MINISTRI MÄÄRUS
17.12.2019 nr 70
Residentuuri raamnõuded ja korraldamise
tingimused
Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused, mille alusel
korraldab Tartu Ülikool (edaspidi ülikool) residentuuri teoreetilist ja praktilist koolitust ülikoolis
ja residentuuri baasasutustes (edaspidi baasasutus).
§ 2. Residentuuri eesmärk
Residentuuri eesmärk on teoreetilise ja praktilise koolituse kaudu valmistada ette kutse-, eri-
ja ametialaselt pädevaid eriarste.
§ 3. Residentuuri vastuvõtmine
(1) Residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus
registris arsti või hambaarstina.
(2) Residentuuri vastuvõtmine toimub seaduse alusel ülikooli kehtestatud korras.
§ 4. Residentuuri nominaalkestus
(1) Residentuuri vastu võetud isikud läbivad eriarsti kutse saamiseks kolme- kuni viieaastase
nominaalkestusega residentuuri ühel arsti või hambaarsti erialal (edaspidi eriala).
(2) Residentuuri nominaalkestus on kolm aastat järgmistel erialadel:
1) oftalmoloogia;
2) ortodontia;
3) otorinolarüngoloogia;
4) restauratiivne hambaravi;
5) taastusravi ja füsiaatria.
(3) Residentuuri nominaalkestus on neli aastat järgmistel erialadel:
1) allergoloogia-immunoloogia;
2) anestesioloogia;
3) dermatoveneroloogia;
4) endokrinoloogia;
5) gastroenteroloogia;
2
6) hematoloogia;
7) infektsioonhaigused;
8) kohtuarstiteadus;
9) laborimeditsiin, sealhulgas kliinilise mikrobioloogia lisapädevusega;
10) meditsiinigeneetika;
11) nefroloogia;
12) neuroloogia;
13) onkoloogia (kiiritus- ja keemiaravi tähenduses);
14) patoloogia;
15) pediaatria;
16) peremeditsiin;
17) psühhiaatria;
18) pulmonoloogia;
19) reumatoloogia;
20) sünnitusabi ja günekoloogia;
21) taastusravi ja füsiaatria spordimeditsiini lisapädevusega;
22) töötervishoid.
(4) Residentuuri nominaalkestus on viis aastat järgmistel erialadel:
1) erakorraline meditsiin;
2) kardioloogia;
3) kardiokirurgia;
4) kardiovaskulaarkirurgia;
5) lastekirurgia;
6) neurokirurgia;
7) suu-, näo- ja lõualuukirurgia;
8) oftalmoloogia silmakirurgia lisapädevusega;
9) ortopeedia;
10) pediaatria allergoloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, hematoloogia-onkoloogia,
infektsioonhaiguste, kardioloogia, nefroloogia, neonatoloogia, neuroloogia või reumatoloogia
lisapädevusega;
11) plastika- ja rekonstruktiivkirurgia;
12) psühhiaatria laste- ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega;
13) radioloogia;
14) sisehaigused, sealhulgas allergoloogia, kliinilise farmakoloogia või geriaatria
lisapädevusega;
15) torakaalkirurgia;
16) uroloogia, sealhulgas androloogia lisapädevusega;
17) vaskulaarkirurgia;
18) üldkirurgia.
(5) Arst-residendi soovil ja baasasutuse nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel võib
arst-resident läbida residentuuri või osa sellest osalise koormusega. Sel juhul pikeneb
residendi nominaalne õppeaeg vastavalt kokku lepitud koormusele.
(6) Kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga on ülikoolil õigus välja töötada ja rakendada
pädevuspõhiseid residentuuri programme, mille nominaalkestus ei ole määratud.
§ 5. Residentuuri programm
(1) Ülikooli koostatav residentuuri programm peab sisaldama järgmisi osi:
1) eriala nimetus eesti ja inglise keeles;
2) versiooni number;
3) versiooni kehtivusaeg;
4) nominaalne õppeaeg, kui see on asjakohane;
5) vastuvõtutingimused;
3
6) programmi üldeesmärgid;
7) programmi lühikirjeldus;
8) nõuded programmi täitmiseks;
9) programmi täitmist tõendavad dokumendid;
10) programmi täitmisel antav kvalifikatsioon;
11) õpieesmärgid;
12) praktilise koolituse sisu ja maht;
13) teoreetilise koolituse sisu ja maht;
14) baasasutused;
15) praktilise koolituse tsükli õpiväljundid;
16) saavutatud õpiväljundite hindamise vormid ja kriteeriumid.
(2) Teoreetiline koolitus toimub ülikoolis või ülikooli nimetatud baasasutuses loengute,
seminaride, praktikumide ja uurimistöö vormis. Teoreetiline koolitus moodustab kuni 20
protsenti residentuuri programmi üldmahust.
(3) Praktiline koolitus toimub baasasutuses eriarsti tööna residentuuri programmis ette nähtud
mahus ja vormis ning seminaride, koosolekute, kliiniliste konverentside ja haigusjuhtude
analüüsina. Praktiline koolitus moodustab vähemalt 80 protsenti residentuuri programmi
üldmahust.
(4) Käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 17 nimetatud eriala puhul ei tohi praktiline koolitus
asutuses, mis ei ole üldarstiabi või eriarstiabi osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses, kesta kauem kui kuus kuud.
(5) Ülikoolil on õigus residentuuri programmi muuta ilma muudetud programmi senatile
kinnitamiseks esitamata järgmistel juhtudel:
1) versiooni kehtivusaja muutmine;
2) üksiku teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli asendamine, sulgemine või
lisamine;
3) üksiku teoreetilise koolituse või praktilise koolituse tsükli õpiväljundite ning õpiväljundite
hindamise, sealhulgas lõpueksamite vormide, kriteeriumite ja korra muutmine;
4) baasasutuste loetelu muutmine käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktis 17 nimetatud eriala
programmis ning teiste erialade programmides, kui muutmise vajadus tuleneb käesoleva lõike
punktides 2 ja 3 nimetatud põhjustest.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 piiritletud juhtudel kinnitab uuendatud programmi versiooni
ülikooli määratud pädev struktuuriüksus.
(7) Residentuuri programmi muudatused järgmiseks õppeaastaks kinnitab ülikool hiljemalt
1. aprillil.
§ 6. Residentuuri baasasutus
(1) Ülikool võib nimetada residentuuri baasasutuseks:
1) tervishoiuteenuse osutaja, kellel on Terviseameti väljastatud tegevusluba ja leping Eesti
Haigekassaga tervishoiuteenuste osutamiseks residentuuri erialal;
2) põhjendatud juhul ja konkreetse(te)ks praktilise koolituse tsükli(te)ks väljaspool Eestit asuva
tervishoiuteenuse osutaja;
3) põhjendatud juhul ja konkreetse(te)ks praktilise koolituse tsükli(te)ks Eestis tegutseva
asutuse või ettevõtte, mis ei vasta punktis 1 nimetatud tingimustele.
(2) Ülikool sõlmib baasasutusega residentuuri praktilise koolituse korraldamiseks
halduslepingu, milles sisalduvad:
1) poolte õigused ja kohustused;
2) arst-residentide arv ja isikuandmed;
4
3) arst-residentide praktilise koolituse algus ja lõpp baasasutuses;
4) juhendajate ülesanded;
5) arst-residendi juhendamisega seotud kuludeks ja arst-residentide tööjõukuludeks ette
nähtud rahaliste vahendite suurus ja eraldamise kord.
(3) Põhjendatud juhul võib residentuuri praktiline koolitus toimuda halduslepinguta muu
kirjalikult sõlmitud kokkuleppe alusel.
§ 7. Residentuuri juhendaja baasasutuses
(1) Baasasutus määrab arst-residendile iga praktilise koolituse tsükliks juhendaja, kes vastutab
eriarstina juhendatava arst-residendi tegutsemise eest. Juhendajaks võib määrata töötava
eriarsti, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus oma erialal.
(2) Juhendaja ülesanded baasasutuses on:
1) arst-residendi juhendamine ja tagasiside andmine tema tööülesannete täitmisel;
2) järelevalve arst-residendi tegevuse üle;
3) arvamuse andmine ülikoolile arst-residendi edasijõudmise kohta.
(3) Ühel juhendajal võib olla kuni kaks juhendatavat arst-residenti. Juhendaja tagab arst-
residendile võimaluse iga päev juhendajaga praktilise arstitööga seonduvates küsimustes
konsulteerida.
§ 8. Baasasutuse ja arst-residendi vaheline tööleping
(1) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud baasasutus sõlmib arst-residendiga
baasasutuses toimuva praktilise koolituse ajaks tähtajalise töölepingu.
(2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud baasasutustes võib praktiline
koolitus toimuda ja arst-residendile tasu maksta töölepingu või muu kirjaliku lepingu või
kokkuleppe alusel.
§ 9. Individuaalne õpingukava ja selle täitmine
(1) Arst-resident läbib residentuuri individuaalse õpingukava järgi. Ülikool ja arst-resident
koostavad individuaalse õpingukava residentuuri programmi alusel.
(2) Arst-resident võib avalduse alusel taotleda individuaalse õpingukava muutmist, sh muuta
õppekoormust ning vahetada baasasutust, kui sellega on nõus nii ülikool kui ka senine ja
taotletav baasasutus ning see ei takista residentuuri läbimist.
(3) Arst-residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse arvestustel ja eksamitel, mis toimuvad ülikooli
kehtestatud nõuete kohaselt.
(4) Arst-resident esitab ülikoolile juhendaja kinnitatud praktilise koolituse läbimise aruande
vähemalt kaks korda aastas.
§ 10. Rakendussätted
(1) Enne 2016/2017. õppeaastat erakorralise meditsiini residentuuri vastu võetud residendil on
eriarsti kutse saamiseks õigus läbida erakorralise meditsiini residentuur kestusega neli aastat
kuni 31. augustini 2022. a.
(2) Enne 2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil on kutse
saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini
2024. a.
5
(3) Käesoleva määruse § 4 lõiget 5 rakendatakse alates 1. aprillist 2020. a.
(4) Ülikool viib enne 1. jaanuari 2020. a kinnitatud programmid § 5 lõike 1 punktides 3 ja 15
sätestatud nõuetega kooskõlla 1. aprilliks 2022. a.
§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrus nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestab residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused, mille alusel korraldab
Tartu Ülikool (edaspidi ülikool) residentuuri teoreetilist ja praktilist koolitust ülikoolis ja residentuuri
baasasutustes (edaspidi baasasutus). Võrreldes kehtiva rakendusaktiga „Residentuuri
raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord“ on rakendusakti lisatud residentuuri programmide
kehtestamist ja uuendamist käsitlev paragrahv ning residentuuri osakoormusega läbimist
võimaldav säte, samuti on parandatud rakendusakti õigusselgust ja keelekasutust.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Vootele Veldre (
[email protected]; tel 626 9140) ja
tervishoiuressursside juht Kersti Esnar (
[email protected]; tel 626 9728).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Virge
Kuningas-Turu (
[email protected]; tel 626 9165).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi ka TÜKS) § 7 lõike 2 alusel uus
rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse residentuuri
raamnõuded ja korraldamise tingimused, mille alusel korraldab ülikool residentuuri teoreetilist ja
praktilist koolitust ülikoolis ja baasasutustes. Võrreldes kehtiva rakendusaktiga on reguleerimisala
õigusselguse huvides täpsustatud ja sõnastust keeleliselt korrigeeritud. Nagu argumenteeritud
Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi TÜKS-i
ja HKS-i eelnõu) seletuskirjas1, on nii seaduses kui ka rakendusaktides loobutud keeleliselt
ebasobivast sõnaühendist „residentuuri läbiviimine“ ning selle asemel kasutatakse ühendit
„residentuuri korraldamine“. Paragrahvi on sõnastuslikult täpsustatud, et oleks üheselt selge, et ka
baasasutuses toimuvat praktilist koolitust korraldab ülikool – seega lasub ülikoolil ka vastutus
tagada baasasutuses toimuva praktilise õppe kvaliteet.
Paragrahv 2 sätestab residentuuri eesmärgi, s.o teoreetilise ja praktilise koolituse kaudu
valmistada ette kutse-, eri- ja ametialaselt pädevaid eriarste. Residentuur on Eestis ainulaadne
riiklikult rahastatav tasemeharidusjärgne spetsialiseerumise vorm, mis võimaldab
tasemehariduses arsti või hambaarsti kvalifikatsiooni omandanud isikul omandada eriarsti või
erihambaarsti kvalifikatsioon. Sätte sõnastus on sama kehtivas rakendusaktis sisalduva
samasisulise sätte sõnastusega.
Paragrahv 3 sätestab residentuuri vastuvõtmise tingimused. Erinevalt kehtivast rakendusaktist on
määruses loobutud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide täpsemast loetlemisest. Nimelt ütleb
1
vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e2767d98-e7ae-4f38-bac7-b862d0056979/
TÜKS § 7 lõige 3, et residentuuri alustamise tingimus on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava
alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri korraldust
käsitlevas rakendusaktis ei ole põhjendatud eraldi sätetena selliste dokumentide loetlemine, mis
tõendavad arsti või hambaarsti kvalifikatsiooni. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt võib residentuuri vastu
võtta isikuid, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris arsti või hambaarstina. Sätte
lisamisel määrusesse on kaks eesmärki. Esiteks tõendab registreerimine Terviseameti hallatavas
tervishoiutöötajate riiklikus registris arsti või hambaarstina, et isikul on arstiõppe või
hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
Seeläbi on ülikoolil võimalik olulise halduskoormuseta veenduda, et residentuuri vastuvõtmist
taotlevad isikud vastavad TÜKS-is nõutavale kvalifikatsioonile. Teiseks on registreerimine registris
vajalik praktilisel koolitusel osalemiseks, st juhendatud tööks eriarsti või erihambaarstina.
Tervishoiutöötajal on ligipääs patsiendi tervise infosüsteemis olevatele andmetele ja sinna
tervishoiuteenuse osutamise raames andmete salvestamine võimalik üksnes tingimusel, et ta on
Eestis tervishoiutöötajana registreeritud.
Lõike 2 kohaselt toimub residentuuri vastuvõtmine seaduse alusel ülikooli kehtestatud korras.
Sätte sõnastus on identne kehtiva rakendusakti vastavasisulise sättega, viidates TÜKS § 7
lõikele 3, mille kohaselt kehtestab residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise
tingimused ja korra ülikooli senat.
Paragrahv 4 sätestab residentuuri nominaalkestuse kõikidel erialadel, mille programmi alusel on
võimalik residentuuri läbida. Määruses sätestatavad residentuuri nominaalkestused on identsed
kehtivas rakendusaktis sätestatud nominaalkestustega. Õppe kestuse aluseks on ühelt poolt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise
kohta2 sätestatud eriarsti koolituse miinimumnõuded, teisalt on lähtutud erialaühenduste
ettepanekuist koolituse kestuse kohta – mitmel erialal ületab sätestatud kestus miinimumnõudeid.
Erinevalt kehtivast korrast on määruses täiendatud residentuuri kestust reguleerivat paragrahvi
kahe lõikega. Lõige 5 sätestab arst-residendi (edaspidi ka resident) õiguse läbida residentuur või
osa sellest baasasutuse nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel osalise koormusega – sel
juhul pikeneb residendi nominaalne õppeaeg vastavalt kokku lepitud koormusele. Vajadust
osakoormuse rakendamise järele on väljendanud nii Eesti Nooremarstide Ühenduse (edaspidi
ENÜ)3 kui ka ülikooli meditsiinivaldkonna esindajad4. Nagu markeeritud TÜKS-i ja HKS-i eelnõu
seletuskirja lisas 3 sisalduvas märkuste ja ettepanekute tabelis, ei ole määruse tasandil
otstarbekas osakoormuse kasutamise tingimusi kehtestada. Vähemalt osakoormusega
residentuuri rakendumise algusfaasis on sobivaim tasand tingimuste väljatöötamisel ja
sätestamisel ülikooli siseakt. Kuna erialade vahel võivad osakoormuse kasutamise võimalused
varieeruda, võib püüdlus vastavaid tingimusi rakendusaktis täpsustada päädida kas
ebaotstarbekalt üldsõnalise või põhjendamatult jäiga regulatsiooniga.
Lõige 6 sätestab ülikooli õiguse välja töötada ja rakendada nn pädevuspõhiseid (ingl competency
based) residentuuri programme, kui vastav tegevus kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumiga.
Säte on ühelt poolt vajalik, et kaotada ennetavalt õiguslikud takistused puhuks, kui ülikool soovib
katsetada programme, mille keskmes on teadmiste ja oskuste omandamine ning mille puhul võib
kvalifikatsiooni omandamise loogika erineda määruses sätestatud kindla nominaalkestusega
programmide loogikast. Kuna mitmes riigis on eriarsti kvalifikatsiooni omandamisel
pädevuspõhised programmid kasutusel5, on võimalik ja ootuspärane, et erialaühenduste
eestvedamisel püütakse algaval kümnendil selliseid programme välja töötada ja rakendada ka
Eestis. Kuna selliste programmide rakendamiseks võib praktilise õppega seotud kulude hüvitamise
aluste kord vajada kohandamist, on vajalik, et ministeeriumi informeeritakse kavatsusest ja
ettevalmistustest juba pädevuspõhiste programmide väljatöötamise algfaasis. Samuti on selliste
programmide rakendamisel oluline tagada programmide kooskõlalisus eespool viidatud direktiivis
sätestatud ajaliste miinimumnõuetega.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32005L0036&from=DE
3
vt nt https://adr.rik.ee/som/dokument/4957497
4
vt nt https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/uudised/sotsiaalminister-kohtus-tartu-ulikooli-meditsiiniteaduste-
valdkonna-esindajatega, http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/14306/9308/.
5
vt nt https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5704607/
Paragrahv 5 kehtestab programmi kohustuslikud osad ning praktilise ja teoreetilise õppe osakaalu,
samuti loetleb tingimused, millistel juhtudel on võimalik programmi muuta senatile kinnitamiseks
esitamata. Kehtiv rakendusakt eraldiseisvat, residentuuri programmiga seotud nõudeid koondavat
paragrahvi ei sisaldanud. Arvestades programmi kriitilist rolli residentuuri kvaliteedi tagamisel, on
Sotsiaalministeeriumi hinnangul põhjendatud koondada programmi sisu ja rakendamisega seotud
tingimused määruse ühte paragrahvi, tuues sinna ka mitmed praegu residentuuri eeskirjas
sisalduvad sätted.
Lõige 1 sätestab programmi kohustuslikud osad. Lõikes sisalduv loetelu lähtub ülikooli senati
kinnitatud residentuuri eeskirja6 punktis 29 esitatud loetelust. TÜKS-i ja HKS-i eelnõu
kooskõlastamise käigus tegi ENÜ ettepaneku lisada loetellu programmi kehtivus ja individuaalsete
ainetsüklite erialaspetsiifilised õpiväljundid. Ettepanekut arvestati ning loetelu täiendati punktiga 3
(versiooni kehtivusaeg) ja punktiga 15 (praktilise koolituse tsükli õpiväljundid). Kehtiv kord, mis ei
sisalda programmide regulaarset uuendamist tagavat mehhanismi, on võimaldanud kujuneda
olukorral, kus mõned programmid on jäänud enam kui kaheksaks aastaks muutumatule kujule ning
on tõenäoliselt vananenud.7 Õiguslik muudatus lähtub Maailma Meditsiinihariduse Föderatsiooni
(WFME) tasemeharidusjärgset meditsiinilist haridust käsitlevatest standarditest8, mille kohaselt
peab tagatud olema programmide regulaarset uuendamist võimaldav mehhanism. Versiooni
kehtivusaja sätestamine loob motivatsioonimehhanismi programme regulaarselt üle vaadata.
Programmide ajakohastamise regulaarsus võimaldab kehtiva programmi versiooni kehtivusaja
lõppkuupäeva lähenedes sidusgruppidel teha ettepanekuid programmide muutmiseks ning ülikoolil
neid ettepanekuid kaaluda ja põhjendatuse korral arvestada.
Praktilise koolituse tsüklite õpiväljundite lisamine programmide kohustuslikuks osaks tuleneb
vajadusest tagada baasasutuses toimuva praktilise õppe eesmärgipärasus. Nagu demonstreeris
ENÜ tellitud residentuuriõppe hindamise analüüs9, on korduvalt esinenud juhtumeid, kus residendi
ootused praktilise koolituse tsüklile ja baasasutuse pakutav praktikakogemus ei ole omavahel
kooskõlas. Konkreetsete tsüklipõhiste õpiväljundite programmi viimise kaudu on võimalik senisest
paremini tagada, et baasasutused pakuvad tsükli tegelikest eesmärkidest lähtuvat praktilise töö
kogemust (sh loobudes residendi vastuvõtmisest, kui jõutakse äratundmisele, et vastavas
osakonnas ei ole võimalik seatud väljundeid saavutada). Ülikool on peremeditsiini erialal sellised
väljundid juba välja töötanud ja neid edukalt rakendamas.10 Sarnased õpiväljundid on põhjendatud
muuta kõikide programmide loomulikuks osaks. Eeldades, et praktilise koolituse tsüklite valik ja
lisamine programmidesse on seni toimunud argumenteeritult, järeldub, et argumentatsioon, mis
eesmärgil üks või teine erialatsükkel programmi on lisatud, iseenesest juba eksisteerib. Uuenev
kord nõuab olemasoleva teadmise struktureerimist ja ühtlustatul kujul taasesitamist programmi
osana.
Lõige 2 sätestab, et teoreetiline koolitus toimub ülikoolis või ülikooli nimetatud baasasutuses
loengute, seminaride, praktikumide ja uurimistöö vormis. Teoreetiline koolitus moodustab kuni 20
protsenti residentuuri programmi üldmahust. Lõige koondab kehtivas rakendusaktis ja residentuuri
eeskirjas olevad sätted, sisu on jäänud võrreldes kehtiva korraga samaks.
Lõige 3 sätestab, et praktiline koolitus toimub baasasutuses eriarsti tööna residentuuri programmis
ette nähtud mahus ja vormis ning seminaride, koosolekute, kliiniliste konverentside ja
haigusjuhtude analüüsina. Praktiline koolitus moodustab vähemalt 80 protsenti residentuuri
programmi üldmahust. Seegi lõige koondab kehtivas rakendusaktis ja residentuuri eeskirjas olevad
sätted, sisu on jäänud võrreldes kehtiva korraga samaks. Lõiked 2 ja 3 toovad üheskoos esile
residentuuri praktilise õppe iseloomu, sätestades, et praktilise õppe osakaal residentuurist peab
olema vähemalt 4/5.
6
https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/residentuur/residentuuri-eeskiri
7
https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/residentuur/erialade-programmid
8
vt https://wfme.org/standards/pgme/
9
vt http://www.praxis.ee/tood/arsti-residentuuri-hindamine/
10
vt https://tervis.ut.ee/et/residentuur/teoreetiline-praktiline-ope
Lõige 4 kehtestab peremeditsiini eriala programmile erinõude, mille kohaselt ei tohi praktiline
koolitus kesta kauem kui kuus kuud sellises asutuses, mis ei ole üldarstiabi või eriarstiabi osutaja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) tähenduses. Säte tuleneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta11 artikli
28 punktist 3, milles sätestatakse muu hulgas asutusepõhised piirangud perearstide praktilisele
koolitusele. Nimetatud punkti teise lõigu kohaselt peab perearsti praktiline koolitus kestma
vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas
ning vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille
arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega. Kui praktiline koolitus toimub koostöös teiste
üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga
seotud volitatud asutustes või ravistruktuurides ületada kuut kuud. Peremeditsiini programmid,
mille alusel peremeditsiini erialal õpet pakutakse, on sättega juba kooskõlas. Sätte lisamine
määrusesse tuleneb vajadusest tagada nimetatud direktiivi täielik ülevõtmine.
Lõige 5 sätestab, mis tingimustel on ülikooli määratud pädeval struktuuriüksusel õigus teha senati
kinnitatud residentuuri programmi muudatusi ilma muudetud programmi senatile kinnitamiseks
esitamata. Sellisteks olukordadeks on: 1) versiooni kehtivusaja muutmine, 2) üksiku teoreetilise
koolituse või praktilise koolituse tsükli asendamine, sulgemine või lisamine, 3) üksiku teoreetilise
koolituse või praktilise koolituse tsükli õpiväljundite ning õpiväljundite hindamise, sealhulgas
lõpueksamite vormide, kriteeriumite ja korra muutmine, ning 4) baasasutuste loetelu muutmine
peremeditsiini eriala programmis ja baasasutuste loetelu teiste erialade programmides, kui
muutmise vajadus tuleneb punktides 2 ja 3 nimetatud põhjustest. Nagu eespool osalt juba
argumenteeritud, on Sotsiaalministeeriumi hinnangul põhjendatud tuua programmide koostamise
ja rakendamisega seotud tingimused ülikooli siseaktist määruse tasandile. Eritingimuste
sätestamine on põhjendatud ülikooli halduskoormuse optimeerimiseks – programmis
tagasihoidlike muudatuste tegemise korral ei ole põhjendatud senatit koormata. Lõike 5 punktides
1–3 kirjeldatud eritingimused sisalduvad ülikooli senati kinnitatud residentuuri eeskirjas. Punktis 4
nimetatud tingimused võimaldavad ülikoolil muuta liigse halduskoormuseta peremeditsiini eriala
praktilise koolituse baasasutusi ja teiste erialade baasasutuste loetelu, kui praktilise koolituse tsükli
asendamise, sulgemise ja lisamise ning tsüklite õpiväljundite muutmine loob olukorra, kus mõnes
senises baasasutuses ei ole enam võimalik residentuuri läbida, või vastupidi, tekib vajadus uute
baasasutuste lisamiseks.
Lõige 6 sätestab, et lõikes 5 piiritletud juhtudel kinnitab uuendatud programmi versiooni ülikooli
määratud pädev struktuuriüksus. Seegi säte tuleneb residentuuri eeskirjas sisalduvast sättest,
nimetatud eeskirjas on selleks pädevaks struktuuriüksuseks meditsiinivaldkonna nõukogu.
Lõige 7 sätestab, et residentuuri programmi muudatused järgmiseks õppeaastaks kinnitab ülikool
hiljemalt 1. aprillil. Säte on samasisuline residentuuri eeskirjas sisalduva sättega. Sätte eesmärk
on tagada, et programmid, mille alusel hakkab toimuma õppetöö, oleksid kinnitatud enne, kui
Sotsiaalministeerium kujundab residentuuritellimuse. Senise praktika kohaselt esitavad
sidusrühmad oma ettepanekud märtsis-aprillis ning ministeerium esitab ülikoolile tellimuse
hiljemalt 1. mail.
Paragrahv 6 reguleerib ülikooli suhet residentuuri baasasutustega. TÜKS-i kohaselt nimetab
baasasutused ülikool. Paragrahvi lõige 1 loetleb üldised tingimused asutustele, keda ülikool võib
baasasutuseks nimetada. Enamik baasasutusi on praktikas hõlmatud punkti 1 alla, st tegu on
tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on Terviseameti väljastatud tegevusluba ja leping
haigekassaga tervishoiuteenuste osutamiseks vastaval erialal. Nimetatud kriteeriumitele
vastamine on vajalik residentuuri praktilise õppe kvaliteedi tagamiseks. Põhjendatud juhul ja
konkreetse(te)ks praktilise koolitus tsükli(te)ks võib ülikool nimetada baasasutuseks ka väljaspool
Eestit asuva tervishoiuteenuse osutaja (punkt 2) või Eestis tegutseva asutuse või ettevõtte, mis ei
vasta punktis 1 nimetatud tingimustele (punkt 3). Lõike 1 punktid 1 ja 2 on samasisulised kehtivas
rakendusaktis esitatud sättega. Lisandunud punkt 3 viib õiguse kooskõlla praktikaga, kuna
tegelikkuses leiab osa praktilisest õppest aset ka praegu Eestis tegutsevates asutustes, millel ei
ole haigekassaga lepingut. Näiteks võib osa mõne eriala praktilise koolituse tsüklitest toimuda
vanglas. Tervishoiuteenuste osutamist vanglates rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi,
11
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32005L0036
mitte haigekassa kaudu. Töötervishoiu erialal võib osa praktilisest õppest aset leida ettevõtteis,
millel samuti lepinguline suhe haigekassaga puudub.
Lõige 2 sätestab, et ülikool sõlmib baasasutusega residentuuri praktilise koolituse korraldamiseks
halduslepingu, ning loetleb halduslepingu kohustuslikud osad. Säte on samasisuline kehtivas
rakendusaktis sätestatuga.
Lõige 3 sätestab, et põhjendatud juhul võib residentuuri praktiline koolitus toimuda halduslepinguta
muu kirjalikult sõlmitud kokkuleppe alusel. Seegi säte on lisatud rakendusakti, et tagada õiguse
kooskõla praktikaga. Kui resident läbib praktilise koolituse tsükli(d) välisriigis, siis välisriigi
baasasutusega lõikes 2 kirjeldatud tingimustele vastavat halduslepingut enamasti ei sõlmita ning
praktiline õpe toimub muu kokkuleppe alusel. Kuna kokkuleppest sõltub, kuidas makstakse
residendile ja tema juhendajale sel perioodil töötasu, on riigieelarvest eraldatavate rahaliste
vahendite otstarbekohase kasutuse jälgitavuse tagamiseks vajalik, et sellised kokkulepped
sõlmitakse kirjalikult.
Paragrahv 7 sätestab baasasutuse kohustused residendi juhendamisel. Lõike 1 esimese lause
kohaselt määrab baasasutus residendile iga praktilise koolituse tsükliks juhendaja, kes vastutab
eriarstina juhendatava residendi tegutsemise eest. Vastavalt TTKS § 43 lõikele 2 loetakse residendi
tegevus selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Seega peab igal
residendil olema baasasutuses juhendaja. Lõike 1 teise lause kohaselt võib juhendajaks määrata
töötava eriarsti, kellel on vähemalt viieaastane töökogemus oma erialal. Erinevalt kehtivas
rakendusaktis sätestatust on loobutud teadus- ja õppetöö kogemuse nõudest, muudatus johtub
vajadusest parandada õigusselgust. Teadus- ja õppetöö kogemuse nõue on õiguslikult
ebamäärane ning sõltuvalt tõlgendajast on seda võimalik mõista erinevalt. Püüdlused nõuet
täpsustada võivad põhjendamatult kahjustada baasasutuste juhendamisvõimekust. Ülikooli
kinnitatud residentuurieeskiri enam sellist nõuet ei sisalda.
Lõige 2 sätestab juhendaja ülesanded baasasutuses. Juhendaja kõige olulisemad ülesanded on
sellesse lõikesse koondatud nii kehtivast rakendusaktist kui ka ülikooli senati kinnitatud
residentuuri eeskirjast.
Lõike 3 esimene lause sätestab, et ühel juhendajal võib olla kuni kaks juhendatavat residenti. Säte
sisaldub ka kehtivas rakendusaktis ning selle eesmärk on piirata juhendajate juhendamiskoormust
ja tagada seeläbi juhendamise kvaliteet. Lõike 3 teine lause sätestab, et juhendaja tagab
residendile võimaluse igapäevaselt konsulteerida praktilise arstitööga seonduvates küsimustes.
Säte on toodud residentuuri eeskirjast määruse tasandile kui praktilise õppe kvaliteedi seisukohalt
kriitiliselt oluline tegur. Sätte sõnastus annab juhendajale võimaluse korraldada juhendamine
asendaja kaudu perioodil, mil juhendaja ei ole ise juhendatavale kättesaadav.
Paragrahv 8 reguleerib baasasutuse ja residendi vahelise töölepingu sõlmimist. Lõike 1 kohaselt
sõlmib määruse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud baasasutus residendiga baasasutuses toimuva
praktilise koolituse ajaks tähtajalise töölepingu. Erinevalt kehtivast rakendusaktist ei ole määruses
esitatud konkreetseid tingimusi, milles baasasutus ja resident kokku lepivad, kuna nimetatud
tingimused on tähtajalise töölepingu loomulikud, töölepingu seaduses sätestatud osad. Lõike 2
kohaselt võib määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud baasasutustes praktiline koolitus ja
residendile tasu maksmine toimuda nii töölepingu kui muu kirjaliku lepingu või kokkuleppe alusel.
Välisriikide baasasutustele Eesti töölepingu seadus ei kohaldu ning kasutusel võivad olla muud
lepinguvormid (nt praktikaleping). Ka mõnede Eesti baasasutuste puhul (nt vanglad) ei pruugi
tööleping kõikide praktilise koolituse tsüklite puhul olla kohaseim lepinguvorm. Erandi sätestamine
kirjeldatud kujul on vajalik, kuna kõigi võimalike lepinguvormide loetlemine õigusaktis ei ole
otstarbekas.
Paragrahv 9 reguleerib individuaalse õpingukava koostamise ja täitmisega seonduvat. Lõike 1
kohaselt läbib resident residentuuri individuaalse õpingukava järgi ning ülikool ja resident
koostavad individuaalse õpingukava residentuuri programmi alusel. Säte sisaldub juba kehtivas
rakendusaktis.
Lõike 2 kohaselt võib resident avalduse alusel taotleda individuaalse õpingukava muutmist, sh
muuta õppekoormust ja vahetada õppeaasta jooksul baasasutust, kui sellega on nõus nii ülikool
kui ka senine ja taotletav baasasutus ning see ei takista residentuuri läbimist. Seegi säte sisaldub
kehtivas rakendusaktis, v.a lisandus, mis lubab residendil taotleda õppekoormuse muutust.
Nimetatud lisandus on vajalik, et võimaldada õppes osakoormusega osalevatel residentidel
koormust suurendada ning täiskoormusel õppijatel või neil, kelle residentuur on peatunud, hakata
residentuuri läbima osakoormusega.
Lõige 3 sätestab, et residendi teadmisi ja oskusi hinnatakse arvestustel ja eksamitel, mis toimuvad
ülikooli kehtestatud nõuete kohaselt.
Lõige 4 sätestab, et resident esitab ülikoolile juhendaja kinnitatud praktilise koolituse läbimise
aruande vähemalt kaks korda aastas. Mõlemad sätted sisalduvad samas sõnastuses ka kehtivas
rakendusaktis.
Paragrahvis 10 esitatakse rakendussätted. Lõiked 1 ja 2 kehtestavad mõistliku üleminekuaja neile
erakorralise meditsiini ja peremeditsiini residentidele, kes alustasid residentuuri ajal, kui õppe
kestus oli kehtivast kestusest aasta võrra lühem.
Lõike 3 kohaselt rakendatakse sätet, mis võimaldab residendil läbida residentuuri osalise
koormusega, alates 2020. aasta 1. aprillist. Üleminekuaja andmine lähtub ülikooli vastavasisulisest
palvest TÜKS-i ja HKS-i eelnõu kooskõlastusringi ajal. Ülikool selgitas, et osakoormuse
rakendamiseks tuleks jätta vähemalt pool aastat, et oleks võimalik vastu võtta ülikoolisisesed
õigusaktid ning välja arendada süsteem residentidele osakoormuse ja pikendusaja määramiseks
ja osakoormusega läbitavate tsüklite kohta arvestuse pidamiseks. Ministeerium edastas ülikoolile
20. septembril 2019. a määruse eelnõu uuendatud kavandi, milles nähtub osakoormusega
residentuuri rakendumine 2020. aasta 1. aprillil. Seega on ülikooli käsutuses kuuekuuline periood,
et teha vajalikud ettevalmistused osakoormusega residentuuri rakendumiseks nimetatud
kuupäeval.
Lõige 4 sätestab kahe aasta ja kolmekuulise kestusega üleminekuperioodi, et ülikool saaks enne
2020. aasta 1. jaanuari kinnitatud programmidesse lisada programmi versiooni kehtivusaja ja
praktilise koolituse tsüklite õpiväljundid. Nagu eespool selgitatud – eeldades, et praktilise koolituse
tsüklite valik ja lisamine programmidesse on seni toimunud argumenteeritult, ning
argumentatsioon, mis eesmärgil üks või teine erialatsükkel programmi on lisatud, juba eksisteerib,
nõuab selline täiendus ülikoolilt vaid olemasoleva teadmise struktureerimist ja ühtlustatul kujul
taasesitamist programmi osana ning programmi kinnitamist senatis. Arvestades, et uuendamist
vajavaid programme on üle 40 ja andmaks ülikoolile piisava aja sidusgruppidelt arvamuse
küsimiseks programmide uuendamisel, on põhjendatud nimetatud üleminekuaja rakendamine.
Paragrahviga 11 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrus nr 56
„Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord“.
Paragrahvi 12 kohaselt jõustub uuenev rakendusakt 1. jaanuaril 2020. a. Rakendusakti
jõustumisakt on identne TÜKS-i muudatuste kavandatud jõustumisajaga.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Mitmed varem kehtinud sätted lähtuvad
otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide
tunnustamise kohta12 sätestatust. Näiteks lähtub määruse § 4 lõigetes 1–4 sätestatud õppe kestus
otseselt direktiivist, olles direktiivis sisalduvate eriarsti koolituse miinimumnõuetega samaväärne
või ületades seda. Lisaks juba sätestatule kehtestab määrus § 4 lõige 4 samast direktiivi artikli 28
punktist 3 lähtudes asutusepõhised piirangud perearstide praktilisele koolitusele. Argumentatsioon
on esitatud seletuskirja 2. osas sama sätte selgituses.
12
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32005L0036&from=DE
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
arst-residendid
2019. aasta 1. novembri seisuga oli residentuuris kokku 694 residenti, sh osales õppes 560
residenti, 134 inimese residentuur oli peatunud.
juhendajad
Selliste eriarstide täpne hulk, kes kalendriaasta jooksul vähemalt ühe tsükli vältel residente
juhendavad, ei ole teada, tõenäoliselt ületab see arv 500 inimest.
tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond
Mõju elanikkonnale on kaudne ja avaldub tõenäoliselt järgnevatel kümnenditel tervishoiuteenuste
kvaliteedi paranemise kaudu.
Tartu Ülikool
tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Residendid
Uueneva määrusega kehtestatava korra olulisima mõjuga muudatus on residentuuri
osakoormusega läbimise võimaldamine alates 01.04.2020. Kuigi osakoormuse kasutamise täpne
kord jääb ülikooli kehtestada, võib siiski eeldada, et osakoormusega residentuuri hakkavad
kasutama nii lapsehoolduspuhkusel olijad, residentuuriga samal ajal doktorantuuris õppijad ning
ajutise või püsiva tervisekaoga residendid. Osakoormusega residentuuri kasutajate hulk sõltub
otseselt ülikooli seatavatest tingimustest ja baasasutuste valmidusest praktilist koolitust
osakoormusega võimaldada, hinnanguliselt jääb kalendriaasta jooksul osakoormust kasutavate
residentide hulk vahemikku 3–15% õppes osalejate üldarvust. Kuigi mõju esinemise sagedus on
seega pigem väike, on suurenev paindlikkus osakoormuse kasutajate vaatevinklist suure positiivse
mõjuga.
Programmi versiooni kehtivusaja ja praktilise koolituse tsüklite õpiväljundite lisamine
programmidesse on sihtrühma jaoks samuti potentsiaalselt positiivse mõjuga, puudutades kõiki
residente. Programmide versioonidele kehtivusaja sätestamine loob eeldused programmide
regulaarseks sisuliseks uuendamiseks. Eeldades, et ülikool teeb programme uuendades
sidusrühmadega koostööd, on residentidel võimalik kaasa rääkida programmide arendamisel ja
kohandamisel residentide ootustega. Praktilise koolituse tsüklite õpiväljundite lisamine
programmidesse võimaldab juhtida residendi ootusi tsüklile ning teisalt residendil nõuda
baasasutuselt, et pakutav praktiline koolitus oleks programmiga kooskõlas. Ajakohane ja ühtlane,
programmi eesmärkidest lähtuv praktiline koolitus parandab tõenäoliselt koolituse kvaliteeti ja
residentide rahulolu koolitusega.
Õigusliku muutuse mõju on sihtrühmale kokkuvõttes suur – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju
avaldumise sagedus on suur, mõju ulatus suur. Residentidele ebasoovitavat mõju muudatusega
ei kaasne.
Juhendajad
Uuenev kord mõjutab oluliselt ka baasasutustes residente juhendavaid eriarste, programmidesse
praktilise koolituse tsüklite õpiväljundite lisamine on otseselt suunatud baasasutustes tegutsevate
juhendajate käitumise mõjutamisele. Nagu demonstreeris ENÜ tellitud residentuuriteemaline
analüüs, on senise praktilise koolituse vältel esinenud korduvalt juhtumeid, kus juhendaja ja
residendi nägemus sellest, milline peaks olema residendi praktilise koolituse tsükkel, erinevad
teineteisest kardinaalselt. Konkreetselt sõnastatud õpiväljundite toel on võimalik tagada, et
juhendajal ja tema juhendataval residendil on praktilise koolituse tsükli eesmärkidest ja sisust
ühtne arusaam, misläbi ühtlustub baasasutustes õppe kvaliteet.
Sarnaselt mõjutab juhendajaid programmi versiooni kehtivusaja kehtestamine, kuna seeläbi tekkiv
programmide uuendamise tsükkel võimaldab juhendajatel teha regulaarselt ettepanekuid
programmide täiendamiseks.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju suur, kuna mõjutatud sihtrühm, mõju avaldumise sagedus ja mõju
ulatus on suur. Muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.
Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond
Eespool kirjeldatud muudatustel on potentsiaalne positiivne mõju residentuuriõppe kvaliteedile,
mis omakorda avaldab positiivset mõju tervishoiuteenuste kvaliteedile, millest saavad kasu
tervishoiuteenuste kasutajad Eestis.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Otsene mõju riigi majandusele puudub. Tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemine võib avaldada
kaudset positiivset mõju elanikkonna tervisele ja seeläbi majanduselus osalemisele ning
majanduskasvule.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus võib avaldada kaudset positiivset mõju regionaalarengule. Programmide
regulaarse uuendamise mehhanism loob senisest parema võimaluse kaaluda tsüklite läbimise
võimaldamist või soodustamist residentuuri baasasutustes, mis ei paikne peamistes keskustes.
Positiivne töökogemus väljaspool keskusi suurendab tõenäosust, et residendid siirduvad
residentuuri lõpetamise järel keskustest eemal asuvate teenuseosutajate juurde tööle. Kui see
juhtub, on tõenäolisemalt tagatud või paraneb tervishoiuteenuste kättesaadavus neis
piirkondades.
Mõju Tartu Ülikooli ja baasasutuste korraldusele
Määruse kehtestamine mõjutab oluliselt Tartu Ülikooli halduskoormust, eelkõige avaldavad mõju
järgmised muudatused:
ülikoolil tekib õigus toetuda vastuvõetavate residentide kvalifikatsiooni kontrollimisel
tervishoiutöötajate registri kannetele; muudatusel on ülikooli halduskoormust
potentsiaalselt kahandav mõju;
residentidel on edaspidi võimalik läbida residentuuri osakoormusega; eeldades, et
kalendriaasta jooksul kasutavad osakoormust 3–15 % residentidest, on muudatusel ülikooli
halduskoormusele keskmine mõju. Kuna osakoormuse kasutamise täpsete tingimuste
kehtestamine jääb ülikooli pädevusse, on ülikoolil võimalik tingimuste kujundamise kaudu
oma halduskoormust juhtida;
programmi versiooni kehtivusaja lisamine programmi kohustuslikuks osaks toob ülikoolile
kohustuse programme regulaarselt üle vaadata ja uuesti kinnitada. Muudatus suurendab
ülikooli halduskoormust, kuid selle mõju suurus on samas hinnatav väikeseks, kuna
puudutab eelkõige selliseid programme, mida uuendatakse harva (hinnanguliselt kuni
kolmandik kõikidest programmidest). Enamiku programmide puhul on uuendamine
tavapärane protsess, mistõttu on mõju ulatus väike;
praktilise koolituse tsükli õpiväljundite lisamine programmi kohustuslikuks osaks tingib
vajaduse lisada kõikidesse programmidesse erialatsükli õpiväljundid. Muudatus on ülikooli
halduskoormusele ühekordse suure mõjuga, kuna tingib vajaduse uuendada kõiki
programme. Koormuse hajutamiseks ajas annab määrus ülikoolile mõistliku, kahe aasta ja
kolme kuu pikkuse üleminekuaja, mis võimaldab siduda programmide täiendamise
protsessi nende tavapärase uuendamise protsessiga.
Kõiki eespool nimetatud aspekte arvesse võttes saab mõju ülikooli korraldusele hinnata selle
kõikides aspektides keskmiseks. Kuigi muudatustel on ülikooli halduskoormust suurendav mõju,
on ülikoolil võimalik halduskoormuse kasvu maandada ning integreerida muudatused
tavapärasesse tööprotsessi. Näiteks on võimalik osakoormusega läbitavate praktilise koolituse
tsüklitega arvestada juba individuaalse õpingukava koostamisel, programmidesse lisanduvate
osade puhul aga tavapärases programmide uuendamise protsessis.
Määruse oodatava mõju kohaselt hakkavad baasasutused, täpsemalt baasasutustes töötavad
residentide juhendajad tutvuma praktilise koolituse eel ja ajal programmidesse lisanduvate
praktilise koolituse õpiväljunditega, et tagada residendil õpiväljundite saavutamine praktilise
koolituse tsükli vältel. Samas on õpiväljundite olemasolu korral nendega tutvumine
juhendamisprotsessi loomulik osa ning lisanduv ajaline maht on praktilise koolituse tsükli kestust
arvestades marginaalne. Seega ka juhul, kui kõik juhendajad kõikides baasasutustes töötavad iga
tsükli eel või ajal õpiväljundid läbi, on sellest tulenev halduskoormuse suurenemine baasasutustele
marginaalne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulu. Määruse muudatus tehakse TÜKS-i ja HKS- i
muutmise raames, muutuvaid rahastamisaluseid reguleeritakse seaduse tasandil. Residentidele
töötasu arvestamise ja maksmise aluseid ning baasasutusele hüvitamise aluseid reguleerib
paralleelselt menetletav ja jõustuv sotsiaalministri määrus „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja
residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse kavand esitati TÜKS-i ja HKS-i eelnõu kooskõlastamise käigus EIS-i kaudu
ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Haigekassale, Eesti Arstide
Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Nooremarstide Ühendusele.
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning
Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Haigekassale, Eesti
Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Nooremarstide Ühendusele,
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, Eesti Taastusarstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule,
Eesti Oftalmoloogide Seltsile, Eesti Ortodontide Seltsile, Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja
Kaelakirurgide Seltsile, Eesti Anestesioloogide Seltsile, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide
Seltsile, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsile, Eesti Endokrinioloogia Seltsile, Eesti
Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsile, Eesti Gastroenteroloogide Seltsile, Eesti Hematoloogide
Seltsile, L. Puusepa Nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsile, Eesti Infektsioonhaiguste
Seltsile, Eesti Kohtuarstide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Nefroloogide Seltsile,
Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti
Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Kopsuarstide Seltsile, Eesti Reumatoloogia Seltsile, Eesti
Naistearstide Seltsile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Meditsiinigeneetika Seltsile, Eesti
Lastekirurgide Seltsile, Eesti Kardioloogide Seltsile, Eesti Näo-lõualuudekirurgia Seltsile, Eesti
Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsile, Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Seltsile, Eesti
Radioloogia Ühingule, Eesti Sisearstide Ühendusele, Eesti Torakaalkirurgide Seltsile, Eesti
Veresoonte- ja Endovaskulaarkirurgia Seltsile, Eesti Kirurgide Assotsiatsioonile ja Eesti Uroloogide
Seltsile.
Haridus- ja Teadusministeerium edastas kooskõlastuse väljaspool EIS-i. Ilma märkusteta andsid
eelnõule heakskiidu Eesti Perearstide Selts, Eesti Ortodontide Selts, Eesti Haigekassa, Eesti
Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Nefroloogide Selts, Eesti Sisearstide Ühendus, Eesti
Meditsiinigeneetika Selts. Määruse eelnõule esitasid ettepanekud Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti
Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Selts, Tartu Ülikool ja Eesti Laborimeditsiini
Ühing. Märkused ja ettepanekud ning vastused neile on esitatud seletuskirja lisas.
Sotsiaalministri määrus
„Residentuuri raamnõuded ja
korraldamise tingimused“.
Seletuskirja lisa 1
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab sotsiaalministri Olukorras, kus viidatud direktiiv räägib minimaalsest kestusest
Teadusministeerium määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise ja määrus nominaalkestusest, ei jää määratlemata
tingimused“. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 4 lõike 6 nominaalkestusega õpe direktiivi alt välja, kui programmis või
määruse tasandil on määratletud pädevuspõhise õppe
regulatsioon jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
miiinimumkestus. Nagu argumenteeritud seletuskirjas, on sätte
2005/36/EÜ kohaldamisalast välja. Siseriiklikult ei ole eesmärk vältida selliste programmide välja töötamist, mille
takistust sellise regulatsiooni kehtestamiseks, kuid tuleb alusel omandatud kvalifikatsioon võiks viidatud direktiivi
arvestada asjaoluga, et vastava eriarsti kvalifikatsiooni kohaldamisalast välja jääda. Praktikas täpsustame ilmselt
tunnustamist ei saa direktiivi 2005/36/EÜ alusel nõuda. enne selliste programmide rakendamist ka rakendusakti,
nimetades määruses eksplitsiitselt vastava(te)
pädevuspõhis(t)e programmi(de) miinimumkestuse(d).
Eesti Psühhiaatrite Määruse eelnõus on eriala „ psühhiaatria laste- ja noorukite- Selgitatud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20
Selts psühhiaatria lisapädevusega“. Kas praegu oleks võimalus lõikes 2 ja selle alusel kehtestatud ministri määruses
määruses nimetada seda eriala, mille programm Ülikoolis on kasutatakse sõnaühendit „erialade lisapädevused“, samu
kinnitatud e. „Eriala: Psühhiaatria Kõrvaleriala: laste- ja mõisteid kasutab seegi määrus. Tegu on aastatetaguse
noorukitepsühhiaatria“? sidusrühmadega diskussioonis kujunenud kompromissiga.
Toona kasutatud argumentatsiooni kohaselt annab
lisapädevus terminina pigem väärtust juurde, seevastu
kõrvaleriala pisendab omandatud pädevust. Mõistekasutuse
ühtlustamiseks tuleb muuta seadust või programmide nimetusi.
Sotsiaalministeerium neist esimest ei poolda.
Eesti Psühhiaatrite Määruse eelnõus on määratlus (5) „Arst-residendi soovil ja Mittearvestatud, selgitatud. Sätte sõnastus võimaldabki
Selts baasasutuse nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel ülikoolil lähtuda tingimuste kehtestamisel õppe ja erialatsüklite
võib arst-resident läbida residentuuri või osa sellest osalise eripäradest konkreetsel erialal. Sotsiaalministeerium ei pea
koormusega. Sel juhul pikeneb residendi nominaalne vajalikuks piirata ülikooli õigust rakendada osakoormust kogu
õppeaeg vastavalt kokku lepitud koormusele“. Ülikoolis on
1
teemat arutatud ja ei ole kuskil olnud juttu võimalusest teha residentuuri vältel juhtudel, kui peaks leiduma eriala, mille
kogu residentuuri osaajaga, vaid ainult piiratud hulgal ajast puhul õppe iseloom seda võimaldab.
residentuuri jooksul (erialadel ja tsüklites, kus seda peetakse
töökorralduslikult ja õppe sisu arvestades võimalikuks).
Sellest tulenevalt võiks ka määruses sõnastus olla
konkreetne, et „Arst-residendi soovil ja baasasutuse
nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel võib arst-
resident läbida osa residentuurist osalise koormusega. Sel
juhul pikeneb residendi nominaalne õppeaeg vastavalt kokku
lepitud koormusele“.
Eesti Kõrva-Nina- Seltsi juhatuse enamusarvamus on , et otorinolarüngoloogias Selgitatud. Sotsiaalministeerium on valmis arutama
Kurguarstide ja Pea- ja peaks residentuuri õpe olema kolme aasta asemel viis aastat. otorinolarüngoloogia residentuuri pikendamise vajadust. Kuna
Kaelakirurgide Selts Meie arvamus baseerub European Union of Medical õppe pikendamisega aasta võrra kaasneb oluline püsikulu nii
Specialists ühenduse otorinolarüngoloogia sektsiooni (UEMS Haigekassa kui ka Sotsiaalministeeriumi eelarvele, tuleb see
ORL Section ) dokumentidele, et Euroopa Liidu liikmesriikides otsus langetada kaalutletult. Et Sotsialaministeerium saaks
peaks olema eralane väljaõpe kestvusega 5 aastat. kujundada arusaama, mis pikema õppe korral programmis
muutub ja millised on lisanduvad pädevused, on vajalik
vastavalt seltsile saadetud juhistele saata
Sotsiaalministeeriumile täiendav info.
Tartu Ülikool Eelnõu § 4 lg 3 p-i 2 järgi toimub nelja-aastase kestusega Mittearvestatud. TTKS-i § 20 lõike 2 alusel kehtestatud
residentuur anestesioloogia erialal. Kuna vastava eriala määruses „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste
residentuuri programmi nimi on anestesioloogia ja loetelu“ on eriarstiabi eriala nimetus anestesioloogia.
intensiivravi, teen ettepaneku muuta § 4 lg 3 p-i 2 sõnastust Sotsiaalministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja
ja sõnastada see järgmiselt: „2) anestesioloogia ja korraldamise tingimused“ § 4 kehtestab residentuuri
intensiivravi;“. nominaalkestused samadel erialadel. Kui ülikooli soov on
muuta eriala nimetust, palume esitada vastavasisuline taotlus,
misjärel saab ministeerium soovi osapooltega läbi rääkida.
Tartu Ülikool Ettepanek jätta eelnõust välja § 4 lg 4 p 4, kuna Mittearvestatud. Kuna TTKS-i § 20 lõike 2 alusel kehtestatud
kardiovaskulaarkirurgia residentuuri enam ei korraldata määruses „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste
loetelu“ sisaldub kardiovaskulaarkirurgia eriala, on
põhjendatud sätestada residentuuri raamnõuetes ja
korraldamise tingimustes kardiovaskulaarkirurgia residentuuri
nominaalkestus ka juhul, kui eriala hetkel ülikooli korraldatavas
residentuuris omandada ei ole võimalik. Kestuse sätestatus
2
määruses võimaldab võrrelda välisriigis vastava
kvalifikatsiooni omandanud kardiovaskulaarkirurgide
kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõutavale.
Tartu Ülikool Eelnõu § 4 lg 5 järgi võib arst-residendi soovil ja baasasutuse Selgitatud. Sätte sõnastus annab ülikoolile õiguse kehtestada
nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel arst-resident tingimused osakoormuse kasutamiseks. Ministeerium nõustub
läbida residentuuri või osa sellest osalise koormusega. Seega seisukohaga, et osakoormuse võimaldamisel tuleb lähtuda iga
võib eelnõu järgi läbida ka kogu residentuuri osalise konkreetse erialatsükli õpiväljunditest, leiame, et osakoormuse
koormusega. Juhin tähelepanu asjaolule, et residentuuri läbimise võimaldamine võikski olla täielikult tsüklipõhine ning
läbimine osalise koormusega on võimalik vaid juhul, kui see osakoormuse kasutamise võimalikkus võiks olla sedastatud
on võimalik lähtuvalt praktilise koolituse sisust. Seetõttu on programmides iga erialatsükli juures.
iga eriala programmis tsükleid, mida saab õpiväljundite
saavutamiseks läbida ainult täiskoormusega. Samuti tuleb Kui käesoleval hetkel leidub iga eriala puhul tsükleid, mida ei
arvestada, et residentuuri osakoormusega läbimine ja ole võimalik osakoormusega läbida, siis pole ülikoolil kohustust
seetõttu õpingute pikenemine ei tohi tuua kaasa olukorda, kus osakoormust kogu residentuuri ulatuses pakkuda. Samas, kui
residentuuri lõpetamise hetkeks omandatud teadmised ei ole tulevikus leidub mõni eriala, mille kõiki tsükleid oleks võimalik
enam ajakohased. õpieesmärke ohtu seadmata läbida nt minimaalselt
koormusega 0,8, ei ole põhjust seda võimalust õigusaktiga
piirata.
Ministeerium nõustub sedastusega, et residentuuri
osakoormusega läbimise võimaldamine ei tohiks tuua kaasa
olukordi, kus residentuuri lõpetamise hetkeks omandatud
teadmised ei ole enam ajakohased. Riski maandamiseks
soovitame ülikoolil kehtestada osakoormusega residentuuri
kasutamiseks tingimused, mis võimaldavad osakoormusega
residentuuri läbida ka suurema koormusega kui 0,5.
Tartu Ülikool Eelnõu § 5 lg 1 sätestab loetelu residentuuri programmi Mittearvestatud. Lahendus, kus seaduse kohaselt on Tartu
kohustuslikest osadest. Kõrghariduse valdkonna Ülikoolil kohustus kooskõlastada residentuuri programmid
reguleerimisel on arvestatud ülikooli autonoomiat, mistõttu on Sotsiaalministeeriumiga, kuid ülikooli siseaktiga sätestatakse
muuhulgas loobutud ka kõrghariduse õppekavade detailsest juhud, mis võimaldavad programme senatis mitte kinnitada ja
reguleerimisest. Eelnevast lähtuvalt teen ettepaneku seega vältida programmide ministeeriumiga kooskõlastamist,
reguleerida ka residentuuri programmide kohustuslikke osi ei ole kooskõlas seaduse eesmärgiga. Sotsiaalministri
käsitlev säte üldisemalt (sõnastusettepanek allpool) ning jätta määrusega tingimuste kehtestamine, millistel juhtudel puudub
3
eelnõust välja § 5 lg-d 5 ja 6, mis reguleerivad programmide ülikoolil vajadus programme senatis kinnitada, loob seevastu
muutmist väljaspool senatit. kõikidele osapooltele selge arusaama, millal on kooskõlastus
ja senatis kinnitamine vajalik ja millal mitte.
Tartu Ülikool Ettepanek. sõnastada eelnõu § 5 lg 1 järgmiselt: „§ 5 lg 1. Mittearvestatud. Ministeerium on seisukohal, et programmi
Residentuuri programmis määratakse kindlaks residentuuri osade täpne loetlemine kõikide määruses nimetatud punktide
eesmärgid ja õpiväljundid, residentuuri nominaalkestus, ulatuses toetab programmide muutumist informatiivsemaks
residentuuri alustamise tingimused, teoreetilise ja praktilise ning toetab seeläbi baasasutustes toimuva praktilise õppe
koolituse sisu ja maht, spetsialiseerumisvõimalused ning kvaliteedi paranemist. Nagu demonstreeris Eesti
residentuuri lõpetamise tingimused.“. Nooremarstide Ühenduse tellitud uuring (vt
http://www.praxis.ee/tood/arsti-residentuuri-hindamine/), mida
rahastas ka Sotsiaalministeerium, vajab baasasutustes toimuv
praktiline koolitus ühtlustamist. Nii residentidele kui ka nende
juhendajatele informatiivsem programm aitab nimetatud
kitsaskohta kõnetada.
Tartu Ülikool Ettepanek sõnastada eelnõu § 5 lg 1 p 11 järgmiselt: Mittearvestatud. Pakutav lahendus ei ole keeleliselt sobiv,
„11) programmi õpieesmärgid; kuna eesmärgid saavad olla tegevusel/protsessil või tegevuse
sooritajal, kuid mitte tegevusi ja tegevuste eesmärke kirjeldaval
dokumendil.
Tartu Ülikool Eelnõu § 5 lg 1 p-3 järgi tuleb residentuuri programmis Mittearvestatud. Programmi versiooni kehtivusaja
kinnitada versiooni kehtivusaeg. Eelnõu seletuskirja järgi on sätestamine on mõeldud tagama, et versiooni kehtivusaja
versiooni kehtivusaeg vajalik residentuuri programmide saabumise hetkeks on kinnitatud uue versiooni numbriga
regulaarse uuendamise tagamiseks. Samas on ebaselge programm. Seega on versiooni kehtivusaja õiguslik tähendus
versiooni kehtivusaja õiguslik tähendus. Residentuuri samalaadne versiooni numbri õigusliku tähendusega. Nagu
programmide regulaarse uuendamise tagaks ka regulaarsete seni, peaks versiooni uuenemisel olema residentidele tagatud
sisehindamiste läbiviimine sarnaselt kõrgharidusõppele. Kui võimalus jätkata õpinguid uue versiooni alusel või mõistlik
viia läbi regulaarseid sisehindamisi, pole vajadust märkida üleminekuaeg vastava versiooni alusel õpingute lõpetamiseks
versiooni kehtivusaega. Sisehindamise käigus otsustatakse, (vältimatult vajalik nt õppe kestuse pikenemisel).
kas programm vajab uuendamist, vajadusel tehakse
muudatused ja võetakse vastu programmi uus versioon. Programmi versiooni kehtivusaja sätestamisel programmi
Eeltoodu tõttu teen ettepaneku jätta eelnõust välja punkt, mis kohustusliku elemendina on oluline informatiivne väärtus
kohustab määrama residentuuri programmi versiooni sidusrühmadele. Versiooni kehtivusaja toel on kõik
kehtivusaja. Teen ettepaneku selle asemel lisada sidusrühmad informeeritud, millises ajaraamis toimub
regulaarsete sisehindamiste korraldamist puudutav säte ning programmi uuendamine ning saavad teha ettepanekuid
sõnastada see järgmiselt: „Ülikool hindab ülikooli kehtestatud programmi muutmiseks või täiendamiseks. Kehtivusaja
4
tingimustel ja korras regulaarsete hindamiste käigus saabumise eel saavad sidusrühmad teha ülikoolile
residentuuri programmide ajakohasust.“ ettepanekuid ja ülikool hinnata, kas programmi uue versiooni
kinnitamine on võimalik senisel kujul, või on vajalik programmi
täiendada. Uue versiooni kehtima hakkamisel on
sidusrühmadele teada järgmine hetk, mil versiooni hiljemalt
uuendatakse.
Sotsiaalministeerium hindab ülikooli valmidust kehtestada
residentuuri programmide regulaarseks hindamiseks
tingimused ja kord ning teeb ülikoolile ettepaneku sätestada
nimetatud tingimused ja kord residentuuri eeskirjas ning
sisustada seal ühtlasi intervall, mille vältel peab programmi
versioonide uuendamine toimuma.
Tartu Ülikool Eelnõu § 5 lg 5 p-i 4 järgi on ülikoolil õigus residentuuri Arvestatud osaliselt. Lähtudes toodud argumentatsioonist on
programmi muuta ilma muudetud programmi senatile punkt 5 sõnastatud ümber selliselt, et baasasutuste loetelu
kinnitamiseks esitamata baasasutuste loetelu muutmise muutmine on võimalik programmi senatile kinnitamiseks
korral, kuid seda vaid peremeditsiini eriala puhul. Samas on esitamata ka kõikide teiste erialade puhul, kui muutmise
eelnõu § 5 lg 5 p-ide 2 ja 3 järgi ülikoolil õigus residentuuri vajadus tuleneb sama lõike punktides 2 ja 3 nimetatud
programmi muuta väljaspool senatit praktilise koolituse tsükli põhjustest.
asendamise, sulgemise ja lisamise ning tsüklite õpiväljundite
muutmise korral ning seda kõigi erialade puhul. Viimati
nimetatud muudatused võivad aga tähendada, et mõnes
senises baasasutuses ei ole enam võimalik residentuuri
läbida või vastupidi, tekib vajadus uute baasasutuste
lisamiseks. Sealjuures sõltub baasasutuste valik eelkõige
residentuuri, mitte baasasutuse vajadustest. Seetõttu on
mõistlik, et samaaegselt praktilise koolituse tsükleid
puudutavate otsustega, saaks teha vajalikud muudatused ka
baasasutuste loetelus. Eelnevast lähtuvalt teen ettepaneku
sätestada eelnõus ülikooli õigus muuta baasasutuste loetelu
ilma muudetud programmi senatile kinnitamiseks esitamata
kõigi residentuuri erialade puhul ja sõnastada eelnõu § 5 lg 5
p 4 järgmiselt: „4) baasasutuste loetelu muutmine.“
5
Tartu Ülikool Eelnõu § 6 lg 2 p-i 5 järgi lepitakse baasasutusega sõlmitavas Arvestatud. Punkt sõnastatud vastavalt ettepanekule.
lepingus muuhulgas kokku juhendajate ja arst-residentide
töötasudeks ette nähtud rahaliste vahendite suurus ja
eraldamise kord. Teen ettepaneku ühtlustada punkti sõnastus
Tartu Ülikooli seaduse kavandatava sõnastusega ning
sõnastada see järgmiselt: 3 (3) „5) arst-residendi
juhendamisega seotud kuludeks ja arst-residentide
tööjõukuludeks ette nähtud rahaliste vahendite suurus ja
eraldamise kord.“.
Eesti Laborimeditsiini Ettepanek määruses laborimeditsiini kliinilise mikrobioloogia Mittearvestatud. Sotsiaalministeerium on valmis arutama
Ühing, Tartu Ülikooli lisapädevuse residentuuri nominaalaja muutmiseks viie (5) laborimeditsiini kliinilise mikrobioloogia lisapädevuse
Kliinilise meditsiini aastani. Seega, ettepanek on muuta eelnõu alljärgnevalt: residentuuri nominaalaja pikendamist viie aastani. Kuna õppe
instituudi pikendamisega aasta võrra kaasneb oluline püsikulu nii
laborimeditsiini § 4, lõige 3, p. 10 Haigekassa kui ka Sotsiaalministeeriumi eelarvele, tuleb see
õppetool ja Tartu otsus langetada kaalutletult. Et Sotsialaministeerium saaks
Ülikooli Bio-ja 10) laborimeditsiin, sealhulgas kliinilise mikrobioloogia kujundada arusaama, mis pikema õppe korral programmis
Siirdemeditsiini lisapädevusega;” muutub ja millised on lisanduvad pädevused, on vajalik
instituudi lisada § 4 lõige 4 vastavalt ettepaneku tegijatele saadetud juhistele saata
mikrobioloogia Sotsiaalministeeriumile täiendav info.
osakond laborimeditsiin, kliinilise mikrobioloogia lisapädevus
6