dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 7. november 2019
Viit
4.1-1/2653-2
Registreeritud
7. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu õiguskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎4.1-12653-2 07.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc247 KB

Sisu (failidest)

Jaanus Karilaid Riigikogu õiguskomisjon Teie 08.10.2019 / Meie 07.11.2019 nr 4.1-1/2653-2 Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus Lugupeetud Jaanus Karilaid Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole sooviga saada ülevaadet kutsehaiguste ning tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse (TÕKS) teemast. Tööõnnetuste toimumine ja kutsehaiguste väljakujunemine on probleem, millega peame aktiivselt tegelema. Töötame ministeeriumis igapäevaselt koostöös Tööinspektsiooniga selle nimel, et parandada ohutuskultuuri tööandjate ja töötajate seas, et seeläbi ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Ohutuskultuuri parandamiseks on aga vaja nii tööandjate kui ka töötajate sihipärast panustamist. Seetõttu arutame töötervishoiu ja tööohutuse teemasid regulaarselt kolmepoolsetel kohtumistel tööandjate ja ametiühingute esindajatega. Samuti on tööohutusega seotud teemasid arutatud peaministri, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu kohtumistel. Järgnevalt anname ülevaate Eesti kehtivast tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise süsteemist ja senistest tegevustest TÕKS-i teemal. 1. Kehtiva süsteemi kirjeldus Tööõnnetus on õnnetus, mis on põhjuslikus seoses töökeskkonna või tehtava tööga. 2018. aastal registreeriti 5166 tööõnnetust, sh 1119 rasket tööõnnetust ja 11 surmaga lõppenud tööõnnetust. Tööõnnetuste arv on tõusutrendis. Selle põhjuseks on ühelt poolt tööandjate suurem teadlikkus tööõnnetuste registreerimise kohutusest, teiselt poolt aga on endiselt ettevõtteid, kus tööohutus vajab parandamist. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 09.05.2005 määruses nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/897867). Kutsehaigusi diagnoositakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. 2018. aastal diagnoositi 49 kutsehaigestumist. Eestis põhineb tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamine riiklikul sotsiaalkindlustussüsteemil sarnaselt tavahaigestumiste ja õnnetustega. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral on töötajale tagatud riiklikust süsteemist järgmised hüvitised ja teenused: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2  ajutise töövõimetuse korral maksab haigushüvitist Haigekassa alates haigestumise 2. päevast, hüvitise määr 100% (võrreldes tavajuhtumitega on hüvitamine soodsam – tavajuhtudel hüvitis alates 4. päevast, hüvitise määr 70%);  ravi- ja ravimikulud hüvitab Haigekassa;  osalise või puuduva töövõime korral on õigus saada töövõimetoetust Töötukassast;  tööturuteenuseid ja tööalast rehabilitatsiooni teenust pakub Töötukassa;  sotsiaalset rehabilitatsiooni teenust pakub Sotsiaalkindlustusamet (SKA);  toitjakaotuspensioni maksab SKA. Lisaks riigilt saadavatele hüvitistele on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist võlaõigusseaduse (VÕS) alusel (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 6). Tööandja peab töötajale hüvitama tööõnnetusest ja kutsehaigusest tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest, täielikust või osalisest töövõimetusest ja sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju (VÕS § 130 lg 1). Töötaja ja tööandja peavad jõudma kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele. Juhul kui kahjuhüvitise maksmises kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda kohtusse. Juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, võtab kahjuhüvitise maksmise kohustuse üle SKA. SKA hüvitab inimesele tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest põhjustatud varalise kahju. SKA hüvitab inimesele sissetuleku languse ning täiendavad lisakulud. 2. Kehtiva süsteemi probleemid Kehtiva süsteemi kitsaskohaks on esiteks asjaolu, et töötajal on tööandjalt kahjuhüvitise saamine keeruline. Kui töötaja ja tööandja ei saa kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele, tuleb töötajal minna kohtusse, mis on keeruline ja aeganõudev protsess. Vaidluse keerukuse tõttu võivad töötajad loobuda kohtusse pöördumisest ja jäävad hüvitisest ilma. Aastas on ligi 1100 rasket tööõnnetust, tööõnnetuse ja kutsehaiguse tõttu kaasneb töötajale püsiv töövõime langus ligi 200 juhul, kuid kohtusse pöördutakse kahjuhüvitise saamiseks 10-15 korral aastas. Teiseks on tööandja individuaalne vastutus madal ja riigi sotsiaalkindlustussüsteemile kaasneb tööõnnetuste ja kutsehaigustega suur koormus, kuna enamus kuludest kannab riik. 2018. aastal olid riigi kulud ligi 18 miljonit eurot. Tööandjad maksid kahjuhüvitisi 7,3 miljoni euro ulatuses. Kolmandaks on tööandja motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ja kutsehaiguseid ennetada piiratud, kuna tööandjate sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks) on ühetaolised ja ei sõltu ettevõtte töökeskkonna olukorrast ega tööõnnetuste ja kutsehaiguste levikust. 3. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus Kindlustuse esmane eesmärk on tööõnnetuse ja kutsehaiguse tõttu kannatanud töötajale kahjude hüvitamine. Seega lahendaks TÕKS probleemi, et töötajad ei saa tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral õigeaegselt ja piisavat hüvitist. TÕKS võib panustada ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetusse (tööohutuse parandamisse), aga seda vaid juhul, kui tööandja kindlustusmakse sõltub oluliselt ettevõtte riskitasemest, st tööandjal on majanduslik stiimul tööohutusse investeerida (rakendatav erakindlustuses) ja/või kindlustusmaksetest rahastatakse ennetustegevusi (nt tööandja nõustamised, teavitustegevused jms). See aga eeldab kõrgemat kindlustusmakset, et sellest saaks maksata nii hüvitisi kui rahastada ennetustegevusi. 3 TÕKS-i osas saab välja tuua järgnevad plussid ja miinused. Plussid Miinused + töötaja saab kiiresti hüvitise ilma - suureneb maksukoormus tööandjatele kohtuvaidlust läbimata (puudub vajadus - kui tööandja kindlustusmakse sõltub tõendada tööandja süüd), väheneb tööõnnetuste ja/või kutsehaiguste arvust, kohtuvaidluste hulk ja suureneb töötajate suurendab motivatsiooni neid varjata hulk, kes saavad õiglast hüvitist - kindlustus on suunatud eelkõige + suureneb tööandja vastutus tööõnnetuse tagajärgedega tegelemisele, ennetusse ja kutsehaiguse korral panustamine on küsitav, st ei pruugi kaasa + töötajal on väiksem soov tööõnnetust ja tuua ohutuskultuuri tõusu kutsehaigust varjata - olenevalt hüvitise suurusest, võib see + töötervishoiuarstidel suurem motivatsioon soodustada inimeste tööturult diagnoosida kutsehaigusi, kuna ei pea kõrvalejäämist kohtus tõestama kutsehaiguse diagnoosi põhjendatust + väheneb koormus riigi sotsiaalkindlustussüsteemile + hüvitis võimaldab töötajal saada vajalikke teenuseid, mis võib tuua teda kiiremini tööturule tagasi + inimese sissetulek ei lange, kui ta jääb tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tööturult eemale (väheneb vaesusrisk) 4. Senised tegevused TÕKS-i loomisel TÕKS-i loomise vajadusest on Eesti räägitud üle 25 aasta. 2001. aastal algatati tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse eelnõu, kuid selle menetlus Riigikogus peatati 2003. aasta alguses. Alates 2005. aastast on TÕKS-i loomine kajastunud kõikides valitsuse tegevusprogrammides. Koostatud on mitmeid Vabariigi Valitsuse memorandumeid ning teemat on arutatud sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega. Peamine põhjus, miks TÕKS-i seni loodud ei ole, on eelkõige sotsiaalpartnerite eriarvamused ning peaasjalikult tööandjate vastusseis täiendavale maksukoormuse tõusule, mis TÕKS-i loomisega kaasneks. Ametiühingute esindajad on alati olnud TÕKS-i osas toetaval seisukohal. 2017. aastal esitas Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele memorandumi tööõnnetuskindlustuse loomise põhimõtete kohta ning Vabariigi Valitsuse otsusest lähtuvalt koostati 2018. aastal tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus (VTK), milles esitati ettepanek luua tööõnnetuskindlustus, mis lähtuks järgmistest põhimõtetest.  Kindlustus põhineb erakindlustusel, st tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad turul tegutsevate kindlustusandjate juures.  Kindlustus hõlmab tööõnnetusi.  Kindlustusest hüvitatakse kõik tööõnnetusega seotud kulud, st kehtiva süsteemi riigi kulud (haigushüvitised, ravikulud jm) ja tööandja makstavad kahjuhüvitised.  Kindlustusmakset maksab tööandja.  Kindlustusmakse on diferentseeritud sõltuvalt ettevõtte riskitasemest.  Kutsehaigused jäävad esialgu kindlustusskeemist välja. Kutsehaiguste jaoks sobivaima kindlustuskeemi valik toimuks teises etapis.  Esialgse mõjuanalüüsi kohaselt oleks sellise süsteemi rakendamise kulu 2021. a näitel ligi 33 miljonit eurot (0,11% SKP-st) ehk täiendav maksukoormus tööandjale oleks 0,24% tööjõukuludest. Kulu tööandjale jääb sõltuvalt tegevusalast vahemikku 10–180 eurot töötaja kohta aastas. 4 VTK-le laekunud tagasiside oli järgmine.  Tööandjate tugev vastuseis TÕKS-i loomisele. Tööandjate peamised argumendid olid järgmised: kindlustus ei panusta ennetusse, madala riskiga ettevõtetes ei ole vaja kindlustust, töötajal peab ka olema vastutus, maksukoormus ei tohi tõusta, keskenduda teistele ennetusmeetmetele, nt järelevalve, nõustamine.  Ametiühingud toetavad TÕKS-i, kuid soovivad, et kindlustus hõlmaks ka kutsehaiguseid.  Samuti toetasid TÕKS-i loomist töötervishoiuarstid, Kutsehaigete Liit, Tööinspektsioon, Terviseamet, mitmed ministeeriumid. Kuivõrd VTK-s pakutud lahenduses osas olid tööandjate ja ametiühingute esindajad eriarvamusel, jätkame kolmepoolseid läbirääkimisi sobivaima lahenduse leidmiseks. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse teema on kajastatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 (punkt 7.17). Sellest lähtuvalt esitab Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga 2020. aasta aprillis valitsusele analüüsi ja ettepanekud TÕKS-i põhimõtete rakendamise kohta. TÕKS-i põhimõtete väljatöötamiseks peame läbirääkimisi Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliiduga. Selleks et TÕKS-i luua, on oluline saavutada kokkulepe tööandjate ja ametiühingute esindajatega sobivaima lahenduse osas. TÕKS-i loomisel tuleb arvestada, et selle eesmärk on ennekõike tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu kannatanud inimesele kahjude hüvitamine. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks on aga vaja investeerida teistesse töötervishoiu ja tööohutuse meetmetesse. Eelkõige tuleb investeerida tõhusasse järelevalvesse, tööandjate ja töötajate nõustamisse ning teadlikkust tõstvatesse tegevustesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Eva Põldis 6269 196 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel