dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 1. november 2019
Viit
1.2-3/2677-1
Registreeritud
1. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
22. november 2019

Failid

  • 📎2-219-03088073 31.10.2019 Väljaminev kiri.bdoc2034 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Meie 31.10.2019 nr 2-2/19-0308/8073 Eesti Linnade ja Valdade Liit Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1. Eelnõu alusel ja selle rakendamisega seonduvalt kehtestatavate määruste kavandid Lisa 2. Direktiivi 2018/844 ülevõtmise tabel Margus Tali 6397672 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Eelnõu alusel ja selle rakendamisega seonduvalt kehtestatavate määruste kavandid Määrus: Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemile esitatavad nõuded Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded olemasolevasse hoonesse või hoone osasse hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale paigaldatavale, asendatavale või ümberehitatavale tehnosüsteemile (edaspidi tehnosüsteem). (2) Käesoleva määrusega ei kehtestata nõudeid ehitatavasse või oluliselt rekonstrueeritavasse hoonesse paigaldatavale tehnosüsteemile. § 2. Terminid (1) Elektriline erivõimsus käesoleva määruse tähenduses on ventilatsioonisüsteemi elektrikasutuse efektiivsus õhuvoolu transportimiseks. Elektriline erivõimsus määratakse ventilatsioonisüsteemi summaarse elektrivõimsuse ja suurima õhuvooluhulga suhtarvuna. (2) Kasulik soojus käesoleva määruse tähenduses on kütte- või jahutusnõudluse rahuldamiseks toodetud energia. (3) Küttesüsteem käesoleva määruses tähenduses on tehniliste seadmete ja nende komponentide kombinatsioon, millega soojendatakse temperatuuri tõstmiseks siseruumi õhku. (4) Isereguleeriv seade käesoleva määruse tähenduses on seade, mis hoiab kindlaksmääratud temperatuuri ruumis või hoone osas automaatselt. (5) Soojusallikas käesoleva määruse tähenduses on see osa küttesüsteemist, millega toodetakse kasulikku soojust ühel või mitmel järgneval viisil: 1) kütuse põletamisel; 2) elektriküttekeha läbiva elektrivoolu soojusliku toimega või 3) välisõhust, ventilatsiooni heitõhust, veest või maapinnast saadava soojuse sidumisega. § 3. Nõuded küttesüsteemile ja tarbevee soojendamise süsteemile (1) Soojusallika paigaldamisel kütte- ja tarbevee soojendamise süsteemi või olemasoleva soojusallika asendamisel peab selle soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete 1 sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35) nõuetele vastavalt, olema vähemalt 80 protsenti. (2) Kahe või enama soojusallika paigaldamisel määratakse soojusallikate sesoonne primaarenergiale taandatud kasutegur paigaldatavate soojusallikate energiakasutuse osakaalude kaalutud keskmisena. (3) Lõikes 1 sätestatud sesoonne primaarenergiale taandatud kasuteguri piirväärtus ei kohaldu, kui paigaldatava soojusallika lihttasuvusaeg on pikem kui 20 aastat. Lihttasuvusaja määramisel võetakse arvesse paigaldatava või asendatava seadme ning sellega seotud tehnosüsteemi paigalduskulud ning summaarsed energia-, hooldus- ja käituskulud 20 aasta pikkuse perioodi jooksul. (4) Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav. (5) Küttesüsteemi isereguleerivate seadmetega varustamisel loetakse tehniliselt teostamatuks olukord, kus küttesüsteemi harutorustik on ehitatud radiaatori möödaviikudeta ühetorusüsteemina. § 4. Nõuded ventilatsiooni- ja jahutussüsteemile (1) Ventilatsioonisüsteemi uue sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooniseadme (edaspidi ventilatsiooniseadme) paigaldamisel või olemasoleva ventilatsiooniseadme asendamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema võrdsete õhuhulkade korral vähemalt 70 protsenti. (2) Kui väljatõmbeõhu koostise või hoone ehitusliku lahenduse tõttu on soojustagastusega ventilatsiooniseadme soojustagastus tehniliselt teostatav üksnes vahesoojuskandjaga, peab ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv võrdsete õhuhulkade korral olema vähemalt 50 protsenti. (3) Uue ventilatsiooniseadme paigaldamisel või olemasoleva seadme asendamisel ei tohi ventilatsioonisüsteemi elektriline erivõimsus ületada piirväärtust 2,2 kW/(m³/s). (4) Õhukonditsioneeri või jahutuseks kasutatava õhk-õhk soojuspumba (edaspidi kliimaseadme) paigaldamisel või olemasoleva kliimaseadme asendamisel peab paigaldatava kliimaseadme SEER, ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika tähenduses, olema vähemalt 5,6. § 5. Nõuded valgustussüsteemile Büroo-, haridus- ning teadushoone tööruumis, kus valgustihedus ei ületa 500 luksi, ei tohi valgustussüsteemi uue üldvalgustusseadme paigaldamisel või olemasoleva üldvalgustusseadme asendamisel valgustuse erivõimsus ületada 10 vatti ruutmeetrile. § 6. Nõuded automaatikasüsteemile (1) Automaatikasüsteem peab võimaldama jälgida kõigi hoones asuvate tehnosüsteemide tööd ja juhtida seda vastavalt hoone kasutusaegadele. (2) Automaatikasüsteem peab büroo-, haridus- ning teadushoones võimaldama juhtida üldvalgustust ruumide kasutust ja päevavalgust arvestaval viisil. 2 § 7. Nõuded lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootvale süsteemile (1) Lokaalselt elektrit tootva süsteemi paigaldamisel või asendamisel peab paigaldatava süsteemi elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta. (2) Mikrokoostootmisseadme paigaldamisel või asendamisel peab paigaldatava mikrokoostootmisseadme soojus- ja elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta. § 8. Määruse rakendamine Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2020. aasta 10. märtsi ja hoonesse paigaldatakse olulise energiatarbega tehnosüsteem, kohaldatakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded” nõudeid. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 10. märtsil. Määrus: Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 691 lõike 13 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteemi või paigaldatava hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi (edaspidi tehnosüsteemi) energiatõhususe hindamisele, ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ning edastamise kord. § 2. Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine (1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendatud või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust ehitusprojekti andmete alusel. (2) Olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti, energiatõhususe hinnang antakse ehitisregistri andmete alusel. Kui ülevaatuse käigus ilmneb, et ehitisregistrisse pole kantud käesoleva määruse §-s 4 toodud andmeid või ehitisregistrisse kantud andmed ei vasta tegelikkusele, määratakse §-s 4 toodud andmed dokumentide või visuaalse ülevaatuse alusel. 3 (3) Tehnosüsteemi andmete alusel antakse hinnang tehnosüsteemi energiatõhususele. Energiatõhususe hinnangule lisatakse soovitused tehnosüsteemi energiatõhususe parandamiseks vastavalt määruse lisale, välja arvatud kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus või vajadus. § 3. Hinnangus sisalduvad üldised andmed (1) Ehitisregistrisse kantakse tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andja: 1) ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed; 3) hinnangu andmise kuupäev. § 4. Tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel esitatavad andmed (2) Ehitisregistrisse kantakse küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteemi soojusallika: 1) küttesüsteemi nimivõimsus; 2) küttesüsteemi nimivõimsuse kindlaks määramise viis; 3) tootja ja toote nimetus; 4) kasutatav kütus (elekter-, gaas-, vedel- või tahkekütus) või kui soojusallikaks on soojuspump kantakse ehitisregistrisse soojuspumba liik (maa-, õhk-õhk, õhk-vesi või väljatõmbeõhu); 5) kasutegur protsentides; 6) energiatõhususe hinnang. (3) Ehitisregistrisse kantakse jahutussüsteemi: 1) jahutussüsteemi nimivõimsus; 2) jahutussüsteemi nimivõimsuse kindlaks määramise viis; 3) tootja ja toote nimetus; 4) energiatõhususe hinnang. (4) Ehitisregistrisse kantakse valgustussüsteemi: 1) tootja ja toote nimetus; 2) nimivõimsus kilovattides; 3) energiatõhususe hinnang. (5) Ehitisregistrisse kantakse automaatikasüsteemi: 1) tootja ja toote nimetus; 3) energiatõhususe hinnang. (6) Ehitisregistrisse kantakse lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootva süsteemi: 1) tootja ja toote nimetus; 2) nimivõimsus kilovattides; 3) energiatõhususe hinnang. § 3. Andmete edastamine ehitisregistrisse (1) Isik, kes annab tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu, täidab riikliku ehitisregistri tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu koostamise keskkonnas nõutud infoväljad ning laeb üles käesolevas määruses tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise lähteandmed, arvutustulemused ja soovi korral foto hoonest või tehnosüsteemist. Üleslaetavate andmete vorming peab vastama ehitisregistri tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise keskkonnas esitatud nõuetele ja ei tohi olla krüpteeritud. 4 (2) Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine toimub üksnes läbi ehitisregistri. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 10. märtsil. Määrus: „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Hoone aastane tehnosüsteemi summaarne energiakasutus (edaspidi tehnosüsteemi summaarne energiakasutus) käesoleva määruse tähenduses on hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides.“; 2) paragrahvi 4 lõige asendatakse lõigetega 1 kuni 3 järgmises sõnastuses: „(1) Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 2 sätestatud piirväärtust. (2) Taastuvenergia peab moodustama vähemalt 15 protsenti oluliselt rekonstrueeritava hoone tehnosüsteemi summaarsest energiakasutusest. (3) Energiatõhususe nõuded tuleb täita, ilma et see kahjustaks hoone sisekliima tingimusi või põhjustaks täiendavat tuleohtu.“; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone osa kindlaksmääratud köetaval alal, kui see on tehniliselt teostatav.“; § 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” muutmine Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” normitehnilist märkust täiendatakse: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91).“ 5 § 3. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” normitehnilist märkust täiendatakse: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91).“ § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 10. märtsil. 6 Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta Normi sisuliseks (EL) 2018/844 (EU) 2018/844 Ülevõtmise kohustus rakendamiseks Kommentaar kehtestatud õigusakt Artikkel 1 Article 1 Direktiivi 2010/31/EL muutmine Amendments to Directive 2010/31/EU Direktiivi 2010/31/EL muudetakse järgmiselt. Directive 2010/31/EU is amended as follows: 1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt: (1) Article 2 is amended as follows: a) punkt 3 asendatakse järgmisega: (a) point 3 is replaced by the following: „3) „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, ‘3. “technical building system” means technical Jah Eelnõu § 1 p 4 mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, equipment for space heating, space cooling, (EhS1 § 691 lg 1) jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee ventilation, domestic hot water, built-in lighting, soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, building automation and control, on-site electricity automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning kohapeal generation, or a combination thereof, including elektri tootmiseks, või selliste süsteemide kogum, those systems using energy from renewable sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärit sources, of a building or building unit;’; energiat kasutavad süsteemid;“; b) lisatakse järgmine punkt: (b) the following point is inserted: „3a) „hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem“ ‘3a. “building automation and control system” Jah Eelnõu § 1 p 4 – süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja means a system comprising all products, software (EhS § 691 lg 2) inseneriteenuseid, mis võivad toetada hoone and engineering services that can support energy tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja efficient, economical and safe operation of ohutut toimimist, kasutades automaatset juhtimist technical building systems through automatic ja lihtsustades nimetatud hoone tehnosüsteemide controls and by facilitating the manual manuaalset juhtimist;“; management of those technical building systems;’; 1 EhS - Ehitusseadustik ‒ https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019099 1 c) lisatakse järgmised punktid: (c) the following points are inserted: „15a) „küttesüsteem“ – komponentide ‘15a. “heating system” means a combination of the Jah Eelnõu § 1 p 1 alusel kombinatsioon, mida on tarvis siseruumide õhu components required to provide a form of indoor kehtestatav määrus töötlemiseks, et temperatuuri tõsta; air treatment, by which the temperature is (EhS § 65 lg 3 alusel increased; kehtestatav määrus) 15b) „soojusgeneraator“ – see osa küttesüsteemist, 15b. “heat generator” means the part of a heating Jah Eelnõu § 1 p 1 alusel milles toodetakse kasulikku soojust ühel või system that generates useful heat using one or kehtestatav määrus (EhS § 65 lg 3 alusel mitmel järgmisel viisil: more of the following processes: kehtestatav määrus) a) kütuse põletamine, näiteks katlas; (a) the combustion of fuels in, for example, a b) Joule’i efekt ehk elekterküttekeha läbiva boiler; elektrivoolu soojuslik toime; (b) the Joule effect, taking place in the heating c) soojuse sidumine ümbritsevast õhust, elements of an electric resistance heating system; ventilatsioonisüsteemist väljuvast õhust või veest (c) capturing heat from ambient air, ventilation või maasoojusallikast soojuspumba abil; exhaust air, or a water or ground heat source using a heat pump; 15c) „energiatõhususe leping“ – energiatõhususe 15c. “energy performance contracting” means Jah EnKS2 § 2 p 13 leping, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja energy performance contracting as defined in point nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 (27) of Article 2 of Directive 2012/27/EU of the punktis 27; European Parliament and of the Council; d) lisatakse järgmine punkt: (d) the following point is added: Jah ELTS3 § 3 p 36 „20) „üliväike eraldatud võrk“ – üliväike eraldatud ‘20. “micro isolated system” means micro isolated võrk, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja system as defined in point 27 of Article 2 of nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis Directive 2009/72/EC of the European Parliament 27 ; and of the Council. 2) Lisatakse järgmine artikkel: (2) The following Article is inserted: Jah Eelnõu § 3 p 1‒2 (EnKS § 4 lg 1‒11) „Artikkel 2a ‘Article 2a Pikaajaline renoveerimisstrateegia Long-term renovation strategy 1. Iga liikmesriik koostab pikaajalise 1. Each Member State shall establish a long-term renoveerimisstrateegia nii avaliku kui ka erasektori renovation strategy to support the renovation of elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks the national stock of residential and non-residential kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga buildings, both public and private, into a highly energiatõhus ja vähese CO 2 -heitega hoonefond, energy efficient and decarbonised building stock hõlbustades olemasolevate hoonete kulutasuvat by 2050, facilitating the cost-effective ümberehitamist liginullenergiahooneteks. Iga 2 EnKS – Energiamajanduse korralduse seadus ‒ https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018034 3 ELTS – Elektrituruseadus ‒ https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019046 2 pikaajaline renoveerimisstrateegia esitatakse transformation of existing buildings into nearly kooskõlas kohaldatavate kavandamis- ja zero-energy buildings. Each long-term renovation aruandluskohustustega ja see hõlmab järgmist: strategy shall be submitted in accordance with the a) ülevaade kogu riigi hoonefondist, mis põhineb applicable planning and reporting obligations and asjakohasel juhul statistilisel valimil ning shall encompass: renoveeritud hoonete eeldataval osakaalul aastaks (a) an overview of the national building stock, 2020; based, as appropriate, on statistical sampling and b) hoonetüübi ja kliimatsooni suhtes asjakohaste expected share of renovated buildings in 2020; kulutasuvate lahenduste kindlakstegemine seoses (b) the identification of cost-effective approaches renoveerimisega, võttes vajaduse korral arvesse to renovation relevant to the building type and asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone climatic zone, considering potential relevant olelusringis; trigger points, where applicable, in the life-cycle c) poliitika ja meetmed, millega edendatakse of the building; hoonete kulutasuvat täielikku renoveerimist, (c) policies and actions to stimulate cost-effective sealhulgas järkjärgulist täielikku renoveerimist, deep renovation of buildings, including staged ning toetatakse sihipäraseid kulutasuvaid deep renovation, and to support targeted cost- meetmeid ja renoveerimistöid, näiteks hoonete effective measures and renovation for example by renoveerimispasside vabatahtliku süsteemi introducing an optional scheme for building kasutuselevõtuga; renovation passports; d) ülevaade poliitikast ja meetmetest, mis on (d) an overview of policies and actions to target suunatud riigi hoonefondi halvimate the worst performing segments of the national tõhususnäitajatega segmentidele, huvide building stock, split- incentive dilemmas and lahknemise olukordadele ja turutõrgetele, ning market failures, and an outline of relevant national ülevaade energiaostuvõimetuse leevendamisele actions that contribute to the alleviation of energy kaasa aitavatest asjakohastest riiklikest poverty; meetmetest; (e) policies and actions to target all public e) poliitika ja meetmed, mis on suunatud kõigile buildings; üldkasutatavatele hoonetele; (f) an overview of national initiatives to promote f) ülevaade riiklikest algatustest, mille eesmärk on smart technologies and well-connected buildings edendada arukaid tehnoloogiaid ning omavahel and communities, as well as skills and education in hästi ühendatud hooneid ja kogukondi, samuti the construction and energy efficiency sectors; and oskusi ja haridust ehitussektoris ja energiatõhususe (g) an evidence-based estimate of expected energy sektoris ning savings and wider benefits, such as those related to g) eeldatava energiasäästu ja laiema kasu, näiteks health, safety and air quality. tervise, ohutuse ja õhukvaliteediga seotud kasu tõenduspõhine hinnang. 2. Iga liikmesriik koostab oma pikaajalise 2. In its long-term renovation strategy, each Jah Eelnõu § 3 p 3 renoveerimisstrateegia raames meetmete ja riigi Member State shall set out a roadmap with (EnKS § 4 lg 3‒4) 3 tasandil kindlaksmääratud mõõdetavate measures and domestically established measurable edusammude näitajatega tegevuskava, pidades progress indicators, with a view to the long-term silmas pikaajalist, aastaks 2050 seatud eesmärki 2050 goal of reducing greenhouse gas emissions in vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid the Union by 80-95 % compared to 1990, in order 80–95 % võrreldes 1990. aastaga, tagada väga to ensure a highly energy efficient and energiatõhus ja vähese CO 2 -heitega riiklik decarbonised national building stock and in order hoonefond ning hõlbustada olemasolevate hoonete to facilitate the cost-effective transformation of kulutasuvat ümberehitamist existing buildings into nearly zero-energy liginullenergiahooneteks. Tegevuskava hõlmab buildings. The roadmap shall include indicative soovituslikke vahe-eesmärke aastateks 2030, 2040 milestones for 2030, 2040 and 2050, and specify ja 2050 ning täpsustab, kuidas need aitavad how they contribute to achieving the Union’s saavutada liidu energiatõhususe eesmärke energy efficiency targets in accordance with vastavalt direktiivile 2012/27/EL. Directive 2012/27/EU. 3. Selleks et toetada investeeringute tegemist 3. To support the mobilisation of investments into Jah Eelnõu § 3 p 3 renoveerimisse, mida on vaja lõikes 1 osutatud the renovation needed to achieve the goals referred (EnKS § 4 lg 5) eesmärkide saavutamiseks, hõlbustavad to in paragraph 1, Member States shall facilitate liikmesriigid juurdepääsu asjakohastele access to appropriate mechanisms for: mehhanismidele, mis on mõeldud (a) the aggregation of projects, including by a) projektide koondamiseks, sh investment platforms or groups, and by consortia investeerimisrühmade või -platvormide ning of small and medium-sized enterprises, to enable väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investor access as well as packaged solutions for konsortsiumide abil, et võimaldada investorite potential clients; juurdepääsu ning samuti pakettlahenduste (b) the reduction of the perceived risk of energy pakkumist potentsiaalsetele klientidele; efficiency operations for investors and the private b) energiatõhususega seotud tegevuse arvatavate sector; riskide vähendamiseks investorite ja erasektori (c) the use of public funding to leverage additional jaoks; private-sector investment or address specific c) avaliku sektori raha kasutamiseks erasektori market failures; investeeringute suurendamise või konkreetsete (d) guiding investments into an energy efficient turutõrgete kõrvaldamise nimel; public building stock, in line with Eurostat d) investeeringute suunamiseks energiatõhusate guidance; and üldkasutatavate hoonete fondi kooskõlas Eurostati (e) accessible and transparent advisory tools, such juhistega ning as one-stop-shops for consumers and energy e) kättesaadavate ja läbipaistvate advisory services, on relevant energy efficiency nõustamisvahendite loomiseks, näiteks tarbijatele renovations and financing instruments. mõeldud kontaktpunktid ja energiaalase nõustamise teenused, mille abil saab teavet energiatõhususe nimel tehtavate renoveerimiste ja rahastamisvahendite kohta. 4 4. Komisjon kogub ja levitab vähemalt avaliku 4. The Commission shall collect and disseminate, Ei Kohustus kohaldub Euroopa sektori asutustele parimaid tavasid energiatõhususe at least to public authorities, best practices on Komisjonile nimel renoveerimise edukate avaliku ja erasektori successful public and private financing schemes rahastamiskavade kohta ning teavet for energy efficiency renovation as well as väikesemahuliste energiatõhususe nimel tehtavate information on schemes for the aggregation of renoveerimisprojektide koondamise kavade kohta. small-scale energy efficiency renovation projects. Komisjon teeb kindlaks tarbija seisukohast The Commission shall identify and disseminate parimad tavad renoveerimist soodustavate best practices on financial incentives to renovate finantsstiimulite kohta, võttes arvesse from a consumer perspective taking into account kulutõhususe erinevusi liikmesriikide vahel, ning cost-efficiency differences between Member levitab neid tavasid. States. 5. Oma pikaajalise renoveerimisstrateegia 5. To support the development of its long-term Jah Eelnõu § 3 p 3‒4 väljatöötamise toetamiseks korraldab iga renovation strategy, each Member State shall carry (EnKS § 4 lg 7 p 2, § liikmesriik enne pikaajalise renoveerimisstrateegia 41) out a public consultation on its long-term komisjonile esitamist selleteemalise avaliku renovation strategy prior to submitting it to the konsultatsiooni. Iga liikmesriik avaldab oma Commission. Each Member State shall annex a avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte oma summary of the results of its public consultation to pikaajalise renoveerimisstrateegia lisana. its long-term renovation strategy. Iga liikmesriik määrab kindlaks pikaajalise Each Member State shall establish the modalities renoveerimisstrateegia rakendamise jooksul for consultation in an inclusive way during the kaasaval viisil konsulteerimise korra. implementation of its long-term renovation strategy. 6. Iga liikmesriik lisab pikaajalise 6. Each Member State shall annex the details of Jah Eelnõu § 3 p 3 renoveerimisstrateegia lisana oma pikaajalise the implementation of its most recent long-term (EnKS § 4 lg 7 p 1) renoveerimisstrateegia rakendamise üksikasjad, renovation strategy to its long-term renovation sealhulgas kavandatud poliitika ja meetmete kohta. strategy, including on the planned policies and actions. 7. Iga liikmesriik võib kasutada oma pikaajalisi 7. Each Member State may use its long-term Jah, osaliselt Eelnõu § 3 p 3 Tegu on direktiivi sättega, mille renoveerimisstrateegiaid selleks, et tegeleda renovation strategy to address fire safety and risks (EnKS § 4 lg 6) ülevõtmine on vabatahtlik. Üle tuleohutuse ning tugeva seismilisuse seotud related to intense seismic activity affecting energy võetakse tuleohutust puudutav riskidega, mis mõjutavad energiatõhusat efficiency renovations and the lifetime of osa. Üle ei võeta seismilist renoveerimist ja hoonete eluiga.“ buildings.’. aktiivsust puudutav osa, sest seismine aktiivsus ei mõjuta Eesti hoonefondi kestvust märkisväärsel määral. 3) Artikkel 6 asendatakse järgmisega: (3) Article 6 is replaced by the following: Tegu on hoonete Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai „Artikkel 6 ‘Article 6 2010 direktiivi, 2010/31/EL Uued hooned New buildings hoonete energiatõhususe kohta Jah EhS § 65 lg 1 sõnastuse lihtsustusega. Direktiivi 5 1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et 1. Member States shall take the necessary artikli 6 lõike 1 uuele sõnastusele tagada uute hoonete vastavus artikli 4 kohaselt measures to ensure that new buildings meet the vastab kehtiva EhS § 65 lg 1. sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. minimum energy performance requirements laid down in accordance with Article 4. 2. Liikmesriigid tagavad, et enne uute hoonete 2. Member States shall ensure that, before Jah EhS § 13 lg 3 alusel ehitamise algust võetakse olemasolu korral arvesse construction of new buildings starts, the technical, kehtestatud majandus- alternatiivsete suure tõhususega süsteemide environmental and economic feasibility of high- ja taristuministri tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku efficiency alternative systems, if available, is taken 17.07.2015 määrus nr teostatavust.“ into account.’. 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 23 lg 3 4) Artikli 7 viies lõik asendatakse järgmisega: (4) In Article 7, the fifth paragraph is replaced by Jah EhS § 65 lg 3 alusel the following: kehtestatav määrus „Liikmesriigid soodustavad oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete, ‘Member States shall encourage, in relation to suure tõhususega süsteemide kasutamist, kui see buildings undergoing major renovation, high- on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult efficiency alternative systems, in so far as this is teostatav, ning võtma arvesse siseruumide technically, functionally and economically tervislikke kliimatingimusi ning tuleohutust ja feasible, and shall address the issues of healthy tugeva seismilisusega seotud riske.“ indoor climate conditions, fire safety and risks related to intense seismic activity.’. 5) Artikkel 8 asendatakse järgmisega: (5) Article 8 is replaced by the following: „Artikkel 8 ‘Article 8 Hoone tehnosüsteemid, elektritransport ja Technical building systems, electromobility and nutivalmiduse näitaja smart readiness indicator 1. Hoone tehnosüsteemide energiatarbimise 1. Member States shall, for the purpose of Jah Eelnõu § 1 p 1 (EhS § 65 lg 3) alusel optimeerimiseks määravad liikmesriigid kindlaks optimising the energy use of technical building kehtestatav määrus olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavate systems, set system requirements in respect of the tehnosüsteemide üldise energiatõhususe, overall energy performance, the proper nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste installation, and the appropriate dimensioning, mõõtmete, korrigeerimise ja kontrolli adjustment and control of the technical building süsteeminõuded. Liikmesriigid võivad kõnealuseid systems which are installed in existing buildings. süsteeminõudeid kohaldada ka uutele hoonetele. Member States may also apply these system Süsteeminõuded määratakse kindlaks hoonete ja requirements to new buildings. hoone osade uute tehnosüsteemide jaoks, samuti System requirements shall be set for new, tehnosüsteemide asendamise ja ajakohastamise replacement and upgrading of technical building jaoks ning neid kohaldatakse tehnilise, systems and shall be applied in so far as they are funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires. technically, economically and functionally feasible. 6 Liikmesriigid näevad ette, et kui see on tehniliselt Member States shall require new buildings, where ja majanduslikult teostatav, oleksid uued hooned technically and economically feasible, to be varustatud isereguleerivate seadmetega, mis equipped with self- regulating devices for the reguleerivad temperatuuri taset igas ruumis eraldi separate regulation of the temperature in each või, kui see on vajalik, hoone osa room or, where justified, in a designated heated kindlaksmääratud köetaval alal. Olemasolevates zone of the building unit. In existing buildings, the hoonetes nõutakse niisuguste isereguleerivate installation of such self-regulating devices shall be seadmete paigaldamist soojusgeneraatorite required when heat generators are replaced, where asendamisel, kui see on tehniliselt ja technically and economically feasible. majanduslikult teostatav. 2. Rohkem kui kümne parkimiskohaga uute 2. With regard to new non-residential buildings Jah Eelnõu § 1 p 2 mitteeluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate and non-residential buildings undergoing major (EhS § 651 lg 3‒5) mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et renovation, with more than ten parking spaces, paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt Member States shall ensure the installation of at Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi least one recharging point within the meaning of 2014/94/EL (*) tähenduses ja juhtmetaristu, st Directive 2014/94/EU of the European Parliament torud elektrijuhtmete jaoks, vähemalt iga viie and of the Council (*) and ducting infrastructure, parklakoha kohta, et võimaldada hiljem paigaldada namely conduits for electric cables, for at least one elektrisõidukite jaoks laadimispunktid, kui in every five parking spaces to enable the a) parkla asub hoone sees ning, olulise installation at a later stage of recharging points for rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine electric vehicles where: hõlmab ka parklat või hoone elektritaristut või (a) the car park is located inside the building, and, b) parkla asub hoone kõrval ning, olulise for major renovations, renovation measures rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine include the car park or the electrical infrastructure hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut. of the building; or Komisjon annab 1. jaanuariks 2023 Euroopa (b) the car park is physically adjacent to the Parlamendile ja nõukogule aru, mil määral building, and, for major renovations, renovation võimaldab liidu ehituspoliitika elektritranspordi measures include the car park or the electrical edendamisele kaasa aidata, ja teeb asjakohasel infrastructure of the car park. juhul ettepaneku sellega seoses meetmete The Commission shall report to the European võtmiseks. Parliament and the Council by 1 January 2023 on the potential contribution of a Union building policy to the promotion of electromobility and shall, if appropriate, propose measures in that regard. 3. Liikmesriigid kehtestavad 1. jaanuariks 2025 3. Member States shall lay down requirements for Jah Eelnõu § 1 p 2 nõuded minimaalse arvu laadimispunktide the installation of a minimum number of (EhS § 651 lg 6) paigaldamise kohta kõikidesse mitteeluhoonetesse, recharging points for all non-residential buildings millel on rohkem kui 20 parkimiskohta. 7 with more than twenty parking spaces, by 1 January 2025. 4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada 4. Member States may decide not to lay down or Jah Eelnõu § 2 või kohaldada lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid apply the requirements referred to in paragraphs 2 (EhSRS § 302 lg 1 p hoonete suhtes, mille omanik ja kasutaja on and 3 to buildings owned and occupied by small 4) komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotises and medium-sized enterprises as defined in Title I esitatud määratluse kohane väike või keskmise of the Annex to Commission Recommendation suurusega ettevõtja. 2003/361/EC. 5. Rohkem kui kümne parkimiskohaga uute 5. With regard to new residential buildings and Jah Eelnõu § 1 p 2 eluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate residential buildings undergoing major renovation, (EhS § 651 lg 3‒5) eluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et with more than ten parking spaces, Member States paigaldatakse juhtmetaristu, st torud shall ensure the installation of ducting elektrijuhtmete jaoks, iga parklakoha kohta, et infrastructure, namely conduits for electric cables, võimaldada hiljem paigaldada elektrisõidukite for every parking space to enable the installation, jaoks laadimispunktid, kui at a later stage, of recharging points for electric a) parkla asub hoone sees ning, olulise vehicles, where: rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine (a) the car park is located inside the building, and, hõlmab ka parklat või hoone elektritaristut või for major renovations, renovation measures b) parkla asub hoone kõrval ning, olulise include the car park or the electric infrastructure of rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine the building; or hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut. (b) the car park is physically adjacent to the building, and, for major renovations, renovation measures include the car park or the electrical infrastructure of the car park. 6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada 6. Member States may decide not to apply Jah Eelnõu § 2 lõikeid 2, 3 ja 5 teatavat liiki hoonete suhtes, kui paragraphs 2, 3 and 5 to specific categories of (EhSRS § 302 lg 1 p 1‒3, 5‒6) a) lõigete 2 ja 5 puhul on ehitusloa taotlused või buildings where: sellega samaväärsed taotlused esitatud hiljemalt (a) with regard to paragraphs 2 and 5, building 10. märtsil 2021; permit applications or equivalent applications have b) nõutav juhtmetaristu sõltuks üliväikesest been submitted by 10 March 2021; eraldatud võrgust või hoone asub äärepoolseimas (b) the ducting infrastructure required would rely piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 349 on micro isolated systems or the buildings are tähenduses, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku situated in the outermost regions within the energiasüsteemi toimimist takistavaid probleeme meaning of Article 349 TFEU, if this would lead ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust; to substantial problems for the operation of the c) laadimispunktide ja juhtmetaristu maksumus local energy system and would endanger the ületab 7 % hoone olulise rekonstrueerimise stability of the local grid; üldmaksumusest; 8 d) üldkasutatava hoone puhul kehtivad juba (c) the cost of the recharging and ducting võrreldavad nõuded kooskõlas direktiivi installations exceeds 7 % of the total cost of the 2014/94/EL ülevõtmise meetmetega. major renovation of the building; (d) a public building is already covered by comparable requirements according to the transposition of Directive 2014/94/EU. 7. Liikmesriigid näevad ette meetmed, et 7. Member States shall provide for measures in Jah Eelnõu § 1 p 8‒9 lihtsustada laadimispunktide kasutuselevõttu uutes order to simplify the deployment of recharging (EhS lisad 1‒2) ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes ning points in new and existing residential and non- kaotada võimalikud õiguslikud takistused, muu residential buildings and address possible hulgas seoses loa- ja heakskiitmismenetlustega, regulatory barriers, including permitting and ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja approval procedures, without prejudice to the üürilepinguid käsitlevat õigust. property and tenancy law of the Member States. 8. Liikmesriigid kaaluvad vajadust hooneid, 8. Member States shall consider the need for Ei Tegemist on direktiivi operatiivse pehmet ja rohelist liikuvust ning linnaplaneerimist coherent policies for buildings, soft and green sättega, mis ei vaja siseriikliku käsitleva sidusa poliitika järele. mobility and urban planning. õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud liikmesriigile ning on sellisena otsekohalduv. 9. Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi 9. Member States shall ensure that, when a Jah Eelnõu § 1 p 4 paigaldamisel, asendamisel või uuendamisel technical building system is installed, replaced or (EhS § 691 lg 6 ja lg hinnatakse muudetud osa üldist energiatõhusust ja upgraded, the overall energy performance of the 13 alusel kehtestatav asjakohasel juhul muudetud süsteemi kui terviku altered part, and where relevant, of the complete määrus) üldist energiatõhusust. Tulemused altered system, is assessed. The results shall be dokumenteeritakse ja edastatakse hoone documented and passed on to the building owner, omanikule, et need oleksid käesoleva artikli lõike so that they remain available and can be used for 1 kohaselt sätestatud miinimumnõuetele vastavuse the verification of compliance with the minimum tõendamiseks ja energiamärgise andmiseks requirements laid down pursuant to paragraph 1 of kättesaadavad ja neid saaks selleks kasutada. Ilma this Article and the issue of energy performance et see piiraks artikli 12 kohaldamist, otsustavad certificates. Without prejudice to Article 12, liikmesriigid, kas nõuda uue energiatõhususe Member States shall decide whether to require the sertifikaadi väljaandmist. issuing of a new energy performance certificate. 10. Komisjon võtab 31. detsembriks 2019 10. The Commission shall, by 31 December 2019, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud adopt a delegated act in accordance with Article sättega, mis ei vaja siseriikliku õigusse ülevõtmist. Säte on õigusakti, millega täiendatakse käesolevat 23, supplementing this Directive by establishing suunatud Euroopa Komisjonile direktiivi, kehtestades hoonete nutivalmiduse an optional common Union scheme for rating the ning on sellisena otsekohalduv. hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava. smart readiness of buildings. The rating shall be Hindamisel võetakse aluseks hoone või selle osa based on an assessment of the capabilities of a võime kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja building or building unit to adapt its operation to ja võrgu vajadustele ning parandada oma the needs of the occupant and the grid and to energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid. 9 Kooskõlas Ia lisaga on hoonete nutivalmiduse improve its energy efficiency and overall hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava eesmärk performance. järgmine: In accordance with Annex Ia, the optional a) määratleda nutivalmiduse näitaja ning common Union scheme for rating the smart b) kehtestada metoodika selle arvutamiseks. readiness of buildings shall: (a) establish the definition of the smart readiness indicator; and (b) establish a methodology by which it is to be calculated. 11. Olles eelnevalt konsulteerinud asjaomaste 11. The Commission shall, by 31 December 2019, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sidusrühmadega, võtab komisjon 31. detsembriks and after having consulted the relevant sättega, mis ei vaja siseriikliku õigusse ülevõtmist. Säte on 2019 vastu rakendusakti, milles täpsustatakse stakeholders, adopt an implementing act detailing suunatud Euroopa Komisjonile käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kava tõhusa the technical modalities for the effective ning on sellisena otsekohalduv. rakendamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas implementation of the scheme referred to in mittesiduva riigisisese katseetapi ajakava, ning paragraph 10 of this Article, including a timeline selgitatakse, et kava on täienduseks artiklis 11 for a non-committal test-phase at national level, osutatud energiamärgistele. and clarifying the complementary relation of the Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas scheme to the energy performance certificates artikli 26 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“ referred to in Article 11. That implementing act shall be adopted in accordance with the examination procedure referred to in Article 26(3).’. 6) Artikli 10 lõige 6 asendatakse järgmisega: (6) In Article 10, paragraph 6 is replaced by the Jah Eelnõu § 1 p 2 following: (EhS § 652) „6. Liikmesriigid seovad renoveerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette ‘6. Member States shall link their financial nähtud finantsmeetmed kavandatud või saavutatud measures for energy efficiency improvements in energiasäästuga, nagu on kindlaks määratud ühes the renovation of buildings to the targeted or või mitmes järgmistest kriteeriumidest: achieved energy savings, as determined by one or a) renoveerimiseks kasutatud seadmete või more of the following criteria: materjali energiatõhusus. Sellisel juhul peavad (a) the energy performance of the equipment or renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal material used for the renovation; in which case, the olema paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on equipment or material used for the renovation is to asjakohane sertifitseerimis- või be installed by an installer with the relevant level kvalifikatsioonitase; of certification or qualification; b) hoonete energiasäästu arvutamisel kasutatavad (b) standard values for calculation of energy standardväärtused; savings in buildings; 10 c) sellise renoveerimisega saavutatud parendused, (c) the improvement achieved due to such võrreldes omavahel enne ja pärast renoveerimist renovation by comparing energy performance antud energiamärgiseid; certificates issued before and after renovation; d) energiaauditi tulemused; (d) the results of an energy audit; e) mõne muu asjakohase läbipaistva ja (e) the results of another relevant, transparent and proportsionaalse meetodi tulemused, mis näitavad proportionate method that shows the improvement energiatõhususe suurenemist. in energy performance. 6a. Energiamärgiste andmebaasid võimaldavad 6a. Databases for energy performance certificates Jah EhS § 66 lg 5 ja lg 6 koguda andmeid asjaomaste hoonete arvutusliku shall allow data to be gathered on the measured or alusel kehtestatud või mõõdetud energiatarbimise kohta, hõlmates calculated energy consumption of the buildings majandus- ja vähemalt neid üldkasutatavaid hooneid, millele covered, including at least public buildings for taristuministri artikli 12 kohaselt on antud artiklis 13 osutatud which an energy performance certificate, as 30.04. 2015 määrus nr energiamärgis. referred to in Article 13, has been issued in 36 „Nõuded accordance with Article 12. energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ § 6 lg 2 ja § 10 lg 1 p 4‒8 6b. Vähemalt anonüümitud koondandmed, mis 6b. At least aggregated anonymised data compliant Jah EhS § 60 lg 3, § 65 lg Ehitisregistri andmed on kõigile vastavad liidu ja riiklikele andmekaitsenõuetele, with Union and national data protection 5 avalikult kättesaadavad. tehakse nõudmisel kättesaadavaks statistilise requirements shall be made available on request analüüsi ja teadusuuringute eesmärgil, ning hoone for statistical and research purposes and to the omanikule.“ building owner.’. 7) Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmisega: (7) Articles 14 and 15 are replaced by the „Artikkel 14 following: Küttesüsteemide ülevaatus ‘Article 14 1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et Inspection of heating systems kehtestada hoones ruumide kütmiseks või 1. Member States shall lay down the necessary Jah Eelnõu § 1 p 4 (EhS § 691 lg 7, 9) kombineeritud kütmiseks ja ventileerimiseks ette measures to establish regular inspections of the nähtud üle 70 kW efektiivse nimivõimsusega accessible parts of heating systems or of systems küttesüsteemide, nagu soojusgeneraatori, for combined space heating and ventilation, with kontrollisüsteemi ja tsirkulatsioonipumba (- an effective rated output of over 70 kW, such as pumpade) juurdepääsetavate osade korrapärane the heat generator, control system and circulation ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone pump(s) used for heating buildings. The inspection küttevajadusest lähtuvat soojusgeneraatori shall include an assessment of the efficiency and tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab sizing of the heat generator compared with the vajaduse korral arvesse küttesüsteemi või heating requirements of the building and, where kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi relevant, consider the capabilities of the heating võimekust oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes system or of the system for combined space kasutustingimustes optimeerida. 11 Kui küttesüsteemi või kombineeritud kütte- ja heating and ventilation to optimise its performance ventilatsioonisüsteemi ei ole muudetud või hoone under typical or average operating conditions. küttevajadus ei ole pärast käesoleva lõike kohast Where no changes have been made to the heating ülevaatust muutunud, võivad liikmesriigid system or to the system for combined space otsustada, et soojusgeneraatori võimsuse hindamist heating and ventilation or to the heating ei pea kordama. requirements of the building following an inspection carried out pursuant to this paragraph, Member States may choose not to require the assessment of the heat generator sizing to be repeated. 2. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 2. Technical building systems that are explicitly Jah Eelnõu § 1 p 4 vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on covered by an agreed energy performance criterion (EhS § 691 lg 12 p 1) sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud or a contractual arrangement specifying an agreed energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste level of energy efficiency improvement, such as tingimustega, milles on täpsustatud energy performance contracting, or that are energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, operated by a utility or network operator and näiteks energiatõhususe lepingutega, või hoone therefore subject to performance monitoring tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või measures on the system side, shall be exempt from võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse the requirements laid down in paragraph 1, seetõttu energiatõhususe jälgimise meetmeid provided that the overall impact of such an süsteemi poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju approach is equivalent to that resulting from on samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest paragraph 1. tuleneva mõjuga. 3. Alternatiivina lõikele 1 ja tingimusel, et üldine 3. As an alternative to paragraph 1 and provided Ei Tegu on sättega, mille mõju on samaväärne lõike 1 kohase mõjuga, that the overall impact is equivalent to that rakendatakse juhul kui valitakse lõikes 2 sätestatud küttesüsteemi võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid resulting from paragraph 1, Member States may ülevaatuse meetme tagamaks, et kasutajatele antakse nõu opt to take measures to ensure the provision of alternatiivmeede soojusgeneraatorite asendamise, küttesüsteemide advice to users concerning the replacement of heat või kombineeritud kütte- ja generators, other modifications to the heating ventilatsioonisüsteemide muude muudatuste ja system or to the system for combined space alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata heating and ventilation and alternative solutions to kõnealuste süsteemide tõhusust ja sobivat suurust. assess the efficiency and appropriate size of those Enne kui iga liikmesriik kohaldab käesoleva lõike systems. esimeses lõigus sätestatud alternatiivseid Before applying the alternative measures referred meetmeid, esitab ta komisjonile aruande, milles to in the first subparagraph of this paragraph, each tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1 Member State shall, by means of submitting a osutatud meetmete samaväärsust. report to the Commission, document the Aruanne esitatakse kooskõlas kohaldatavate equivalence of the impact of those measures to the kavandamis- ja aruandluskohustustega. impact of the measures referred to in paragraph 1. 12 Such a report shall be submitted in accordance with the applicable planning and reporting obligations. 4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et 4. Member States shall lay down requirements to Jah Eelnõu § 1 p 4 mitte-eluhooned, mille küttesüsteemi või ensure that, where technically and economically (EhS § 691 lg 10‒11 ja lg 14 alusel kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi feasible, non- residential buildings with an kehtestatav määrus) efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW, oleksid effective rated output for heating systems or aastaks 2025 varustatud automatiseerimis- ja systems for combined space heating and juhtimissüsteemiga, kui see on tehniliselt ja ventilation of over 290 kW are equipped with majanduslikult teostatav. building automation and control systems by 2025. Hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem The building automation and control systems shall suudab be capable of: a) energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida ja (a) continuously monitoring, logging, analysing analüüsida ning võimaldab seda kohandada; and allowing for adjusting energy use; b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, (b) benchmarking the building’s energy efficiency, tuvastada hoone tehnosüsteemide tõhususe detecting losses in efficiency of technical building vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat systems, and informing the person responsible for isikut või hoone tehnosüsteemide haldajat the facilities or technical building management energiatõhususe suurendamise võimalustest ning about opportunities for energy efficiency c) võimaldada andmevahetust süsteemiga improvement; and ühendatud hoone tehnosüsteemide ja muude (c) allowing communication with connected hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust technical building systems and other appliances omandiõigusega kaitstud eri liiki tehnilisi inside the building, and being interoperable with lahendusi ja eri seadmeid hõlmavate ning eri technical building systems across different types of tootjatelt pärit hoone tehnosüsteemidega. proprietary technologies, devices and manufacturers. 5. Liikmesriigid võivad kehtestada nõuded 5. Member States may lay down requirements to Ei Tegu on sättega, mille ülevõtmine tagamaks, et eluhooned on varustatud ensure that residential buildings are equipped with: on vabatahtlik. a) pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis (a) the functionality of continuous electronic mõõdab süsteemide tõhusust ja teavitab hoone monitoring that measures systems’ efficiency and omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt informs building owners or managers when it has vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, fallen significantly and when system servicing is ning necessary; and b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia (b) effective control functionalities to ensure optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja optimum generation, distribution, storage and use kasutamise. of energy. 13 6. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 6. Buildings that comply with paragraph 4 or 5 Jah Eelnõu § 1 p 4 vabastatud hooned, mis on vastavuses lõikega 4 shall be exempt from the requirements laid down (EhS § 691 lg 12 p 2) või 5. in paragraph 1. Artikkel 15 Article 15 Kliimaseadmete ülevaatus Inspection of air-conditioning systems 1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et 1. Member States shall lay down the necessary Jah Eelnõu § 1 p 4 kehtestada üle 70 kW efektiivse nimivõimsusega measures to establish regular inspections of the (EhS § 691 lg 7, 9) kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja accessible parts of air-conditioning systems or of ventilatsioonisüsteemide juurdepääsetavate osade systems for combined air-conditioning and korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab ventilation, with an effective rated output of over hoone jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme 70 kW. The inspection shall include an assessment tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab of the efficiency and sizing of the air-conditioning vajaduse korral arvesse kliimaseadme või system compared with the cooling requirements of kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemi the building and, where relevant, consider the võimekust oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes capabilities of the air- conditioning system or of kasutustingimustes optimeerida. the system for combined air-conditioning and Kui kliimaseadet või kombineeritud kliima- ja ventilation to optimise its performance under ventilatsioonisüsteemi ei ole muudetud ja hoone typical or average operating conditions. jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva lõike kohast Where no changes have been made to the air- ülevaatust muutunud, võivad liikmesriigid conditioning system or to the system for combined otsustada, et kliimaseadme võimsuse hindamist ei air-conditioning and ventilation or to the cooling pea kordama. requirements of the building following an Liikmesriigid, kes säilitavad artikli 1 lõike 3 inspection carried out pursuant to this paragraph, kohaselt karmimad nõuded, vabastatakse Member States may choose not to require the kohustusest komisjoni nendest teavitada. assessment of the sizing of the air-conditioning system to be repeated. Member States that maintain more stringent requirements pursuant to Article 1(3) shall be exempt from the obligation to notify them to the Commission. 2. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 2. Technical building systems that are explicitly Jah Eelnõu § 1 p 4 vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on covered by an agreed energy performance criterion (EhS § 691 lg 12 p 1) sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud or a contractual arrangement specifying an agreed energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste level of energy efficiency improvement, such as tingimustega, milles on täpsustatud energy performance contracting, or that are energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, operated by a utility or network operator and näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone therefore subject to performance monitoring tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või measures on the system side, shall be exempt from võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse the requirements laid down in paragraph 1, 14 seetõttu tõhususe jälgimise meetmeid süsteemi provided that the overall impact of such an poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju on approach is equivalent to that resulting from samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest paragraph 1. tuleneva mõjuga. 3. Alternatiivina lõikele 1 ja tingimusel, et üldine 3. As an alternative to paragraph 1 and provided Ei Tegu on sättega, mille mõju on samaväärne lõike 1 kohase mõjuga, that the overall impact is equivalent to that rakendatakse juhul kui valitakse lõikes 2 sätestatud küttesüsteemi võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid resulting from paragraph 1, Member States may ülevaatuse meetme tagamaks, et kasutajatele antakse nõu opt to take measures to ensure the provision of alternatiivmeede kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja advice to users concerning the replacement of air- ventilatsioonisüsteemide asendamise, conditioning systems or systems for combined air- kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja conditioning and ventilation, other modifications ventilatsioonisüsteemide muude muudatuste ja to the air-conditioning system or system for alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata combined air-conditioning and ventilation and kõnealuste süsteemide tõhusust ja sobivat suurust. alternative solutions to assess the efficiency and Enne käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud appropriate size of those systems. alternatiivsete meetmete kohaldamist esitab iga Before applying the alternative measures referred liikmesriik komisjonile aruande, milles to in the first subparagraph of this paragraph, each tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1 Member State shall, by means of submitting a osutatud meetmete samaväärsust. report to the Commission, document the Aruanne esitatakse kooskõlas kohaldatavate equivalence of the impact of those measures to the kavandamis- ja aruandluskohustustega. impact of the measures referred to in paragraph 1. Such a report shall be submitted in accordance with the applicable planning and reporting obligations. 4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et 4. Member States shall lay down requirements to Jah Eelnõu § 1 p 4 mitte-eluhooned, mille kliimaseadmete või ensure that, where technically and economically (EhS § 691 lg 10‒11 ja lg 14 alusel kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide feasible, non- residential buildings with an kehtestatav määrus) efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW, oleksid effective rated output for systems for air- aastaks 2025 varustatud automatiseerimis- ja conditioning or systems for combined air- juhtimissüsteemiga, kui see on tehniliselt ja conditioning and ventilation of over 290 kW are majanduslikult teostatav. equipped with building automation and control Hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem systems by 2025. suudab The building automation and control systems shall a) energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida ja be capable of: analüüsida ning võimaldab seda kohandada; (a) continuously monitoring, logging, analysing b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, and allowing for adjusting energy use; tuvastada hoone tehnosüsteemide tõhususe (b) benchmarking the building’s energy efficiency, vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat detecting losses in efficiency of technical building 15 isikut või hoone tehnosüsteemide haldajat systems, and informing the person responsible for energiatõhususe suurendamise võimalustest ning the facilities or technical building management c) võimaldada andmevahetust süsteemiga about opportunities for energy efficiency ühendatud hoone tehnosüsteemide ja muude improvement; and hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust (c) allowing communication with connected omandiõigusega kaitstud eri liiki tehnilisi technical building systems and other appliances lahendusi ja eri seadmeid hõlmavate ning eri inside the building, and being interoperable with tootjatelt pärit hoone tehnosüsteemidega. technical building systems across different types of proprietary technologies, devices and manufacturers. 5. Liikmesriigid võivad kehtestada nõuded 5. Member States may lay down requirements to Ei Tegu on sättega, mille ülevõtmine tagamaks, et eluhooned on varustatud ensure that residential buildings are equipped with: on vabatahtlik. a) pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis (a) the functionality of continuous electronic mõõdab süsteemide tõhusust ja teavitab hoone monitoring that measures systems’ efficiency and omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt informs building owners or managers when it has vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, fallen significantly and when system servicing is ning necessary, and b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia (b) effective control functionalities to ensure optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja optimum generation, distribution, storage and use kasutamise. of energy. 6. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 6. Buildings that comply with paragraph 4 or 5 Jah Eelnõu § 1 p 4 vabastatud hooned, mis on vastavuses lõikega 4 shall be exempt from the requirements laid down (EhS § 691 lg 12 p 2) või 5.“ in paragraph 1.’. 8) Artikkel 19 asendatakse järgmisega: (8) Article 19 is replaced by the following: „Artikkel 19 ‘Article 19 Läbivaatamine Review Ei Tegemist on direktiivi operatiivse Komisjon, keda abistab artikli 26 alusel loodud The Commission, assisted by the Committee sättega, mis ei vaja siseriikliku komitee, vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt established by Article 26, shall review this õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud Euroopa Komisjonile 1. jaanuariks 2026, võttes seejuures arvesse Directive by 1 January 2026 at the latest, in the ning on sellisena otsekohalduv. direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ja light of the experience gained and progress made tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral during its application, and, if necessary, make ettepanekuid. proposals. Läbivaatamise osana analüüsib komisjon, kuidas As part of that review, the Commission shall liikmesriigid saaksid kohaldada liidu ehitus- ja examine in what manner Member States could energiatõhususe poliitikas piirkondlikku ja apply integrated district or neighbourhood naabruskondlikku integreeritud käsitust, tagades approaches in Union building and energy kõikide hoonete vastavuse energiatõhususe efficiency policy, while ensuring that each miinimumnõuetele, näiteks üldiste building meets the minimum energy performance 16 renoveerimiskavadega, mida kohaldatakse requirements, for example by means of overall üksikhoone asemel ruumilises kontekstis mitme renovation schemes applying to a number of hoone suhtes. buildings in a spatial context instead of a single Komisjon hindab eelkõige seda, kas artikli 11 building. kohaseid energiamärgiseid on vaja täiendavalt The Commission shall, in particular, assess the parandada.“ need for further improvement of energy performance certificates in accordance with Article 11.’. 9) Lisatakse järgmine artikkel: (9) The following Article is inserted: Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sättega, mis ei vaja siseriikliku „Artikkel 19a ‘Article 19a õigusse ülevõtmist. Säte on Teostatavusuuring Feasibility study suunatud Euroopa Komisjonile Komisjon korraldab enne 2020. aastat The Commission shall, before 2020, conclude a ning on sellisena otsekohalduv. teostatavusuuringu, täpsustades võimalusi ja feasibility study, clarifying the possibilities and ajakava eraldiseisvate ventilatsioonisüsteemide timeline to introduce the inspection of stand-alone ülevaatuse kehtestamiseks ja hoonete vabatahtliku ventilation systems and an optional building energiamärgiseid täiendava renoveerimispassi renovation passport that is complementary to the kasutuselevõtuks, et esitada konkreetse hoone energy performance certificates, in order to pikaajaline järkjärgulise renoveerimise kava, mis provide a long-term, step-by-step renovation on koostatud kvaliteedikriteeriumide alusel ja roadmap for a specific building based on quality pärast energiaauditi tegemist ning milles on criteria, following an energy audit, and outlining esitatud asjakohased meetmed ja relevant measures and renovations that could renoveerimistööd, mis võiksid energiatõhusust improve the energy performance.’. parandada.“ 10) Artikli 20 lõike 2 esimene lõik asendatakse (10) In Article 20(2), the first subparagraph is Ei Tegemist on direktiivi operatiivse järgmisega: replaced by the following: sättega, mis ei vaja siseriikliku õigusse ülevõtmist. Säte on „2. Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete ‘2. Member States shall in particular provide suunatud liikmesriikidele ning on omanikele ja üürnikele teavet energiamärgiste, information to the owners or tenants of buildings sellisena otsekohalduv. sealhulgas nende otstarbe ja eesmärkide kohta, on energy performance certificates, including their kulutasuvate meetmete kohta ning vajaduse korral purpose and objectives, on cost-effective measures ka hoone energiatõhususe suurendamise and, where appropriate, financial instruments, to rahastamisvahendite kohta ja fossiilkütustel improve the energy performance of the building, töötavate katelde säästlikumate alternatiividega and on replacing fossil fuel boilers with more asendamise kohta. Liikmesriigid esitavad teabe sustainable alternatives. Member States shall ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite provide the information through accessible and kaudu, nagu renoveerimisalane nõustamine ja transparent advisory tools such as renovation ühtsed kontaktpunktid tarbijate jaoks.“ advice and one-stop-shops.’. 11) Artikkel 23 asendatakse järgmisega: (11) Article 23 is replaced by the following: 17 „Artikkel 23 ‘Article 23 Delegeeritud volituste rakendamine Exercise of the delegation 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu 1. The power to adopt delegated acts is conferred delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis on the Commission subject to the conditions laid Tegemist on direktiivi operatiivse sätestatud tingimustel. down in this Article. Ei sättega, mis ei vaja siseriikliku õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud Euroopa Komisjonile ning on sellisena otsekohalduv. 2. Artiklites 5, 8 ja 22 osutatud õigus võtta vastu 2. The power to adopt delegated acts referred to in Ei Tegemist on direktiivi operatiivse delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks Articles 5, 8 and 22 shall be conferred on the sättega, mis ei vaja siseriikliku aastaks alates 9. juulist 2018. Komisjon esitab Commission for a period of five years from 9 July õigusse ülevõtmist. Säte on delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 2018. The Commission shall draw up a report in suunatud Euroopa Komisjonile üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. respect of the delegation of power not later than ning on sellisena otsekohalduv. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt nine months before the end of the five-year period. samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui The delegation of power shall be tacitly extended Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes for periods of an identical duration, unless the vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga European Parliament or the Council opposes such ajavahemiku lõppemist. extension not later than three months before the end of each period. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3. The delegation of power referred to in Articles Ei Tegemist on direktiivi operatiivse 5, 8 ja 22 osutatud volituste delegeerimise igal ajal 5, 8 and 22 may be revoked at any time by the sättega, mis ei vaja siseriikliku tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse European Parliament or by the Council. A decision õigusse ülevõtmist. Säte on otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus to revoke shall put an end to the delegation of the suunatud Euroopa Komisjonile. jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist power specified in that decision. It shall take effect Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud the day following the publication of the decision in hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud the Official Journal of the European Union or at a delegeeritud õigusaktide kehtivust. later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist 4. Before adopting a delegated act, the Ei Tegemist on direktiivi operatiivse konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. Commission shall consult experts designated by sättega, mis ei vaja siseriikliku aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome each Member State in accordance with the õigusse ülevõtmist. Säte on kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga principles laid down in the Interinstitutional suunatud Euroopa Komisjonile liikmesriigi määratud ekspertidega. Agreement of 13 April 2016 on Better Law- ning on sellisena otsekohalduv. Making. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti 5. As soon as it adopts a delegated act, the Ei Tegemist on direktiivi operatiivse vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Commission shall notify it simultaneously to the sättega, mis ei vaja siseriikliku Euroopa Parlamendile ja nõukogule. European Parliament and to the Council. õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud Euroopa Komisjonile ning on sellisena otsekohalduv. 18 6. Artiklite 5, 8 ja 22 alusel vastu võetud 6. A delegated act adopted pursuant to Article 5, 8 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui or 22 shall enter into force only if no objection has sättega, mis ei vaja siseriikliku Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu been expressed either by the European Parliament õigusse ülevõtmist. Säte on jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa or the Council within a period of two months of suunatud Euroopa Komisjonile Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes notification of that act to the European Parliament ning on sellisena otsekohalduv. vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu and the Council or if, before the expiry of that on enne selle tähtaja möödumist komisjonile period, the European Parliament and the Council teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa have both informed the Commission that they will Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse not object. That period shall be extended by two seda tähtaega kahe kuu võrra.“ months at the initiative of the European Parliament or of the Council.’. 12) Artiklid 24 ja 25 jäetakse välja. (12) Articles 24 and 25 are deleted. Ei Tegemist oli direktiivi operatiivsete sätetega mida ei tulnud üle võtta. 13) Artikkel 26 asendatakse järgmisega: (13) Article 26 is replaced by the following: Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sättega, mis ei vaja siseriikliku „Artikkel 26 ‘Article 26 õigusse ülevõtmist. Säte on Komiteemenetlus Committee procedure suunatud Euroopa Komisjonile 1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee 1. The Commission shall be assisted by a ning on sellisena otsekohalduv. on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. committee. That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse 2. Where reference is made to this paragraph, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 shall sättega, mis ei vaja siseriikliku apply. õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud Euroopa Komisjonile ning on sellisena otsekohalduv. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse 3. Where reference is made to this paragraph, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“ Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall sättega, mis ei vaja siseriikliku apply.’. õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud Euroopa Komisjonile ning on sellisena otsekohalduv. 14) Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva (14) The Annexes are amended in accordance with Ei Tegemist on direktiivi operatiivse direktiivi lisale. the Annex to this Directive. sättega, mis ei vaja siseriikliku õigusse ülevõtmist. Säte on suunatud Euroopa Komisjonile ning on sellisena otsekohalduv. Artikkel 2 Article 2 Ei Sättes esitatud kohustus on seotud pikaajalise rekonstrueerimise Direktiivi 2012/27/EL muutmine Amendment to Directive 2012/27/EU strateegia koostamise kohustusega ja uuendamise 19 Direktiivi 2012/27/EL artikkel 4 asendatakse Article 4 of Directive 2012/27/EU is replaced by sagedusega, mis kehtis kuni järgmisega: the following: direktiivi 2018/844 vastu võtmiseni. „Artikkel 4 ‘Article 4 Sellele sättele vastavad Hoonete renoveerimine Building renovation pikaajalise rekonstrueerimise Liikmesriikide pikaajalised strateegiad A first version of the Member States’ long-term strateegia versioonid on Eesti investeeringute tegemiseks nii avaliku kui ka strategies for mobilising investment in the poolt koostatud ning esitatud. erasektori elamu- ja ärihoonete renoveerimiseks renovation of the national stock of residential and Juba esitatud strateegiate avaldatakse esimest korda 30. aprilliks 2014, commercial buildings, both public and private, õiguspärasus ei muutu sellest, et misjärel strateegiaid ajakohastatakse iga kolme shall be published by 30 April 2014 and updated minevikus kohaldunud nõuet ei aasta tagant ning need esitatakse komisjonile every three years thereafter and submitted to the võeta üle. Edaspidi koostatakse pikaajalise riiklike energiatõhususe tegevuskavade osana.“ Commission as part of the National Energy rekonstueerimise strateegia Efficiency Action Plans.’. vastavalt eelnõud sätestatud nõutele (§ 3 p 1‒3) ja esitatakse vastavalt eelnõus sätestatud sagedusele (§ 3 p 6). Artikkel 3 Article 3 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sättega. Ülevõtmine Transposition 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi 1. Member States shall bring into force the laws, järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid regulations and administrative provisions hiljemalt 10. märtsil 2020. Liikmesriigid teatavad necessary to comply with this Directive by 10 nendest viivitamata komisjonile. March 2020. They shall immediately communicate Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, the text of those measures to the Commission. lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse When Member States adopt those measures, they või nende juurde viite käesolevale direktiivile. shall contain a reference to this Directive or be Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et direktiivi accompanied by such a reference on the occasion 2010/31/EL või direktiivi 2012/27/EL üle võtvates of their official publication. They shall also kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid include a statement to the effect that references in viiteid käsitatakse viidetena kõnealustele existing laws, regulations and administrative direktiividele, nii nagu neid on muudetud provisions transposing Directive 2010/31/EU or käesoleva direktiiviga. Sellise viitamise viisi ja Directive 2012/27/EU shall be construed as kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette references to those Directives as amended by this liikmesriigid. Directive. Member States shall determine how such reference is to be made and how that statement is to be formulated. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva 2. Member States shall communicate to the Ei Tegemist on direktiivi operatiivse direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt Commission the text of the main provisions of sättega. vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. national law which they adopt in the field covered by this Directive. 20 Artikkel 4 Article 4 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sättega. Jõustumine Entry into force Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval This Directive shall enter into force on the pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. Artikkel 5 Article 5 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sättega. Adressaadid Addressees Käesolev direktiiv on adresseeritud This Directive is addressed to the Member States. liikmesriikidele. LISA ANNEX Direktiivi 2010/31/EL lisasid muudetakse The annexes to Directive 2010/31/EU are amended järgmiselt. as follows: 1. I lisa muudetakse järgmiselt: (1) Annex I is amended as follows: a) punkt 1 asendatakse järgmisega: (a) point 1 is replaced by the following: „1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks ‘1. The energy performance of a building shall be Jah Majandus- ja arvutusliku või tegeliku energiakasutuse alusel determined on the basis of calculated or actual taristuministri ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, energy use and shall reflect typical energy use for 05.06.2015 määrus nr tarbevee soojendamise, ventileerimise, space heating, space cooling, domestic hot water, 58 „Hoone sisseehitatud valgustuse ja hoone muude ventilation, built-in lighting and other technical energiatõhususe tehnosüsteemidega seotud tüüpilist building systems. arvutamise energiatarbimist. The energy performance of a building shall be metoodika“ Hoone energiatõhusust mõõdetakse expressed by a numeric indicator of primary primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja energy use in kWh/(m 2 .y) for the purpose of both abil ühikutes kWh/(m² aastas) energiatõhususe energy performance certification and compliance sertifitseerimise ja energiatõhususe with minimum energy performance requirements. miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise The methodology applied for the determination of eesmärgil. Hoone energiatõhususe the energy performance of a building shall be kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid peavad transparent and open to innovation. olema läbipaistvad ja uuendustele avatud. Member States shall describe their national Ei Tegemist on direktiivi operatiivse Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest calculation methodology following the national sättega. arvutusmeetodit lähtuvalt volituse M/480 alusel annexes of the overarching standards, namely ISO Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud 52000-1, 52003-1, 52010-1, 52016-1, and 52018- üldiste standardite, nimelt ISO 52000-1, 52003-1, 1, developed under mandate M/480 given to the 52010-1, 52016-1 ja 52018-1 riiklikest lisadest. European Committee for Standardisation (CEN). Käesolev säte ei tähenda kõnealuste standardite This provision shall not constitute a legal õiguslikku kodifitseerimist.“; codification of those standards.’; 21 b) punkt 2 asendatakse järgmisega: (b) point 2 is replaced by the following: Jah Majandus- ja taristuministri „2. Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, ‘2. The energy needs for space heating, space 05.06.2015 määrus nr tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse cooling, domestic hot water, ventilation, lighting 58 „Hoone ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud and other technical building systems shall be energiatõhususe energiavajadus, et optimeerida liikmesriikide poolt calculated in order to optimise health, indoor air arvutamise riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud quality and comfort levels defined by Member metoodika“ tervise, siseõhu kvaliteedi ja mugavuse taset. States at national or regional level. Primaarenergia vajaduse arvutamisel lähtutakse The calculation of primary energy shall be based iga energiakandja primaarenergia- või on primary energy factors or weighting factors per Jah Ettevõtlus- ja kaaluteguritest, mis võivad põhineda riiklikul, energy carrier, which may be based on national, infotehnoloogia- ministri 11.12.2018 piirkondlikul või kohalikul aasta, ning võimaluse regional or local annual, and possibly also seasonal määrus nr 63 „Hoone korral ka hooaja või kuu kaalutud keskmisel või or monthly, weighted averages or on more specific energiatõhususe konkreetse piirkonna süsteemi kohta information made available for individual district miinimumnõuded“ kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel. system. Primaarenergia- või kaalutegurid määravad Primary energy factors or weighting factors shall kindlaks liikmesriigid. Energiatõhususe be defined by Member States. In the application of arvutamisel neid tegureid kohaldades tagavad those factors to the calculation of energy liikmesriigid, et püütakse saavutada hoone performance, Member States shall ensure that the välispiirde optimaalne energiatõhusus. optimal energy performance of the building Primaarenergiategurite arvutamisel hoone envelope is pursued. energiatõhususe arvutamise eesmärgil võivad In the calculation of the primary energy factors for liikmesriigid võtta arvesse taastuvatest allikatest the purpose of calculating the energy performance pärit energiat, mis on tarnitud energiakandja of buildings, Member States may take into account kaudu, ja taastuvatest allikatest pärit energiat, mis renewable energy sources supplied through the on toodetud ja mida kasutatakse kohapeal, kui seda energy carrier and renewable energy sources that tehakse mittediskrimineerival viisil.“; are generated and used on-site, provided that it applies on a non- discriminatory basis.’; c) lisatakse järgmine punkt: (c) the following point is inserted: Ei Tegu on vabatahtliku sättega. „2a. Hoone energiatõhususe märkimiseks võivad ‘2a. For the purpose of expressing the energy Hetkel puudub vajadus sätestada liikmesriigid kindlaks määrata täiendavad arvulised performance of a building, Member States may täiendavaid arvulusi näitajaid, näitajad energia kogukasutuse, taastumatu ja taastuva define additional numeric indicators of total, non- mida kasutatakse hoone primaarenergia kasutuse kohta, samuti renewable and renewable primary energy use, and of energiatõhususe määramiseks. kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta väljendatuna greenhouse gas emission produced in kgCO2 Samas ei ole välistatud, et CO2-ekvivalentkilogrammides m² kohta aastas).“; eq/(m².y).’; tulevikus tekib vajadus selliste näitajate sätestamiseks. d) punkti 4 sissejuhatav lause asendatakse (d) in point 4, the introductory wording is replaced by Jah Majandus- ja järgmisega: the following: taristuministri „4. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset ‘4. The positive influence of the following aspects 05.06.2015 määrus nr mõju:“. shall be taken into account:’. 58 „Hoone energiatõhususe 22 arvutamise metoodika“ 2. Lisatakse järgmine lisa: (2) The following Annex is inserted: Ei Tegemist on direktiivi operatiivse sättega, mis kohaldub Euroopa „IA LISA ‘ANNEX IA Komisjonile. HOONETE NUTIVALMIDUSE HINDAMISE COMMON GENERAL FRAMEWORK FOR ÜHINE ÜLDRAAMISTIK RATING THE SMART READINESS OF 1. Komisjon määratleb nutivalmiduse näitaja ja BUILDINGS kehtestab metoodika selle arvutamiseks, et hinnata 1. The Commission shall establish the definition of hoone või selle osa võimet kohandada oma the smart readiness indicator and a methodology toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele by which it is to be calculated, in order to assess ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi the capabilities of a building or building unit to tõhususnäitajaid. adapt its operation to the needs of the occupant Nutivalmiduse näitaja hõlmab tõhustatud and of the grid and to improve its energy energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust efficiency and overall performance. iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud The smart readiness indicator shall cover features funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad for enhanced energy savings, benchmarking and omavahel paremini ühendatud ja arukatest flexibility, enhanced functionalities and seadmetest. capabilities resulting from more interconnected Metoodikas võetakse arvesse selliseid tegureid and intelligent devices. nagu arukad arvestid, hoone automatiseerimis- ja The methodology shall take into account features juhtimissüsteemid, isereguleerivad seadmed such as smart meters, building automation and toatemperatuuri reguleerimiseks, sisseehitatud control systems, self-regulating devices for the kodumasinad, elektrisõidukite laadimispunktid, regulation of indoor air temperature, built-in home energia salvestamine ja üksikasjalikud appliances, recharging points for electric vehicles, funktsionaalsusnäitajad ning kõnealuste tegurite energy storage and detailed functionalities and the koostalitlusvõime, samuti siseruumide interoperability of those features, as well as kliimatingimuste, energiatõhususe, benefits for the indoor climate condition, energy tulemusnäitajate ja võimaldatud paindlikkuse efficiency, performance levels and enabled paranemine. flexibility. 2. Metoodika põhineb hoone ja selle 2. The methodology shall rely on three key tehnosüsteemidega seotud kolmel kesksel functionalities relating to the building and its funktsionaalsusnäitajal: technical building systems: a) võime säilitada hoone energiatõhusus ja (a) the ability to maintain energy performance and toimivus energia tarbimise kohandamise abil, operation of the building through the adaptation of näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud energy consumption for example through use of energia kasutamise abil; energy from renewable sources; b) võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt kasutaja vajadustele, pöörates nõuetekohast 23 tähelepanu kasutajasõbralikkusele, siseruumide (b) the ability to adapt its operation mode in tervislike kliimatingimuste säilitamisele ja võimele response to the needs of the occupant while paying anda aru energia tarbimisest ning due attention to the availability of user- c) hoone elektrienergia kogunõudluse paindlikkus, friendliness, maintaining healthy indoor climate sh selle võime võimaldada aktiivset ja passiivset conditions and the ability to report on energy use; ning otsest ja kaudset osalemist tarbimiskajas, and seoses võrguga, näiteks paindlikkuse ja koormuse (c) the flexibility of a building’s overall electricity nihutamise võimekuse abil. demand, including its ability to enable 3. Veel võib metoodika võtta arvesse participation in active and passive as well as implicit and explicit demand response, in relation a) süsteemide koostalitlusvõimet (arukad arvestid, to the grid, for example through flexibility and hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemid, load shifting capacities. sisseehitatud kodumasinad, isereguleerivad seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks ning 3. The methodology may further take into account: siseõhu kvaliteedi andurid ja ventilatsioon) ning (a) the interoperability between systems (smart b) olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti meters, building automation and control systems, sellise kiiret ühendust toetava hoonesisese built-in home appliances, self-regulating devices füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse for the regulation of indoor air temperature within märgiste ning korterelamute juurdepääsupunktide the building and indoor air quality sensors and olemasolu vastavalt Euroopa Parlamendi ja ventilations); and nõukogu direktiivi 2014/61/EL (*) artiklile 8. (b) the positive influence of existing 4. Metoodika ei avalda negatiivset mõju communication networks, in particular the kehtivatele riiklikele energiatõhususe existence of high-speed-ready in- building sertifitseerimiskavadele ning see põhineb riikliku physical infrastructure, such as the voluntary tasandi seonduvatel algatustel, võttes kooskõlas ‘broadband ready’ label, and the existence of an asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust access point for multi-dwelling buildings, in käsitlevate liidu õigusaktidega ning accordance with Article 8 of Directive 2014/61/EU küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga of the European Parliament and of the Council (*). arvesse kasutaja omandiõiguse, andmekaitse, 4. The methodology shall not negatively affect eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtteid. existing national energy performance certification 5. Metoodikas kehtestatakse nutivalmiduse näitaja schemes and shall build on related initiatives at parameetri kõige sobivam kuju ning metoodika national level, while taking into account the peab olema lihtne, läbipaistev ning tarbijatele, principle of occupant ownership, data protection, omanikele, investoritele ja tarbimiskaja turu privacy and security, in compliance with relevant osalistele kergesti mõistetav. Union data protection and privacy law as well as best available techniques for cyber security. 5. The methodology shall set out the most appropriate format of the smart readiness indicator parameter and shall be simple, transparent, and easily understandable for consumers, owners, 24 investors and demand-response market participants. 3. II lisa muudetakse järgmiselt: (3) Annex II is amended as follows: Jah Eelnõu § 1 p 6 EhS § 130 lg 4 a) punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: (a) in point 1, the first paragraph is replaced by the „Pädevad asutused või asutused, kellele pädevad following: asutused on delegeerinud vastutuse sõltumatu ‘The competent authorities or bodies to which the kontrollisüsteemi rakendamise eest, koostavad competent authorities have delegated the kõikide igal aastal antavate energiamärgiste seast responsibility for implementing the independent juhusliku valimi ja kontrollivad neid märgiseid. control system shall make a random selection of Valim peab olema nõuetekohasust käsitlevate all the energy performance certificates issued statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks piisavalt annually and subject them to verification. The suur.“; sample shall be of a sufficient size to ensure statistically significant compliance results.’; b) lisatakse järgmine punkt: (b) the following point is added: Jah EhS § 66 lg 5 „3. Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev ‘3. Where information is added to a database it asutus teha seire ja kontrolli eesmärgil kindlaks shall be possible for national authorities to identify asjaomase teabe lisaja.“ the originator of the addition, for monitoring and verification purposes.’. 25 EELNÕU 24.10.2019 Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 65 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas energiatõhususe nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ja tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) seadustikku täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses: „§ 651. Elektriauto laadimistaristu (1) Elektriauto laadimistaristu on juhtmetaristu või laadimispunkt või kombinatsioon juhtmetaristust ja laadimispunktist. (2) Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitse toru, millesse on võimalik paigaldada elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. (3) Hoone, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, püstitamisel paigaldatakse: 1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga; 2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga. (4) Kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu kasutusotsarve, rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel elamule või mitteelamule kohalduvaid nõudeid lähtudes hoone ehitisregistrisse kantud peamisest kasutusotstarbest. (5) Hoone, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, olulisel rekonstrueerimisel täidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid, kui: 1) parkla asub hoones ja olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka parklat või hoone elektrisüsteemi või 2) parkla asub väljaspool hoonet ja olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka parklat või parkla elektrisüsteemi. (6) Kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, tuleb vähemalt ühele parkimiskohale paigaldada laadimispunkt. § 652. Rekonstrueerimise toetusmeede (1) Hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette nähtud rekonstrueerimise toetusmeetmed seotakse kavandatud või saavutatud energiasäästu mahuga. (2) Energiasäästu mahu määramiseks võrreldakse rekonstrueerimisele eelnevat olukorda kavandatud või teostatud lahendusega, kasutades vähemalt ühte järgnevatest näitajatest: 1) tüüpilise kasutuse andmete alusel määratud energiatõhususarv; 2) tegelike tarbimisandmete alusel määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus; 3) energiaauditis esitatud prognoositav energiatarbe muutus. (3) Kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse energiasäästu mahu määramiseks lõikes 2 sätestatust erinevat näitajat, peab rekonstrueerimise toetusmeede sisaldama kavandatava näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud energiasäästu maht peab olema võrreldav ja kontrollitav. (4) Kui seadme või materjali paigaldab kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu mahu määramiseks võrrelda olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat paigaldatava seadme või materjali energiatõhususe näitajaga.“; 3) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadustikku täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses: „§ 691. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi nõuded ja energiatõhususe hindamine (1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem on: 1) küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga; 2) jahutussüsteem; 3) automatiseerimis- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem); 4) ventilatsioonisüsteem; 5) valgustussüsteem; 6) lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev süsteem. (2) Automaatikasüsteem on süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja teenuseid, mis toetavad hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist, võimaldades hoone tehnosüsteemide automaatset ja lihtsustades nende käsitsi juhtimist. (3) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb paigaldada nõuetekohaselt. Nõuetekohasust eeldatakse, kui paigaldamisel on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest standardist või paigaldusjuhendist. (4) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb seadistada teenindatava hoone või ruumi tüüpilist kasutamist arvestades optimaalsele tasemele. (5) Automaatselt reguleeritava hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel tuleb paigaldada pidevat erinevate tehnosüsteemide kontrolli ja monitooringut võimaldav keskne automaatikasüsteem. (6) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendatud või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust. Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. (7) Olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti, energiatõhususe hinnangu andmiseks teostatakse hoone tehnosüsteemi ülevaatus. Tehnosüsteemi ülevaatuse käigus hinnatakse kütteallika või jahutusseadme või kombineeritud süsteemi korral ka ventilatsiooniseadme tõhusust ja võimsust, lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest. Energiatõhususe hinnangu andja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. (8) Kasutusloa taotluse või kasutusteatise esitamisel, lisatakse kütte- või jahutusüsteemi, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti, energiatõhususe hinnang kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele. (9) Kui kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, ei ole muudetud või hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõike 7 või 8 kohast energiatõhususe hinnangu andmist muutunud, kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamist ei korrata. (10) Mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, mille tegelik või projekteeritud nimivõimsus on suurem kui 290 kilovatti, energiatõhususe suurendamiseks paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Andmed olemasoleva mitteelamu automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud nõude täitmiseks paigaldatud automaatikasüsteem peab võimaldama: 1) hoone energiatarbimist pidevalt juhtida ja jälgida ning hoone energiatõhususe tarbimisandmeid koguda ja analüüsida; 2) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastamaks hoone tehnosüsteemide energiatõhususe vähenemist, et teavitada hoone omanikku või hoone tehnosüsteemide haldajat energiatõhususe parandamise võimalustest; 3) andmevahetust automaatikasüsteemiga ühendatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi ja muu hoones asuva seadme vahel; 4) koostalitlust erinevatele tootjatele kuuluvate tehniliste lahenduste, seadmete ja hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide vahel. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 7 või 8 kohast kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hindamist ei tehta, kui: 1) kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, energiatõhususe parandamiseks on sõlmitud energiatõhususe leping, energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses; 2) hoonesse on paigaldatud käesoleva paragrahvi lõike 11 nõuetele vastav automaatikasüsteem. (13) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (14) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise kriteeriumid.“; 5) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute laadimistaristu paigaldamise suhtes kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine;“; 6) paragrahvi 130 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab olema piisavalt suur, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil.“; 7) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidud energiamärgiste kontrollimine hõlmab: 1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste kehtivuse kontrolli; 2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiatõhususe parandamiseks esitatud soovituste asjakohasuse kontrolli; 3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiavajaduse vähendamiseks esitatud soovituste asjakohasuse täielikku kontrolli, ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida energiamärgisele kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.“; 8) seadustiku lisa 1 surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste alajaotust täiendatakse pärast rida „ Elektritootmisrajatis, Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis kuni 100 kW „ reaga järgmises sõnastuses: „ Elektriauto Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub laadimistaristu “; 9) seadustiku lisa 2 surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste alajaotust täiendatakse pärast rida „ Elektritootmisrajatis, Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub kuni 100 kW „ reaga järgmises sõnastuses: „ Elektriauto Puudub Puudub Puudub Puudub laadimistaristu “; 10) seadustiku normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844 millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75‒91).“. § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 302‒304 järgmises sõnastuses: „§ 302. Ehitusseadustiku §-s 651 sätestatud laadimistaristu paigaldamise nõuete rakendamine (1) Ehitusseadustiku §-s 651 sätestatud nõudeid ei kohaldata: 1) hoone osas, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi; 2) hoone osas, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud pärast 2021. aasta 10. märtsi, kuid laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus ületab seitse protsenti olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest; 3) hoone osas, mille parklasse on paigaldatud laadimistaristu tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1—20) sätestatud nõuetest; 4) mitteelamu osas, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõte, Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1‒ 78) tähenduses; 5) kui paigaldatav laadimistaristu paikneb üliväikeses eraldatud võrgus elektrituruseaduse tähenduses või 6) kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust. (2) Ehitusseadustiku § 651 lõikes 6 sätestatud laadimispunkt paigaldatakse 2025. aasta 1. jaanuariks ja nõuet kohaldatakse ka mitteelamu osas, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatud enne käesoleva paragrahvi jõustumist. § 303. Ehitusseadustiku §-s 652 sätestatud rekonstrueerimise toetusmeetmete nõuete rakendamine Ehitusseadustiku §-s 652 sätestatud kohustust kohaldatakse rekonstrueerimise toetusmeetmele, mis jõustub pärast käesoleva paragrahvi jõustumist. § 304. Ehitusseadustiku §-s 691 sätestatud tehnosüsteemide nõuete rakendamine (1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal olemasoleva, ehitusseadustiku § 691 lõikes 7 sätestatud hoone kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang antakse energiamärgise andmisel või hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks. (2) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal olemasoleva, ehitusseadustiku § 691 lõikes 10 sätestatud mitteelamu kütte- või jahutusüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse automaatikasüsteem või esitatakse hinnang selle kohta, et automaatikasüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud 2025. aasta 1. jaanuariks.“. § 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine: Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise, kogu riiki hõlmava rekonstrueerimise strateegia (edaspidi pikaajaline rekonstrueerimise strateegia) nii avaliku kui ka erasektori elu- ja mitteeluhoonete rekonstrueerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega hoonefond ja hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Pikaajaline rekonstrueerimise strateegia peab sisaldama: 1) statistilisel valimil põhinevat ülevaadet riigi territooriumil asuvatest sisekliima tagamisega hoonetest ja 2020. aasta 1. jaanuariks rekonstrueeritud hoonete osakaalust; 2) hoone tüüpide, hoone asukoha klimaatiliste tingimuste ning vajaduse korral hoone elukaares rekonstrueerimiseks sobiliku hinnangulise ajavahemiku põhjal kindlaks määratud kulutõhusaid rekonstrueerimislahendusi; 3) ülevaadet hoonete sihipärastest kulutõhusatest rekonstrueerimislahendustest ja poliitika edendamisest, mis toetab hoonete kulutõhusat, vajadusel järkjärgulist, terviklikku rekonstrueerimist ja välja töötatud toetusmeetmetest; 4) ülevaadet kogu hoonefondi kõige vähem energiatõhusast osast, turuosaliste huvide lahknemisest tingitud olukordadest ja sellest tulenevalt turutõrkeid välistavast poliitikast ja välja töötatud toetusmeetmetest; 5) ülevaadet energiaostuvõimetuse leevendamiseks välja töötatud toetusmeetmetest; 6) ülevaadet avalikule sektorile suunatud energiatõhususe poliitikast ja toetusmeetmetest; 7) ülevaadet riiklikest algatustest, mis edendavad teadmistepõhiseid lahendusi ja nutilahendusi ehituse ja energiatõhususe sektoris ning üksikute hoonete vahelisi või piirkondlikke energiatõhususe lahenduste rakendamist; 8) energiasäästu ja sellega ühiskonnale kaasneva laiema majandusliku kasu tõenduspõhist hinnangut.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3‒7 järgmises sõnastuses: „(3) Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks meetmete ja riigi poolt kindlaksmääratud mõõdetavate tulemuslikkuse näitajatega tegevuskava, pidades silmas järgmisi pikaajalisi eesmärke: 1) vähendada Euroopa Liidus aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 protsenti võrreldes 1990. aastaga; 2) tagada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega riiklik hoonefond; 3) hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks. (4) Tegevuskava sisaldab soovituslikke vahe-eesmärke 2030. aasta, 2040. aasta ja 2050. aasta 1. jaanuariks ning selgitusi, kuidas vahe-eesmärkide täitmine aitab saavutada Euroopa Liidu poolt püstitatud energiatõhususe eesmärke, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL. (5) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegias püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalike investeeringute toetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel lähtutakse järgmistest eesmärkidest: 1) võimaldada investorite juurdepääs hoonete energiatõhusust parandavale tegevusele ja pakkuda terviklahendusi potentsiaalsetele klientidele, koondades selleks ehitus projektide erinevaid lahendusi, kaasates investeerimisrühmi ja -platvorme ning konsolideerides väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid; 2) vähendada investorite ja erasektori jaoks energiatõhususega seotud meetmete prognoositavat riski; 3) võimendada erasektori investeeringuid või kõrvaldada turutõrkeid; 4) suunata investeeringuid üldkasutatavate hoonete fondi energiatõhustamiseks kooskõlas Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) juhistega; 5) luua kättesaadavad ja üldkasutatavad nõustamisvahendid. (6) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegias võib käsitleda tuleohutusega seotud riske, mis mõjutavad rekonstrueerimislahenduste energiatõhusust ja hoone eluiga. (7) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia lisana avaldatakse: 1) ülevaade strateegia rakenduskavast, kavandatavast poliitikast ja meetmetest; 2) kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia avalik konsultatsioon (1) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia väljatöötamise käigus viib energiatõhususe koordinaator läbi avaliku konsultatsiooni huvirühmadega vähemalt kahel korral. Avalik konsultatsioon viiakse läbi ja konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte koostatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses koostöö ja kaasamise kohta sätestatud korrast. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada pikaajalise rekonstrueerimise strateegia avaliku konsultatsiooni täpsema korra.“; 5) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks; 6) seadust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses: „§ 351. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esitamine (1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt 2020. aasta 10. märtsiks, seejärel riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel. (2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.“; 7) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844 millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75‒91).“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 10. märtsil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ „………..“ 2019 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „……..“ 2019 24.10.2019 Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Ehitusseadustiku (edaspidi EhS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) ja energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844 30. mai 2018, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta (edaspidi direktiiv 2018/844). Eelnõuga sätestatavad olulisemad muudatused:  sätestatakse nõuded elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks, mis kohalduvad eelkõige hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel, kuid ka olemasolevatele mitteelamutele;  rekonstrueerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette nähtud toetusmeetmed seotakse saavutatud energiasäästuga, mis määratakse kindlaks EhS-s sätestatud alustel;  sätestatakse nõuded tehnosüsteemi energiatõhususe hindamisele;  riikliku hoonete rekonstrueerimise strateegia raames käsitletud teemade ja meetmete koosseisu laiendatakse. Ühtlasi täiendatakse EhS-i normitehnilist märkust ja sätestatakse EnKS-i normitehniline märkus, olemasolevatele hoonetele kohalduvatele nõuete täitmiseks sätestatakse viie aasta pikkune üleminekuaeg. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali ([email protected], 6397 672, teenistussuhe lõppenud 04.11.2019) ja ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi ([email protected], 6256 457). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected], 7153 403). 1.3 Märkused Eelnõu §-ga 1 muudetakse EhS 1. oktoobril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 99), §-ga 2 EhSRS 1. oktoobril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 22.02.2019, 13) ja §-ga 3 muudetakse EnKS 15. juulil 2016. aastal, osaliselt 01. oktoobril 2016. aastal ja 01. jaanuaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 12.12.2018, 34). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 1 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu on koostatud selleks, et Eesti õigusesse üle võtta direktiiv 2018/844. Direktiiv 2018/844 on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika meetmepaketist, mille eesmärk on energiatõhususe esikohale seadmine, taastuvenergia valdkonnas globaalse juhtpositsiooni saavutamine ja tarbijate seisukohalt õiglase energia hinna tagamine. Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40% ja kasvuhoonegaaside heitest 36% on tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad, sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50%-ni. Euroopa Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga tõsise kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osa, saavutada energiasääst liidu tasandi eesmärkide kohaselt, suurendades Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete energiatõhususe parandamisel kanda väga oluline roll Euroopa Liidu kliima ja energiapoliitika eesmärkide täitmisel. Direktiiv 2018/844 töötati välja, et ajakohastada, lihtsustada ja parandada Euroopa Liidu ja nõukogu 19. mai 2010. a direktiivi 2010/31/EL, hoonete energiatõhususe kohta (edaspidi hoonete energiatõhususe direktiiv) sätteid, mis ei ole taotletud tulemust andnud. Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 sätestatakse ehitusseadustiku kavandatud muudatused. Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse § 65 lõike 3 esimest lauset. Täiendusega täpsustatakse, et valdkonna eest vastutav minister sätestab „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide“ nõuded. Tegu on laiema määratlusega võrreldes varem kehtinud sõnastusega, mille kohaselt tuli nõuded sätestata „olulise energiatarbega tehnosüsteemidele“. Muudatus tehti, sest lähtudes direktiivi 2018/844 artikli 1 punktist 5 laienevad tehnosüsteemide nõuded edaspidi ka lokaalsele taastuvenergiasüsteemile ehk ka süsteemile, mis toodab energiat. Uus määratlus hõlmab seega ka süsteeme, mis mõjutavad hoone energiatõhususe näitajat positiivselt. Paragrahvi 1 punktis 2 täiendatakse EhS-i §-dega 651 ja 652. Paragrahvis 651 sätestatakse elektriautode laadimistaristu nõuded ja §-s 652 sätestatakse nõuded rekonstrueerimise toetusmeetmele. Paragrahvi 651 lõikes 1 sätestatakse mõiste „elektriauto laadimistaristu“ tähendus. Termin on defineeritud selleks, et üle võtta direktiivis 2018/844 artikli 1 punktis 5 sätestatud elektritranspordi nõuded. Paragrahvi 651 lõikes 2 sätestatakse mõiste „elektriauto juhtmetaristu“ tähendus. Elektriauto juhtmetaristu mõistet on vaja termini elektriauto laadimistaristu sätestamiseks ning elamutele ja mitteelamutele kohalduvate nõuete eristamiseks. Juhtmetaristu koosneb kaablikaitsetorudest, millesse on parkimiskoha omaniku või rentniku soovi korral võimalik paigaldada elektrikaabel 2 laadimispunkti paigaldamiseks. Seega ei pea juhtmetaristus sisalduma elektrikaablit. Juhtmetaristu paigaldamise nõuded sätestatakse, et muuta laadimispunktide paigaldamine lihtsamaks ja aidata selle läbi kaasa elektriautode kasutuselevõtule. Samas on elektriautode poolt kasutatud laadimislahendused täna alles muutumas ning ei ole välja kujunenud ühtselt kasutatavat standardlahendust. Selle tõttu ei nõuta selliste tehniliste lahenduste paigaldamist, mis võivad lähiaastatel aeguda. Paragrahvi 651 lõikes 3 sätestatakse, et elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded, mis kohalduvad hoone püstitamisel. Nõuded kohalduvad seotuna hoone teenindamiseks kavandatud parkimiskohtade arvuga. Laadimistaristu tuleb paigaldada juhul kui parkimiskohti on kavandatud rohkem kui kümme. Elamu püstitamisel tuleb kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga. Sellega on tagatud, et parkimiskohtade omanikud saavad vajaduse korral hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkti. Mitteelamu puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik laadimiskohtadest ja paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt. Tabelis 1 on toodud ülevaade, milline on vähim juhtmetaristu ja laadimispunktiga varustatud parkimiskohtade arv, mis tuleb mitteelamu püstitamisel tagada. Tabel 1. Vähim laadipunkti ja juhtmetaristuga varustatud parkimiskohtade arv mitteelamu püstitamisel Parkimiskohtade Laadimispunktide Juhtmetaristuga varustatud arv arv parkimiskohtade arv 0-10 0 0 11-14 1 2 15-19 1 3 20-24 1 4 25-29 1 5 30-34 1 6 … … … Paragrahvi 651 lõikes 4 sätestatakse, millest lähtudes kohalduvad elektriauto laadimistaristu nõuded mitme kasutamisotstarbega hoone puhul. Mitme kasutamisotstarbega hoone puhul rakendatakse nõudeid lähtudes ehitisregistrisse märgitud hoone peamisest kasutusotstarbest. Peamine kasutusotstarve määratakse kõige suurema pinnaga kasutusotstarbe järgi. Igal hoonel on üks peamine kasutamise otstarve. Kasutusotstarvete nimekiri on sätestatud majandus- ja taristuministri 2. juunil 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas. Paragrahvi 651 lõikes 5 sätestatakse elektriautode laadimistaristu nõuded, mis kohalduvad olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel. Olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kohalduvad elektriautode laadimistaristu nõuded on sarnased uute hoonete püstitamisel kohalduvate nõuetega ja kohalduvad seega samuti juhul kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta. Kuna olemasolevate hoonete ümberehitustööde korral tuleb laadimistaristu paigaldamiseks teha muudatusi olemasolevatele konstruktsioonidele, mis on keerulisem kui laadimistaristu paigaldamine uute hoonete püstitamisel, kohalduvad olulise rekonstrueerimise korral laadimistaristu nõuded lõike 5 punktides 1 või 2 sätestatud täiendavate tingimuste täitmise korral. Punktis 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaselt peavad ümberehitustööd olema seotud hoone osadega, mida elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõude täitmiseks tehtavad tööd hõlmaksid. 3 Punktis 1 sätestatakse, et nõuded kohalduvad hoones asuvates parklates (näiteks maa-alused parkimiskorrused või parkimismajad, mis moodustavad osa hoonest) juhul kui olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad ümberehitustööd hõlmavad ka parklat või hoone elektrisüsteemi. Punktis 2 sätestatakse, et nõuded kohalduvad hoonest väljaspool asuvates ja hoonet teenindavas parklas juhul kui olulise rekonstrueerimise tööd hõlmavad ka parklat või parkla elektrisüsteemi. Paragrahvi 651 lõikes 6 sätestatakse, et kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, paigaldatakse sellise mitteelamu parkimiskohtadele vähemalt üks laadimispunkt. Üks laadimispunkt on minimaalne laadimispunktide arv, mille paigaldamist saab nõuda. Nõude sätestamisel piirdutakse minimaalse elektriauto laadimispunktide arvuga, sest 2019. aasta alguse seisuga oli Maanteeameti registrisse kantud 1443 elektriautot. Selle näitajaga ulatub elektriautode osakaal kõigist Maanteeameti registrisse kantud autodest 0,2 %- ni. Seega on elektriautode kasutus Eestis eelnõu välja töötamise ajal piiratud. Kuna sätestatud nõude täitmisega kaasnevad kulud ja täitmiseks on vaja teha ehitustöid, sätestatakse nõuete täitmisele EhSRS-s viie aasta pikkune üleminekuaeg. Paragrahvi 652 lõikes 1 sätestatakse, et rekonstrueerimise teel hoonete energiatõhustamiseks ette nähtud toetusmeetmed seotakse saavutatud energiasäästu mahuga. Paragrahvi järgnevates lõigetes sätestatakse näitajad, mille alusel energiasäästu maht kindlaks määratakse. Paragrahvi 652 lõikes 2 sätestatakse, et toetusmeetmes kajastatud energiatõhususe maht määratakse kindlaks ühe või mitme lõike punktides 1‒3 sätestatud näitaja alusel. Kõiki nimetatud väärtuseid on Eestis loodud energiatõhustamise toetusmeetmetes kasutatud erinevate projektide hindamiseks ja seega ei muuda vastavad nõuded varasemat praktikat. Sobilik näitaja valitakse vastavalt projektide tehnilistele andmetele. Punkti 1 kohaselt on üheks võimalikuks kriteeriumiks majandus- ja taristuministri 05. juuli 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ sätestatud tüüpilise kasutuse väärtuste kohaselt määratud energiatõhususarv (edaspidi ETA). ETA on väärtus, mille alusel määratakse kindlaks projekteeritud hoone (püstitatav või ümberehitatav sh oluliselt rekonstrueeritav hoone) energiamärgise klass. Punkti 2 kohaselt on teiseks võimalikuks kriteeriumiks tegelike tarbimisandmete alusel määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus (edaspidi KEK). KEK on väärtus, mille alusel määratakse kindlaks olemasoleva hoone tegelike tarbimisandmete alusel määratud energiamärgise klass. Punkti 3 kohaselt võib kolmanda kriteeriumina kasutada energiaauditis esitatud prognoositavat energiatarbe muutust. Paragrahvi 652 lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse energiasäästu mahu määramiseks lõikes 2 sätestatust erinevat näitajat peab rekonstrueerimise toetusmeede sisaldama kavandatava näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud energiasäästu maht peab olema võrreldav ja kontrollitav. Seega on valdkonna eest vastutavatel ministritel võimalik sätestada toetusmeetmeid, mille puhul hinnatakse energiatõhususe muutust muude näitajate alusel kui on sätestatud lõikes 2. Sellisel juhul peab vastava näitaja määramiseks kasutatud metoodika olema toetusmeetmes kirjeldatud ning näitaja peab olema 4 võrreldav ja kontrollitav. Samas peab olema tagatud lõikes 1 sätestatud nõue mille kohaselt on toetuse määr seotud saavutatud energiatõhususe mahuga. Paragrahvi 652 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui seadme või materjali paigaldab kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu mahu määramiseks võrrelda olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat paigaldatava seadme või materjali energiatõhususe näitajaga. Kvalifikatsiooninõuded võivad tulla ka meetme tingimistest, näiteks juhul kui tööde tegemine on seotud valdkonnaga, millele kutsestandardeid kehtestatud ei ole. Juhul, kui on tagatud, et rekonstrueerimistöid viivad läbi tõendatud pädevusega spetsialistid, võib saavutatud energiasäästu mahu kindlaks määrata lihtsamal viisil kui on sätestatud EhS 652 lõike 2 punktides 1‒3. Paragrahvi 1 punktis 3 tunnistatakse seadustiku § 69 kehtetuks. Selles paragrahvis sätestati kord kütte- ja jahutusüsteemide omaniku nõustamiseks ja nende süsteemide tehniliste andmete kandmiseks ehitisregistrisse. Tegu oli hoonete energiatõhususe direktiivi artiklites 14 ja 15 sätestatud kütte- ja jahutusüsteemide regulaarse ülevaatuse meetme alternatiivmeetmega. Direktiivis 2018/844 muudeti regulaarse ülevaatus- ja alternatiivmeetmega kaasnevaid kohustusi. Muudatuste tulemusena tõusis nõude rakendumise lävend katelde ja kliimaseadmete puhul varem vastavalt kohaldunud 12 kW ja 20 kW pealt 70 kW-ni. Seega kohaldub nõue edaspidi oluliselt suurema nimivõimsusega süsteemidele ehk oluliselt kitsamale sihtgrupile. Samuti on direktiivis 2018/844 sätestatud, et kuni kütte- või jahutusüstseeme ei muudeta, ei pea ülevaatust kordama. Samas tuleb edaspidi alternatiivsete meetmete rakendamisel koostada kaks raportit, millega näidatakse, et liikmesriigi poolt rakendatud alternatiivsete meetmetega saavutatakse hüpoteetilise regulaarse ülevaatuse meetme rakendamisega võrdne tulemus. Nende muudatuste mõjul rakendatakse edaspidi direktiivis 2018/844 sätestatud regulaarse ülevaatuse meedet. Direktiivile vastav kord sätestatakse eelnõu järgmise punktiga kehtestatavas EhS-i §-s 691. Paragrahvi 1 punktis 4 täiendatakse EhS-i §-ga 691. Uues paragrahvis sätestatakse direktiivi 2018/844 artikli 1 punktidele 5 ja 7 vastavad nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamiseks. Paragrahvis kehtestatakse nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide paigaldamisele ja seadistamisele. Nimetatud süsteeme paigaldades või ümber ehitades tuleb paigaldatud või muudetud tehnosüsteemi energiatõhusust hinnata. Energiatõhususe hindamise nõue kohaldub ka olemasolevatele kütte- ja jahutussüsteemidele. Juhul kui ventilatsioonisüsteem töötab seotuna kütte- või jahutusüsteemiga tuleb hinnata ka ventilatsioonisüsteemi energiatõhusust. Olemasolevate kütte-, jahutusüsteemi või kombineeritud süsteemide energiatõhususe hindamise nõue kohaldub juhul kui süsteemi või kombineeritud süsteemi summaarne nimivõimsus on kõrgem kui 70 kW. Kui paigaldatud või muudetud tehnosüsteemide energiatõhusust hinnatakse paigaldamise käigus ja info selle kohta esitatakse hiljemalt kasutusloa või kasutusteatisega, siis olemasolevate hoonete energiatõhususe hindamiseks tuleb läbi viia süsteemi ülevaatus. Juhul kui kütte- või jahutusüsteemi nimivõimsus on kõrgem kui 290 kW tuleb hoone varustada automaatikasüsteemiga. Juhul kui hoone on varustatud nõuetele vastava automaatikasüsteemiga, ei pea kütte- või jahutusüsteemi energiatõhususe täiendavalt hindama. Paragrahvi 691 lõikes 1 sätestatakse mõiste „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem“ tähendus. EhS-s kasutatud tehnosüsteemi määratlus on abstraktne ja hõlmab endas kõikvõimalikke tehnosüsteeme, mis hoone kasutamiseks võivad vajalikud olla. Direktiivist 2018/844 vastab tehnosüsteemi mõistele kindel valim tehnosüsteeme, mis omavad kõige otsesemat mõju hoone energiatõhususele. Direktiivis 2018/844 sätestatud energiatõhususe ja ülevaatuse nõuded kohalduvad üksnes nendele süsteemidele. EhS varem 5 kasutatud lai ja direktiivis sätestatud kitsama tähenduse eristamiseks on kasutusele võetud uus mõiste. Mõiste sõnastus vastab direktiivi 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktile a. Paragrahvi 691 lõikes 2 sätestatakse mõiste automaatikasüsteem tähendus. Mõiste sõnastus vastab direktiivi 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktile b. Paragrahvi 691 lõikes 3 sätestatakse, et tehnosüsteemi paigaldamisel tuleb lähtuda heast tavast. See nõue on EhS §-s 7 väljendatud üks ehitamise üldpõhimõtteid. Täpsemalt sätestatakse, et tehnosüsteem on korrektselt paigaldatud juhul kui tehnosüsteemi paigaldades lähtutakse asjakohasest standardist ja tehnosüsteemi või selle osa paigaldusjuhendist. Lõige on sõnastatud tulenevalt direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt tuleb sätestada tehnosüsteemide nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste mõõtmete nõuded. Vastavad nõuded ongi sätestatud standarditest ja paigaldusjuhendites ning nende nõuete täpne koosseis sõltub konkreetse tehnosüsteemi või selle osa funktsioonist ja tehnilistest parameetritest. Paragrahvi 691 lõikes 4 sätestatakse, et hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb seadistada teenindava hoone või ruumi tüüpilist kasutamist arvestades optimaalsele tasemele. Lõige on sõnastatud tulenevalt direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt tuleb sätestada hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteemide korrigeerimise nõuded. Korrigeerimise vasteks on tehnosüsteemi seadistamine. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavat tehnosüsteemi seadistades tuleb lähtuda teenindatava hoone või ruumi kasutusprofiilist. Silmas tuleb pidada, et seadistusega saavutatakse optimaalne energiakasutus. Kuna hoonete ja nendes sisalduvate ruumide tüübid ja kasutusprofiilid varieeruvad väga suures ulatuses sätestatakse nõue abstraktsena. Konkreetsele olukorrale vastava optimaalse lahenduse määrab hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteemi seadistaja. Paragrahvi 691 lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui paigaldatakse automaatselt reguleeritav hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb paigaldada ka keskne automaatikasüsteem, mis võimaldab vastavat hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavat tehnosüsteemi kontrollida ja selle tööd jälgida. Lõige on sõnastatud tulenevalt direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt tuleb sätestada tehnosüsteemide kontrollimise nõuded. Paragrahvis 691 lõikes 6 sätestatakse, et hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel, või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendatud või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust. Vastava hinnangu andmed kantakse elektrooniliselt ehitisregistrisse, kus need on hoone omanikule kättesaadavad. Andmete kandmisega ehitisregistrisse tagatakse, et tehnosüsteemide tehnilised andmed on edaspidi võimalik arvesse võtta energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel ja energiamärgise andmisel. Paragrahvi 691 lõikes 7 sätestatakse, et hoone kütte- või jahutusüsteemi, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kW, energiatõhususe hindamiseks peab hoone omanik teostama kütte- või jahutussüsteemi ülevaatuse. Juhul kui kütte- või jahutusüsteem on ehituslikult seotud (nt juhul kui ventilatsioonisüsteemi küttevajadus tagatakse siseruume kütva süsteemiga) ventilatsioonisüsteemiga arvestatakse kombineeritud süsteemi nimivõimsuse määramisel mõlema süsteemi võimsust ning ülevaatuse käigus hinnatakse samuti mõlema süsteemi energiatõhusust. Lähtudes direktiivi 2018/844 artikli 1 punktis 7 sätestatud artikli 14 uuest sõnastusest sätestavad liikmesriigid nõuded ruumide kütmiseks ette nähtud süsteemide energiatõhususe hindamiseks. Seega kohaldub nõue kitsalt ruumide kütmiseks ette nähtud küttesüsteemidele, mitte eraldiseisvatelt tarbevee soojendamiseks ette nähtud tehnosüsteemidele. Juhul kui hoone omanik ei ole pädev kütte- või jahutusüsteemi 6 energiatõhusust hindama, palkab ta energiatõhususe hinnangu koostamiseks vastava pädevusega spetsialisti. Süsteemide energiatõhusust hinnatakse lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest ja see hinnang hõlmab kütteallika või jahutusseadme tõhususe ja võimsuse hindamist. Hinnangu andja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Andmete kandmisega ehitisregistrisse tagatakse, et tehnosüsteemide tehnilisi andmeid ja energiatõhususe näitajaid on edaspidi võimalik arvesse võtta energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel ja energiamärgise andmisel. Paragrahvi 691 lõikes 8 sätestatakse, et alates eelnõu jõustumisest valminud hoonetes viiakse kütte- ja jahutusüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kW, energiatõhususe hindamine läbi enne kasutusloa taotlust või kasutusteatist. Vastavad andmed esitatakse koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega elektrooniliselt ehitisregistrisse. Antud lõikega tagatakse, et ka püstitatud hoonete kütte- ja jahutusüsteemide energiatõhusust hinnatakse. Energiatõhususe hinnangu andmed talletatakse ehitisregistris ja on seega energiamärgiste andmisel hiljem kättesaadavad. Paragrahvi 691 lõikes 9 sätestatakse, et juhul kui üle 70 kW nimivõimsusega kütte- või jahutusüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, ei ole muudetud või hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole muutunud (nt hoone laiendamisel või kasutusotstarvete muutumisel) ei tule vastavate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamist korrata. Seega on EhS §-i 691 lõigetes 7 ja 8 kehtestatav kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise nõue ühekordne ja energiatõhususe hindamist kordama ei pea, kuni hoonet või selle kütte- või jahutusüsteemi ei muudeta. Juhul kui kütte- või jahutusüsteemi muudetakse kohaldub energiatõhususe hindamise nõue tulenevalt EhS 691 lõikes 6 sätestatud nõudest. Paragrahvi 691 lõikes 10 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, nimivõimsus on suurem kui 290 kW, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse korral automaatikasüsteemiga. Tegu on nõudega, mis kohaldub üksnes võimsatele süsteemidele ehk tavapärasest suurematele süsteemidele. Samas on tegemist nõudega, mis kohaldub ka olemasolevatele hoonetele. Selle nõude täitmisega kaasnevad olemasolevate hoonete omanikele kulud ja nõuetele vastava süsteemi paigaldamiseks on vaja leida eksperdid ning teostada paigaldus- ja seadistustöö. Selle tõttu on eelnõu §-s 2 sätestatud üleminekuaeg, mille kohaselt automaatikasüsteem tuleb paigaldada 2025. aasta 1. jaanuariks. Seega on olemasolevate mitteelamute omanikel, kellele nõue kohaldub, nõude täitmiseks aega viis aastat. Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise faasis ja seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi paigaldada hoone ehitamisel. Tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnang esitatakse olemasolevate hoonete puhul elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kui tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnangut ei ole esitatud, eeldatakse, et automaatikasüsteem tuleb paigaldada. Ehitatavate hoonete puhul tuleb automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb elektrooniliselt ehitisregistrisse esitada koos muude dokumentidega, mis esitatakse kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel. Hinnangu võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja seega võivad ka tingimused muutuda on kohustus seotud kasutusloa või –teatise menetlemisega. Paragrahvis 691 lõikes 11 sätestatakse nõuded automaatikasüsteemidele, mis eelnevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks tuleb paigaldada. Vastavad nõuded on sätestatud direktiivi 2018/844 punktis 7. Euroopa Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt vastab nendele nõuetele standardi EN 15232 B-klassile vastav automaatikasüsteem. 7 Paragrahvis 691 lõikes 12 sätestatakse, tingimused mille täitmise korral ei tule EhS §-s 691 lõigetes 7 ja 8 nõutud tehnosüsteemide energiatõhususe hindamist läbi viia. Punktides 1 ja 2 sätestatud erandite puhul toimub energiatõhususe hindamine ja süsteemide energiatõhusamaks muutmine järjepidevalt ja selle tõttu ei anna lõike 7 või 8 nõude täitmiseks läbi viidud energiatõhususe hindamine sarnast kasu nagu see annab tehnosüsteemide puhul, mille energiatõhususe parandamisega ei tegeleta. Vastavad erandid tulenevad otseselt direktiivist 2018/844. Punktis 1 sätestatakse, et energiatõhususe hindamise nõudest on vabastatud hooned, mille kütte- või jahutusüsteemide energiatõhususe hindamine ja süsteemide energiatõhusamaks muutmiseks on sõlmitud energiatõhususe leping. Termin „energiatõhususe leping“ tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (edaspidi energiatõhususe direktiiv) ja on Eesti õigusesse üle võetud EnKS-i § 2 punktis 13. Vastavalt EnKS-le on energiatõhususe leping lõpptarbija ja energiateenuse osutaja vaheline leping, mille täitmist kontrollitakse ja jälgitakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel lõpptarbija tasub energiateenuse osutamiseks tehtud investeeringute eest sõltuvalt lepingus kokkulepitud energiatõhususe parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest säästust. Punktis 2 sätestatakse, et juhul kui hoone on varustatud paragrahvi eelmises lõikes sätestatud nõuetele vastava automaatikasüsteemiga, siis ei pea selle hoone kütte- ja jahutusüsteemide energiatõhusust hindama. Seega ei tule kütte- ja jahutusüsteemide energiatõhususe hindamist läbi viia nii nendes mitteelamutes, kuhu on automaatikasüsteem paigaldatud tulenevalt EhS §- s 691 lõikes 10 kehtestatud nõudest, kui ka kõigis muudes hoonetes kuhu on paigaldatud EhS §-s 691 lõike 11 nõuetele vastava funktsionaalsusega automaatikasüsteem. Paragrahvis 691 lõikes 13 sätestatakse, et hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Volitusnormi alusel kehtestatakse uus määrus, milles sätestatakse hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamise nõuded ja ehitisregistrisse esitatavate andmete koosseis. Paragrahvis 691 lõikes 14 sätestatakse, et lubav volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada kriteeriumid automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamiseks. Volitusnorm sätestatakse lubavana, sest automaatikasüsteemide paigaldamise nõue on uudne ja see kohaldub ka olemasolevatele hoonetele. Olemasolevate hoonete tehnosüsteemide koosseis ja nende tehnilised andmed varieeruvad väga suures ulatuses. See, kas süsteemid ühilduvad automaatikasüsteemiga on faktiküsimus, mida saavad hinnata eriala eksperdid iga hoone puhul eraldiseisvana. Eelnõu koostamisel ei nähta ette, et tehnilist teostatavust saaks reguleerida ühtsete nõuetega. Täiendavalt, riigi poolt kehtestatud automaatikasüsteemi paigaldamise nõue tehnosüsteemide juhtimise võimalust kui fakti ei muuda. Vastavalt Euroopa Komisjoni esindajate hinnangutele on direktiivis 2018/844 sätestatud automaatikasüsteemide nõuded võrdlemisi ranged ja suur osa paigaldatud ja turul saadaolevaid automaatikasüsteeme nendele nõuetele ei vasta. On võimalik, et tehnilised lahendused avarduvad ja 2025. aastaks, mil vastavad süsteemid peaksid paigaldatud olema, on olukord muutunud. Eelnõud välja töötades ei saa sellest eeldusest siiski lähtuda. Seega piirdutakse hetkel EhS 691 lõikes 10 nõutud automaatikasüsteemide majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse hinnangute 8 kogumisega. Kogutud hinnanguid analüüsitakse. Juhul kui selgub, et erialaekspertide poolt esitatud majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse hinnangud ei ole piisavad või tekivad muud ettenägematud turumoonutused saab vastavalt lubavale volitusnormile määrusega kehtestada ühtsed kriteeriumid automaatikasüsteemide paigaldamise põhjendatuse hindamiseks. Paragrahvi 1 punktis 5 muudetakse §-i 130 lõike 3 punkti 5. Uue sõnastuse kohaselt peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) muude hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevate nõuete kõrval kontrollima ka olemasolevate mitteelamute laadimistaristu paigaldamise suhtes kehtestatud nõuete täitmise üle. Seega kontrollib TTJA EhS §-i 651 lõikes 6 sätestatud nõude täitmist. Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse §-i 130 lõiget 4. Muudatus vastab direktiivi 2018/844 II lisa muudatusele. Uue sõnastuse kohaselt peab TTJA poolt kalendriaasta jooksul kontrollitud energiamärgiste hulk olema piisav, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Statistiliselt esindusliku valimi suurus sõltub kalendriaasta jooksul välja antud energiamärgiste hulgast. Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse §-i 130 lõikega 41. Tegu on normitehnilise muudatusega, mis tehakse tulenevalt EhS §-i 130 lõike 4 uuest sõnastusest. Lõikes 41 sätestatud nõue on sisu poolest sama EhS §-i 130 lõike 4 teise lausega. Paragrahvi 1 punktides 8‒9 täiendatakse EhS-i lisasid 1‒2. Täiendustega lisatakse elektriauto laadimistaristu ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa ning kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta käiv info lisade 1‒2 surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste alajaotusele. Kõigis lisades käsitletud tegevuste puhul puudub kohustus lisas käsitletud dokumentide esitamiseks. Vastav täiendus on tehtud tulenevalt direktiivi 2018/844 artikli 1 punktist 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid lihtsustama laadimispunktide kasutuselevõttu uutes ja olemasolevates hoonetes ning kaotama võimalikud õiguslikud takistused, muuhulgas seoses loamenetlustega. Paragrahvi 1 punktis 10 täiendatakse EhS-i normitehnilist märkust. Muudatusega ajakohastatakse hoonete energiatõhususe direktiivi viidet ja lisatakse viide direktiivile 2018/844. Paragrahviga 2 täiendatakse EhSRS-i §-dega 302‒304. Uutes paragrahvis sätestatakse rakendussätted seoses elektriauto laadimistaristu paigaldamisele, rekonstrueerimise toetusmeetmetele ja tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele kohalduvate nõuetega. Paragrahvi 302 lõike 1 punktides 1‒6 sätestatakse erandid millele EhS §-i 651 lõigetes 3‒6 sätestatud nõuded ei kohaldu. Vastavad erandid tulenevalt eelkõige direktiivist 2018/844 või on seotud nõude rakendumisega. Vastavalt direktiivile on liikmesriikide otsustada kas ja millises ulatuses nimetatud erandeid rakendatakse. Eesti on otsustanud rakendada kõik direktiivis nimetatud erandid täies ulatuses. Punktis 1 sätestatakse, et elektriauto laadimistaristut ei pea paigaldamata hoonetes, mille püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi. Seega kohaldub elektriautode laadimistaristu paigaldamise nõue eelnõu seadusena jõustumise järel ühe aastase üleminekuajaga. Punktis 2 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõue ei kohaldu juhul kui laadimistaristu paigaldamiseks vajalikud kulutused ületavad 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest. 9 Antud sättega tagatakse, et laadimistaristu paigaldamist ei nõuta olukorras, kus see on liigselt koormav. Kui laadimistaristu paigaldamise nõue muutub liiga kulukaks ja moodustab olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest ebaproportsionaalselt suure osa, võib ette näha, et rekonstrueerimise tööde maht hoitakse teadlikult all pool olulise rekonstrueerimise piirmäära. Punktis 3 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu hoonele, mille parklasse on juba paigaldatud laadimistaristu, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta sätestatud nõuetest. Punktis 4 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu juhul kui mitteelamu omanik ja kasutaja on väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1‒78) sätestatud kriteeriumitele ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille käive ei ületa aastas 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa aastas 43 miljonit eurot. Punktis 5 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu kui paigaldatav laadimistaristu paikneb üliväikeses eraldatud võrgus. Üliväike eraldatud võrk on vastavalt elektrituruseadusele jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt- tund. Eesti puhul paikneb näiteks Ruhnus üliväike eraldatud võrk. Punktis 6 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu juhul kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia tarne stabiilsust. Seega ei rakendu laadimistaristu paigaldamise nõue juhul kui see kahandaks elektri tarne kvaliteeti ja mõjutaks selle läbi negatiivselt lõpptarbijat. Paragrahvi 302 lõikes 2 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandid ei kohaldu, mitteelamu on olemas või mitteelamu ehitusloa taotlus või ehitusteatis mitteelamu püstitamiseks on esitatud enne eelnõu jõustumist seadusena ja mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, paigaldatakse sellise mitteelamu parkimiskohtadele vähemalt üks laadimispunkt 2025. aasta 1. jaanuariks. Vanemate hoonete ehitusload või ehitusteatised ei pruugi olla leitavad. Selle tõttu tuleks vanematele mitteelamutele nõuet kohaldades esmajoones hinnata kas hoone oli faktiliselt olemas enne eelnõu jõustumist seadusena. Nõue kohaldub ka vanadele hoonetele, mis on elamutest ümberehitatud ja mida praegu kasutatakse mitteelamutena. Kuna tegemist on olemasolevatele hoonetele kohalduvate nõuetega, ei kohaldu vastavad nõuded avalikele parklatele, mis ei ole ette nähtud olemasolevate mitteelamute teenindamiseks. Nõude kohaldumise korral tuleb paigaldada vähemalt üks laadimispunkt. See on minimaalne laadimispunktide arv, mida saab nõuda. Nõude sätestamisel piirdutakse minimaalse elektriauto laadimispunktide arvuga, sest 2019. aasta alguse seisuga oli Maanteeameti registrisse kantud 1443 elektriautot. Selle näitajaga ulatub elektriautode osakaal kõigist Maanteeameti registrisse kantud autodest 0,2 %-ni. Seega on elektriautode kasutamine Eestis eelnõu välja töötamise ajal piiratud. Kuna sätestatud nõude täitmisega kaasnevad kulud ja täitmiseks on vaja teha ehitustöid, sätestatakse nõuete täitmisele üleminekuaeg. Laadimistaristu tuleb paigaldada 2025. aasta 1. jaanuariks. Seega on mitteelamute omanikel, kellele nõue kohaldub, nõude täitmiseks aega viis aastat. Juhul kui laadimispunkti 2025. aasta alguseks paigaldatud ei ole on tegemist ehitisele esitatavate nõuete rikkumisega. Ehitisele esitatavate nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 10 Paragrahvis 303 sätestatakse, et EhS §-s 652 sätestatud kohustust, siduda toetusmeede kavandatud või saavutatud energiasäästu mahuga, rakendub rekonstrueerimise toetusmeetmetele, mis jõustuvad pärast eelnõu jõustumist seadusena. Paragrahvi 304 lõikes 1 sätestatakse, et eelnõu jõustumise ajal olemasolevatele hoonetele kohaldub kütte- või jahutussüsteemi või ventilatsioonisüsteemiga kombineeritud tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise nõue, juhul kui kütte- või jahutusüsteemi või kombineeritud tehnosüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW. Energiatõhususe hinnang antakse energiamärgise andmisel või hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks. Paragrahvi 304 lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad mitteelamud, mille kütte- või jahutusüsteemi nimivõimsus on suurem kui 290 kW tuleb varustada automaatikasüsteemiga 2025. aasta 1. jaanuariks, juhul kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Kui automaatikasüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud tuleb sellekohane hinnang ehitisregistrisse esitada samuti hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks. Paragrahviga 3 sätestatakse EnKS-s kavandatud muudatused. EnKS-s tehtud muudatused on seotud direktiivi 2018/844 artikli 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise renoveerimisstrateegia koostamisega kohustusega. Direktiivis 2018/844 kasutatakse nimetust pikaajaline renoveerimisstrateegia, kuid lähtudes nõutud ehitustööde ulatusest on eesti keeles korrektsem renoveerimise asemel kasutada mõistet rekonstrueerimine, mille mõiste on EhS-s sisustatud. Sellest on EnKS-i välja töötades lähtutud ja sellest lähtuti ka eelnõud koostades. Seega kasutatakse ka EnKS-i täiendamisel väljendit pikaajaline rekonstrueerimise strateegia (edaspidi ka REKS). REKS-i täiendamisega seotud uued nõuded kohalduvad energiatõhususe koordinaatorile ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded energiatõhususe koordinaatorina on sätestatud kehtivas EnKS-s. Paragrahvi 3 punktis 1 muudetakse EnKS § 4 lõike 1 sõnastust. Uus sõnastus vastab direktiiv 2018/844 artikli 1 punktis 2 sätestatud REKS-i kirjeldusele. Uudne on eesmärk, et 2050. aastaks tuleb saavutada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega hoonefond ja hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks. Nõuded REKS-i koosseisule sätestatakse eraldi lõikega eelnõu järgnevas punktis. Paragrahvi 3 punktis 2 täiendatakse EnKS §-i 4 uue lõikega 11. Uues lõikes sätestatakse nõuded REKS-i koosseisule. REKS-i koosseisu on võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (edaspidi energiatõhususe direktiiv) sätestatud pikaajalise rekonstrueerimise strateegia koosseisuga täiendatud. Direktiivis 2018/844 tehtud REKS-i täiendused lähtuvad energiatõhususe direktiivi kohaselt varem koostatud pikaajalise rekonstrueerimise strateegiate parimast praktikast. Paragrahvi 3 punktis 3 täiendatakse EnKS §-i 4 lõigetega 3‒7. Uute lõigetega sätestatakse senisest täpsemad nõuded REKS-i koosseisule. Paragrahvi 4 lõikes 3 sätestatakse, et energiasäästu koordinaator peab REKS-i elluviimiseks koostama meetmete ja riigi poolt kindlaksmääratud mõõdetavate tulemuslikkuse näitajatega tegevuskava. Eesmärgid, millest tegevuskava koostades lähtuda tuleb, on sätestatud lõike kolmes punktis. 11 Punkti 1 kohaselt tuleb meetmete rakendamisega vähendada Euroopa Liidus aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95% võrreldes 1990. aastaga. Punkti 2 kohaselt tuleb tagada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega riiklik hoonefond. Punkti 3 kohaselt hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks. Hetkel ei ole teada, milline on liginullenergiahoone tase olemasolevate hoonete puhul, sest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud liginullenergiahoone nõue kohaldub üksnes uue hoone püstitamisel. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel kohalduv liginullenergiahoone nõue tuleb REKS-i koostamise käigus määrata. Paragrahvi 4 lõikes 4 sätestatakse, et tegevuskava peab sisaldama soovituslikke vahe-eesmärke aastateks 2030, 2040 ja 2050. Soovituslikuke vahe-eesmärgide alusel saab nii Euroopa Komisjon kui Eesti ise hinnata, kui tulemuslikult suudetakse REKS-i eesmärke täita. Samuti tuleb selgitada kuidas vahe-eesmärkide täitmine aitab saavutada Euroopa Liidu poolt püstitatud energiatõhususe eesmärke, vastavalt energiatõhususe direktiivile. Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatakse, et energiasäästu koordinaator püüab hõlbustada investeeringute tegemist, et tagada eelnõu § 3 punktis 1 sätestatud eesmärkide täitmine. Selleks peab energiasäästu koordinaator hõlbustama investeeringute ligipääsu asjakohastele meetmetele, mis on suunatud erasektori investeeringute kaasamisele eelkõige läbi turutõrgete kõrvaldamise ja riskide vähendamise. Paragrahvi 4 lõikes 6 sätestatakse, et REKS-i raames võib käsitleda tuleohutusega seotud riske, mis mõjutavad rekonstrueerimislahenduste energiatõhusust ja hoone eluiga. Direktiivi 2018/844 kohaselt võib REKS-s muuhulgas käsitleda ka tugeva seismilisusega seotud riske, kuid kuna Eestis asub seismiliselt väheaktiivses piirkonna ja maavärinad ei ohusta meie hoonefondi kestlikkust ei ole seda võimalust EnKS-s sätestatud. REKS-i koostades on võimalus vaadelda hoone kestlikkust ka laiemalt, näiteks hinnata hoone energiatõhususe suurendamisel ka selle võimalikku suuremat tuleohtlikkust ja selle vältimist. Paragrahvi 4 lõikes 7 sätestatakse, et REKS-i lisana avaldatakse pikaajalise renoveerimisstrateegia rakendamise üksikasjad, sealhulgas kavandatud poliitika ja meetmete kohta. Lähtudes direktiivist 2018/844 tuleb enne REKS-i Euroopa Komisjonile esitamist läbi viia avalikud konsultatsioonid. Avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte tuleb Euroopa Komisjonile esitada REKS-i lisana. Paragrahvi 3 punktis 4 täiendatakse EnKS-i §-ga 41. Uues paragrahvis sätestatakse riikliku hoonete rekonstrueerimise strateegia avaliku konsultatsiooni läbiviimise kord. Paragrahvi 41 lõikes 1 sätestatakse energiatõhususe koordinaatori kohustus REKS-i koostamise käigus läbi viia avalik konsultatsiooni. Avalik konsultatsioon tuleb läbi viia vähemalt kahel korral. Vastav nõue kehtestatakse selleks, et avalik konsultatsioon ei toimuks üksnes REKS-i koostamise järel vaid ka REKS-i koostamise käigus, kus avaliku konsultatsiooni tulemusi on võimalik strateegia koostamisel sisulisemalt arvesse võtta. Avalik konsultatsioon viiakse läbi lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse reglemendis koostöö ja kaasamise kohta sätestatud korrast ehk lähtudes kaasamise heast tavast. Avaliku konsultatsiooni tulemused, mis esitatakse REKS-i lisana Euroopa Komisjonile, vormistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 50. 12 Paragrahvi 41 lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib koostada REKS-i avaliku konsultatsiooni täpsema korra. Tegu on lubava volitusnormiga, sest eeldatavasti on paragrahvi 41 lõikes 1 sätestatud avaliku konsultatsiooni nõuded piisavad. Samas tuleb REKS- i aastate jooksul korduvalt uuendada ja lähtudes avaliku konsultatsiooni läbiviimisega saadud kogemustest võib täpsema konsultatsiooni korra sätestamine osutuda vajalikuks. Paragrahvi 3 punktis 5 tunnistatakse EnKS-i § 35 kehtetuks. Energiatõhususe tegevuskava käsitlemine ei ole vajalik, sest 2017. aasta tähtaeg on tänaseks juba möödas ja tulevikus ei ole kolme aastane tsükkel aktuaalne. Muudetud koosseisuga REKS-i esitamise uut tähtaega ja esitamise tsükli pikkust käsitletakse eelnõu järgmises punktis. Paragrahvi 3 punktis 6 täiendatakse EnKS-i uue §-ga 351 kehtetuks. Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse §-i 4 kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt 2020. aasta 10. märtsiks. Vastav kuupäev on seotud direktiivi 2018/844 ülevõtmise tähtajaga. Seejärel esitatakse REKS riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel. Vastavad tähtajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018 määrusest (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 artiklist 3 ja on seega otsekohalduvad. Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada. Paragrahvi 3 punktis 7 täiendatakse EnKS-i normitehnilise märkusega. Normitehnilise märkusega lisatakse viide direktiivile 2018/844. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatud uued terminid „elektriauto laadimistaristu“, „elektriauto juhtmetaristu“, „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem“ ning „automaatikasüsteem“ on sisustatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta. Vastavustabel Euroopa Liidu õigusele on lisatud seletuskirjale (lisa 2). 6. Eelnõu mõjud Eelnõust tulenevad mõjud on hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 46. Eelnõus on kavandatud kolm suuremat muudatust, mis puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele; elektriauto laadimistaristu paigaldamisele ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide energiatõhususele. Nõuded on sätestatud direktiivi 2018/844 ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Direktiivi eesmärk on luua säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese kasvuhoonegaasi 13 heitega energiasüsteem, mis käib kaasas tehnoloogia progressiga. Direktiivist 2018/844 tulenevad, Eesti õigusesse ülevõetavad nõuded, aitavad kogumis kaasa direktiivi lõppeesmärkide saavutamisele ja selle tõttu hinnatakse ka nõuete elluviimisest tingitud mõjusid kogumis. 1) Sotsiaalne mõju Pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja rekonstrueerimise toetusmeetmetele nõuete kehtestamine on suunatud kogu olemasolevale hoonefondile, va EhS §-s 62 energiatõhususe nõuete täitmisest vabastatud hooned (eelkõige tööstushooned, miljööväärtuslikud ja muinsuskaitse all olevad hooned, suvilad ja ajutiseks kasutamiseks mõeldud hooned ning peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hoone). Seega on kõnealuse regulatsiooni sihtrühmaks kõik selliste hoonete omanikud, kelle omandis oleva hoone liginullenergiahoone tasemel viimiseks on vaja läbi viia rekonstrueerimistöid. Eelnõu koostamise ajal ei rekonstrueerimist vajavate hoonete arv veel teada. Lähtudes eelnõu kolmandas paragrahvis sätestatud nõuetest koostatakse direktiivist 2018/844 tulenevalt 2020. aasta märtsiks REKS, mis sisaldub ka ülevaadet olemasolevast hoonefondist ja selle rekonstrueerimisvajadusest. REKS-s sisalduv ülevaade hoonefondist valmib eeldatavalt juba 2019. aasta lõpuks ja selle tulemusena saab anda juba täpsema hinnangu kui suur osa hoonefondist on hõlmatud REKS-ga ja vajab rekonstrueerimist. Lisaks hoonefondi ülevaatele käsitletakse REKS-s tegevusi, mida on hoonefondi energiatõhustamiseks vajalik teha. Samuti sisaldab märtsiks valmiv REKS-i tegevuskava ettepanekuid konkreetsete toetusmeetmete välja töötamiseks ja hinnangut, milline peaks olema toetusmeetmete elluviimiseks vajalik rahaline maht. REKS-is pakutavate toetusmeetmete rakendamise korral hakatakse võrreldes senise olukorraga hooneid rekonstrueerima laiemas ulatuses ja kõrgemale energiatõhususe tasemele. Meetmete rakendamisega tagatakse, et kaasaegsetele energiatõhususe nõuetele ehk madalamate energiakuludega ja tervislikule sisekliima tingimustele vastav hoonefond on ühtlaselt kättesaadav kõigis Eesti piirkondades. REKS-i raames tuleb eraldi tähelepanu pöörata turutõrgete tõttu senini energiatõhustamisest kõrvalejäänud hoonefondi osale. Seega on REKS- i meetmete rakendamise üheks eesmärgiks pidurdada inimeste väljarännet maapiirkondadest suurematesse linnadesse. Keskustest kaugemale ulatuvate energiatõhususe meetmete rakendamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust. Hoonete senisest laialdasema rekonstrueerimine aitab luua töökohti, eriti piirkondades kus hetkel ei ole rekonstrueerimisega nii aktiivselt tegeletud. Rekonstrueerimise tulemusena tekib eriti maapiirkondadesse konkurentsivõimelisem kinnisvara. Konkurentsivõimelisema kinnisvaraturu olemusolu on kindlasti üheks oluliseks eelduseks, mis võiks aidata võrdsete tingimuste olemasolul langetada otsuse maapiirkonna kasuks. Eelnõus sätestatud tehnosüsteemide ülevaatuse regulatsioon on otseselt seotud rekonstrueerimisotsustega, mille mõju on eelnevates lõikudes käsitletud. Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõue aitab kaasa elektriautode senisest laialdasemale kasutuselevõtule. Elektriautod aitavad kaasa transpordisektori elektrifitseerimisele. Kombineerituna taastuvatest allikatest pärit elektri suurema osakaaluga toodavad elektrisõidukid vähem kasvuhoonegaaside heitmeid, mis aitab saavutada puhtama õhu, eelkõige suure liiklustihedusega piirkondades aga ka laiemalt. Elektrisõidukid on oluline tegur üleminekul puhtale energiale, mis põhineb energiatõhususe meetmetel, alternatiivsetel kütustel, taastuvenergial ja energia paindliku haldamise uuenduslikel lahendustel. Laadimistaristu paigaldamise nõue kohaldub vaid nendele korterelamutele, mille krunt on piisavalt suur selleks, et sinna mahuks parkima rohkem kui 10 autot. Tegelikkuses on enamuse nn magalarajoonides asuvate kortermajade krundid maa erastamisest tulenevalt väga väikesed – piirdudes 14 elamualuse maaga ning autode parkimiseks vajalikud kohad asuvad linna maal. Selle tõttu on ühistute, kes peavad olulise rekonstrueerimise korral paigaldama elektriauto laadimistaristu, hulk hinnanguliselt piiratud. Täpne ülevaade, kui paljudel ühistutel, on piisavalt suur krunt, mis võimaldab parkida rohkem kui 10 autot ja mis seetõttu oleksid rekonstrueerimise korral hõlmatud laadimistaristu paigaldamise kohustusega, puudub. 2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Energiatõhususe suurendamisega ja taastuvenergia senisest laialdasema kasutuselevõtuga kasvab Eesti sõltumatus kolmandatest riikidest tarnitud fossiilsetest allikatest toodetud energiast. Seega aitavad eelnõuga kehtestatavad nõuded kaasa Eesti energiajulgeoleku tagamisele. REKS-s seatud eesmärk kogu olemasolev hoonefond 2050 aastaks ehk 30 aasta jooksul energiatõhusaks muuta eeldab riigipoolseid toetusmeetmeid, mis peavad motiveerima ka erasektorit hoonete energiatõhustamisesse senisest oluliselt rohkem investeerima. Kuna eraomanikku ei saa kohustada hoonet energiatõhusaks ehitama, kui tal puudub kavatsus hoonet ümber ehitada, tuleb luua riiklik toetusmeetmete süsteem, mis motiveerib nii juriidilisest kui füüsilisest isikust kinnisvara omanikke enda hooneid energiatõhusamaks muutma. 3) Majanduslik mõju Hoonete energiavajadus on oluline osa Eesti energiabilansist ja REKS-i meetmete rakendamisega hoonete energiakulukust vähendades on võimalik kõige efektiivsemalt vähendada energia lõpptarbimist. „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ esitatud analüüs näitab, et soovides ühelt poolt saavutada majanduskasvu, teisalt aga energia kokkuhoidu, tuleb energiasäästupoliitikas enim tegeleda just hoonete energiasäästu küsimustega. Kui kulukaks kujunevad energiatõhustamise toetusmeetmed ehk mõju riigieelarvele ja kohalike omavalitsuste eelarvetel saab täpsemalt hinnata peale REKS-i välja töötamist. REKS-i koosseisu ja nõuete õigusaktis sätestamise majanduslik mõju on iseenesest väike, sest eelnõuga pannakse üksnes kohustus strateegia ja tegevuskava välja töötamiseks. Tegelik mõju tekib REKS-i rakendamisel ja rakendamise mõju saab hinnata lähtudes välja töötatavatest toetusmeetmetest. REKS-i koostamise üks olulisi eesmärke on pikaajaliste ja järjepidevalt rakendatavate meetmete loomine. Sellise järjepidevusega luuakse ehitusettevõtjatele kindlus, et hoonete energiatõhustamine on valdkond, mille tarbeks tasub tooteid ning teenuseid arendada. Senini on energiatõhustamise toetusmeetmete eraldamine toimunud lühiajalistes voorudes, seega on rekonstrueerimise toetusmeetmete tingimused ja olemasolu periooditi pidevalt muutunud. Selle tõttu on hoonete rekonstrueerimine samuti toimunud vahelduva aktiivsusega ning hoonete rekonstrueerimisega tegelevate ettevõtete hulk jäänud piiratuks. Kui REKS-i rakendamisega luuakse seni puudunud kindlus energiatõhususteenuste turul, võib eeldada, et hoonete energiatõhustamise valdkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtete arv kasvab ning see sektor muutub atraktiivsemaks ka suurtele ehitusettevõtetele. Seega võib ka eeldada, et konkurent ning tööde kvaliteet kasvavad ning kujunevad välja uudsed tooted ning teenused. Vastava sektori kasvu panustab ka asjaolu, et lähtudes Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud energiatõhususe ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks peab iga-aastane hoonete rekonstrueerimise maht kasvama senisega keskmise tasemega võrreldes kolmekordseks. Direktiivist 2018/844 tulenevalt on tehnosüsteemide ülevaatuse lõppeesmärk tehnosüsteemide välja vahetamine energiatõhusamate vastu. Samuti kasutatakse tehnosüsteemide energiatõhususe hinnangu andmeid energiamärgise andmisel ja hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontrollimisel. Seetõttu mõjutab tehnosüsteemide ülevaatuse neid kinnisvara omanikke, kes kavandavad hoone rekonstrueerimist või kelle energiamärgised on kaotanud seadusest tuleneva tähtaja möödumise tõttu kehtivuse ja kellel tuleb hankida uus energiamärgis. Tehnosüsteemide ülevaatus ja nende energiatõhususele ja parendusvõimalustele hinnangu andmine on selle tõttu seotud energiamärgise andmisega. Muudel juhtudel ülevaatus 15 täiendavat lisandväärtust ei anna. Seega omab nõue reaalset mõju kinnisvara omanikele, kes kavandavad teostada rekonstrueerimistöid. Juhul kui ei ole töid plaanis on majanduslikuks mõjuks üksnes tehnosüsteemi ülevaatuse ja energiatõhususe hindamise maksumus. MKM-i hinnangul on energiatõhususe hindamine oma olemuselt sarnane energiaauditiga, kuid kuna konkreetsel hindamisel piirdutakse tehnosüsteemidega on tööde koosseis väiksem. Seega saaks eeldada, et tehnosüsteemide energiatõhususe hinnangu maksumus võiks energiaauditi maksumusest olla umbes poole väiksem. Hetkel on turul energiaauditi hind 500 – 600 eurot, seega ei tohiks tehnosüsteemide ülevaatus ja hindamine ületada 300 eurot. Tegemist on ühekordse kuluga, kuna järgmine ülevaatus tuleb teha juhul, kui hoone või süsteem ehitatakse ümber. Olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavate tehnosüsteemide energiatõhususe nõue kohaldub olukorras kui hoone omanik on vastu võtnud otsuse tehnosüsteem paigaldada. Tehnosüsteemide nõuetega suunatakse hoone omanikku tehnosüsteemi valmimisel arvesse võtma ka selle tehnosüsteemi energiatõhususe näitajaid olukorras, kus kõrgema energiatõhususega seadmed on sageli mõnevõrra kallimad, võrreldes vähem energiatõhusate seadmetega. Nõutud energiatõhususe tase sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses lähtudes heast ehituspraktikast, mille järgimise kohustus on üks EhS-i printsiipidest ja seega on minimaalsete nõuete täitmiseks vajalik lisainvesteering väike. Väikese lisainvesteeringu tõttu on tehnosüsteemide energiatõhususe nõuete tasuvusaeg lühike. Kuna tehnosüsteemi paigaldamise vajadus ei tulene eelnõus sätestatud tehnosüsteemide nõudest vaid omaniku otsusest, on tehnosüsteemide energiatõhususe nõuete majanduslik mõju väike. Laadimistaristu tuleb teatud juhtudel paigaldada ka hoonele, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, püstitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel. Võttes arvesse hoone püstitamise või olulise rekonstrueerimise maksumust, on laadimistaristu paigaldamise kulu osa ehitustööde kogumaksumuses marginaalne. Elektriautode laadimistaristu paigaldamine uute hoonete püstitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel on tööde üleüldist koosseisu arvestades väiksemahuline ehitustöö, mille mõju hoone püstitamise või rekonstrueerimise maksumusele on väike. Seega ei oma see nõue mõju hoonete ehitamise või rekonstrueerimise otsustele. Juhuks kui lähtudes hoone ehituslikust lahendusest tingitud piirangutest on elektriauto laadimistaristu paigaldamine tehniliselt keerukas ja muutub kulukaks, on tulenevalt direktiivist sätestatud kulude ülempiir (7% kogu olulise rekonstrueerimise maksumusest), mille ületamise korral ei pea laadimistaristut paigaldama. Olemasolevatele mitteelamutele, millel on rohkem kui 20 parkimiskohta, kohalduv laadimispunkti paigaldamise nõue ei ole seotud hoone olulise rekonstrueerimisega. See nõue tagab laadimispunktide müüjatele pideva käibe ja paigaldajatele pideva töövoo, kuna olemasolevate mitteelamute puhul tuleb laadimistaristu paigaldamisel lähtuda üksnes parkimiskohtade arvust ning alates 21 parkimiskohast mitteelamu juures tuleb laadimistaristu paigaldada igal juhul. Laadimispunktide paigaldamine järgmise viie aasta jooksul toob kaasa töökohtade tekke ja sellega seoses tekib täiendav maksutulu. Samuti võib eeldada, et parem ligipääsetavus kaubanduskeskustele tagab käibe kasvu. Praktikas on näha, et näiteks kaubanduskeskused on alustanud vabatahtlikult parklatesse laadimistaristu paigaldamist (T1 Mall of Tallinn, Ülemiste)1, ka on kiirlaadimistaristud juba praegu olemas tanklates üle Eesti.2 1 https://www.ulemiste.ee/keskusest/mugavused-ja-teenused/,http://elektritransport.ee/laadimisvorgustik/ (kättesaadav seisuga 24.10.2019) 2 http://elmo.ee/laadimispunktide-vorgustik/ (kättesaadav seisuga 24.10.2019) 16 Kuna laadimispunktide paigaldamine on hajutatud viie aasta pikkuse perioodi peale ja tegemist on ühekordse kuluga, on nimetatud mõjud siiski väikesed. Laadimispunkti paigaldamine on ühekordne väikesemahuline ehituslik tegevus. Kogu laadimispunkti paigaldamiseks vajalik töö on võimalik ära teha kõige rohkem mõne päevaga. Puudub küll statistika, kui suurel osal mitteeluhoonetest on vähemalt 21 parkimiskohaga parkla, samas on tulenevalt üleminekuajast võimalik tekkivaid kulusid hajutada. Seadmed laadimistaristu paigaldamiseks on turult vabalt kättesaadavad, laadija hind kodutarbijatele on vahemikus 600‒1100 eurot3, avalikuks kasutuseks mõeldud laadijad, hind alates 2000 eurost4, lisades juurde paigaldamise maksumuse, võiks ühe laadimispunkti hind koos paigaldusega olla hinnanguliselt kuni 5000 eurot. Kui paigaldatakse korraga mitu laadimispunkti langeb ühe laadimispunkti paigaldamise keskmine hind oluliselt, kuna mitme laadimispunkti paigaldamiseks tehtav töö ei ole oluliselt suurem kui ühe laadimispunkti paigaldamiseks tehtav töö, seega ka paigaldamise keskmine kulu mitme laadimispunkti paigaldamisel on eelduslikult väiksem ühe laadimispunkti paigaldamisel. Elektriautode laadimispunktide paigaldamise nõue võib omada mõju riigiasutuse eelarvele. Rahandusministeeriumi andmetel on keskvalitsuse omandis 161 hoonet. Lähtudes eeldusest, et laadimispunkt tuleb paigaldada kõigile keskvalitsuse omandisse kuuluvale hoonele (161 tk) ja korrutades selle ühe laadimispunkti paigaldamise keskmise maksumusega (5000 eurot), saame keskvalitsuse hoonete laadimispunktidega varustamise kogukuluks 805 000 eurot. Statistika selle kohta, kui paljudel kohaliku omavalitsuse omandis olevatel mitteeluhoonetel on vähemalt 21 parkimiskohta, puudub. Laadimistaristu paigaldamisel tekib oluline mõju siis, kui elektriautode kasutamine kasvab ja kasutamine muutub üldiseks ja tavapärasuseks. Käesoleva aasta alguses moodustasid elektriautod kõigist Maanteeameti registris arvele võetud autodest 0,2%. Elektriautode laadimispunktide paigaldamise nõue on direktiivis 2018/844 sätestatud selleks, et elektriautode kasutuselevõttu hõlbustada. 4) Mõju elu- ja looduskeskkonnale Euroopa Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga tõsise kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osa, saavutada energiasääst liidu tasandi eesmärkide kohaselt, suurendades Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.5 Hooned on liidu energiatõhususe ja kliimapoliitika keskmes, sest nende arvele jääb peaaegu 40% Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest. Eestis on vastav näitaja Euroopa keskmisest kõrgem ja ulatub 50%-ni. Seega aitab REKS-i meetmete tulemuslik rakendamine täita Liidu kliimapoliitika eesmärke. Kui hoonefond rekonstrueeritakse energiatõhusale tasemele ning rekonstrueerimise käigus võetakse senisest enam kasutusele taastuvenergialahendusi siis väheneb hoonete energiatarve ja hoonete kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidete hulk. Hoonete rekonstrueerimise käigus tuleb järgida sisekliima nõudeid, et energiatõhususe saavutamine ei toimuks sisekliima arvelt. Seega tagatakse oluliselt rekonstrueeritud hoonetes elanike jaoks mugavam ja tervislikum elukeskkond. Hea sisekliimaga hoonetes elavad inimesed tervislikumas elukeskkonnas ja seega kasvab tervelt elatud aastate hulk. Samuti aitab kaasaegsetele tingimustele vastav sisekliima kaasa tööviljakuse kasvule ning õpitulemuste parandamisele. Senisest suurema hulga elektriauto laadimispunktide olemasolu ja laiem paiknemine loob paremad eeldused elektriautode kasutuselevõtuks. Elektriautode senisest laialdasem kasutuselevõtt tagab puhtama välisõhu tiheda liiklusega piirkondades. Laadimistaristu 3 http://elektritransport.ee/tootekategooria/kodulaadijad/ 4 http://elektritransport.ee/tootekategooria/avalikud-laadijad/ 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019H0786 17 paigaldamise nõue aitab seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Samas on nõude mõju siiski väike, sest laadimispunktide olemasoluga luuakse üksnes eeldused elektriautode senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Seega on tegemist tulemusliku meetmega juhul, kui see tõesti kasvatab elektriautode kasutuselevõtt. Samuti tuleb kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks transpordi senisest laialdasemat elektrifitseerimist kombineerida taastuvatest allikastest pärit energia senisest laialdasema kasutuselevõtuga. 5) Mõju regionaalarengule Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimisel tasemeni, mis vastab kaasaegsetele energiatõhususe ja sisekliima nõuetele, tuleb muuhulgas ära hinnata, millist osa hoonefondist kasutatakse pikaajaliselt ja kestlikult. Rekonstrueerida tasub üksnes need hooned, mis jäävad kasutusele. Seega kaasneb olemasoleva hoonefondi energiatõhustamisega võimalus hinnata, milline osa hoonefondist jääb kasutusele ja milline osa hoonetest on kasutusest välja langenud ning tuleks lammutada. Rekonstrueerimis- ja lammutusmeetmeid samaaegselt rakendades on võimalik korrastada linnasid ja väiksemaid asulaid ning luua senisest terviklikumalt korrastatud ja ilusam elukeskkond. REKS-i meetmed aitavad kaasa omavalitsuse tasandil regionaalpoliitiliste ostuste tegemisele. Meetmete rakendumisel tekib elujõuline kinnisvaraturg üle Eesti. Nii muutub suurtest linnadest kaugemal asuv elukeskkond ka noorte jaoks atraktiivsemaks ja elanikud ei siirdu sedavõrd kiiresti ja suures ulatuses tõmbekeskustesse. 6) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu koostamise ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna Tehnikaülikooliga sõlminud lepingu direktiivi 2018/844 nõuetele vastava REKS-i väljatöötamiseks. REKS-i väljatöötamise on alustatud, seda protsessi juhib MKM ning analüüse teostab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut. REKS-i välja töötamiseks vajalikke tegevusi teostavad MKM-i ametnikud tööülesannete täitmise raames, seega ei nõua strateegia koostamine täiendavate töökohtade loomist. REKS-i ellu viimiseks tuleb olemasolevad energiatõhustamise toetusmeetmed läbi analüüsida lähtudes eelkõige sellest, kuidas saaks neid rakendada viisil, millega välistatakse senised regionaalsed tõrked ning kuidas saaks rekonstrueerimisse kaasata erasektori investeeringuid. Uute meetmete rakendamisel tekib täiendav töökoormus rakendusüksutele, kes vastavalt taotlusi menetlevad. Kuna rekonstrueerimise maht peab Euroopa Komisjoni hinnangul kasvama kolm korda võib eeldada, et menetluste maht kasvab sama palju. Samas on järjepidevalt rakendatavate meetmete puhul taotluse laekumine järjepidevam ja menetluste maht paremini prognoositav. Seega riigiasutuste töö ei vaja sisulist ümberkorraldamist. Töökoormus võib piiratud pikkusega perioodideks suureneda tulenevalt vajadusest töötada välja meetmete rakendamiseks vajalikud määrused ja õigusaktid ning menetleda nende alusel laekunud taotlused. Kohalike omavalitsuste töökorraldust tulenevalt strateegia väljatöötamisest kui ka rakendamisest muuta ei ole vaja. Rekonstrueerimiseks vajalike ehituslubade ja ehitusteatiste menetlemine toimub EhS-s sätestatud menetluste alusel ja meetmete rakendamiseks ei looda eraldi menetlusi. Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi ehitusloa andmise ja ehitusteatise menetlemise käigus kontrollima ka seda, kas üle 10 parkimiskohaga hoonete püstitamisel või olulisel rekonstrueerimisel on ette nähtud elektriauto laadimistaristu paigaldamine või kohaldub mõni EhSRS-s sätestatud erand. Tegu on ühe ehitusloa või ehitusteatise menetluse käigus käsitletava asjaoluga ja selle tõttu eelnõu koostajate hinnangul kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldus ei muutu. Elektriautode laadimispunktide paigaldamise nõue ei too kaasa täiendavat halduskoormust, sest vastavust nõuetele kontrollitakse hoonete püstitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel ehitusloa andmise või ehitusteatise menetlemise käigus, sarnaselt sellele kuidas toimub hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontroll. Lisaks sellele 18 on olemasolevasse hoonesse omaniku soovil laadimispunktide paigaldamine vabastatud ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamise kohustusest. 7) Muu otsene või kaudne mõju Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad. 7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Energiasäästu koordinaator ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab välja töötama uue pikaajalise rekonstrueerimise strateegia versiooni, mis vastab direktiivi 2018/844 nõuetele. Kuna strateegia koostatakse ministeeriumi ametnike poolt tavapäraste tööülesannete täitmise kõrvalt, ei too strateegia koostamine kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Aastaks 2025 tuleb olemasolevatele mitteelamutele paigaldada elektriauto laadimistaristu ja automaatikasüsteem ning hoonete kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhusust tuleb hinnata, juhul kui vastavad nõuded kohalduvad. Olemasolevatele hoonetele kohalduvad uued nõuded võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kaasa tuua täiendava kohustuse kontrollida hoonete nõuetele vastavust. Hetkel on keeruline prognooside kas ja kui palju sellise ülesande rakendumine võib kaasa tuua täiendavat finantseerimisvajadust. Kohaliku omavalitsuse üksustele eelnõu jõustumine täiendavaid kulusid ega tulusid kaasa ei too. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel kehtestatakse uued valdkonna eest vastutava ministri määrused hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi nõuded ja hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja automaatikasüsteemi paigaldamise nõuded. Lisaks uutele määrustele täiendatakse olemasolevaid määruseid, milles on sätestatud hoone energiatõhususega seotud nõuded. Rakendusaktide kavandid on lisatud eelnõu seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Vastavalt direktiivi 2018/844 artiklile 3 tuleb direktiiv 2018/844 Eesti õigusesse üle võtta 2020. aasta 10. märtsiks. Seetõttu on eelnõu kavandatud jõustuma nimetatud kuupäeval. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu ja seletuskiri esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Konsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon. Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman 19 kantsler Lisa 1. Eelnõu alusel ja selle rakendamisega seonduvalt kehtestatavate määruste kavandid Lisa 2. Direktiivi 2018/844 vastavustabel 20 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-1086 - Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30ad85e5-3998-4dd7-bae2-12dab0a9d169 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30ad85e5-3998-4dd7-bae2-12dab0a9d169?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel