Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium Meie 31.10.2019 nr 2-2/19-0308/8073
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja
energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Eelnõu
Seletuskiri
Lisa 1. Eelnõu alusel ja selle rakendamisega seonduvalt kehtestatavate määruste kavandid
Lisa 2. Direktiivi 2018/844 ülevõtmise tabel
Margus Tali
6397672
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning
energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 1
Eelnõu alusel ja selle rakendamisega seonduvalt kehtestatavate määruste
kavandid
Määrus: Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemile esitatavad
nõuded
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded olemasolevasse hoonesse või hoone osasse
hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale paigaldatavale, asendatavale või ümberehitatavale
tehnosüsteemile (edaspidi tehnosüsteem).
(2) Käesoleva määrusega ei kehtestata nõudeid ehitatavasse või oluliselt rekonstrueeritavasse
hoonesse paigaldatavale tehnosüsteemile.
§ 2. Terminid
(1) Elektriline erivõimsus käesoleva määruse tähenduses on ventilatsioonisüsteemi
elektrikasutuse efektiivsus õhuvoolu transportimiseks. Elektriline erivõimsus määratakse
ventilatsioonisüsteemi summaarse elektrivõimsuse ja suurima õhuvooluhulga suhtarvuna.
(2) Kasulik soojus käesoleva määruse tähenduses on kütte- või jahutusnõudluse rahuldamiseks
toodetud energia.
(3) Küttesüsteem käesoleva määruses tähenduses on tehniliste seadmete ja nende komponentide
kombinatsioon, millega soojendatakse temperatuuri tõstmiseks siseruumi õhku.
(4) Isereguleeriv seade käesoleva määruse tähenduses on seade, mis hoiab kindlaksmääratud
temperatuuri ruumis või hoone osas automaatselt.
(5) Soojusallikas käesoleva määruse tähenduses on see osa küttesüsteemist, millega toodetakse
kasulikku soojust ühel või mitmel järgneval viisil:
1) kütuse põletamisel;
2) elektriküttekeha läbiva elektrivoolu soojusliku toimega või
3) välisõhust, ventilatsiooni heitõhust, veest või maapinnast saadava soojuse sidumisega.
§ 3. Nõuded küttesüsteemile ja tarbevee soojendamise süsteemile
(1) Soojusallika paigaldamisel kütte- ja tarbevee soojendamise süsteemi või olemasoleva
soojusallika asendamisel peab selle soojusallika sesoonne primaarenergiale taandatud
kasutegur, mis on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, 21.
oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete
1
sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10‒35) nõuetele vastavalt, olema vähemalt 80
protsenti.
(2) Kahe või enama soojusallika paigaldamisel määratakse soojusallikate sesoonne
primaarenergiale taandatud kasutegur paigaldatavate soojusallikate energiakasutuse osakaalude
kaalutud keskmisena.
(3) Lõikes 1 sätestatud sesoonne primaarenergiale taandatud kasuteguri piirväärtus ei kohaldu,
kui paigaldatava soojusallika lihttasuvusaeg on pikem kui 20 aastat. Lihttasuvusaja määramisel
võetakse arvesse paigaldatava või asendatava seadme ning sellega seotud tehnosüsteemi
paigalduskulud ning summaarsed energia-, hooldus- ja käituskulud 20 aasta pikkuse perioodi
jooksul.
(4) Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem isereguleerivate
seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav.
(5) Küttesüsteemi isereguleerivate seadmetega varustamisel loetakse tehniliselt teostamatuks
olukord, kus küttesüsteemi harutorustik on ehitatud radiaatori möödaviikudeta
ühetorusüsteemina.
§ 4. Nõuded ventilatsiooni- ja jahutussüsteemile
(1) Ventilatsioonisüsteemi uue sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsiooniseadme (edaspidi
ventilatsiooniseadme) paigaldamisel või olemasoleva ventilatsiooniseadme asendamisel peab
paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema võrdsete
õhuhulkade korral vähemalt 70 protsenti.
(2) Kui väljatõmbeõhu koostise või hoone ehitusliku lahenduse tõttu on soojustagastusega
ventilatsiooniseadme soojustagastus tehniliselt teostatav üksnes vahesoojuskandjaga, peab
ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv võrdsete õhuhulkade korral olema
vähemalt 50 protsenti.
(3) Uue ventilatsiooniseadme paigaldamisel või olemasoleva seadme asendamisel ei tohi
ventilatsioonisüsteemi elektriline erivõimsus ületada piirväärtust 2,2 kW/(m³/s).
(4) Õhukonditsioneeri või jahutuseks kasutatava õhk-õhk soojuspumba (edaspidi
kliimaseadme) paigaldamisel või olemasoleva kliimaseadme asendamisel peab paigaldatava
kliimaseadme SEER, ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika tähenduses, olema vähemalt 5,6.
§ 5. Nõuded valgustussüsteemile
Büroo-, haridus- ning teadushoone tööruumis, kus valgustihedus ei ületa 500 luksi, ei tohi
valgustussüsteemi uue üldvalgustusseadme paigaldamisel või olemasoleva üldvalgustusseadme
asendamisel valgustuse erivõimsus ületada 10 vatti ruutmeetrile.
§ 6. Nõuded automaatikasüsteemile
(1) Automaatikasüsteem peab võimaldama jälgida kõigi hoones asuvate tehnosüsteemide tööd
ja juhtida seda vastavalt hoone kasutusaegadele.
(2) Automaatikasüsteem peab büroo-, haridus- ning teadushoones võimaldama juhtida
üldvalgustust ruumide kasutust ja päevavalgust arvestaval viisil.
2
§ 7. Nõuded lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootvale süsteemile
(1) Lokaalselt elektrit tootva süsteemi paigaldamisel või asendamisel peab paigaldatava
süsteemi elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta.
(2) Mikrokoostootmisseadme paigaldamisel või asendamisel peab paigaldatava
mikrokoostootmisseadme soojus- ja elektrienergia toodangut olema võimalik mõõta.
§ 8. Määruse rakendamine
Hoonetele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2020. aasta 10. märtsi ja
hoonesse paigaldatakse olulise energiatarbega tehnosüsteem, kohaldatakse majandus- ja
taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile
esitatavad nõuded” nõudeid.
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 52 „Olulise energiatarbega
tehnosüsteemile esitatavad nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 10. märtsil.
Määrus: Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe
hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja
esitamise kord
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 691 lõike 13 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteemi
või paigaldatava hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi (edaspidi
tehnosüsteemi) energiatõhususe hindamisele, ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ning
edastamise kord.
§ 2. Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine
(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või
ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendatud või ümberehitatud tehnosüsteemi
energiatõhusust ehitusprojekti andmete alusel.
(2) Olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga
või ilma selleta, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti, energiatõhususe hinnang
antakse ehitisregistri andmete alusel. Kui ülevaatuse käigus ilmneb, et ehitisregistrisse pole
kantud käesoleva määruse §-s 4 toodud andmeid või ehitisregistrisse kantud andmed ei vasta
tegelikkusele, määratakse §-s 4 toodud andmed dokumentide või visuaalse ülevaatuse alusel.
3
(3) Tehnosüsteemi andmete alusel antakse hinnang tehnosüsteemi energiatõhususele.
Energiatõhususe hinnangule lisatakse soovitused tehnosüsteemi energiatõhususe
parandamiseks vastavalt määruse lisale, välja arvatud kui selliseks parandamiseks puudub
mõistlik võimalus või vajadus.
§ 3. Hinnangus sisalduvad üldised andmed
(1) Ehitisregistrisse kantakse tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andja:
1) ärinimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood ja kontaktandmed;
3) hinnangu andmise kuupäev.
§ 4. Tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel esitatavad andmed
(2) Ehitisregistrisse kantakse küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteemi soojusallika:
1) küttesüsteemi nimivõimsus;
2) küttesüsteemi nimivõimsuse kindlaks määramise viis;
3) tootja ja toote nimetus;
4) kasutatav kütus (elekter-, gaas-, vedel- või tahkekütus) või kui soojusallikaks on
soojuspump kantakse ehitisregistrisse soojuspumba liik (maa-, õhk-õhk, õhk-vesi või
väljatõmbeõhu);
5) kasutegur protsentides;
6) energiatõhususe hinnang.
(3) Ehitisregistrisse kantakse jahutussüsteemi:
1) jahutussüsteemi nimivõimsus;
2) jahutussüsteemi nimivõimsuse kindlaks määramise viis;
3) tootja ja toote nimetus;
4) energiatõhususe hinnang.
(4) Ehitisregistrisse kantakse valgustussüsteemi:
1) tootja ja toote nimetus;
2) nimivõimsus kilovattides;
3) energiatõhususe hinnang.
(5) Ehitisregistrisse kantakse automaatikasüsteemi:
1) tootja ja toote nimetus;
3) energiatõhususe hinnang.
(6) Ehitisregistrisse kantakse lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootva süsteemi:
1) tootja ja toote nimetus;
2) nimivõimsus kilovattides;
3) energiatõhususe hinnang.
§ 3. Andmete edastamine ehitisregistrisse
(1) Isik, kes annab tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu, täidab riikliku ehitisregistri
tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu koostamise keskkonnas nõutud infoväljad ning laeb
üles käesolevas määruses tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise lähteandmed,
arvutustulemused ja soovi korral foto hoonest või tehnosüsteemist. Üleslaetavate andmete
vorming peab vastama ehitisregistri tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise
keskkonnas esitatud nõuetele ja ei tohi olla krüpteeritud.
4
(2) Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmine toimub üksnes läbi ehitisregistri.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 10. märtsil.
Määrus: „Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015.
a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning 30. aprilli 2015. a
määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine
§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded” muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
„(23) Hoone aastane tehnosüsteemi summaarne energiakasutus (edaspidi tehnosüsteemi
summaarne energiakasutus) käesoleva määruse tähenduses on hoone sisekliima tagamiseks,
tarbevee soojendamiseks ja tüüpilises kasutuses sisalduvate elektriseadmete kasutamiseks
vajalik tehnosüsteemide aastane elektri- ja soojusenergia kasutus kilovatt-tundides.“;
2) paragrahvi 4 lõige asendatakse lõigetega 1 kuni 3 järgmises sõnastuses:
„(1) Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada lisa 2 tabelis 2
sätestatud piirväärtust.
(2) Taastuvenergia peab moodustama vähemalt 15 protsenti oluliselt rekonstrueeritava hoone
tehnosüsteemi summaarsest energiakasutusest.
(3) Energiatõhususe nõuded tuleb täita, ilma et see kahjustaks hoone sisekliima tingimusi või
põhjustaks täiendavat tuleohtu.“;
3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Püstitatava hoone küttesüsteem varustatakse isereguleerivate seadmetega, mis reguleerivad
temperatuuri igas köetavas ruumis või hoone osa kindlaksmääratud köetaval alal, kui see on
tehniliselt teostatav.“;
§ 2. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika” muutmine
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe
arvutamise metoodika” normitehnilist märkust täiendatakse:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/844, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91).“
5
§ 3. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded
energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” muutmine
Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise
andmisele ja energiamärgisele” normitehnilist märkust täiendatakse:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/844, millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
(ELT L 156, 19.6.2018, lk 75–91).“
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2020. aasta 10. märtsil.
6
Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning
energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844, millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete
energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
Normi sisuliseks
(EL) 2018/844 (EU) 2018/844 Ülevõtmise kohustus rakendamiseks Kommentaar
kehtestatud õigusakt
Artikkel 1 Article 1
Direktiivi 2010/31/EL muutmine Amendments to Directive 2010/31/EU
Direktiivi 2010/31/EL muudetakse järgmiselt. Directive 2010/31/EU is amended as follows:
1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt: (1) Article 2 is amended as follows:
a) punkt 3 asendatakse järgmisega: (a) point 3 is replaced by the following:
„3) „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, ‘3. “technical building system” means technical Jah Eelnõu § 1 p 4
mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, equipment for space heating, space cooling, (EhS1 § 691 lg 1)
jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee ventilation, domestic hot water, built-in lighting,
soojendamiseks, sisseehitatud valgustuse jaoks, building automation and control, on-site electricity
automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning kohapeal generation, or a combination thereof, including
elektri tootmiseks, või selliste süsteemide kogum, those systems using energy from renewable
sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärit sources, of a building or building unit;’;
energiat kasutavad süsteemid;“;
b) lisatakse järgmine punkt: (b) the following point is inserted:
„3a) „hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem“ ‘3a. “building automation and control system” Jah Eelnõu § 1 p 4
– süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja means a system comprising all products, software (EhS § 691 lg 2)
inseneriteenuseid, mis võivad toetada hoone and engineering services that can support energy
tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja efficient, economical and safe operation of
ohutut toimimist, kasutades automaatset juhtimist technical building systems through automatic
ja lihtsustades nimetatud hoone tehnosüsteemide controls and by facilitating the manual
manuaalset juhtimist;“; management of those technical building systems;’;
1
EhS - Ehitusseadustik ‒ https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019099
1
c) lisatakse järgmised punktid: (c) the following points are inserted:
„15a) „küttesüsteem“ – komponentide ‘15a. “heating system” means a combination of the Jah Eelnõu § 1 p 1 alusel
kombinatsioon, mida on tarvis siseruumide õhu components required to provide a form of indoor kehtestatav määrus
töötlemiseks, et temperatuuri tõsta; air treatment, by which the temperature is (EhS § 65 lg 3 alusel
increased; kehtestatav määrus)
15b) „soojusgeneraator“ – see osa küttesüsteemist, 15b. “heat generator” means the part of a heating Jah Eelnõu § 1 p 1 alusel
milles toodetakse kasulikku soojust ühel või system that generates useful heat using one or kehtestatav määrus
(EhS § 65 lg 3 alusel
mitmel järgmisel viisil: more of the following processes:
kehtestatav määrus)
a) kütuse põletamine, näiteks katlas; (a) the combustion of fuels in, for example, a
b) Joule’i efekt ehk elekterküttekeha läbiva boiler;
elektrivoolu soojuslik toime; (b) the Joule effect, taking place in the heating
c) soojuse sidumine ümbritsevast õhust, elements of an electric resistance heating system;
ventilatsioonisüsteemist väljuvast õhust või veest (c) capturing heat from ambient air, ventilation
või maasoojusallikast soojuspumba abil; exhaust air, or a water or ground heat source using
a heat pump;
15c) „energiatõhususe leping“ – energiatõhususe 15c. “energy performance contracting” means Jah EnKS2 § 2 p 13
leping, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja energy performance contracting as defined in point
nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 (27) of Article 2 of Directive 2012/27/EU of the
punktis 27; European Parliament and of the Council;
d) lisatakse järgmine punkt: (d) the following point is added: Jah ELTS3 § 3 p 36
„20) „üliväike eraldatud võrk“ – üliväike eraldatud ‘20. “micro isolated system” means micro isolated
võrk, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja system as defined in point 27 of Article 2 of
nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 punktis Directive 2009/72/EC of the European Parliament
27 ; and of the Council.
2) Lisatakse järgmine artikkel: (2) The following Article is inserted: Jah Eelnõu § 3 p 1‒2
(EnKS § 4 lg 1‒11)
„Artikkel 2a ‘Article 2a
Pikaajaline renoveerimisstrateegia Long-term renovation strategy
1. Iga liikmesriik koostab pikaajalise 1. Each Member State shall establish a long-term
renoveerimisstrateegia nii avaliku kui ka erasektori renovation strategy to support the renovation of
elu- ja mitteeluhoonete renoveerimise toetamiseks the national stock of residential and non-residential
kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga buildings, both public and private, into a highly
energiatõhus ja vähese CO 2 -heitega hoonefond, energy efficient and decarbonised building stock
hõlbustades olemasolevate hoonete kulutasuvat by 2050, facilitating the cost-effective
ümberehitamist liginullenergiahooneteks. Iga
2
EnKS – Energiamajanduse korralduse seadus ‒ https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018034
3
ELTS – Elektrituruseadus ‒ https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019046
2
pikaajaline renoveerimisstrateegia esitatakse transformation of existing buildings into nearly
kooskõlas kohaldatavate kavandamis- ja zero-energy buildings. Each long-term renovation
aruandluskohustustega ja see hõlmab järgmist: strategy shall be submitted in accordance with the
a) ülevaade kogu riigi hoonefondist, mis põhineb applicable planning and reporting obligations and
asjakohasel juhul statistilisel valimil ning shall encompass:
renoveeritud hoonete eeldataval osakaalul aastaks (a) an overview of the national building stock,
2020; based, as appropriate, on statistical sampling and
b) hoonetüübi ja kliimatsooni suhtes asjakohaste expected share of renovated buildings in 2020;
kulutasuvate lahenduste kindlakstegemine seoses (b) the identification of cost-effective approaches
renoveerimisega, võttes vajaduse korral arvesse to renovation relevant to the building type and
asjakohaseid võimalikke otsustavaid hetki hoone climatic zone, considering potential relevant
olelusringis; trigger points, where applicable, in the life-cycle
c) poliitika ja meetmed, millega edendatakse of the building;
hoonete kulutasuvat täielikku renoveerimist, (c) policies and actions to stimulate cost-effective
sealhulgas järkjärgulist täielikku renoveerimist, deep renovation of buildings, including staged
ning toetatakse sihipäraseid kulutasuvaid deep renovation, and to support targeted cost-
meetmeid ja renoveerimistöid, näiteks hoonete effective measures and renovation for example by
renoveerimispasside vabatahtliku süsteemi introducing an optional scheme for building
kasutuselevõtuga; renovation passports;
d) ülevaade poliitikast ja meetmetest, mis on (d) an overview of policies and actions to target
suunatud riigi hoonefondi halvimate the worst performing segments of the national
tõhususnäitajatega segmentidele, huvide building stock, split- incentive dilemmas and
lahknemise olukordadele ja turutõrgetele, ning market failures, and an outline of relevant national
ülevaade energiaostuvõimetuse leevendamisele actions that contribute to the alleviation of energy
kaasa aitavatest asjakohastest riiklikest poverty;
meetmetest; (e) policies and actions to target all public
e) poliitika ja meetmed, mis on suunatud kõigile buildings;
üldkasutatavatele hoonetele; (f) an overview of national initiatives to promote
f) ülevaade riiklikest algatustest, mille eesmärk on smart technologies and well-connected buildings
edendada arukaid tehnoloogiaid ning omavahel and communities, as well as skills and education in
hästi ühendatud hooneid ja kogukondi, samuti the construction and energy efficiency sectors; and
oskusi ja haridust ehitussektoris ja energiatõhususe (g) an evidence-based estimate of expected energy
sektoris ning savings and wider benefits, such as those related to
g) eeldatava energiasäästu ja laiema kasu, näiteks health, safety and air quality.
tervise, ohutuse ja õhukvaliteediga seotud kasu
tõenduspõhine hinnang.
2. Iga liikmesriik koostab oma pikaajalise 2. In its long-term renovation strategy, each Jah Eelnõu § 3 p 3
renoveerimisstrateegia raames meetmete ja riigi Member State shall set out a roadmap with (EnKS § 4 lg 3‒4)
3
tasandil kindlaksmääratud mõõdetavate measures and domestically established measurable
edusammude näitajatega tegevuskava, pidades progress indicators, with a view to the long-term
silmas pikaajalist, aastaks 2050 seatud eesmärki 2050 goal of reducing greenhouse gas emissions in
vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid the Union by 80-95 % compared to 1990, in order
80–95 % võrreldes 1990. aastaga, tagada väga to ensure a highly energy efficient and
energiatõhus ja vähese CO 2 -heitega riiklik decarbonised national building stock and in order
hoonefond ning hõlbustada olemasolevate hoonete to facilitate the cost-effective transformation of
kulutasuvat ümberehitamist existing buildings into nearly zero-energy
liginullenergiahooneteks. Tegevuskava hõlmab buildings. The roadmap shall include indicative
soovituslikke vahe-eesmärke aastateks 2030, 2040 milestones for 2030, 2040 and 2050, and specify
ja 2050 ning täpsustab, kuidas need aitavad how they contribute to achieving the Union’s
saavutada liidu energiatõhususe eesmärke energy efficiency targets in accordance with
vastavalt direktiivile 2012/27/EL. Directive 2012/27/EU.
3. Selleks et toetada investeeringute tegemist 3. To support the mobilisation of investments into Jah Eelnõu § 3 p 3
renoveerimisse, mida on vaja lõikes 1 osutatud the renovation needed to achieve the goals referred (EnKS § 4 lg 5)
eesmärkide saavutamiseks, hõlbustavad to in paragraph 1, Member States shall facilitate
liikmesriigid juurdepääsu asjakohastele access to appropriate mechanisms for:
mehhanismidele, mis on mõeldud (a) the aggregation of projects, including by
a) projektide koondamiseks, sh investment platforms or groups, and by consortia
investeerimisrühmade või -platvormide ning of small and medium-sized enterprises, to enable
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investor access as well as packaged solutions for
konsortsiumide abil, et võimaldada investorite potential clients;
juurdepääsu ning samuti pakettlahenduste (b) the reduction of the perceived risk of energy
pakkumist potentsiaalsetele klientidele; efficiency operations for investors and the private
b) energiatõhususega seotud tegevuse arvatavate sector;
riskide vähendamiseks investorite ja erasektori (c) the use of public funding to leverage additional
jaoks; private-sector investment or address specific
c) avaliku sektori raha kasutamiseks erasektori market failures;
investeeringute suurendamise või konkreetsete (d) guiding investments into an energy efficient
turutõrgete kõrvaldamise nimel; public building stock, in line with Eurostat
d) investeeringute suunamiseks energiatõhusate guidance; and
üldkasutatavate hoonete fondi kooskõlas Eurostati (e) accessible and transparent advisory tools, such
juhistega ning as one-stop-shops for consumers and energy
e) kättesaadavate ja läbipaistvate advisory services, on relevant energy efficiency
nõustamisvahendite loomiseks, näiteks tarbijatele renovations and financing instruments.
mõeldud kontaktpunktid ja energiaalase
nõustamise teenused, mille abil saab teavet
energiatõhususe nimel tehtavate renoveerimiste ja
rahastamisvahendite kohta.
4
4. Komisjon kogub ja levitab vähemalt avaliku 4. The Commission shall collect and disseminate, Ei Kohustus kohaldub Euroopa
sektori asutustele parimaid tavasid energiatõhususe at least to public authorities, best practices on Komisjonile
nimel renoveerimise edukate avaliku ja erasektori successful public and private financing schemes
rahastamiskavade kohta ning teavet for energy efficiency renovation as well as
väikesemahuliste energiatõhususe nimel tehtavate information on schemes for the aggregation of
renoveerimisprojektide koondamise kavade kohta. small-scale energy efficiency renovation projects.
Komisjon teeb kindlaks tarbija seisukohast The Commission shall identify and disseminate
parimad tavad renoveerimist soodustavate best practices on financial incentives to renovate
finantsstiimulite kohta, võttes arvesse from a consumer perspective taking into account
kulutõhususe erinevusi liikmesriikide vahel, ning cost-efficiency differences between Member
levitab neid tavasid. States.
5. Oma pikaajalise renoveerimisstrateegia 5. To support the development of its long-term Jah Eelnõu § 3 p 3‒4
väljatöötamise toetamiseks korraldab iga renovation strategy, each Member State shall carry (EnKS § 4 lg 7 p 2, §
liikmesriik enne pikaajalise renoveerimisstrateegia 41)
out a public consultation on its long-term
komisjonile esitamist selleteemalise avaliku renovation strategy prior to submitting it to the
konsultatsiooni. Iga liikmesriik avaldab oma Commission. Each Member State shall annex a
avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõtte oma summary of the results of its public consultation to
pikaajalise renoveerimisstrateegia lisana. its long-term renovation strategy.
Iga liikmesriik määrab kindlaks pikaajalise
Each Member State shall establish the modalities
renoveerimisstrateegia rakendamise jooksul
for consultation in an inclusive way during the
kaasaval viisil konsulteerimise korra.
implementation of its long-term renovation
strategy.
6. Iga liikmesriik lisab pikaajalise 6. Each Member State shall annex the details of Jah Eelnõu § 3 p 3
renoveerimisstrateegia lisana oma pikaajalise the implementation of its most recent long-term (EnKS § 4 lg 7 p 1)
renoveerimisstrateegia rakendamise üksikasjad, renovation strategy to its long-term renovation
sealhulgas kavandatud poliitika ja meetmete kohta. strategy, including on the planned policies and
actions.
7. Iga liikmesriik võib kasutada oma pikaajalisi 7. Each Member State may use its long-term Jah, osaliselt Eelnõu § 3 p 3 Tegu on direktiivi sättega, mille
renoveerimisstrateegiaid selleks, et tegeleda renovation strategy to address fire safety and risks (EnKS § 4 lg 6) ülevõtmine on vabatahtlik. Üle
tuleohutuse ning tugeva seismilisuse seotud related to intense seismic activity affecting energy võetakse tuleohutust puudutav
riskidega, mis mõjutavad energiatõhusat efficiency renovations and the lifetime of osa. Üle ei võeta seismilist
renoveerimist ja hoonete eluiga.“ buildings.’. aktiivsust puudutav osa, sest
seismine aktiivsus ei mõjuta Eesti
hoonefondi kestvust
märkisväärsel määral.
3) Artikkel 6 asendatakse järgmisega: (3) Article 6 is replaced by the following: Tegu on hoonete Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 19. mai
„Artikkel 6 ‘Article 6 2010 direktiivi, 2010/31/EL
Uued hooned New buildings hoonete energiatõhususe kohta
Jah EhS § 65 lg 1 sõnastuse lihtsustusega. Direktiivi
5
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et 1. Member States shall take the necessary artikli 6 lõike 1 uuele sõnastusele
tagada uute hoonete vastavus artikli 4 kohaselt measures to ensure that new buildings meet the vastab kehtiva EhS § 65 lg 1.
sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. minimum energy performance requirements laid
down in accordance with Article 4.
2. Liikmesriigid tagavad, et enne uute hoonete 2. Member States shall ensure that, before Jah EhS § 13 lg 3 alusel
ehitamise algust võetakse olemasolu korral arvesse construction of new buildings starts, the technical, kehtestatud majandus-
alternatiivsete suure tõhususega süsteemide environmental and economic feasibility of high- ja taristuministri
tehnilist, keskkonnaalast ja majanduslikku efficiency alternative systems, if available, is taken 17.07.2015 määrus nr
teostatavust.“ into account.’. 97 „Nõuded
ehitusprojektile“ § 23
lg 3
4) Artikli 7 viies lõik asendatakse järgmisega: (4) In Article 7, the fifth paragraph is replaced by Jah EhS § 65 lg 3 alusel
the following: kehtestatav määrus
„Liikmesriigid soodustavad oluliselt
rekonstrueeritavate hoonete puhul alternatiivsete, ‘Member States shall encourage, in relation to
suure tõhususega süsteemide kasutamist, kui see buildings undergoing major renovation, high-
on tehniliselt, funktsionaalselt ja majanduslikult efficiency alternative systems, in so far as this is
teostatav, ning võtma arvesse siseruumide technically, functionally and economically
tervislikke kliimatingimusi ning tuleohutust ja feasible, and shall address the issues of healthy
tugeva seismilisusega seotud riske.“ indoor climate conditions, fire safety and risks
related to intense seismic activity.’.
5) Artikkel 8 asendatakse järgmisega: (5) Article 8 is replaced by the following:
„Artikkel 8 ‘Article 8
Hoone tehnosüsteemid, elektritransport ja Technical building systems, electromobility and
nutivalmiduse näitaja smart readiness indicator
1. Hoone tehnosüsteemide energiatarbimise 1. Member States shall, for the purpose of Jah Eelnõu § 1 p 1
(EhS § 65 lg 3) alusel
optimeerimiseks määravad liikmesriigid kindlaks optimising the energy use of technical building
kehtestatav määrus
olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavate systems, set system requirements in respect of the
tehnosüsteemide üldise energiatõhususe, overall energy performance, the proper
nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste installation, and the appropriate dimensioning,
mõõtmete, korrigeerimise ja kontrolli adjustment and control of the technical building
süsteeminõuded. Liikmesriigid võivad kõnealuseid systems which are installed in existing buildings.
süsteeminõudeid kohaldada ka uutele hoonetele. Member States may also apply these system
Süsteeminõuded määratakse kindlaks hoonete ja requirements to new buildings.
hoone osade uute tehnosüsteemide jaoks, samuti System requirements shall be set for new,
tehnosüsteemide asendamise ja ajakohastamise replacement and upgrading of technical building
jaoks ning neid kohaldatakse tehnilise, systems and shall be applied in so far as they are
funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires. technically, economically and functionally
feasible.
6
Liikmesriigid näevad ette, et kui see on tehniliselt Member States shall require new buildings, where
ja majanduslikult teostatav, oleksid uued hooned technically and economically feasible, to be
varustatud isereguleerivate seadmetega, mis equipped with self- regulating devices for the
reguleerivad temperatuuri taset igas ruumis eraldi separate regulation of the temperature in each
või, kui see on vajalik, hoone osa room or, where justified, in a designated heated
kindlaksmääratud köetaval alal. Olemasolevates zone of the building unit. In existing buildings, the
hoonetes nõutakse niisuguste isereguleerivate installation of such self-regulating devices shall be
seadmete paigaldamist soojusgeneraatorite required when heat generators are replaced, where
asendamisel, kui see on tehniliselt ja technically and economically feasible.
majanduslikult teostatav.
2. Rohkem kui kümne parkimiskohaga uute 2. With regard to new non-residential buildings Jah Eelnõu § 1 p 2
mitteeluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate and non-residential buildings undergoing major (EhS § 651 lg 3‒5)
mitteeluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et renovation, with more than ten parking spaces,
paigaldatakse vähemalt üks laadimispunkt Member States shall ensure the installation of at
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi least one recharging point within the meaning of
2014/94/EL (*) tähenduses ja juhtmetaristu, st Directive 2014/94/EU of the European Parliament
torud elektrijuhtmete jaoks, vähemalt iga viie and of the Council (*) and ducting infrastructure,
parklakoha kohta, et võimaldada hiljem paigaldada namely conduits for electric cables, for at least one
elektrisõidukite jaoks laadimispunktid, kui in every five parking spaces to enable the
a) parkla asub hoone sees ning, olulise installation at a later stage of recharging points for
rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine electric vehicles where:
hõlmab ka parklat või hoone elektritaristut või (a) the car park is located inside the building, and,
b) parkla asub hoone kõrval ning, olulise for major renovations, renovation measures
rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine include the car park or the electrical infrastructure
hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut. of the building; or
Komisjon annab 1. jaanuariks 2023 Euroopa (b) the car park is physically adjacent to the
Parlamendile ja nõukogule aru, mil määral building, and, for major renovations, renovation
võimaldab liidu ehituspoliitika elektritranspordi measures include the car park or the electrical
edendamisele kaasa aidata, ja teeb asjakohasel infrastructure of the car park.
juhul ettepaneku sellega seoses meetmete The Commission shall report to the European
võtmiseks. Parliament and the Council by 1 January 2023 on
the potential contribution of a Union building
policy to the promotion of electromobility and
shall, if appropriate, propose measures in that
regard.
3. Liikmesriigid kehtestavad 1. jaanuariks 2025 3. Member States shall lay down requirements for Jah Eelnõu § 1 p 2
nõuded minimaalse arvu laadimispunktide the installation of a minimum number of (EhS § 651 lg 6)
paigaldamise kohta kõikidesse mitteeluhoonetesse, recharging points for all non-residential buildings
millel on rohkem kui 20 parkimiskohta.
7
with more than twenty parking spaces, by 1
January 2025.
4. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada 4. Member States may decide not to lay down or Jah Eelnõu § 2
või kohaldada lõigetes 2 ja 3 osutatud nõudeid apply the requirements referred to in paragraphs 2 (EhSRS § 302 lg 1 p
hoonete suhtes, mille omanik ja kasutaja on and 3 to buildings owned and occupied by small 4)
komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotises and medium-sized enterprises as defined in Title I
esitatud määratluse kohane väike või keskmise of the Annex to Commission Recommendation
suurusega ettevõtja. 2003/361/EC.
5. Rohkem kui kümne parkimiskohaga uute 5. With regard to new residential buildings and Jah Eelnõu § 1 p 2
eluhoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate residential buildings undergoing major renovation, (EhS § 651 lg 3‒5)
eluhoonete puhul tagavad liikmesriigid, et with more than ten parking spaces, Member States
paigaldatakse juhtmetaristu, st torud shall ensure the installation of ducting
elektrijuhtmete jaoks, iga parklakoha kohta, et infrastructure, namely conduits for electric cables,
võimaldada hiljem paigaldada elektrisõidukite for every parking space to enable the installation,
jaoks laadimispunktid, kui at a later stage, of recharging points for electric
a) parkla asub hoone sees ning, olulise vehicles, where:
rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine (a) the car park is located inside the building, and,
hõlmab ka parklat või hoone elektritaristut või for major renovations, renovation measures
b) parkla asub hoone kõrval ning, olulise include the car park or the electric infrastructure of
rekonstrueerimise korral, kui rekonstrueerimine the building; or
hõlmab ka parklat või parkla elektritaristut. (b) the car park is physically adjacent to the
building, and, for major renovations, renovation
measures include the car park or the electrical
infrastructure of the car park.
6. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada 6. Member States may decide not to apply Jah Eelnõu § 2
lõikeid 2, 3 ja 5 teatavat liiki hoonete suhtes, kui paragraphs 2, 3 and 5 to specific categories of (EhSRS § 302 lg 1 p
1‒3, 5‒6)
a) lõigete 2 ja 5 puhul on ehitusloa taotlused või buildings where:
sellega samaväärsed taotlused esitatud hiljemalt (a) with regard to paragraphs 2 and 5, building
10. märtsil 2021; permit applications or equivalent applications have
b) nõutav juhtmetaristu sõltuks üliväikesest been submitted by 10 March 2021;
eraldatud võrgust või hoone asub äärepoolseimas (b) the ducting infrastructure required would rely
piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 349 on micro isolated systems or the buildings are
tähenduses, kui see tooks kaasa tõsiseid kohaliku situated in the outermost regions within the
energiasüsteemi toimimist takistavaid probleeme meaning of Article 349 TFEU, if this would lead
ning ohustaks kohaliku võrgu stabiilsust; to substantial problems for the operation of the
c) laadimispunktide ja juhtmetaristu maksumus local energy system and would endanger the
ületab 7 % hoone olulise rekonstrueerimise stability of the local grid;
üldmaksumusest;
8
d) üldkasutatava hoone puhul kehtivad juba (c) the cost of the recharging and ducting
võrreldavad nõuded kooskõlas direktiivi installations exceeds 7 % of the total cost of the
2014/94/EL ülevõtmise meetmetega. major renovation of the building;
(d) a public building is already covered by
comparable requirements according to the
transposition of Directive 2014/94/EU.
7. Liikmesriigid näevad ette meetmed, et 7. Member States shall provide for measures in Jah Eelnõu § 1 p 8‒9
lihtsustada laadimispunktide kasutuselevõttu uutes order to simplify the deployment of recharging (EhS lisad 1‒2)
ja olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes ning points in new and existing residential and non-
kaotada võimalikud õiguslikud takistused, muu residential buildings and address possible
hulgas seoses loa- ja heakskiitmismenetlustega, regulatory barriers, including permitting and
ilma et see piiraks liikmesriikide asjaõigust ja approval procedures, without prejudice to the
üürilepinguid käsitlevat õigust. property and tenancy law of the Member States.
8. Liikmesriigid kaaluvad vajadust hooneid, 8. Member States shall consider the need for Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
pehmet ja rohelist liikuvust ning linnaplaneerimist coherent policies for buildings, soft and green sättega, mis ei vaja siseriikliku
käsitleva sidusa poliitika järele. mobility and urban planning. õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud liikmesriigile ning on
sellisena otsekohalduv.
9. Liikmesriigid tagavad, et hoone tehnosüsteemi 9. Member States shall ensure that, when a Jah Eelnõu § 1 p 4
paigaldamisel, asendamisel või uuendamisel technical building system is installed, replaced or (EhS § 691 lg 6 ja lg
hinnatakse muudetud osa üldist energiatõhusust ja upgraded, the overall energy performance of the 13 alusel kehtestatav
asjakohasel juhul muudetud süsteemi kui terviku altered part, and where relevant, of the complete määrus)
üldist energiatõhusust. Tulemused altered system, is assessed. The results shall be
dokumenteeritakse ja edastatakse hoone documented and passed on to the building owner,
omanikule, et need oleksid käesoleva artikli lõike so that they remain available and can be used for
1 kohaselt sätestatud miinimumnõuetele vastavuse the verification of compliance with the minimum
tõendamiseks ja energiamärgise andmiseks requirements laid down pursuant to paragraph 1 of
kättesaadavad ja neid saaks selleks kasutada. Ilma this Article and the issue of energy performance
et see piiraks artikli 12 kohaldamist, otsustavad certificates. Without prejudice to Article 12,
liikmesriigid, kas nõuda uue energiatõhususe Member States shall decide whether to require the
sertifikaadi väljaandmist. issuing of a new energy performance certificate.
10. Komisjon võtab 31. detsembriks 2019 10. The Commission shall, by 31 December 2019, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud adopt a delegated act in accordance with Article sättega, mis ei vaja siseriikliku
õigusse ülevõtmist. Säte on
õigusakti, millega täiendatakse käesolevat 23, supplementing this Directive by establishing
suunatud Euroopa Komisjonile
direktiivi, kehtestades hoonete nutivalmiduse an optional common Union scheme for rating the
ning on sellisena otsekohalduv.
hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava. smart readiness of buildings. The rating shall be
Hindamisel võetakse aluseks hoone või selle osa based on an assessment of the capabilities of a
võime kohandada oma toimimist vastavalt kasutaja building or building unit to adapt its operation to
ja võrgu vajadustele ning parandada oma the needs of the occupant and the grid and to
energiatõhusust ja üldisi tõhususnäitajaid.
9
Kooskõlas Ia lisaga on hoonete nutivalmiduse improve its energy efficiency and overall
hindamise vabatahtliku ühtse liidu kava eesmärk performance.
järgmine: In accordance with Annex Ia, the optional
a) määratleda nutivalmiduse näitaja ning common Union scheme for rating the smart
b) kehtestada metoodika selle arvutamiseks. readiness of buildings shall:
(a) establish the definition of the smart readiness
indicator; and
(b) establish a methodology by which it is to be
calculated.
11. Olles eelnevalt konsulteerinud asjaomaste 11. The Commission shall, by 31 December 2019, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sidusrühmadega, võtab komisjon 31. detsembriks and after having consulted the relevant sättega, mis ei vaja siseriikliku
õigusse ülevõtmist. Säte on
2019 vastu rakendusakti, milles täpsustatakse stakeholders, adopt an implementing act detailing
suunatud Euroopa Komisjonile
käesoleva artikli lõikes 10 osutatud kava tõhusa the technical modalities for the effective
ning on sellisena otsekohalduv.
rakendamise tehnilised üksikasjad, sealhulgas implementation of the scheme referred to in
mittesiduva riigisisese katseetapi ajakava, ning paragraph 10 of this Article, including a timeline
selgitatakse, et kava on täienduseks artiklis 11 for a non-committal test-phase at national level,
osutatud energiamärgistele. and clarifying the complementary relation of the
Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas scheme to the energy performance certificates
artikli 26 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.“ referred to in Article 11.
That implementing act shall be adopted in
accordance with the examination procedure
referred to in Article 26(3).’.
6) Artikli 10 lõige 6 asendatakse järgmisega: (6) In Article 10, paragraph 6 is replaced by the Jah Eelnõu § 1 p 2
following: (EhS § 652)
„6. Liikmesriigid seovad renoveerimise teel
hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette ‘6. Member States shall link their financial
nähtud finantsmeetmed kavandatud või saavutatud measures for energy efficiency improvements in
energiasäästuga, nagu on kindlaks määratud ühes the renovation of buildings to the targeted or
või mitmes järgmistest kriteeriumidest: achieved energy savings, as determined by one or
a) renoveerimiseks kasutatud seadmete või more of the following criteria:
materjali energiatõhusus. Sellisel juhul peavad (a) the energy performance of the equipment or
renoveerimiseks kasutatud seadmed või materjal material used for the renovation; in which case, the
olema paigaldatud paigaldaja poolt, kellel on equipment or material used for the renovation is to
asjakohane sertifitseerimis- või be installed by an installer with the relevant level
kvalifikatsioonitase; of certification or qualification;
b) hoonete energiasäästu arvutamisel kasutatavad (b) standard values for calculation of energy
standardväärtused; savings in buildings;
10
c) sellise renoveerimisega saavutatud parendused, (c) the improvement achieved due to such
võrreldes omavahel enne ja pärast renoveerimist renovation by comparing energy performance
antud energiamärgiseid; certificates issued before and after renovation;
d) energiaauditi tulemused; (d) the results of an energy audit;
e) mõne muu asjakohase läbipaistva ja (e) the results of another relevant, transparent and
proportsionaalse meetodi tulemused, mis näitavad proportionate method that shows the improvement
energiatõhususe suurenemist. in energy performance.
6a. Energiamärgiste andmebaasid võimaldavad 6a. Databases for energy performance certificates Jah EhS § 66 lg 5 ja lg 6
koguda andmeid asjaomaste hoonete arvutusliku shall allow data to be gathered on the measured or alusel kehtestatud
või mõõdetud energiatarbimise kohta, hõlmates calculated energy consumption of the buildings majandus- ja
vähemalt neid üldkasutatavaid hooneid, millele covered, including at least public buildings for taristuministri
artikli 12 kohaselt on antud artiklis 13 osutatud which an energy performance certificate, as 30.04. 2015 määrus nr
energiamärgis. referred to in Article 13, has been issued in 36 „Nõuded
accordance with Article 12. energiamärgise
andmisele ja
energiamärgisele“ § 6
lg 2 ja § 10 lg 1 p 4‒8
6b. Vähemalt anonüümitud koondandmed, mis 6b. At least aggregated anonymised data compliant Jah EhS § 60 lg 3, § 65 lg Ehitisregistri andmed on kõigile
vastavad liidu ja riiklikele andmekaitsenõuetele, with Union and national data protection 5 avalikult kättesaadavad.
tehakse nõudmisel kättesaadavaks statistilise requirements shall be made available on request
analüüsi ja teadusuuringute eesmärgil, ning hoone for statistical and research purposes and to the
omanikule.“ building owner.’.
7) Artiklid 14 ja 15 asendatakse järgmisega: (7) Articles 14 and 15 are replaced by the
„Artikkel 14 following:
Küttesüsteemide ülevaatus ‘Article 14
1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et Inspection of heating systems
kehtestada hoones ruumide kütmiseks või 1. Member States shall lay down the necessary Jah Eelnõu § 1 p 4
(EhS § 691 lg 7, 9)
kombineeritud kütmiseks ja ventileerimiseks ette measures to establish regular inspections of the
nähtud üle 70 kW efektiivse nimivõimsusega accessible parts of heating systems or of systems
küttesüsteemide, nagu soojusgeneraatori, for combined space heating and ventilation, with
kontrollisüsteemi ja tsirkulatsioonipumba (- an effective rated output of over 70 kW, such as
pumpade) juurdepääsetavate osade korrapärane the heat generator, control system and circulation
ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab hoone pump(s) used for heating buildings. The inspection
küttevajadusest lähtuvat soojusgeneraatori shall include an assessment of the efficiency and
tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab sizing of the heat generator compared with the
vajaduse korral arvesse küttesüsteemi või heating requirements of the building and, where
kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi relevant, consider the capabilities of the heating
võimekust oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes system or of the system for combined space
kasutustingimustes optimeerida.
11
Kui küttesüsteemi või kombineeritud kütte- ja heating and ventilation to optimise its performance
ventilatsioonisüsteemi ei ole muudetud või hoone under typical or average operating conditions.
küttevajadus ei ole pärast käesoleva lõike kohast Where no changes have been made to the heating
ülevaatust muutunud, võivad liikmesriigid system or to the system for combined space
otsustada, et soojusgeneraatori võimsuse hindamist heating and ventilation or to the heating
ei pea kordama. requirements of the building following an
inspection carried out pursuant to this paragraph,
Member States may choose not to require the
assessment of the heat generator sizing to be
repeated.
2. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 2. Technical building systems that are explicitly Jah Eelnõu § 1 p 4
vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on covered by an agreed energy performance criterion (EhS § 691 lg 12 p 1)
sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud or a contractual arrangement specifying an agreed
energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste level of energy efficiency improvement, such as
tingimustega, milles on täpsustatud energy performance contracting, or that are
energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, operated by a utility or network operator and
näiteks energiatõhususe lepingutega, või hoone therefore subject to performance monitoring
tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või measures on the system side, shall be exempt from
võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse the requirements laid down in paragraph 1,
seetõttu energiatõhususe jälgimise meetmeid provided that the overall impact of such an
süsteemi poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju approach is equivalent to that resulting from
on samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest paragraph 1.
tuleneva mõjuga.
3. Alternatiivina lõikele 1 ja tingimusel, et üldine 3. As an alternative to paragraph 1 and provided Ei Tegu on sättega, mille
mõju on samaväärne lõike 1 kohase mõjuga, that the overall impact is equivalent to that rakendatakse juhul kui valitakse
lõikes 2 sätestatud küttesüsteemi
võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid resulting from paragraph 1, Member States may
ülevaatuse meetme
tagamaks, et kasutajatele antakse nõu opt to take measures to ensure the provision of
alternatiivmeede
soojusgeneraatorite asendamise, küttesüsteemide advice to users concerning the replacement of heat
või kombineeritud kütte- ja generators, other modifications to the heating
ventilatsioonisüsteemide muude muudatuste ja system or to the system for combined space
alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata heating and ventilation and alternative solutions to
kõnealuste süsteemide tõhusust ja sobivat suurust. assess the efficiency and appropriate size of those
Enne kui iga liikmesriik kohaldab käesoleva lõike systems.
esimeses lõigus sätestatud alternatiivseid Before applying the alternative measures referred
meetmeid, esitab ta komisjonile aruande, milles to in the first subparagraph of this paragraph, each
tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1 Member State shall, by means of submitting a
osutatud meetmete samaväärsust. report to the Commission, document the
Aruanne esitatakse kooskõlas kohaldatavate equivalence of the impact of those measures to the
kavandamis- ja aruandluskohustustega. impact of the measures referred to in paragraph 1.
12
Such a report shall be submitted in accordance
with the applicable planning and reporting
obligations.
4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et 4. Member States shall lay down requirements to Jah Eelnõu § 1 p 4
mitte-eluhooned, mille küttesüsteemi või ensure that, where technically and economically (EhS § 691 lg 10‒11
ja lg 14 alusel
kombineeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi feasible, non- residential buildings with an
kehtestatav määrus)
efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW, oleksid effective rated output for heating systems or
aastaks 2025 varustatud automatiseerimis- ja systems for combined space heating and
juhtimissüsteemiga, kui see on tehniliselt ja ventilation of over 290 kW are equipped with
majanduslikult teostatav. building automation and control systems by 2025.
Hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem The building automation and control systems shall
suudab be capable of:
a) energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida ja (a) continuously monitoring, logging, analysing
analüüsida ning võimaldab seda kohandada; and allowing for adjusting energy use;
b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, (b) benchmarking the building’s energy efficiency,
tuvastada hoone tehnosüsteemide tõhususe detecting losses in efficiency of technical building
vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat systems, and informing the person responsible for
isikut või hoone tehnosüsteemide haldajat the facilities or technical building management
energiatõhususe suurendamise võimalustest ning about opportunities for energy efficiency
c) võimaldada andmevahetust süsteemiga improvement; and
ühendatud hoone tehnosüsteemide ja muude (c) allowing communication with connected
hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust technical building systems and other appliances
omandiõigusega kaitstud eri liiki tehnilisi inside the building, and being interoperable with
lahendusi ja eri seadmeid hõlmavate ning eri technical building systems across different types of
tootjatelt pärit hoone tehnosüsteemidega. proprietary technologies, devices and
manufacturers.
5. Liikmesriigid võivad kehtestada nõuded 5. Member States may lay down requirements to Ei Tegu on sättega, mille ülevõtmine
tagamaks, et eluhooned on varustatud ensure that residential buildings are equipped with: on vabatahtlik.
a) pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis (a) the functionality of continuous electronic
mõõdab süsteemide tõhusust ja teavitab hoone monitoring that measures systems’ efficiency and
omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt informs building owners or managers when it has
vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, fallen significantly and when system servicing is
ning necessary; and
b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia (b) effective control functionalities to ensure
optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja optimum generation, distribution, storage and use
kasutamise. of energy.
13
6. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 6. Buildings that comply with paragraph 4 or 5 Jah Eelnõu § 1 p 4
vabastatud hooned, mis on vastavuses lõikega 4 shall be exempt from the requirements laid down (EhS § 691 lg 12 p 2)
või 5. in paragraph 1.
Artikkel 15 Article 15
Kliimaseadmete ülevaatus Inspection of air-conditioning systems
1. Liikmesriigid sätestavad vajalikud meetmed, et 1. Member States shall lay down the necessary Jah Eelnõu § 1 p 4
kehtestada üle 70 kW efektiivse nimivõimsusega measures to establish regular inspections of the (EhS § 691 lg 7, 9)
kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja accessible parts of air-conditioning systems or of
ventilatsioonisüsteemide juurdepääsetavate osade systems for combined air-conditioning and
korrapärane ülevaatus. Selline ülevaatus hõlmab ventilation, with an effective rated output of over
hoone jahutusvajadusest lähtuvat kliimaseadme 70 kW. The inspection shall include an assessment
tõhususe ja võimsuse hindamist ning võtab of the efficiency and sizing of the air-conditioning
vajaduse korral arvesse kliimaseadme või system compared with the cooling requirements of
kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemi the building and, where relevant, consider the
võimekust oma tõhusust tüüpilistes või keskmistes capabilities of the air- conditioning system or of
kasutustingimustes optimeerida. the system for combined air-conditioning and
Kui kliimaseadet või kombineeritud kliima- ja ventilation to optimise its performance under
ventilatsioonisüsteemi ei ole muudetud ja hoone typical or average operating conditions.
jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva lõike kohast Where no changes have been made to the air-
ülevaatust muutunud, võivad liikmesriigid conditioning system or to the system for combined
otsustada, et kliimaseadme võimsuse hindamist ei air-conditioning and ventilation or to the cooling
pea kordama. requirements of the building following an
Liikmesriigid, kes säilitavad artikli 1 lõike 3 inspection carried out pursuant to this paragraph,
kohaselt karmimad nõuded, vabastatakse Member States may choose not to require the
kohustusest komisjoni nendest teavitada. assessment of the sizing of the air-conditioning
system to be repeated.
Member States that maintain more stringent
requirements pursuant to Article 1(3) shall be
exempt from the obligation to notify them to the
Commission.
2. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 2. Technical building systems that are explicitly Jah Eelnõu § 1 p 4
vabastatud hoone tehnosüsteemid, mis on covered by an agreed energy performance criterion (EhS § 691 lg 12 p 1)
sõnaselgelt hõlmatud kokkulepitud or a contractual arrangement specifying an agreed
energiatõhususe kriteeriumiga või lepinguliste level of energy efficiency improvement, such as
tingimustega, milles on täpsustatud energy performance contracting, or that are
energiatõhususe parandamise kokkulepitud tase, operated by a utility or network operator and
näiteks energiatõhususe lepingutega või hoone therefore subject to performance monitoring
tehnosüsteemid, mida käitab kommunaal- või measures on the system side, shall be exempt from
võrguettevõtja ning mille suhtes kohaldatakse the requirements laid down in paragraph 1,
14
seetõttu tõhususe jälgimise meetmeid süsteemi provided that the overall impact of such an
poolel, kui sellise lahenduse üldine mõju on approach is equivalent to that resulting from
samaväärne lõike 1 kohaste meetmete võtmisest paragraph 1.
tuleneva mõjuga.
3. Alternatiivina lõikele 1 ja tingimusel, et üldine 3. As an alternative to paragraph 1 and provided Ei Tegu on sättega, mille
mõju on samaväärne lõike 1 kohase mõjuga, that the overall impact is equivalent to that rakendatakse juhul kui valitakse
lõikes 2 sätestatud küttesüsteemi
võivad liikmesriigid otsustada võtta meetmeid resulting from paragraph 1, Member States may
ülevaatuse meetme
tagamaks, et kasutajatele antakse nõu opt to take measures to ensure the provision of
alternatiivmeede
kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja advice to users concerning the replacement of air-
ventilatsioonisüsteemide asendamise, conditioning systems or systems for combined air-
kliimaseadmete või kombineeritud kliima- ja conditioning and ventilation, other modifications
ventilatsioonisüsteemide muude muudatuste ja to the air-conditioning system or system for
alternatiivsete lahenduste kohta, et hinnata combined air-conditioning and ventilation and
kõnealuste süsteemide tõhusust ja sobivat suurust. alternative solutions to assess the efficiency and
Enne käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud appropriate size of those systems.
alternatiivsete meetmete kohaldamist esitab iga Before applying the alternative measures referred
liikmesriik komisjonile aruande, milles to in the first subparagraph of this paragraph, each
tõendatakse kõnealuste meetmete ning lõikes 1 Member State shall, by means of submitting a
osutatud meetmete samaväärsust. report to the Commission, document the
Aruanne esitatakse kooskõlas kohaldatavate equivalence of the impact of those measures to the
kavandamis- ja aruandluskohustustega. impact of the measures referred to in paragraph 1.
Such a report shall be submitted in accordance
with the applicable planning and reporting
obligations.
4. Liikmesriigid kehtestavad nõuded tagamaks, et 4. Member States shall lay down requirements to Jah Eelnõu § 1 p 4
mitte-eluhooned, mille kliimaseadmete või ensure that, where technically and economically (EhS § 691 lg 10‒11
ja lg 14 alusel
kombineeritud kliima- ja ventilatsioonisüsteemide feasible, non- residential buildings with an
kehtestatav määrus)
efektiivne nimivõimsus on üle 290 kW, oleksid effective rated output for systems for air-
aastaks 2025 varustatud automatiseerimis- ja conditioning or systems for combined air-
juhtimissüsteemiga, kui see on tehniliselt ja conditioning and ventilation of over 290 kW are
majanduslikult teostatav. equipped with building automation and control
Hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteem systems by 2025.
suudab The building automation and control systems shall
a) energiatarbimist pidevalt jälgida, registreerida ja be capable of:
analüüsida ning võimaldab seda kohandada; (a) continuously monitoring, logging, analysing
b) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, and allowing for adjusting energy use;
tuvastada hoone tehnosüsteemide tõhususe (b) benchmarking the building’s energy efficiency,
vähenemist ja teavitada hoone eest vastutavat detecting losses in efficiency of technical building
15
isikut või hoone tehnosüsteemide haldajat systems, and informing the person responsible for
energiatõhususe suurendamise võimalustest ning the facilities or technical building management
c) võimaldada andmevahetust süsteemiga about opportunities for energy efficiency
ühendatud hoone tehnosüsteemide ja muude improvement; and
hoones asuvate seadmetega ning koostalitlust (c) allowing communication with connected
omandiõigusega kaitstud eri liiki tehnilisi technical building systems and other appliances
lahendusi ja eri seadmeid hõlmavate ning eri inside the building, and being interoperable with
tootjatelt pärit hoone tehnosüsteemidega. technical building systems across different types of
proprietary technologies, devices and
manufacturers.
5. Liikmesriigid võivad kehtestada nõuded 5. Member States may lay down requirements to Ei Tegu on sättega, mille ülevõtmine
tagamaks, et eluhooned on varustatud ensure that residential buildings are equipped with: on vabatahtlik.
a) pideva elektroonilise jälgimise lahendusega, mis (a) the functionality of continuous electronic
mõõdab süsteemide tõhusust ja teavitab hoone monitoring that measures systems’ efficiency and
omanikke või haldajaid, kui see on oluliselt informs building owners or managers when it has
vähenenud ja kui mõni süsteem vajab hooldust, fallen significantly and when system servicing is
ning necessary, and
b) tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia (b) effective control functionalities to ensure
optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja optimum generation, distribution, storage and use
kasutamise. of energy.
6. Lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest on 6. Buildings that comply with paragraph 4 or 5 Jah Eelnõu § 1 p 4
vabastatud hooned, mis on vastavuses lõikega 4 shall be exempt from the requirements laid down (EhS § 691 lg 12 p 2)
või 5.“ in paragraph 1.’.
8) Artikkel 19 asendatakse järgmisega: (8) Article 19 is replaced by the following:
„Artikkel 19 ‘Article 19
Läbivaatamine Review Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
Komisjon, keda abistab artikli 26 alusel loodud The Commission, assisted by the Committee sättega, mis ei vaja siseriikliku
komitee, vaatab käesoleva direktiivi läbi hiljemalt established by Article 26, shall review this õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud Euroopa Komisjonile
1. jaanuariks 2026, võttes seejuures arvesse Directive by 1 January 2026 at the latest, in the
ning on sellisena otsekohalduv.
direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ja light of the experience gained and progress made
tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral during its application, and, if necessary, make
ettepanekuid. proposals.
Läbivaatamise osana analüüsib komisjon, kuidas As part of that review, the Commission shall
liikmesriigid saaksid kohaldada liidu ehitus- ja examine in what manner Member States could
energiatõhususe poliitikas piirkondlikku ja apply integrated district or neighbourhood
naabruskondlikku integreeritud käsitust, tagades approaches in Union building and energy
kõikide hoonete vastavuse energiatõhususe efficiency policy, while ensuring that each
miinimumnõuetele, näiteks üldiste building meets the minimum energy performance
16
renoveerimiskavadega, mida kohaldatakse requirements, for example by means of overall
üksikhoone asemel ruumilises kontekstis mitme renovation schemes applying to a number of
hoone suhtes. buildings in a spatial context instead of a single
Komisjon hindab eelkõige seda, kas artikli 11 building.
kohaseid energiamärgiseid on vaja täiendavalt The Commission shall, in particular, assess the
parandada.“ need for further improvement of energy
performance certificates in accordance with
Article 11.’.
9) Lisatakse järgmine artikkel: (9) The following Article is inserted: Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sättega, mis ei vaja siseriikliku
„Artikkel 19a ‘Article 19a õigusse ülevõtmist. Säte on
Teostatavusuuring Feasibility study suunatud Euroopa Komisjonile
Komisjon korraldab enne 2020. aastat The Commission shall, before 2020, conclude a ning on sellisena otsekohalduv.
teostatavusuuringu, täpsustades võimalusi ja feasibility study, clarifying the possibilities and
ajakava eraldiseisvate ventilatsioonisüsteemide timeline to introduce the inspection of stand-alone
ülevaatuse kehtestamiseks ja hoonete vabatahtliku ventilation systems and an optional building
energiamärgiseid täiendava renoveerimispassi renovation passport that is complementary to the
kasutuselevõtuks, et esitada konkreetse hoone energy performance certificates, in order to
pikaajaline järkjärgulise renoveerimise kava, mis provide a long-term, step-by-step renovation
on koostatud kvaliteedikriteeriumide alusel ja roadmap for a specific building based on quality
pärast energiaauditi tegemist ning milles on criteria, following an energy audit, and outlining
esitatud asjakohased meetmed ja relevant measures and renovations that could
renoveerimistööd, mis võiksid energiatõhusust improve the energy performance.’.
parandada.“
10) Artikli 20 lõike 2 esimene lõik asendatakse (10) In Article 20(2), the first subparagraph is Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
järgmisega: replaced by the following: sättega, mis ei vaja siseriikliku
õigusse ülevõtmist. Säte on
„2. Eelkõige annavad liikmesriigid hoonete ‘2. Member States shall in particular provide suunatud liikmesriikidele ning on
omanikele ja üürnikele teavet energiamärgiste, information to the owners or tenants of buildings sellisena otsekohalduv.
sealhulgas nende otstarbe ja eesmärkide kohta, on energy performance certificates, including their
kulutasuvate meetmete kohta ning vajaduse korral purpose and objectives, on cost-effective measures
ka hoone energiatõhususe suurendamise and, where appropriate, financial instruments, to
rahastamisvahendite kohta ja fossiilkütustel improve the energy performance of the building,
töötavate katelde säästlikumate alternatiividega and on replacing fossil fuel boilers with more
asendamise kohta. Liikmesriigid esitavad teabe sustainable alternatives. Member States shall
ligipääsetavate ja läbipaistvate nõustamisvahendite provide the information through accessible and
kaudu, nagu renoveerimisalane nõustamine ja transparent advisory tools such as renovation
ühtsed kontaktpunktid tarbijate jaoks.“ advice and one-stop-shops.’.
11) Artikkel 23 asendatakse järgmisega: (11) Article 23 is replaced by the following:
17
„Artikkel 23 ‘Article 23
Delegeeritud volituste rakendamine Exercise of the delegation
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu 1. The power to adopt delegated acts is conferred
delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis on the Commission subject to the conditions laid Tegemist on direktiivi operatiivse
sätestatud tingimustel. down in this Article. Ei sättega, mis ei vaja siseriikliku
õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud Euroopa Komisjonile
ning on sellisena otsekohalduv.
2. Artiklites 5, 8 ja 22 osutatud õigus võtta vastu 2. The power to adopt delegated acts referred to in Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks Articles 5, 8 and 22 shall be conferred on the sättega, mis ei vaja siseriikliku
aastaks alates 9. juulist 2018. Komisjon esitab Commission for a period of five years from 9 July õigusse ülevõtmist. Säte on
delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 2018. The Commission shall draw up a report in suunatud Euroopa Komisjonile
üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. respect of the delegation of power not later than ning on sellisena otsekohalduv.
Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt nine months before the end of the five-year period.
samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui The delegation of power shall be tacitly extended
Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes for periods of an identical duration, unless the
vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga European Parliament or the Council opposes such
ajavahemiku lõppemist. extension not later than three months before the
end of each period.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 3. The delegation of power referred to in Articles Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
5, 8 ja 22 osutatud volituste delegeerimise igal ajal 5, 8 and 22 may be revoked at any time by the sättega, mis ei vaja siseriikliku
tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse European Parliament or by the Council. A decision õigusse ülevõtmist. Säte on
otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus to revoke shall put an end to the delegation of the suunatud Euroopa Komisjonile.
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist power specified in that decision. It shall take effect
Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud the day following the publication of the decision in
hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud the Official Journal of the European Union or at a
delegeeritud õigusaktide kehtivust. later date specified therein. It shall not affect the
validity of any delegated acts already in force.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist 4. Before adopting a delegated act, the Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. Commission shall consult experts designated by sättega, mis ei vaja siseriikliku
aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome each Member State in accordance with the õigusse ülevõtmist. Säte on
kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga principles laid down in the Interinstitutional suunatud Euroopa Komisjonile
liikmesriigi määratud ekspertidega. Agreement of 13 April 2016 on Better Law- ning on sellisena otsekohalduv.
Making.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti 5. As soon as it adopts a delegated act, the Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Commission shall notify it simultaneously to the sättega, mis ei vaja siseriikliku
Euroopa Parlamendile ja nõukogule. European Parliament and to the Council. õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud Euroopa Komisjonile
ning on sellisena otsekohalduv.
18
6. Artiklite 5, 8 ja 22 alusel vastu võetud 6. A delegated act adopted pursuant to Article 5, 8 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui or 22 shall enter into force only if no objection has sättega, mis ei vaja siseriikliku
Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu been expressed either by the European Parliament õigusse ülevõtmist. Säte on
jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa or the Council within a period of two months of suunatud Euroopa Komisjonile
Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes notification of that act to the European Parliament ning on sellisena otsekohalduv.
vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu and the Council or if, before the expiry of that
on enne selle tähtaja möödumist komisjonile period, the European Parliament and the Council
teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa have both informed the Commission that they will
Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse not object. That period shall be extended by two
seda tähtaega kahe kuu võrra.“ months at the initiative of the European Parliament
or of the Council.’.
12) Artiklid 24 ja 25 jäetakse välja. (12) Articles 24 and 25 are deleted. Ei Tegemist oli direktiivi
operatiivsete sätetega mida ei
tulnud üle võtta.
13) Artikkel 26 asendatakse järgmisega: (13) Article 26 is replaced by the following: Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sättega, mis ei vaja siseriikliku
„Artikkel 26 ‘Article 26 õigusse ülevõtmist. Säte on
Komiteemenetlus Committee procedure suunatud Euroopa Komisjonile
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee 1. The Commission shall be assisted by a ning on sellisena otsekohalduv.
on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. committee. That committee shall be a committee
within the meaning of Regulation (EU) No
182/2011.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse 2. Where reference is made to this paragraph, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Article 4 of Regulation (EU) No 182/2011 shall sättega, mis ei vaja siseriikliku
apply. õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud Euroopa Komisjonile
ning on sellisena otsekohalduv.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse 3. Where reference is made to this paragraph, Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“ Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011 shall sättega, mis ei vaja siseriikliku
apply.’. õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud Euroopa Komisjonile
ning on sellisena otsekohalduv.
14) Lisasid muudetakse vastavalt käesoleva (14) The Annexes are amended in accordance with Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
direktiivi lisale. the Annex to this Directive. sättega, mis ei vaja siseriikliku
õigusse ülevõtmist. Säte on
suunatud Euroopa Komisjonile
ning on sellisena otsekohalduv.
Artikkel 2 Article 2 Ei Sättes esitatud kohustus on seotud
pikaajalise rekonstrueerimise
Direktiivi 2012/27/EL muutmine Amendment to Directive 2012/27/EU strateegia koostamise
kohustusega ja uuendamise
19
Direktiivi 2012/27/EL artikkel 4 asendatakse Article 4 of Directive 2012/27/EU is replaced by sagedusega, mis kehtis kuni
järgmisega: the following: direktiivi 2018/844 vastu
võtmiseni.
„Artikkel 4 ‘Article 4
Sellele sättele vastavad
Hoonete renoveerimine Building renovation pikaajalise rekonstrueerimise
Liikmesriikide pikaajalised strateegiad A first version of the Member States’ long-term strateegia versioonid on Eesti
investeeringute tegemiseks nii avaliku kui ka strategies for mobilising investment in the poolt koostatud ning esitatud.
erasektori elamu- ja ärihoonete renoveerimiseks renovation of the national stock of residential and Juba esitatud strateegiate
avaldatakse esimest korda 30. aprilliks 2014, commercial buildings, both public and private, õiguspärasus ei muutu sellest, et
misjärel strateegiaid ajakohastatakse iga kolme shall be published by 30 April 2014 and updated minevikus kohaldunud nõuet ei
aasta tagant ning need esitatakse komisjonile every three years thereafter and submitted to the võeta üle.
Edaspidi koostatakse pikaajalise
riiklike energiatõhususe tegevuskavade osana.“ Commission as part of the National Energy
rekonstueerimise strateegia
Efficiency Action Plans.’.
vastavalt eelnõud sätestatud
nõutele (§ 3 p 1‒3) ja esitatakse
vastavalt eelnõus sätestatud
sagedusele (§ 3 p 6).
Artikkel 3 Article 3 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sättega.
Ülevõtmine Transposition
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi 1. Member States shall bring into force the laws,
järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid regulations and administrative provisions
hiljemalt 10. märtsil 2020. Liikmesriigid teatavad necessary to comply with this Directive by 10
nendest viivitamata komisjonile. March 2020. They shall immediately communicate
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, the text of those measures to the Commission.
lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse When Member States adopt those measures, they
või nende juurde viite käesolevale direktiivile. shall contain a reference to this Directive or be
Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et direktiivi accompanied by such a reference on the occasion
2010/31/EL või direktiivi 2012/27/EL üle võtvates of their official publication. They shall also
kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid include a statement to the effect that references in
viiteid käsitatakse viidetena kõnealustele existing laws, regulations and administrative
direktiividele, nii nagu neid on muudetud provisions transposing Directive 2010/31/EU or
käesoleva direktiiviga. Sellise viitamise viisi ja Directive 2012/27/EU shall be construed as
kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette references to those Directives as amended by this
liikmesriigid. Directive. Member States shall determine how
such reference is to be made and how that
statement is to be formulated.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva 2. Member States shall communicate to the Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt Commission the text of the main provisions of sättega.
vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti. national law which they adopt in the field covered
by this Directive.
20
Artikkel 4 Article 4 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sättega.
Jõustumine Entry into force
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval This Directive shall enter into force on the
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
Artikkel 5 Article 5 Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sättega.
Adressaadid Addressees
Käesolev direktiiv on adresseeritud This Directive is addressed to the Member States.
liikmesriikidele.
LISA ANNEX
Direktiivi 2010/31/EL lisasid muudetakse The annexes to Directive 2010/31/EU are amended
järgmiselt. as follows:
1. I lisa muudetakse järgmiselt: (1) Annex I is amended as follows:
a) punkt 1 asendatakse järgmisega: (a) point 1 is replaced by the following:
„1. Hoone energiatõhusus määratakse kindlaks ‘1. The energy performance of a building shall be Jah Majandus- ja
arvutusliku või tegeliku energiakasutuse alusel determined on the basis of calculated or actual taristuministri
ning see kajastab ruumide kütmise ja jahutamise, energy use and shall reflect typical energy use for 05.06.2015 määrus nr
tarbevee soojendamise, ventileerimise, space heating, space cooling, domestic hot water, 58 „Hoone
sisseehitatud valgustuse ja hoone muude ventilation, built-in lighting and other technical energiatõhususe
tehnosüsteemidega seotud tüüpilist building systems. arvutamise
energiatarbimist. The energy performance of a building shall be metoodika“
Hoone energiatõhusust mõõdetakse expressed by a numeric indicator of primary
primaarenergia kasutust väljendava arvulise näitaja energy use in kWh/(m 2 .y) for the purpose of both
abil ühikutes kWh/(m² aastas) energiatõhususe energy performance certification and compliance
sertifitseerimise ja energiatõhususe with minimum energy performance requirements.
miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise The methodology applied for the determination of
eesmärgil. Hoone energiatõhususe the energy performance of a building shall be
kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid peavad transparent and open to innovation.
olema läbipaistvad ja uuendustele avatud. Member States shall describe their national Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
Liikmesriigid kirjeldavad oma riigisisest calculation methodology following the national sättega.
arvutusmeetodit lähtuvalt volituse M/480 alusel annexes of the overarching standards, namely ISO
Euroopa Standardikomitees (CEN) välja töötatud 52000-1, 52003-1, 52010-1, 52016-1, and 52018-
üldiste standardite, nimelt ISO 52000-1, 52003-1, 1, developed under mandate M/480 given to the
52010-1, 52016-1 ja 52018-1 riiklikest lisadest. European Committee for Standardisation (CEN).
Käesolev säte ei tähenda kõnealuste standardite This provision shall not constitute a legal
õiguslikku kodifitseerimist.“; codification of those standards.’;
21
b) punkt 2 asendatakse järgmisega: (b) point 2 is replaced by the following: Jah Majandus- ja
taristuministri
„2. Arvutatakse ruumide kütmise ja jahutamise, ‘2. The energy needs for space heating, space 05.06.2015 määrus nr
tarbevee soojendamise, ventileerimise, valgustuse cooling, domestic hot water, ventilation, lighting 58 „Hoone
ja hoone muude tehnosüsteemidega seotud and other technical building systems shall be energiatõhususe
energiavajadus, et optimeerida liikmesriikide poolt calculated in order to optimise health, indoor air arvutamise
riigi või piirkondlikul tasandil kindlaks määratud quality and comfort levels defined by Member metoodika“
tervise, siseõhu kvaliteedi ja mugavuse taset. States at national or regional level.
Primaarenergia vajaduse arvutamisel lähtutakse The calculation of primary energy shall be based
iga energiakandja primaarenergia- või on primary energy factors or weighting factors per Jah Ettevõtlus- ja
kaaluteguritest, mis võivad põhineda riiklikul, energy carrier, which may be based on national, infotehnoloogia-
ministri 11.12.2018
piirkondlikul või kohalikul aasta, ning võimaluse regional or local annual, and possibly also seasonal
määrus nr 63 „Hoone
korral ka hooaja või kuu kaalutud keskmisel või or monthly, weighted averages or on more specific
energiatõhususe
konkreetse piirkonna süsteemi kohta information made available for individual district miinimumnõuded“
kättesaadavaks tehtud täpsematel andmetel. system.
Primaarenergia- või kaalutegurid määravad Primary energy factors or weighting factors shall
kindlaks liikmesriigid. Energiatõhususe be defined by Member States. In the application of
arvutamisel neid tegureid kohaldades tagavad those factors to the calculation of energy
liikmesriigid, et püütakse saavutada hoone performance, Member States shall ensure that the
välispiirde optimaalne energiatõhusus. optimal energy performance of the building
Primaarenergiategurite arvutamisel hoone envelope is pursued.
energiatõhususe arvutamise eesmärgil võivad In the calculation of the primary energy factors for
liikmesriigid võtta arvesse taastuvatest allikatest the purpose of calculating the energy performance
pärit energiat, mis on tarnitud energiakandja of buildings, Member States may take into account
kaudu, ja taastuvatest allikatest pärit energiat, mis renewable energy sources supplied through the
on toodetud ja mida kasutatakse kohapeal, kui seda energy carrier and renewable energy sources that
tehakse mittediskrimineerival viisil.“; are generated and used on-site, provided that it
applies on a non- discriminatory basis.’;
c) lisatakse järgmine punkt: (c) the following point is inserted: Ei Tegu on vabatahtliku sättega.
„2a. Hoone energiatõhususe märkimiseks võivad ‘2a. For the purpose of expressing the energy Hetkel puudub vajadus sätestada
liikmesriigid kindlaks määrata täiendavad arvulised performance of a building, Member States may täiendavaid arvulusi näitajaid,
näitajad energia kogukasutuse, taastumatu ja taastuva define additional numeric indicators of total, non- mida kasutatakse hoone
primaarenergia kasutuse kohta, samuti renewable and renewable primary energy use, and of energiatõhususe määramiseks.
kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta väljendatuna greenhouse gas emission produced in kgCO2 Samas ei ole välistatud, et
CO2-ekvivalentkilogrammides m² kohta aastas).“; eq/(m².y).’; tulevikus tekib vajadus selliste
näitajate sätestamiseks.
d) punkti 4 sissejuhatav lause asendatakse (d) in point 4, the introductory wording is replaced by Jah Majandus- ja
järgmisega: the following: taristuministri
„4. Võetakse arvesse järgmiste tegurite positiivset ‘4. The positive influence of the following aspects 05.06.2015 määrus nr
mõju:“. shall be taken into account:’. 58 „Hoone
energiatõhususe
22
arvutamise
metoodika“
2. Lisatakse järgmine lisa: (2) The following Annex is inserted: Ei Tegemist on direktiivi operatiivse
sättega, mis kohaldub Euroopa
„IA LISA ‘ANNEX IA Komisjonile.
HOONETE NUTIVALMIDUSE HINDAMISE COMMON GENERAL FRAMEWORK FOR
ÜHINE ÜLDRAAMISTIK RATING THE SMART READINESS OF
1. Komisjon määratleb nutivalmiduse näitaja ja BUILDINGS
kehtestab metoodika selle arvutamiseks, et hinnata 1. The Commission shall establish the definition of
hoone või selle osa võimet kohandada oma the smart readiness indicator and a methodology
toimimist vastavalt kasutaja ja võrgu vajadustele by which it is to be calculated, in order to assess
ning parandada oma energiatõhusust ja üldisi the capabilities of a building or building unit to
tõhususnäitajaid. adapt its operation to the needs of the occupant
Nutivalmiduse näitaja hõlmab tõhustatud and of the grid and to improve its energy
energiasäästu, võrdlusanalüüsi ja paindlikkust efficiency and overall performance.
iseloomustavaid tegureid ning tõhustatud The smart readiness indicator shall cover features
funktsionaalsust ja suutlikkust, mis tulenevad for enhanced energy savings, benchmarking and
omavahel paremini ühendatud ja arukatest flexibility, enhanced functionalities and
seadmetest. capabilities resulting from more interconnected
Metoodikas võetakse arvesse selliseid tegureid and intelligent devices.
nagu arukad arvestid, hoone automatiseerimis- ja The methodology shall take into account features
juhtimissüsteemid, isereguleerivad seadmed such as smart meters, building automation and
toatemperatuuri reguleerimiseks, sisseehitatud control systems, self-regulating devices for the
kodumasinad, elektrisõidukite laadimispunktid, regulation of indoor air temperature, built-in home
energia salvestamine ja üksikasjalikud appliances, recharging points for electric vehicles,
funktsionaalsusnäitajad ning kõnealuste tegurite energy storage and detailed functionalities and the
koostalitlusvõime, samuti siseruumide interoperability of those features, as well as
kliimatingimuste, energiatõhususe, benefits for the indoor climate condition, energy
tulemusnäitajate ja võimaldatud paindlikkuse efficiency, performance levels and enabled
paranemine. flexibility.
2. Metoodika põhineb hoone ja selle 2. The methodology shall rely on three key
tehnosüsteemidega seotud kolmel kesksel functionalities relating to the building and its
funktsionaalsusnäitajal: technical building systems:
a) võime säilitada hoone energiatõhusus ja (a) the ability to maintain energy performance and
toimivus energia tarbimise kohandamise abil, operation of the building through the adaptation of
näiteks taastuvatest energiaallikatest toodetud energy consumption for example through use of
energia kasutamise abil; energy from renewable sources;
b) võime kohandada oma toimimisviisi vastavalt
kasutaja vajadustele, pöörates nõuetekohast
23
tähelepanu kasutajasõbralikkusele, siseruumide (b) the ability to adapt its operation mode in
tervislike kliimatingimuste säilitamisele ja võimele response to the needs of the occupant while paying
anda aru energia tarbimisest ning due attention to the availability of user-
c) hoone elektrienergia kogunõudluse paindlikkus, friendliness, maintaining healthy indoor climate
sh selle võime võimaldada aktiivset ja passiivset conditions and the ability to report on energy use;
ning otsest ja kaudset osalemist tarbimiskajas, and
seoses võrguga, näiteks paindlikkuse ja koormuse (c) the flexibility of a building’s overall electricity
nihutamise võimekuse abil. demand, including its ability to enable
3. Veel võib metoodika võtta arvesse participation in active and passive as well as
implicit and explicit demand response, in relation
a) süsteemide koostalitlusvõimet (arukad arvestid,
to the grid, for example through flexibility and
hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemid,
load shifting capacities.
sisseehitatud kodumasinad, isereguleerivad
seadmed toatemperatuuri reguleerimiseks ning 3. The methodology may further take into account:
siseõhu kvaliteedi andurid ja ventilatsioon) ning (a) the interoperability between systems (smart
b) olemasolevate sidevõrkude soodsat mõju, eriti meters, building automation and control systems,
sellise kiiret ühendust toetava hoonesisese built-in home appliances, self-regulating devices
füüsilise taristu nagu vabatahtlike lairibavalmiduse for the regulation of indoor air temperature within
märgiste ning korterelamute juurdepääsupunktide the building and indoor air quality sensors and
olemasolu vastavalt Euroopa Parlamendi ja ventilations); and
nõukogu direktiivi 2014/61/EL (*) artiklile 8. (b) the positive influence of existing
4. Metoodika ei avalda negatiivset mõju communication networks, in particular the
kehtivatele riiklikele energiatõhususe existence of high-speed-ready in- building
sertifitseerimiskavadele ning see põhineb riikliku physical infrastructure, such as the voluntary
tasandi seonduvatel algatustel, võttes kooskõlas ‘broadband ready’ label, and the existence of an
asjakohaste andmekaitset ja eraelu puutumatust access point for multi-dwelling buildings, in
käsitlevate liidu õigusaktidega ning accordance with Article 8 of Directive 2014/61/EU
küberjulgeoleku parima võimaliku tehnoloogiaga of the European Parliament and of the Council (*).
arvesse kasutaja omandiõiguse, andmekaitse, 4. The methodology shall not negatively affect
eraelu puutumatuse ja turvalisuse põhimõtteid. existing national energy performance certification
5. Metoodikas kehtestatakse nutivalmiduse näitaja schemes and shall build on related initiatives at
parameetri kõige sobivam kuju ning metoodika national level, while taking into account the
peab olema lihtne, läbipaistev ning tarbijatele, principle of occupant ownership, data protection,
omanikele, investoritele ja tarbimiskaja turu privacy and security, in compliance with relevant
osalistele kergesti mõistetav. Union data protection and privacy law as well as
best available techniques for cyber security.
5. The methodology shall set out the most
appropriate format of the smart readiness indicator
parameter and shall be simple, transparent, and
easily understandable for consumers, owners,
24
investors and demand-response market
participants.
3. II lisa muudetakse järgmiselt: (3) Annex II is amended as follows: Jah Eelnõu § 1 p 6
EhS § 130 lg 4
a) punkti 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: (a) in point 1, the first paragraph is replaced by the
„Pädevad asutused või asutused, kellele pädevad following:
asutused on delegeerinud vastutuse sõltumatu ‘The competent authorities or bodies to which the
kontrollisüsteemi rakendamise eest, koostavad competent authorities have delegated the
kõikide igal aastal antavate energiamärgiste seast responsibility for implementing the independent
juhusliku valimi ja kontrollivad neid märgiseid. control system shall make a random selection of
Valim peab olema nõuetekohasust käsitlevate all the energy performance certificates issued
statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks piisavalt annually and subject them to verification. The
suur.“; sample shall be of a sufficient size to ensure
statistically significant compliance results.’;
b) lisatakse järgmine punkt: (b) the following point is added: Jah EhS § 66 lg 5
„3. Andmebaasi lisatava teabe puhul saab pädev ‘3. Where information is added to a database it
asutus teha seire ja kontrolli eesmärgil kindlaks shall be possible for national authorities to identify
asjaomase teabe lisaja.“ the originator of the addition, for monitoring and
verification purposes.’.
25
EELNÕU
24.10.2019
Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise seadus
§ 1. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 65 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas energiatõhususe nõuded hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutavatele tehnosüsteemidele, ja tingimused taastuvenergia
kasutuselevõtuks hoones kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
2) seadustikku täiendatakse §-dega 651 ja 652 järgmises sõnastuses:
„§ 651. Elektriauto laadimistaristu
(1) Elektriauto laadimistaristu on juhtmetaristu või laadimispunkt või kombinatsioon
juhtmetaristust ja laadimispunktist.
(2) Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitse toru, millesse on võimalik paigaldada elektrikaabel
laadimispunkti paigaldamiseks.
(3) Hoone, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, püstitamisel
paigaldatakse:
1) juhtmetaristu igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga;
2) juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt
ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga.
(4) Kui mitme kasutusotstarbega hoonel on vähemalt üks elamu või vähemalt üks mitteelamu
kasutusotsarve, rakendatakse elektriauto laadimistaristu paigaldamisel elamule või
mitteelamule kohalduvaid nõudeid lähtudes hoone ehitisregistrisse kantud peamisest
kasutusotstarbest.
(5) Hoone, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, olulisel
rekonstrueerimisel täidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid, kui:
1) parkla asub hoones ja olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka parklat
või hoone elektrisüsteemi või
2) parkla asub väljaspool hoonet ja olulise rekonstrueerimise käigus tehtavad tööd hõlmavad ka
parklat või parkla elektrisüsteemi.
(6) Kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, tuleb vähemalt
ühele parkimiskohale paigaldada laadimispunkt.
§ 652. Rekonstrueerimise toetusmeede
(1) Hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette nähtud rekonstrueerimise toetusmeetmed
seotakse kavandatud või saavutatud energiasäästu mahuga.
(2) Energiasäästu mahu määramiseks võrreldakse rekonstrueerimisele eelnevat olukorda
kavandatud või teostatud lahendusega, kasutades vähemalt ühte järgnevatest näitajatest:
1) tüüpilise kasutuse andmete alusel määratud energiatõhususarv;
2) tegelike tarbimisandmete alusel määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus;
3) energiaauditis esitatud prognoositav energiatarbe muutus.
(3) Kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse energiasäästu mahu määramiseks lõikes
2 sätestatust erinevat näitajat, peab rekonstrueerimise toetusmeede sisaldama kavandatava
näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud energiasäästu maht peab olema võrreldav ja
kontrollitav.
(4) Kui seadme või materjali paigaldab kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu
mahu määramiseks võrrelda olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat
paigaldatava seadme või materjali energiatõhususe näitajaga.“;
3) paragrahv 69 tunnistatakse kehtetuks;
4) seadustikku täiendatakse §-ga 691 järgmises sõnastuses:
„§ 691. Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi nõuded ja
energiatõhususe hindamine
(1) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem on:
1) küttesüsteem või tarbevee soojendamise süsteem koos soojusallikaga;
2) jahutussüsteem;
3) automatiseerimis- ja juhtimissüsteem (edaspidi automaatikasüsteem);
4) ventilatsioonisüsteem;
5) valgustussüsteem;
6) lokaalselt soojusenergiat või elektrit tootev süsteem.
(2) Automaatikasüsteem on süsteem, mis hõlmab kõiki tooteid, tarkvara ja teenuseid, mis
toetavad hoone tehnosüsteemide energiatõhusat, säästlikku ja ohutut toimimist, võimaldades
hoone tehnosüsteemide automaatset ja lihtsustades nende käsitsi juhtimist.
(3) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb paigaldada nõuetekohaselt.
Nõuetekohasust eeldatakse, kui paigaldamisel on lähtutud valdkonna heast tavast, asjakohasest
standardist või paigaldusjuhendist.
(4) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb seadistada teenindatava hoone
või ruumi tüüpilist kasutamist arvestades optimaalsele tasemele.
(5) Automaatselt reguleeritava hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi
paigaldamisel tuleb paigaldada pidevat erinevate tehnosüsteemide kontrolli ja monitooringut
võimaldav keskne automaatikasüsteem.
(6) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel või
ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud, asendatud või ümberehitatud tehnosüsteemi
energiatõhusust. Tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andja kannab hinnangu andmed
elektrooniliselt ehitisregistrisse.
(7) Olemasoleva hoone kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga
või ilma selleta, mille nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti, energiatõhususe hinnangu
andmiseks teostatakse hoone tehnosüsteemi ülevaatus. Tehnosüsteemi ülevaatuse käigus
hinnatakse kütteallika või jahutusseadme või kombineeritud süsteemi korral ka
ventilatsiooniseadme tõhusust ja võimsust, lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest.
Energiatõhususe hinnangu andja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.
(8) Kasutusloa taotluse või kasutusteatise esitamisel, lisatakse kütte- või jahutusüsteemi, mille
nimivõimsus on suurem kui 70 kilovatti, energiatõhususe hinnang kasutusloa taotlusele või
kasutusteatisele.
(9) Kui kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta,
ei ole muudetud või hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole pärast käesoleva paragrahvi lõike 7
või 8 kohast energiatõhususe hinnangu andmist muutunud, kütte- või jahutussüsteemi
energiatõhususe hindamist ei korrata.
(10) Mitteelamu kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma
selleta, mille tegelik või projekteeritud nimivõimsus on suurem kui 290 kilovatti,
energiatõhususe suurendamiseks paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see
on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Andmed olemasoleva mitteelamu
automaatikasüsteemi paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse kohta
esitatakse elektrooniliselt ehitisregistrisse ning projekteeritud mitteelamu kohta lisatakse
kasutusloa taotlusele või kasutusteatisele.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud nõude täitmiseks paigaldatud
automaatikasüsteem peab võimaldama:
1) hoone energiatarbimist pidevalt juhtida ja jälgida ning hoone energiatõhususe
tarbimisandmeid koguda ja analüüsida;
2) hoone energiatõhusust võrdlevalt analüüsida, tuvastamaks hoone tehnosüsteemide
energiatõhususe vähenemist, et teavitada hoone omanikku või hoone tehnosüsteemide haldajat
energiatõhususe parandamise võimalustest;
3) andmevahetust automaatikasüsteemiga ühendatud hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi ja muu hoones asuva seadme vahel;
4) koostalitlust erinevatele tootjatele kuuluvate tehniliste lahenduste, seadmete ja hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide vahel.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 7 või 8 kohast kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe
hindamist ei tehta, kui:
1) kütte- või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta,
energiatõhususe parandamiseks on sõlmitud energiatõhususe leping, energiamajanduse
korralduse seaduse tähenduses;
2) hoonesse on paigaldatud käesoleva paragrahvi lõike 11 nõuetele vastav automaatikasüsteem.
(13) Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu
andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate andmete loetelu ja esitamise korra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(14) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada automaatikasüsteemi
paigaldamise tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamise kriteeriumid.“;
5) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) hoone energiatõhususe, energiamärgiste, energiaauditi ja olemasolevate mitteelamute
laadimistaristu paigaldamise suhtes kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine;“;
6) paragrahvi 130 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib juhuvaliku alusel kalendriaasta
jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavust. Kontrollitud energiamärgiste hulk peab
olema piisavalt suur, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele vastavuse hinnang
põhineks esinduslikul valimil.“;
7) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti läbi viidud energiamärgiste kontrollimine
hõlmab:
1) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete ja märgisele kantud tulemuste
kehtivuse kontrolli;
2) sisendandmete ja energiamärgisele kantud tulemuste, sealhulgas energiatõhususe
parandamiseks esitatud soovituste asjakohasuse kontrolli;
3) hoone energiamärgise andmise aluseks olnud sisendandmete täielikku kontrolli ja märgisele
kantud tulemuste, sealhulgas energiavajaduse vähendamiseks esitatud soovituste asjakohasuse
täielikku kontrolli, ning võimaluse korral hoone külastust, et kontrollida energiamärgisele
kantud andmete ja asjaomase hoone vastavust.“;
8) seadustiku lisa 1 surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste alajaotust täiendatakse pärast
rida
„
Elektritootmisrajatis, Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis
kuni 100 kW
„
reaga järgmises sõnastuses:
„
Elektriauto Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub
laadimistaristu
“;
9) seadustiku lisa 2 surveseadmete, gaasi- ja elektripaigaldiste alajaotust täiendatakse pärast
rida
„
Elektritootmisrajatis, Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub
kuni 100 kW
„
reaga järgmises sõnastuses:
„
Elektriauto Puudub Puudub Puudub Puudub
laadimistaristu
“;
10) seadustiku normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT
L 153, 18.06.2010, lk 13–35);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ tunnelite miinimumohutusnõuete kohta
üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.04.2004, lk 39–91);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59–67);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude
kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1–14);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844 millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
(ELT L 156, 19.06.2018, lk 75‒91).“.
§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 302‒304
järgmises sõnastuses:
„§ 302. Ehitusseadustiku §-s 651 sätestatud laadimistaristu paigaldamise nõuete
rakendamine
(1) Ehitusseadustiku §-s 651 sätestatud nõudeid ei kohaldata:
1) hoone osas, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks või oluliseks
rekonstrueerimiseks on esitatud enne 2021. aasta 10. märtsi;
2) hoone osas, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis oluliseks rekonstrueerimiseks on esitatud
pärast 2021. aasta 10. märtsi, kuid laadimistaristu paigaldamisega seotud tööde maksumus
ületab seitse protsenti olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest;
3) hoone osas, mille parklasse on paigaldatud laadimistaristu tulenevalt Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307,
28.10.2014, lk 1—20) sätestatud nõuetest;
4) mitteelamu osas, mida omab ja kasutab väike- ja keskmise suurusega ettevõte, Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1‒
78) tähenduses;
5) kui paigaldatav laadimistaristu paikneb üliväikeses eraldatud võrgus elektrituruseaduse
tähenduses või
6) kui laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab
elektrienergia tarne stabiilsust.
(2) Ehitusseadustiku § 651 lõikes 6 sätestatud laadimispunkt paigaldatakse 2025. aasta 1.
jaanuariks ja nõuet kohaldatakse ka mitteelamu osas, mille püstitamiseks on ehitusloa taotlus
või ehitusteatis esitatud enne käesoleva paragrahvi jõustumist.
§ 303. Ehitusseadustiku §-s 652 sätestatud rekonstrueerimise toetusmeetmete nõuete
rakendamine
Ehitusseadustiku §-s 652 sätestatud kohustust kohaldatakse rekonstrueerimise toetusmeetmele,
mis jõustub pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.
§ 304. Ehitusseadustiku §-s 691 sätestatud tehnosüsteemide nõuete rakendamine
(1) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal olemasoleva, ehitusseadustiku § 691 lõikes 7
sätestatud hoone kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe hinnang antakse energiamärgise
andmisel või hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks.
(2) Käesoleva paragrahvi jõustumise ajal olemasoleva, ehitusseadustiku § 691 lõikes 10
sätestatud mitteelamu kütte- või jahutusüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldatakse
automaatikasüsteem või esitatakse hinnang selle kohta, et automaatikasüsteemi paigaldamine
ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud 2025. aasta 1. jaanuariks.“.
§ 3. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine:
Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise, kogu riiki hõlmava rekonstrueerimise
strateegia (edaspidi pikaajaline rekonstrueerimise strateegia) nii avaliku kui ka erasektori elu-
ja mitteeluhoonete rekonstrueerimise toetamiseks, et saavutada 2050. aastaks energiatõhus ja
väikese süsihappegaasiheitega hoonefond ja hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat
rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pikaajaline rekonstrueerimise strateegia peab sisaldama:
1) statistilisel valimil põhinevat ülevaadet riigi territooriumil asuvatest sisekliima tagamisega
hoonetest ja 2020. aasta 1. jaanuariks rekonstrueeritud hoonete osakaalust;
2) hoone tüüpide, hoone asukoha klimaatiliste tingimuste ning vajaduse korral hoone elukaares
rekonstrueerimiseks sobiliku hinnangulise ajavahemiku põhjal kindlaks määratud kulutõhusaid
rekonstrueerimislahendusi;
3) ülevaadet hoonete sihipärastest kulutõhusatest rekonstrueerimislahendustest ja poliitika
edendamisest, mis toetab hoonete kulutõhusat, vajadusel järkjärgulist, terviklikku
rekonstrueerimist ja välja töötatud toetusmeetmetest;
4) ülevaadet kogu hoonefondi kõige vähem energiatõhusast osast, turuosaliste huvide
lahknemisest tingitud olukordadest ja sellest tulenevalt turutõrkeid välistavast poliitikast ja
välja töötatud toetusmeetmetest;
5) ülevaadet energiaostuvõimetuse leevendamiseks välja töötatud toetusmeetmetest;
6) ülevaadet avalikule sektorile suunatud energiatõhususe poliitikast ja toetusmeetmetest;
7) ülevaadet riiklikest algatustest, mis edendavad teadmistepõhiseid lahendusi ja nutilahendusi
ehituse ja energiatõhususe sektoris ning üksikute hoonete vahelisi või piirkondlikke
energiatõhususe lahenduste rakendamist;
8) energiasäästu ja sellega ühiskonnale kaasneva laiema majandusliku kasu tõenduspõhist
hinnangut.“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3‒7 järgmises sõnastuses:
„(3) Energiasäästu koordinaator koostab pikaajalise rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks
meetmete ja riigi poolt kindlaksmääratud mõõdetavate tulemuslikkuse näitajatega tegevuskava,
pidades silmas järgmisi pikaajalisi eesmärke:
1) vähendada Euroopa Liidus aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 protsenti
võrreldes 1990. aastaga;
2) tagada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega riiklik hoonefond;
3) hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks.
(4) Tegevuskava sisaldab soovituslikke vahe-eesmärke 2030. aasta, 2040. aasta ja 2050. aasta
1. jaanuariks ning selgitusi, kuidas vahe-eesmärkide täitmine aitab saavutada Euroopa Liidu
poolt püstitatud energiatõhususe eesmärke, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2012/27/EL.
(5) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegias püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalike
investeeringute toetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel lähtutakse järgmistest
eesmärkidest:
1) võimaldada investorite juurdepääs hoonete energiatõhusust parandavale tegevusele ja
pakkuda terviklahendusi potentsiaalsetele klientidele, koondades selleks ehitus projektide
erinevaid lahendusi, kaasates investeerimisrühmi ja -platvorme ning konsolideerides väikese ja
keskmise suurusega ettevõtteid;
2) vähendada investorite ja erasektori jaoks energiatõhususega seotud meetmete prognoositavat
riski;
3) võimendada erasektori investeeringuid või kõrvaldada turutõrkeid;
4) suunata investeeringuid üldkasutatavate hoonete fondi energiatõhustamiseks kooskõlas
Euroopa Liidu Statistikaameti (Eurostat) juhistega;
5) luua kättesaadavad ja üldkasutatavad nõustamisvahendid.
(6) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegias võib käsitleda tuleohutusega seotud riske, mis
mõjutavad rekonstrueerimislahenduste energiatõhusust ja hoone eluiga.
(7) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia lisana avaldatakse:
1) ülevaade strateegia rakenduskavast, kavandatavast poliitikast ja meetmetest;
2) kokkuvõte avaliku konsultatsiooni tulemustest.“;
4) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia avalik konsultatsioon
(1) Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia väljatöötamise käigus viib energiatõhususe
koordinaator läbi avaliku konsultatsiooni huvirühmadega vähemalt kahel korral. Avalik
konsultatsioon viiakse läbi ja konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte koostatakse lähtudes
Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud määruses koostöö ja kaasamise
kohta sätestatud korrast.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada pikaajalise rekonstrueerimise strateegia
avaliku konsultatsiooni täpsema korra.“;
5) paragrahv 35 tunnistatakse kehtetuks;
6) seadust täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses:
„§ 351. Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esitamine
(1) Energiasäästu koordinaator koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 4
kohase pikaajalise rekonstrueerimise strateegia esmakordselt 2020. aasta 10. märtsiks, seejärel
riikliku energia- ja kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta
järel.
(2) Riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ,
2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL)
2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator
pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.“;
7) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844 millega muudetakse direktiivi
2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe kohta
(ELT L 156, 19.06.2018, lk 75‒91).“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 10. märtsil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ „………..“ 2019
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „……..“ 2019
24.10.2019
Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS), ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse
(edaspidi EhSRS) ja energiamajanduse korralduse seaduse (edaspidi EnKS) muutmise seaduse
eelnõu (edaspidi eelnõu) väljatöötamine on tingitud vajadusest võtta Eesti õigusruumi üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/844 30. mai 2018, millega muudetakse
direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe
kohta (edaspidi direktiiv 2018/844).
Eelnõuga sätestatavad olulisemad muudatused:
sätestatakse nõuded elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks, mis kohalduvad eelkõige
hoonete püstitamisel ja olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel, kuid ka
olemasolevatele mitteelamutele;
rekonstrueerimise teel hoonete energiatõhususe suurendamiseks ette nähtud toetusmeetmed
seotakse saavutatud energiasäästuga, mis määratakse kindlaks EhS-s sätestatud alustel;
sätestatakse nõuded tehnosüsteemi energiatõhususe hindamisele;
riikliku hoonete rekonstrueerimise strateegia raames käsitletud teemade ja meetmete
koosseisu laiendatakse.
Ühtlasi täiendatakse EhS-i normitehnilist märkust ja sätestatakse EnKS-i normitehniline
märkus, olemasolevatele hoonetele kohalduvatele nõuete täitmiseks sätestatakse viie aasta
pikkune üleminekuaeg.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ning käesoleva seletuskirja on koostanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali
(
[email protected], 6397 672, teenistussuhe lõppenud 04.11.2019) ja ehitus- ja
elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (
[email protected], 6256 457).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (
[email protected], 7153 403).
1.3 Märkused
Eelnõu §-ga 1 muudetakse EhS 1. oktoobril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I,
19.03.2019, 99), §-ga 2 EhSRS 1. oktoobril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I,
22.02.2019, 13) ja §-ga 3 muudetakse EnKS 15. juulil 2016. aastal, osaliselt 01. oktoobril 2016.
aastal ja 01. jaanuaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 12.12.2018, 34).
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
1
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu on koostatud selleks, et Eesti õigusesse üle võtta direktiiv 2018/844.
Direktiiv 2018/844 on välja töötatud ühe osana Euroopa Komisjoni puhta energeetika
meetmepaketist, mille eesmärk on energiatõhususe esikohale seadmine, taastuvenergia
valdkonnas globaalse juhtpositsiooni saavutamine ja tarbijate seisukohalt õiglase energia hinna
tagamine. Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 40% ja kasvuhoonegaaside heitest 36% on
tingitud olemasoleva hoonefondi kasutamisest. Nende näitajatega moodustab hoonefond
Euroopa Liidu energiatarbest kõige suurema osa. Eestis on vastavad näitajad veelgi kõrgemad,
sest hoonete osa energia lõpptarbimisest ulatub Eestis 50%-ni. Euroopa Liit on võtnud
energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika raamistikuga tõsise kohustuse
vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta
tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osa, saavutada energiasääst liidu tasandi
eesmärkide kohaselt, suurendades Euroopa energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja
jätkusuutlikkust. Lähtudes hoonete suurest mõjust energia lõpptarbimisele on hoonete
energiatõhususe parandamisel kanda väga oluline roll Euroopa Liidu kliima ja energiapoliitika
eesmärkide täitmisel. Direktiiv 2018/844 töötati välja, et ajakohastada, lihtsustada ja parandada
Euroopa Liidu ja nõukogu 19. mai 2010. a direktiivi 2010/31/EL, hoonete energiatõhususe
kohta (edaspidi hoonete energiatõhususe direktiiv) sätteid, mis ei ole taotletud tulemust andnud.
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole enne
seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni,
sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning menetlus peab olema põhjendatult
kiireloomuline.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahviga 1 sätestatakse ehitusseadustiku kavandatud muudatused.
Paragrahvi 1 punktis 1 muudetakse § 65 lõike 3 esimest lauset. Täiendusega täpsustatakse, et
valdkonna eest vastutav minister sätestab „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavate
tehnosüsteemide“ nõuded. Tegu on laiema määratlusega võrreldes varem kehtinud sõnastusega,
mille kohaselt tuli nõuded sätestata „olulise energiatarbega tehnosüsteemidele“. Muudatus
tehti, sest lähtudes direktiivi 2018/844 artikli 1 punktist 5 laienevad tehnosüsteemide nõuded
edaspidi ka lokaalsele taastuvenergiasüsteemile ehk ka süsteemile, mis toodab energiat. Uus
määratlus hõlmab seega ka süsteeme, mis mõjutavad hoone energiatõhususe näitajat
positiivselt.
Paragrahvi 1 punktis 2 täiendatakse EhS-i §-dega 651 ja 652. Paragrahvis 651 sätestatakse
elektriautode laadimistaristu nõuded ja §-s 652 sätestatakse nõuded rekonstrueerimise
toetusmeetmele.
Paragrahvi 651 lõikes 1 sätestatakse mõiste „elektriauto laadimistaristu“ tähendus. Termin on
defineeritud selleks, et üle võtta direktiivis 2018/844 artikli 1 punktis 5 sätestatud
elektritranspordi nõuded.
Paragrahvi 651 lõikes 2 sätestatakse mõiste „elektriauto juhtmetaristu“ tähendus. Elektriauto
juhtmetaristu mõistet on vaja termini elektriauto laadimistaristu sätestamiseks ning elamutele
ja mitteelamutele kohalduvate nõuete eristamiseks. Juhtmetaristu koosneb kaablikaitsetorudest,
millesse on parkimiskoha omaniku või rentniku soovi korral võimalik paigaldada elektrikaabel
2
laadimispunkti paigaldamiseks. Seega ei pea juhtmetaristus sisalduma elektrikaablit.
Juhtmetaristu paigaldamise nõuded sätestatakse, et muuta laadimispunktide paigaldamine
lihtsamaks ja aidata selle läbi kaasa elektriautode kasutuselevõtule. Samas on elektriautode
poolt kasutatud laadimislahendused täna alles muutumas ning ei ole välja kujunenud ühtselt
kasutatavat standardlahendust. Selle tõttu ei nõuta selliste tehniliste lahenduste paigaldamist,
mis võivad lähiaastatel aeguda.
Paragrahvi 651 lõikes 3 sätestatakse, et elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded, mis
kohalduvad hoone püstitamisel. Nõuded kohalduvad seotuna hoone teenindamiseks
kavandatud parkimiskohtade arvuga. Laadimistaristu tuleb paigaldada juhul kui parkimiskohti
on kavandatud rohkem kui kümme. Elamu püstitamisel tuleb kõik parkimiskohad varustada
juhtmetaristuga. Sellega on tagatud, et parkimiskohtade omanikud saavad vajaduse korral
hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkti. Mitteelamu puhul tuleb juhtmetaristuga
varustada vähemalt viiendik laadimiskohtadest ja paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt.
Tabelis 1 on toodud ülevaade, milline on vähim juhtmetaristu ja laadimispunktiga varustatud
parkimiskohtade arv, mis tuleb mitteelamu püstitamisel tagada.
Tabel 1. Vähim laadipunkti ja juhtmetaristuga varustatud parkimiskohtade arv mitteelamu
püstitamisel
Parkimiskohtade Laadimispunktide Juhtmetaristuga varustatud
arv arv parkimiskohtade arv
0-10 0 0
11-14 1 2
15-19 1 3
20-24 1 4
25-29 1 5
30-34 1 6
… … …
Paragrahvi 651 lõikes 4 sätestatakse, millest lähtudes kohalduvad elektriauto laadimistaristu
nõuded mitme kasutamisotstarbega hoone puhul. Mitme kasutamisotstarbega hoone puhul
rakendatakse nõudeid lähtudes ehitisregistrisse märgitud hoone peamisest kasutusotstarbest.
Peamine kasutusotstarve määratakse kõige suurema pinnaga kasutusotstarbe järgi. Igal hoonel
on üks peamine kasutamise otstarve. Kasutusotstarvete nimekiri on sätestatud majandus- ja
taristuministri 2. juunil 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas.
Paragrahvi 651 lõikes 5 sätestatakse elektriautode laadimistaristu nõuded, mis kohalduvad
olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel. Olemasolevate hoonete olulisel
rekonstrueerimisel kohalduvad elektriautode laadimistaristu nõuded on sarnased uute hoonete
püstitamisel kohalduvate nõuetega ja kohalduvad seega samuti juhul kui hoone teenindamiseks
on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta. Kuna olemasolevate hoonete ümberehitustööde
korral tuleb laadimistaristu paigaldamiseks teha muudatusi olemasolevatele
konstruktsioonidele, mis on keerulisem kui laadimistaristu paigaldamine uute hoonete
püstitamisel, kohalduvad olulise rekonstrueerimise korral laadimistaristu nõuded lõike 5
punktides 1 või 2 sätestatud täiendavate tingimuste täitmise korral. Punktis 1 ja 2 sätestatud
tingimuste kohaselt peavad ümberehitustööd olema seotud hoone osadega, mida elektriauto
laadimistaristu paigaldamise nõude täitmiseks tehtavad tööd hõlmaksid.
3
Punktis 1 sätestatakse, et nõuded kohalduvad hoones asuvates parklates (näiteks maa-alused
parkimiskorrused või parkimismajad, mis moodustavad osa hoonest) juhul kui olulise
rekonstrueerimise käigus tehtavad ümberehitustööd hõlmavad ka parklat või hoone
elektrisüsteemi.
Punktis 2 sätestatakse, et nõuded kohalduvad hoonest väljaspool asuvates ja hoonet teenindavas
parklas juhul kui olulise rekonstrueerimise tööd hõlmavad ka parklat või parkla elektrisüsteemi.
Paragrahvi 651 lõikes 6 sätestatakse, et kui mitteelamu teenindamiseks on ette nähtud rohkem
kui 20 parkimiskohta, paigaldatakse sellise mitteelamu parkimiskohtadele vähemalt üks
laadimispunkt. Üks laadimispunkt on minimaalne laadimispunktide arv, mille paigaldamist
saab nõuda. Nõude sätestamisel piirdutakse minimaalse elektriauto laadimispunktide arvuga,
sest 2019. aasta alguse seisuga oli Maanteeameti registrisse kantud 1443 elektriautot. Selle
näitajaga ulatub elektriautode osakaal kõigist Maanteeameti registrisse kantud autodest 0,2 %-
ni. Seega on elektriautode kasutus Eestis eelnõu välja töötamise ajal piiratud. Kuna sätestatud
nõude täitmisega kaasnevad kulud ja täitmiseks on vaja teha ehitustöid, sätestatakse nõuete
täitmisele EhSRS-s viie aasta pikkune üleminekuaeg.
Paragrahvi 652 lõikes 1 sätestatakse, et rekonstrueerimise teel hoonete energiatõhustamiseks
ette nähtud toetusmeetmed seotakse saavutatud energiasäästu mahuga. Paragrahvi järgnevates
lõigetes sätestatakse näitajad, mille alusel energiasäästu maht kindlaks määratakse.
Paragrahvi 652 lõikes 2 sätestatakse, et toetusmeetmes kajastatud energiatõhususe maht
määratakse kindlaks ühe või mitme lõike punktides 1‒3 sätestatud näitaja alusel. Kõiki
nimetatud väärtuseid on Eestis loodud energiatõhustamise toetusmeetmetes kasutatud erinevate
projektide hindamiseks ja seega ei muuda vastavad nõuded varasemat praktikat. Sobilik näitaja
valitakse vastavalt projektide tehnilistele andmetele.
Punkti 1 kohaselt on üheks võimalikuks kriteeriumiks majandus- ja taristuministri 05. juuli
2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ sätestatud tüüpilise
kasutuse väärtuste kohaselt määratud energiatõhususarv (edaspidi ETA). ETA on väärtus, mille
alusel määratakse kindlaks projekteeritud hoone (püstitatav või ümberehitatav sh oluliselt
rekonstrueeritav hoone) energiamärgise klass.
Punkti 2 kohaselt on teiseks võimalikuks kriteeriumiks tegelike tarbimisandmete alusel
määratud kaalutud energiaerikasutuse väärtus (edaspidi KEK). KEK on väärtus, mille alusel
määratakse kindlaks olemasoleva hoone tegelike tarbimisandmete alusel määratud
energiamärgise klass.
Punkti 3 kohaselt võib kolmanda kriteeriumina kasutada energiaauditis esitatud prognoositavat
energiatarbe muutust.
Paragrahvi 652 lõikes 3 sätestatakse, et juhul kui rekonstrueerimise toetusmeetmes kasutatakse
energiasäästu mahu määramiseks lõikes 2 sätestatust erinevat näitajat peab rekonstrueerimise
toetusmeede sisaldama kavandatava näitaja kirjeldust ning selle näitajaga määratud
energiasäästu maht peab olema võrreldav ja kontrollitav. Seega on valdkonna eest vastutavatel
ministritel võimalik sätestada toetusmeetmeid, mille puhul hinnatakse energiatõhususe muutust
muude näitajate alusel kui on sätestatud lõikes 2. Sellisel juhul peab vastava näitaja
määramiseks kasutatud metoodika olema toetusmeetmes kirjeldatud ning näitaja peab olema
4
võrreldav ja kontrollitav. Samas peab olema tagatud lõikes 1 sätestatud nõue mille kohaselt on
toetuse määr seotud saavutatud energiatõhususe mahuga.
Paragrahvi 652 lõikes 4 sätestatakse, et juhul kui seadme või materjali paigaldab
kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, võib energiasäästu mahu määramiseks võrrelda
olemasoleva seadme või materjali energiatõhususe näitajat paigaldatava seadme või materjali
energiatõhususe näitajaga. Kvalifikatsiooninõuded võivad tulla ka meetme tingimistest, näiteks
juhul kui tööde tegemine on seotud valdkonnaga, millele kutsestandardeid kehtestatud ei ole.
Juhul, kui on tagatud, et rekonstrueerimistöid viivad läbi tõendatud pädevusega spetsialistid,
võib saavutatud energiasäästu mahu kindlaks määrata lihtsamal viisil kui on sätestatud EhS 652
lõike 2 punktides 1‒3.
Paragrahvi 1 punktis 3 tunnistatakse seadustiku § 69 kehtetuks. Selles paragrahvis sätestati kord
kütte- ja jahutusüsteemide omaniku nõustamiseks ja nende süsteemide tehniliste andmete
kandmiseks ehitisregistrisse. Tegu oli hoonete energiatõhususe direktiivi artiklites 14 ja 15
sätestatud kütte- ja jahutusüsteemide regulaarse ülevaatuse meetme alternatiivmeetmega.
Direktiivis 2018/844 muudeti regulaarse ülevaatus- ja alternatiivmeetmega kaasnevaid
kohustusi. Muudatuste tulemusena tõusis nõude rakendumise lävend katelde ja kliimaseadmete
puhul varem vastavalt kohaldunud 12 kW ja 20 kW pealt 70 kW-ni. Seega kohaldub nõue
edaspidi oluliselt suurema nimivõimsusega süsteemidele ehk oluliselt kitsamale sihtgrupile.
Samuti on direktiivis 2018/844 sätestatud, et kuni kütte- või jahutusüstseeme ei muudeta, ei pea
ülevaatust kordama. Samas tuleb edaspidi alternatiivsete meetmete rakendamisel koostada kaks
raportit, millega näidatakse, et liikmesriigi poolt rakendatud alternatiivsete meetmetega
saavutatakse hüpoteetilise regulaarse ülevaatuse meetme rakendamisega võrdne tulemus.
Nende muudatuste mõjul rakendatakse edaspidi direktiivis 2018/844 sätestatud regulaarse
ülevaatuse meedet. Direktiivile vastav kord sätestatakse eelnõu järgmise punktiga kehtestatavas
EhS-i §-s 691.
Paragrahvi 1 punktis 4 täiendatakse EhS-i §-ga 691. Uues paragrahvis sätestatakse direktiivi
2018/844 artikli 1 punktidele 5 ja 7 vastavad nõuded hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi energiatõhususe hindamiseks. Paragrahvis kehtestatakse nõuded hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide paigaldamisele ja seadistamisele.
Nimetatud süsteeme paigaldades või ümber ehitades tuleb paigaldatud või muudetud
tehnosüsteemi energiatõhusust hinnata. Energiatõhususe hindamise nõue kohaldub ka
olemasolevatele kütte- ja jahutussüsteemidele. Juhul kui ventilatsioonisüsteem töötab seotuna
kütte- või jahutusüsteemiga tuleb hinnata ka ventilatsioonisüsteemi energiatõhusust.
Olemasolevate kütte-, jahutusüsteemi või kombineeritud süsteemide energiatõhususe
hindamise nõue kohaldub juhul kui süsteemi või kombineeritud süsteemi summaarne
nimivõimsus on kõrgem kui 70 kW. Kui paigaldatud või muudetud tehnosüsteemide
energiatõhusust hinnatakse paigaldamise käigus ja info selle kohta esitatakse hiljemalt
kasutusloa või kasutusteatisega, siis olemasolevate hoonete energiatõhususe hindamiseks tuleb
läbi viia süsteemi ülevaatus. Juhul kui kütte- või jahutusüsteemi nimivõimsus on kõrgem kui
290 kW tuleb hoone varustada automaatikasüsteemiga. Juhul kui hoone on varustatud nõuetele
vastava automaatikasüsteemiga, ei pea kütte- või jahutusüsteemi energiatõhususe täiendavalt
hindama.
Paragrahvi 691 lõikes 1 sätestatakse mõiste „hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav
tehnosüsteem“ tähendus. EhS-s kasutatud tehnosüsteemi määratlus on abstraktne ja hõlmab
endas kõikvõimalikke tehnosüsteeme, mis hoone kasutamiseks võivad vajalikud olla.
Direktiivist 2018/844 vastab tehnosüsteemi mõistele kindel valim tehnosüsteeme, mis omavad
kõige otsesemat mõju hoone energiatõhususele. Direktiivis 2018/844 sätestatud
energiatõhususe ja ülevaatuse nõuded kohalduvad üksnes nendele süsteemidele. EhS varem
5
kasutatud lai ja direktiivis sätestatud kitsama tähenduse eristamiseks on kasutusele võetud uus
mõiste. Mõiste sõnastus vastab direktiivi 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktile a.
Paragrahvi 691 lõikes 2 sätestatakse mõiste automaatikasüsteem tähendus. Mõiste sõnastus
vastab direktiivi 2018/844 artikli 1 punkti 1 alapunktile b.
Paragrahvi 691 lõikes 3 sätestatakse, et tehnosüsteemi paigaldamisel tuleb lähtuda heast tavast.
See nõue on EhS §-s 7 väljendatud üks ehitamise üldpõhimõtteid. Täpsemalt sätestatakse, et
tehnosüsteem on korrektselt paigaldatud juhul kui tehnosüsteemi paigaldades lähtutakse
asjakohasest standardist ja tehnosüsteemi või selle osa paigaldusjuhendist. Lõige on sõnastatud
tulenevalt direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt tuleb sätestada tehnosüsteemide
nõuetekohase paigaldamise ja asjakohaste mõõtmete nõuded. Vastavad nõuded ongi sätestatud
standarditest ja paigaldusjuhendites ning nende nõuete täpne koosseis sõltub konkreetse
tehnosüsteemi või selle osa funktsioonist ja tehnilistest parameetritest.
Paragrahvi 691 lõikes 4 sätestatakse, et hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem
tuleb seadistada teenindava hoone või ruumi tüüpilist kasutamist arvestades optimaalsele
tasemele. Lõige on sõnastatud tulenevalt direktiivi 2018/844 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt
tuleb sätestada hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteemide korrigeerimise
nõuded. Korrigeerimise vasteks on tehnosüsteemi seadistamine. Hoone energiatõhusust
oluliselt mõjutavat tehnosüsteemi seadistades tuleb lähtuda teenindatava hoone või ruumi
kasutusprofiilist. Silmas tuleb pidada, et seadistusega saavutatakse optimaalne energiakasutus.
Kuna hoonete ja nendes sisalduvate ruumide tüübid ja kasutusprofiilid varieeruvad väga suures
ulatuses sätestatakse nõue abstraktsena. Konkreetsele olukorrale vastava optimaalse lahenduse
määrab hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteemi seadistaja.
Paragrahvi 691 lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui paigaldatakse automaatselt reguleeritav hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem tuleb paigaldada ka keskne
automaatikasüsteem, mis võimaldab vastavat hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavat
tehnosüsteemi kontrollida ja selle tööd jälgida. Lõige on sõnastatud tulenevalt direktiivi
2018/844 artikli 1 lõikest 5, mille kohaselt tuleb sätestada tehnosüsteemide kontrollimise
nõuded.
Paragrahvis 691 lõikes 6 sätestatakse, et hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi paigaldamisel, asendamisel, või ümberehitamisel hinnatakse paigaldatud,
asendatud või ümberehitatud tehnosüsteemi energiatõhusust. Vastava hinnangu andmed
kantakse elektrooniliselt ehitisregistrisse, kus need on hoone omanikule kättesaadavad.
Andmete kandmisega ehitisregistrisse tagatakse, et tehnosüsteemide tehnilised andmed on
edaspidi võimalik arvesse võtta energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamisel ja
energiamärgise andmisel.
Paragrahvi 691 lõikes 7 sätestatakse, et hoone kütte- või jahutusüsteemi, mille nimivõimsus on
suurem kui 70 kW, energiatõhususe hindamiseks peab hoone omanik teostama kütte- või
jahutussüsteemi ülevaatuse. Juhul kui kütte- või jahutusüsteem on ehituslikult seotud (nt juhul
kui ventilatsioonisüsteemi küttevajadus tagatakse siseruume kütva süsteemiga)
ventilatsioonisüsteemiga arvestatakse kombineeritud süsteemi nimivõimsuse määramisel
mõlema süsteemi võimsust ning ülevaatuse käigus hinnatakse samuti mõlema süsteemi
energiatõhusust. Lähtudes direktiivi 2018/844 artikli 1 punktis 7 sätestatud artikli 14 uuest
sõnastusest sätestavad liikmesriigid nõuded ruumide kütmiseks ette nähtud süsteemide
energiatõhususe hindamiseks. Seega kohaldub nõue kitsalt ruumide kütmiseks ette nähtud
küttesüsteemidele, mitte eraldiseisvatelt tarbevee soojendamiseks ette nähtud
tehnosüsteemidele. Juhul kui hoone omanik ei ole pädev kütte- või jahutusüsteemi
6
energiatõhusust hindama, palkab ta energiatõhususe hinnangu koostamiseks vastava
pädevusega spetsialisti. Süsteemide energiatõhusust hinnatakse lähtudes hoone kütte- või
jahutusvajadusest ja see hinnang hõlmab kütteallika või jahutusseadme tõhususe ja võimsuse
hindamist. Hinnangu andja kannab hinnangu andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. Andmete
kandmisega ehitisregistrisse tagatakse, et tehnosüsteemide tehnilisi andmeid ja energiatõhususe
näitajaid on edaspidi võimalik arvesse võtta energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse
tõendamisel ja energiamärgise andmisel.
Paragrahvi 691 lõikes 8 sätestatakse, et alates eelnõu jõustumisest valminud hoonetes viiakse
kütte- ja jahutusüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, mille
nimivõimsus on suurem kui 70 kW, energiatõhususe hindamine läbi enne kasutusloa taotlust
või kasutusteatist. Vastavad andmed esitatakse koos kasutusloa taotluse või kasutusteatisega
elektrooniliselt ehitisregistrisse. Antud lõikega tagatakse, et ka püstitatud hoonete kütte- ja
jahutusüsteemide energiatõhusust hinnatakse. Energiatõhususe hinnangu andmed talletatakse
ehitisregistris ja on seega energiamärgiste andmisel hiljem kättesaadavad.
Paragrahvi 691 lõikes 9 sätestatakse, et juhul kui üle 70 kW nimivõimsusega kütte- või
jahutusüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, ei ole muudetud või
hoone kütte- või jahutusvajadus ei ole muutunud (nt hoone laiendamisel või kasutusotstarvete
muutumisel) ei tule vastavate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamist korrata. Seega on
EhS §-i 691 lõigetes 7 ja 8 kehtestatav kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhususe hindamise
nõue ühekordne ja energiatõhususe hindamist kordama ei pea, kuni hoonet või selle kütte- või
jahutusüsteemi ei muudeta. Juhul kui kütte- või jahutusüsteemi muudetakse kohaldub
energiatõhususe hindamise nõue tulenevalt EhS 691 lõikes 6 sätestatud nõudest.
Paragrahvi 691 lõikes 10 sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava mitteelamu kütte-
või jahutussüsteemi, kombineerituna ventilatsioonisüsteemiga või ilma selleta, nimivõimsus on
suurem kui 290 kW, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku
põhjendatuse korral automaatikasüsteemiga. Tegu on nõudega, mis kohaldub üksnes
võimsatele süsteemidele ehk tavapärasest suurematele süsteemidele. Samas on tegemist
nõudega, mis kohaldub ka olemasolevatele hoonetele. Selle nõude täitmisega kaasnevad
olemasolevate hoonete omanikele kulud ja nõuetele vastava süsteemi paigaldamiseks on vaja
leida eksperdid ning teostada paigaldus- ja seadistustöö. Selle tõttu on eelnõu §-s 2 sätestatud
üleminekuaeg, mille kohaselt automaatikasüsteem tuleb paigaldada 2025. aasta 1. jaanuariks.
Seega on olemasolevate mitteelamute omanikel, kellele nõue kohaldub, nõude täitmiseks aega
viis aastat. Uute hoonete püstitamisel saab vastavat nõuet arvesse võtta juba hoone kavandamise
faasis ja seega saab majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse korral süsteemi
paigaldada hoone ehitamisel. Tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnang
esitatakse olemasolevate hoonete puhul elektrooniliselt ehitisregistrisse. Kui tehnilise
teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hinnangut ei ole esitatud, eeldatakse, et
automaatikasüsteem tuleb paigaldada. Ehitatavate hoonete puhul tuleb automaatikasüsteemi
paigaldamise tehnilist teostatavust ja majanduslikku põhjendatust hinnata hoone kavandamise
ja püstitamise faasis. See hinnang tuleb elektrooniliselt ehitisregistrisse esitada koos muude
dokumentidega, mis esitatakse kasutusloa taotlemisel või kasutusteatise esitamisel. Hinnangu
võib esitada juba ehitusloa taotlemise käigus, kuid kuna ehituslik lahendus võib muutuda ja
seega võivad ka tingimused muutuda on kohustus seotud kasutusloa või –teatise
menetlemisega.
Paragrahvis 691 lõikes 11 sätestatakse nõuded automaatikasüsteemidele, mis eelnevas lõikes
sätestatud nõude täitmiseks tuleb paigaldada. Vastavad nõuded on sätestatud direktiivi
2018/844 punktis 7. Euroopa Komisjoni esialgse hinnangu kohaselt vastab nendele nõuetele
standardi EN 15232 B-klassile vastav automaatikasüsteem.
7
Paragrahvis 691 lõikes 12 sätestatakse, tingimused mille täitmise korral ei tule EhS §-s 691
lõigetes 7 ja 8 nõutud tehnosüsteemide energiatõhususe hindamist läbi viia. Punktides 1 ja 2
sätestatud erandite puhul toimub energiatõhususe hindamine ja süsteemide energiatõhusamaks
muutmine järjepidevalt ja selle tõttu ei anna lõike 7 või 8 nõude täitmiseks läbi viidud
energiatõhususe hindamine sarnast kasu nagu see annab tehnosüsteemide puhul, mille
energiatõhususe parandamisega ei tegeleta. Vastavad erandid tulenevad otseselt direktiivist
2018/844.
Punktis 1 sätestatakse, et energiatõhususe hindamise nõudest on vabastatud hooned, mille kütte-
või jahutusüsteemide energiatõhususe hindamine ja süsteemide energiatõhusamaks
muutmiseks on sõlmitud energiatõhususe leping. Termin „energiatõhususe leping“ tuleneb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse
energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse
kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (edaspidi energiatõhususe direktiiv) ja on Eesti
õigusesse üle võetud EnKS-i § 2 punktis 13. Vastavalt EnKS-le on energiatõhususe leping
lõpptarbija ja energiateenuse osutaja vaheline leping, mille täitmist kontrollitakse ja jälgitakse
kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel lõpptarbija tasub energiateenuse
osutamiseks tehtud investeeringute eest sõltuvalt lepingus kokkulepitud energiatõhususe
parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest
säästust.
Punktis 2 sätestatakse, et juhul kui hoone on varustatud paragrahvi eelmises lõikes sätestatud
nõuetele vastava automaatikasüsteemiga, siis ei pea selle hoone kütte- ja jahutusüsteemide
energiatõhusust hindama. Seega ei tule kütte- ja jahutusüsteemide energiatõhususe hindamist
läbi viia nii nendes mitteelamutes, kuhu on automaatikasüsteem paigaldatud tulenevalt EhS §-
s 691 lõikes 10 kehtestatud nõudest, kui ka kõigis muudes hoonetes kuhu on paigaldatud EhS
§-s 691 lõike 11 nõuetele vastava funktsionaalsusega automaatikasüsteem.
Paragrahvis 691 lõikes 13 sätestatakse, et hoone energiatõhusust oluliselt mõjutava
tehnosüsteemi energiatõhususe hinnangu andmise ja hinnangu kohta ehitisregistrisse kantavate
andmete loetelu ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Volitusnormi alusel kehtestatakse uus määrus, milles sätestatakse hoone energiatõhusust
oluliselt mõjutavate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamise nõuded ja ehitisregistrisse
esitatavate andmete koosseis.
Paragrahvis 691 lõikes 14 sätestatakse, et lubav volitusnorm, mille kohaselt võib valdkonna eest
vastutav minister määrusega kehtestada kriteeriumid automaatikasüsteemi paigaldamise
tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse hindamiseks. Volitusnorm sätestatakse
lubavana, sest automaatikasüsteemide paigaldamise nõue on uudne ja see kohaldub ka
olemasolevatele hoonetele. Olemasolevate hoonete tehnosüsteemide koosseis ja nende
tehnilised andmed varieeruvad väga suures ulatuses. See, kas süsteemid ühilduvad
automaatikasüsteemiga on faktiküsimus, mida saavad hinnata eriala eksperdid iga hoone puhul
eraldiseisvana. Eelnõu koostamisel ei nähta ette, et tehnilist teostatavust saaks reguleerida
ühtsete nõuetega. Täiendavalt, riigi poolt kehtestatud automaatikasüsteemi paigaldamise nõue
tehnosüsteemide juhtimise võimalust kui fakti ei muuda. Vastavalt Euroopa Komisjoni
esindajate hinnangutele on direktiivis 2018/844 sätestatud automaatikasüsteemide nõuded
võrdlemisi ranged ja suur osa paigaldatud ja turul saadaolevaid automaatikasüsteeme nendele
nõuetele ei vasta. On võimalik, et tehnilised lahendused avarduvad ja 2025. aastaks, mil
vastavad süsteemid peaksid paigaldatud olema, on olukord muutunud. Eelnõud välja töötades
ei saa sellest eeldusest siiski lähtuda. Seega piirdutakse hetkel EhS 691 lõikes 10 nõutud
automaatikasüsteemide majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse hinnangute
8
kogumisega. Kogutud hinnanguid analüüsitakse. Juhul kui selgub, et erialaekspertide poolt
esitatud majandusliku põhjendatuse ja tehnilise teostatavuse hinnangud ei ole piisavad või
tekivad muud ettenägematud turumoonutused saab vastavalt lubavale volitusnormile
määrusega kehtestada ühtsed kriteeriumid automaatikasüsteemide paigaldamise põhjendatuse
hindamiseks.
Paragrahvi 1 punktis 5 muudetakse §-i 130 lõike 3 punkti 5. Uue sõnastuse kohaselt peab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) muude hoonete energiatõhususe
direktiivist tulenevate nõuete kõrval kontrollima ka olemasolevate mitteelamute laadimistaristu
paigaldamise suhtes kehtestatud nõuete täitmise üle. Seega kontrollib TTJA EhS §-i 651 lõikes
6 sätestatud nõude täitmist.
Paragrahvi 1 punktis 6 muudetakse §-i 130 lõiget 4. Muudatus vastab direktiivi 2018/844 II lisa
muudatusele. Uue sõnastuse kohaselt peab TTJA poolt kalendriaasta jooksul kontrollitud
energiamärgiste hulk olema piisav, et kalendriaasta jooksul antud energiamärgiste nõuetele
vastavuse hinnang põhineks esinduslikul valimil. Statistiliselt esindusliku valimi suurus sõltub
kalendriaasta jooksul välja antud energiamärgiste hulgast.
Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse §-i 130 lõikega 41. Tegu on normitehnilise muudatusega,
mis tehakse tulenevalt EhS §-i 130 lõike 4 uuest sõnastusest. Lõikes 41 sätestatud nõue on sisu
poolest sama EhS §-i 130 lõike 4 teise lausega.
Paragrahvi 1 punktides 8‒9 täiendatakse EhS-i lisasid 1‒2. Täiendustega lisatakse elektriauto
laadimistaristu ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa ning kasutusteatise, ehitusprojekti ja
kasutusloa kohustuslikkuse kohta käiv info lisade 1‒2 surveseadmete, gaasi- ja
elektripaigaldiste alajaotusele. Kõigis lisades käsitletud tegevuste puhul puudub kohustus lisas
käsitletud dokumentide esitamiseks. Vastav täiendus on tehtud tulenevalt direktiivi 2018/844
artikli 1 punktist 5, mille kohaselt peavad liikmesriigid lihtsustama laadimispunktide
kasutuselevõttu uutes ja olemasolevates hoonetes ning kaotama võimalikud õiguslikud
takistused, muuhulgas seoses loamenetlustega.
Paragrahvi 1 punktis 10 täiendatakse EhS-i normitehnilist märkust. Muudatusega
ajakohastatakse hoonete energiatõhususe direktiivi viidet ja lisatakse viide direktiivile
2018/844.
Paragrahviga 2 täiendatakse EhSRS-i §-dega 302‒304. Uutes paragrahvis sätestatakse
rakendussätted seoses elektriauto laadimistaristu paigaldamisele, rekonstrueerimise
toetusmeetmetele ja tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele kohalduvate nõuetega.
Paragrahvi 302 lõike 1 punktides 1‒6 sätestatakse erandid millele EhS §-i 651 lõigetes 3‒6
sätestatud nõuded ei kohaldu. Vastavad erandid tulenevalt eelkõige direktiivist 2018/844 või
on seotud nõude rakendumisega. Vastavalt direktiivile on liikmesriikide otsustada kas ja
millises ulatuses nimetatud erandeid rakendatakse. Eesti on otsustanud rakendada kõik
direktiivis nimetatud erandid täies ulatuses.
Punktis 1 sätestatakse, et elektriauto laadimistaristut ei pea paigaldamata hoonetes, mille
püstitamiseks või oluliseks rekonstrueerimiseks on ehitusloa taotlus esitatud enne 2021. aasta
10. märtsi. Seega kohaldub elektriautode laadimistaristu paigaldamise nõue eelnõu seadusena
jõustumise järel ühe aastase üleminekuajaga.
Punktis 2 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõue ei kohaldu juhul kui laadimistaristu
paigaldamiseks vajalikud kulutused ületavad 7% olulise rekonstrueerimise kogumaksumusest.
9
Antud sättega tagatakse, et laadimistaristu paigaldamist ei nõuta olukorras, kus see on liigselt
koormav. Kui laadimistaristu paigaldamise nõue muutub liiga kulukaks ja moodustab olulise
rekonstrueerimise kogumaksumusest ebaproportsionaalselt suure osa, võib ette näha, et
rekonstrueerimise tööde maht hoitakse teadlikult all pool olulise rekonstrueerimise piirmäära.
Punktis 3 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu hoonele, mille
parklasse on juba paigaldatud laadimistaristu, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiivi 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta
sätestatud nõuetest.
Punktis 4 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu juhul kui mitteelamu
omanik ja kasutaja on väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Väike- ja keskmise suurusega
ettevõte on vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite
107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.6.2014, lk 1‒78) sätestatud kriteeriumitele ettevõte, mis annab tööd kuni 250
inimesele ja mille käive ei ületa aastas 50 miljonit eurot või bilansi maht ei ületa aastas 43
miljonit eurot.
Punktis 5 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu kui paigaldatav
laadimistaristu paikneb üliväikeses eraldatud võrgus. Üliväike eraldatud võrk on vastavalt
elektrituruseadusele jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv talle kuuluv võrk, millel
puudub elektriline ühendus süsteemiga ja kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 1 gigavatt-
tund. Eesti puhul paikneb näiteks Ruhnus üliväike eraldatud võrk.
Punktis 6 sätestatakse, et laadimistaristu paigaldamise nõuded ei kohaldu juhul kui
laadimistaristu paigaldamine häirib olemasoleva elektrivõrgu tööd ja ohustab elektrienergia
tarne stabiilsust. Seega ei rakendu laadimistaristu paigaldamise nõue juhul kui see kahandaks
elektri tarne kvaliteeti ja mõjutaks selle läbi negatiivselt lõpptarbijat.
Paragrahvi 302 lõikes 2 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandid ei
kohaldu, mitteelamu on olemas või mitteelamu ehitusloa taotlus või ehitusteatis mitteelamu
püstitamiseks on esitatud enne eelnõu jõustumist seadusena ja mitteelamu teenindamiseks on
ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, paigaldatakse sellise mitteelamu parkimiskohtadele
vähemalt üks laadimispunkt 2025. aasta 1. jaanuariks. Vanemate hoonete ehitusload või
ehitusteatised ei pruugi olla leitavad. Selle tõttu tuleks vanematele mitteelamutele nõuet
kohaldades esmajoones hinnata kas hoone oli faktiliselt olemas enne eelnõu jõustumist
seadusena. Nõue kohaldub ka vanadele hoonetele, mis on elamutest ümberehitatud ja mida
praegu kasutatakse mitteelamutena. Kuna tegemist on olemasolevatele hoonetele kohalduvate
nõuetega, ei kohaldu vastavad nõuded avalikele parklatele, mis ei ole ette nähtud olemasolevate
mitteelamute teenindamiseks. Nõude kohaldumise korral tuleb paigaldada vähemalt üks
laadimispunkt. See on minimaalne laadimispunktide arv, mida saab nõuda. Nõude sätestamisel
piirdutakse minimaalse elektriauto laadimispunktide arvuga, sest 2019. aasta alguse seisuga oli
Maanteeameti registrisse kantud 1443 elektriautot. Selle näitajaga ulatub elektriautode osakaal
kõigist Maanteeameti registrisse kantud autodest 0,2 %-ni. Seega on elektriautode kasutamine
Eestis eelnõu välja töötamise ajal piiratud. Kuna sätestatud nõude täitmisega kaasnevad kulud
ja täitmiseks on vaja teha ehitustöid, sätestatakse nõuete täitmisele üleminekuaeg.
Laadimistaristu tuleb paigaldada 2025. aasta 1. jaanuariks. Seega on mitteelamute omanikel,
kellele nõue kohaldub, nõude täitmiseks aega viis aastat. Juhul kui laadimispunkti 2025. aasta
alguseks paigaldatud ei ole on tegemist ehitisele esitatavate nõuete rikkumisega. Ehitisele
esitatavate nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo
eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
10
Paragrahvis 303 sätestatakse, et EhS §-s 652 sätestatud kohustust, siduda toetusmeede
kavandatud või saavutatud energiasäästu mahuga, rakendub rekonstrueerimise
toetusmeetmetele, mis jõustuvad pärast eelnõu jõustumist seadusena.
Paragrahvi 304 lõikes 1 sätestatakse, et eelnõu jõustumise ajal olemasolevatele hoonetele
kohaldub kütte- või jahutussüsteemi või ventilatsioonisüsteemiga kombineeritud tehnosüsteemi
energiatõhususe hindamise nõue, juhul kui kütte- või jahutusüsteemi või kombineeritud
tehnosüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW. Energiatõhususe hinnang antakse
energiamärgise andmisel või hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks.
Paragrahvi 304 lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu seadusena jõustumise ajal olemasolevad
mitteelamud, mille kütte- või jahutusüsteemi nimivõimsus on suurem kui 290 kW tuleb
varustada automaatikasüsteemiga 2025. aasta 1. jaanuariks, juhul kui see on tehniliselt teostatav
ja majanduslikult põhjendatud. Kui automaatikasüsteemi paigaldamine ei ole tehniliselt
teostatav ja majanduslikult põhjendatud tuleb sellekohane hinnang ehitisregistrisse esitada
samuti hiljemalt 2025. aasta 1. jaanuariks.
Paragrahviga 3 sätestatakse EnKS-s kavandatud muudatused. EnKS-s tehtud muudatused on
seotud direktiivi 2018/844 artikli 1 punktis 2 sätestatud pikaajalise renoveerimisstrateegia
koostamisega kohustusega. Direktiivis 2018/844 kasutatakse nimetust pikaajaline
renoveerimisstrateegia, kuid lähtudes nõutud ehitustööde ulatusest on eesti keeles korrektsem
renoveerimise asemel kasutada mõistet rekonstrueerimine, mille mõiste on EhS-s sisustatud.
Sellest on EnKS-i välja töötades lähtutud ja sellest lähtuti ka eelnõud koostades. Seega
kasutatakse ka EnKS-i täiendamisel väljendit pikaajaline rekonstrueerimise strateegia (edaspidi
ka REKS). REKS-i täiendamisega seotud uued nõuded kohalduvad energiatõhususe
koordinaatorile ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded energiatõhususe koordinaatorina on sätestatud
kehtivas EnKS-s.
Paragrahvi 3 punktis 1 muudetakse EnKS § 4 lõike 1 sõnastust. Uus sõnastus vastab direktiiv
2018/844 artikli 1 punktis 2 sätestatud REKS-i kirjeldusele. Uudne on eesmärk, et 2050. aastaks
tuleb saavutada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega hoonefond ja hõlbustada
olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist liginullenergiahooneteks. Nõuded
REKS-i koosseisule sätestatakse eraldi lõikega eelnõu järgnevas punktis.
Paragrahvi 3 punktis 2 täiendatakse EnKS §-i 4 uue lõikega 11. Uues lõikes sätestatakse nõuded
REKS-i koosseisule. REKS-i koosseisu on võrreldes Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse
direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja
2006/32/EÜ (edaspidi energiatõhususe direktiiv) sätestatud pikaajalise rekonstrueerimise
strateegia koosseisuga täiendatud. Direktiivis 2018/844 tehtud REKS-i täiendused lähtuvad
energiatõhususe direktiivi kohaselt varem koostatud pikaajalise rekonstrueerimise strateegiate
parimast praktikast.
Paragrahvi 3 punktis 3 täiendatakse EnKS §-i 4 lõigetega 3‒7. Uute lõigetega sätestatakse
senisest täpsemad nõuded REKS-i koosseisule.
Paragrahvi 4 lõikes 3 sätestatakse, et energiasäästu koordinaator peab REKS-i elluviimiseks
koostama meetmete ja riigi poolt kindlaksmääratud mõõdetavate tulemuslikkuse näitajatega
tegevuskava. Eesmärgid, millest tegevuskava koostades lähtuda tuleb, on sätestatud lõike
kolmes punktis.
11
Punkti 1 kohaselt tuleb meetmete rakendamisega vähendada Euroopa Liidus aastaks 2050
kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95% võrreldes 1990. aastaga.
Punkti 2 kohaselt tuleb tagada energiatõhus ja väikese süsihappegaasiheitega riiklik hoonefond.
Punkti 3 kohaselt hõlbustada olemasolevate hoonete kulutõhusat rekonstrueerimist
liginullenergiahooneteks. Hetkel ei ole teada, milline on liginullenergiahoone tase
olemasolevate hoonete puhul, sest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud liginullenergiahoone
nõue kohaldub üksnes uue hoone püstitamisel. Olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel
kohalduv liginullenergiahoone nõue tuleb REKS-i koostamise käigus määrata.
Paragrahvi 4 lõikes 4 sätestatakse, et tegevuskava peab sisaldama soovituslikke vahe-eesmärke
aastateks 2030, 2040 ja 2050. Soovituslikuke vahe-eesmärgide alusel saab nii Euroopa
Komisjon kui Eesti ise hinnata, kui tulemuslikult suudetakse REKS-i eesmärke täita. Samuti
tuleb selgitada kuidas vahe-eesmärkide täitmine aitab saavutada Euroopa Liidu poolt püstitatud
energiatõhususe eesmärke, vastavalt energiatõhususe direktiivile.
Paragrahvi 4 lõikes 5 sätestatakse, et energiasäästu koordinaator püüab hõlbustada
investeeringute tegemist, et tagada eelnõu § 3 punktis 1 sätestatud eesmärkide täitmine. Selleks
peab energiasäästu koordinaator hõlbustama investeeringute ligipääsu asjakohastele
meetmetele, mis on suunatud erasektori investeeringute kaasamisele eelkõige läbi turutõrgete
kõrvaldamise ja riskide vähendamise.
Paragrahvi 4 lõikes 6 sätestatakse, et REKS-i raames võib käsitleda tuleohutusega seotud riske,
mis mõjutavad rekonstrueerimislahenduste energiatõhusust ja hoone eluiga. Direktiivi
2018/844 kohaselt võib REKS-s muuhulgas käsitleda ka tugeva seismilisusega seotud riske,
kuid kuna Eestis asub seismiliselt väheaktiivses piirkonna ja maavärinad ei ohusta meie
hoonefondi kestlikkust ei ole seda võimalust EnKS-s sätestatud. REKS-i koostades on võimalus
vaadelda hoone kestlikkust ka laiemalt, näiteks hinnata hoone energiatõhususe suurendamisel
ka selle võimalikku suuremat tuleohtlikkust ja selle vältimist.
Paragrahvi 4 lõikes 7 sätestatakse, et REKS-i lisana avaldatakse pikaajalise
renoveerimisstrateegia rakendamise üksikasjad, sealhulgas kavandatud poliitika ja meetmete
kohta. Lähtudes direktiivist 2018/844 tuleb enne REKS-i Euroopa Komisjonile esitamist läbi
viia avalikud konsultatsioonid. Avaliku konsultatsiooni tulemuste kokkuvõte tuleb Euroopa
Komisjonile esitada REKS-i lisana.
Paragrahvi 3 punktis 4 täiendatakse EnKS-i §-ga 41. Uues paragrahvis sätestatakse riikliku
hoonete rekonstrueerimise strateegia avaliku konsultatsiooni läbiviimise kord.
Paragrahvi 41 lõikes 1 sätestatakse energiatõhususe koordinaatori kohustus REKS-i koostamise
käigus läbi viia avalik konsultatsiooni. Avalik konsultatsioon tuleb läbi viia vähemalt kahel
korral. Vastav nõue kehtestatakse selleks, et avalik konsultatsioon ei toimuks üksnes REKS-i
koostamise järel vaid ka REKS-i koostamise käigus, kus avaliku konsultatsiooni tulemusi on
võimalik strateegia koostamisel sisulisemalt arvesse võtta. Avalik konsultatsioon viiakse läbi
lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 18 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
reglemendis koostöö ja kaasamise kohta sätestatud korrast ehk lähtudes kaasamise heast tavast.
Avaliku konsultatsiooni tulemused, mis esitatakse REKS-i lisana Euroopa Komisjonile,
vormistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 50.
12
Paragrahvi 41 lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib koostada REKS-i
avaliku konsultatsiooni täpsema korra. Tegu on lubava volitusnormiga, sest eeldatavasti on
paragrahvi 41 lõikes 1 sätestatud avaliku konsultatsiooni nõuded piisavad. Samas tuleb REKS-
i aastate jooksul korduvalt uuendada ja lähtudes avaliku konsultatsiooni läbiviimisega saadud
kogemustest võib täpsema konsultatsiooni korra sätestamine osutuda vajalikuks.
Paragrahvi 3 punktis 5 tunnistatakse EnKS-i § 35 kehtetuks. Energiatõhususe tegevuskava
käsitlemine ei ole vajalik, sest 2017. aasta tähtaeg on tänaseks juba möödas ja tulevikus ei ole
kolme aastane tsükkel aktuaalne. Muudetud koosseisuga REKS-i esitamise uut tähtaega ja
esitamise tsükli pikkust käsitletakse eelnõu järgmises punktis.
Paragrahvi 3 punktis 6 täiendatakse EnKS-i uue §-ga 351 kehtetuks. Energiasäästu koordinaator
koostab ja esitab Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse §-i 4 kohase pikaajalise
rekonstrueerimise strateegia esmakordselt 2020. aasta 10. märtsiks. Vastav kuupäev on seotud
direktiivi 2018/844 ülevõtmise tähtajaga. Seejärel esitatakse REKS riikliku energia- ja
kliimakava osana 2029. aasta 1. jaanuariks ning seejärel iga kümne aasta järel. Vastavad
tähtajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018 määrusest (EL)
2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ,
2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL)
2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr
525/2013 artiklist 3 ja on seega otsekohalduvad. Riikliku energia- ja kliimakava
ajakohastamisel määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 14 alusel võib energiasäästu koordinaator
pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat ajakohastada.
Paragrahvi 3 punktis 7 täiendatakse EnKS-i normitehnilise märkusega. Normitehnilise
märkusega lisatakse viide direktiivile 2018/844.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatud uued terminid „elektriauto laadimistaristu“, „elektriauto juhtmetaristu“,
„hoone energiatõhusust oluliselt mõjutav tehnosüsteem“ ning „automaatikasüsteem“ on
sisustatud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2018/844,
millega muudetakse direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi
2012/27/EL energiatõhususe kohta.
Vastavustabel Euroopa Liidu õigusele on lisatud seletuskirjale (lisa 2).
6. Eelnõu mõjud
Eelnõust tulenevad mõjud on hinnatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta
määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ §-le 46. Eelnõus on kavandatud kolm
suuremat muudatust, mis puudutavad nõudeid elu- ja mitteeluhoonete pikaajalise
rekonstrueerimise strateegiale ja toetusmeetmetele; elektriauto laadimistaristu paigaldamisele
ning olemasolevate tehnosüsteemide energiatõhususe hindamisele ja süsteemide
energiatõhususele. Nõuded on sätestatud direktiivi 2018/844 ülevõtmiseks Eesti õigusesse.
Direktiivi eesmärk on luua säästlik, konkurentsivõimeline, turvaline ja vähese kasvuhoonegaasi
13
heitega energiasüsteem, mis käib kaasas tehnoloogia progressiga. Direktiivist 2018/844
tulenevad, Eesti õigusesse ülevõetavad nõuded, aitavad kogumis kaasa direktiivi
lõppeesmärkide saavutamisele ja selle tõttu hinnatakse ka nõuete elluviimisest tingitud mõjusid
kogumis.
1) Sotsiaalne mõju
Pikaajalise rekonstrueerimise strateegiale ja rekonstrueerimise toetusmeetmetele nõuete
kehtestamine on suunatud kogu olemasolevale hoonefondile, va EhS §-s 62 energiatõhususe
nõuete täitmisest vabastatud hooned (eelkõige tööstushooned, miljööväärtuslikud ja
muinsuskaitse all olevad hooned, suvilad ja ajutiseks kasutamiseks mõeldud hooned ning
peamiselt kultusekohtadena või religioosseteks tegevusteks kasutatavad hoone). Seega on
kõnealuse regulatsiooni sihtrühmaks kõik selliste hoonete omanikud, kelle omandis oleva
hoone liginullenergiahoone tasemel viimiseks on vaja läbi viia rekonstrueerimistöid. Eelnõu
koostamise ajal ei rekonstrueerimist vajavate hoonete arv veel teada. Lähtudes eelnõu
kolmandas paragrahvis sätestatud nõuetest koostatakse direktiivist 2018/844 tulenevalt 2020.
aasta märtsiks REKS, mis sisaldub ka ülevaadet olemasolevast hoonefondist ja selle
rekonstrueerimisvajadusest. REKS-s sisalduv ülevaade hoonefondist valmib eeldatavalt juba
2019. aasta lõpuks ja selle tulemusena saab anda juba täpsema hinnangu kui suur osa
hoonefondist on hõlmatud REKS-ga ja vajab rekonstrueerimist. Lisaks hoonefondi ülevaatele
käsitletakse REKS-s tegevusi, mida on hoonefondi energiatõhustamiseks vajalik teha. Samuti
sisaldab märtsiks valmiv REKS-i tegevuskava ettepanekuid konkreetsete toetusmeetmete välja
töötamiseks ja hinnangut, milline peaks olema toetusmeetmete elluviimiseks vajalik rahaline
maht.
REKS-is pakutavate toetusmeetmete rakendamise korral hakatakse võrreldes senise olukorraga
hooneid rekonstrueerima laiemas ulatuses ja kõrgemale energiatõhususe tasemele. Meetmete
rakendamisega tagatakse, et kaasaegsetele energiatõhususe nõuetele ehk madalamate
energiakuludega ja tervislikule sisekliima tingimustele vastav hoonefond on ühtlaselt
kättesaadav kõigis Eesti piirkondades. REKS-i raames tuleb eraldi tähelepanu pöörata
turutõrgete tõttu senini energiatõhustamisest kõrvalejäänud hoonefondi osale. Seega on REKS-
i meetmete rakendamise üheks eesmärgiks pidurdada inimeste väljarännet maapiirkondadest
suurematesse linnadesse. Keskustest kaugemale ulatuvate energiatõhususe meetmete
rakendamine aitab vähendada regionaalset ebavõrdsust. Hoonete senisest laialdasema
rekonstrueerimine aitab luua töökohti, eriti piirkondades kus hetkel ei ole rekonstrueerimisega
nii aktiivselt tegeletud. Rekonstrueerimise tulemusena tekib eriti maapiirkondadesse
konkurentsivõimelisem kinnisvara. Konkurentsivõimelisema kinnisvaraturu olemusolu on
kindlasti üheks oluliseks eelduseks, mis võiks aidata võrdsete tingimuste olemasolul langetada
otsuse maapiirkonna kasuks.
Eelnõus sätestatud tehnosüsteemide ülevaatuse regulatsioon on otseselt seotud
rekonstrueerimisotsustega, mille mõju on eelnevates lõikudes käsitletud.
Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõue aitab kaasa elektriautode senisest laialdasemale
kasutuselevõtule. Elektriautod aitavad kaasa transpordisektori elektrifitseerimisele.
Kombineerituna taastuvatest allikatest pärit elektri suurema osakaaluga toodavad
elektrisõidukid vähem kasvuhoonegaaside heitmeid, mis aitab saavutada puhtama õhu, eelkõige
suure liiklustihedusega piirkondades aga ka laiemalt. Elektrisõidukid on oluline tegur
üleminekul puhtale energiale, mis põhineb energiatõhususe meetmetel, alternatiivsetel kütustel,
taastuvenergial ja energia paindliku haldamise uuenduslikel lahendustel. Laadimistaristu
paigaldamise nõue kohaldub vaid nendele korterelamutele, mille krunt on piisavalt suur selleks,
et sinna mahuks parkima rohkem kui 10 autot. Tegelikkuses on enamuse nn magalarajoonides
asuvate kortermajade krundid maa erastamisest tulenevalt väga väikesed – piirdudes
14
elamualuse maaga ning autode parkimiseks vajalikud kohad asuvad linna maal. Selle tõttu on
ühistute, kes peavad olulise rekonstrueerimise korral paigaldama elektriauto laadimistaristu,
hulk hinnanguliselt piiratud. Täpne ülevaade, kui paljudel ühistutel, on piisavalt suur krunt, mis
võimaldab parkida rohkem kui 10 autot ja mis seetõttu oleksid rekonstrueerimise korral
hõlmatud laadimistaristu paigaldamise kohustusega, puudub.
2) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Energiatõhususe suurendamisega ja taastuvenergia senisest laialdasema kasutuselevõtuga
kasvab Eesti sõltumatus kolmandatest riikidest tarnitud fossiilsetest allikatest toodetud
energiast. Seega aitavad eelnõuga kehtestatavad nõuded kaasa Eesti energiajulgeoleku
tagamisele. REKS-s seatud eesmärk kogu olemasolev hoonefond 2050 aastaks ehk 30 aasta
jooksul energiatõhusaks muuta eeldab riigipoolseid toetusmeetmeid, mis peavad motiveerima
ka erasektorit hoonete energiatõhustamisesse senisest oluliselt rohkem investeerima. Kuna
eraomanikku ei saa kohustada hoonet energiatõhusaks ehitama, kui tal puudub kavatsus hoonet
ümber ehitada, tuleb luua riiklik toetusmeetmete süsteem, mis motiveerib nii juriidilisest kui
füüsilisest isikust kinnisvara omanikke enda hooneid energiatõhusamaks muutma.
3) Majanduslik mõju
Hoonete energiavajadus on oluline osa Eesti energiabilansist ja REKS-i meetmete
rakendamisega hoonete energiakulukust vähendades on võimalik kõige efektiivsemalt
vähendada energia lõpptarbimist. „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ esitatud
analüüs näitab, et soovides ühelt poolt saavutada majanduskasvu, teisalt aga energia
kokkuhoidu, tuleb energiasäästupoliitikas enim tegeleda just hoonete energiasäästu
küsimustega. Kui kulukaks kujunevad energiatõhustamise toetusmeetmed ehk mõju
riigieelarvele ja kohalike omavalitsuste eelarvetel saab täpsemalt hinnata peale REKS-i välja
töötamist. REKS-i koosseisu ja nõuete õigusaktis sätestamise majanduslik mõju on iseenesest
väike, sest eelnõuga pannakse üksnes kohustus strateegia ja tegevuskava välja töötamiseks.
Tegelik mõju tekib REKS-i rakendamisel ja rakendamise mõju saab hinnata lähtudes välja
töötatavatest toetusmeetmetest. REKS-i koostamise üks olulisi eesmärke on pikaajaliste ja
järjepidevalt rakendatavate meetmete loomine. Sellise järjepidevusega luuakse
ehitusettevõtjatele kindlus, et hoonete energiatõhustamine on valdkond, mille tarbeks tasub
tooteid ning teenuseid arendada. Senini on energiatõhustamise toetusmeetmete eraldamine
toimunud lühiajalistes voorudes, seega on rekonstrueerimise toetusmeetmete tingimused ja
olemasolu periooditi pidevalt muutunud. Selle tõttu on hoonete rekonstrueerimine samuti
toimunud vahelduva aktiivsusega ning hoonete rekonstrueerimisega tegelevate ettevõtete hulk
jäänud piiratuks. Kui REKS-i rakendamisega luuakse seni puudunud kindlus
energiatõhususteenuste turul, võib eeldada, et hoonete energiatõhustamise valdkonnas püsivalt
tegutsevate ettevõtete arv kasvab ning see sektor muutub atraktiivsemaks ka suurtele
ehitusettevõtetele. Seega võib ka eeldada, et konkurent ning tööde kvaliteet kasvavad ning
kujunevad välja uudsed tooted ning teenused. Vastava sektori kasvu panustab ka asjaolu, et
lähtudes Euroopa Liidu tasemel kokku lepitud energiatõhususe ja kliimapoliitika eesmärkide
saavutamiseks peab iga-aastane hoonete rekonstrueerimise maht kasvama senisega keskmise
tasemega võrreldes kolmekordseks.
Direktiivist 2018/844 tulenevalt on tehnosüsteemide ülevaatuse lõppeesmärk tehnosüsteemide
välja vahetamine energiatõhusamate vastu. Samuti kasutatakse tehnosüsteemide
energiatõhususe hinnangu andmeid energiamärgise andmisel ja hoone energiatõhususe
miinimumnõuetele vastavuse kontrollimisel. Seetõttu mõjutab tehnosüsteemide ülevaatuse neid
kinnisvara omanikke, kes kavandavad hoone rekonstrueerimist või kelle energiamärgised on
kaotanud seadusest tuleneva tähtaja möödumise tõttu kehtivuse ja kellel tuleb hankida uus
energiamärgis. Tehnosüsteemide ülevaatus ja nende energiatõhususele ja parendusvõimalustele
hinnangu andmine on selle tõttu seotud energiamärgise andmisega. Muudel juhtudel ülevaatus
15
täiendavat lisandväärtust ei anna. Seega omab nõue reaalset mõju kinnisvara omanikele, kes
kavandavad teostada rekonstrueerimistöid. Juhul kui ei ole töid plaanis on majanduslikuks
mõjuks üksnes tehnosüsteemi ülevaatuse ja energiatõhususe hindamise maksumus. MKM-i
hinnangul on energiatõhususe hindamine oma olemuselt sarnane energiaauditiga, kuid kuna
konkreetsel hindamisel piirdutakse tehnosüsteemidega on tööde koosseis väiksem. Seega saaks
eeldada, et tehnosüsteemide energiatõhususe hinnangu maksumus võiks energiaauditi
maksumusest olla umbes poole väiksem. Hetkel on turul energiaauditi hind 500 – 600 eurot,
seega ei tohiks tehnosüsteemide ülevaatus ja hindamine ületada 300 eurot. Tegemist on
ühekordse kuluga, kuna järgmine ülevaatus tuleb teha juhul, kui hoone või süsteem ehitatakse
ümber.
Olemasolevatesse hoonetesse paigaldatavate tehnosüsteemide energiatõhususe nõue kohaldub
olukorras kui hoone omanik on vastu võtnud otsuse tehnosüsteem paigaldada. Tehnosüsteemide
nõuetega suunatakse hoone omanikku tehnosüsteemi valmimisel arvesse võtma ka selle
tehnosüsteemi energiatõhususe näitajaid olukorras, kus kõrgema energiatõhususega seadmed
on sageli mõnevõrra kallimad, võrreldes vähem energiatõhusate seadmetega. Nõutud
energiatõhususe tase sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses lähtudes heast
ehituspraktikast, mille järgimise kohustus on üks EhS-i printsiipidest ja seega on minimaalsete
nõuete täitmiseks vajalik lisainvesteering väike. Väikese lisainvesteeringu tõttu on
tehnosüsteemide energiatõhususe nõuete tasuvusaeg lühike. Kuna tehnosüsteemi paigaldamise
vajadus ei tulene eelnõus sätestatud tehnosüsteemide nõudest vaid omaniku otsusest, on
tehnosüsteemide energiatõhususe nõuete majanduslik mõju väike.
Laadimistaristu tuleb teatud juhtudel paigaldada ka hoonele, mille teenindamiseks on ette
nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, püstitamisel ja olulisel rekonstrueerimisel. Võttes
arvesse hoone püstitamise või olulise rekonstrueerimise maksumust, on laadimistaristu
paigaldamise kulu osa ehitustööde kogumaksumuses marginaalne.
Elektriautode laadimistaristu paigaldamine uute hoonete püstitamisel või olemasolevate
rekonstrueerimisel on tööde üleüldist koosseisu arvestades väiksemahuline ehitustöö, mille
mõju hoone püstitamise või rekonstrueerimise maksumusele on väike. Seega ei oma see nõue
mõju hoonete ehitamise või rekonstrueerimise otsustele. Juhuks kui lähtudes hoone ehituslikust
lahendusest tingitud piirangutest on elektriauto laadimistaristu paigaldamine tehniliselt
keerukas ja muutub kulukaks, on tulenevalt direktiivist sätestatud kulude ülempiir (7% kogu
olulise rekonstrueerimise maksumusest), mille ületamise korral ei pea laadimistaristut
paigaldama.
Olemasolevatele mitteelamutele, millel on rohkem kui 20 parkimiskohta, kohalduv
laadimispunkti paigaldamise nõue ei ole seotud hoone olulise rekonstrueerimisega. See nõue
tagab laadimispunktide müüjatele pideva käibe ja paigaldajatele pideva töövoo, kuna
olemasolevate mitteelamute puhul tuleb laadimistaristu paigaldamisel lähtuda üksnes
parkimiskohtade arvust ning alates 21 parkimiskohast mitteelamu juures tuleb laadimistaristu
paigaldada igal juhul. Laadimispunktide paigaldamine järgmise viie aasta jooksul toob kaasa
töökohtade tekke ja sellega seoses tekib täiendav maksutulu. Samuti võib eeldada, et parem
ligipääsetavus kaubanduskeskustele tagab käibe kasvu. Praktikas on näha, et näiteks
kaubanduskeskused on alustanud vabatahtlikult parklatesse laadimistaristu paigaldamist (T1
Mall of Tallinn, Ülemiste)1, ka on kiirlaadimistaristud juba praegu olemas tanklates üle Eesti.2
1
https://www.ulemiste.ee/keskusest/mugavused-ja-teenused/,http://elektritransport.ee/laadimisvorgustik/
(kättesaadav seisuga 24.10.2019)
2
http://elmo.ee/laadimispunktide-vorgustik/ (kättesaadav seisuga 24.10.2019)
16
Kuna laadimispunktide paigaldamine on hajutatud viie aasta pikkuse perioodi peale ja tegemist
on ühekordse kuluga, on nimetatud mõjud siiski väikesed. Laadimispunkti paigaldamine on
ühekordne väikesemahuline ehituslik tegevus. Kogu laadimispunkti paigaldamiseks vajalik töö
on võimalik ära teha kõige rohkem mõne päevaga. Puudub küll statistika, kui suurel osal
mitteeluhoonetest on vähemalt 21 parkimiskohaga parkla, samas on tulenevalt üleminekuajast
võimalik tekkivaid kulusid hajutada. Seadmed laadimistaristu paigaldamiseks on turult vabalt
kättesaadavad, laadija hind kodutarbijatele on vahemikus 600‒1100 eurot3, avalikuks
kasutuseks mõeldud laadijad, hind alates 2000 eurost4, lisades juurde paigaldamise maksumuse,
võiks ühe laadimispunkti hind koos paigaldusega olla hinnanguliselt kuni 5000 eurot. Kui
paigaldatakse korraga mitu laadimispunkti langeb ühe laadimispunkti paigaldamise keskmine
hind oluliselt, kuna mitme laadimispunkti paigaldamiseks tehtav töö ei ole oluliselt suurem kui
ühe laadimispunkti paigaldamiseks tehtav töö, seega ka paigaldamise keskmine kulu mitme
laadimispunkti paigaldamisel on eelduslikult väiksem ühe laadimispunkti paigaldamisel.
Elektriautode laadimispunktide paigaldamise nõue võib omada mõju riigiasutuse eelarvele.
Rahandusministeeriumi andmetel on keskvalitsuse omandis 161 hoonet. Lähtudes eeldusest, et
laadimispunkt tuleb paigaldada kõigile keskvalitsuse omandisse kuuluvale hoonele (161 tk) ja
korrutades selle ühe laadimispunkti paigaldamise keskmise maksumusega (5000 eurot), saame
keskvalitsuse hoonete laadimispunktidega varustamise kogukuluks 805 000 eurot. Statistika
selle kohta, kui paljudel kohaliku omavalitsuse omandis olevatel mitteeluhoonetel on vähemalt
21 parkimiskohta, puudub.
Laadimistaristu paigaldamisel tekib oluline mõju siis, kui elektriautode kasutamine kasvab ja
kasutamine muutub üldiseks ja tavapärasuseks. Käesoleva aasta alguses moodustasid
elektriautod kõigist Maanteeameti registris arvele võetud autodest 0,2%. Elektriautode
laadimispunktide paigaldamise nõue on direktiivis 2018/844 sätestatud selleks, et elektriautode
kasutuselevõttu hõlbustada.
4) Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Euroopa Liit on võtnud energialiidu ning aastani 2030 seatud energia- ja kliimapoliitika
raamistikuga tõsise kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veel
vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega, suurendada tarbitava taastuvenergia osa,
saavutada energiasääst liidu tasandi eesmärkide kohaselt, suurendades Euroopa
energiajulgeolekut, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust.5 Hooned on liidu energiatõhususe ja
kliimapoliitika keskmes, sest nende arvele jääb peaaegu 40% Euroopa Liidu energia
lõpptarbimisest. Eestis on vastav näitaja Euroopa keskmisest kõrgem ja ulatub 50%-ni. Seega
aitab REKS-i meetmete tulemuslik rakendamine täita Liidu kliimapoliitika eesmärke. Kui
hoonefond rekonstrueeritakse energiatõhusale tasemele ning rekonstrueerimise käigus võetakse
senisest enam kasutusele taastuvenergialahendusi siis väheneb hoonete energiatarve ja hoonete
kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidete hulk. Hoonete rekonstrueerimise käigus tuleb
järgida sisekliima nõudeid, et energiatõhususe saavutamine ei toimuks sisekliima arvelt. Seega
tagatakse oluliselt rekonstrueeritud hoonetes elanike jaoks mugavam ja tervislikum
elukeskkond. Hea sisekliimaga hoonetes elavad inimesed tervislikumas elukeskkonnas ja seega
kasvab tervelt elatud aastate hulk. Samuti aitab kaasaegsetele tingimustele vastav sisekliima
kaasa tööviljakuse kasvule ning õpitulemuste parandamisele.
Senisest suurema hulga elektriauto laadimispunktide olemasolu ja laiem paiknemine loob
paremad eeldused elektriautode kasutuselevõtuks. Elektriautode senisest laialdasem
kasutuselevõtt tagab puhtama välisõhu tiheda liiklusega piirkondades. Laadimistaristu
3
http://elektritransport.ee/tootekategooria/kodulaadijad/
4
http://elektritransport.ee/tootekategooria/avalikud-laadijad/
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019H0786
17
paigaldamise nõue aitab seega kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele. Samas on nõude mõju
siiski väike, sest laadimispunktide olemasoluga luuakse üksnes eeldused elektriautode senisest
laialdasemaks kasutuselevõtuks. Seega on tegemist tulemusliku meetmega juhul, kui see tõesti
kasvatab elektriautode kasutuselevõtt. Samuti tuleb kliimaneutraalsuse eesmärkide
saavutamiseks transpordi senisest laialdasemat elektrifitseerimist kombineerida taastuvatest
allikastest pärit energia senisest laialdasema kasutuselevõtuga.
5) Mõju regionaalarengule
Olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimisel tasemeni, mis vastab kaasaegsetele
energiatõhususe ja sisekliima nõuetele, tuleb muuhulgas ära hinnata, millist osa hoonefondist
kasutatakse pikaajaliselt ja kestlikult. Rekonstrueerida tasub üksnes need hooned, mis jäävad
kasutusele. Seega kaasneb olemasoleva hoonefondi energiatõhustamisega võimalus hinnata,
milline osa hoonefondist jääb kasutusele ja milline osa hoonetest on kasutusest välja langenud
ning tuleks lammutada. Rekonstrueerimis- ja lammutusmeetmeid samaaegselt rakendades on
võimalik korrastada linnasid ja väiksemaid asulaid ning luua senisest terviklikumalt korrastatud
ja ilusam elukeskkond. REKS-i meetmed aitavad kaasa omavalitsuse tasandil
regionaalpoliitiliste ostuste tegemisele. Meetmete rakendumisel tekib elujõuline kinnisvaraturg
üle Eesti. Nii muutub suurtest linnadest kaugemal asuv elukeskkond ka noorte jaoks
atraktiivsemaks ja elanikud ei siirdu sedavõrd kiiresti ja suures ulatuses tõmbekeskustesse.
6) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu koostamise ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna
Tehnikaülikooliga sõlminud lepingu direktiivi 2018/844 nõuetele vastava REKS-i
väljatöötamiseks. REKS-i väljatöötamise on alustatud, seda protsessi juhib MKM ning
analüüse teostab Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut. REKS-i välja
töötamiseks vajalikke tegevusi teostavad MKM-i ametnikud tööülesannete täitmise raames,
seega ei nõua strateegia koostamine täiendavate töökohtade loomist. REKS-i ellu viimiseks
tuleb olemasolevad energiatõhustamise toetusmeetmed läbi analüüsida lähtudes eelkõige
sellest, kuidas saaks neid rakendada viisil, millega välistatakse senised regionaalsed tõrked ning
kuidas saaks rekonstrueerimisse kaasata erasektori investeeringuid. Uute meetmete
rakendamisel tekib täiendav töökoormus rakendusüksutele, kes vastavalt taotlusi menetlevad.
Kuna rekonstrueerimise maht peab Euroopa Komisjoni hinnangul kasvama kolm korda võib
eeldada, et menetluste maht kasvab sama palju. Samas on järjepidevalt rakendatavate meetmete
puhul taotluse laekumine järjepidevam ja menetluste maht paremini prognoositav. Seega
riigiasutuste töö ei vaja sisulist ümberkorraldamist. Töökoormus võib piiratud pikkusega
perioodideks suureneda tulenevalt vajadusest töötada välja meetmete rakendamiseks vajalikud
määrused ja õigusaktid ning menetleda nende alusel laekunud taotlused.
Kohalike omavalitsuste töökorraldust tulenevalt strateegia väljatöötamisest kui ka
rakendamisest muuta ei ole vaja. Rekonstrueerimiseks vajalike ehituslubade ja ehitusteatiste
menetlemine toimub EhS-s sätestatud menetluste alusel ja meetmete rakendamiseks ei looda
eraldi menetlusi.
Kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi ehitusloa andmise ja ehitusteatise menetlemise
käigus kontrollima ka seda, kas üle 10 parkimiskohaga hoonete püstitamisel või olulisel
rekonstrueerimisel on ette nähtud elektriauto laadimistaristu paigaldamine või kohaldub mõni
EhSRS-s sätestatud erand. Tegu on ühe ehitusloa või ehitusteatise menetluse käigus käsitletava
asjaoluga ja selle tõttu eelnõu koostajate hinnangul kohaliku omavalitsuse üksuste töökorraldus
ei muutu. Elektriautode laadimispunktide paigaldamise nõue ei too kaasa täiendavat
halduskoormust, sest vastavust nõuetele kontrollitakse hoonete püstitamisel ja olulisel
rekonstrueerimisel ehitusloa andmise või ehitusteatise menetlemise käigus, sarnaselt sellele
kuidas toimub hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse kontroll. Lisaks sellele
18
on olemasolevasse hoonesse omaniku soovil laadimispunktide paigaldamine vabastatud
ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamise kohustusest.
7) Muu otsene või kaudne mõju
Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad.
7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud
Energiasäästu koordinaator ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab välja
töötama uue pikaajalise rekonstrueerimise strateegia versiooni, mis vastab direktiivi 2018/844
nõuetele. Kuna strateegia koostatakse ministeeriumi ametnike poolt tavapäraste tööülesannete
täitmise kõrvalt, ei too strateegia koostamine kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid.
Aastaks 2025 tuleb olemasolevatele mitteelamutele paigaldada elektriauto laadimistaristu ja
automaatikasüsteem ning hoonete kütte- ja jahutussüsteemide energiatõhusust tuleb hinnata,
juhul kui vastavad nõuded kohalduvad. Olemasolevatele hoonetele kohalduvad uued nõuded
võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kaasa tuua täiendava kohustuse
kontrollida hoonete nõuetele vastavust. Hetkel on keeruline prognooside kas ja kui palju sellise
ülesande rakendumine võib kaasa tuua täiendavat finantseerimisvajadust.
Kohaliku omavalitsuse üksustele eelnõu jõustumine täiendavaid kulusid ega tulusid kaasa ei
too.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel kehtestatakse uued valdkonna eest vastutava ministri määrused hoone
energiatõhusust oluliselt mõjutava tehnosüsteemi nõuded ja hoone energiatõhusust oluliselt
mõjutava tehnosüsteemi energiatõhususe hindamise ja automaatikasüsteemi paigaldamise
nõuded. Lisaks uutele määrustele täiendatakse olemasolevaid määruseid, milles on sätestatud
hoone energiatõhususega seotud nõuded. Rakendusaktide kavandid on lisatud eelnõu
seletuskirjale.
9. Seaduse jõustumine
Vastavalt direktiivi 2018/844 artiklile 3 tuleb direktiiv 2018/844 Eesti õigusesse üle võtta 2020.
aasta 10. märtsiks. Seetõttu on eelnõu kavandatud jõustuma nimetatud kuupäeval.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule
eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Eelnõu ja seletuskiri esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: Eesti Arhitektide
Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Konsultatsiooniettevõtete
Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti
Korteriühistute Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühing, Eesti Omanike Keskliit,
Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
19
kantsler
Lisa 1. Eelnõu alusel ja selle rakendamisega seonduvalt kehtestatavate määruste kavandid
Lisa 2. Direktiivi 2018/844 vastavustabel
20
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-1086 - Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.11.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30ad85e5-3998-4dd7-bae2-12dab0a9d169
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30ad85e5-3998-4dd7-bae2-12dab0a9d169?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main