Sotsiaalministeerium · 5. november 2019
- Viit
- 71
- Registreeritud
- 5. november 2019
- Dokumendi liik
- Ministri üldkäskkiri
- Funktsioon
- 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
- Sari
- 1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-2/2019
- Vastutaja
- Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
05.11.2019 nr 71
Siirdamisnõukogu moodustamine, ülesanded ja
töökord
Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 6 lõike 1 ning
Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel:
1. Moodustan rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise poliitika
kujundamiseks siirdamisnõukogu järgmises koosseisus:
Esimees:
Virge Pall – SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Aseesimees:
Heli Paluste – Sotsiaalministeerium
Sekretär:
Kersti Esnar – Sotsiaalministeerium
Liikmed:
Malle Avarsoo – Eesti Haigekassa
Kelli Podošvilev – AS Ida-Tallinna Keskhaigla
Siim Suutre – Ravimiamet
Helen Kask – Eesti Puuetega Inimeste Koda
Tanel Laisaar – SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Ain Kaare – Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing
Veronika Reinhard – SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Aivar Ehrenberg – Eesti Naistearstide Selts
Anu Aonurm-Helm – Terviseamet
Riin Kullaste – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Madis Ilmoja – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla
Maila Raidmäe – SA Tallinna Lastehaigla
Raido Paasma – SA Pärnu Haigla
Toomas Kariis – SA Ida-Viru Keskhaigla
2. Siirdamisnõukogu ülesanne on teha asjaomastele organisatsioonidele ettepanekuid:
2.1. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise riikliku vajaduse
kindlaksmääramiseks ja ajakohastamiseks, sealhulgas uued siirdamisprogrammid, uued
teenused, siirdamisega seotud teenuste kättesaadavus jms;
2.2. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise strateegiliste eesmärkide
seadmiseks vähemalt nelja-aastaseks perioodiks;
2.3. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise rahastamiseks;
2.4. rakkude, kudede ja elundite doonorlust puudutava teadlikkuse edendamiseks;
2
2.5. muudes küsimustes, mille kohta Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa või teised
asjaomased asutused siirdamisnõukogu arvamust taotlevad;
2.6. strateegilistes küsimustes, mille kohta siirdamisnõukogu peab oluliseks arvamust
avaldada.
3. Siirdamisnõukogu võib vajaduse korral kaasata siirdamisnõukogu töösse erialaeksperte,
kes ei osale hääletamisel.
4. Siirdamisnõukogu tehnilise toe tagab, koosolekukutse koos päevakorraga ja vajalikud
materjalid edastab ning koosoleku protokollimise korraldab Sotsiaalministeerium. Nõukogu
töös tekkivaid dokumente, sealhulgas protokollid ja otsused, säilitatakse
Sotsiaalministeeriumis. Koosolekukutse ja materjalid edastatakse vähemalt kümme päeva
enne koosoleku toimumist.
5. Siirdamisnõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem kaks korda
aastas, hiljemalt II kvartalis ja IV kvartalis, ning lähtuvalt siirdamisnõukogu pädevuses olevate
strateegiliste dokumentide menetlemise ajakavast ja tähtaegadest. Vajaduse korral võib
siirdamisnõukogu koosolek toimuda elektrooniliselt.
6. Kalendriaasta esimesel koosolekul esitlevad riiklik siirdamisasutus, Terviseamet ja
Ravimiamet oma eelmise kalendriaasta tegevusaruandeid, mis on seotud rakkude, kudede ja
elundite hankimise, käitlemise ja siirdamisega.
7. Siirdamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt pool siirdamisnõukogu
liikmetest. Kui siirdamisnõukogu liikmeks nimetatud isik ei saa siirdamisnõukogu koosolekul
osaleda, võib koosolekul osaleda tema asendaja, kelle on määranud siirdamisnõukogu liikme
nimetanud institutsioon.
8. Siirdamisnõukogu võib algatada arutelusid kohapeal, kui selleks on olemas vajadus ja piisav
teave.
9. Siirdamisnõukogu võib esitada vastavalt vajadusele ja oma äranägemisele arvamusi ja
ettepanekuid asjaomastele organisatsioonidele.
9.1. Siirdamisnõukogu arvamus või ettepanek peab olema kirjalik ja põhjendatud.
Siirdamisnõukogu arvamuseks või ettepanekuks võib lugeda protokollis fikseeritud otsuseid
või eraldi vormistatud kirjalikke arvamusi.
9.2. Siirdamisnõukogu arvamus või ettepanek kujundatakse konsensuslikult. Konsensuse
saavutamiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Kui
konsensust ei saavutata, võidakse kokkuleppele jõudmiseks kasutada hääletamist.
Hääletamise tulemused ja eriarvamused lisatakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla
koosoleku juhataja ja protokollija.
9.3. Kui siirdamisnõukogu arvamuse või ettepaneku järgimine tingib Eesti Haigekassa või
riigieelarve kulude suurenemise või rahaliste vahendite ümberjaotamise, tuleb arvamuses või
ettepanekus märkida rahalised arvestused, mis näitavad ära täiendavate kulude katmise või
rahaliste vahendite ümberjaotamise viisi Eesti Haigekassa eelarve või riigieelarve prognoosi
piires.
9.4. Siirdamisnõukogu arvamus või ettepanek edastatakse koos asjakohaste materjalidega
Sotsiaalministeeriumile, Eesti Haigekassa nõukogule ja juhatusele ning teistele asjaomastele
asutustele.
10. Siirdamisnõukogu on alaliselt tegutsev vastutava ministri moodustatud sõltumatu
nõuandev komisjon.
3
11. Siirdamisnõukogu koosseisus võib vajaduse korral teha muudatusi.
12. Tunnistan kehtetuks tervise- ja tööministri 19. mai 2016. a käskkirja nr 60
"Siirdamisnõukogu moodustamine".
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister