dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 6. november 2019
Viit
1.2-3/2719-2
Registreeritud
6. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Kristiina Selgis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2-32719-2 06.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc444 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 30.10.2019 nr 19-1073/-1K: [email protected] 1.1-10/6624-1/ Meie 06.11.2019 nr 1.2-3/2719-2 Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastuskiri Tunnustame rahandusministeeriumit piiratud aja jooksul koostatud mahuka eelnõu ning kvaliteetse ja hästi loetava seletuskirja eest. Peame II sambast pensionieas ja puuduva töövõime korral väljamaksete tegemise paindlikumaks muutmist väga positiivseks, sest see teeb pensionisüsteemi õiglasemaks ja efektiivsemaks. Samuti leiame, et ettepanek rakendada pensionieas kohustuslikule kogumispensionile eelnõus kirjeldatud moel tulumaksusoodustust on kiiduväärt. Eelnõus on ka mitmeid muid punkte, mis aitavad Eesti pensionisüsteemi edasi arendada. Kuna sotsiaalministeerium vastutab pensionäride heaolu ja kogu Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse eest, on meie jaoks tegemist väga olulise eelnõuga ning peame vajalikuks esitada oma kommentaarid. Eestis on Euroopa kõrgeim vanemaealiste suhtelise vaesuse määr (2017. aastal 46,4%) ja OECD uuringu „Risks that matter“ (2018) kohaselt on Eesti elanikud enim mures majandusliku toimetulekupärast vanaduspõlves. Seetõttu peavad kõik pensione puudutavad eelnõud eeskätt seadma eesmärgiks pensionäride heaolu tõstmise moel, mis ei halvenda pensionisüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. Kooskõlastame kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega: Ettepanekud eelnõu täiendamiseks 1. Ettepanek täpsustada eelnõus raha väljavõtmise avalduse esitamisel inimesele antavat informatsiooni Peame oluliseks, et II sambast lahkumise avaldust esitades teaks inimene, kui suur on tema tulumaksukohustus ning maksta oleva fonditasu suurus, samuti peaks olema ära näidatud, millal on inimesel taas võimalik II sambaga liituda. Enne avalduse esitamist võiks inimene saada II samba alast nõustamist ja ta peaks saama infot, milline on tema eeldatav tulevane vanaduspension II sambaga ja ilma (nt lihtsalt kasutatava kalkulaatori abil). Teeme ettepaneku täiendada vastavalt eelnõu. 2. Ettepanek võimaldada inimesel liituda II ja III sambaga töölepingut sõlmides Teeme ettepaneku kaaluda seaduses sätestamist, et II ja III sambaga liitumise tahteavalduse võib inimene esitada ka töölepingut sõlmides. Selleks peaks vastavalt täiendama töölepingu seadust. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 3. Ettepanek võimaldada II samba maksed peatanud inimesel igal ajal alustada uuesti maksete tegemist Eelnõuga võimaldatakse inimesel esitada avaldus, et peatada kogumispensioni sissemaksete tegemine. Kui inimene sellise avalduse esitab, tekib tal õigus teha uuesti sissemakseid 10 aasta pärast. See piirang vähendab inimese võimalust riigi toel pensionieaks säästa. Kui inimene soovib mõne elusündmuse tõttu II samba sissemaksetest lühikeseks ajaks nö maksepuhkust, peab ta loobuma võimalusest teha sissemakseid 10 aastaks. Selle piirangu eesmärki ei ole eelnõu seletuskirjas selgitatud. Samuti ei lepitud selles kokku eelnõu koostamisele eelnenud Vabariigi Valitsuse aruteludes. Seetõttu teeme ettepaneku võimaldada sissemaksete tegemise peatanud inimesel, kes ei ole esitanud avaldust kogunenud raha väljamaksmiseks, jätkata igal hetkel sissemaksete tegemist. 4. Ettepanek täpsustada puuduva töövõimega isikute ja teiste isikute raha väljavõtmise korda Eelnõu sätestab, kuidas saab isik, kellel ei ole õigust kohustuslikule kogumispensionile, pärast raha väljavõtmist uuesti II sambasse raha koguda ja välja võtta. Ei ole selge, kas ja kuidas saavad seda teha aga kohustuslikule kogumispensionile õigustatud isikud (viis aastat enne vanaduspensioniiga, puuduva töövõimega isikud). Näiteks võidakse inimese töövõime hinnata ümber, mistõttu võib isikul olla ühel hetkel kohustus koguda kogumispensionit ja teisel mitte. 5. Ettepanek võimaldada enne pensioniiga võtta II sambast välja kuni 1/3 kogutud varast ja/või siduda täies ulatuses kogutud vara väljavõtmine konkreetse eaga Sotsiaalmaksuseaduse § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis. Kogumispensionist 1/3 (2%) moodustab inimese enda panus ning 2/3 (4%) moodustab riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt lisatav osa. Sotsiaalmaks on ette nähtud üksnes pensionikindlustuse ja ravikindlustusega seotud kulutusteks. Kooskõlastamisel oleva eelnõuga võimaldatakse inimestel kasutada riigi poolt sotsiaalmaksu arvelt panustatavat osa ka teistel eesmärkidel. Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõu nii, et enne pensioniiga oleks võimalik võtta II sambast välja vaid 1/3 varast ehk kogumispensioni maksele vastava osa. Ülejäänud 2/3 võiks saada suunata pensioni investeerimiskontole või jätta senisesse pensionifondi. Selline lahendus aitaks vältida ainult I sambas olevate ja nii I kui II sambas olevate inimeste ebavõrdse kohtlemise kahtlust. Alternatiivina võiks kaaluda regulatsiooni, mille kohaselt saavad inimesed esitada avalduse kogutud vara täies ulatuses (2% + 4%) väljamaksmiseks 10 aastat enne pensioniiga. Sarnast põhimõtet rakendas kogumispensioni reformi aruteludes eeskujuks toodud Ühendkuningriik, kus kogumispensioni väljamaksed on võimalikud alates 55. eluaastast. 6. Ettepanek analüüsida iga viie aasta tagant kogu pensionisüsteemi jätkusuutlikkust Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad ühe osa vanaduspensioniks mõeldud rahast enne pensioniiga välja võtta ning inimese enda äranägemise järgi kasutada. Riigil on aga põhiseadusest ja Euroopa sotsiaalhartast ning Euroopa 3 sotsiaalkindlustuskoodeksist tulenevalt kohustus tagada elamisväärne vanaduspõlv. Saamaks teada pensioni II samba vabatahtlikuks muutmise mõju tulevaste pensionide suurusele ja riigi finantsilisele jätkusuutlikkusele, tuleb seda analüüsida ja vajadusel teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Selleks soovitame laiendada riikliku pensionikindlustuse seaduses olevat analüüsikohustust kogu pensionisüsteemile hõlmates ka kogumispensione. Teeme ettepaneku muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõiget 8 ja sõnastada see järgmiselt: „Vabariigi Valitsus koostab iga viie aasta järel analüüsi pensionisüsteemi finantsilisest ja sotsiaalsest jätkusuutlikkusest ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku pensionisüsteemi muutmiseks“. Ettepanekud seletuskirja täiendamiseks 7. Täpsustada seletuskirja p. 7.1 kirjeldatud vahendite kasutamist Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22.08.2019 kabinetinõupidamise otsusest märkida seletuskirja p. 7.1., et II samba maksete peatamisel riigieelarvesse sotsiaalmaksust laekuv täiendav tulu suunatakse erakorralise pensionitõusu katteks. 8. Eelnõu seletuskirjas tuleks täpsemalt kirjeldada lahendatavat probleemi ja soovitud eesmärki Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (edaspidi HÕNTE) kohustab üldjuhul enne eelnõu väljatöötamist koostama väljatöötamiskavatsuse, milles sõnastatakse lahendamist vajava probleemi olemus, eelnõu koostamise eesmärk, analüüsitakse erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Kui väljatöötamiskavatsus (VTK) on eelnõu kiireloomulisuse tõttu jäänud tegemata, peaks eelnõuga lahendatava probleemi ja soovitud eesmärgi kirjeldus sisalduma eelnõu seletuskirjas. Eelnõu eesmärgi väljatoomine pole pelgalt bürokraatlik või normitehniline nõue, vaid sellel on sügav sisuline tähendus. Eelnõuga kaasnevaid kulusid ja võimalikke kahjusid tuleb hinnata eesmärgiks seatud hüve vastu. Samuti tuleb HÕNTE kohaselt kajastada seletuskirjas huvirühmade kaasamist, sealhulgas nende esitatud arvamusi ja ettepanekuid ning seda, mil määral nendega eelnõus arvestati. 9. Seletuskirjas tuleks hinnata eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seadustega HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu seletuskirjas analüüsida selle kooskõla Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõu järgi saavad II sambaga liitunud inimesed vanaduspensioniks mõeldud vahendeid (sotsiaalmaksu 4%) hakata kasutama endale sobival ajal enne pensioniiga, ainult I samba õigusi omavad inimesed seda aga teha ei saa. Palume eelnõu koostajatel analüüsida selle kooskõla põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Analüüsima peaks ka seda, kas ja millisel moel eluaegsetena sõlmitud annuiteetlepingute ülesütlemine on põhiseaduspärane. 10. Seletuskirja kohaselt ei ole eelnõu seotud Euroopa Liidu õigusega, samas omab eelnõu otsest seost läbi Euroopa Liidu nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 4 Ettepanekud seletuskirja mõjuanalüüsi osa täiendamiseks 11. Eelnõu koostamisel tuleks analüüsida teiste riikide kogemusi ja rahvusvahelist praktikat Kogumispensioni süsteemi on hiljuti reforminud Euroopa Liidus ka mõned teised riigid (näiteks Suurbritannia, Poola ja Ungari), seletuskirjas puudub aga info nende kogemustest. HÕNTE kohaselt tuleb seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ tutvustada teiste riikide õigusakte, mida on eelnõu ettevalmistamisel kasutatud. Näiteks Suurbritannia tegi 2015. aasta kevadel muudatusi kogumispensioni süsteemis, inimestele anti võimalus kasutada kogumispensioniks kogutud vara juba 55-aastaselt. Enne seda pakuti aga puudutatud sihtrühmale tasuta ja erapooletut nõustamisteenust. Vaid 17% kogumispensionisse kogutud varast võeti aastaks 2017 kasutusele. 12. Seletuskirja mõjuanalüüsi osa tuleb täiendada hinnanguga fondide likviidsuse kohta Finantssektori esindajad ja Eesti Panga avaldatud pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs1 on toonud välja tõsise nn likviidsusprobleemi. Kui suur osa inimestest soovib oma II samba raha enne pensioniiga välja võtta, peavad fondid müüma varasid planeeritust madalama hinnaga ning seeläbi võivad saada kahju nii fondist lahkujad kui ka fondi jääjad. Kuna II sambas olemine on vabatahtlik, teevad fondid tulevikus tõenäoliselt vähem vähelikviidseid investeeringuid ja seega on fondide tootlikkus väiksem. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks näha ette meetmeid nende riskide ärahoidmiseks. 13. Ettepanek täiendada eelnõu seletuskirja ülevaatega kavandatud teavitus- ja nõustamistegevustest Eelnõu seletuskirja punktis 6.3 on käsitletud muudatuste mõju inimestele ja on märgitud, et inimestel tekib otsuste tegemisel mitu valikukohta. Inimeste valikute tegemise hõlbustamiseks tuleks ette näha ka vajalikud teavitus- ja nõustamiskulud. Palume seletuskirja täiendada ülevaatega vajalikest kuludest klienditeenindajate koolitamisele, infotelefonidele, veebilehtedele, kalkulaatoritele kui ka erinevatele kampaaniategevustele. Juhime tähelepanu, et lisaks seadusemuudatuste selgitamisele tuleb teavitustegevustes rõhku pöörata inimeste finantskirjaoskuse tõstmisele ja aidata kaasa teadlikule finantskäitumisele. 14. Teeme ettepaneku viia läbi täiendav uuring Teeme ettepaneku rahandusministeeriumil viia läbi täiendav uuring inimeste arvatava käitumise kohta II samba vabatahtlikuks muutumisel. Aitame hea meelega kaasa uuringu väljatöötamisel ja läbiviimisel. „Elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse“ uuring viidi läbi ajal, mil ei olnud veel teada eelnõu täpne sisu. Nüüd, mil eelnõu on avalik, oleks otsustajatele abiks värsked uuringu tulemused, mis tuleks avalikustada enne Riigikogu esimest muudatusettepanekute tähtaega. 15. Muud ettepanekud mõjuanalüüsi täiendamiseks HÕNTE kohaselt on vaja esitada hinnang mõju olulisusele (oluline või ebaoluline) ning oluliste mõjude ilmnemisel koostada põhjalik mõjuanalüüs erinevate mõjuvaldkondade, sihtrühmade lõikes. Mõjuanalüüsist ei selgu, kas põhjalik mõjuanalüüs sisaldub seletuskirjas ning kas mittekäsitletud mõjuvaldkondades mõju ei esine või see ei ole oluline. Näiteks ei selgu, kuivõrd avaldab eelnõu mõju välissuhetele või kohalikele 1 https://www.eestipank.ee/press/eesti-pangas-valmis-pensionimuudatuste-mojuanaluusi-detailsem-selgitus- 01112019 5 omavalitsustele ehk kas ja mil määral mõjutab eelnõu Eesti poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist (nt vastavus Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksile jt) ning millist mõju avaldab muudatus kohalikele omavalitsustele, sh kas tõuseb toimetulekutoetust vajavate isikute arv. Mõju halduskoormusele on erinevates osades kirjeldatud, kuid koondmõju inimesele ja asutustele ei ole esitatud. Teeme ettepaneku täiendada punktis 6.5 toodud majanduse mõjude kirjeldust lisaks lühiajalistele ka võimalike pikaajaliste mõjudega. Seletuskirjas on toodud, et kokkuvõttes ei tohiks muudatusel olla lühiajaliselt märkimisväärset mõju, kuid Eesti Panga mõjuanalüüsi kohaselt võib muudatustega kaasneda majanduse märkimisväärne heitlikkus ning see võib mõju avaldada nii inimeste majanduslikele võimalustele kui käitumisele tööturul. Ettepanekud seletuskirja riigieelarve mõjude osa täpsustamiseks 16. Ettepanek täiendada seletuskirja sotsiaalkindlustusameti kulusid puudutavat osa Seletuskirja p 7.4 „Muud mõjud riigieelarvele“ kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti eelnõuga seotud arenduste kulu umbes 3 miljonit eurot. Sellele lisanduvad sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide täiendavad halduskulud (sh tööjõukulud, hoolduskulud, väikearendused, majutuskulud) 170 000 eurot aastas. Eelnõu § 724 sätestab pensionilepingute maksete ülevõtmise, mis tähendab sotsiaalkindlustusametile täiendavaid kulusid (IT- ja menetluskulud). Seletuskirjast nähtub, et ülevõtmise korraldus saab olema täpsemalt reguleeritud Vabariigi Valitsuse määruses. Peame vajalikuks täiendada eelnõu sätteid vastava korraga või lisada eelnõule Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu, samuti märkida seletuskirjas, et sotsiaalkindlustusametile kaasneb täiendavate kulude vajadus. Vastava korra puudumise tõttu ei saa me praegu prognoosida kulude suurust. Oluline on ka märkida, et kuigi tegemist on pingelise ajagraafikuga, ei saa sotsiaalkindlustusamet hakata enne eelnõu vastuvõtmist teostama planeeritavaid IT-arendusi. Eelnõu muudab Euroopa ühenduste ametnike pensioniõiguste ülekandmise korda, mistõttu võib olla vajalik veel muuta sotsiaalkindlustusameti infosüsteeme. Pensioniõiguste ülekandmise kord saab olema reguleeritud Vabariigi Valitsuse määruses, mida koos eelnõuga esitatud pole. Sellega seonduvad kulud võivad lisanduda eespool märgitule. II pensionisamba reform puudutab kõiki inimesi, kes on liitunud II sambaga – kokku 725 000 inimest. Sihtrühm suureneb nende inimeste võrra, kes saavad samuti võimaluse II sambaga liituda. Inimesed vajavad nõustamist, et saada infot võimalustest ning nende tähendusest, et teha endale sobivaimad otsused. Seetõttu pöördutakse juba täna päringutega Sotsiaalkindlustusametisse, ent reformi jõustumisel on pöördujaid kindlasti tänasest märksa enam. Tagamaks II samba reformi kohta efektiivse nõustamisteenuse pakkumine, on amet hinnanud lisarahastuse vajaduseks 1 029 740 eurot, mis hõlmab töötajate koolitamist, värbamist ja infomaterjalide koostamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kristiina Selgis 626 9232 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel