Siseministeerium Teie 15.10.2019 nr SIM/19-1011/-
[email protected] 1K; 11-1/320-1/
Meie 07.11.2019 nr 1.2-3/2529-2
Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuskiri
Täname välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmisega seonduva seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium toetab
väljatöötamiskavatsuses toodud põhilist eesmärki menetluste lihtsustamiseks ning ühtse
menetluskeskkonna loomiseks. Andmevahetus riigis on killustunud ning ühtne kontaktpunkt
menetluste efektiivsemaks muutmiseks on seetõttu väga oluline. Selline lähenemine mõjub
läbimõeldud lahendustega positiivselt asutuste töökorraldusele ning lihtsustab inimeste poolt
Eestis seaduslikuks viibimiseks ja töötamiseks vastavate taotluste esitamist ja menetluses
osalemist. Ühtse iseteeninduskeskkonna loomine on kehtiva olukorraga võrreldes suur
samm edasi.
Eelnõu välja töötamisel vajavad mitmed detailid veel täpsustamist, mistõttu kooskõlastab
Sotsiaalministeerium eelnõu väljatöötamiskavatsuse järgmiste märkustega.
Märgime esiteks, et väljatöötamiskavatsus eeldab suuremahulisi infotehnoloogilisi
arendustöid mitme ministeeriumi haldusalas. Lahendused omavad suurt tähtsust ka
Sotsiaalministeeriumi haldusalas, näiteks Tööinspektsiooni poolt töötasu üle järelevalve
teostamisel, kus Tööinspektsioonil on efektiivse järelevalve eesmärgil vaja edaspidiselt läbi
andmevahetuse täiendavaid andmeid.
Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, et lisaks ühise infosüsteemide ja andmekogude
välisvaate loomisele oleks kaalutud võimalust ka ühise andmekogu loomiseks.
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt vajab Politsei- ja Piirivalveameti rändemenetlusinfosüsteem
uuendamist. Juhime tähelepanu, et Tööinspektsiooni lähetatud töötajate andmekogu ei ole
täna olemas ning enne tulevikus ühtse iseteeninduskeskkonnaga liidestamist on vaja see
kõigepealt välja arendada. Ühtne iseteeninduskeskkond tähendab erinevate andmekogude
koos toimimist ja vastavaid arendusi, sh täna puuduvate andmekogude valmis arendamist.
Lahendada tuleb küsimused andmete ühildamisest, tagades sujuva andmevahetuse ning
erinevate andmekogude andmekoosseisude ühtsuse. Lisaks peab tähele panema
välismaiste ettevõtete poolt infosüsteemide kasutamise võimekust, kuivõrd välismaalaste
puhul puuduvad tihti elektroonilise ligipääsu ja automaatse identifitseerimise võimalused.
Väljatöötamiskavatsusest ei nähtu, kas ühtse andmekogu loomine võiks olla arvestatav
alternatiiv ühtse iseteeninduskeskkonna loomisele. Samuti on kirjeldatud väga üldiselt
Töötukassa loa taotlemise ja seotud asutustevahelise andmevahetuse korrastamisega
seonduvat ning ei selgu, kas ja millises ulatuses tooks iseteeninduskeskkonna rakendamine
kaasa sisulisi muudatusi töötukassa loa taotlemise menetluses.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Peame vajalikuks tähelepanu juhtida väljatöötamiskavatsuses toodud lahendustega
kaasnevatele kuludele. Väljatöötamiskavatsuse mõjuanalüüs ei sisalda hinnangut Politsei- ja
Piirivalveameti juurde ühtse iseteeninduskeskkonna loomise kulu osas ega selgitust, mis
vahenditest planeeritakse kulu katta. Ka Sotsiaalministeeriumi eelarves ei ole käesoleval
hetkel arvestatud vahenditega väljatöötamiskavatsusega seonduvate kulude katmiseks.
Väljatöötamiskavatsuses viidatult selgub arendusvajaduste ja -tööde maht analüüsiga, mille
teostamise ajaks on märgitud august-november 2019. a.
Palume Siseministeeriumil selgitada, kas analüüs valmib tähtaegselt (november 2019. a)
ning esitada see tutvumiseks ka asutustele, kelle eelarvet või haldusala muudatused
puudutavad. Sotsiaalministeeriumi haldusalas palume analüüsi läbi viimisesse kaasata
Tööinspektsioon, Töötukassa ja TEHIK, võimaldamaks andmekogude vastutavatel töötlejatel
anda oma hinnang arendusvajadustele. Arenduste mahu ja kulude selgumisel tuleb need
seostada riigieelarvega, tuues muuhulgas välja kõigi väljatöötamiskavatsusega seotud
asutuste arenduskulude katteallikad. Kuivõrd ühtse iseteeninduskeskkonna loomine
puudutab mitme erineva ministeeriumi haldusala ning väljatöötamiskavatsuse kohaselt
asutakse eelnõu tutvustama juba 2020. aasta kevadel, on vajalik eelnev kindlus, et plaanitav
on rahaliselt teostatav.
Lisaks eelnevale märgime, et Sotsiaalministeerium toetab põhiosas kehtivat kaaluka riikliku
huvi regulatsiooni elamisloa andmisel. Mööname, et kehtivas seaduses sätestatud elamisloa
menetluskord läbi Vabariigi Valitsuse toetuse võib olla koormav, kuid arvestades selliste
elamislubade vähest arvu, võib sellist menetluskorda pidada objektiivsuse tagamise
eesmärgil mõistlikuks. Sotsiaalministeerium ei pea põhjendatuks välismaalaste seaduse
muudatusi, mis seaks elamisloa andmise kaaluka riikliku huvi korral sõltuvusse ministeeriumi
kaalutlusotsusest. Tööturu vaatest ei saa pidada otstarbekaks ka aasta lõikes sisserände
piirarvu jaotamist, kuivõrd see võib oluliselt takistada tööjõu liikuvust. Kvoodi jaotamine võib
luua valdkondade lõikes ooteajad ja tekitada tööturul tarbetu piirangu.
Kaaluka riikliku huvi tähtsuse tõstmisel elamislubade menetluses tuleks ette näha selged ja
läbipaistvad kriteeriumid kaaluka riikliku huvi tingimuse hindamiseks. Kaalukas riiklik huvi
peaks säilitama oma keelelise tähenduse ning jääma pigem erandlikuks aluseks,
moodustamata ka edaspidi olulist osa üldisest sisserände piirarvu jaotusest. Muudatuste
tagajärjel tuleb jätkuvalt tagada sisserände positiivne mõju tööturu tasakaalustajana, mistõttu
toetame muudatusi, millega võimaldatakse kaaluka riikliku huvi alusel elamisloa saanud
isikutel Eestis ka töötada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ethel Bubõr 626 9738
[email protected]