dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 5. november 2019
Viit
1.2-5/2703-1
Registreeritud
5. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2019
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
5. detsember 2019

Failid

  • 📎12.2-16719-1 05.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc1520 KB

Sisu (failidest)

Mario Sõrm Kadri Matteus, advokaat Riigihangete ja riigiabi osakond Advokaadibüroo COBALT OÜ Rahandusministeerium Kawe Plaza, Pärnu mnt 15 E-post: [email protected] 10141 Tallinn E-post: [email protected] Saadetud e-posti teel 3.05.2019 RE: Arvamus riigihangete seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele Lugupeetud Mario Sõrm Tänan kutse eest esitada arvamus riigihangete seaduse (RHS) muutmise seaduse väljatöötamis kavatsusele (07.03.2019). Esitan endapoolsed seisukohad ja põhjendused küsimustes, mis vajaksid minu hinnangul kehtivas seaduses muutmist. Osad neist kattuvad juba väljatöötamiskavatsuses toodud teemadega, kuid toon välja ka muid teemasid, mis võiksid olla arutlusel seaduse muutmisel. Olen enda arvamuse struktureerinud viisil, et kõigepealt esitan seisukohad VTK-s sisaldunud teabele ning seejärel toon välja teemad, mis minu hinnangul VTK-s ei kajastu, kuid mis vajaksid muutmist. 1. Riigihangete valdkonna fundamentaalsete normide kohaldamisala laiendamine (VTK p 9.1.2) Laiendades riigihangete valdkonna fundamentaalseid norme igale riigihanke menetlusele, st ka erimenetlustes, lihthankemenetlusele, nn kääbushangetele, tuleb defineerida seaduses või vähemalt seletuskirjas, mis normid täpselt moodustavad fundamentaalsete normide koosseisu. Vastasel juhul toob reeglistiku laiendamine kaasa erakordse ebaselguse hangete läbiviimisel. Näiteks RHS § 114 lg 1 sisaldab tõepoolest fundamentaalset normi pakkumuste vastavuse kontrollimise kohta. Kuid allakirjutanu ei nõustu sellega, et lg-s 2 sisalduv regulatsioon kujutaks endast fundamentaalset normi, mis peaks igal juhul kohalduma ka riigihankes, mida reguleerivad vaid riigihanke üldpõhimõtted või erimenetlustes (vt täpsemalt p 7). Hankijatele peaks igal juhul jääma võimalus näha riigihankealusdokumendis teisiti ette kui seadus sätestab, kuivõrd vastasel juhul sisuliselt võrdsustatakse lihthankemenetlus riigihanke piirmäära ületava hankemenetlusega. VTK-s on kirjeldatud praktilist näidet küsimuses, kas ettevõtja saab erimenetlustes piiritleda ärisaladusena pakkumuse maksumuse. VTK-s on tõdetud, et ilmselt ei saa ettevõtja ärisaladus sõltuda riigihankest, millest ta parasjagu osa võtab, mille tõttu peaksid reeglid ärisaladuse piiritlemise osas olema kõigis riigihangetes ühetaolised. Tõsi, teave on tavaliselt ärisaladuseks klassifitseeritav samadel alustel, olenemata sellest, mis liiki hankemenetlusega parasjagu tegemist on. Kuid siinkohal tuleb aru saada ärisaladuse ja riigihangete seadusest tulenevate avaldamiskohustuste kontseptsioonidest. Riigihangete seadus ei defineeri ärisaladust ega saa tegelikult ka sätestada, mis on pakkuja ärisaladus ja mis ei ole (nagu § 111 lg 5 II lausa seda teeb). Ärisaladuse legaaldefinitsiooni annab EKTÄKS, millega on üle võetud Euroopa Eesti Läti Leedu Valgevene Tel +372 665 1888 Tel +371 6720 1800 Tel +370 5250 0800 Tel +375 17 336 0093 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset. RHS peaks ja saaks reguleerida seda, millisele teabele ei anta ärisaladuse kaitset, mitte seda, mis info on ärisaladus. Seoses sellega, kas pakkumuse maksumus võiks olla lihthankemenetluses ärisaladus, siis olen seisukohal, et jah võiks olla küll. Ettevõtja seisukohast on igas hankes esitatud pakkumuse maksumus tema ärisaladuseks täpselt samamoodi nagu on mitte-hankijatele esitatud pakkumuste maksumused konfidentsiaalsed. Ettevõtjad peavad lihtsalt arvestama, et avalik-õiguslikest piirangutest tulenevalt ei saa tema ärisaladus kaitset teatud olukordades ja avaldatakse. Kuna läbipaistvuskohustus kohustab hankijat avaldama edukat pakkumust iseloomustavaid andmeid, sh pakkumuse maksumust, kuid mitte teiste pakkumuste maksumusi, siis ei näe ma põhjust, miks peaksid näiteks lihthankemenetluses esitatud pakkumuste maksumused olema alati ja automaatselt avalikud. Kui pakkumuste maksumuste avaldamiseks esineb mõni ülekaalukas avalik huvi, siis saavad hankijad sätestada sellise õiguse RHAD-s. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (st § 115) regulatsioon peaks selgelt kohalduma ka kontsessioonimenetluses ning sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Võib öelda, et enim vaidlusi alapakkumuste osas seisnebki kontsessioonimenetlustes, täpsemalt jäätmeveo ainuõiguse andmisel ning avaliku liiniveo ainuõiguse andmise hangetes ning suhteliselt palju alapakkumuse vaidlusi on ka toitlustushangetes, mis on sotsiaal- ja eriteenuste menetlus. Juhul kui välistada § 115 kohaldumine kontsessioonimenetlustes, siis selle negatiivne mõju sektorile oleks väga suur. Samas ei saa ma pooldada lihthankemenetluses seaduse alusel § 115 kohaldamist, kuna lihthankemenetlus peaks olema paindlik, kiire ja efektiivne lepingu sõlmimise menetlus. Alapakkumuse tuvastamine, kontrollimine, pakkuja poolt pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõestamine ning andmete hindamine on niivõrd mahukad ja keerukad protsessid, et nende läbiviimine madala maksumusega riigihangetes on ilmselgelt ebaefektiivne, kulukas ja tekitab tarbetut halduskoormust kõigile osapooltele. Muus osas saab nõustuda VTK-s väljatooduga. 2. Kõrvaldamine ja heastamine (VTK p 9.2). Alltöövõtja asendamata jätmisega kaasnev tagajärg (§ 122 g 7) – VTK p 9.2.3. VTK-s leitakse, et seadust peaks muudetama viisil, et kui pakkuja ei asenda alltöövõtjat, kellel esineb kohustuslik kõrvaldamise alus, siis peaks sellele järgnema sanktsioon kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise näol. Olen nõus, et ilma konkreetse õigusliku tagajärjeta on sätte distsiplineeriv mõju väike. Kuid alltöövõtjate nimekiri tuleb esitada alles peale hankemenetluse lõppemist ehk peale hankelepingu sõlmimist (vt RHS § 122 lg 2 ja § 73 lg 3 p 1), mistõttu ei ole võimalik realiseerida välja pakutud sanktsiooni. Sanktsioon saaks seisneda seaduses ette nähtud leppetrahvis vms, mida hankija ei pea eraldi leppetrahvina lepingus ette nägema, vaid mis tuleneb seadusest endast. Heastamisega seonduvate dokumentide esitamine § 97. RHS § 97 lg 1 näeb ette, et heastamisega seonduvad tõendid tuleb esitada juba koos pakkumuse või taotlusega. Arvestades, et heastada saab nii kohustuslikke kui vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ning hankija saab kõrvaldamise aluste kohta nõuda vaid §-s 96 lg 2 nimetatud andmeid, kohustab seadus sisuliselt hankijale ennatlikult üles tunnistama asjaolusid, mille tõendamise koormis on tegelikult hankijal vastavalt § 96 lg-le 4. Seega võib seadus sellisel kujul olla ka vastuolus riigihangete direktiivi art 60 lg-ga 2. Ettepanek on muuta seadust ja loobuda pakkumuse või taotlusega koos esitamise nõudest. Pakkujatele jääb endiselt risk, et hankija teeb kõrvaldamise 2 (7) otsuse ära enne heastamisega seotud dokumentide esitamist, kuid suure tõenäosusega annavad hankijad enne kõrvaldamise aluse rakendamist pakkujale teada sellise otsuse kaalumisest ning pakkujal või taotlejal jääb võimalus esitada heastamisega seonduvad dokumendid ka peale pakkumuse või taotluse esitamist. 3. Hankepass Hankepassi alusel tehtav otsustus (§ 104 lg 6), VTK p 9.3.1. Olen nõus, et § 104 lg 6 alusel tehtava otsustuse sisuline väärtus on kaheldav, kuid samas, kui loobuda üleüldse hankepassi alusel tehtava otsustuse nõudest, siis muutuvad kõik hankemenetlused nn pööratud menetluseks. Samuti näeb § 114 lg 1 ette, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumusi, v.a. juhul kui on kasutatud pöördmenetlust (st vaid avatud hankemenetluse situatsioonis). Üks võimalus on ka loobuda hankepassi alusel tehtavast positiivsest otsusest ehk otsusest, mille alusel pakkuja kvalifitseeritakse hankepassi alusel, kuid see eeldab § 114 lg 1 sõnastuse muutmist, sest vastasel juhul jääb selgusetuks, milliste kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust kontrollitakse. Hankepassi alusel kvalifitseerimise otsus ei riiva konkurentide kaebeõigust, kui küsimus on sisulises kvalifitseerumises. 1 See, mis järjekorras erinevaid otsuseid tehakse, ei oma lõppastmes tähendust. Oluline on see, et leping sõlmitakse pakkujaga, kes ei kuulu kõrvaldamisele, kes kvalifitseerub (kui vastavad tingimused on seatud), kes on esitanud vastava ja parima pakkumuse. See, kas kvalifikatsiooni, sh hankepassi, kontrollitakse enne või pärast pakkumuse vastavuse kontrollimist ei ole lõppastmes oluline. Küll aga tasuks analüüsida, kas hankepassi alusel tehtava otsustuse kaotamine RHSist oleks kooskõlas direktiivi art 56 lg-ga 2, mis ütleb, et vaid avatud hankemenetluses võib hankija kasutada pöördmenetlust. 4. Pakkumuste tagasivõtmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja selle õiguslikud tagajärjed (VTK p 9.8). VTK-s selgitatakse vajadust muuta seadust seoses aspektiga, et hankijal on § 119 lg 3 alusel õigus nõuda kahju hüvitamist vaid edukalt pakkujalt ning kuidas see paneb mitteeduka pakkuja ebaproportsionaalselt pakkumuse tagasi võtmisel vähemalt kahju hüvitamise osas paremasse seisu. Ma olen nõus sellega, et kahju hüvitamise eeldusena nõuda pakkumuse eelnevalt edukaks tunnistamist, on liigne formalism. Kuid sellel on ka teatav mõte. Nimelt on kahju hüvitamise üheks eelduseks põhjuslik seos teo ja kahju vahel. Senikaua kuni riigihankes ei ole välja selgitatud edukat pakkumust, puudub tõsikindel teadmine, et hankija oleks pakkumuse tagasivõtnud pakkujaga jõudnud hankelepingusse. Kuigi pakkuja võis olla esitanud hindamiskriteeriumide järgi parima pakkumuse, võib olla võimalik, et tema pakkumus ei olnud vastav ja oleks kuulunud tagasilükkamisele. Praktikas on ettevõtjad ka niimoodi toiminud, kui on tuvastanud enda pakkumusest äriliselt kahjuliku vea. Ehk hakatakse hankija tähelepanu suunama vigadele enda pakkumuses, et saavutada sanktsioonivaba hankemenetlusest väljumine. Seega ettepanek oleks muuta § 119 lg 3 viisil, et hankija saab nõuda kahju nii edukalt pakkujalt kui ka pakkujalt, kes oleks edukaks tunnistatud, kui ta ei oleks oma pakkumust tagasi võtnud. See peaks katma probleemkoha, millest VTK räägib. 5. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused § 115 (VTK p 9.9) Keskmise palga nõue, § 115 lg 2 p 2 (VTK p 9.9.2). Olen selgel veendumusel, et keskmise palga nõue praegusel kujul ei sobi alapakkumuse regulatsiooni, kuna see ei seondu 1 VAKO 49-18/191509, p 11.3. 3 (7) alapakkumuse instituudiga. Kõige suurem probleem seondub justnimelt asjaoluga, et pakkumus ei pruugi olla alapakkumuse omadustega (st märkimisväärselt madala hinnaga) ning keskmine palk ei pruugi näidata mingeid seoseid tulevikku suunatud hankelepingu täitmisega. Kompromissina võiks kaaluda § 115 lg 2 p 2 täiendamist viisil, et hankija on kohustatud küsima selgitust, kui keskmine töötasu vastavas valdkonnas oli väiksem kui 70% keskmisest töötasust vastavas valdkonnas ning pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Sellisel juhul on keskmise palga seos alapakkumusega ka tuvastatud ning hankijatel oleks ka oluliselt lihtsam kontrollimenetlust läbi viia, sest pakkumuse maksumus viitab alapakkumusele ning hankija saab enda kahtlusi muuhulgas põhjendada turu keskmisest madalamate töötasudega, mille õigustamise kohustus läheb üle pakkujale. Iseasi on sellise kontrollimenetluse mõttekus, sest ükski norm ei kohusta maksta töötajatele käesolevas sättes nimetatud keskmist töötasu. Ühtki tegevust ega kohustust ei tohiks sätestada vaid tegevuse läbiviimise eesmärgil. Igasugune täiendav tegevus hankemenetluses peaks viima ka mingi eesmärgini. Seetõttu tuleks hankijate halduskoormuse vähendamiseks üldse kaaluda § 115 lg 2 p 2, lg 3-6 kehtetuks tunnistamiseks, sest nendega ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki. Juhul kui keskmise palga nõude juurde jääda ja seda täpsustada, siis tasuks tõesti täpsustada, et välistada tasuks kontrolli selliste alltöövõtjate suhtes, kes ei tegele ehitamisega, nt koristus, logistika, transport, renditööjõu pakkuja ning muude tugiteenuste pakkujad. 6. Vaidlustusmenetlus (VTK p 9.11) Kulude jaotamine vaidlustusmenetluses (VTK p 9.11.4). Arvestades, et õigusabikulude hüvitamise mehhanismi ettenägemise üheks eesmärgiks oli ka ühtlustada ebaproportsionaalset erinevust hankevaidlustega kohtus, kus õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele, on minu ettepanek lähtuda vaidlustusmenetluses õigusabikulude väljamõistmisel HKMSi sätetest. Halduskohtumenetluses on välja kujunenud praktika õigusabikulude väljamõistmisel hankeasjades ning puudub ratsionaalne põhjendus, miks peaks vaidlustusmenetluse nö jalgratast leitama. Näiteks annab HKMS § 108 lg 6 selge vastuse küsimusele, kes kannab menetluskulud juhul kui hankija tunnistab omaalgatuslikult kehtetuks vaidlustatud otsuse – vastustaja, v.a. juhul kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega. Samuti oleks vaidlustusmenetluses asjakohane rakendada HKMS § 108 lg 61, mis paneb vastustaja ehk hankija kanda menetluskulud, kui kaebus jäetakse rahuldamata, kuid haldusakt oli oluliste põhjendamispuudustega, st kaebaja sai põhjendustest teada alles kohtumenetluses, mistõttu on ebaõiglane jätta tema kanda õigusabikulud. Ka riigihanke asjades on tihti probleemiks põhjendamispuudustega otsused, mis jäetakse siiski lõppastmes kehtetuks tunnistamata, sest hankija esitab vaidlustusmenetluses dokumendid, mis tõendavad VAKO-le usutavalt, et otsuse tegemisel lähtuti just nendest põhjendustest. Vastuvaidlustus või vaidlustusõiguse küsimuse alla seadmine (puudub VTK-s). Eesti õiguskorras puudub vaidlustusse või kaebusesse (kui kaebus vaja esitada otse kohtusse) kaasatud kolmandal isikul õigus esitada vastuvaidlustus või vastuväide kaebeõiguse olemasolu kohta. Probleem ilmneb olukorras, kus teisele kohale jäänu vaidlustab näiteks pakkuja edukaks tunnistamist, kuid edukas pakkuja tahaks esitada vastuväite, et vaidlustaja enda pakkumus oli puudustega ja poleks üldse tohtinud vastavaks tunnistada. Edukal pakkujal ei ole kaebeõigust mitte-edukate pakkujate suhtes tehtud otsuste vaidlustamiseks ning olukorras, kus eduka pakkuja suhtes on juba esitatud vaidlustus, puudub tal tavaliselt võimalus seda teha, sest 4 (7) vaidlustamise tähtaeg on möödas. Mujal Euroopas tuntakse ka riigihanke asjades vastukaebust, mis seabki kahtluse alla vaidlustaja/kaebaja õiguse hankelepingu sõlmimisele (nt EKo C 223/16). Kehtiva õiguse kohaselt, kui pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks ning pakkuja väljub sellega hankemenetlusest, puudub tal selles hankes otsuste vaidlustamise õigus, sest tal puudub hankelepinguni jõudmise võimalus. Seega ei jää menetlusest väljunud pakkujal muud üle, kui pöörduda Rahandusministeeriumi järelevalvetaotlusega, et tuvastataks konkureeriva pakkuja pakkumuse vastavust (või muud puudust), kuid viimasel puudub kohustus järelevalvemenetlust algatada. Seetõttu võiks kaaluda nt § 192 täiendamist viisil, et kolmandal isikul on õigus esitada põhjendatud vastuväiteid vaidlustuse esitamise õiguse kohta, mis välistaksid vaidlustaja võimaluse hankelepingu sõlmimiseks, millisel juhul peakski vaidlustuskomisjon sisuliselt läbi vaatama kaks vaidlustust – vaidlustaja ja kolmanda isiku suhtes esitatud väidete osas. Sellise vastuväite esitamise õiguse võib tagada ka riigilõivu tasumise kohustusega. Alternatiiv on anda kolmandale isikule võimalus esitada nt 3 tööpäeva jooksul peale vaidlustuse kohta teate saamist vastuvaidlustus, mida menetletaks iseseisva vaidlustusena, kuid mis võib olla VTK ettepaneku kohaselt liidetud esimese vaidlustusega. Hankija õigus esitada hankelepingu sõlmimise taotlus. RHS § 193 lg 5 lubab taotluse esitada vaid pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise korral, kuid kehtiva seaduse loogika järgi on viimane otsus hoopis eduka pakkuja kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine, mistõttu justkui puuduks VAKOl pädevus sellist luba anda, kui vaidluse all on üksnes kvalifitseerimise või kõrvaldamisega seonduv küsimus. Samuti võib hoopis vaidluse all olla lepingu sõlmimise otsus lihthankemenetluses ja ei ole välistatud, et ka seal on oluline avalik huvi mängus (kui nt kaitse- või julgeolekuvaldkonna hange), mille osas soovitakse saada hankelepingu sõlmimise luba. 7. Pakkumuste vastavuse kontrollimine § 114 Pakkumuse koosseisus esitamata jäänud dokument ja õigus küsida selle tagantjärgi esitamist (§ 114 lg 2). Pean ebamõistlikuks praktikas kohati väljendatud lähenemist, nagu ei tohiks ega peaks hankija pakkumuse vastavuse kontrolli ajal arvesse võtma dokumente, mis on tal küll olemas selle riigihanke väliselt, kuid mida ei ole koos pakkumusega esitatud. Tegemist on üliformalistliku lähenemisega, mis põhineb eeldusel, nagu saaks dokumendi esitamata jätnud pakkuja ebaõiglase konkurentsieelise teiste pakkujate ees. Ometi ei ole tegemist konkurentsieelisega, sest esitamata dokument ei võrdu automaatselt pakkumuse sisulise muutmisega peale selle tähtaega. Võrdluseks: kvalifitseerimise etapis on hankijatel lausa keelatud jätta isik kvalifitseerimata üksnes dokumendi esitamata jätmise tõttu juhul, kui vajalik dokument on hankijal olemas ja see on jätkuvalt asjakohane (RHS § 104 lg 11). Näiteks, kui pakkuja jätab hankijale esitamata tehtud tööde nimekirja, mis on hankijal olemas eelmisest riigihankest ja on ka uues riigihankes jätkuvalt asjakohane, siis peab hankija varasemat nimekirja arvesse võtma. Kui pakkujal aga jäi esitamata pakkumuse vastavusega seonduv dokument, mis hankijal oli eelmisest riigihankest või selle välisest tegevusest (nt järelevalvetegevus) tulenevalt olemas, siis on kehtiva kohtupraktika valguses tegemist parandamatu puudusega pakkumuses, mille kõrvaldamine ei ole lubatud. Seega on seaduse tasandil sätestatud sarnaste puuduste (s.o. dokumendi esitamata jätmine) tagajärgede ebaproportsionaalselt erinev rangusaste. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas absoluutne kohustus lükata tagasi sisuliselt nõuetele vastava pakkumuse pelgalt mistahes formaalse puuduse (nt dokumendi esitamata jätmine) tõttu. Vastupidi, selline reegel tingiks vastuolu konkurentsi soodustamise 5 (7) kohustuse ja proportsionaalsuse nõudega. Ühtlasi süvendaks selline arusaam riigihangete ebamõistlikult kõrget halduskoormust ja loob formalistlikkust. Erandiks võib olla olukord, kus hankija on sellise range tagasilükkamise kohustuse mõne formaalse puuduse puhuks RHAD-s eraldi ette näinud. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 annab liikmesriikidele võimaluse lubada puuduolevate dokumentide arvesse võtmist tingimusel, et selline tegevus on täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kuna hankijal on direktiivi alusel üksnes õigus esitamata dokumentide küsimiseks ning mitte kohustus, siis peaksid pakkujad siiski olema hoolsad enda pakkumuse koostamisel, kuna neile ei pruugita anda võimalust täiendavate dokumentide esitamiseks (C. R. Hamer in M. Steinicke, P. L. Vesterdorf. EU Public Procurement Law. Brussels Commentary. C.H. Beck, Hart, Nomis. 2018. p 605-606). Seega on minu ettepanek muuta seadust viisil, mis analoogselt RHS § 104 lg-ga 11 keelaks pakkumuse tagasilükkamise olukorras, kus hankijal on vajalikud, kuid pakkumuse kooseisus esitamata andmed olemas ning need on jätkuvalt asjakohased ning anda hankijale õiguse võtta arvesse ka puuduolevaid dokumente tingimusel, et see toimub täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab üksnes seda, et hankija annaks kõigile sarnaste puudustega pakkumuse esitanud pakkujatele ühetaolise võimaluse puuduste parandamiseks. Ehk kui sarnases olukorras pakkujaid on mitmeid, siis peab hankija kohtlema neid ühetaoliselt ja võtma arvesse kõiki riigihanke väliselt olemasolevaid dokumente. Standardile vastavuse tõendamine. RHS § 114 lg 3 räägib vaid asjade ja teenuste hankelepingu sõlmimisest, mille puhul on pakkujal õigus tõendada standardile vastavust ka muul viisil. Kuid puudub ratsionaalne põhjendus, miks ei reguleeri säte ehitustööde hankelepingu sõlmimise menetlust. Tegemist veaga, mis on kõrvaldatav lihtsa regulatiivse meetmega. 8. Ärisaladus Ühikhinnad kui ärisaladus. RHS § 111 lg 5 p 1 sätestab, et pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi. Pakkumused on konfidentsiaalsed kuni edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni, mis tähendab, et sisuliselt iga huvitatud isik võib hankijalt välja nõuda teabe, mis (ühik)hinnaga pakkujad pakkumusi esitasid. Tõsi, registris ei ole info kõigi esitatud pakkumuste maksumuse kohta avalikkusele nähtavad, kuid vastava teabenõude esitamise korral peaks hankija sellise info väljastama. Teatud sektorites (nt ravimid) on pakkumuse konfidentsiaalsuse säilitamine avalikes huvides, sest tagab oluliselt parema hinna esitamise võimaluse. Küsimus ei ole samas hankes osalenud pakkujate ees ärisaladuse kaitses, mida ei saaks kindlasti tagada eduka pakkuja osas, kelle osas peab hankija andma selgitusi (§ 47 lg 4 p 3), vaid põhjendatud huvi mitteomava isiku suhtes. Kui pakkujad saaksid määratleda põhjendatud vajadusel ärisaladusena ka pakkumuse maksumuse osaks oleva ühikhinna, siis võimaldaks see lahendada olulisi kitsaskohti ja probleeme teatud valdkondades. Ühikhinna avaldamise keelamisega ei saa riivata hankelepingu sõlmimise kohta teate avaldamise kohustust, kuid hankelepingu sõlmimise teade peab sisaldama hankelepingu kogumaksumust, mitte ühikhinda. Hankijad peaksid tagama, et hankelepingu sõlmimise teadet esitades ei muudaks nad ärisaladusena defineeritud ühikhinna tuvastamise liialt hõlpsaks (nt maksumuse jagamise teel avaldatud eeldatava kogusega). Pakkumuse objektiks olevate asjade nimekiri kui ärisaladus. EKTÄKS § 5 lg 2 loetleb ärisaladuse eeldusteks mh teabe salajasuse ning selle väärtuse salajasuse tõttu. Vaatamata sellele on asjade hankelepingute sõlmimiseks korraldatava hankemenetuse valdav praktika 6 (7) tunnistada ärisaladuseks kogu pakkumus, sh pakkumuse koosseisus esitatud toodete nimekiri. Näiteks kui hankija hangib suurköögiseadmeid, mille hankel osalevad erinevad maaletoojad, siis kõik määravad pakkumuse ärisaladusega kaitstuks. Minu praktika kohaselt hankijad ärisaladuse analüüsi ei lasku ning keelduvad pakkumuste väljastamisest isegi juhul kui esitada veenvaid argumente, miks antud info ei saaks olla ärisaladus. Nimelt paigaldatakse hangitavad esemed avalikku ruumi (või vähemalt ligipääsetavasse ruumi), mistõttu ei saa need olla salajased (v.a. tõesti riigikaitseliste objektide puhul). Seega on pakkumuste vastavusega seotud vaidlustuse esitamisel vaja pakkuda, mis toodet võis konkurent pakkuda ning esitada vaidlustus hüpoteetilistel alustel, et toode X ei vasta hanke tehnilise kirjeldusele p-le y. Teadmine, et konkurent pakkus just toodet X on sealjuures vaidlustaja arvamus, mitte tõsikindel fakt, sest pakkumusele juurdepääsu ei ole antud. Samas, on kohtus ja vaidlustuskomisjonis hulgaliselt lahendeid, kus on avatud kaartidega analüüsitud pakutud toote omadusi ja selle vastavust tehnilisele kirjeldusele. Seetõttu võiks juba seadus sisaldada sätet, et asjade hankelepingu puhul on vähemalt pakutavate toodete nimekiri eelduslikult avalik. See tähendab, et jääb võimalus kaaluda konkreetseid asjaolusid ja hankelepingu eripärasid (mh kas selle alusel hangitav toode saab olema avalik) ning kaitsta toodete nimekirja kui ärasaladust, kuid eelduslikult tehakse selline nimekiri avalikuks vastavalt RHS §-le 110 lg 5. 9. Hankija otsustele vaidlustamisviite lisamine Praktikas on ilmnenud probleeme, et pakkujad „magavad maha“ hankija otsuse vaidlustamise, sest nad ei ole teadlikud riigihanke asjade lühikestest vaidlustamise tähtaegadest ning otsustes puudub ka konkreetne vaidlustamisviide. Samuti ei ole harvad juhud, kus pakkujatele tehakse riigihangete registris nähtavaks mõni protokoll või otsus, mille kehtivuse osas puudub pakkujal igasugune info. Nimelt võivad hankijad käsitleda registri poolt genereeritud otsuseid kui hankekomisjoni otsustena (või protokollidena, kuigi register nimetab need automaatselt otsuseks). See tekitab segadust selles osas, kas hankija on teinud otsuse, mida tuleb ja saab vaidlustada või on tegemist alles toiminguga, mis ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav. Seetõttu võiks seadust täiendada viisil, et kohustada hankijaid lisama otsustele ka vaidlustamisviiteid. Lugupidamisega Kadri Matteus Advokaat 7 (7) Tere Täname Eesti Tööandjate Keskliidu kaasamise eest! Saadame oma liikmete ettepaneku riigihangete seaduse täiendamiseks ärisaladuse käsitlusega seonduvalt meditsiinisektori näitel. Eesti Tööandjate Keskliit teeb ettepaneku täiendada RHS-i selliselt, et põhjendatud juhtudel oleks võimalus tagada hangitava kauba ühikuhinna konfidentsiaalsus, s.t et riigihankes mitteosalenud isikute jaoks ei oleks kauba ühikuhind nähtav ega tuletatav. See eeldab, et pakkuja võiks kauba ühikuhinda (aga jätkuvalt mitte pakkumuse kogumaksumust) määratleda ärisaladusena. Kauba ühikuhinna ärisaladusena määratlemine riigihankes mitteosalenud isikute suhtes ei oleks vastuolus EL riigihangete direktiiviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta). Ettepaneku taustaks on asjaolu, et RHS tähenduses hankijateks olevate haiglate poolt ravimite hankimisel on käesoleval ajal hangitavate ravimite ühikuhind põhimõtteliselt avalik (ühikuhinna saab vähemasti tuletada, jagades avalikustatud hankelepingu kogumaksumuse riigihanke alusdokumentides märgitud eeldatavate hankekogustega). Selleks, et tagada tervishoiuteenuste loetellu lisatavate uute ja innovatiivsete ravimite kulutõhusus, pakuvad ravimitootjad haigekassaga peetavate läbirääkimiste raames tihtilugu taolisele ravimile selle täishinnast soodsamat hinda, kuid tingimusel, et ravimi soodushind jääb konfidentsiaalseks ning ei ole avalikult kättesaadav. Selle eeltingimuse täitumisel on ravimitootjal võimalik pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindasid, mis suurendab ravimite kättesaadavust ning on seega ka avalikes huvides. Seega on tarvidus ravimi ühikuhinna konfidentsiaalsuse tagamiseks riigihangete kontekstis. Selleks oleks meie hinnangul vaja teha RHS-is järgnevad muudatused: 1. Täiendada RHS § 111 lõiget 5 („Pakkumuse esitamine“) selliselt, et pakkujal oleks põhjendatud juhtudel lubatud märkida ärisaladusena riigihankes mitteosalenud isikute suhtes pakutava kauba ühikuhinnad (eeldusel, et pakutakse koguseliselt rohkem kui üksnes üht kaubaühikut). „Põhjendatud juhud“ tähendaks selles kontekstis, et peavad esinema teatud tavapärasest olukorrast erinevad asjaolud, mis annaksid õigustuse ühikuhindade ärisaladusena käsitlemiseks – s.o näiteks teatava avaliku huvi või pakkuja õigustatud huvi olemasolul. Kuivõrd RHS käsitleb kõikvõimalike kaupade hankimist, ei oleks põhjendatud taolise reegli kehtestamine üksnes ravimite kui ühe kitsa kaubaliigi suhtes, vaid see peaks rakenduma mis tahes liiki kaupade puhul. Siiski võiks vastava seaduseelnõu seletuskirjas olla antud reegli rakendumise näitena esile toodud innovatiivsete haiglaravimite hankimise näide, mille puhul on ravimitootja haigekassale teinud siduva pakkumise ravimi soodushinna osas, mis peab jääma konfidentsiaalseks. Ettepanek on kooskõlas EL riigihangete direktiiviga, kuna ei piira hankes osalevate isikute õigust saada teada eduka pakkuja eelistest enda pakkumuse ees (art 55 lg 2 p c). Ettepanek on suunatud konfidentsiaalsuse tagamisele hankemenetluse väliste isikute suhtes, kellel puudub õigustatud huvi vastavate andmetega tutvumiseks. EL riigihangete direktiivi art 20 kohustab hankijaid tagama riigihankes konfidentsiaalsust ilma, et see piiraks kohustusi seoses sõlmitud lepingute avaldamisega ning taotlejatele ja pakkujatele artiklite 50 ja 55 kohase teabe andmisega. Hankija ei avalikusta talle ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte. Seega kohustab direktiiv avaldama pakkujatele andmeid eduka pakkumuse eelistest ning üldsusele avaldama lepingu kogumaksumuse. Hindade läbipaistvuse nõue on sätestatud ennekõike ettevõtjate kaitseks, välistamaks hankijal enda poolt meelevaldselt välja valitud ettevõtjatega lepingute sõlmimist. 2. Lisada RHS §-i 77 („Riigihanke alusdokumendid“) säte, mille kohaselt juhul, kui pakkujal võib vastavalt RHS § 111 lõikele 5 olla õigus märkida pakutava kauba ühikuhinnad ärisaladusena, on hankijal kohustus tagada, et riigihanke alusdokumentides ei esitataks teavet, mis võimaldaks hilisemalt pakutava kauba ühikuhindu tuvastada. Ülaltoodud ettepanek on seotud asjaoluga, et riigihanke alusdokumentides hangitava kauba eeldatava koguse avaldamisel on hiljem, hankelepingu kogumaksumuse kohta teabe avaldamisel kauba ühikuhind väljaarvutatav, nagu ülalpool kirjeldatud. Seega peaks hankija juba riigihanke alusdokumentide koostamisel pöörama tähelepanu sellele, et seal ei esitataks teavet, mis võib hiljem tingida ärisaladuse avalikuks tuleku. Eeldatavate koguste avalikustamata jätmise või üksnes koguste vahemikena toomise näide võiks olla esile toodud seaduseelnõu seletuskirjas. Ülaltoodud ettepanekute sisseviimisel RHS-i oleks ravimitootjatel innovatiivsete ravimite ühikuhindade konfidentsiaalsuse osas oluline lisagarantii, mis – nagu eelpool kirjeldatud – võimaldab ravimitootjatel pakkuda ravimitele konkurentsivõimelisemaid hindu. Taoline muudatus oleks ka avalikes huvides, sest soodustaks seeläbi innovatiivsete ravimite kättesaadavust Eestis. Ravimite ühikuhindade konfidentsiaalsus on riigihangete kontekstis tagatud ka näiteks Norras, Islandil ja Soomes. Samas võib kauba ühikuhindade põhjendatud juhtudel ärisaladusena käsitlemise võimalus olla teatud juhtudel asjakohane ka teiste sektorite hangete raames, s.t tegemist ei oleks erisusega, mis oleks tingimata ravimisektori-spetsiifiline. Lugupidamisega PIIA ZIMMERMANN Õigusnõunik/ Legal Counsellor tel: +372 699 93 06 e-mail: [email protected] web: www.employers.ee Aadress: Kiriku 6, 10130 Tallinn Marika Priske Sotsiaalministeerium Meie 05.11.2019 nr 12.2-1/6719-1 [email protected] Ärisaladuse määratlemine ravimihangetes Austatud kantsler, lugupeetud juhatuse esimees Rahandusministeeriumis on käsil töö riigihangete seaduse muutmiseks, mille raames kogusime käesoleva aasta esimesel poolel väljatöötamise kavatsuse raames huvigruppidelt teavet ja ettepanekuid. Ettepanekuid saime ka ravimihangete kohta. Viidatud ettepanekud puudutavad ravimite ühikuhinna konfidentsiaalsuse tagamist, mille eelduseks on, et ettevõtja saaks ravimi ühikuhinna riigihankes ärisaladusena määratleda. Selle ettepaneku on teinud Ravimitoojate Liit, advokaadibüroo Cobalt ja Eesti Tööandjate Keskliit. Kuna Rahandusministeeriumil pole ravimipoliitika kujundajate ja rakendajatega võrreldavaid valdkonna eriteadmisi, siis sooviksime Teilt nende ettepanekute kohta tagasisidet. Kõnealused ettepanekud on käesolevale pöördumisele lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler kantsleri ülesannetes Mario Sõrm 6113144 [email protected] Lisaadressaat: Eesti Haigekassa Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lp Mario Sõrm Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 29.04.2019 Ettepanekud seoses riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsusega Vastavalt Teie poolt meile 25. märtsil 2019.a e-kirjaga saadetud üleskutsele avaldada arvamust seoses riigihangete seaduse muutmise väljatöötamise kavatsusega, esitame Ravimitootjate Liidu (edaspidi „RTL“) ettepanekud riigihangete seaduse täiendamiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi: „RHS“) § 5 mõistes on riiklikud või kohaliku omavalitsuse asutatud haiglad hankijad. See tähendab, et taolised haiglad peavad kaupade, sealhulgas ka haiglas kasutatavate ravimite hankimisel lähtuma RHS-s sätestatud korrast ning korraldama selleks riigihankeid. Eestis toimub haiglas kasutatavate ravimite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine Eesti Haigekassa (edaspidi: „haigekassa“) poolt läbi tervishoiuteenuste loetelu (ravikindlustuse seaduse § 30 jj). Tervishoiuteenuste loetelu muutmine – sh uute ravimite lisamiseks loetellu – toimub ravikindlustuse seaduse § 31 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sisalduva protseduuri järgi. Selleks, et tagada tervishoiuteenuste loetellu lisatavate uute ja innovatiivsete ravimite kulutõhusus, pakuvad ravimitootjad haigekassaga peetavate läbirääkimiste raames tihtilugu taolisele ravimile selle täishinnast soodsamat hinda. Küll aga on taolisele erikokkuleppele jõudmiseks ravimi tavapärasest soodsama hinna osas eelduseks, et ravimi soodushind jääb konfidentsiaalseks ning ei ole avalikult kättesaadav. Selle eeltingimuse täitumisel on ravimitootjal võimalik pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindasid. Praegu avalikustatakse riigihangete registris RHS § 83 järgi hankelepingu sõlmimise teade, milles sisaldub vähemasti informatsioon hankelepingu kogumaksumuse kohta. Tavapäraselt on aga haiglate poolt ravimite hankimiseks korraldatud riigihangete MTÜ Ravimitootjate Liit Tel: 600 8418 J. Poska 51a e- post: [email protected] 10150 Tallinn reg nr: 80004437 alusdokumentides märgitud ka hangitavate ravimite eeldatav kogus. Sellisel juhul on võimalik hangitud ravimite ühikuhind (s.o ühe originaalpakendi hind) tuletada, jagades hankelepingu sõlmimise teates toodud lepingu kogumaksumuse vastavate eeldatatavate hankekogustega, mis on toodud riigihanke alusdokumentides. Seega on käesoleval ajal riigihanke korras hangitavate ravimite ühikuhind põhimõtteliselt avalik. RTL teeb ettepaneku täiendada RHS-i selliselt, et ravimite hankimiseks korraldatud riigihangete korral oleks võimalus tagada hangitavate ravimite ühikuhinna konfidentsiaalsus, s.t et riigihankes mitteosalenud isikute jaoks ei oleks ravimi ühikuhind nähtav ega tuletatav. See eeldab, et pakkuja võiks ravimi ühikuhinda (aga jätkuvalt mitte pakkumuse kogumaksumust) määratleda ärisaladusena. Kauba ühikuhinna ärisaladusena määratlemine riigihankes mitteosalenud isikute suhtes ei oleks RTL hinnangul vastuolus EL riigihangete direktiiviga1. Selleks oleks RTL hinnangul tarvis teha RHS-is järgnevad muudatused: 1. Täiendada RHS § 111 lõiget 5 („Pakkumuse esitamine“) selliselt, et pakkujal oleks põhjendatud juhtudel lubatud märkida ärisaladusena riigihankes mitteosalenud isikute suhtes pakutava kauba ühikuhinnad (eeldusel, et pakutakse koguseliselt rohkem kui üksnes üht kaubaühikut). „Põhjendatud juhud“ tähendaks selles kontekstis, et peavad esinema teatud tavapärasest olukorrast erinevad asjaolud, mis annaksid õigustuse ühikuhindade ärisaladusena käsitlemiseks – s.o näiteks teatava avaliku huvi või pakkuja õigustatud huvi olemasolul. Kuivõrd RHS käsitleb kõikvõimalike kaupade hankimist, ei oleks põhjendatud taolise reegli kehtestamine üksnes ravimite kui ühe kitsa kaubaliigi suhtes, vaid see peaks rakenduma mis tahes liiki kaupade puhul. Siiski võiks vastava seaduseelnõu seletuskirjas olla antud reegli rakendumise näitena esile toodud siinses dokumendis kirjeldatud innovatiivsete haiglaravimite hankimise näide, mille puhul on ravimitootja haigekassale teinud siduva pakkumise ravimi soodushinna osas, mis peab jääma konfidentsiaalseks. Ettepanek on RTLi hinnangul kooskõlas EL riigihangete direktiiviga, kuna ei piira hankes osalevate isikute õigust saada teada eduka pakkuja eelistest enda pakkumuse ees (art 55 lg 2 p c). Ettepanek on suunatud konfidentsiaalsuse tagamisele hankemenetluse väliste isikute suhtes, kellel puudub õigustatud huvi vastavate andmetega tutvumiseks. EL riigihangete direktiivi art 20 kohustab hankijaid tagama riigihankes konfidentsiaalsust ilma, et see piiraks kohustusi seoses sõlmitud lepingute 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehte- tuks tunnistamise kohta MTÜ Ravimitootjate Liit Tel: 600 8418 J. Poska 51a e- post: [email protected] 10150 Tallinn reg nr: 80004437 avaldamisega ning taotlejatele ja pakkujatele artiklite 50 ja 55 kohase teabe andmisega. Hankija ei avalikusta talle ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte. Seega kohustab direktiiv avaldama pakkujatele andmeid eduka pakkumuse eelistest ning üldsusele avaldama lepingu kogumaksumuse. Hindade läbipaistvuse nõue on sätestatud ennekõike ettevõtjate kaitseks, välistamaks hankijal enda poolt meelevaldselt välja valitud ettevõtjatega lepingute sõlmimist. RTL kui vastava valdkonna ettevõtjate ühendus leiab, et ravimisektori ja avalikes huvides on ühikhindade puhul konfidentsiaalsuse tagamine ilma, et see piiraks avalikkuse õigust saada teada lepingu kogumaksumusest. 2. Lisada RHS §-i 77 („Riigihanke alusdokumendid“) säte, mille kohaselt juhul, kui pakkujal võib vastavalt RHS § 111 lõikele 5 olla õigus märkida pakutava kauba ühikuhinnad ärisaladusena, on hankijal kohustus tagada, et riigihanke alusdokumentides ei esitataks teavet, mis võimaldaks hilisemalt pakutava kauba ühikuhindu tuvastada. Ülaltoodud ettepanek on seotud asjaoluga, et riigihanke alusdokumentides hangitava kauba eeldatava koguse avaldamisel on hiljem, hankelepingu kogumaksumuse kohta teabe avaldamisel kauba ühikuhind väljaarvutatav, nagu käesolevas dokumendis ülalpool kirjeldatud. Seega peaks hankija juba riigihanke alusdokumentide koostamisel pöörama tähelepanu sellele, et seal ei esitataks teavet, mis võib hiljem tingida ärisaladuse avalikuks tuleku. Eeldatavate koguste avalikustamata jätmise või üksnes koguste vahemikena toomise näide võiks olla esile toodud seaduseelnõu seletuskirjas. Ülaltoodud ettepanekute sisseviimisel RHS-i oleks ravimitootjatel innovatiivsete ravimite ühikuhindade konfidentsiaalsuse osas oluline lisagarantii, mis – nagu eelpool kirjeldatud – võimaldab ravimitootjatel pakkuda ravimitele konkurentsivõimelisemaid hindu. Taoline muudatus oleks ka avalikes huvides, sest soodustaks seeläbi innovatiivsete ravimite kättesaadavust Eestis. RTL-ile teadaolevalt on ravimite ühikuhindade konfidentsiaalsus riigihangete kontekstis tagatud ka näiteks Norras, Islandil ja Soomes. Lugupidamisega Riho Tapfer MTÜ Ravimitootjate Liit Tel: 600 8418 J. Poska 51a e- post: [email protected] 10150 Tallinn reg nr: 80004437
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel