal leidis Riigikontroll oma aruandes2 Riigikogule, et Eesti ravimite hulgimüügiturul domineerib kaks hulgimüüjat (Tamro ja Magnum), kelle käes oli auditi tegemise hetkel üle 80% hulgimüügiturust ning kelle omanduses või mõjusfääris on ka tänasel päeval suurem osa apteekidest Eestis. Võib pidada tõenäoliseks, et teistel hulgimüüjatel ei ole enam otstarbekas ega ka võimalik oma kaupa turustada, sest enamik apteeke ei telli kaupa mujalt kui omanikule kuuluvast hulgimüügist. Olukord, kus vähesed hulgimüüjad kontrollivad apteeke, võimaldab neil seada ka ravimitootjatele ravimite Eestis turustamiseks tingimusi. Riigikontrolli seisukoht oli 2012. aastal, et turgu valitseval positsioonil ei tohiks olla ei ravimite hulgimüüja ega apteeke omav ettevõtja. Samuti ei tohiks hulgimüüjatel olla olulist kontrolli apteekide üle. Apteekidel peab olema ravimite sisseostul tegelik võimalus valida mitme hulgimüüja vahel, kes ei ole omavahel seotud. Ka Riigikogu analüüsiosakond on juba aastaid 1 https://www.err.ee/611626/ule-poole-eesti-ravimite-hulgiturust-kuulub-vendadele-linnamaedele 2 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2259/language/et-EE/Default.aspx Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tagasi märkinud, et ravimisektori põimumise tulemusena väheneb sektorisisene konkurents, mis omakorda võib tuua kaasa pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteedi ja sortimendi languse ning hinna tõusu.3 Võttes arvesse kõiki nimetatud asjaolusid ning praegust olukorda apteegiturul kolm ja pool kuud enne üleminekutähtaja lõppu pean apteegireformi ladusaks rakendamiseks vajalikuks täiendada ravimiseadust järgmiste muudatustega: 1) Etapiviisiline üleminek (kehtima jääb jae- ja hulgimüügi lahutatuse põhimõte ja proviisoromand) Aprill 2020 – kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis ei saa enam tegutseda. Kõik omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid ja haruapteegid teistes linnades saavad jätkata. Jaanuar 2021 – kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid ülejäänud üle 4000 elanikuga linnades (Narva, Kohtla-Järve, Maardu, Põlva, Sillamäe, Saue, Rapla, Keila, Elva, Jõgeva, Haapsalu) ei saa enam tegutseda (teistes linnades haruapteeke pole), omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid võivad jätkata. Jaanuar 2022 – kõik omandinõuetele mittevastavad apteegid, kellel pole haruapteeke alla 4000 elanikega asustusüksustes ei saa enam tegutseda, omandinõuetele mittevastavad apteegid, kellel on haruapteeke maal, võivad jätkata. Jaanuar 2023 – kõik ülejäänud omandinõuetele mittevastavad apteegid ei saa enam tegutseda, jätkavad ainult proviisoromandis ja hulgimüüjaga mitteseotud apteegid. 2) Täiendava võimalusena sätestada, et Ravimiametil on võimalik erakorralises olukorras anda luba haiglavõrgu arengukava haiglale ravimeid väljastada. Erandlik olukord on selline, kus võib olla oht apteegiteenuse osutamise katkemiseks või oluliseks häireks. Sätete eesmärk on toetada ravimite kättesaadavust inimeste jaoks ka olukordades, kus ravimihulgimüüjatel tekivad tõrked jaeapteekide ravimitega varustamises. Apteekide puhul tuleb tagada toimepidevus ka olukorras, mis ei ole hädaolukord, kuid ravimid ei ole mingil põhjusel elanikkonnale kättesaadavad. Seetõttu on vajalik Ravimiameti pädevuste ja volituste laiendamine, võimaldades apteegiteenuse häiringu ja katkemise korral astuda vajalikke samme, et ravimid siiski abivajajateni jõuaksid. 3) Proviisoromandi nõude täpsustamine selliselt, et proviisoromand võib jaguneda ka mitme proviisori vahel ning proviisorite osalus peab moodustama vähemalt 80% juriidilise isiku osadest või aktsiatest. Säte aitab lahendada ära sellised olukorrad, kus käesoleval hetkel kuulub apteegiomand näiteks kahele proviisorile võrdselt või jaguneb mitme proviisori ja farmatseudi vahel ilma, et kellelegi kuuluks enamusosalus. Ettepanekud on sõnastatud täpsemalt Lisas 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Lisaadressaadid: Riigikogu sotsiaalkomisjon 3 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_18_2014.pdf 3 Lisa 1: Ettepanekud ravimiseaduse täiendamiseks Ravimiseaduse muutmise seadus § 1. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) haiglaapteegiteenuse tegevusloa omaja;“; 2) paragrahvi 30 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Ravimiameti loal on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud haiglavõrgu kava haigla haiglaapteegil erakorralises olukorras ravimite jaeväljastamise õigus.“; 3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud nõue loetakse täidetuks, kui üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule kuulub enam kui 80% ja valitsev mõju selle eraõigusliku juriidilise isiku osadest või aktsiatest proviisoritele, kellest vähemalt üks töötab sellele eraõiguslikule juriidilisele isikule väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.“; 4) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2-31 nimetatud proviisor võib olla seotud kuni nelja 4000 või enama elanikuga asulas tegutseva üldapteegi tegevusloaga.“; 5) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) täitma ravimite sisseveol sisseveonõudeid, pidama arvestust sisseveetud ravimite käitlemise kohta ja esitama aruandeid käesoleva seaduse § 26 lõike 9 punkti 1 alusel kehtestatud korras;“; 6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Haiglaapteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja määratud pädeva isiku kohustus on ravimite sisseveo korral teha kindlaks, kas ravimi transportimisel on järgitud säilitamistingimusi, ning tagada, et sisseveetavad ravimid vastavad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“; 7) paragrahvi 1162 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „4000 või enama elanikuga linnas asustusüksusena“ tekstiosaga „Tallinnas, Tartu linnas asustusüksusena, Pärnu linnas asustusüksusena, Rakvere linnas ja Jõhvi linnas“; 8) paragrahvi 1162 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) 4000 või enam elanikuga linnas asustusüksusena, mis ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, asuv üldapteegi struktuuriüksuseks olev haruapteek, mis on asutatud enne 2014. aasta 9. juunit, võib tegutsemiskohta muutmata haruapteegina tegutseda kuni 2021. aasta 1. jaanuarini. 9) paragrahvi 1167 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: 4 „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldapteegi tegevusload ning enne käesoleva seaduse § 41 lõigete 2–6 jõustumist väljastatud üldapteegi tegevusload, mis ei vasta käesoleva seaduse § 41 lõigetes 2–5 nimetatud tingimustele ning mille struktuuriüksuseks olev haruapteek ei asu alla 4000 elanikuga asustusüksuses, tuleb kehtestatud nõuetega vastavusse viia 2022. aasta 1. jaanuariks.“; 10) paragrahvi 1167 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 11 nimetatud üldapteegi tegevusload ning enne käesoleva seaduse § 41 lõigete 2–6 jõustumist väljastatud üldapteegi tegevusload, mis ei vasta käesoleva seaduse § 41 lõigetes 2–5 nimetatud tingimustele, tuleb kehtestatud nõuetega vastavusse viia 2023. aasta 1. jaanuariks.“. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub …. 2020. a.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel