dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 3. november 2019
Viit
1.9-7.1/2684-1
Registreeritud
3. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo NOVE, Ellex Raidla, Advokaadibüroo COBALT, Advokaadibüroo NJORD
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.9 Riigivara valitsemine
Sari
1.9-7.1 Riigihangete dokumendid (väikeostude pakkumused, protokollid, memod, kirjavahetus)
Toimik
1.9-7.1/2019
Vastutaja
Mai-Liis Kullama (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2019-11-1 ET Permedi õigus ja eetilise analüüsi lähteülesanne (lisa 3).docx152 KB
  • 📎Memo PerMed õigusanalüüsi väikeost.docx29 KB
  • 📎TÖÖVÕTULEPINGU eritingimused (lisa 2).docx45 KB
  • 📎VORM - Meeskonnaliikmed (lisa 4).docx14 KB
  • 📎Väikeost PerMed õigusanalüüs.docx38 KB

Sisu (failidest)

Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise analüüsi lähteülesanne Sisukord TOC \h \u \z Mõisted PAGEREF _Toc23330856 \h 2 Analüüsi/uuringu teema PAGEREF _Toc23330857 \h 2 Projekti taust ja kirjeldus PAGEREF _Toc23330858 \h 2 Teadaolevad asjassepuutuvad õigusaktid PAGEREF _Toc23330859 \h 3 Probleemikirjeldus PAGEREF _Toc23330860 \h 3 Analüüsi küsimused ja etapid PAGEREF _Toc23330861 \h 4 Mõisted Geenivaramu (GV) – Tartu Ülikooli Geenivaramu TÜ – Tartu Ülikool TTO – tervishoiuteenuse osutaja TIS – tervise infosüsteem Farmakogeneetilised soovitused – digiretsepti väljakirjutamisel arstile kuvatavad automaatsed soovitused ravimite sobivuse ning sobimatuse kohta. Analüüsi/uuringu teema Projekti taust ja kirjeldus 2001. a kehtestati inimgeeniuuringute seadusega (IGUS) õigus koguda ja analüüsida Eesti inimeste geeniandmeid teaduses kasutamise ja teaduse rakendamise eesmärkidel (sh ka inimese enda haiguste uurimiseks ennetuse ja ravi eesmärkidel ) . 2001. a ratifitseeris Eesti Oviedo konventsiooni ( https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/treaty/164/signatures , https://www.riigiteataja.ee/akt/27546 ), mis seab ühtsed reeglid geeniandmete kliiniliseks kasutuseks. 08.03.2019 allkirjastatud Sotsiaalministri üldkäskkirjaga kinnitati Euroopa Regionaalarengu fondist rahastatav teadusarendustoetus „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“. Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Tervisetehnoloogiate arendamise käigus keskendutakse personaalmeditsiini innovaatiliste lahenduste loomisele ja juurutamisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks lisatööriist inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks. Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus, mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele geneetilise eelsoodumuse info ning anda selle alusel soovitusi. Selleks luuakse võimekus Geenivaramus paikneva geeniinfo kliinilisse kasutusse toomiseks. Loodav lahendus saab olema avatud ka ainult kliiniliseks kasutuseks kogutud geeniproovidele ja võimaldab pakkuda teenuseid ka teistest allikatest (nt TTOlt ) pärinevate nõuetele vastavate geeniandmete alusel. Samuti võimaldab lahendus lisada teiste teenusepakkujate algoritme tervisesoovituste andmiseks. IT lahenduse saadud tulemus edastatakse t ervise i nfosüsteemi (TIS) . L oodav lahendus võimaldab geneetilise info haldust ja kasutust haiguste ennetuseks ja efektiivsemaks raviks. Tulevikus luuakse ja liidestatakse tööriistad näiteks sõeluuringutesse kaasatavate elanikkonnagruppide täpsemaks valimiseks. Teadaolevad asjassepuutuvad õigusaktid "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel" ja selle inimese kloonimist keelava lisaprotokolli ratifitseerimise seadus ( Oviedo konventsioon) Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) Isikuandmete kaitse seadus (IKS) Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) Inimgeeniuuringute seadus (IGUS) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (MDR) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746, in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (IVDR) Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu põhikiri https://www.geenivaramu.ee/et/pohikiri Tervise Arengu Instituudi põhimäärus Võlaõigusseadus Tervise- ja tööministri määrus “Geenidoonoriks saamise nõusolekuvorm” E-tervise visioon 2025, E-tervise strateegiline arenguplaan 2020 Probleemikirjeldus Projekti tulemusel luuakse infrastruktuur, mis võimaldab tuua geeniandme te baasil tehtud järeldused ja soovitused kliinilisse kasutusse haiguste varajaseks diagnostikaks, raviks ning ennetuseks personaliseeritud soovituste andmiseks. Alates 26.05.2020 hakkab kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr. 2017/745 (MDR), mis reguleerib meditsiiniseadmetele kehtivaid nõudeid. Projekti lõpptulemusena on vajalik, et loodavat IT-lahendust oleks võimalik personaalmeditsiinilises praktikas meditsiiniseadmena kasutada. MDR analüüs teostatakse eraldi ning see ei ole käesoleva analüüsi teema. Analüüsi käigus soovime teada, kuidas on võimalik (s.h teaduseesmärgil kogutud) geeniandmeid kehtiva seaduse alusel kasutada või milliseid muudatusi õigusaktid projekti eduka elluviimise jaoks vajaks. Analüüsi koostamisel tuleb arvestada, et kuigi IGUS reguleerib Geenivaramusse kogutud geeniandmete kasutamist, võivad kasutatavad geeniandmed pärineda ka muudest allikatest, näiteks TTO-delt . Soov on teada, milliste piirangute ja nõuetega tuleb arvestada geeni andmete baasil arvutatud info toomisega TIS - i ning nende andmete kasutamisega haiguste diagnoosimiseks, raviks ning ennetami seks . Geenidoonoritelt on küsitud eelnev nõusolek (aastatel 2002 – 2019 neli erinevat vormi, vt täpsemalt IGUS § 12 lg 7 alusel tervise- ja tööministri erinevate redaktsioonide määrusetega kinnitatud vormid) geenidoonoriks saamise kohta, kuid täiendavat analüüsi vajab, millist nõusolekut (nõusolekuid) on vaja küsida Geenivaramu geeniandmete baasil inimese tervise jaoks vajal i ke järelduste ja tulemuste toomiseks TIS - i (geeniandmed muutuvad teadusandmetest terviseandmeteks) . T uleb analüüsida , kas kli inilise l eesmärgil kogutud geeniandmete töötlemiseks on vaja küsida nõusolek või toimub andmete töötlemine tervishoiu teenuse osutamise st tulenevatel alusel. Seejuures, k as teenusepõhine nõusolekute andmine on piisavalt detailne ning t agab vastavuse seaduse nõuetega ning eetiliste aspektidega. Teenusepõhised nõusolekud on näiteks nõusolek farmakogeneetliste soovituste, rinnavähi riskiskoori ja südame-veresoonkonna haiguste riskiskoori saamiseks . Oluline on teada, millele tuleb uute nõusolekute küsimisel seoses isikuand me te kaitsega rõhku pöörata ja millisel viisil ja millise sisuga nõusolekud tuleb geenidoonoritelt saada, sealhulgas arvestades, et andmestik kandub edasi läbi tervishoiuteenuse osutamise TIS - i dokumentidele ning TIS - is ei saa andmei d kustutada, vaid saab dokumente sulgeda TTO - de eest . Nõusoleku küsimus on seotud nõusoleku sisuga, sh ka nõusoleku tagasivõtmise, muutmise ja andmete sulgemise võimalustega. Eelistatud lahendus on küsida nõusolek teenuse kaupa , mis võimaldaks andmesubjektil täpset mõistmist, millele ta oma nõusoleku annab. Analüüsimist vajab, kas selline lahendus on optimaalseim, ning tagab piisava konkreetsuse. Millised võiksid olla alternatiivsed nõusolekute jaotuse võimalused. Seejuures tuleb analüüsida nõusoleku tagasivõtmisega seotud probleeme ja andmesubjekti teavitamisvõimalusi TIS - is olevate dokumentide sulgemisest. Analüüsi küsimused ja etapid Analüüs viiakse läbi etappide kaupa: I etapp: Geeniandmete kasuta mine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019 ; I etapi töökoosolekud toimuvad iganädalaselt kolmapäeviti november-detsember 2019 ja I etapi lõpptähtajaks on dets lõpp 2019 ; II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020 . Alljärgnevalt on esitatud analüüsi küsimused, mille eesmärk on anda esialgne suund. Küsimused kuuluvad projekti t öörühmas jooksvalt arutamisele ja võivad täpsustuda vastavalt analüüsi etapile. Töökoosolekud toimuvad vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimiseks. Lisaks küsimustele palume leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projekt iga seonduvad õiguslikud riskid . Tehniline arhitektuuriline lahendus kinnitatakse enne II etapi algust. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused . Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb. II etapis toimuva a nalüüsi käigus tuleb välja selgitada andmete kogumise a lus vastavalt kinnitatud tehnilisele lahendusele . Soovime, et I etapis analüüsitakse põhimõttelist geeniandmete eesmärgipärast kasutust ning esmast ja teisest kasutust (teadustöö vs tervishoid) : Kehtiva süsteemi järgi on andmed kogutud Geenivaramusse statistika ja teadustööde tegemise eesmärgil ning andmed jõuavad tervishoiusüsteemi isiku nõusoleku alusel teisese kasutuse raames (IGUS regulatsioon). Samal ajal on võimalik andmeid koguda ka tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, st haiguste ennetamiseks, raviks ja diagnostikaks. Kehtivate õigusaktide alusel on sellisel juhul andmete kogumise aluseks tervishoiuteenuse osutamine (sh ka ennetus). Andmete esmase tekkimise kohaks on tervishoiusüsteem (täna kogutakse andmed TTO-de juurde) ja andmete teisene kasutus saaks olla teadustööde tegemine. Esmase ja teisese andmekasutuse a nalüüs peaks lähtu ma : andmesubjekti tahtest; geeniandmete kasutamise eetilisest aspektist ; täna kehtivatest õigusaktidest; võimalikest muudatustest õigusaktides, mis on aluseks eelistatud lahenduse kasutuselevõtule. All järgnevalt on esitatud suunavad küsimused praegu teadaolevate võimalike tehniliste lahenduste valguses: I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited Geeniandmete kasutamine tervishoius Kas geeniandmete töötlemist tuleb andmekaitse ja andmete kogumise seisukohalt käsitleda terviseandmete töötlemisest eraldi? Kas geeniandmete töötlemisel on eritingimused võrreldes teiste eriliigiliste andmetega (sh terviseandmetega)? Seejuures analüüsis lähtuda geeniandmete töötlemise eripärast, kus andmete töötlemisel võib olla kaudselt tuvastatav ka patsiendiga sugulussuhtes olev isik (nt päritavad haigused, lapsendamise küsimused jm). Kas geeniandmete töötlemiseks oleks andmesubjekti seisukohalt eetilisem võtta andmesubjekti selgesõnaline nõusolek? Milliseid muid geeniandmete töötlemise aluseid on võimalik õigusaktides sätestada? Millised on õigusaktides sätestamise võimalikud riskid? Täna töödeldakse tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil samuti isiku geeniandmeid, kui ta on pöördunud arsti poole (tulenevalt TTKS - i ja VÕS - i terviseandmete töötlemise sätetest). 1.2.1. Seejuures palume analüüsida, kas oleks võimalik eristada teatud tüüpi andmete töötlemist õigusakti alusel ja teatud tüüpi nõusoleku alusel? Kuidas oleks selliseid olukordi kõige parem reguleerida ja eristada? Näiteks tervishoiuteenuse osutamise käigus kasutatav farmakogeneetika otsustustugi, mis aitab välistada ravimite kõrvaltoimeid , töötleks andmeid õigusakti alusel või näiteks veresoonkonna haiguste riskide puhul nõusoleku alusel töötlemine – inimese teadlik otsus, kas soovib tulemust teada või mitte. Geenivaramusse kogutud andmete kasutamine haiguste diagnostikaks, raviks ja ennetuseks Lühikirjeldus, kas ja kuidas võimaldab kehtiv seadus (sh IGUS) võtta täna kehtiva süsteemi (st andmed on nõusoleku alusel kogutud Geenivaramusse) raames geeniandmeid kasutusse haiguste diagnostikaks, raviks ning ennetuseks. Kui soovitakse luua eraldi tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil kogutavate geeniandmete kogum Geenivaramu või Tartu Ülikooli juurde, siis milliste tingimustega tuleb seejuures arvestada? Lühikirjeldus, kas täna väljaspool Geenivaramut tervishoiuteenuse osutamise käigus (laborid, TTO-d ) kogutud geeni algandmeid tuleks saata TIS - i ning ühtlasi saab kasutada TIS - is tervishoiuteenuse osutamiseks. Või tuleks need edastada Geenivaramusse või TÜ-sse ( kui andmete analüüs (meditsiiniseade) toimub TÜ-s/GV-s, kas on vajalik TTO luba?) või täiesti eraldi loodud geeniandmete andmekogusse. Seejuures lähtuda analüüsis juba loodud riiklike andmekogude eesmärkidest ja tuua välja vaid põhimõttelised argumendid (II etapis analüüsitakse konkreetset tehnilist lahendust). Otsida ja esitada tuleb teiste riikide näiteid seoses sarnaste andmekasutuse muudatustega: andmed on esmalt kogutud (riiklikku) andmekogusse nõusoleku alusel ning seejärel soovitud tuua andmesubjekti nõusoleku (kas uue või juba eelnevalt võetud nõusoleku) alusel riiklikku süsteemi, kus andmeid töödeldakse õigusakti alusel. See tähendab, et otsime toetavaid juhte eelkirjeldatule: andmed on kogutud GV- sse andmesubjekti nõusoleku alusel teadustöö ja statistika vajaduseks ning soovitakse tuua tervishoiusüsteemi, kus andmeid töödeldakse seadusest tuleneval alusel. Näited ei pea olema terviseandmete töötlemisest, sobivad näited ka teiste (eriliigiliste) isikuandmete töötlemise juhtudest (nt karistusregistri andmed, liiklusregister vms). Kas ja millistel tingimustel oleks võimalik isiku geeniandmete kogumine juba kohe peale sündi sünnitusmajades tulevaste tervishoiuteenuste osutamiseks, kaaludes eelkõige eetilisi aspekte? II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele (edastatakse enne II etapi algust) 1. Tehnilisele lahendusele õigusliku hinnangu andmine ja ülesse kerkinud õiguslike küsimuste lahendamine (täpsustatakse enne II etapi algust) 2. Geeniandmete kasutamine tervishoius Kas patsiendile on lubatud anda geneetilise uuringu vastuseid otse elektroonselt ilma otsese arsti konsultatsioonita? Kui konsultatsioon on vajalik, siis mis on selle sisu ja eesmärk? Kui seda konsultatsiooni ei teostata, siis millised on sanktsioonid. Kui geeniandmed või geeniandmete põhjal tehtud järeldused on TIS - i andmestik või ka kogutud eraldi riiklikkusse andmekogusse , siis kas ja millistel alustel ja tingimustel on mõistlik võimaldada selliste geeniandmete töötlemine teadustöö ja statistilistel eesmärkidel. Kas peaksime sätestama geeniandmete või geeniandm eid kaasanud tulemuste töötlemiseks erisusi ja kitsendusi? Millised peaksid olema isikustatud andmete väljastamise võimalused? Millised tingimused peaksime sätestama geeniandmete või nende baasil saadud info edastamiseks kolmandatele osapooltele? Milline on vajadus geeniandmete töötlemise nõusoleku järele tervishoius ning milline peaks olema uue andmetöötluse jaoks (näiteks: südame-veresoonkonna haiguste risk, rinnavähi risk ja farmakogeneetilised soovitused – s.o arsti töölauale kuvatakse isikule sobivate ravimite soovitused ning võimalikud kõrvalmõjude riskid) antav nõusolek? Kas nõusolek tuleks küsida konkreetse haiguse, teenuse või üldiselt tervishoiuteenus(t)e osutamiseks? Milline on õiguslik olukord, kui isik oma nõusoleku geeniandmete teaduslikuks/kliiniliseks töötlemiseks tagasi võtab (arvestades, et TIS-is andmeid ei kustutata, vaid suletakse)? Milliseid muudatusi regulatsioonis võib olla vajalik selle võimaldamiseks teha? TÖÖVÕTULEPINGU NR delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.9-7.1/2684-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaal ministeeriumi kaudu , registrikood 70000272 , asukoht Suur-Ameerika 1 , 1 0122 Tallinn, keda esindab Mai-Liis Kullama (edaspidi nimetatud „ t ellija“ ) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi] , registrikood [number] , asukoht [aadress] , keda esindab [ees- ja perekonnanimi] ( edaspidi nimetatud “ t öövõtja”) , e daspidi koos nimetatud „ pooled“ ja eraldi „p ool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “ l eping” ) alljärgnevas: Lepingu objekt Lepingu objektiks on t öövõtja poolt personaalmeditsiini projekti õigusliku ja eetilise analüüsi teostamine lähtudes hankedokumentide lisas toodud analüüsi lähteülesandest ja II etapis esitatud projekti tehnilisest kirjeldusest (edaspidi „t ööd“) . Tööde täps em kirjeldus on toodud lepingu lisas. Enne II etapi algust täpsustatakse analüüsi lähteülesannet projekti tehnilise kirjeldusega . Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama l epingu objektiks olevad t ööd hiljemalt 30. aprilliks 2020 . Tööde teostamise täpsem ajakava on järgmine: I etapi tööd teostatakse november-detsember 2019 ja I etapi tööd esitatakse 20 . dets embril 2 019; II etapi tööd teostatakse veebruar-aprill 2020 ja II etapi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2020 . Le pingu täitmise lõpptähtaeg on 30. aprill 2020. Vastavalt I etapi tulemustele ja tehnilise lahenduse kinnitamisele otsustab tellija, kas ja millal tellitakse II etapi tööd. Lepingu h ind Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate t ööde kogumaksumuseks on [ numbritega ] eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu h ind“) . Lepingu hind tasutakse t ellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel etapiti järgmiselt: [lisada sobiv variant, kuidas makstakse] . Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. Erisätted Lisaks üldti ngimustes sätestatule kohustub t öövõtja: esitama töö tähtaegselt; esitama aruandluse ; kaasama enda meeskonda vähemalt kaks meditsiinieetikut ning esitama nende arvamuse ja argumentatsiooni analüüsi lõppdokumendis (sh ka I ja II etapi vahekokkuvõtetes). Lisaks üldti ngimustes sätestatule kohustub t ellija: edastama töövõtjale kogu vajaliku projektiga seotud informatsiooni; teavitama tellijat II etapiga jätkamisest ja tehnilise lahenduse kinnitamisest vähemalt 2 nädalat e tte . P unktides [ viited lepingu punktidele ] sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda t öövõtjalt leppetrahvi [ numbritega ] eurot. Volitatud esindajad Tellija volitatud esindajaks l epingu täitmisega seotud küsimustes on Mai-Liis Kullama , tel 6269702 , e post [email protected] , või teda asendav isik . Töövõtja volitatud esindajaks l epingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi] , tel [ number ] , e post [aadress] . Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid : Lisa 1 – lepingu objekti kirjeldus ; Lisa 2 - Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise analüüsi lähteülesanne . Muud sätted Lepingu osaks on lisaks käe s oleva te le eritingimustele ja nende lisadele t öövõtulepingu te ü ldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaal ministeeriumi kodulehel aadressil : https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf . Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähen dab mõiste „ leping” l epingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: er itingimused (I), l epingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral l epingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress] LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.9-7.1/2684-1 Lepingu objekti kirjeldus Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus, mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele geneetilise eelsoodumuse info ning anda selle alusel soovitusi. Lepingu e esmärgiks on t eostada esitatud personaalmeditsiini projekti probleemikirjeldusele ja etteantud küsimustele õiguslik ja eetiline analüüs, mis toob välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid ja kaardistada eetilised probleemid. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud ning eetilised kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Analüüs viiakse läbi etappide kaupa: I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019; I etapi töökoosolekud toimuvad iganädalaselt kolmapäeviti november-detsember 2019 ja I etapi lõpptähtajaks on dets lõpp 2019; II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020. Käesoleva lepingu lisas 2 on esitatud analüüsi küsimused, mille eesmärk on anda esialgne suund. Küsimused kuuluvad projekti töörühmas jooksvalt arutamisele, täpsustamaks vastavalt juba toimunud analüüsi etapile suundumust ja vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimiseks. Lisaks küsimustele palume leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid. Tehniline arhitektuuriline lahendus kinnitatakse enne II etapi algust. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb. II etapis toimuva analüüsi käigus tuleb välja selgitada andmete kogumise alus ning erinevate aluste kasutamise probleemkohad. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Memo Kellele: FORMTEXT Marika Priske Koopia: FORMTEXT Kalle Killar, Kristina Brandt-Kure, Sirli Jurjev, Anneli Laansoo , Kristiina Hunt Kellelt: FORMTEXT Mai-Liis Kullama Kuupäev: FORMTEXT 30 . 10 .201 9 Teema: FORMTEXT Väikeost p ersonaalmeditsiini projekti õiguslik u ja eetili s e analüüs i teostamiseks FORMCHECKBOX otsustamiseks FORMCHECKBOX teadmiseks Sisu/faktid Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus, mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele geneetilise eelsoodumuse info ni ng anda selle alusel soovitusi. E esmärgiks on tellida esitatud personaalmeditsiini projekti probleemikirjeldusele ja etteantud kü simustele õiguslik ja eetiline analüüs, mis toob välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid ja kaardistada eetilised probleemid . Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud ning eetilised kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Töö tellitakse kahes etapis: I etapp: g eeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019; II etapp: a ndmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020. Analüüsi teostamise lõpptähtajaks on 30. aprill 2020. Hinnapakkumisi on plaanis küsida neljalt advokaadibüroolt ( Nove , Cobalt , Njord ja Ellex Raidla ), kes eelneva turu-uuringu raames huvitusid hankes osalemisest. Turu-uuring saadeti büroodele, kellel on olemas vastav meditsiiniõiguse- ja andmekaitsealane kogemus ning kellel on rahvusvaheline büroo või kontaktid töö teostamisek s teiste riikide näitete osas . Hanke võitnud pakkuja peab kaasama enda meeskonda vähemalt kaks meditsiinieetikut. Hinnang/arvamus Personaalmeditsiini projekti õiguslik ja eetiline analüüs on vajalik tellida väljast, kuna Sotsiaalministeeriumis ei ole hetkel ajalist ressursi endal õigusliku analüüsi teostada ning majasisene eetikute pädevus puudub. Personaalmeditsiini p rojekti meeskonda kuulu vad erinevad osapooled (TAI, TEHIK, TÜ, Geenivaramu, EHK, SoM ), seega on mõistlik analüüs tellida sõltumatutelt osapooltelt, kes omavad vajalikku laiapõhjalist kogemust ja teadmisi analüüsi teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik eelarves olevate rahade eest viia läbi väikeost kuni 60 000 euro ulatuses (õiguslik analüüs liigitub eriteenuste alla ), s.o I ja II etapp kokku. Väikeostu dokument on Deltas kooskõlastamisel. Ettepanek/järeldus Kooskõlastada väikeost Deltas. VORM - MEESKONNALIIKMED Meeskonnaliikmete nimekiri: Meeskonnaliikme nimi Meeskonnaliikme roll Meeskonnaliikme tööülesanded Käesolevaga kinnitame, et hankelepingu täitmisel kasutame nimetatud meeskonnaliikmeid. Väikeost „ Personaalmeditsiini projekti õiguslik ja eetiline analüüs “ Kä esoleva dokumendiga kutsub Sotsiaal ministeerium Teid esitama pakkumust väikeostu l. Hanke üldandmed: Hankija nimi: Sotsiaal ministeerium Hankija aadress: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik Hanke eest vastutav isik: Mai-Liis Kullama , telefon 6269702 , e-post: [email protected] Hanke eeldatav maksumus km-ta : 59 999 (I ja II etapp kokku) Teenuse CPV kood: 79100000-5 ja 79140000-7 Hanke objekti tehniline kirjeldus/ olulisemad tingimused Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikeostu dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Hanke objektiks on teha esitatud probleemikirjeldusele ja etteantud küsimustele õiguslik ja eetiline analüüs. Tuleb leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Seejuures soovime II etapis analüüsi lõpptulemusena antud õiguslikku hinnangut meie poolt pakutavale projekti arhitektuurilisele lahendus ele (täpsustatakse enne II etapi algust ) koos õigusliku ja eetilise argumentatsiooniga. Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb. Hanke tehniline kirjeldus on lisas 1. Täitmise koht : Tallinn Tähtaeg ja/või ajakava: L eping täidetakse kahes e tapis: I etapi tööd esitatakse 20 . dets embril 2 019 , II etapi tööd teostatakse veebr uar -aprill 2020 , II etapi tööde esitamise tähtaeg 2 0. aprill 2020 . Le pingu täitmise lõpptähtaeg on 30. aprill 2020 . Vastavalt I etapi tulemustele ja tehnilise lahenduse kinnitamisele otsustab tellija, kas ja millal tellitakse II etapi tööd ning lähtuvalt sellest võivad II etapi tähtajad muutuda . Lepingutingimused: Lepingu täitmisel kohaldatakse Sotsiaalministeeriumi töövõtu lepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/et/lepingute-uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lis a s (lisa 2 ). Pakkujale ja pakkumusele esitatavad nõuded Pakkuja peab töö teostamiseks moodustama meeskonna, kuhu kuulub eelneva kogemusega meditsiiniõiguse ja andmekaitseõiguse (andmekogude loogika) ekspert. Hanke võitnud pakkujal on kohustus kaasata meeskonda ja teha koostööd vähemalt kahe meditsiinieetikuga. Lõplik analüüs valmib osapoolte koostöös ning peab sisaldama eetikute argumentatsiooni ja arvamust nii analüüsi I etapis kui ka II etapis. Pakkuja tagab analüüsi objektiivsuse ja kinnitab , et meeskonnaliikme d on sõltumatu d projekti partneritest (Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikool, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus). Pakkujal peab olema vähemalt ühe hankelepingu esemega sarnase töö teostamise kogemus (sh varasem töökogemus rahvusvaheliste näidete otsimisel) . Hankelepingu sarnaseks tööks on osalemine eelnõu väljatöötamisel ja kogemus andmekogudega seotud juriidiliste ja andmekaitseliste probleemide lahendamisega. Pakkumuse ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel [email protected] . Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele , kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. Pakkumuses esitab pakkuja: Pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele , lisa 1 ); Töö kirjelduse lähtudes lisas 3 toodud projekti ja tehnilisest kirjeldusest ; Meeskonna liikmed (vorm lisas 4) ja m eeskonnaliikmete CV-d (sh töö teostamiseks vajalik kogemus); Töö teostamise ajakava vastavalt etteantud tähtaegadele . Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 p äeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult ja elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 11 .11.2019 kell 10.00 . Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Pakkumuste menetlemine, sh h indami skriteeriumid Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus , mille maksumus ületab eeldatavat maksumust . Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille meeskonnaliikmel on pakkumuse esitamise hetkel selline seos projekti partneritega (Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikool, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus , mis viitab analüüsi koostamisel võimalikule huvide konflikti esinemisele. Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle. Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta. Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks . Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistat ud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim so madalaima kogumaksumusega pakkumus . Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine Hankija esitab kõigile pakkujatele t ea t e hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõ l mimisest . Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Lisad: Pakkumuse vorm Töövõtulepingu eritingimused Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise analüüsi lähteülesanne Meeskonnaliikmete vorm Lisa 1 v äikeostule P akkumuse vorm delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.9-7.1/2684-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Pakkuja registrikood Pakkuja juriidiline aadress Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) Käibemaks: Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja . Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu . Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud . Kinnitame, et tagame analüüsi objektiivsuse ja meeskonnaliikmete sõltumatuse projekti partneritest (Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikool, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus).
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel