MINISTRI MÄÄRUS
17.12.2019 nr 71
Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele hüvitamise alused
Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse residentuuri baasasutuses (edaspidi baasasutus) arst-residendi
tööjõukulu arvutamise ja selle baasasutusele hüvitamise alused.
§ 2. Arst-residendi tööjõukulu arvutamise alused
(1) Baasasutuses töötava arst-residendi tööjõukulu koosneb järgmisest:
1) brutopalk, sealhulgas puhkusetasu;
2) brutopalgale lisanduv sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed;
3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel brutopalga asemel makstav
haigushüvitis.
(2) Arst-residendi brutopalga arvutamise alus on brutotunnipalk. Brutopalk arvutatakse ühe
kuu baasil vastavalt kalendriaasta keskmisele töötundide arvule kuus.
(3) Brutotunnipalga ja ühe kuu baasil arvutatava brutopalga suurus on järgmine:
1) brutotunnipalga suurus kuni 2020. aasta 31. märtsini on 12 eurot ja 40 senti ning brutopalga
suurus kuni 2020. aasta 31. märtsini on 2085 eurot ja 13 senti;
2) brutotunnipalga suurus alates 2020. aasta 1. aprillist on 13 eurot ja 30 senti ning brutopalga
suurus alates 2020. aasta 1. aprillist on 2233 eurot ja 34 senti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud brutotunnipalga summat muudetakse vastavalt
riikliku ravikindlustuse rahalistele võimalustele ja riigi tervishoiupoliitikale.
(5) Arst-residendi tööjõukulu arvutamisel on arvestuslik töökoormus 40 tundi nädalas. Tööaja
hulka arvestatakse osalemine residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.
§ 3. Baasasutusele arst-residendi tööjõukulu hüvitamise alused
2
(1) Haigekassa hüvitab arst-residendi tööjõukulu Tartu Ülikoolile (edaspidi ülikool) Tartu
Ülikooli seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud halduslepingu alusel, lähtudes selle residentuuri
programmi nominaalkestusest, mille alusel on arst-resident residentuuri vastu võetud.
(2) Ülikool hüvitab baasasutusele arst-residendi tööjõukulu vastavalt ülikooli ja baasasutuse
vahel sõlmitud lepingule.
(3) Baasasutusele hüvitatakse 100% arst-residendi tööjõukulust, mis on arvestatud käesoleva
määruse § 2 lõigetes 1–3 sätestatud tingimustel.
(4) Kui arst-resident läbib residentuuri koormusega, mis on väiksem kui käesoleva määruse
§ 2 lõikes 5 sätestatud koormus:
1) hüvitatakse tööjõukulu vastavalt arst-residendi koormusele;
2) pikeneb arst-residendi tööjõukulu hüvitamise periood residentuuri läbimise kestuse
proportsionaalse pikenemise võrra.
(5) Haigekassa ei hüvita arst-residendi tööjõukulu selle aja eest, kui residentuuris õppimine on
peatunud või kui arst-resident läbib residentuuri väljaspool Eestit asuvas baasasutuses ja saab
töötasu välisriigi baasasutuselt, ega juhul, kui arst-residendi tööjõukulu baasasutusele ei
kaasne.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri
baasasutusele hüvitamise alused“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestab arst-residendi (edaspidi resident) tööjõukulu arvutamise ja residentuuri
baasasutusele (edaspidi baasasutus) hüvitamise alused. Rakendusakti kehtestamine on vajalik,
et luua alused arst-residentide töötasu hüvitamiseks baasasutustele Eesti Haigekassa (edaspidi
ka haigekassa) eelarvest Tartu Ülikooli (edaspidi ka ülikool) vahendusel.
Määrus on seotud Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadusega1, mis
jõustub 1. jaanuaril 2020. a. Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi ka TÜKS) § 72 lõike 4 uue sõnastuse
kohaselt hüvitatakse arst-residentide tööjõukulud baasasutuses haigekassa eelarvest. TÜKS § 72
lõike 7 kohaselt kehtestab arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise
alused valdkonna eest vastutav minister määrusega.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Vootele Veldre (
[email protected]; tel 626 9140) ja
tervishoiuressursside juht Kersti Esnar (
[email protected]; tel 626 9728). Haigekassast on
määruse koostamisel osalenud eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Tanel Kaju
(
[email protected]; tel 620 8472) ning juriidilise osakonna peajuristid Reet Kodu
(
[email protected]; 603 3611) ja Katrina Koha (
[email protected]; 744 7446).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Virge
Kuningas-Turu (
[email protected]; tel 626 9165).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi ka TÜKS) § 72 lõike 7 alusel uus
rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses.
Haigekassa nõukogu arutas eelnõu 8. novembri koosolekul ja tegi Eesti Haigekassa seaduse § 12
lõike 2 alusel sotsiaalministrile ettepaneku (otsus nr 27) kehtestada määrus „Arst-residendi
tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse residentuuri
baasasutuses arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja selle baasasutusele hüvitamise alused.
Paragrahv 2 reguleerib residendi tööjõukulu arvutamise aluseid. Lõikes 1 loetletakse
komponendid, millest baasasutusele hüvitatav residendi töötasu koosneb. Need on 1) brutopalk
(sh puhkusetasu), 2) brutopalgale lisanduv sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed, 3)
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel brutopalga asemel makstav haigushüvitis.
Teisisõnu on hõlmatud kõik tavapärased tööjõukulu fondi kuuluvad komponendid.
1
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e2767d98-e7ae-4f38-bac7-b862d0056979/
Lõike 2 esimese lause kohaselt on residendi brutopalga arvutamise alus brutotunnipalk. Lõike teise
lause kohaselt arvutatakse brutopalk kuisel baasil vastavalt kalendriaasta keskmisele töötundide
arvule kuus. Kuise brutopalga sätestamine määruses võimaldab osapooltel mugavamat, väikese
halduskoormusega kuluarvestust.
Lõige 3 sätestab brutotunnipalga ja ühe kuu baasil arvutatava brutopalga suuruse. Punkt 1
sätestab nimetatud summade suuruse 2020. aasta 31. märtsini ja punkt 2 alates 2020. aasta
1. aprillist. Brutotunnipalga alus mõlemas punktis on Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti
Kiirabi Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liidu vahel 30. novembril 2018. a
sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivlepe2. Kuine brutopalk on arvutatud nimetatud
brutotunnipalga ja kalendriaasta keskmise töötundide arvu baasil.
Lõige 4 sätestab, et lõikes 3 sätestatud brutotunnipalga summat muudetakse vastavalt riikliku
ravikindlustuse rahalistele võimalustele ja riigi tervishoiupoliitikale. Nagu eelmises lõigus
selgitatud, on senise praktika kohaselt residentide töötasu aluseks võetud tervishoiutöötajate
kollektiivleppes sätestatud arsti töötasu alammäär. Tõenäoliselt jätkub see praktika ka tulevikus,
kuid rakendusakti tasandil ei ole kohane siduda töötasu määra õiguslikult sidusrühmade
kokkuleppega, mille ulatus, tähistus ja osapoolte koosseis võib aja jooksul muutuda.
Lõike 5 kohaselt on tööjõukulu arvutamisel arvestuslik töökoormus 40 tundi nädalas ning tööaja
hulka on arvestatud osalemine residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. Säte on
mõeldud residentide kaitseks – töökorraldusest tingitud ületundide korral on tööandja kohustatud
tasuma nende eest täiendavalt vastavalt sõlmitud töölepingule. Baasasutusele residendi
ületundidega kaasnevat tööjõukulu residentuurikuludeks ette nähtud vahendeist ei hüvitata.
Paragrahv 3 sätestab baasasutusele residendi tööjõukulu hüvitamise alused. Lõike 1 kohaselt
hüvitab haigekassa arst-residendi tööjõukulu ülikoolile Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõikes 5
nimetatud halduslepingu alusel, lähtudes selle residentuuri programmi nominaalkestusest, mille
alusel on resident residentuuri vastu võetud. Lõike 2 kohaselt hüvitab ülikool omakorda
baasasutusele residendi tööjõukulu vastavalt ülikooli ja baasasutuse vahel sõlmitud lepingule.
Residentuuri nominaalkestust ning ülikooli ja baasasutuse vahelise lepingu sõlmimist reguleerib
paralleelselt selle määrusega menetletud sotsiaalministri määrus „Residentuuri raamnõuded ja
korraldamise tingimused“. Õppe nominaalkestusest lähtumine kulude hüvitamisel on vajalik
haigekassa kulude planeerimiseks ja juhtimiseks.
Lõige 3 sätestab, et baasasutusele hüvitatakse 100% arst-residendi tööjõukulust, mis on
arvestatud määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel. Seega on baasasutusele tagatud
täiskoormusega õppiva residendi kulude hüvitamine eespool nimetatud määrades, kuid
baasasutusele ei hüvitata muid residendile makstavaid tasusid, mis määruses nimetatud
kulukomponentide alla ei kuulu või ületavad sätestatud töötasu. Siinkohal tuleb arvestada, et
vastavalt eespool viidatud tervishoiutöötajate kollektiivleppele on residendil õigus saada lisaks
põhipuhkusele 5–7 kalendripäeva tasulist lisapuhkust kalendriaastas, kui ta töötab tööandja juures
täistööajaga, või proportsionaalselt töölepingus kokkulepitud tööajaga, kui ta töötab osalise
tööajaga. Nimetatud leppe alusel lisanduvate puhkusepäevade eest makstav tasu on hõlmatud
hüvitatavate kulude hulka.
Lõige 4 reguleerib osakoormusega residentuuri läbiva residendi tööjõukulu hüvitamist.
Osakoormusega residendi tööjõukulu hüvitatakse vastavalt residendi individuaalses õpingukavas
kokku lepitud koormusele ja seejuures pikeneb residendi tööjõukulu maksmise periood
residentuuri läbimise kestuse proportsionaalse pikenemise võrra.
Lõige 5 sätestab täiendavad piirangud residendi tööjõukulude hüvitamisele. Haigekassa ei hüvita
residendi tööjõukulu selle aja eest, kui residentuuris õppimine on peatunud või kui resident läbib
residentuuri väljaspool Eestit asuvas baasasutuses ja saab töötasu välisriigi baasasutuselt, ega
juhul, kui residendi tööjõukulu baasasutusele ei kaasne. Sellisteks juhtudeks on näiteks residendi
ajutine töövõimetus (v.a ajutise töövõimetuse periood, mille eest baasasutus maksab residendile
tööandja haigushüvitist), palgata puhkus või muu töölepingu seaduses ette nähtud puhkus, mis on
2
https://www.kutseliit.eu/wp-content/uploads/tervishoiuvaldkonna-kollektiivleping-30112018.pdf
tasustamata või mida hüvitatakse riigieelarvest (nt lapsepuhkus, sh puudega lapse lapsepuhkus,
mille tasu hüvitatakse riigieelarvest).
Paragrahv 4 sätestab määruse jõustumise 2020. aasta 1. jaanuaril ehk samal päeval, kui on
kavandatud jõustuma Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muudatused. Nimetatud
kuupäevast alates ei hüvitata arst-residendi töötasuga seotud kulusid enam Sotsiaalministeeriumi
eelarve kaudu. Need hüvitatakse haigekassa eelarve kaudu.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Eriarsti kvalifikatsiooni omandamist reguleerib
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta.
ELi õigus ei piira ega sea tingimusi tasemeharidusjärgses õppes osalevatele tervishoiutöötajatele
töötasu maksmisel.
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas
arst-residendid
2019. aasta 1. novembri seisuga oli residentuuris kokku 694 residenti, sh õppes osales
560 residenti, 134 inimese residentuur oli peatunud.
tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond
Tartu Ülikool
Eesti Haigekassa
tööandjad: residentuuri baasasutused
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Sarnaselt TÜKS-i ja HKS-i seaduse muutmise seadusega muutub määruse kehtestamisega
residentide töötasu rahastamisallikas. Kuid nagu argumenteeritud seaduseelnõu seletuskirjas, on
muutus arst-residentidele tõenäoliselt märkamatu ja õiguslikul muudatusel tajutav mõju
sihtrühmale puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatused puudutavad avalik-õiguslike Eesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli ning mõneti
Sotsiaalministeeriumi töökorraldust ja - protsesse, samas tuleneb otsene mõju nimetatud
asutustele TÜKS-i ja HKS-i muutumisest. Määrus üksnes täpsustab seaduse alusel muutuvat
korda. Seadusest tulenevat mõju nende asutuste halduskoormusele on avatud TÜKS-i ja HKS-i
eelnõu seletuskirjas.3
Määrus ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuheteid, majandust, elu- ja looduskeskkonda ega
regionaalarengut.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
3
vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e2767d98-e7ae-4f38-bac7-b862d0056979/
Kulud liiguvad riigieelarvest haigekassa eelarvesse. Riigieelarvele on muudatusel neutraalne
mõju, muudatusega seotult täiendavat kulu ei teki. Haigekassa eelarves on residentide
tööjõukuluks 2020. aastal planeeritud 18 miljonit eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise kuupäev on identne TÜKS-i ja HKS-i
kavandatud jõustumise ajaga.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse kavandi koostamine toimus koostöös haigekassaga. Kavand esitati TÜKS-i ja HKS-i
eelnõu kooskõlastamise käigus EIS-i kaudu ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Tartu
Ülikoolile, Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide
Seltsile, Eesti Nooremarstide Ühendusele, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile. Esitatud
ettepanekuid ja märkuseid arvestati määruse eelnõu koostamisel. Haigekassa nõukogu arutas
eelnõu oma 8. novembri koosolekul ja tegi Eesti Haigekassa seaduse § 12 lõike 2 alusel
sotsiaalministrile ettepaneku (otsus nr 27) määruse „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ kehtestamiseks. Määruse eelnõu esitati
kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks eespool loetletud asutustele ja ühendustele. Haridus- ja Teadusministeerium
kooskõlastas eelnõu väljaspool EIS-i. Eelnõule andsid märkusteta heakskiidu Eesti Perearstide
Selts, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikool ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Eelnõu muutmiseks tegi
ettepaneku Eesti Haiglate Liit, muudatusettepanekut arvestati (vt seletuskirja lisa).
Sotsiaalministri määrus „Arst-
residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele
hüvitamise alused“. Seletuskirja
lisa 1
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Eesti Haiglate Liit Määruse eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt on brutotunnipalga ja ühe kuu baasil arvutatava Arvestatud, määruses on
brutotunnipalga suurus kuni 2020. aasta 31. märtsini 12 eurot ja 40 senti ning väärtuseid vastavalt muudetud.
brutopalga suurus kuni 2020. aasta 31. märtsini 2082 eurot ja 21 senti.
Juhime teie tähelepanu asjaolule, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on alates 1. aprillist 2019. a
arst-residentide brutopalk 2085 eurot ja 13 senti. Nii on arvestanud Tartu Ülikool
(https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/uldinfo), kes hüvitab selle alusel kliinikumile arst-
residendi tööjõukulu.
Kui määruse eelnõu jõustub sellisel kujul, siis hakkaks Haigekassa alates 1. jaanuarist
2020. a hüvitama Tartu Ülikoolile samuti arst-residendi tööjõukulu praegusest väiksemas
suuruses, mistõttu hüvitaks ka Tartu Ülikool kliinikumile arst-residendi tööjõukulu
väiksemas ulatuses. Kliinikum sel põhjusel arst-residentide brutopalka vähendada ei
saa, samuti ei pea õigeks 2020. aasta I kvartalis tööle asuvatele arst-residentidele juba
tööl olijatest vähem brutopalka maksta.
Palume teil määruse eelnõus vastavad parandused sisse viia ning kehtestada eelnõu §
2 lõikes 3 arst-residendi brutopalga suuruseks kuni 31.märtsini 2020.a 2085 eurot ja 13
senti.
1