Sotsiaalministeerium Teie: 1.2-2/110-1 17.10.2019
Tanel Kiik
[email protected] Meie: 07.11.2019 nr 1-5/512-1
Vastuseks Sotsiaalministeeriumi kirjale nr 1.2-2/110-1, esitame rahvatervise seaduse (RTerS)
eelnõule järgmised kommentaarid ja ettepanekud.
1. Tervise Arengu Instituut teeb järgmised ettepanekud ja kommentaarid seaduseelnõule:
1.1 On aeg asendada seaduses rahvatervis rahvatervishoiuga. Rahvatervis loodi kiirustades 1994,
filoloogidega selle termini sobivust põhjalikult ei arutatud. Termini loomisel oli esimene valik just
rahvatervishoid (public health), ent see jäeti kõrvale mitte tõsiselt võetava põhjendusega, et on
tuletuslikult „liiga pikk“ ja „liiga sarnane tervishoiuga“. Rahvatervist hakkas kasutama eelkõige
ametnikkond. Samal ajal on rahvatervishoid täielikult juurdunud teadusringkondades, kes peavad
rahvatervist keeleliselt küündimatuks sõnaks. Eesti Teadusinfosüsteemis esitatud Euroopa
teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaator (CERCS) sisaldab eriala „B680 Rahvatervishoid,
epidemioloogia“, millest lähtuvalt liigitatakse vastavasse rubriiki asjaomased teadustööd. Tartu
Ülikoolis toimub magistriõpe rahvatervishoiu erialal, selles ülikoolis asub struktuuriüksus nimega
„Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut“. ÕS-id sõna rahvatervis ei tunnista. ÕS 2018-s on
rahvatervis asetatud looksulgude vahele, mis ühemõtteliselt tähendab, et seda sõna soovitatakse
vältida. ÕS 2018 pakub asemele tervishoidu, kuid arvestades, et see on käibel arstiabi tähenduses,
siis on praegu ainuõige lahendus kirjutada ka seaduse nimeks „rahvatervishoiu seadus“ ja eemaldada
kõikjalt sõna rahvatervis. Samal põhimõttel on olemas keskkonnatervishoid, mitte keskkonnatervis,
samuti töötervishoid, mitte töötervis.
1.2 Eelnõu §-i 1 kohaselt reguleeritakse seadusega muuhulgas ka rahvastiku tervisega
seonduvate riiklike andmekogude loomist ja pidamist ning eelnõu 4. peatükis kehtestatakse
rahvastiku tervisega seotud riiklike andmekogude tegevuse alused.
Eesti rahvatervishoiu üheks probleemiks on narkomaania – 2015. aasta andmetel oli Eestis 15−44-
aastaste seas hinnanguliselt 8600 (95% UV 7700−9700) narkootikume süstivat inimest (Raag et al.,
2019). Eestis on viimastel aastatel jätkuvalt HIV-i diagnoositud umbes 200 inimesel aastas, mis on
Euroopa riikidest endiselt üks suuremaid näitajaid 100 000 elaniku kohta. HIV-i levik Ida-Euroopa
riikides algas narkootikume süstivate inimeste seas ja see on siiani HIV-i nakatumise olulisemaid
põhjuseid. Samas ei ole eelnõu 4. peatükis peetud vajalikuks käsitleda isikustatud narkoregistri
aluseid analoogseid teiste rahvatervise registritega.
Teeme ettepaneku rahvatervise seadusesse lisada Narkomaaniravi andmekogu (NARIS).
Narkomaaniaravi andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärgiks on koguda
kvaliteetseid ja tõepäraseid andmeid narkomaaniaravist, et saada ülevaade narkomaaniaravil
viibivatest isikutest, nende sotsiaal-majanduslikust taustast, narkootikumide tarvitamisest enne ravile
pöördumist, riskikäitumisest ja tervishoiuteenuste kasutamisest; hinnata ja tagada narkomaaniaravi
kvaliteeti; hinnata narkomaaniaravi vajadust ja planeerida riigi tasandil vastavaid poliitikaid ning
tegevusi ja teenuseid.
Siiani on NARIS olnud reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete
seaduse (NPALS) §-s 111. NARISe näol on tegemist ravi registriga, mis on oluliseks ja üheks vähestest
infoallikatest, mille alusel planeerida ja korraldada narkomaaniaravi Eestis. Samas on register
oluliseks valveseire instrumendiks, mis annab informatsiooni ravivajajate terviseseisundi ja muude
tervishoiu teenuste vajaduse kohta. Praegusel kujul, nagu see on NPALSis sätestatud, ei täida register
oma eesmärki ega taga piisavat infot narkomaania ennetamiseks, raviks või muudeks sekkumisteks.
Arvestades narkootikumide tarvitamise ja sellest põhjustatud kahjude (sh surmade) kõrget taset
Eestis, on hädavajalik, et NARIS saaks isikustatud andmetöötlemisena sisse viidud RTerSi.
1.3 § 4, lõige 1. Elukeskkond eksisteerib ka siis, kui ta ei mõjuta inimeste tervist. Soovitame
eemaldada sõnad „mis mõjutab või võib mõjutada inimeste tervist“.
1.4 § 4, lõige 2. Tervisemõjuritena nimetatud tegurite loetelu peab hõlmama kõiki ja ainult neid
tegureid, mis on toodud eelnevas lõikes 1 elukeskkonna määratluses. Pole vajadust mingit uut
loetelu koostada. Tegu on elukeskkonna teguritega, mille on tervisele kahjulik või kasulik efekt.
1.5 Kahjulikud tervisemõjurid on riskitegurid, kasulikud aga kaitsetegurid. Need mõlemad tuleb
defineerida ja neid eelnõus kasutada. Paraku esineb riskitegur eelnõus vaid korra ja defineerimata (§
4, lõige 2, punkt 4). Meditsiiniterminoloogia komisjon taunis juba 1979. aastal ohuteguri kasutamist
riskiteguri asemel, mida peab silmas pidama käesolevas eelnõuski.
1.6 § 22. Nõuded toitlustamisele ja müügiks pakutavale toidule tervishoiu- ja haridusasutuses,
noorte püsilaagris ja sotsiaalteenuste osutamisel
Parema selguse huvides palume kaaluda lõike 1 sõnastuse muutmist või täiendava lõike lisamist,
kuna hetkel pakutud sõnastusest jääb mulje, et lõike lõpus toodud üldised nõuded peavad olema
täidetud just nende sotsiaalteenuste puhul, mille korral kehtestatakse toitlustamisele eraldi nõuded.
On üsna raske aru saada, et ka muude sotsiaalteenuste puhul (mille puhul eraldi nõudeid ei
kehtestata) rakenduvad need üldised nõuded.
1.7 § 24. õige termin on elulemus, mitte elumus (vt ÕS 2018,
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=elulemus&F=M). Elulemus on seda terminit igapäevatöös
vajavate spetsialistide kasutuses alates 1979. aastast.
1.8 Eelnõu V peatükk Rahvatervise meetmete rahastamine sisaldab praegu vaid ühte paragrahvi
(§30), mis käsitleb rahvatervise meetmete rahastamist ning selles on sätestatud õigus rahastada
seaduse §-s 13 toodud omavalitsuse ülesannete täitmist osaliselt riigieelarvest
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 30 teise lõikega järgmiselt (säte üle tuua eelnõu §-i 9
sõnastusest):
(2) Vabariigi Valitsuse ülesanne rahvatervise valdkonna korraldamisel on valdkonna jätkusuutliku
rahastamise tagamine.
1.9 § 25. Vähi sõeluuringute register
1) punkt (3). 1) alapunkt, “ isiku üldandmed, sealhulgas Eestis viibitud aeg ning ravikindlustuse
olemasolu”
asendada ja täiendada järgmiselt “isiku üldandmed, sealhulgas Eestisse saabumise ja lahkumise aeg,
ravikindlustuse olemasolu ning emakeel”.
Põhjendus: Eestis viibimise aeg: Seaduseelnõu sõnastus ei ole üheselt mõistetav. Vähi sõeluuringute
register ei kogu andmeid isiku Eestis viibimise aja kohta (n 3 a, 5 kuud, 2 päeva vmt), vaid Eestisse
saabumise ja Eestist lahkumise kuupäevi eesmärgiga saata sõeluuringute kutsed ja korduskutsed
ainult Eestis viibivatele isikutele..
2) punkt (3). 1) alapunkt, emakeele lisamine töödeldavate andmete loetelusse
Põhjendus: Emakeele lisamine töödeldavate andmete loetelusse on vajalik, kuna hetkel saadetakse
sõeluuringute kutseid kõigile kutsutavatele koos infolehega kahes keeles - eesti ja vene keeles.
Samas ligi 70% elanikke Eestis valdab eesti keelt emakeelena ning mitmes keeles kutse saatmine
kõigile ei ole põhjendatud.
Teeme ettepaneku lisada rahvastikuregistrist päritavate andmete juurde emakeele andmed, et saata
eesti keelt emakeelena valdavatele inimestele kutse ainult eesti keeles. Kui emakeel on muu, siis
neile isikutele saab saata lisaks eesti keelsele ka muukeelse info vene või siis inglise keeles, kui on
põhjust eeldada, et inimene vene keelt ei valda.
Eesmärgiks on tõsta sõeluuringuga hõlmatust ja suhelda inimestega paremini ning arusaadavas
keeles. Täna pole Eesti saavutanud efektiivset sõeluuringutega hõlmatuse taset, mis on vähemalt
70%. Samas saame emakeelt arvesse võttes ära hoida põhjendamatuid kulutusi postiteenusele.
Praegu kehtivate postiteenuse hindade alusel tehtud arvestuste kohaselt saame kokku hoitud
vahendite arvel saata üle 20 000 korduskutse ja meeldetuletuse neile, kes esimese kutse järgselt pole
sõeluuringus osalenud. Korduskutsete efektiivsus on sageli kõrgem võrreldes esimese kutsega.
3) punkt (3). 3) alapunkt, “sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed, sealhulgas isiku surma
aeg ja põhjus ning sõeluuringu sihtrühma kuuluvale isikule sõeluuringuväliselt tehtud sõeluuringu
põhiuuring, analüüs või protseduur ”
asendada: “sõeluuringu sihtrühma kuuluva isiku terviseandmed, sealhulgas sõeluuringu sihtrühma
kuuluvale isikule sõeluuringuväliselt tehtud sõeluuringu põhiuuring, analüüs või protseduur”
lisada eraldi alapunkt 4) „isiku surma aeg ja põhjus“ kuna surma aeg ei kuulu üheselt mõistetavana
terviseandmete hulka ja päritakse surma põhjuste registrist
ning muuta eelmisest tulenevalt „andmete esitaja andmed“ alapunkti numeratsioon „5)“
Põhjendus: Surma aeg ei kuulu üheselt mõistetavana terviseandmete hulka ja päritakse surma
põhjuste registrist.
1.10 Eelnõu §-ga 41 muudetakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete
seadust ning täiendatakse seda §-ga 112. Täienduse kohaselt korraldab narkomaaniast tingitud
kahjude vähendamise teenuste arendamist ja osutamist Sotsiaalministeerium või Sotsiaal-
ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. Kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi
omavalitsus) ülesandeks jääb vaid kahjude vähendamise teenuse osutamisele kaasaaitamine oma
haldusterritooriumil.
Eelnõu § 13 sätestab aga, et omavalitsuse ülesandeks on muuhulgas ka „tervisedenduse ja
keskkonnatervise valdkonna meetmete elluviimine ja rahvastiku tervist toetavate teenuste
osutamine maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud peamiste
ebasoovitavate tervisemõjurite ohjamiseks“, so mitte kaasaaitamine, vaid elluviimine.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu §-ga 41 muudetav NaPALS-i säte vastavaks RTerS-i eelnõu
sättele.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Veimer
direktor
Kristi Rüütel 659 3904
[email protected]
Saatja: Tervise Arengu Instituut <
[email protected]>
Saadetud: 07.11.2019 14:10
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Rahvatervise seaduse eelnõu 2019. aasta menetlus
Manused: 1-5_512-1.asice
Tere,
Edastan Tervise Arengu Instituudi kommentaarid ja ettepanekud Teie 17.10.2019 kirjale nr
1.2-2/110-1.
Reg nr: 1-5/512-1
Reg kp: 07.11.2019
Lugupidamisega,
--
Terje Hein
Vanemassistent
[email protected]
659 3900