dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 15. november 2019
Viit
1.8-2/1015-1
Registreeritud
15. november 2019
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2020
Vastutaja
Mai-Liis Kullama (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.8-21015-1 15.11.2019 Muu leping (1).bdoc876 KB

Sisu (failidest)

Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise analüüsi lähteülesanne Sisukord Mõisted 2 Analüüsi/uuringu teema 2 Projekti taust ja kirjeldus 2 Teadaolevad asjassepuutuvad õigusaktid 3 Probleemikirjeldus 3 Analüüsi küsimused ja etapid 4 1 Mõisted Geenivaramu (GV) – Tartu Ülikooli Geenivaramu TÜ – Tartu Ülikool TTO – tervishoiuteenuse osutaja TIS – tervise infosüsteem Farmakogeneetilised soovitused – digiretsepti väljakirjutamisel arstile kuvatavad automaatsed soovitused ravimite sobivuse ning sobimatuse kohta. Analüüsi/uuringu teema Projekti taust ja kirjeldus 2001. a kehtestati inimgeeniuuringute seadusega (IGUS) õigus koguda ja analüüsida Eesti inimeste geeniandmeid teaduses kasutamise ja teaduse rakendamise eesmärkidel (sh ka inimese enda haiguste uurimiseks ennetuse ja ravi eesmärkidel). 2001. a ratifitseeris Eesti Oviedo konventsiooni (https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/- /conventions/treaty/164/signatures, https://www.riigiteataja.ee/akt/27546), mis seab ühtsed reeglid geeniandmete kliiniliseks kasutuseks. 08.03.2019 allkirjastatud Sotsiaalministri üldkäskkirjaga kinnitati Euroopa Regionaalarengu fondist rahastatav teadusarendustoetus „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“. Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Tervisetehnoloogiate arendamise käigus keskendutakse personaalmeditsiini innovaatiliste lahenduste loomisele ja juurutamisele eesmärgiga teha tervishoiutöötajatele kättesaadavaks lisatööriist inimestele parema tervishoiuteenuse osutamiseks ja rahvatervise edendamiseks. Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus, mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele geneetilise eelsoodumuse info ning anda selle alusel soovitusi. Selleks luuakse võimekus Geenivaramus paikneva geeniinfo kliinilisse kasutusse toomiseks. Loodav lahendus saab olema avatud ka ainult kliiniliseks kasutuseks kogutud geeniproovidele ja võimaldab pakkuda teenuseid ka teistest allikatest (nt TTOlt) pärinevate nõuetele vastavate geeniandmete alusel. Samuti võimaldab lahendus lisada teiste teenusepakkujate algoritme tervisesoovituste andmiseks. IT lahenduse saadud tulemus edastatakse tervise infosüsteemi (TIS). Loodav lahendus võimaldab geneetilise info haldust ja kasutust haiguste ennetuseks ja efektiivsemaks raviks. Tulevikus luuakse ja liidestatakse tööriistad näiteks sõeluuringutesse kaasatavate elanikkonnagruppide täpsemaks valimiseks. 2 Teadaolevad asjassepuutuvad õigusaktid ● "Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel" ja selle inimese kloonimist keelava lisaprotokolli ratifitseerimise seadus (Oviedo konventsioon) ● Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ● Isikuandmete kaitse seadus (IKS) ● Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) ● Inimgeeniuuringute seadus (IGUS) ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (MDR) ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746, in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (IVDR) ● Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu põhikiri https://www.geenivaramu.ee/et/pohikiri ● Tervise Arengu Instituudi põhimäärus ● Võlaõigusseadus ● Tervise- ja tööministri määrus “Geenidoonoriks saamise nõusolekuvorm” ● E-tervise visioon 2025, E-tervise strateegiline arenguplaan 2020 Probleemikirjeldus Projekti tulemusel luuakse infrastruktuur, mis võimaldab tuua geeniandmete baasil tehtud järeldused ja soovitused kliinilisse kasutusse haiguste varajaseks diagnostikaks, raviks ning ennetuseks personaliseeritud soovituste andmiseks. Alates 26.05.2020 hakkab kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr. 2017/745 (MDR), mis reguleerib meditsiiniseadmetele kehtivaid nõudeid. Projekti lõpptulemusena on vajalik, et loodavat IT-lahendust oleks võimalik personaalmeditsiinilises praktikas meditsiiniseadmena kasutada. MDR analüüs teostatakse eraldi ning see ei ole käesoleva analüüsi teema. Analüüsi käigus soovime teada, kuidas on võimalik (s.h teaduseesmärgil kogutud) geeniandmeid kehtiva seaduse alusel kasutada või milliseid muudatusi õigusaktid projekti eduka elluviimise jaoks vajaks. Analüüsi koostamisel tuleb arvestada, et kuigi IGUS reguleerib Geenivaramusse kogutud geeniandmete kasutamist, võivad kasutatavad geeniandmed pärineda ka muudest allikatest, näiteks TTO-delt. Soov on teada, milliste piirangute ja nõuetega tuleb arvestada geeniandmete baasil arvutatud info toomisega TIS-i ning nende andmete kasutamisega haiguste diagnoosimiseks, raviks ning ennetamiseks. 3 Geenidoonoritelt on küsitud eelnev nõusolek (aastatel 2002 – 2019 neli erinevat vormi, vt täpsemalt IGUS § 12 lg 7 alusel tervise- ja tööministri erinevate redaktsioonide määrusetega kinnitatud vormid) geenidoonoriks saamise kohta, kuid täiendavat analüüsi vajab, millist nõusolekut (nõusolekuid) on vaja küsida Geenivaramu geeniandmete baasil inimese tervise jaoks vajalike järelduste ja tulemuste toomiseks TIS-i (geeniandmed muutuvad teadusandmetest terviseandmeteks). Tuleb analüüsida, kas kliinilisel eesmärgil kogutud geeniandmete töötlemiseks on vaja küsida nõusolek või toimub andmete töötlemine tervishoiuteenuse osutamisest tulenevatel alusel. Seejuures, kas teenusepõhine nõusolekute andmine on piisavalt detailne ning tagab vastavuse seaduse nõuetega ning eetiliste aspektidega. Teenusepõhised nõusolekud on näiteks nõusolek farmakogeneetliste soovituste, rinnavähi riskiskoori ja südame-veresoonkonna haiguste riskiskoori saamiseks. Oluline on teada, millele tuleb uute nõusolekute küsimisel seoses isikuandmete kaitsega rõhku pöörata ja millisel viisil ja millise sisuga nõusolekud tuleb geenidoonoritelt saada, sealhulgas arvestades, et andmestik kandub edasi läbi tervishoiuteenuse osutamise TIS-i dokumentidele ning TIS-is ei saa andmeid kustutada, vaid saab dokumente sulgeda TTO-de eest. Nõusoleku küsimus on seotud nõusoleku sisuga, sh ka nõusoleku tagasivõtmise, muutmise ja andmete sulgemise võimalustega. Eelistatud lahendus on küsida nõusolek teenuse kaupa, mis võimaldaks andmesubjektil täpset mõistmist, millele ta oma nõusoleku annab. Analüüsimist vajab, kas selline lahendus on optimaalseim, ning tagab piisava konkreetsuse. Millised võiksid olla alternatiivsed nõusolekute jaotuse võimalused. Seejuures tuleb analüüsida nõusoleku tagasivõtmisega seotud probleeme ja andmesubjekti teavitamisvõimalusi TIS-is olevate dokumentide sulgemisest. Analüüsi küsimused ja etapid Analüüs viiakse läbi etappide kaupa: I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019; I etapi töökoosolekud toimuvad iganädalaselt kolmapäeviti november-detsember 2019 ja I etapi lõpptähtajaks on dets lõpp 2019; II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020. Alljärgnevalt on esitatud analüüsi küsimused, mille eesmärk on anda esialgne suund. Küsimused kuuluvad projekti töörühmas jooksvalt arutamisele ja võivad täpsustuda vastavalt analüüsi 4 etapile. Töökoosolekud toimuvad vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimiseks. Lisaks küsimustele palume leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid. Tehniline arhitektuuriline lahendus kinnitatakse enne II etapi algust. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb. II etapis toimuva analüüsi käigus tuleb välja selgitada andmete kogumise alus vastavalt kinnitatud tehnilisele lahendusele. Soovime, et I etapis analüüsitakse põhimõttelist geeniandmete eesmärgipärast kasutust ning esmast ja teisest kasutust (teadustöö vs tervishoid)1: a) Kehtiva süsteemi järgi on andmed kogutud Geenivaramusse statistika ja teadustööde tegemise eesmärgil ning andmed jõuavad tervishoiusüsteemi isiku nõusoleku alusel teisese kasutuse raames (IGUS regulatsioon). b) Samal ajal on võimalik andmeid koguda ka tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil, st haiguste ennetamiseks, raviks ja diagnostikaks. Kehtivate õigusaktide alusel on sellisel juhul andmete kogumise aluseks tervishoiuteenuse osutamine (sh ka ennetus). Andmete esmase tekkimise kohaks on tervishoiusüsteem (täna kogutakse andmed TTO-de juurde) ja andmete teisene kasutus saaks olla teadustööde tegemine.2 Esmase ja teisese andmekasutuse analüüs peaks lähtuma: a) andmesubjekti tahtest; b) geeniandmete kasutamise eetilisest aspektist; c) täna kehtivatest õigusaktidest; d) võimalikest muudatustest õigusaktides, mis on aluseks eelistatud lahenduse kasutuselevõtule. Alljärgnevalt on esitatud suunavad küsimused praegu teadaolevate võimalike tehniliste lahenduste valguses: 1 Kõikide tervise valdkonda puudutavate andmetöötluste puhul toimub esmane andmetöötlus tervishoiuteenuse osutamise lepingu raames. Patsient andmesubjektina siseneb tervishoiusüsteemi eesmärgiga saada tervishoiuteenust haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada vaevusi, hoida ära tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist1. Seejuures asub tervishoiutöötaja töötlema patsiendi andmeid. Kõikidesse rahvastiku tervisega seonduvatesse riiklikesse andmekogudesse, mida muuhulgas peetakse sarnaselt Geenivaramu eesmärgile statistika tegemiseks, jõuavad tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmed hiljem, nö teisese kasutuse raames. Täna on geeniandmed Geenivaramusse esmase kasutuse raames kogutud teadustöö- ja statistika tegemiseks ning IGUS § 24 lg 2 p 7 alusel väljastatakse geenidoonori terviseseisundi kirjeldus tema arstile (s.o andmete teisene kasutus). 2 Tehniliselt eeldab see, kas eraldi andmekogu loomist või TISi või GV eesmärkide laiendamist (täpsustatakse enne II etapi algust). 5 I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited 1. Geeniandmete kasutamine tervishoius 1.1. Kas geeniandmete töötlemist tuleb andmekaitse ja andmete kogumise seisukohalt käsitleda terviseandmete töötlemisest eraldi? Kas geeniandmete töötlemisel on eritingimused võrreldes teiste eriliigiliste andmetega (sh terviseandmetega)? Seejuures analüüsis lähtuda geeniandmete töötlemise eripärast, kus andmete töötlemisel võib olla kaudselt tuvastatav ka patsiendiga sugulussuhtes olev isik (nt päritavad haigused, lapsendamise küsimused jm). 1.2. Kas geeniandmete töötlemiseks oleks andmesubjekti seisukohalt eetilisem võtta andmesubjekti selgesõnaline nõusolek? Milliseid muid geeniandmete töötlemise aluseid on võimalik õigusaktides sätestada? Millised on õigusaktides sätestamise võimalikud riskid? Täna töödeldakse tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil samuti isiku geeniandmeid, kui ta on pöördunud arsti poole (tulenevalt TTKS-i ja VÕS-i terviseandmete töötlemise sätetest). 1.2.1. Seejuures palume analüüsida, kas oleks võimalik eristada teatud tüüpi andmete töötlemist õigusakti alusel ja teatud tüüpi nõusoleku alusel? Kuidas oleks selliseid olukordi kõige parem reguleerida ja eristada? Näiteks tervishoiuteenuse osutamise käigus kasutatav farmakogeneetika otsustustugi, mis aitab välistada ravimite kõrvaltoimeid, töötleks andmeid õigusakti alusel või näiteks veresoonkonna haiguste riskide puhul nõusoleku alusel töötlemine – inimese teadlik otsus, kas soovib tulemust teada või mitte. 2. Geenivaramusse kogutud andmete kasutamine haiguste diagnostikaks, raviks ja ennetuseks 2.1. Lühikirjeldus, kas ja kuidas võimaldab kehtiv seadus (sh IGUS) võtta täna kehtiva süsteemi (st andmed on nõusoleku alusel kogutud Geenivaramusse) raames geeniandmeid kasutusse haiguste diagnostikaks, raviks ning ennetuseks. 2.1.1. Kui soovitakse luua eraldi tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil kogutavate geeniandmete kogum Geenivaramu või Tartu Ülikooli juurde, siis milliste tingimustega tuleb seejuures arvestada? 2.2. Lühikirjeldus, kas täna väljaspool Geenivaramut tervishoiuteenuse osutamise käigus (laborid, TTO-d) kogutud geeni algandmeid tuleks saata TIS-i ning ühtlasi saab kasutada TIS-is tervishoiuteenuse osutamiseks. Või tuleks need edastada Geenivaramusse või TÜ-sse (kui andmete analüüs (meditsiiniseade) toimub TÜ-s/GV-s, kas on vajalik TTO luba?) või täiesti eraldi loodud geeniandmete andmekogusse. Seejuures lähtuda analüüsis juba loodud riiklike andmekogude eesmärkidest ja tuua välja vaid põhimõttelised argumendid (II etapis analüüsitakse konkreetset tehnilist lahendust). 3. Otsida ja esitada tuleb teiste riikide näiteid seoses sarnaste andmekasutuse muudatustega: andmed on esmalt kogutud (riiklikku) andmekogusse nõusoleku alusel ning seejärel soovitud tuua andmesubjekti nõusoleku (kas uue või juba eelnevalt võetud nõusoleku) alusel riiklikku süsteemi, kus andmeid töödeldakse õigusakti alusel. See tähendab, et otsime toetavaid juhte eelkirjeldatule: andmed on kogutud GV-sse andmesubjekti nõusoleku alusel teadustöö ja statistika vajaduseks ning soovitakse tuua tervishoiusüsteemi, kus andmeid töödeldakse seadusest tuleneval alusel. Näited ei pea olema terviseandmete töötlemisest, sobivad näited 6 ka teiste (eriliigiliste) isikuandmete töötlemise juhtudest (nt karistusregistri andmed, liiklusregister vms). 4. Kas ja millistel tingimustel oleks võimalik isiku geeniandmete kogumine juba kohe peale sündi sünnitusmajades tulevaste tervishoiuteenuste osutamiseks, kaaludes eelkõige eetilisi aspekte? II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele (edastatakse enne II etapi algust) 1. Tehnilisele lahendusele õigusliku hinnangu andmine ja ülesse kerkinud õiguslike küsimuste lahendamine (täpsustatakse enne II etapi algust) 2. Geeniandmete kasutamine tervishoius 2.1. Kas patsiendile on lubatud anda geneetilise uuringu vastuseid otse elektroonselt ilma otsese arsti konsultatsioonita? Kui konsultatsioon on vajalik, siis mis on selle sisu ja eesmärk? Kui seda konsultatsiooni ei teostata, siis millised on sanktsioonid. 2.2. Kui geeniandmed või geeniandmete põhjal tehtud järeldused on TIS-i andmestik või ka kogutud eraldi riiklikkusse andmekogusse, siis kas ja millistel alustel ja tingimustel on mõistlik võimaldada selliste geeniandmete töötlemine teadustöö ja statistilistel eesmärkidel. Kas peaksime sätestama geeniandmete või geeniandmeid kaasanud tulemuste töötlemiseks erisusi ja kitsendusi? Millised peaksid olema isikustatud andmete väljastamise võimalused? 2.2.1. Millised tingimused peaksime sätestama geeniandmete või nende baasil saadud info edastamiseks kolmandatele osapooltele? 2.3. Milline on vajadus geeniandmete töötlemise nõusoleku järele tervishoius ning milline peaks olema uue andmetöötluse jaoks (näiteks: südame-veresoonkonna haiguste risk, rinnavähi risk ja farmakogeneetilised soovitused – s.o arsti töölauale kuvatakse isikule sobivate ravimite soovitused ning võimalikud kõrvalmõjude riskid) antav nõusolek? Kas nõusolek tuleks küsida konkreetse haiguse, teenuse või üldiselt tervishoiuteenus(t)e osutamiseks?3 2.3.1. Milline on õiguslik olukord, kui isik oma nõusoleku geeniandmete teaduslikuks/kliiniliseks töötlemiseks tagasi võtab (arvestades, et TIS-is andmeid ei kustutata, vaid suletakse)? Milliseid muudatusi regulatsioonis võib olla vajalik selle võimaldamiseks teha? 3 Siinkohal ei soovi GDPR ja IKS-i nõuete kirjeldamist, vaid analüüsi, milline võiks olla nõusolekute süsteem. Peamine probleem on seotud võimalusega, et tulevikus ennustatakse riske ja tagasisidet sadade erinevate haiguste ja tingimuste kohta, nii palju ei ole võimalik aga nõusolekuid informeeritult reaalselt küsida. 7 TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/1015-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja NJORD Advokaadibüroo OÜ, registrikood 11176771, asukoht Veerenni tn 24, 10135 Tallinn, keda esindab Silja Elunurm (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt personaalmeditsiini projekti õigusliku ja eetilise analüüsi teostamine lähtudes hankedokumentide lisas toodud analüüsi lähteülesandest ja II etapis esitatud projekti tehnilisest kirjeldusest (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Enne II etapi algust täpsustatakse analüüsi lähteülesannet projekti tehnilise kirjeldusega. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 30. aprilliks 2020. Tööde teostamise täpsem ajakava on järgmine: I etapi tööd teostatakse november-detsember 2019 ja I etapi tööd esitatakse 20. detsembril 2019; II etapi tööd teostatakse veebruar-aprill 2020 ja II etapi tööde esitamise tähtaeg on 10. aprill 2020. Lepingu täitmise lõpptähtaeg on 30. aprill 2020. Vastavalt I etapi tulemustele ja tehnilise lahenduse kinnitamisele otsustab tellija, kas ja millal tellitakse II etapi tööd. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 48 027,6 eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel etapiti järgmiselt: 3.2.1.I osa 22 877 + km peale I etapi tööde vastuvõtmist. 3.2.2.II osa 17 146 + km peale II etapi tööde vastuvõtmist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. esitama töö tähtaegselt; 4.1.2. esitama aruandluse; 4.1.3. kaasama enda meeskonda vähemalt kaks meditsiinieetikut ning esitama nende arvamuse ja argumentatsiooni analüüsi lõppdokumendis (sh ka I ja II etapi vahekokkuvõtetes). 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub tellija: 4.2.1. edastama töövõtjale kogu vajaliku projektiga seotud informatsiooni; 4.2.2. teavitama tellijat II etapiga jätkamisest ja tehnilise lahenduse kinnitamisest vähemalt 2 nädalat ette. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mai-Liis Kullama, tel 6269702, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Silja Elunurm, tel (+372) 5186578, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – lepingu objekti kirjeldus; 6.2. Lisa 2 - Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ õigusliku ja eetilise analüüsi lähteülesanne. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: (+372) 5186578 E-post: [email protected] E-post: [email protected] LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 1.8-2/1015-1 Lepingu objekti kirjeldus Projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ (edaspidi projekt) eesmärk on personaalmeditsiini jätkusuutlik arendamine ja rakendamine tervishoiuvaldkonnas. Projekti tulemusel luuakse IT-lahendus, mis võimaldab haiguste ennetamiseks ning efektiivsemaks raviks võtta patsiendi nõusolekul kasutusele geneetilise eelsoodumuse info ning anda selle alusel soovitusi. Lepingu eesmärgiks on teostada esitatud personaalmeditsiini projekti probleemikirjeldusele ja etteantud küsimustele õiguslik ja eetiline analüüs, mis toob välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid ja kaardistada eetilised probleemid. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud ning eetilised kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Analüüs viiakse läbi etappide kaupa: I etapp: Geeniandmete kasutamine tervishoius + teiste riikide näited – dets lõpp 2019; I etapi töökoosolekud toimuvad iganädalaselt kolmapäeviti november-detsember 2019 ja I etapi lõpptähtajaks on dets lõpp 2019; II etapp: Andmetöötluse aluste väljaselgitamine erinevates etappides vastavalt kinnitatud arhitektuurilisele lahendusele - veebr – aprill 2020. Käesoleva lepingu lisas 2 on esitatud analüüsi küsimused, mille eesmärk on anda esialgne suund. Küsimused kuuluvad projekti töörühmas jooksvalt arutamisele, täpsustamaks vastavalt juba toimunud analüüsi etapile suundumust ja vajadusel analüüsi suundumuste ja alusküsimuste korrigeerimiseks. Lisaks küsimustele palume leida ja tuua välja kõik analüüsi käigus ja projektiga seonduvad õiguslikud riskid. Tehniline arhitektuuriline lahendus kinnitatakse enne II etapi algust. Leitud riske tuleb analüüsida ja hinnata, tuues muuhulgas välja, millised on projekti õiguslikud kitsaskohad ja esitada võimalikud lahendused. Palume küsimustele vastamisel lisada ka viide/põhjendus/selgitus, millele vastus tugineb. II etapis toimuva analüüsi käigus tuleb välja selgitada andmete kogumise alus ning erinevate aluste kasutamise probleemkohad. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel