Rahandusministeerium Teie 30.10.2019 nr 19-1073/-1K:
[email protected] 1.1-10/6624-1/
Meie 06.11.2019 nr 1.2-3/2719-2
Kogumispensionide seaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastuskiri
Tunnustame rahandusministeeriumit piiratud aja jooksul koostatud mahuka eelnõu ning
kvaliteetse ja hästi loetava seletuskirja eest. Peame II sambast pensionieas ja puuduva
töövõime korral väljamaksete tegemise paindlikumaks muutmist väga positiivseks, sest see
teeb pensionisüsteemi õiglasemaks ja efektiivsemaks. Samuti leiame, et ettepanek rakendada
pensionieas kohustuslikule kogumispensionile eelnõus kirjeldatud moel tulumaksusoodustust
on kiiduväärt. Eelnõus on ka mitmeid muid punkte, mis aitavad Eesti pensionisüsteemi edasi
arendada.
Kuna sotsiaalministeerium vastutab pensionäride heaolu ja kogu Eesti pensionisüsteemi
jätkusuutlikkuse eest, on meie jaoks tegemist väga olulise eelnõuga ning peame vajalikuks
esitada oma kommentaarid. Eestis on Euroopa kõrgeim vanemaealiste suhtelise vaesuse
määr (2017. aastal 46,4%) ja OECD uuringu „Risks that matter“ (2018) kohaselt on Eesti
elanikud enim mures majandusliku toimetulekupärast vanaduspõlves. Seetõttu peavad kõik
pensione puudutavad eelnõud eeskätt seadma eesmärgiks pensionäride heaolu tõstmise
moel, mis ei halvenda pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust.
Kooskõlastame kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu järgmiste märkustega:
Ettepanekud eelnõu täiendamiseks
1. Ettepanek täpsustada eelnõus raha väljavõtmise avalduse esitamisel inimesele
antavat informatsiooni
Peame oluliseks, et II sambast lahkumise avaldust esitades teaks inimene, kui suur on
tema tulumaksukohustus ning maksta oleva fonditasu suurus, samuti peaks olema ära
näidatud, millal on inimesel taas võimalik II sambaga liituda. Enne avalduse esitamist
võiks inimene saada II samba alast nõustamist ja ta peaks saama infot, milline on tema
eeldatav tulevane vanaduspension II sambaga ja ilma (nt lihtsalt kasutatava
kalkulaatori abil). Teeme ettepaneku täiendada vastavalt eelnõu.
2. Ettepanek võimaldada inimesel liituda II ja III sambaga töölepingut sõlmides
Teeme ettepaneku kaaluda seaduses sätestamist, et II ja III sambaga liitumise
tahteavalduse võib inimene esitada ka töölepingut sõlmides. Selleks peaks vastavalt
täiendama töölepingu seadust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Ettepanek võimaldada II samba maksed peatanud inimesel igal ajal alustada uuesti
maksete tegemist
Eelnõuga võimaldatakse inimesel esitada avaldus, et peatada kogumispensioni
sissemaksete tegemine. Kui inimene sellise avalduse esitab, tekib tal õigus teha uuesti
sissemakseid 10 aasta pärast.
See piirang vähendab inimese võimalust riigi toel pensionieaks säästa. Kui inimene
soovib mõne elusündmuse tõttu II samba sissemaksetest lühikeseks ajaks nö
maksepuhkust, peab ta loobuma võimalusest teha sissemakseid 10 aastaks. Selle
piirangu eesmärki ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud. Samuti ei lepitud selles kokku
eelnõu koostamisele eelnenud Vabariigi Valitsuse aruteludes.
Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada sissemaksete tegemise peatanud inimesel,
kes ei ole esitanud avaldust kogunenud raha väljamaksmiseks, jätkata igal hetkel
sissemaksete tegemist.
4. Ettepanek täpsustada puuduva töövõimega isikute ja teiste isikute raha väljavõtmise
korda
Eelnõu sätestab, kuidas saab isik, kellel ei ole õigust kohustuslikule kogumispensionile,
pärast raha väljavõtmist uuesti II sambasse raha koguda ja välja võtta. Ei ole selge,
kas ja kuidas saavad seda teha aga kohustuslikule kogumispensionile õigustatud
isikud (viis aastat enne vanaduspensioniiga, puuduva töövõimega isikud). Näiteks
võidakse inimese töövõime hinnata ümber, mistõttu võib isikul olla ühel hetkel kohustus
koguda kogumispensionit ja teisel mitte.
5. Ettepanek võimaldada enne pensioniiga võtta II sambast välja kuni 1/3 kogutud varast
ja/või siduda täies ulatuses kogutud vara väljavõtmine konkreetse eaga
Sotsiaalmaksuseaduse § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja
riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline
kohustis. Kogumispensionist 1/3 (2%) moodustab inimese enda panus ning 2/3 (4%)
moodustab riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt lisatav osa.
Sotsiaalmaks on ette nähtud üksnes pensionikindlustuse ja ravikindlustusega seotud
kulutusteks. Kooskõlastamisel oleva eelnõuga võimaldatakse inimestel kasutada riigi
poolt sotsiaalmaksu arvelt panustatavat osa ka teistel eesmärkidel.
Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõu nii, et enne pensioniiga oleks võimalik võtta
II sambast välja vaid 1/3 varast ehk kogumispensioni maksele vastava osa. Ülejäänud
2/3 võiks saada suunata pensioni investeerimiskontole või jätta senisesse
pensionifondi. Selline lahendus aitaks vältida ainult I sambas olevate ja nii I kui II
sambas olevate inimeste ebavõrdse kohtlemise kahtlust.
Alternatiivina võiks kaaluda regulatsiooni, mille kohaselt saavad inimesed esitada
avalduse kogutud vara täies ulatuses (2% + 4%) väljamaksmiseks 10 aastat enne
pensioniiga. Sarnast põhimõtet rakendas kogumispensioni reformi aruteludes
eeskujuks toodud Ühendkuningriik, kus kogumispensioni väljamaksed on võimalikud
alates 55. eluaastast.
6. Ettepanek analüüsida iga viie aasta tagant kogu pensionisüsteemi jätkusuutlikkust
Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad ühe osa vanaduspensioniks mõeldud
rahast enne pensioniiga välja võtta ning inimese enda äranägemise järgi kasutada.
Riigil on aga põhiseadusest ja Euroopa sotsiaalhartast ning Euroopa
3
sotsiaalkindlustuskoodeksist tulenevalt kohustus tagada elamisväärne vanaduspõlv.
Saamaks teada pensioni II samba vabatahtlikuks muutmise mõju tulevaste pensionide
suurusele ja riigi finantsilisele jätkusuutlikkusele, tuleb seda analüüsida ja vajadusel
teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Selleks soovitame laiendada riikliku
pensionikindlustuse seaduses olevat analüüsikohustust kogu pensionisüsteemile
hõlmates ka kogumispensione. Teeme ettepaneku muuta riikliku pensionikindlustuse
seaduse § 26 lõiget 8 ja sõnastada see järgmiselt: „Vabariigi Valitsus koostab iga viie
aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest
ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks“.
Ettepanekud seletuskirja täiendamiseks
7. Täpsustada seletuskirja p. 7.1 kirjeldatud vahendite kasutamist
Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2019 kabinetinõupidamise otsusest märkida
seletuskirja p. 7.1., et II samba maksete peatamisel riigieelarvesse sotsiaalmaksust
laekuv täiendav tulu suunatakse erakorralise pensionitõusu katteks.
8. Eelnõu seletuskirjas tuleks täpsemalt kirjeldada lahendatavat probleemi ja soovitud
eesmärki
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (edaspidi HÕNTE) kohustab üldjuhul enne
eelnõu väljatöötamist koostama väljatöötamiskavatsuse, milles sõnastatakse
lahendamist vajava probleemi olemus, eelnõu koostamise eesmärk, analüüsitakse
erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Kui väljatöötamiskavatsus (VTK) on eelnõu
kiireloomulisuse tõttu jäänud tegemata, peaks eelnõuga lahendatava probleemi ja
soovitud eesmärgi kirjeldus sisalduma eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu eesmärgi väljatoomine pole pelgalt bürokraatlik või normitehniline nõue, vaid
sellel on sügav sisuline tähendus. Eelnõuga kaasnevaid kulusid ja võimalikke kahjusid
tuleb hinnata eesmärgiks seatud hüve vastu.
Samuti tuleb HÕNTE kohaselt kajastada seletuskirjas huvirühmade kaasamist,
sealhulgas nende esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning seda, mil määral nendega
eelnõus arvestati.
9. Seletuskirjas tuleks hinnata eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste
seadustega
HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu seletuskirjas analüüsida selle kooskõla
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega.
Eelnõu järgi saavad II sambaga liitunud inimesed vanaduspensioniks mõeldud
vahendeid (sotsiaalmaksu 4%) hakata kasutama endale sobival ajal enne pensioniiga,
ainult I samba õigusi omavad inimesed seda aga teha ei saa. Palume eelnõu
koostajatel analüüsida selle kooskõla põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise
põhimõttega. Analüüsima peaks ka seda, kas ja millisel moel eluaegsetena sõlmitud
annuiteetlepingute ülesütlemine on põhiseaduspärane.
10. Seletuskirja kohaselt ei ole eelnõu seotud Euroopa Liidu õigusega, samas omab
eelnõu otsest seost läbi Euroopa Liidu nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr
259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad.
Palume seletuskirja selles osas täiendada.
4
Ettepanekud seletuskirja mõjuanalüüsi osa täiendamiseks
11. Eelnõu koostamisel tuleks analüüsida teiste riikide kogemusi ja rahvusvahelist praktikat
Kogumispensioni süsteemi on hiljuti reforminud Euroopa Liidus ka mõned teised riigid
(näiteks Suurbritannia, Poola ja Ungari), seletuskirjas puudub aga info nende
kogemustest. HÕNTE kohaselt tuleb seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“
tutvustada teiste riikide õigusakte, mida on eelnõu ettevalmistamisel kasutatud.
Näiteks Suurbritannia tegi 2015. aasta kevadel muudatusi kogumispensioni süsteemis,
inimestele anti võimalus kasutada kogumispensioniks kogutud vara juba 55-aastaselt.
Enne seda pakuti aga puudutatud sihtrühmale tasuta ja erapooletut nõustamisteenust.
Vaid 17% kogumispensionisse kogutud varast võeti aastaks 2017 kasutusele.
12. Seletuskirja mõjuanalüüsi osa tuleb täiendada hinnanguga fondide likviidsuse kohta
Finantssektori esindajad ja Eesti Panga avaldatud pensionisüsteemi muudatuste
mõjuanalüüs1 on toonud välja tõsise nn likviidsusprobleemi. Kui suur osa inimestest
soovib oma II samba raha enne pensioniiga välja võtta, peavad fondid müüma varasid
planeeritust madalama hinnaga ning seeläbi võivad saada kahju nii fondist lahkujad kui
ka fondi jääjad. Kuna II sambas olemine on vabatahtlik, teevad fondid tulevikus
tõenäoliselt vähem vähelikviidseid investeeringuid ja seega on fondide tootlikkus
väiksem. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks näha ette meetmeid nende riskide
ärahoidmiseks.
13. Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja ülevaatega kavandatud teavitus- ja
nõustamistegevustest
Eelnõu seletuskirja punktis 6.3 on käsitletud muudatuste mõju inimestele ja on
märgitud, et inimestel tekib otsuste tegemisel mitu valikukohta. Inimeste valikute
tegemise hõlbustamiseks tuleks ette näha ka vajalikud teavitus- ja nõustamiskulud.
Palume seletuskirja täiendada ülevaatega vajalikest kuludest klienditeenindajate
koolitamisele, infotelefonidele, veebilehtedele, kalkulaatoritele kui ka erinevatele
kampaaniategevustele. Juhime tähelepanu, et lisaks seadusemuudatuste
selgitamisele tuleb teavitustegevustes rõhku pöörata inimeste finantskirjaoskuse
tõstmisele ja aidata kaasa teadlikule finantskäitumisele.
14. Teeme ettepaneku viia läbi täiendav uuring
Teeme ettepaneku rahandusministeeriumil viia läbi täiendav uuring inimeste arvatava
käitumise kohta II samba vabatahtlikuks muutumisel. Aitame hea meelega kaasa
uuringu väljatöötamisel ja läbiviimisel. „Elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse“
uuring viidi läbi ajal, mil ei olnud veel teada eelnõu täpne sisu. Nüüd, mil eelnõu on
avalik, oleks otsustajatele abiks värsked uuringu tulemused, mis tuleks avalikustada
enne Riigikogu esimest muudatusettepanekute tähtaega.
15. Muud ettepanekud mõjuanalüüsi täiendamiseks
HÕNTE kohaselt on vaja esitada hinnang mõju olulisusele (oluline või ebaoluline) ning
oluliste mõjude ilmnemisel koostada põhjalik mõjuanalüüs erinevate mõjuvaldkondade,
sihtrühmade lõikes. Mõjuanalüüsist ei selgu, kas põhjalik mõjuanalüüs sisaldub
seletuskirjas ning kas mittekäsitletud mõjuvaldkondades mõju ei esine või see ei ole
oluline. Näiteks ei selgu, kuivõrd avaldab eelnõu mõju välissuhetele või kohalikele
1
https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus-
01112019
5
omavalitsustele ehk kas ja mil määral mõjutab eelnõu Eesti poolt võetud
rahvusvaheliste kohustuste täitmist (nt vastavus Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksile
jt) ning millist mõju avaldab muudatus kohalikele omavalitsustele, sh kas tõuseb
toimetulekutoetust vajavate isikute arv. Mõju halduskoormusele on erinevates osades
kirjeldatud, kuid koondmõju inimesele ja asutustele ei ole esitatud.
Teeme ettepaneku täiendada punktis 6.5 toodud majanduse mõjude kirjeldust lisaks
lühiajalistele ka võimalike pikaajaliste mõjudega. Seletuskirjas on toodud, et
kokkuvõttes ei tohiks muudatusel olla lühiajaliselt märkimisväärset mõju, kuid Eesti
Panga mõjuanalüüsi kohaselt võib muudatustega kaasneda majanduse
märkimisväärne heitlikkus ning see võib mõju avaldada nii inimeste majanduslikele
võimalustele kui käitumisele tööturul.
Ettepanekud seletuskirja riigieelarve mõjude osa täpsustamiseks
16. Ettepanek täiendada seletuskirja sotsiaalkindlustusameti kulusid puudutavat osa
Seletuskirja p 7.4 „Muud mõjud riigieelarvele“ kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti
eelnõuga seotud arenduste kulu umbes 3 miljonit eurot. Sellele lisanduvad
sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide täiendavad halduskulud (sh tööjõukulud,
hoolduskulud, väikearendused, majutuskulud) 170 000 eurot aastas.
Eelnõu § 724 sätestab pensionilepingute maksete ülevõtmise, mis tähendab
sotsiaalkindlustusametile täiendavaid kulusid (IT- ja menetluskulud). Seletuskirjast
nähtub, et ülevõtmise korraldus saab olema täpsemalt reguleeritud Vabariigi Valitsuse
määruses. Peame vajalikuks täiendada eelnõu sätteid vastava korraga või lisada
eelnõule Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, samuti märkida seletuskirjas, et
sotsiaalkindlustusametile kaasneb täiendavate kulude vajadus. Vastava korra
puudumise tõttu ei saa me praegu prognoosida kulude suurust. Oluline on ka märkida,
et kuigi tegemist on pingelise ajagraafikuga, ei saa sotsiaalkindlustusamet hakata enne
eelnõu vastuvõtmist teostama planeeritavaid IT-arendusi.
Eelnõu muudab Euroopa ühenduste ametnike pensioniõiguste ülekandmise korda,
mistõttu võib olla vajalik veel muuta sotsiaalkindlustusameti infosüsteeme.
Pensioniõiguste ülekandmise kord saab olema reguleeritud Vabariigi Valitsuse
määruses, mida koos eelnõuga esitatud pole. Sellega seonduvad kulud võivad
lisanduda eespool märgitule.
II pensionisamba reform puudutab kõiki inimesi, kes on liitunud II sambaga – kokku
725 000 inimest. Sihtrühm suureneb nende inimeste võrra, kes saavad samuti
võimaluse II sambaga liituda. Inimesed vajavad nõustamist, et saada infot võimalustest
ning nende tähendusest, et teha endale sobivaimad otsused. Seetõttu pöördutakse
juba täna päringutega Sotsiaalkindlustusametisse, ent reformi jõustumisel on
pöördujaid kindlasti tänasest märksa enam. Tagamaks II samba reformi kohta
efektiivse nõustamisteenuse pakkumine, on amet hinnanud lisarahastuse vajaduseks
1 029 740 eurot, mis hõlmab töötajate koolitamist, värbamist ja infomaterjalide
koostamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kristiina Selgis 626 9232
[email protected]