Projekti „Personaalmeditsiini
rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise
analüüsi lähteülesanne
Sisukord
Mõisted 2
Analüüsi/uuringu teema 2
Projekti taust ja kirjeldus 2
Teadaolevad asjassepuutuvad õigusaktid 3
Probleemikirjeldus 3
Analüüsi küsimused ja etapid 4
1
Mõisted
Geenivaramu (GV) – Tartu Ülikooli Geenivaramu
TÜ – Tartu Ülikool
TTO – tervishoiuteenuse osutaja
TIS – tervise infosüsteem
Farmakogeneetilised soovitused – digiretsepti väljakirjutamisel arstile kuvatavad automaatsed
soovitused ravimite sobivuse ning sobimatuse kohta.
Analüüsi/uuringu teema
Projekti taust ja kirjeldus
2001. a kehtestati inimgeeniuuringute seadusega (IGUS) õigus koguda ja analüüsida Eesti
inimeste geeniandmeid teaduses kasutamise ja teaduse rakendamise eesmärkidel (sh ka
inimese enda haiguste uurimiseks ennetuse ja ravi eesmärkidel).
2001. a ratifitseeris Eesti Oviedo konventsiooni (https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-
/conventions/treaty/164/signatures, https://www.riigiteataja.ee/akt/27546), mis seab ühtsed
reeglid geeniandmete kliiniliseks kasutuseks.
08.03.2019 allkirjastatud Sotsiaalministri üldkäskkirjaga kinnitati Euroopa Regionaalarengu
fondist rahastatav teadusarendustoetus „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“.
Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on
personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas.
Tervisetehnoloogiate arendamise käigus keskendutakse personaalmeditsiini innovaatiliste
lahenduste loomisele ja juurutamisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks
lisatööriist inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks.
Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus, mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning
efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele geneetilise eelsoodumuse info ning
anda selle alusel soovitusi. Selleks luuakse võimekus Geenivaramus paikneva geeniinfo
kliinilisse kasutusse toomiseks. Loodav lahendus saab olema avatud ka ainult kliiniliseks
kasutuseks kogutud geeniproovidele ja võimaldab pakkuda teenuseid ka teistest allikatest (nt
TTOlt) pärinevate nõuetele vastavate geeniandmete alusel. Samuti võimaldab lahendus lisada
teiste teenusepakkujate algoritme tervisesoovituste andmiseks. IT lahenduse saadud tulemus
edastatakse tervise infosüsteemi (TIS).
Loodav lahendus võimaldab geneetilise info haldust ja kasutust haiguste ennetuseks ja
efektiivsemaks raviks. Tulevikus luuakse ja liidestatakse tööriistad näiteks sõeluuringutesse
kaasatavate elanikkonnagruppide täpsemaks valimiseks.
2
Teadaolevad asjassepuutuvad õigusaktid
● "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse
bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel" ja selle inimese kloonimist keelava
lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (Oviedo konventsioon)
● Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR)
● Isikuandmete kaitse seadus (IKS)
● Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS)
● Inimgeeniuuringute seadus (IGUS)
● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse
meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr
178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (MDR)
● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746, in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (IVDR)
● Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu põhikiri https://www.geenivaramu.ee/et/pohikiri
● Tervise Arengu Instituudi põhimäärus
● Võlaõigusseadus
● Tervise- ja tööministri määrus “Geenidoonoriks saamise nõusolekuvorm”
● E-tervise visioon 2025, E-tervise strateegiline arenguplaan 2020
Probleemikirjeldus
Projekti tulemusel luuakse infrastruktuur, mis võimaldab tuua geeniandmete baasil tehtud
järeldused ja soovitused kliinilisse kasutusse haiguste varajaseks diagnostikaks, raviks ning
ennetuseks personaliseeritud soovituste andmiseks.
Alates 26.05.2020 hakkab kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr. 2017/745 (MDR),
mis reguleerib meditsiiniseadmetele kehtivaid nõudeid. Projekti lõpptulemusena on vajalik, et
loodavat IT-lahendust oleks võimalik personaalmeditsiinilises praktikas meditsiiniseadmena
kasutada. MDR analüüs teostatakse eraldi ning see ei ole käesoleva analüüsi teema.
Analüüsi käigus soovime teada, kuidas on võimalik (s.h teaduseesmärgil kogutud) geeniandmeid
kehtiva seaduse alusel kasutada või milliseid muudatusi õigusaktid projekti eduka elluviimise
jaoks vajaks. Analüüsi koostamisel tuleb arvestada, et kuigi IGUS reguleerib Geenivaramusse
kogutud geeniandmete kasutamist, võivad kasutatavad geeniandmed pärineda ka muudest
allikatest, näiteks TTO-delt.
Soov on teada, milliste piirangute ja nõuetega tuleb arvestada geeniandmete baasil arvutatud info
toomisega TIS-i ning nende andmete kasutamisega haiguste diagnoosimiseks, raviks ning
ennetamiseks.
3
Geenidoonoritelt on küsitud eelnev nõusolek (aastatel 2002 – 2019 neli erinevat vormi, vt
täpsemalt IGUS § 12 lg 7 alusel tervise- ja tööministri erinevate redaktsioonide määrusetega
kinnitatud vormid) geenidoonoriks saamise kohta, kuid täiendavat analüüsi vajab, millist
nõusolekut (nõusolekuid) on vaja küsida Geenivaramu geeniandmete baasil inimese tervise jaoks
vajalike järelduste ja tulemuste toomiseks TIS-i (geeniandmed muutuvad teadusandmetest
terviseandmeteks).
Tuleb analüüsida, kas kliinilisel eesmärgil kogutud geeniandmete töötlemiseks on vaja küsida
nõusolek või toimub andmete töötlemine tervishoiuteenuse osutamisest tulenevatel alusel.
Seejuures, kas teenusepõhine nõusolekute andmine on piisavalt detailne ning tagab vastavuse
seaduse nõuetega ning eetiliste aspektidega. Teenusepõhised nõusolekud on näiteks nõusolek
farmakogeneetliste soovituste, rinnavähi riskiskoori ja südame-veresoonkonna haiguste
riskiskoori saamiseks. Oluline on teada, millele tuleb uute nõusolekute küsimisel seoses
isikuandmete kaitsega rõhku pöörata ja millisel viisil ja millise sisuga nõusolekud tuleb
geenidoonoritelt saada, sealhulgas arvestades, et andmestik kandub edasi läbi tervishoiuteenuse
osutamise TIS-i dokumentidele ning TIS-is ei saa andmeid kustutada, vaid saab dokumente
sulgeda TTO-de eest.
Nõusoleku küsimus on seotud nõusoleku sisuga, sh ka nõusoleku tagasivõtmise, muutmise ja
andmete sulgemise võimalustega. Eelistatud lahendus on küsida nõusolek teenuse kaupa, mis
võimaldaks andmesubjektil täpset mõistmist, millele ta oma nõusoleku annab. Analüüsimist
vajab, kas selline lahendus on optimaalseim, ning tagab piisava konkreetsuse. Millised võiksid
olla alternatiivsed nõusolekute jaotuse võimalused. Seejuures tuleb analüüsida nõusoleku
tagasivõtmisega seotud probleeme ja andmesubjekti teavitamisvõimalusi TIS-is olevate
dokumentide sulgemisest.
Analüüsi küsimused ja etapid
Analüüs viiakse läbi etappide kaupa:
I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019;
I etapi töökoosolekud toimuvad iganädalaselt kolmapäeviti november-detsember 2019 ja I etapi
lõpptähtajaks on dets lõpp 2019;
II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud
arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020.
Alljärgnevalt on esitatud analüüsi küsimused, mille eesmärk on anda esialgne suund. Küsimused
kuuluvad projekti töörühmas jooksvalt arutamisele ja võivad täpsustuda vastavalt analüüsi
4
etapile. Töökoosolekud toimuvad vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste
korrigeerimiseks.
Lisaks küsimustele palume leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad
õiguslikud riskid. Tehniline arhitektuuriline lahendus kinnitatakse enne II etapi algust. Leitud riske
tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud kitsaskohad ja
esitada võimalikud lahendused.
Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb.
II etapis toimuva analüüsi käigus tuleb välja selgitada andmete kogumise alus vastavalt kinnitatud
tehnilisele lahendusele.
Soovime, et I etapis analüüsitakse põhimõttelist geeniandmete eesmärgipärast kasutust ning
esmast ja teisest kasutust (teadustöö vs tervishoid)1:
a) Kehtiva süsteemi järgi on andmed kogutud Geenivaramusse statistika ja teadustööde
tegemise eesmärgil ning andmed jõuavad tervishoiusüsteemi isiku nõusoleku alusel
teisese kasutuse raames (IGUS regulatsioon).
b) Samal ajal on võimalik andmeid koguda ka tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, st
haiguste ennetamiseks, raviks ja diagnostikaks. Kehtivate õigusaktide alusel on sellisel
juhul andmete kogumise aluseks tervishoiuteenuse osutamine (sh ka ennetus). Andmete
esmase tekkimise kohaks on tervishoiusüsteem (täna kogutakse andmed TTO-de juurde)
ja andmete teisene kasutus saaks olla teadustööde tegemine.2
Esmase ja teisese andmekasutuse analüüs peaks lähtuma:
a) andmesubjekti tahtest;
b) geeniandmete kasutamise eetilisest aspektist;
c) täna kehtivatest õigusaktidest;
d) võimalikest muudatustest õigusaktides, mis on aluseks eelistatud lahenduse
kasutuselevõtule.
Alljärgnevalt on esitatud suunavad küsimused praegu teadaolevate võimalike tehniliste
lahenduste valguses:
1 Kõikide tervise valdkonda puudutavate andmetöötluste puhul toimub esmane andmetöötlus
tervishoiuteenuse osutamise lepingu raames. Patsient andmesubjektina siseneb tervishoiusüsteemi
eesmärgiga saada tervishoiuteenust haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja
ravimiseks eesmärgiga leevendada vaevusi, hoida ära tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist
ning taastada tervist1. Seejuures asub tervishoiutöötaja töötlema patsiendi andmeid. Kõikidesse rahvastiku
tervisega seonduvatesse riiklikesse andmekogudesse, mida muuhulgas peetakse sarnaselt Geenivaramu
eesmärgile statistika tegemiseks, jõuavad tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmed hiljem, nö
teisese kasutuse raames. Täna on geeniandmed Geenivaramusse esmase kasutuse raames kogutud
teadustöö- ja statistika tegemiseks ning IGUS § 24 lg 2 p 7 alusel väljastatakse geenidoonori
terviseseisundi kirjeldus tema arstile (s.o andmete teisene kasutus).
2 Tehniliselt eeldab see, kas eraldi andmekogu loomist või TISi või GV eesmärkide laiendamist
(täpsustatakse enne II etapi algust).
5
I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited
1. Geeniandmete kasutamine tervishoius
1.1. Kas geeniandmete töötlemist tuleb andmekaitse ja andmete kogumise seisukohalt
käsitleda terviseandmete töötlemisest eraldi? Kas geeniandmete töötlemisel on
eritingimused võrreldes teiste eriliigiliste andmetega (sh terviseandmetega)? Seejuures
analüüsis lähtuda geeniandmete töötlemise eripärast, kus andmete töötlemisel võib olla
kaudselt tuvastatav ka patsiendiga sugulussuhtes olev isik (nt päritavad haigused,
lapsendamise küsimused jm).
1.2. Kas geeniandmete töötlemiseks oleks andmesubjekti seisukohalt eetilisem võtta
andmesubjekti selgesõnaline nõusolek? Milliseid muid geeniandmete töötlemise aluseid
on võimalik õigusaktides sätestada? Millised on õigusaktides sätestamise võimalikud
riskid? Täna töödeldakse tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil samuti isiku
geeniandmeid, kui ta on pöördunud arsti poole (tulenevalt TTKS-i ja VÕS-i
terviseandmete töötlemise sätetest).
1.2.1. Seejuures palume analüüsida, kas oleks võimalik eristada teatud tüüpi andmete töötlemist
õigusakti alusel ja teatud tüüpi nõusoleku alusel? Kuidas oleks selliseid olukordi kõige parem
reguleerida ja eristada? Näiteks tervishoiuteenuse osutamise käigus kasutatav farmakogeneetika
otsustustugi, mis aitab välistada ravimite kõrvaltoimeid, töötleks andmeid õigusakti alusel või
näiteks veresoonkonna haiguste riskide puhul nõusoleku alusel töötlemine – inimese teadlik
otsus, kas soovib tulemust teada või mitte.
2. Geenivaramusse kogutud andmete kasutamine haiguste diagnostikaks, raviks ja ennetuseks
2.1. Lühikirjeldus, kas ja kuidas võimaldab kehtiv seadus (sh IGUS) võtta täna kehtiva
süsteemi (st andmed on nõusoleku alusel kogutud Geenivaramusse) raames
geeniandmeid kasutusse haiguste diagnostikaks, raviks ning ennetuseks.
2.1.1. Kui soovitakse luua eraldi tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil kogutavate
geeniandmete kogum Geenivaramu või Tartu Ülikooli juurde, siis milliste
tingimustega tuleb seejuures arvestada?
2.2. Lühikirjeldus, kas täna väljaspool Geenivaramut tervishoiuteenuse osutamise käigus
(laborid, TTO-d) kogutud geeni algandmeid tuleks saata TIS-i ning ühtlasi saab kasutada
TIS-is tervishoiuteenuse osutamiseks. Või tuleks need edastada Geenivaramusse või
TÜ-sse (kui andmete analüüs (meditsiiniseade) toimub TÜ-s/GV-s, kas on vajalik TTO
luba?) või täiesti eraldi loodud geeniandmete andmekogusse. Seejuures lähtuda
analüüsis juba loodud riiklike andmekogude eesmärkidest ja tuua välja vaid
põhimõttelised argumendid (II etapis analüüsitakse konkreetset tehnilist lahendust).
3. Otsida ja esitada tuleb teiste riikide näiteid seoses sarnaste andmekasutuse muudatustega:
andmed on esmalt kogutud (riiklikku) andmekogusse nõusoleku alusel ning seejärel soovitud
tuua andmesubjekti nõusoleku (kas uue või juba eelnevalt võetud nõusoleku) alusel riiklikku
süsteemi, kus andmeid töödeldakse õigusakti alusel. See tähendab, et otsime toetavaid juhte
eelkirjeldatule: andmed on kogutud GV-sse andmesubjekti nõusoleku alusel teadustöö ja
statistika vajaduseks ning soovitakse tuua tervishoiusüsteemi, kus andmeid töödeldakse
seadusest tuleneval alusel. Näited ei pea olema terviseandmete töötlemisest, sobivad näited
6
ka teiste (eriliigiliste) isikuandmete töötlemise juhtudest (nt karistusregistri andmed,
liiklusregister vms).
4. Kas ja millistel tingimustel oleks võimalik isiku geeniandmete kogumine juba kohe peale sündi
sünnitusmajades tulevaste tervishoiuteenuste osutamiseks, kaaludes eelkõige eetilisi
aspekte?
II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud
arhitektuurilisele lahendusele (edastatakse enne II etapi algust)
1. Tehnilisele lahendusele õigusliku hinnangu andmine ja ülesse kerkinud õiguslike küsimuste
lahendamine (täpsustatakse enne II etapi algust)
2. Geeniandmete kasutamine tervishoius
2.1. Kas patsiendile on lubatud anda geneetilise uuringu vastuseid otse elektroonselt ilma
otsese arsti konsultatsioonita? Kui konsultatsioon on vajalik, siis mis on selle sisu ja
eesmärk? Kui seda konsultatsiooni ei teostata, siis millised on sanktsioonid.
2.2. Kui geeniandmed või geeniandmete põhjal tehtud järeldused on TIS-i andmestik või ka
kogutud eraldi riiklikkusse andmekogusse, siis kas ja millistel alustel ja tingimustel on
mõistlik võimaldada selliste geeniandmete töötlemine teadustöö ja statistilistel
eesmärkidel. Kas peaksime sätestama geeniandmete või geeniandmeid kaasanud
tulemuste töötlemiseks erisusi ja kitsendusi? Millised peaksid olema isikustatud andmete
väljastamise võimalused?
2.2.1. Millised tingimused peaksime sätestama geeniandmete või nende baasil saadud info
edastamiseks kolmandatele osapooltele?
2.3. Milline on vajadus geeniandmete töötlemise nõusoleku järele tervishoius ning milline
peaks olema uue andmetöötluse jaoks (näiteks: südame-veresoonkonna haiguste risk,
rinnavähi risk ja farmakogeneetilised soovitused – s.o arsti töölauale kuvatakse isikule
sobivate ravimite soovitused ning võimalikud kõrvalmõjude riskid) antav nõusolek? Kas
nõusolek tuleks küsida konkreetse haiguse, teenuse või üldiselt tervishoiuteenus(t)e
osutamiseks?3
2.3.1. Milline on õiguslik olukord, kui isik oma nõusoleku geeniandmete teaduslikuks/kliiniliseks
töötlemiseks tagasi võtab (arvestades, et TIS-is andmeid ei kustutata, vaid suletakse)?
Milliseid muudatusi regulatsioonis võib olla vajalik selle võimaldamiseks teha?
3
Siinkohal ei soovi GDPR ja IKS-i nõuete kirjeldamist, vaid analüüsi, milline võiks olla nõusolekute
süsteem. Peamine probleem on seotud võimalusega, et tulevikus ennustatakse riske ja tagasisidet sadade
erinevate haiguste ja tingimuste kohta, nii palju ei ole võimalik aga nõusolekuid informeeritult reaalselt
küsida.
7
TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/1015-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
NJORD Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11176771, asukoht Veerenni tn 24, 10135 Tallinn, keda
esindab Silja Elunurm (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt personaalmeditsiini projekti õigusliku ja eetilise analüüsi teostamine
lähtudes hankedokumentide lisas toodud analüüsi lähteülesandest ja II etapis esitatud projekti
tehnilisest kirjeldusest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Enne II etapi
algust täpsustatakse analüüsi lähteülesannet projekti tehnilise kirjeldusega.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30. aprilliks 2020. Tööde
teostamise täpsem ajakava on järgmine:
I etapi tööd teostatakse november-detsember 2019 ja I etapi tööd esitatakse 20. detsembril 2019;
II etapi tööd teostatakse veebruar-aprill 2020 ja II etapi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2020.
Lepingu täitmise lõpptähtaeg on 30. aprill 2020.
Vastavalt I etapi tulemustele ja tehnilise lahenduse kinnitamisele otsustab tellija, kas ja millal tellitakse
II etapi tööd.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 48 027,6 eurot koos
käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel etapiti järgmiselt:
3.2.1.I osa 22 877 + km peale I etapi tööde vastuvõtmist.
3.2.2.II osa 17 146 + km peale II etapi tööde vastuvõtmist.
3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Erisätted
4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja:
4.1.1. esitama töö tähtaegselt;
4.1.2. esitama aruandluse;
4.1.3. kaasama enda meeskonda vähemalt kaks meditsiinieetikut ning esitama nende arvamuse ja
argumentatsiooni analüüsi lõppdokumendis (sh ka I ja II etapi vahekokkuvõtetes).
4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija:
4.2.1. edastama töövõtjale kogu vajaliku projektiga seotud informatsiooni;
4.2.2. teavitama tellijat II etapiga jätkamisest ja tehnilise lahenduse kinnitamisest vähemalt 2 nädalat
ette.
5. Volitatud esindajad
5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mai-Liis Kullama, tel 6269702,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Silja Elunurm, tel (+372)
5186578, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 – lepingu objekti kirjeldus;
6.2. Lisa 2 - Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise analüüsi
lähteülesanne.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 626 9301 Tel: (+372) 5186578
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 1.8-2/1015-1
Lepingu objekti kirjeldus
Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on personaalmeditsiini
jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus,
mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele
geneetilise eelsoodumuse info ning anda selle alusel soovitusi.
Lepingu eesmärgiks on teostada esitatud personaalmeditsiini projekti probleemikirjeldusele ja etteantud
küsimustele õiguslik ja eetiline analüüs, mis toob välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad
õiguslikud riskid ja kaardistada eetilised probleemid. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues
muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud ning eetilised kitsaskohad ja esitada võimalikud
lahendused.
Analüüs viiakse läbi etappide kaupa:
I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019;
I etapi töökoosolekud toimuvad iganädalaselt kolmapäeviti november-detsember 2019 ja I etapi
lõpptähtajaks on dets lõpp 2019;
II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud
arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020.
Käesoleva lepingu lisas 2 on esitatud analüüsi küsimused, mille eesmärk on anda esialgne suund.
Küsimused kuuluvad projekti töörühmas jooksvalt arutamisele, täpsustamaks vastavalt juba toimunud
analüüsi etapile suundumust ja vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimiseks.
Lisaks küsimustele palume leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud
riskid. Tehniline arhitektuuriline lahendus kinnitatakse enne II etapi algust. Leitud riske tuleb analüüsida
ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud kitsaskohad ja esitada võimalikud
lahendused.
Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb.
II etapis toimuva analüüsi käigus tuleb välja selgitada andmete kogumise alus ning erinevate aluste
kasutamise probleemkohad.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/