Jaanus Karilaid
Riigikogu õiguskomisjon Teie 08.10.2019 /
Meie 07.11.2019 nr 4.1-1/2653-2
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus
Lugupeetud Jaanus Karilaid
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole sooviga saada ülevaadet kutsehaiguste ning
tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse (TÕKS) teemast.
Tööõnnetuste toimumine ja kutsehaiguste väljakujunemine on probleem, millega peame
aktiivselt tegelema. Töötame ministeeriumis igapäevaselt koostöös Tööinspektsiooniga selle
nimel, et parandada ohutuskultuuri tööandjate ja töötajate seas, et seeläbi ennetada
tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Ohutuskultuuri parandamiseks on aga vaja nii tööandjate
kui ka töötajate sihipärast panustamist. Seetõttu arutame töötervishoiu ja tööohutuse
teemasid regulaarselt kolmepoolsetel kohtumistel tööandjate ja ametiühingute esindajatega.
Samuti on tööohutusega seotud teemasid arutatud peaministri, Eesti Tööandjate Keskliidu ja
Eesti Ametiühingute Keskliidu kohtumistel.
Järgnevalt anname ülevaate Eesti kehtivast tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise
süsteemist ja senistest tegevustest TÕKS-i teemal.
1. Kehtiva süsteemi kirjeldus
Tööõnnetus on õnnetus, mis on põhjuslikus seoses töökeskkonna või tehtava tööga. 2018.
aastal registreeriti 5166 tööõnnetust, sh 1119 rasket tööõnnetust ja 11 surmaga lõppenud
tööõnnetust. Tööõnnetuste arv on tõusutrendis. Selle põhjuseks on ühelt poolt tööandjate
suurem teadlikkus tööõnnetuste registreerimise kohutusest, teiselt poolt aga on endiselt
ettevõtteid, kus tööohutus vajab parandamist.
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur või töö laad.
Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 09.05.2005 määruses nr 66
„Kutsehaiguste loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/897867). Kutsehaigusi diagnoositakse
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses. 2018. aastal
diagnoositi 49 kutsehaigestumist.
Eestis põhineb tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamine riiklikul sotsiaalkindlustussüsteemil
sarnaselt tavahaigestumiste ja õnnetustega. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral on töötajale
tagatud riiklikust süsteemist järgmised hüvitised ja teenused:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ajutise töövõimetuse korral maksab haigushüvitist Haigekassa alates haigestumise 2.
päevast, hüvitise määr 100% (võrreldes tavajuhtumitega on hüvitamine soodsam –
tavajuhtudel hüvitis alates 4. päevast, hüvitise määr 70%);
ravi- ja ravimikulud hüvitab Haigekassa;
osalise või puuduva töövõime korral on õigus saada töövõimetoetust Töötukassast;
tööturuteenuseid ja tööalast rehabilitatsiooni teenust pakub Töötukassa;
sotsiaalset rehabilitatsiooni teenust pakub Sotsiaalkindlustusamet (SKA);
toitjakaotuspensioni maksab SKA.
Lisaks riigilt saadavatele hüvitistele on töötajal õigus nõuda tööandjalt kahjuhüvitist
võlaõigusseaduse (VÕS) alusel (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 6).
Tööandja peab töötajale hüvitama tööõnnetusest ja kutsehaigusest tekkinud kulud, sh
vajaduste suurenemisest, täielikust või osalisest töövõimetusest ja sissetulekute
vähenemisest tekkinud kahju (VÕS § 130 lg 1). Töötaja ja tööandja peavad jõudma
kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele. Juhul kui kahjuhüvitise maksmises kokkulepet ei
saavutata, on pooltel õigus pöörduda kohtusse.
Juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, võtab kahjuhüvitise maksmise kohustuse
üle SKA. SKA hüvitab inimesele tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest
põhjustatud varalise kahju. SKA hüvitab inimesele sissetuleku languse ning täiendavad
lisakulud.
2. Kehtiva süsteemi probleemid
Kehtiva süsteemi kitsaskohaks on esiteks asjaolu, et töötajal on tööandjalt kahjuhüvitise
saamine keeruline. Kui töötaja ja tööandja ei saa kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele,
tuleb töötajal minna kohtusse, mis on keeruline ja aeganõudev protsess. Vaidluse keerukuse
tõttu võivad töötajad loobuda kohtusse pöördumisest ja jäävad hüvitisest ilma. Aastas on ligi
1100 rasket tööõnnetust, tööõnnetuse ja kutsehaiguse tõttu kaasneb töötajale püsiv
töövõime langus ligi 200 juhul, kuid kohtusse pöördutakse kahjuhüvitise saamiseks 10-15
korral aastas.
Teiseks on tööandja individuaalne vastutus madal ja riigi sotsiaalkindlustussüsteemile
kaasneb tööõnnetuste ja kutsehaigustega suur koormus, kuna enamus kuludest kannab riik.
2018. aastal olid riigi kulud ligi 18 miljonit eurot. Tööandjad maksid kahjuhüvitisi 7,3 miljoni
euro ulatuses.
Kolmandaks on tööandja motivatsioon töökeskkonda panustada ning tööõnnetusi ja
kutsehaiguseid ennetada piiratud, kuna tööandjate sissemaksed sotsiaalkindlustussüsteemi
(sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks) on ühetaolised ja ei sõltu ettevõtte töökeskkonna
olukorrast ega tööõnnetuste ja kutsehaiguste levikust.
3. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus
Kindlustuse esmane eesmärk on tööõnnetuse ja kutsehaiguse tõttu kannatanud töötajale
kahjude hüvitamine. Seega lahendaks TÕKS probleemi, et töötajad ei saa tööõnnetuse ja
kutsehaiguse korral õigeaegselt ja piisavat hüvitist.
TÕKS võib panustada ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetusse (tööohutuse
parandamisse), aga seda vaid juhul, kui tööandja kindlustusmakse sõltub oluliselt ettevõtte
riskitasemest, st tööandjal on majanduslik stiimul tööohutusse investeerida (rakendatav
erakindlustuses) ja/või kindlustusmaksetest rahastatakse ennetustegevusi (nt tööandja
nõustamised, teavitustegevused jms). See aga eeldab kõrgemat kindlustusmakset, et sellest
saaks maksata nii hüvitisi kui rahastada ennetustegevusi.
3
TÕKS-i osas saab välja tuua järgnevad plussid ja miinused.
Plussid Miinused
+ töötaja saab kiiresti hüvitise ilma - suureneb maksukoormus tööandjatele
kohtuvaidlust läbimata (puudub vajadus - kui tööandja kindlustusmakse sõltub
tõendada tööandja süüd), väheneb tööõnnetuste ja/või kutsehaiguste arvust,
kohtuvaidluste hulk ja suureneb töötajate suurendab motivatsiooni neid varjata
hulk, kes saavad õiglast hüvitist - kindlustus on suunatud eelkõige
+ suureneb tööandja vastutus tööõnnetuse tagajärgedega tegelemisele, ennetusse
ja kutsehaiguse korral panustamine on küsitav, st ei pruugi kaasa
+ töötajal on väiksem soov tööõnnetust ja tuua ohutuskultuuri tõusu
kutsehaigust varjata - olenevalt hüvitise suurusest, võib see
+ töötervishoiuarstidel suurem motivatsioon soodustada inimeste tööturult
diagnoosida kutsehaigusi, kuna ei pea kõrvalejäämist
kohtus tõestama kutsehaiguse diagnoosi
põhjendatust
+ väheneb koormus riigi
sotsiaalkindlustussüsteemile
+ hüvitis võimaldab töötajal saada vajalikke
teenuseid, mis võib tuua teda kiiremini
tööturule tagasi
+ inimese sissetulek ei lange, kui ta jääb
tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu tööturult
eemale (väheneb vaesusrisk)
4. Senised tegevused TÕKS-i loomisel
TÕKS-i loomise vajadusest on Eesti räägitud üle 25 aasta. 2001. aastal algatati tööõnnetus-
ja kutsehaiguskindlustuse eelnõu, kuid selle menetlus Riigikogus peatati 2003. aasta
alguses. Alates 2005. aastast on TÕKS-i loomine kajastunud kõikides valitsuse
tegevusprogrammides. Koostatud on mitmeid Vabariigi Valitsuse memorandumeid ning
teemat on arutatud sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmadega.
Peamine põhjus, miks TÕKS-i seni loodud ei ole, on eelkõige sotsiaalpartnerite
eriarvamused ning peaasjalikult tööandjate vastusseis täiendavale maksukoormuse tõusule,
mis TÕKS-i loomisega kaasneks. Ametiühingute esindajad on alati olnud TÕKS-i osas
toetaval seisukohal.
2017. aastal esitas Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele memorandumi
tööõnnetuskindlustuse loomise põhimõtete kohta ning Vabariigi Valitsuse otsusest lähtuvalt
koostati 2018. aastal tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsus (VTK), milles esitati
ettepanek luua tööõnnetuskindlustus, mis lähtuks järgmistest põhimõtetest.
Kindlustus põhineb erakindlustusel, st tööandjal on kohustus kindlustada oma
töötajad turul tegutsevate kindlustusandjate juures.
Kindlustus hõlmab tööõnnetusi.
Kindlustusest hüvitatakse kõik tööõnnetusega seotud kulud, st kehtiva süsteemi riigi
kulud (haigushüvitised, ravikulud jm) ja tööandja makstavad kahjuhüvitised.
Kindlustusmakset maksab tööandja.
Kindlustusmakse on diferentseeritud sõltuvalt ettevõtte riskitasemest.
Kutsehaigused jäävad esialgu kindlustusskeemist välja. Kutsehaiguste jaoks
sobivaima kindlustuskeemi valik toimuks teises etapis.
Esialgse mõjuanalüüsi kohaselt oleks sellise süsteemi rakendamise kulu 2021. a
näitel ligi 33 miljonit eurot (0,11% SKP-st) ehk täiendav maksukoormus tööandjale
oleks 0,24% tööjõukuludest. Kulu tööandjale jääb sõltuvalt tegevusalast vahemikku
10–180 eurot töötaja kohta aastas.
4
VTK-le laekunud tagasiside oli järgmine.
Tööandjate tugev vastuseis TÕKS-i loomisele. Tööandjate peamised argumendid olid
järgmised: kindlustus ei panusta ennetusse, madala riskiga ettevõtetes ei ole vaja
kindlustust, töötajal peab ka olema vastutus, maksukoormus ei tohi tõusta,
keskenduda teistele ennetusmeetmetele, nt järelevalve, nõustamine.
Ametiühingud toetavad TÕKS-i, kuid soovivad, et kindlustus hõlmaks ka
kutsehaiguseid.
Samuti toetasid TÕKS-i loomist töötervishoiuarstid, Kutsehaigete Liit,
Tööinspektsioon, Terviseamet, mitmed ministeeriumid.
Kuivõrd VTK-s pakutud lahenduses osas olid tööandjate ja ametiühingute esindajad
eriarvamusel, jätkame kolmepoolseid läbirääkimisi sobivaima lahenduse leidmiseks.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse teema on kajastatud ka Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis aastateks 2019–2023 (punkt 7.17). Sellest lähtuvalt esitab
Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga 2020. aasta aprillis valitsusele
analüüsi ja ettepanekud TÕKS-i põhimõtete rakendamise kohta. TÕKS-i põhimõtete
väljatöötamiseks peame läbirääkimisi Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute
Keskliiduga. Selleks et TÕKS-i luua, on oluline saavutada kokkulepe tööandjate ja
ametiühingute esindajatega sobivaima lahenduse osas.
TÕKS-i loomisel tuleb arvestada, et selle eesmärk on ennekõike tööõnnetuse või
kutsehaiguse tõttu kannatanud inimesele kahjude hüvitamine. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste
ennetamiseks on aga vaja investeerida teistesse töötervishoiu ja tööohutuse meetmetesse.
Eelkõige tuleb investeerida tõhusasse järelevalvesse, tööandjate ja töötajate nõustamisse
ning teadlikkust tõstvatesse tegevustesse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Eva Põldis 6269 196
[email protected]