Mario Sõrm Kadri Matteus, advokaat
Riigihangete ja riigiabi osakond Advokaadibüroo COBALT OÜ
Rahandusministeerium Kawe Plaza, Pärnu mnt 15
E-post:
[email protected] 10141 Tallinn
E-post:
[email protected]
Saadetud e-posti teel
3.05.2019
RE: Arvamus riigihangete seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud Mario Sõrm
Tänan kutse eest esitada arvamus riigihangete seaduse (RHS) muutmise seaduse väljatöötamis
kavatsusele (07.03.2019). Esitan endapoolsed seisukohad ja põhjendused küsimustes, mis vajaksid
minu hinnangul kehtivas seaduses muutmist. Osad neist kattuvad juba väljatöötamiskavatsuses toodud
teemadega, kuid toon välja ka muid teemasid, mis võiksid olla arutlusel seaduse muutmisel.
Olen enda arvamuse struktureerinud viisil, et kõigepealt esitan seisukohad VTK-s sisaldunud teabele
ning seejärel toon välja teemad, mis minu hinnangul VTK-s ei kajastu, kuid mis vajaksid muutmist.
1. Riigihangete valdkonna fundamentaalsete normide kohaldamisala laiendamine (VTK p
9.1.2)
Laiendades riigihangete valdkonna fundamentaalseid norme igale riigihanke menetlusele, st ka
erimenetlustes, lihthankemenetlusele, nn kääbushangetele, tuleb defineerida seaduses või
vähemalt seletuskirjas, mis normid täpselt moodustavad fundamentaalsete normide koosseisu.
Vastasel juhul toob reeglistiku laiendamine kaasa erakordse ebaselguse hangete läbiviimisel.
Näiteks RHS § 114 lg 1 sisaldab tõepoolest fundamentaalset normi pakkumuste vastavuse
kontrollimise kohta. Kuid allakirjutanu ei nõustu sellega, et lg-s 2 sisalduv regulatsioon kujutaks
endast fundamentaalset normi, mis peaks igal juhul kohalduma ka riigihankes, mida
reguleerivad vaid riigihanke üldpõhimõtted või erimenetlustes (vt täpsemalt p 7).
Hankijatele peaks igal juhul jääma võimalus näha riigihankealusdokumendis teisiti ette kui
seadus sätestab, kuivõrd vastasel juhul sisuliselt võrdsustatakse lihthankemenetlus riigihanke
piirmäära ületava hankemenetlusega.
VTK-s on kirjeldatud praktilist näidet küsimuses, kas ettevõtja saab erimenetlustes piiritleda
ärisaladusena pakkumuse maksumuse. VTK-s on tõdetud, et ilmselt ei saa ettevõtja ärisaladus
sõltuda riigihankest, millest ta parasjagu osa võtab, mille tõttu peaksid reeglid ärisaladuse
piiritlemise osas olema kõigis riigihangetes ühetaolised. Tõsi, teave on tavaliselt ärisaladuseks
klassifitseeritav samadel alustel, olenemata sellest, mis liiki hankemenetlusega parasjagu
tegemist on. Kuid siinkohal tuleb aru saada ärisaladuse ja riigihangete seadusest tulenevate
avaldamiskohustuste kontseptsioonidest. Riigihangete seadus ei defineeri ärisaladust ega saa
tegelikult ka sätestada, mis on pakkuja ärisaladus ja mis ei ole (nagu § 111 lg 5 II lausa seda
teeb). Ärisaladuse legaaldefinitsiooni annab EKTÄKS, millega on üle võetud Euroopa
Eesti Läti Leedu Valgevene
Tel +372 665 1888 Tel +371 6720 1800 Tel +370 5250 0800 Tel +375 17 336 0093
[email protected] [email protected] [email protected] [email protected]
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe
ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast
kaitset. RHS peaks ja saaks reguleerida seda, millisele teabele ei anta ärisaladuse kaitset, mitte
seda, mis info on ärisaladus. Seoses sellega, kas pakkumuse maksumus võiks olla
lihthankemenetluses ärisaladus, siis olen seisukohal, et jah võiks olla küll. Ettevõtja seisukohast
on igas hankes esitatud pakkumuse maksumus tema ärisaladuseks täpselt samamoodi nagu
on mitte-hankijatele esitatud pakkumuste maksumused konfidentsiaalsed. Ettevõtjad peavad
lihtsalt arvestama, et avalik-õiguslikest piirangutest tulenevalt ei saa tema ärisaladus kaitset
teatud olukordades ja avaldatakse. Kuna läbipaistvuskohustus kohustab hankijat avaldama
edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid, sh pakkumuse maksumust, kuid mitte teiste
pakkumuste maksumusi, siis ei näe ma põhjust, miks peaksid näiteks lihthankemenetluses
esitatud pakkumuste maksumused olema alati ja automaatselt avalikud. Kui pakkumuste
maksumuste avaldamiseks esineb mõni ülekaalukas avalik huvi, siis saavad hankijad sätestada
sellise õiguse RHAD-s.
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (st § 115) regulatsioon peaks selgelt
kohalduma ka kontsessioonimenetluses ning sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Võib öelda,
et enim vaidlusi alapakkumuste osas seisnebki kontsessioonimenetlustes, täpsemalt jäätmeveo
ainuõiguse andmisel ning avaliku liiniveo ainuõiguse andmise hangetes ning suhteliselt palju
alapakkumuse vaidlusi on ka toitlustushangetes, mis on sotsiaal- ja eriteenuste menetlus. Juhul
kui välistada § 115 kohaldumine kontsessioonimenetlustes, siis selle negatiivne mõju sektorile
oleks väga suur. Samas ei saa ma pooldada lihthankemenetluses seaduse alusel § 115
kohaldamist, kuna lihthankemenetlus peaks olema paindlik, kiire ja efektiivne lepingu sõlmimise
menetlus. Alapakkumuse tuvastamine, kontrollimine, pakkuja poolt pakkumuse
tõsiseltvõetavuse tõestamine ning andmete hindamine on niivõrd mahukad ja keerukad
protsessid, et nende läbiviimine madala maksumusega riigihangetes on ilmselgelt
ebaefektiivne, kulukas ja tekitab tarbetut halduskoormust kõigile osapooltele.
Muus osas saab nõustuda VTK-s väljatooduga.
2. Kõrvaldamine ja heastamine (VTK p 9.2).
Alltöövõtja asendamata jätmisega kaasnev tagajärg (§ 122 g 7) – VTK p 9.2.3. VTK-s leitakse,
et seadust peaks muudetama viisil, et kui pakkuja ei asenda alltöövõtjat, kellel esineb
kohustuslik kõrvaldamise alus, siis peaks sellele järgnema sanktsioon kõrvaldamise või
kvalifitseerimata jätmise näol. Olen nõus, et ilma konkreetse õigusliku tagajärjeta on sätte
distsiplineeriv mõju väike. Kuid alltöövõtjate nimekiri tuleb esitada alles peale hankemenetluse
lõppemist ehk peale hankelepingu sõlmimist (vt RHS § 122 lg 2 ja § 73 lg 3 p 1), mistõttu ei ole
võimalik realiseerida välja pakutud sanktsiooni. Sanktsioon saaks seisneda seaduses ette
nähtud leppetrahvis vms, mida hankija ei pea eraldi leppetrahvina lepingus ette nägema, vaid
mis tuleneb seadusest endast.
Heastamisega seonduvate dokumentide esitamine § 97. RHS § 97 lg 1 näeb ette, et
heastamisega seonduvad tõendid tuleb esitada juba koos pakkumuse või taotlusega.
Arvestades, et heastada saab nii kohustuslikke kui vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ning
hankija saab kõrvaldamise aluste kohta nõuda vaid §-s 96 lg 2 nimetatud andmeid, kohustab
seadus sisuliselt hankijale ennatlikult üles tunnistama asjaolusid, mille tõendamise koormis on
tegelikult hankijal vastavalt § 96 lg-le 4. Seega võib seadus sellisel kujul olla ka vastuolus
riigihangete direktiivi art 60 lg-ga 2. Ettepanek on muuta seadust ja loobuda pakkumuse või
taotlusega koos esitamise nõudest. Pakkujatele jääb endiselt risk, et hankija teeb kõrvaldamise
2 (7)
otsuse ära enne heastamisega seotud dokumentide esitamist, kuid suure tõenäosusega
annavad hankijad enne kõrvaldamise aluse rakendamist pakkujale teada sellise otsuse
kaalumisest ning pakkujal või taotlejal jääb võimalus esitada heastamisega seonduvad
dokumendid ka peale pakkumuse või taotluse esitamist.
3. Hankepass
Hankepassi alusel tehtav otsustus (§ 104 lg 6), VTK p 9.3.1. Olen nõus, et § 104 lg 6 alusel
tehtava otsustuse sisuline väärtus on kaheldav, kuid samas, kui loobuda üleüldse hankepassi
alusel tehtava otsustuse nõudest, siis muutuvad kõik hankemenetlused nn pööratud
menetluseks. Samuti näeb § 114 lg 1 ette, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud
pakkumusi, v.a. juhul kui on kasutatud pöördmenetlust (st vaid avatud hankemenetluse
situatsioonis). Üks võimalus on ka loobuda hankepassi alusel tehtavast positiivsest otsusest
ehk otsusest, mille alusel pakkuja kvalifitseeritakse hankepassi alusel, kuid see eeldab § 114 lg
1 sõnastuse muutmist, sest vastasel juhul jääb selgusetuks, milliste kvalifitseeritud pakkujate
pakkumuste vastavust kontrollitakse. Hankepassi alusel kvalifitseerimise otsus ei riiva
konkurentide kaebeõigust, kui küsimus on sisulises kvalifitseerumises. 1 See, mis järjekorras
erinevaid otsuseid tehakse, ei oma lõppastmes tähendust. Oluline on see, et leping sõlmitakse
pakkujaga, kes ei kuulu kõrvaldamisele, kes kvalifitseerub (kui vastavad tingimused on seatud),
kes on esitanud vastava ja parima pakkumuse. See, kas kvalifikatsiooni, sh hankepassi,
kontrollitakse enne või pärast pakkumuse vastavuse kontrollimist ei ole lõppastmes oluline. Küll
aga tasuks analüüsida, kas hankepassi alusel tehtava otsustuse kaotamine RHSist oleks
kooskõlas direktiivi art 56 lg-ga 2, mis ütleb, et vaid avatud hankemenetluses võib hankija
kasutada pöördmenetlust.
4. Pakkumuste tagasivõtmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja selle õiguslikud
tagajärjed (VTK p 9.8).
VTK-s selgitatakse vajadust muuta seadust seoses aspektiga, et hankijal on § 119 lg 3 alusel
õigus nõuda kahju hüvitamist vaid edukalt pakkujalt ning kuidas see paneb mitteeduka pakkuja
ebaproportsionaalselt pakkumuse tagasi võtmisel vähemalt kahju hüvitamise osas paremasse
seisu. Ma olen nõus sellega, et kahju hüvitamise eeldusena nõuda pakkumuse eelnevalt
edukaks tunnistamist, on liigne formalism. Kuid sellel on ka teatav mõte. Nimelt on kahju
hüvitamise üheks eelduseks põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Senikaua kuni riigihankes ei ole
välja selgitatud edukat pakkumust, puudub tõsikindel teadmine, et hankija oleks pakkumuse
tagasivõtnud pakkujaga jõudnud hankelepingusse. Kuigi pakkuja võis olla esitanud
hindamiskriteeriumide järgi parima pakkumuse, võib olla võimalik, et tema pakkumus ei olnud
vastav ja oleks kuulunud tagasilükkamisele. Praktikas on ettevõtjad ka niimoodi toiminud, kui
on tuvastanud enda pakkumusest äriliselt kahjuliku vea. Ehk hakatakse hankija tähelepanu
suunama vigadele enda pakkumuses, et saavutada sanktsioonivaba hankemenetlusest
väljumine. Seega ettepanek oleks muuta § 119 lg 3 viisil, et hankija saab nõuda kahju nii edukalt
pakkujalt kui ka pakkujalt, kes oleks edukaks tunnistatud, kui ta ei oleks oma pakkumust tagasi
võtnud. See peaks katma probleemkoha, millest VTK räägib.
5. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused § 115 (VTK p 9.9)
Keskmise palga nõue, § 115 lg 2 p 2 (VTK p 9.9.2). Olen selgel veendumusel, et keskmise
palga nõue praegusel kujul ei sobi alapakkumuse regulatsiooni, kuna see ei seondu
1
VAKO 49-18/191509, p 11.3.
3 (7)
alapakkumuse instituudiga. Kõige suurem probleem seondub justnimelt asjaoluga, et pakkumus
ei pruugi olla alapakkumuse omadustega (st märkimisväärselt madala hinnaga) ning keskmine
palk ei pruugi näidata mingeid seoseid tulevikku suunatud hankelepingu täitmisega.
Kompromissina võiks kaaluda § 115 lg 2 p 2 täiendamist viisil, et hankija on kohustatud küsima
selgitust, kui keskmine töötasu vastavas valdkonnas oli väiksem kui 70% keskmisest töötasust
vastavas valdkonnas ning pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades
põhjendamatult madal.
Sellisel juhul on keskmise palga seos alapakkumusega ka tuvastatud ning hankijatel oleks ka
oluliselt lihtsam kontrollimenetlust läbi viia, sest pakkumuse maksumus viitab alapakkumusele
ning hankija saab enda kahtlusi muuhulgas põhjendada turu keskmisest madalamate
töötasudega, mille õigustamise kohustus läheb üle pakkujale. Iseasi on sellise
kontrollimenetluse mõttekus, sest ükski norm ei kohusta maksta töötajatele käesolevas sättes
nimetatud keskmist töötasu. Ühtki tegevust ega kohustust ei tohiks sätestada vaid tegevuse
läbiviimise eesmärgil. Igasugune täiendav tegevus hankemenetluses peaks viima ka mingi
eesmärgini. Seetõttu tuleks hankijate halduskoormuse vähendamiseks üldse kaaluda § 115 lg
2 p 2, lg 3-6 kehtetuks tunnistamiseks, sest nendega ei ole võimalik saavutada taotletud
eesmärki.
Juhul kui keskmise palga nõude juurde jääda ja seda täpsustada, siis tasuks tõesti täpsustada,
et välistada tasuks kontrolli selliste alltöövõtjate suhtes, kes ei tegele ehitamisega, nt koristus,
logistika, transport, renditööjõu pakkuja ning muude tugiteenuste pakkujad.
6. Vaidlustusmenetlus (VTK p 9.11)
Kulude jaotamine vaidlustusmenetluses (VTK p 9.11.4). Arvestades, et õigusabikulude
hüvitamise mehhanismi ettenägemise üheks eesmärgiks oli ka ühtlustada ebaproportsionaalset
erinevust hankevaidlustega kohtus, kus õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele, on minu
ettepanek lähtuda vaidlustusmenetluses õigusabikulude väljamõistmisel HKMSi sätetest.
Halduskohtumenetluses on välja kujunenud praktika õigusabikulude väljamõistmisel
hankeasjades ning puudub ratsionaalne põhjendus, miks peaks vaidlustusmenetluse nö
jalgratast leitama. Näiteks annab HKMS § 108 lg 6 selge vastuse küsimusele, kes kannab
menetluskulud juhul kui hankija tunnistab omaalgatuslikult kehtetuks vaidlustatud otsuse –
vastustaja, v.a. juhul kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse
esitamisega. Samuti oleks vaidlustusmenetluses asjakohane rakendada HKMS § 108 lg 61, mis
paneb vastustaja ehk hankija kanda menetluskulud, kui kaebus jäetakse rahuldamata, kuid
haldusakt oli oluliste põhjendamispuudustega, st kaebaja sai põhjendustest teada alles
kohtumenetluses, mistõttu on ebaõiglane jätta tema kanda õigusabikulud. Ka riigihanke asjades
on tihti probleemiks põhjendamispuudustega otsused, mis jäetakse siiski lõppastmes kehtetuks
tunnistamata, sest hankija esitab vaidlustusmenetluses dokumendid, mis tõendavad VAKO-le
usutavalt, et otsuse tegemisel lähtuti just nendest põhjendustest.
Vastuvaidlustus või vaidlustusõiguse küsimuse alla seadmine (puudub VTK-s). Eesti
õiguskorras puudub vaidlustusse või kaebusesse (kui kaebus vaja esitada otse kohtusse)
kaasatud kolmandal isikul õigus esitada vastuvaidlustus või vastuväide kaebeõiguse olemasolu
kohta. Probleem ilmneb olukorras, kus teisele kohale jäänu vaidlustab näiteks pakkuja edukaks
tunnistamist, kuid edukas pakkuja tahaks esitada vastuväite, et vaidlustaja enda pakkumus oli
puudustega ja poleks üldse tohtinud vastavaks tunnistada. Edukal pakkujal ei ole kaebeõigust
mitte-edukate pakkujate suhtes tehtud otsuste vaidlustamiseks ning olukorras, kus eduka
pakkuja suhtes on juba esitatud vaidlustus, puudub tal tavaliselt võimalus seda teha, sest
4 (7)
vaidlustamise tähtaeg on möödas. Mujal Euroopas tuntakse ka riigihanke asjades
vastukaebust, mis seabki kahtluse alla vaidlustaja/kaebaja õiguse hankelepingu sõlmimisele (nt
EKo C 223/16). Kehtiva õiguse kohaselt, kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsus
tunnistatakse kehtetuks ning pakkuja väljub sellega hankemenetlusest, puudub tal selles
hankes otsuste vaidlustamise õigus, sest tal puudub hankelepinguni jõudmise võimalus. Seega
ei jää menetlusest väljunud pakkujal muud üle, kui pöörduda Rahandusministeeriumi
järelevalvetaotlusega, et tuvastataks konkureeriva pakkuja pakkumuse vastavust (või muud
puudust), kuid viimasel puudub kohustus järelevalvemenetlust algatada. Seetõttu võiks kaaluda
nt § 192 täiendamist viisil, et kolmandal isikul on õigus esitada põhjendatud vastuväiteid
vaidlustuse esitamise õiguse kohta, mis välistaksid vaidlustaja võimaluse hankelepingu
sõlmimiseks, millisel juhul peakski vaidlustuskomisjon sisuliselt läbi vaatama kaks vaidlustust –
vaidlustaja ja kolmanda isiku suhtes esitatud väidete osas. Sellise vastuväite esitamise õiguse
võib tagada ka riigilõivu tasumise kohustusega. Alternatiiv on anda kolmandale isikule võimalus
esitada nt 3 tööpäeva jooksul peale vaidlustuse kohta teate saamist vastuvaidlustus, mida
menetletaks iseseisva vaidlustusena, kuid mis võib olla VTK ettepaneku kohaselt liidetud
esimese vaidlustusega.
Hankija õigus esitada hankelepingu sõlmimise taotlus. RHS § 193 lg 5 lubab taotluse esitada
vaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise korral, kuid kehtiva seaduse
loogika järgi on viimane otsus hoopis eduka pakkuja kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine,
mistõttu justkui puuduks VAKOl pädevus sellist luba anda, kui vaidluse all on üksnes
kvalifitseerimise või kõrvaldamisega seonduv küsimus. Samuti võib hoopis vaidluse all olla
lepingu sõlmimise otsus lihthankemenetluses ja ei ole välistatud, et ka seal on oluline avalik
huvi mängus (kui nt kaitse- või julgeolekuvaldkonna hange), mille osas soovitakse saada
hankelepingu sõlmimise luba.
7. Pakkumuste vastavuse kontrollimine § 114
Pakkumuse koosseisus esitamata jäänud dokument ja õigus küsida selle tagantjärgi esitamist
(§ 114 lg 2). Pean ebamõistlikuks praktikas kohati väljendatud lähenemist, nagu ei tohiks ega
peaks hankija pakkumuse vastavuse kontrolli ajal arvesse võtma dokumente, mis on tal küll
olemas selle riigihanke väliselt, kuid mida ei ole koos pakkumusega esitatud. Tegemist on
üliformalistliku lähenemisega, mis põhineb eeldusel, nagu saaks dokumendi esitamata jätnud
pakkuja ebaõiglase konkurentsieelise teiste pakkujate ees. Ometi ei ole tegemist
konkurentsieelisega, sest esitamata dokument ei võrdu automaatselt pakkumuse sisulise
muutmisega peale selle tähtaega. Võrdluseks: kvalifitseerimise etapis on hankijatel lausa
keelatud jätta isik kvalifitseerimata üksnes dokumendi esitamata jätmise tõttu juhul, kui vajalik
dokument on hankijal olemas ja see on jätkuvalt asjakohane (RHS § 104 lg 11). Näiteks, kui
pakkuja jätab hankijale esitamata tehtud tööde nimekirja, mis on hankijal olemas eelmisest
riigihankest ja on ka uues riigihankes jätkuvalt asjakohane, siis peab hankija varasemat
nimekirja arvesse võtma. Kui pakkujal aga jäi esitamata pakkumuse vastavusega seonduv
dokument, mis hankijal oli eelmisest riigihankest või selle välisest tegevusest (nt
järelevalvetegevus) tulenevalt olemas, siis on kehtiva kohtupraktika valguses tegemist
parandamatu puudusega pakkumuses, mille kõrvaldamine ei ole lubatud. Seega on seaduse
tasandil sätestatud sarnaste puuduste (s.o. dokumendi esitamata jätmine) tagajärgede
ebaproportsionaalselt erinev rangusaste.
Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas absoluutne kohustus lükata tagasi
sisuliselt nõuetele vastava pakkumuse pelgalt mistahes formaalse puuduse (nt dokumendi
esitamata jätmine) tõttu. Vastupidi, selline reegel tingiks vastuolu konkurentsi soodustamise
5 (7)
kohustuse ja proportsionaalsuse nõudega. Ühtlasi süvendaks selline arusaam riigihangete
ebamõistlikult kõrget halduskoormust ja loob formalistlikkust. Erandiks võib olla olukord, kus
hankija on sellise range tagasilükkamise kohustuse mõne formaalse puuduse puhuks RHAD-s
eraldi ette näinud.
Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 annab liikmesriikidele võimaluse lubada puuduolevate
dokumentide arvesse võtmist tingimusel, et selline tegevus on täielikus kooskõlas võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kuna hankijal on direktiivi alusel üksnes õigus
esitamata dokumentide küsimiseks ning mitte kohustus, siis peaksid pakkujad siiski olema
hoolsad enda pakkumuse koostamisel, kuna neile ei pruugita anda võimalust täiendavate
dokumentide esitamiseks (C. R. Hamer in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement
Law. Brussels Commentary. C.H. Beck, Hart, Nomis. 2018. p 605-606). Seega on minu
ettepanek muuta seadust viisil, mis analoogselt RHS § 104 lg-ga 11 keelaks pakkumuse
tagasilükkamise olukorras, kus hankijal on vajalikud, kuid pakkumuse kooseisus esitamata
andmed olemas ning need on jätkuvalt asjakohased ning anda hankijale õiguse võtta arvesse
ka puuduolevaid dokumente tingimusel, et see toimub täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja
läbipaistvuse põhimõttega. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab üksnes seda, et hankija annaks
kõigile sarnaste puudustega pakkumuse esitanud pakkujatele ühetaolise võimaluse puuduste
parandamiseks. Ehk kui sarnases olukorras pakkujaid on mitmeid, siis peab hankija kohtlema
neid ühetaoliselt ja võtma arvesse kõiki riigihanke väliselt olemasolevaid dokumente.
Standardile vastavuse tõendamine. RHS § 114 lg 3 räägib vaid asjade ja teenuste
hankelepingu sõlmimisest, mille puhul on pakkujal õigus tõendada standardile vastavust ka
muul viisil. Kuid puudub ratsionaalne põhjendus, miks ei reguleeri säte ehitustööde
hankelepingu sõlmimise menetlust. Tegemist veaga, mis on kõrvaldatav lihtsa regulatiivse
meetmega.
8. Ärisaladus
Ühikhinnad kui ärisaladus. RHS § 111 lg 5 p 1 sätestab, et pakkuja ei või ärisaladusena märkida
pakkumuse maksumust ega osamaksumusi. Pakkumused on konfidentsiaalsed kuni edukaks
tunnistamise otsuse tegemiseni, mis tähendab, et sisuliselt iga huvitatud isik võib hankijalt välja
nõuda teabe, mis (ühik)hinnaga pakkujad pakkumusi esitasid. Tõsi, registris ei ole info kõigi
esitatud pakkumuste maksumuse kohta avalikkusele nähtavad, kuid vastava teabenõude
esitamise korral peaks hankija sellise info väljastama. Teatud sektorites (nt ravimid) on
pakkumuse konfidentsiaalsuse säilitamine avalikes huvides, sest tagab oluliselt parema hinna
esitamise võimaluse. Küsimus ei ole samas hankes osalenud pakkujate ees ärisaladuse
kaitses, mida ei saaks kindlasti tagada eduka pakkuja osas, kelle osas peab hankija andma
selgitusi (§ 47 lg 4 p 3), vaid põhjendatud huvi mitteomava isiku suhtes. Kui pakkujad saaksid
määratleda põhjendatud vajadusel ärisaladusena ka pakkumuse maksumuse osaks oleva
ühikhinna, siis võimaldaks see lahendada olulisi kitsaskohti ja probleeme teatud valdkondades.
Ühikhinna avaldamise keelamisega ei saa riivata hankelepingu sõlmimise kohta teate
avaldamise kohustust, kuid hankelepingu sõlmimise teade peab sisaldama hankelepingu
kogumaksumust, mitte ühikhinda. Hankijad peaksid tagama, et hankelepingu sõlmimise teadet
esitades ei muudaks nad ärisaladusena defineeritud ühikhinna tuvastamise liialt hõlpsaks (nt
maksumuse jagamise teel avaldatud eeldatava kogusega).
Pakkumuse objektiks olevate asjade nimekiri kui ärisaladus. EKTÄKS § 5 lg 2 loetleb
ärisaladuse eeldusteks mh teabe salajasuse ning selle väärtuse salajasuse tõttu. Vaatamata
sellele on asjade hankelepingute sõlmimiseks korraldatava hankemenetuse valdav praktika
6 (7)
tunnistada ärisaladuseks kogu pakkumus, sh pakkumuse koosseisus esitatud toodete nimekiri.
Näiteks kui hankija hangib suurköögiseadmeid, mille hankel osalevad erinevad maaletoojad,
siis kõik määravad pakkumuse ärisaladusega kaitstuks. Minu praktika kohaselt hankijad
ärisaladuse analüüsi ei lasku ning keelduvad pakkumuste väljastamisest isegi juhul kui esitada
veenvaid argumente, miks antud info ei saaks olla ärisaladus. Nimelt paigaldatakse hangitavad
esemed avalikku ruumi (või vähemalt ligipääsetavasse ruumi), mistõttu ei saa need olla
salajased (v.a. tõesti riigikaitseliste objektide puhul). Seega on pakkumuste vastavusega seotud
vaidlustuse esitamisel vaja pakkuda, mis toodet võis konkurent pakkuda ning esitada vaidlustus
hüpoteetilistel alustel, et toode X ei vasta hanke tehnilise kirjeldusele p-le y. Teadmine, et
konkurent pakkus just toodet X on sealjuures vaidlustaja arvamus, mitte tõsikindel fakt, sest
pakkumusele juurdepääsu ei ole antud. Samas, on kohtus ja vaidlustuskomisjonis hulgaliselt
lahendeid, kus on avatud kaartidega analüüsitud pakutud toote omadusi ja selle vastavust
tehnilisele kirjeldusele. Seetõttu võiks juba seadus sisaldada sätet, et asjade hankelepingu
puhul on vähemalt pakutavate toodete nimekiri eelduslikult avalik. See tähendab, et jääb
võimalus kaaluda konkreetseid asjaolusid ja hankelepingu eripärasid (mh kas selle alusel
hangitav toode saab olema avalik) ning kaitsta toodete nimekirja kui ärasaladust, kuid
eelduslikult tehakse selline nimekiri avalikuks vastavalt RHS §-le 110 lg 5.
9. Hankija otsustele vaidlustamisviite lisamine
Praktikas on ilmnenud probleeme, et pakkujad „magavad maha“ hankija otsuse vaidlustamise,
sest nad ei ole teadlikud riigihanke asjade lühikestest vaidlustamise tähtaegadest ning otsustes
puudub ka konkreetne vaidlustamisviide. Samuti ei ole harvad juhud, kus pakkujatele tehakse
riigihangete registris nähtavaks mõni protokoll või otsus, mille kehtivuse osas puudub pakkujal
igasugune info. Nimelt võivad hankijad käsitleda registri poolt genereeritud otsuseid kui
hankekomisjoni otsustena (või protokollidena, kuigi register nimetab need automaatselt
otsuseks). See tekitab segadust selles osas, kas hankija on teinud otsuse, mida tuleb ja saab
vaidlustada või on tegemist alles toiminguga, mis ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. Seetõttu
võiks seadust täiendada viisil, et kohustada hankijaid lisama otsustele ka vaidlustamisviiteid.
Lugupidamisega
Kadri Matteus
Advokaat
7 (7)
Tere
Täname Eesti Tööandjate Keskliidu kaasamise eest!
Saadame oma liikmete ettepaneku riigihangete seaduse täiendamiseks ärisaladuse käsitlusega
seonduvalt meditsiinisektori näitel.
Eesti Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku täiendada RHS-i selliselt, et põhjendatud juhtudel
oleks võimalus tagada hangitava kauba ühikuhinna konfidentsiaalsus, s.t et riigihankes
mitteosalenud isikute jaoks ei oleks kauba ühikuhind nähtav ega tuletatav. See eeldab, et
pakkuja võiks kauba ühikuhinda (aga jätkuvalt mitte pakkumuse kogumaksumust) määratleda
ärisaladusena. Kauba ühikuhinna ärisaladusena määratlemine riigihankes mitteosalenud
isikute suhtes ei oleks vastuolus EL riigihangete direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta).
Ettepaneku taustaks on asjaolu, et RHS tähenduses hankijateks olevate haiglate poolt ravimite
hankimisel on käesoleval ajal hangitavate ravimite ühikuhind põhimõtteliselt avalik (ühikuhinna saab
vähemasti tuletada, jagades avalikustatud hankelepingu kogumaksumuse riigihanke
alusdokumentides märgitud eeldatavate hankekogustega). Selleks, et tagada tervishoiuteenuste
loetellu lisatavate uute ja innovatiivsete ravimite kulutõhusus, pakuvad ravimitootjad
haigekassaga peetavate läbirääkimiste raames tihtilugu taolisele ravimile selle täishinnast
soodsamat hinda, kuid tingimusel, et ravimi soodushind jääb konfidentsiaalseks ning ei ole
avalikult kättesaadav. Selle eeltingimuse täitumisel on ravimitootjal võimalik pakkuda
konkurentsivõimelisemaid hindasid, mis suurendab ravimite kättesaadavust ning on seega ka
avalikes huvides. Seega on tarvidus ravimi ühikuhinna konfidentsiaalsuse tagamiseks
riigihangete kontekstis.
Selleks oleks meie hinnangul vaja teha RHS-is järgnevad muudatused:
1. Täiendada RHS § 111 lõiget 5 („Pakkumuse esitamine“) selliselt, et pakkujal
oleks põhjendatud juhtudel lubatud märkida ärisaladusena riigihankes
mitteosalenud isikute suhtes pakutava kauba ühikuhinnad (eeldusel, et pakutakse
koguseliselt rohkem kui üksnes üht kaubaühikut).
„Põhjendatud juhud“ tähendaks selles kontekstis, et peavad esinema teatud tavapärasest
olukorrast erinevad asjaolud, mis annaksid õigustuse ühikuhindade ärisaladusena
käsitlemiseks – s.o näiteks teatava avaliku huvi või pakkuja õigustatud huvi olemasolul.
Kuivõrd RHS käsitleb kõikvõimalike kaupade hankimist, ei oleks põhjendatud taolise reegli
kehtestamine üksnes ravimite kui ühe kitsa kaubaliigi suhtes, vaid see peaks rakenduma
mis tahes liiki kaupade puhul. Siiski võiks vastava seaduseelnõu seletuskirjas olla antud
reegli rakendumise näitena esile toodud innovatiivsete haiglaravimite hankimise näide,
mille puhul on ravimitootja haigekassale teinud siduva pakkumise ravimi soodushinna
osas, mis peab jääma konfidentsiaalseks.
Ettepanek on kooskõlas EL riigihangete direktiiviga, kuna ei piira hankes osalevate isikute
õigust saada teada eduka pakkuja eelistest enda pakkumuse ees (art 55 lg 2 p c).
Ettepanek on suunatud konfidentsiaalsuse tagamisele hankemenetluse väliste isikute
suhtes, kellel puudub õigustatud huvi vastavate andmetega tutvumiseks.
EL riigihangete direktiivi art 20 kohustab hankijaid tagama riigihankes konfidentsiaalsust
ilma, et see piiraks kohustusi seoses sõlmitud lepingute avaldamisega ning taotlejatele ja
pakkujatele artiklite 50 ja 55 kohase teabe andmisega. Hankija ei avalikusta talle
ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid
saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte. Seega kohustab direktiiv avaldama
pakkujatele andmeid eduka pakkumuse eelistest ning üldsusele avaldama lepingu
kogumaksumuse. Hindade läbipaistvuse nõue on sätestatud ennekõike ettevõtjate
kaitseks, välistamaks hankijal enda poolt meelevaldselt välja valitud ettevõtjatega
lepingute sõlmimist.
2. Lisada RHS §-i 77 („Riigihanke alusdokumendid“) säte, mille kohaselt juhul,
kui pakkujal võib vastavalt RHS § 111 lõikele 5 olla õigus märkida pakutava kauba
ühikuhinnad ärisaladusena, on hankijal kohustus tagada, et riigihanke
alusdokumentides ei esitataks teavet, mis võimaldaks hilisemalt pakutava kauba
ühikuhindu tuvastada.
Ülaltoodud ettepanek on seotud asjaoluga, et riigihanke alusdokumentides hangitava
kauba eeldatava koguse avaldamisel on hiljem, hankelepingu kogumaksumuse kohta
teabe avaldamisel kauba ühikuhind väljaarvutatav, nagu ülalpool kirjeldatud. Seega peaks
hankija juba riigihanke alusdokumentide koostamisel pöörama tähelepanu sellele, et seal
ei esitataks teavet, mis võib hiljem tingida ärisaladuse avalikuks tuleku. Eeldatavate
koguste avalikustamata jätmise või üksnes koguste vahemikena toomise näide võiks olla
esile toodud seaduseelnõu seletuskirjas.
Ülaltoodud ettepanekute sisseviimisel RHS-i oleks ravimitootjatel innovatiivsete ravimite
ühikuhindade konfidentsiaalsuse osas oluline lisagarantii, mis – nagu eelpool kirjeldatud –
võimaldab ravimitootjatel pakkuda ravimitele konkurentsivõimelisemaid hindu. Taoline
muudatus oleks ka avalikes huvides, sest soodustaks seeläbi innovatiivsete ravimite
kättesaadavust Eestis. Ravimite ühikuhindade konfidentsiaalsus on riigihangete kontekstis
tagatud ka näiteks Norras, Islandil ja Soomes.
Samas võib kauba ühikuhindade põhjendatud juhtudel ärisaladusena käsitlemise võimalus
olla teatud juhtudel asjakohane ka teiste sektorite hangete raames, s.t tegemist ei oleks
erisusega, mis oleks tingimata ravimisektori-spetsiifiline.
Lugupidamisega
PIIA ZIMMERMANN
Õigusnõunik/ Legal Counsellor
tel: +372 699 93 06
e-mail:
[email protected]
web: www.employers.ee
Aadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn
Marika Priske
Sotsiaalministeerium Meie 05.11.2019 nr 12.2-1/6719-1
[email protected]
Ärisaladuse määratlemine
ravimihangetes
Austatud kantsler, lugupeetud juhatuse esimees
Rahandusministeeriumis on käsil töö riigihangete seaduse muutmiseks, mille raames
kogusime käesoleva aasta esimesel poolel väljatöötamise kavatsuse raames huvigruppidelt
teavet ja ettepanekuid. Ettepanekuid saime ka ravimihangete kohta.
Viidatud ettepanekud puudutavad ravimite ühikuhinna konfidentsiaalsuse tagamist, mille
eelduseks on, et ettevõtja saaks ravimi ühikuhinna riigihankes ärisaladusena määratleda. Selle
ettepaneku on teinud Ravimitoojate Liit, advokaadibüroo Cobalt ja Eesti Tööandjate Keskliit.
Kuna Rahandusministeeriumil pole ravimipoliitika kujundajate ja rakendajatega võrreldavaid
valdkonna eriteadmisi, siis sooviksime Teilt nende ettepanekute kohta tagasisidet. Kõnealused
ettepanekud on käesolevale pöördumisele lisatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
kantsleri ülesannetes
Mario Sõrm 6113144
[email protected]
Lisaadressaat:
Eesti Haigekassa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lp Mario Sõrm
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
Meie: 29.04.2019
Ettepanekud seoses riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise
kavatsusega
Vastavalt Teie poolt meile 25. märtsil 2019.a e-kirjaga saadetud üleskutsele avaldada
arvamust seoses riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsusega, esitame
Ravimitootjate Liidu (edaspidi „RTL“) ettepanekud riigihangete seaduse täiendamiseks.
Riigihangete seaduse (edaspidi: „RHS“) § 5 mõistes on riiklikud või kohaliku omavalitsuse
asutatud haiglad hankijad. See tähendab, et taolised haiglad peavad kaupade, sealhulgas
ka haiglas kasutatavate ravimite hankimisel lähtuma RHS-s sätestatud korrast ning
korraldama selleks riigihankeid.
Eestis toimub haiglas kasutatavate ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine
Eesti Haigekassa (edaspidi: „haigekassa“) poolt läbi tervishoiuteenuste loetelu
(ravikindlustuse seaduse § 30 jj). Tervishoiuteenuste loetelu muutmine – sh uute ravimite
lisamiseks loetellu – toimub ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel kehtestatud
määruses sisalduva protseduuri järgi.
Selleks, et tagada tervishoiuteenuste loetellu lisatavate uute ja innovatiivsete ravimite
kulutõhusus, pakuvad ravimitootjad haigekassaga peetavate läbirääkimiste raames
tihtilugu taolisele ravimile selle täishinnast soodsamat hinda. Küll aga on taolisele
erikokkuleppele jõudmiseks ravimi tavapärasest soodsama hinna osas eelduseks, et
ravimi soodushind jääb konfidentsiaalseks ning ei ole avalikult kättesaadav. Selle
eeltingimuse täitumisel on ravimitootjal võimalik pakkuda konkurentsivõimelisemaid
hindasid.
Praegu avalikustatakse riigihangete registris RHS § 83 järgi hankelepingu sõlmimise teade,
milles sisaldub vähemasti informatsioon hankelepingu kogumaksumuse kohta.
Tavapäraselt on aga haiglate poolt ravimite hankimiseks korraldatud riigihangete
MTÜ Ravimitootjate Liit Tel: 600 8418
J. Poska 51a e- post:
[email protected]
10150 Tallinn reg nr: 80004437
alusdokumentides märgitud ka hangitavate ravimite eeldatav kogus. Sellisel juhul on
võimalik hangitud ravimite ühikuhind (s.o ühe originaalpakendi hind) tuletada, jagades
hankelepingu sõlmimise teates toodud lepingu kogumaksumuse vastavate eeldatatavate
hankekogustega, mis on toodud riigihanke alusdokumentides. Seega on käesoleval ajal
riigihanke korras hangitavate ravimite ühikuhind põhimõtteliselt avalik.
RTL teeb ettepaneku täiendada RHS-i selliselt, et ravimite hankimiseks korraldatud
riigihangete korral oleks võimalus tagada hangitavate ravimite ühikuhinna
konfidentsiaalsus, s.t et riigihankes mitteosalenud isikute jaoks ei oleks ravimi ühikuhind
nähtav ega tuletatav. See eeldab, et pakkuja võiks ravimi ühikuhinda (aga jätkuvalt mitte
pakkumuse kogumaksumust) määratleda ärisaladusena. Kauba ühikuhinna ärisaladusena
määratlemine riigihankes mitteosalenud isikute suhtes ei oleks RTL hinnangul vastuolus
EL riigihangete direktiiviga1.
Selleks oleks RTL hinnangul tarvis teha RHS-is järgnevad muudatused:
1. Täiendada RHS § 111 lõiget 5 („Pakkumuse esitamine“) selliselt, et pakkujal oleks
põhjendatud juhtudel lubatud märkida ärisaladusena riigihankes mitteosalenud
isikute suhtes pakutava kauba ühikuhinnad (eeldusel, et pakutakse koguseliselt
rohkem kui üksnes üht kaubaühikut).
„Põhjendatud juhud“ tähendaks selles kontekstis, et peavad esinema teatud
tavapärasest olukorrast erinevad asjaolud, mis annaksid õigustuse ühikuhindade
ärisaladusena käsitlemiseks – s.o näiteks teatava avaliku huvi või pakkuja õigustatud
huvi olemasolul. Kuivõrd RHS käsitleb kõikvõimalike kaupade hankimist, ei oleks
põhjendatud taolise reegli kehtestamine üksnes ravimite kui ühe kitsa kaubaliigi
suhtes, vaid see peaks rakenduma mis tahes liiki kaupade puhul. Siiski võiks vastava
seaduseelnõu seletuskirjas olla antud reegli rakendumise näitena esile toodud siinses
dokumendis kirjeldatud innovatiivsete haiglaravimite hankimise näide, mille puhul on
ravimitootja haigekassale teinud siduva pakkumise ravimi soodushinna osas, mis
peab jääma konfidentsiaalseks.
Ettepanek on RTLi hinnangul kooskõlas EL riigihangete direktiiviga, kuna ei piira
hankes osalevate isikute õigust saada teada eduka pakkuja eelistest enda pakkumuse
ees (art 55 lg 2 p c). Ettepanek on suunatud konfidentsiaalsuse tagamisele
hankemenetluse väliste isikute suhtes, kellel puudub õigustatud huvi vastavate
andmetega tutvumiseks.
EL riigihangete direktiivi art 20 kohustab hankijaid tagama riigihankes
konfidentsiaalsust ilma, et see piiraks kohustusi seoses sõlmitud lepingute
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehte-
tuks tunnistamise kohta
MTÜ Ravimitootjate Liit Tel: 600 8418
J. Poska 51a e- post:
[email protected]
10150 Tallinn reg nr: 80004437
avaldamisega ning taotlejatele ja pakkujatele artiklite 50 ja 55 kohase teabe
andmisega. Hankija ei avalikusta talle ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena
märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid
aspekte. Seega kohustab direktiiv avaldama pakkujatele andmeid eduka pakkumuse
eelistest ning üldsusele avaldama lepingu kogumaksumuse. Hindade läbipaistvuse
nõue on sätestatud ennekõike ettevõtjate kaitseks, välistamaks hankijal enda poolt
meelevaldselt välja valitud ettevõtjatega lepingute sõlmimist. RTL kui vastava
valdkonna ettevõtjate ühendus leiab, et ravimisektori ja avalikes huvides on
ühikhindade puhul konfidentsiaalsuse tagamine ilma, et see piiraks avalikkuse õigust
saada teada lepingu kogumaksumusest.
2. Lisada RHS §-i 77 („Riigihanke alusdokumendid“) säte, mille kohaselt juhul, kui
pakkujal võib vastavalt RHS § 111 lõikele 5 olla õigus märkida pakutava kauba
ühikuhinnad ärisaladusena, on hankijal kohustus tagada, et riigihanke
alusdokumentides ei esitataks teavet, mis võimaldaks hilisemalt pakutava kauba
ühikuhindu tuvastada.
Ülaltoodud ettepanek on seotud asjaoluga, et riigihanke alusdokumentides hangitava
kauba eeldatava koguse avaldamisel on hiljem, hankelepingu kogumaksumuse kohta
teabe avaldamisel kauba ühikuhind väljaarvutatav, nagu käesolevas dokumendis
ülalpool kirjeldatud. Seega peaks hankija juba riigihanke alusdokumentide
koostamisel pöörama tähelepanu sellele, et seal ei esitataks teavet, mis võib hiljem
tingida ärisaladuse avalikuks tuleku. Eeldatavate koguste avalikustamata jätmise või
üksnes koguste vahemikena toomise näide võiks olla esile toodud seaduseelnõu
seletuskirjas.
Ülaltoodud ettepanekute sisseviimisel RHS-i oleks ravimitootjatel innovatiivsete ravimite
ühikuhindade konfidentsiaalsuse osas oluline lisagarantii, mis – nagu eelpool kirjeldatud
– võimaldab ravimitootjatel pakkuda ravimitele konkurentsivõimelisemaid hindu.
Taoline muudatus oleks ka avalikes huvides, sest soodustaks seeläbi innovatiivsete
ravimite kättesaadavust Eestis. RTL-ile teadaolevalt on ravimite ühikuhindade
konfidentsiaalsus riigihangete kontekstis tagatud ka näiteks Norras, Islandil ja Soomes.
Lugupidamisega
Riho Tapfer
MTÜ Ravimitootjate Liit Tel: 600 8418
J. Poska 51a e- post:
[email protected]
10150 Tallinn reg nr: 80004437