dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi 2020‒2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks esitamine

Sotsiaalministeerium · 14. november 2019
Viit
1.7-2/2781-1
Registreeritud
14. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2019
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
14. detsember 2019

Failid

  • 📎Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi 2020‒2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks esitamine.asice1046 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13.11.2019 nr 18-1/19/1491-21 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi 2020‒2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 42 lg 2 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi 2020‒2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande. KeHJS § 42 lg 3 sätestab, et asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KSH aruande 30 päeva jooksul aruande saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Kroon Veeosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Lisa: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmi KSH aruanne Sama: Keskkonnaamet, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Terviseamet Marina Kiisler, 626 2979 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 MAVES Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne oktoober 2019 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Töö nimetus: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö number: 18046 Tellija: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ KSH juhtekspert: Karl Kupits Ekspertgrupp: Kadri Normak – mõju veekeskkonnale Artto Pello – mõju looduskeskkonnale Tuuli Vreimann – seos teiste strateegiate ja arengukavadega Marek Maasikmets – ÕVP programmi juhtekspert KSH aruande koostamise käigus osutus otstarbekaks ekspertgruppi mitte kaasata Madis Metsur, kuna seost keskkonnapoliitikaga käsitles Karl Kupits, kellel on KSH juhteksperdina piisav kogemus antud valdkonnas. Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] Tallinn,29. oktoober 2019 2 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................................5 2 MENETLUSKÄIK .....................................................................................................................................7 3 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM .................................................................8 3.1 ÜLDIST ................................................................................................................................................8 3.2 EESMÄRGID ..................................................................................................................................... 10 3.3 STSENAARIUMID EHK ALTERNATIIVID .......................................................................................... 11 3.4 MEETMED ........................................................................................................................................ 12 4 KSH METOODIKA .............................................................................................................................. 15 5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU .............................. 16 5.1 KESKKONNAKOORMUS .................................................................................................................. 16 5.1.1 Eriti peened osakesed (PM2,5) ..................................................................................... 16 5.1.2 Vääveldioksiid (SO2) ...................................................................................................... 17 5.1.3 Lämmastikoksiidid (NOx) ............................................................................................. 18 5.1.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ................................... 19 5.1.5 Ammoniaak (NH3) ......................................................................................................... 20 5.2 INIMESE TERVIS ............................................................................................................................... 20 5.3 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................................ 22 5.4 JÄRELDUSED .................................................................................................................................... 23 6 VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 24 6.1 ÕIGUSAKTID .................................................................................................................................... 24 6.2 ARENGUKAVAD .............................................................................................................................. 25 6.2.1 Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" ................................ 25 6.2.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................ 26 6.2.3 Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 27 6.2.4 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 ........................................................ 27 6.2.5 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................... 28 6.2.6 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 ........................ 29 6.2.7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ............................................................... 29 6.2.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ............................. 30 6.2.9 Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021 ...................................................... 33 6.2.10 Eesti maaelu arengukava 2014–2020..................................................................... 34 6.2.11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030 ........ 35 6.2.12 Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020" ................................................ 36 6.2.13 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 ....................................................... 38 6.2.14 Eesti ekspordipoliitika põhialused ............................................................................ 39 6.2.15 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020....................................................... 40 6.2.16 Transpordi arengukava 2014–2020......................................................................... 41 6.2.17 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ....................... 43 6.2.18 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030......................................... 44 6.2.19 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020.................................................. 45 Tallinn,29. oktoober 2019 3 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 6.2.20 Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020" ............................... 45 6.2.21 Heaolu arengukava 2016-2023 ................................................................................ 46 7 VÄLISMÕJUD EHK MEETMETE MÕJU ERINEVATELE VALDKONDADELE ..................... 48 7.1 LOODUSKESKKOND ........................................................................................................................ 48 7.2 SOTSIAALKESKKOND ...................................................................................................................... 50 7.3 MAJANDUSKESKKOND................................................................................................................... 57 7.4 PIIRÜLENE MÕJU............................................................................................................................. 63 8 KAASNEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED ...................................................................................................................................................... 64 9 ALTERNATIIVIDE KAALUMINE ...................................................................................................... 65 10 ÜLEVAADE MÕJU HINDAMISEGA KAASNENUD RASKUSTEST ........................................ 66 11 ETTEPANEKUD KESKKONNASEIRE TEOSTAMISEKS ............................................................. 67 12 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 68 13 AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU ................................................................................... 82 13.1 AVALIKUSTAMINE ........................................................................................................................... 82 13.2 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL .................................................................................................... 82 14 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 85 Tallinn,29. oktoober 2019 4 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1 KOKKUVÕTE Käesolev KSH on koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm). Õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise kohustus tuleb Euroopa Liidu direktiivist 2016/2284 (edaspidi NEC direktiiv). NEC direktiiv on osa Euroopa Liidu puhta õhu paketist (Euroopa Nõukogu, 2018). Puhta õhu paketi eesmärkide saavutamisel on tulemuseks enneaegsete surmade vähenemine, tervena elatud aastate pikenemine ja ökosüsteemi seisundi paranemine. Eeldatakse õhusaaste kahjulikku mõju vähenemist inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on vähendada eriti peente osakeste (PM2,5), lämmastikoksiidide (NOx), mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ), vääveldioksiidi (SO2) ja ammoniaagi (NH3) heidet. Heite vähendamise eesmärgid aastateks 2020 ja 2030 on kehtestatud NEC direktiiviga, kuid rakendatavad meetmed töötab iga Euroopa Liidu liikmesriik välja ise. Eestis osutus vajalikuks rakendada meetmeid peamiselt transpordi- ja põllumajandussektoris. Energeetika valdkonna meetmed tuginevad ENMAK 2030 arengukaval ja KPP 2050 dokumendil, kus elektritootmises on lähtutud põlevkivi/uttegaasi kütuste tarbimisstsenaariumist. Lisaks ENMAK 2030 meetmetele on kohtküttest põhjustatud koormuse vähendamiseks peetud vajalikuks soodustada kodumajapidamistes amortiseerunud kütteseadmete väljavahetamist uute vastu ning kaugküttevõrguga liitumist. Kuna ENMAK 2030 raames viidi läbi eraldi KSH, siis antud mõju hindamises neid meetmeid enam üle ei hinnatud. Tööstusprotsesside valdkonnas ja lahustite valdkonnas ei ole täiendavaid meetmeid ette nähtud, kuna nende osa koormusesse on hinnatud väheseks ja saasteainete praegust ohjet peetakse tõhusaks. Transpordisektoris on meetmete põhisuunaks inimese käitumisharjumuste mõjutamine keskkonnasõbralikuma transpordi kasutuselevõtu soodustamiseks. Põllumajandussektoris on meetmete suunaks ammoniaagi lendumise vähendamine sõnnikukäitluses ja väetamisel. Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid ja nende saavutamise tulemused on ilmselgelt positiivse mõjuga looduskeskkonnale, sotsiaalkeskkonnale ja majanduskeskkonnale. Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamiseks plaanitud meetmetel puudub vastuolu õigusaktidega ja arengukavadega. Tallinn,29. oktoober 2019 5 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Riskide maandamiseks tuleb meetmete rakendamisel arvestada leevendusmeetmetega: • Ammoniaagi kao vähendamiseks väetise mulda kündmisel tuleb maaharijal jälgida toitainebilanssi nii, et negatiivne mõju veekeskkonnale ei suureneks. Eesmärk on säilitada põllul optimaalne toitainebilanss; • Optimaalsema veeretakistusega autorehvide propageerimisel tuleb pöörata tähelepanu ka parema märghaarde märgisele ning asjaolule, et parema haardeteguriga talverehvidel on tavaliselt märghaarde märgis madalam; Eeltoodud leevendusmeetmete rakendamisel puudub õhusaasteainete vähendamise programmi meetmetel oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale, sotsiaalsele keskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Meetmetel puudub oluline piiriülene mõju. KSH-s jõuti järeldusele, et parim lahendus on õhusaasteainete vähendamise programmis välja töötatud meetmete rakendamine ühes leevendusmeetmetega. Tallinn,29. oktoober 2019 6 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 2 MENETLUSKÄIK Keskkonnaministeerium algatas 28.03.2018 ministri käskkirjaga nr 1-2/18/212 teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm) koostamise ning selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Vastavalt KeHJS § 33 lg 1 tuleb algatada KSH , kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Õhusaasteainete vähendamise programm on horisontaalne strateegia ning puudutab tõenäoliselt suuremat osa eelloetletud valdkondi. Pole välistatud, et programmi tagajärjel viiakse ellu KeHJS § 6 lg 1 loetletud tegevusi. Sellest lähtuvalt otsustati KSH algatada selle vajadust põhjendamata. KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS toodud menetlusele. Sellest lähtuvalt on KSH eesmärk (§ 311): • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. KSH-d juhib Karl Kupits, kes vastab KeHJS § 34 lg 4 toodud nõuetele. Tallinn,29. oktoober 2019 7 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 3 ÕHUSAASTEAINETE VÄHENDAMISE PROGRAMM 3.1 Üldist Õhusaasteainete vähendamise programm on osa 2013. aastal Euroopa Liidus vastu võetud Euroopa puhta õhu paketist (Euroopa Nõukogu, 2018), mis koosneb neljast osast: • Teatis „Euroopa puhta õhu programm“: Euroopa Komisjoni strateegia, milles kehtestatakse uued õhu kvaliteedi eesmärgid 2030. aastani. Lisaks antakse ülevaade olemasolevate eesmärkide täitmise tagamiseks mõeldud meetmetest. • Teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiiv 1 2016/2284/EL (NEC direktiiv), milles kehtestatakse viie peamise õhusaasteaine (peenosakesed, vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, ammoniaak ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid) suhtes ranged heitkoguste vähendamise kohustused kõigile ELi liikmesriikidele. • Direktiiv 2015/2193/EL, millega reguleeritakse keskmise võimsusega põletusseadmetest pärinevat õhuheidet. • Ettepanek kiita heaks piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise protokolli ja selle 2012. aasta muudatus (Göteborgi protokoll) ELi tasandil. Euroopa puhta õhu paketti kuuluvad saasteained, mis pärinevad majandustegevusest, nagu tööstus, transport, energeetika, põllumajandus ning mõningal määral majapidamisest, nagu kütmine. Ohjatavad saasteained on (Euroopa Komisjon, 2013): Tabel 1 Puhta õhu paketiga vähendatavate saasteainete kirjeldused SAASTEAINE ALLIKAS MÕJU Peenosakesed (PM) Peamisteks inimtekkelisteks Terviseprobleeme põhjustavad heiteallikateks on enim peenosakesed diameetriga maanteesõidukid, alla 10 µm (PM10) ja eriti peened laevandus, energeetika ja osakesed diameetriga alla 2,5 µm majapidamised. Peamisteks (PM2,5). Saaste põhjustab looduslikeks heiteallikateks hingamisteede ja , on vulkaanide pursked, kardiovaskulaarseid haigusi ning mere sool, maapinna mulla suureneb kopsuvähki ja liivaosakeste haigestumise risk. resuspensioon. 1 Inglise keeles kasutatakse lühendit NEC – National Emission Ceilings Tallinn,29. oktoober 2019 8 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES SAASTEAINE ALLIKAS MÕJU Maapinnalähedane Sekundaarne saasteaine, Pärsib kopsude töövõimet, osoon (O3) mis tekib päikesekiirguse süvendab astmat ja muid toimel peamiselt NOx-st ja kopsuhaigusi. Kahjustab ka lenduvatest orgaanilistest põllumajandussaaki ja metsi, ühenditest, sh metaan vähendades nende (CH4). kasvupotentsiaali. Vääveldioksiid Peamisteks inimtekkelisteks Inimese tervisele mõjub (SO2) heiteallikateks on negatiivselt, on samuti energeetika (elektri ja sekundaarsete peenosakeste soojuse tootmine), tööstus, eeldusaine. Samas põhjustab ka laevandus ja pinnase ja veekogude kodumajapidamine (kütuse hapestumist. põletamine). Lämmastikoksiidid Peamisteks inimtekkelisteks Sarnaselt SO2-le kahjustavad (NOx) heiteallikateks on NOx-d inimese tervist otseselt maanteesõidukid, ning samas olles teiseseks laevandus, energeetika peenosakeste eeldusaineks. (elektri ja soojuse Lisaks põhjustab eutrofeerumist tootmine), tööstus ja ning on maapinnalähedase kodumajapidamised osooni tekke (kütuse põletamine). võtmekomponendiks. Ammoniaak (NH3) Peamisteks inimtekkelisteks Kahjustab inimese tervist olles heiteallikateks on sõnniku peenosakeste eeldusaineks. ja väetiste käitlus Samas põhjustab ka pinnase ja põllumajanduses. veekogude hapestumist ning põhjustab eutrofeerumist. Mittemetaansed Peamisteks inimtekkelisteks Maapinnalähedase osooni tekke lenduvad heiteallikateks on lahustid, võtmekomponent. orgaanilised maanteesõidukid, kütuse ühendid (LOÜ) põletamine majapidamistes ja energeetika (elektri ja soojuse tootmine). Tallinn,29. oktoober 2019 9 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES SAASTEAINE ALLIKAS MÕJU Metaan (CH4) Peamisteks inimtekkelisteks Maapinnalähedase osooni tekke heiteallikateks on lekked võtmekomponent. Samas on ka maagaasi taristust ning oluline kasvuhoonegaas. põllumajandusloomad. Looduslikeks allikateks on märgalad. Euroopa puhta õhu paketi rakendamise põhjuseks on asjaolu, et kuigi viimase paarikümne aasta jooksul on suudetud oluliselt vähendada õhusaastest tulenevaid probleeme (nt SO2 saastet on vähendatud enam kui 80%, NOx ja LOÜ heitkoguseid vastavalt 40–50%), jäävad tulemused siiski oluliselt maha seitsmendas Keskkonnaalases Tegevusprogrammis (Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu, 2013) toodud eesmärgist – saavutada õhukvaliteet, millel puudub oluline negatiivne mõju inimese tervisele ja loodusele. (Euroopa Komisjon, 2013) Euroopa puhta õhu paketi raames rakendatavad meetmed annavad Euroopas 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse (Euroopa Komisjon, 2013): • 58 000 enneaegse surma vältimine; • 123 000 km2 ökosüsteemide päästmine (kaitsmine) lämmastikuga saastumisest; • 56 000 km2 Natura 2000 kaitsealade päästmine (mõju vähendamine); • 19 000 km2 metsa ökosüsteemide päästmine (mõju vähendamine) hapestumisest. 2013. aasta detsembris avaldas Euroopa Komisjon Euroopa puhta õhu programmi, millega ajakohastati õhusaaste vähendamise eesmärke aastateks 2020 ja 2030. Programm käsitleb keskmise võimsusega põletusseadmete direktiivi (2015/2193), NEC direktiivi nõudeid ning hiljuti muudetud Göteborgi protokolli ratifitseerimise ettepanekut (Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu, 2017). 3.2 Eesmärgid NEC direktiiviga kehtestatakse aastateks 2020 ja 2030 teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused järgmistele saasteainetele: PM2,5, SO2, NOx, LOÜ ning NH3. Ette on nähtud vähendamise protsentuaalsed kogused võrreldes 2005. aasta tasemega. Tallinn,29. oktoober 2019 10 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Võrreldes 2005. aastaga tuleb Eestis2 vähendada heitkoguseid järgmiselt: Tabel 2 Eestile seatud saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes aastaga 2005 ning seni toimunud heitkoguste muutused heitkoguste muutus 3 aastaks aastaks 2005→2016 saasteaine 2020 2030 (Keskkonnaagentuur, 2018) NOx 18% 30% -25,3% LOÜ 10% 28% -32,8% SO2 32% 68% -60,9% NH3 1% 1% +11,1% PM2,5 15% 41% -47,4% 3.3 Stsenaariumid ehk alternatiivid KSH põhineb Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) juhtimisel valdkondlikes töörühmades välja töötatud ning Keskkonnaministeeriumi ja teiste osapoolte poolt kooskõlastatud õhusaasteainete vähendamise programmil. Meetmete väljatöötamise aluseks on olemasoleva olukorra analüüs ja muutuste prognoos. Kuna õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid lähtuvad 2005. aasta olukorrast, hinnatakse ka muutusi selle baasaasta põhjal. Võrdlustulemustest (Tabel 2) selgub, et 2016. aastal on 2030. aastaks seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärgid saavutatud LOÜ ja PM2,5 osas. Baasstsenaariumi ehk business as usual (BAU) prognoosis on arvestatud olemasolevate trendide jätkumist aastani 2030. Tabelist (Tabel 3) nähtub, et BAU stsenaariumi rakendumisel saavutatakse 2030. aasta eesmärk SO2 ja PM2,5 heitkoguste osas. Muude saasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada lisameetmeid. Õhusaasteainete vähendamise programmis välja töötatud meetmete loetelu on toodud aruande peatükis 3.4. Meetmete taust ja täpsem kirjeldus on esitatud 2 Igal ELi liikmesriigil on oma eesmärgid. 3 Eesmärk tuleb saavutada 2020. aastaks ning edaspidi tuleb tagada see ajavahemikul 2020– 2029. Tallinn,29. oktoober 2019 11 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES õhusaasteainete vähendamise programmis. Rakendatavate lisameetmetega stsenaariumit nimetatakse ÕVP stsenaariumiks ning selle tulemus heitkoguste osas on nähtav tabelist (Tabel 3). ÕVP stsenaariumi järgi tagavad meetmed eesmärkide saavutamise kõigi saasteainete korral. Tabel 3 Saasteainete BAU ja ÕVP stsenaariumite heitkoguste muutuste prognoos kt/a4 saasteaine 2005 2020 2030 eesmärk BAU ÕVP eesmärk BAU ÕVP NOx 40,22 32,98 30,39 30,52 28,16 27,89 24,23 SO2 76,26 51,85 22,99 22,50 24,40 11,95 10,83 LOÜ 28,00 25,20 19,81 19,74 20,16 20,00 18,67 PM2,5 14,22 12,09 6,40 6,38 8,39 6,17 5,49 NH3 10,73 10,63 10,96 10,51 10,63 12,02 10,54 Kokkuvõtvalt on kaks alternatiivi: • olemasolevate trendide jätkumine ehk BAU stsenaarium; • õhusaasteainete vähendamise programmis välja töötatud lisameetmete rakendamine ehk ÕVP stsenaarium. 3.4 Meetmed Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmis on toodud kõigi valdkondade summaarsed õhusaasteainete heitkoguste prognoosid baasstsenaariumi (BAU) ja vähendamismeetmetega stsenaariumi (ÕVP) kohta. BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus lisameetmeid ei rakendata ning jätkub tänane olukord. Samuti on BAU stsenaariumis arvestatud õigusaktidest tulenevate nõuetega ning ettevõttete esitatud tegevuskavades aastani 2030 ette nähtud arengusuundade rakendumisega. ÕVP stsenaarium kirjeldab olukorda, kus rakenduvad õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmiseks vajalikud lisameetmed. Transpordisektori BAU stsenaarium põhineb olukorral, kus senised suundumused jätkuvad. BAU stsenaariumi aluseks on ENMAK 2030 raames välja töötatud transpordi mittesekkuv stsenaarium. ÕVP stsenaariumi koostamisel on aluseks võetud uuringus 4 NEC direktiiv seab vähendamise eesmärgid protsentuaalselt, mitte absoluutväärtustena. Tabelis toodud absoluutväärtused sõltuvad mõningal määral arvutusmetoodikast. Tallinn,29. oktoober 2019 12 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES „Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis.“ (Finantsakadeemia OÜ, 2018) käsitletud meetmeid, mis lähtuvad ENMAK 2030 transpordi teadmistepõhisest stsenaariumist. Tööstusportsesside ja lahustite valdkonnas on kasutusel vaid BAU stsenaarium. Täiendavaid meetmeid (ÕVP) ei ole ette nähtud, kuna valdkonna osa koormusesse on hinnatud väheseks ja õhusaasteainete ohjet peetakse tõhusaks, näiteks tööstusheite direktiivi (Euroopa Parlament ja nõukogu, 2010) nõuded. Põllumajandusvaldkonna ÕVP stsenaarium erineb BAU stsenaariumist NH3 leevendusmeetmete suuremas mahus rakendamise osas. ÕVP ja BAU stsenaariumite prognoositud toodangumaht on sama. ÕVP stsenaariumis on arvestatud, et tehnoloogilise arengu tulemusel õhusaaste heitkogus toodangu ühiku kohta väheneb. Energeetikasektoris on ÕVP meetmeteks aluseks võetud ENMAK 2030 ja Kliimapoliitika põhialuste 2050 (edaspidi KPP2050) meetmeid. BAU stsenaariumi kohaselt neid meetmeid ei rakendata. Antud juhul on energeetika sektoris BAU stsenaariumiks võetud teiste arengukavade rakendamise seisukohast status quo, mis põhimõtteliselt tähendab protsesside vabavoolset kulgu, olemasolevate strateegiate meetmeid rakendamata. KSH ekspert ei pea vajalikuks õhusaasteainete vähendamise programmis seda lähenemist ümber kujundada kuna järeldused sellest sisuliselt ei muutuks. Kuna aga ENMAK 2030 meetmete mõjusid on hinnatud (Möldre, 2014) ja antud juhul loetletakse need ÕVP meetmetena üles, siis käesolevas KSH-s neid mõjusid teistkordselt ei hinnata. Alljärgnevalt on välja toodud ÕVP meetmed, mille mõju pole varem hinnatud: • transport o raskeveokite teekasutustasud (olemasoleva maksusüsteemi muutmine); o elektriautod (elektriautodele maksueelistused); o ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks; o sõidukite rehvid ja aerodünaamika (sõidukitele väiksema veeretakistusega, parema aerodünaamikaga, märghaardumisega, jää- ja lumeklassiga rehvid); o põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine; o linnade parkimispoliitika (planeeringutes ja standardites optimaalse parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast, parkimistasu vastavusse seadmine sõiduki EURO ja energiaklassist); o ökonoomse juhtimise edendamine; o kergliikluse arendamine (riikliku jalgsi liikumise ja jalgrattastrateegia välja töötamine); Tallinn,29. oktoober 2019 13 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES o ühistranspordi teenuse lisamine; o kaugtöö ja e-teenused; o autode kooskasutus. • põllumajandus o vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites; o vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus; o mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine kasutades väetiste kiiret mulda viimist. Ülal loetletud meetmeid nimetatakse edaspidi ÕVP meetmeteks. Meetmete täpsem kirjeldus on toodud õhusaasteainete vähendamise programmis ja selle lisas 1. Tallinn,29. oktoober 2019 14 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 4 KSH METOODIKA KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. Keskkonnamõju on oluliselt negatiivne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on positiivne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH põhineb kahel astmel: vastavusanalüüs ja välismõju analüüs. KSH ei anna hinnangut sellele, kas meetmed on eesmärkide saavutamiseks piisavalt tõhusad. KSH eesmärk on anda ülevaade meetmete seosest teiste valdkondadega. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse õhusaasteainete vähendamise programmi kooskõla teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja keskkonnapoliitikaga. Välismõjude analüüsi eesmärk on selgitada õhusaasteainete vähendamise programmi mõju teda puudutavatele valdkondadele, milleks on inimese tervis, looduskaitse, tootmine (sh põllumajandus), transport. Mõju hindamine toimub kvalitatiivselt ehk kirjeldavalt. Kõrvutatakse erinevad stsenaariumid ning antakse hinnang nende võimalikule mõjule lähtudes erinevate valdkondade arengukavadest. Antakse kvalitatiivne hinnang, kas hinnatava õhusaasteainete vähendamise programmirakendamine toob endaga kaasa olulisi muutusi keskkonnatasude eeldatavas laekumises ja mil määral võib osutuda vajalikuks keskkonnalubade muutmine. Tallinn,29. oktoober 2019 15 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 5 EELDATAVALT MÕJUTATAV KESKKOND NING KESKKONNAMÕJU 5.1 Keskkonnakoormus Alljärgnev põhineb Keskkonnaagentuuri infol (Keskkonnaagentuur, 2018). 5.1.1 Eriti peened osakesed (PM2,5) Peenosakesed põhjustavad peamiselt hingamisteede ning südame ja veresoonkonna haigusi mõjutades eelkõige elanikkonna tundlikumat osa: vanureid, lapseootel naisi ja lapsi. Peamine heiteallikad: • põlevkivil baseeruvas energeetika • mittetööstuslik põletamine (eelkõige puidu põletamisest) • põletamisest töötlevas tööstuses Muudest heiteallikatest on olulisemad transport ja põllumajandus. Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 1). 20 18 16 14 12 10 Heitkogus, kt 8 6 4 2 0 2008 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Põletamine energeetikas Põletamine tööstuses Mittetööstuslik põletamine Muud heiteallikad 2020-2029 eesmärk 2030 eesmärk Joonis 1 PM2,5 heitkogused aastatel 2000–2016 Tallinn,29. oktoober 2019 16 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 5.1.2 Vääveldioksiid (SO2) Väävliühendid moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ja muud vara. Eestis on vääveldioksiidi heitmete vähenemisele kaasa aidanud elektrijaamade tehnoloogiliste lahenduste uuendamine. Võrreldes 1990. aastaga on heitkogused vähenenud pea 90%. Peamine heiteallikas on Eestis põlevkivi baasil (põlevkivi on kõrge väävli- ja tuhasisaldusega fossiilkütus) töötavad elektri- ja soojusenergiajaamad. Viimastel aastatel on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemisele kaasa aidanud suurenergeetikas põlevkivil töötavate elektrijaamade mõnede energiaplokkide renoveerimine. Uutes kateldes toimub vääveldioksiidi sidumine juba põletamisprotsessi käigus, mistõttu on vääveldioksiidi heitmed viidud praktiliselt nullilähedasteks. Lisaks energiaplokkide renoveerimisele on vääveldioksiidi heitkoguste vähenemist mõjutanud vanade energiaplokkide demonteerimine ning väävliärastusseadmete kasutuselevõtmine. Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 2). 300 250 250 200 200 Kütuse kasutamine, PJ 150 SO2 heitkogus, kt 150 100 100 50 50 0 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 põletamine energeetikas muud heiteallikad 2020-2029 eesmärk 2030 eesmärk põlevkivi kasutamine raskekütteõli kasutamine maagaasi kasutamine Joonis 2 SO2 heitkogused aastatel 1990–2016 Tallinn,29. oktoober 2019 17 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 5.1.3 Lämmastikoksiidid (NOx) Lämmastikoksiidid põhjustavad happevihmade teket ning koos teiste saasteinetega panustavad maapinnalähedase osooni tekkesse. Lämmastikoksiidide heide, mis peamiselt pärineb energia- ja transpordisekorist, on vähenenud rohkem kui poole võrra (1990datest). Peamised heiteallikad: • liikuvad heiteallikad • energiasektor • mittetööstuslikust põletamine Sarnaselt vääveldioksiidiga on peamisteks paikseteks lämmastikdioksiidide heitkoguste heiteallikateks suuremad peamiselt põlevkivi kasutavad elektrijaamad. Võrreldes 1990. aastaga on lämmastikoksiidide heitkogused 2016. aastaks vähenenud 60,4%. 1990. aastate alguses, toimus oluline vähenemine tänu autokütuse kasutamise vähenemisele maanteetranspordis. Alates 1994. aastast on kütuste kasutamine transpordisektoris stabiliseerunud. Viimastel aastatel on kasvanud diislikütuse kasutamine, kuid samal ajal on suurenenud ka uute, katalüsaatoritega autode arv. Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 3). 80 70 60 50 40 NOx heitkogus, kt 30 20 10 0 2007 2008 2009 2010 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2011 2012 2013 2014 2015 2016 energeetika tööstus ja kemikaalide kasutus põllumajandus jäätmed 2020-2029 eesmärk eesmärk 2030 Joonis 3 NOx heitkogused aastatel 1990–2016 Tallinn,29. oktoober 2019 18 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 5.1.4 Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, süsinikoksiid (CO), metaan (CH4) ja lämmastikoksiidid (NOx) põhjustavad maapinnalähedase osooni teket, mis on oma tugeva oksüdeeriva toime tõttu kahjulik biosfäärile ja ümbritsevale keskkonnale, aga ka kahjuliku toimega elusorganismidele, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Maapinnalähedane osoon ei eraldu otse tehnoloogiliste või põlemisprotsesside käigus, vaid tekib fotokeemilise reaktsiooni tulemusena ja on peamiselt suurlinnades esineva sudu üks komponent. Ligi 25 aasta jooksul on mittemetaansete lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused vähenenud rohkem kui poole võrra. Peamised heiteallikad: • tööstuslikud protsessid ja lahustite kasutamine • loomakasvatus • mittetööstuslik põletamine Ajas toimunud koguste vähenemine on peamiselt tingitud töötlevas tööstuses ja energeetikas toimunud muutustest, autobensiini kasutamise vähenemisest ja viimastel aastatel ka bensiinimootoriga autode arvu vähenemisest. Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 4). 70 60 50 40 LOÜ heitkogus, kt 30 20 10 0 2009 2010 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Energeetika Tööstus ja kemikaalide kasutus Põllumajandus Jäätmed 2020-2029 eesmärk 2030 eesmärk Joonis 4 LOÜ heitkogused aastasel 1990–2016 Tallinn,29. oktoober 2019 19 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 5.1.5 Ammoniaak (NH3) Väävli- ja lämmastikühendid (sh ammoniaak) moodustavad õhuniiskusega reageerides happeid, mis happevihmana maapinnale sadades kahjustavad keskkonda, sh metsi, veekogude elustikku, aga ka hooneid ning muud vara. Peamine heiteallikas on põllumajandus. Väike osa pärineb maanteetranspordist ja puidu põletamisest kodumajapidamistes. Ülevaade heitkogustest ja eesmärkidest on toodud joonisel (Joonis 5). 30 900 800 Loomad, tuhat; väetise kasutamine, kt 25 700 20 600 500 NH3 heitkogus, kt 15 400 10 300 200 5 100 0 0 2008 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Põllumajandus Muud heiteallikad 2020-2029 ja 2030 eesmärk Veised Sead Väetise kasutamine Joonis 5 NH 3 heitkogused aastatel 1990–2016 5.2 Inimese tervis Välisõhu seisundi hindamisega tegeleb Eestis Keskkonnaagentuur ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Keskkonnaamet reguleerib keskkonnakasutust (sh välisõhk) keskkonnalubade kaudu. Kontrolli välisõhku mõjutavate tegevuste üle peab Keskkonnainspektsioon, müra osas ka Terviseamet. Eestis on välisõhu seisundi mõju inimese tervisele uuritud eelkõige peente osakeste ja osooni kontekstis (Orru, et al., 2011) (Orru, 2007) (Orru, et al., 2016). Piirkondlikest hinnangutest on põhjalikum põlevkivisektoritega seotud uuringute ülevaade (Orru, et al., 2014). Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemustest ilmnes, et Ida-Virumaal on Tallinn,29. oktoober 2019 20 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES enam mitmeid tervisekaebusi ja haigusi, mille esinemissagedus on seotud ka keskkonna saastatuse näitajatega. Õhusaaste, sõltuvalt komponentidest ohustab inimorganismi erinevaid osi, selle võtab kokku järgnev skeem (Joonis 6) (Euroopa Keskkonnaagentuur). silmade, nina ja kõri ärritus, Peavalu ja ärevus (SO2) mõju hingamisprobleemid (O3, PM, NOx, SO2, kesknärvisüsteemile (PM) BaP) mõju hingamiselundkonnale: ärritus, põletikud, nakkused, astma, kopsude vähenenud võimekus, kroonilised kopsuhaigused (PM) kopsuvähk (PM, kardiovaskulaarsed BaP) haigused (PM, O3, SO2) mõju maksale, põrnale ja verele (NO2) Mõju suguelunditele (PM) Joonis 6 Õhusaasteainete mõju inimtervisele (allikas Euroopa Keskkonnaagentuur) Euroopa Keskkonnaagentuuri 2012.-2016. aasta andmeil (Euroopa Keskkonnaagentuur) Eestis linnalistes alades EL norme ületava õhusaastega (NO2, O3, PM10 ja PM2,5) kokkupuutuvaid inimesi pole5. Sellest sõltumata peetakse Eestis sadade enneaegsete surmade põhjuseks õhusaastet (NO2, O3 ja PM2,5). 2015. aastal hinnatud surmade arvud ja põhjustajad on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 4) (Euroopa Keskkonnaagentuur): Tabel 4 Õhusaastest põhjustatud enneaegsed surmad. enneaegsed surmad piirkond rahvaarv PM2,5 tõttu NO2 tõttu O3 tõttu Eesti 1,3 mln 560 - 20 Euroopa Liit 506 mln 391 000 76 000 16 400 Kui vaadata enneaegsete surmade suhet rahvaarvu, selgub, et Eestis on väiksem osakaal rahvastikust mõjutatud, kui Euroopa Liidu keskmisena. 5 Statistikas on arvestatud aasta keskmisi (NO2 ja PM2,5) ja protsentiile (O3, PM10) Tallinn,29. oktoober 2019 21 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Lisaks enneaegsetele surmadele on mitmeid kroonilisi haigusi, mis on tingitud muuhulgas õhusaastest. Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu (Orru, et al., 2014) tulemused näitasid, et lapsi, kel oli kõrge väljahingatava lämmastikoksiidi (FeNO) väärtus6, kuid astma diagnoos puudus7, oli Ida-Virumaal uuritud laste seas enam kui 10%. Seda on oluliselt enam kui Lääne-Virumaal või Tartumaal. 5.3 Looduskeskkond Mõju loodusele võib laias laastus jagada kaheks. Esimene sarnaneb inimesele avalduva mõjuga ning võib eeldada, et selgroogsetel (välja arvatud kalad) esinevad suure tõenäosusega sarnased terviseriskid. Mõningane erinevus seisneb eksponeerituse tasemes ja muude mõjurite olemasolus. Metsloomad on üldiselt kõige intensiivsematest heiteallikatest eemal, kus üldiselt on kõrgemad saastetasemed ja suurem mõju tervisele. Teine mõju avaldub taimedele ja looduskeskkonnale laiemalt. Õhusaaste halvendab vee kvaliteeti ning võib näiteks happevihmade kaudu taimekasvule ebasoodsalt mõjuda. See mõjutab omakorda toiduahela kaudu loomi. Õhku heidetavad hapestavad saasteained, nagu väävel- ja lämmastikoksiidid ning ammoniaak, põhjustavad sademete hapestumist, millel omakorda on negatiivne mõju vee ökosüsteemidele (halveneb veeloomade ja -taimestiku kasv ja paljunemine, pH muutustele tundlikumad organismid hukkuvad) ja maismaataimestikule (kahjustuvad taimede rohelised osad, lehed ja okkad). Eriti tundlikud happevihmade suhtes on okaspuud. Taimkatet kahjustab ka maapinnalähedane osoon, mis häirib taimelehtede õhulõhede toimimist, ning otseselt rakumembraane kahjustades vähendab nii taimede fotosünteesivõimet (Felzer, et al., 2007) (Yamai, et al., 2003). Sademete seire eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Riikliku keskkonnaseire sademete keemia võrgustikus kogutud andmed sademete elektrijuhtivuse (näitab üldist lisandioonide sisaldust sademetes), hapestavate ja aluseliste saasteainete ja raskmetallide kohta näitavad sademete pidevat puhtamaks muutumist enam kui 20-aastase seireperioodi jooksul. (Aan, et al., 2018) Lääne-Eestit mõjutab peamiselt õhusaaste kauglevi (eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopast). Kirde-Eestit mõjutavad lisaks sealsed arvukad tööstusettevõtted. (Aan, et al., 2018) 6 FeNO on hingamisteede põletiku markeriks 7 Kõrged FeNO väärtused võivad viidata nii astmale, atoopiale (immuunglobuliin-E vahendatud ülitundlikkusele teatud allergeenide suhtes), bronhide hüperreaktiivsusele kui atoopilisele astmale. Astmaravi saavatel lastel on üldjuhul põletiku näitajad madalad. Tallinn,29. oktoober 2019 22 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Viimasele piirkonnale on iseloomulik aluseline saaste, mis aastakümnete vältel avaldas mõju kohalikele kooslustele, eriti tundlikele rabakooslustele (Karofeld, 1994) (Mandre, et al., 1995) (Paal, et al., 2010). Tänapäevaks on nende kahe saasteteguri mõju teatud saasteainete osas vähenenud tänu Euroopa ja Eesti tasemel vastuvõetud regulatsioonidele ja ettevõtete poolt rakendatud meetmetele. 5.4 Järeldused Saasteainete heite trendid on hakanud vähenema tänu: • õhusaaste mõju teadlikkuse suurenemine viimastel aastatel; • mõju vähendamise nimel rakendatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise meetmetele. Soodsat trendi kinnitavad ka looduskeskkonna seire tulemused. Märkimisväärse hulga inimeste enneaegse surma põhjuseks peetakse siiski veel õhusaastet. Kuigi suuremalt jaolt (kuid mitte kõikide saasteainete osas) on suudetud keskkonnale avalduvat koormust vähendada, tuleb üldise tööstuse intensiivistumise (nt põllumajandus) juures endiselt rakendada pingutusi saasteainete ohjeks. Selle läbi väheneb mõju loodusele ja inimesele. Tallinn,29. oktoober 2019 23 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 6 VASTAVUSANALÜÜS EHK SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 6.1 Õigusaktid Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid on püstitatud NEC direktiiviga. Teadaolevalt puudub eesmärkidel vastuolu muu õigusega. Seetõttu ei ole põhjust hinnata eesmärkide kooskõla. Eesmärkide rakendamiseks konkreetseid meetmeid NEC direktiiv ei loetle. Erandiks on ammoniaak, mille heitkoguste kontrolli alla saamise meetmete põhisuunad on direktiivi III lisa 2. osas välja toodud. Õhusaasteainete vähendamise programmis välja pakutud meetmete (peatükk 3.4 Meetmed) rakendamine võib kaasa tuua suuremal või vähemal määral vastavate valdkonna õigusaktide täiendamise vajadust. Loetelus on meetmeid, mille kohene rakendamine eeldab seadusemuudatusi. Need on: • maksude kehtestamised, piirangute lisamised o raskeveokite teekasutustasud (olemasolevat maksustamissüsteemi muudetakse), • eelistuste seadmine o elektriautod (elektriautodele maksueelistused) o linnade parkimispoliitika (planeeringutes ja standardites optimaalse parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast, parkimistasu vastavusse seadmine sõiduki EURO ja energiaklassist) o autode kooskasutus Täiendavalt on meetmeid, mida põhimõtteliselt oleks võimalik rakendada õigusakte muutmata. See eeldab meetmete rakendajate teadlikkuse tõstmist ning veenmist. Sellisteks meetmeteks on: • ruumilised ja maakasutuslikud meetmed linnades transpordi energiasäästu suurendamiseks; • sõidukite rehvid ja aerodünaamika (sõidukitele väiksema veeretakistusega, parema aerodünaamikaga, märghaardumisega, jää- ja lumeklassiga rehvid); • põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse laiendamine • ökonoomse juhtimise edendamine; • kergliikluse arendamine (riikliku jalgsi liikumise ja jalgrattastrateegia välja töötamine) • ühistranspordi teenuse lisamine; • kaugtöö ja e-teenused; • vähesaastavad sõnnikuladustamistehnoloogiad: vedelsõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites Tallinn,29. oktoober 2019 24 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES • vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: vedelsõnniku sisestuslaotus • mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine kasutades väetiste kiiret mulda viimist Meetme tõhusus on paremini garanteeritud, kui selle rakendamise kohustus tuleb õigusaktist. Kui meetmete rakendamine jääb teadlikkuse tõstmise ja veenmise hooleks, tuleb selle tarbeks plaanida märkimisväärseid (inim)ressursse. 6.2 Arengukavad Üldiselt on selge, et püstitatud eesmärgid toovad ühiskonnale ja looduskeskkonnale üksnes kasu. Parema keskkonnaseisundi ja rahva tervise saavutamine ei saa põhimõtteliselt olla vastuolus ühegi arengukavaga. Küsimuseks võib olla asjaolu, kas eesmärgi saavutamiseks plaanitud meetmed võivad olla vastuolus mõne muu eesmärgi saavutamisega või mõne muu meetmega. 6.2.1 Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21" Seab eesmärkideks: • Eesti kultuuriruumi elujõulisus o Eesti rahvastikuolukorra stabiliseerumine o Eesti ja Euroopa kaksikidentiteedi kujunemine o Hääbumishirm on kadunud o Virtuaalne eestlus o Panustav globaliseerumine • Heaolu kasv o Majanduslik jõukus o Turvalisuse tase o Võimaluste mitmekesisus • Sidus ühiskond o Sotsiaalne kaasatus o Regionaalne tasakaalustatus o Tugev kodanikuühiskond • Ökoloogiline tasakaal o Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine o Keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest o Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes Võib väita, et õhusaasteainete vähendamise programm ei ole vastuolus strateegiaga. Teatav kokkupuude on majandusliku jõukuse eesmärgil ning õhusaasteainete Tallinn,29. oktoober 2019 25 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES vähendamise programmi meetmete vahel, mis näevad tootjatele ette täiendavaid nõudeid – raskeveokite teekasutustasu, põllumajandusmeetmed. Raskeveokite teekasutustasu eksisteerib ka praegu, kuid meetme eesmärk on muuta maksustamise põhimõtet. Põllumajanduses keskkonnameetmete rakendamiseks jagatakse üldiselt toetusi8. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga "Säästev Eesti 21". 6.2.2 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti keskkonnastrateegia aastani 20309 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond hõlmab nii sisult, ulatuselt, kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade arengukavade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Keskkonnastrateegial on neli põhisuunda: • Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine; • Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine; • Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet; • Keskkond, tervis ja elu kvaliteet. Need jagunevad omakorda eesmärkideks ning eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud meetmed. Õhusaasteainete vähendamise programmil on teatud kokkupuude kõigi põhisuundadega, kuid tugevamalt seostub kahe viimase põhisuunaga. Keskkonnastrateegia näeb mõõdikuna ette õhusaasteainete vähendamise programmis käsitlevate saasteainete heitkoguste vähenemise. Keskkonnastrateegia näeb ette ka energia tarbimise vähendamist (ÕVP meetmetes näiteks optimaalse veeretakistusega rehvid, ökonoomne sõidustiil) ning ühistranspordi osakaalu tõstmist (ÕVP meetmetes ühistranspordi teenuse lisamine, autode kooskasutus). Seos keskkonna ja inimese tervisega on üldisem. Õhusaasteainete vähendamise programmi tulemus on tervist vähem kahjustavam elukeskkond. 8 http://www.pria.ee/et/toetused/nimekiri/1 9 Vastu võetud Riigikogu 14.02.2007 otsusega Tallinn,29. oktoober 2019 26 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Õhusaasteainete vähendamise programm juhindub paljuski Eesti keskkonnastrateegiast aastani 2030. 6.2.3 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Looduskaitse arengukava aastani 202010 on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. Arengukava strateegilised eesmärgid on: • Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada. • Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna. • Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Eesmärkide elluviimiseks on välja töötatud meetmed. Loodusvarade pikaajaline püsimise eesmärgi saavutamiseks on isegi tarnsporti puudutav meetmete grupp, kuid see keskendub sõidukite füüsilisele mõjule (kokkupõrked, elupaikade killustamine) või õnnetusjuhtumiste vähendamisele (kütuselekked laevadelt). Omaette meetmeks on ka kliimamuutustega elurikkusele kaasneva negatiivse mõju leevendamine. Looduskaitse arengukava näeb vajadust vähendada taimetoitainete kadu põllumajanduses. Seda just veekeskkonna seisukohast. ÕVP meetmed suunavad toitained mulda ka need toitained, mis muude laotusviisidega lenduvad. Juba praegu on teada põllumajanduse hajukoormuse märkimisväärne mõju veekeskkonnale selle läbi, et laotatud sõnnikust jõuab suur osa toitainetest veekeskkonda. (Keskkonnaministeerium, 2016), (Loigu, et al., 2011), (HELCOM) Siiski peab ekspert ÕVP meedet õigeks, aga sellega peab kaasas käima sõnniku korrektne laotamine, mille osadeks on muuhulgas näiteks külmunud pinnasele mitte laotamine, vegetatsioonivälisel perioodil mitte laotamine ja ka toitainebilansi arvestamine põllu majandamisel (Loigu, et al., 2011). Ekspert teeb ettepaneku ülekande mõju vähendamiseks (cross-media effect) koos vedelsõnniku sisestamise meetme juurutamisega rakendada pingutusi ka toitainebilansi järkjärguliseks rakendamiseks. ÕVP meetmed üldiselt toetavad Looduskaitse arengukava aastani 2020. 6.2.4 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Metsanduse arengukava aastani 202011 lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management) 10 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012 korraldusega nr 332 11 Vastu võetud Riigikogu 15.02.2011 otsusega Tallinn,29. oktoober 2019 27 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil. Sellest lähtuvalt käsitletakse arengukavas metsanduse peamisi funktsioone. Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks: • pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses; • metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; • ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Metsamajanduse tegevuskaval neli peamist eesmärki: • pikaajalise konkurentsivõime tagamine; • keskkonna parandamine ja kaitse; • elukvaliteedi parandamine; • kooskõlastamise ja teabevahetuse soodustamine. ÕVP meetmetel puudub seos ja vastuolu metsanduse arengukava meetmetega. 6.2.5 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Maapõuepoliitika põhialused aastani 205012 visioon on: maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. ÕVP meetmetel maapõuepoliitika põhialuste eesmärkidega tugev seos puudub. Kuivõrd parema taristu rajamiseks on tavaliselt vaja ka maavarasid, on mõlemal strateegial teatud kokkupuutepind. Siiski kumbki teise eesmärkidesse ei puutu. Samas ei ole strateegiad ka üksteisega vastuolus. 12 Vastu võetud Riigikogu 06.06.2017 otsusega Tallinn,29. oktoober 2019 28 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 6.2.6 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020 “Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020”13 (edaspidi Ehitusmaavarade arengukava) käsitleb lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi (kokkuvõetuna edaspidi ehitusmaavarad) kaevandamist ning kasutamist ja on tervik, mis hõlmab kogu Eesti Vabariigi territooriumi, k.a rannikuvesi ja territoriaalmeri. Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. ÕVP meetmetel ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava eesmärkidega ja meetmetega tugev seos puudub. Kuivõrd parema taristu rajamiseks on tavaliselt vaja ka maavarasid, on mõlemal strateegial teatud kokkupuutepind. Siiski kumbki teise eesmärkidesse ei puutu. Samas ei ole strateegiad ka üksteisega vastuolus. 6.2.7 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialustel14 on kaks eesmärki: 1. Aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. 2. Üleminek vähese süsinikuheitega majandusele ja ühiskonnale on kujunemas ülemaailmseks trendiks, mille üks mõõdik on kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Transpordisektoris nähakse ette neli suunist, mis õhusaasteainete vähendamise programmis on täpsemalt lahti kirjutatud üheteistkümneks meetmeks. Põhimõtteliselt võib väita, et ÕVP transpordimeetmed lähtuvad kliimapoliitika põhialuste põhimõtetest. Kliimapoliitika põhialuste põllumajandust puudutavad suunised näevad ette • süsinikuvaru säilitamist ja suurendamist; • põllumajandusmaa keskkonnasõbraliku ja tõhusat kasutamist; • taimetoitainete tõhusat kasutust ja mineraalväetise asendamist orgaanilisega; • bioenergia tootmist; 13 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korraldusega nr 127 14 Vastu võetud Riigikogu 05.04.2017 otsusega Tallinn,29. oktoober 2019 29 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES • põllumajandussektori tootlikkuse tõstmist ja ressursikasutuse tõhustamist; • innovatsiooni kasvuhoonegaaside vähendamiseks. ÕVP põllumajandusmeetmed näevad üldistatult ette toitainete kao vähendamist (sõnniku vastav säilitamine ja tõhus sõnnikulaotustehnoloogia) ehk taimetoitainete tõhusat kasutust. ÕVP meetmed juhinduvad Kliimapoliitika põhialustest. 6.2.8 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“15 esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõjule. Arengukava koostamise käigus selgitati välja kliimamuutuste mõju prioriteetsetele valdkondadele ning kohanemismeetmed, mida tuleb võtta lühikeses ajavaates aastani 2030 ja mis on osa pikaajalisest visioonist aastani 2100. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on koostatud perioodiliselt uuendatav meetmeid tegevustega sisustav rakendusplaan. Arengukava seab kaheksa alaeesmärki: 1. Tervis ja päästevõimekus (Alaeesmärk 1. Paranenud päästevõimekus ja inimeste oskus kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile.). Meede 1.1. Info-, seire- ja tugisüsteemide arendamine ning tegevusplaanide koostamine kliimamuutustest tingitud terviseriskide juhtimise tõhustamiseks ja maandamiseks. Meede 1.2. Päästevõimekuse suurendamine 2. Maakasutus ja planeerimine, sh rannikualad, teised üleujutusriskiga alad, maalihke riskiga alad, maaparandus, linnad (Alaeesmärk 2. Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk on maandatud, soojussaare efekti on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises.). Meede 2.1. Teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjudest ja riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises, riskialade planeerimismetoodikate arendamine ning õigusraamistiku korrastamine. Meede 2.2. Üleujutusriskide maandamine ning rohealade ja linnahaljastu arendamine kliimariskide maandamiseks. 3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja -keskkond, mereökosüsteemid ja -keskkond, 15 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 otsusega nr 62 Tallinn,29. oktoober 2019 30 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES ökosüsteemiteenused (Alaeesmärk 3. Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga.). Meede 3.1. Elurikkuse säilitamine muutuvates ilmastikuoludes. Meede 3.2. Invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumise ennetamine ning nende tõrjumine ja ohjamine muutuvas kliimas. Meede 3.3. Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas. Meede 3.4. Maismaaökosüsteemide ja -elupaikade stabiilsuse, soodsa seisundi, funktsioonide, ressursside ja mitmekesisuse tagamine muutuvas kliimas. Meede 3.5. Temperatuuri ja hüdroloogilise režiimi muutustest tingitud pinnaveekogumite seisundi, elustiku koosluste struktuuri, ainete välis- ja sisekoormuse jälgimine ning kliimariskide minimeerimine. Meede 3.6. Kliimamuutuste negatiivse mõju minimeerimine merekeskkonna hea seisundi saavutamisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Meede 3.7. Sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste tagamine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga, arvestades kliimariske. 4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus, turism, turbatootmine (Alaeesmärk 4. Eestile oluliste biomajandussektorite jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamisega.). Meede 4.1. Muutuvas kliimas toiduga varustatuse tagamine maaparandussüsteemide arendamise, põllumajanduse konkurentsivõime suurendamise ning teadmusloome ja -siirde kaudu. Meede 4.2. Metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine muutuvas kliimas. Meede 4.3. Muutuvas kliimas kalavarude jätkusuutlikkuse ja kalandusest elatuvate inimeste heaolu (sissetuleku) tagamine. Meede 4.4. Turismisektori kliimamuutuste mõjuga kohanemise võime suurendamine. Meede 4.5. Turba kaevandamise optimeerimine muutuvas kliimas. 5. Majandus, sh kindlustus, pangandus, tööhõive, ettevõtlus ja tööstus (Alaeesmärk 5. Kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja riskid on majandussubjektide poolt parimal võimalikul viisil juhitud.). Meede 5.1. Kliimamuutustega kaasnevate majapidamiste riskide maandamine. Tallinn,29. oktoober 2019 31 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Meede 5.2. Kliimamuutuste mõjudega arvestava ettevõtluse soodustamine. 6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh teadlikkus, haridus ja teadus, rahvusvahelised suhted ja koostöö (Alaeesmärk 6. Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud.). Meede 6.1. Riskijuhtimise tõhustamine ning riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamise võimekuse tagamine. Meede 6.2. Koolieelsete õppeasutuste, üldharidus- ja huvikoolide, keskkonnahariduskeskuse ning kutseõppeasutuste kliimamuutuste mõjuga kohanemise toetamine. Meede 6.3. Ajakohase ja põhjaliku teabe kättesaadavuse tagamine kliimamuutustest, sh globaalsete kliimamuutuste ülekandemõjust Eestile. 16 Meede 6.4. Rahvusvahelises kliimamuutuste leevendamise ja mõjuga kohanemise koostöös ning tugeva rahvusvahelise kliimapoliitika väljatöötamises osalemine. 7. Taristu ja ehitised, sh transport ja transporditaristu, tehnilised tugisüsteemid, hooned (Alaeesmärk 7. Kliimamuutuste mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate teenuste kättesaadavus ega hoonete energiatõhusus). Meede 7.1. Ohutu liiklemise, kaubaveo ja elutähtsatele teenustele ligipääsu tagamine muutuvates ilmastikuoludes. Meede 7.2. Hoonete vastupidavuse, energiatõhusama kütte ja jahutuse ning inimestele mugava sisekliima tagamine muutuvates ilmastikuoludes. 8. Energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine (Alaeesmärk 8. Kliimamuutuste tõttu ei ole vähenenud energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus ning ei suurene primaarenergia lõpptarbimise maht.). Meede 8.1. Kliimamuutusest tingitud riskide ennetamine energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. ÕVP meetmetel ja kliimamuutustega kohanemise arengukava meetmetel tugev puutumus puudub. Teatud osas tuleb ÕVP taristu parendamise meetmete rakendamisel arvestada ka kliimamuutuste arengukava meetmega, mis käsitleb ohutu liiklemise tagamist kliimamuutuste seisukohast (meede 7.1). Kuna kliimamuutustega seoses prognoositakse sademete hulga suurenemist (toitainete ärakanne) tõuseb põllul toitainete õige arvestamise tähtsus veelgi (toitainebilanss). 16 See meede ei kajastu vea tõttu arengukavas, kuid on perioodi 2017–2020 rakendusplaanis. Tallinn,29. oktoober 2019 32 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 6.2.9 Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021 Vesikondade veemajanduskavade17 koostamise aluseks on Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ). Veemajanduskavad koostatakse jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks. Kava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2015-2021. Vee seisundit ohustavad peamiselt fosfori ja lämmastikuühendid, mis satuvad vette asulate reoveepuhastitest, metsast ja põllumaalt. Eesmärkide (vee hea seisund) saavutamiseks koostatakse meetmed iga kogumi18 osas eraldi. Üheks oluliseks hajukoormuse allikaks peetakse põllumajandust ja sellega kaasnevat sõnnikulaotust. Üldpõhimõttena on probleem toitainete kaos. St põllule laotatud (küntud) toitainetest mingi osa liigub looduskeskkonda, mitte ei koristata saagiga ära. ÕVP põllumajandusmeetmed näevad ette ammoniaagi (lämmastik) õhku lendumise vähenemist sõnnikuhoidlate katmisega, ning vedelsõnniku ja mineraalväetise kohese sisse kündmisega. See tähendab, et põllule tuuakse lämmastikurikkam sõnnik ning see osa lämmastikust, mis varem lendus õhku19, küntakse nüüd mulda. Kuna juba praegu on teada põllumajandusest põhjustatud hajukoormuse oluline mõju veekogudele (vt selgitust peatükk 6.2.3), siis täiendava lämmastiku lisamine tõstab toitainete koormust veekogudele (sh põhjavesi) veelgi. Seega lämmastiku koormus kandub õhust mulda. Kuna ka praegu on peamiseks veekeskkonnale avalduvale hajukoormuse allikaks põllumajandus (st toitainete ülejääk), siis see kasvab veelgi (cross-media effect). Siiski on meede õigustatud, kui põllumees arvutab oma maade väetamisel toitainebilanssi. Bilansside arvutamine iseenesest ei taga toitaine kao vähenemist, küll aga aitab see analüüsida sisendites ja väljundites sisalduva lämmastiku suhet ja lämmastiku kasutamise efektiivsust. Sealt edasi saab tootja mõelda, kuidas lämmastiku kasutamise efektiivsust suurendada juhul, kui see on madal. Seega tuleb meetme rakendamisel kaaluda ka toitainebilansi arvutamise juurutamist. Lõppkokkuvõttes on eesmärk vähendada toitaine kadu nii õhku (väetise kohene mulda kündmine) ja veekeskkonda (optimaalse koguse ja õigel ajal väetise lisamine põllule). 17 Vastu võetud Vabariigi Valitsus 01.04.2010 otsusega nr 118 18 Kogum on veekogu (järv, jõgi, rannikumeri) või selle osa (näiteks Jägala jõgi on jaotatud seitsmeks osaks ehk kogumiks). 19 Ammoniaagi kao vähenemine kuni 80%. Tallinn,29. oktoober 2019 33 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES ÕVP transpordimeetmetega on veemajanduskavadel nõrk seos. 6.2.10 Eesti maaelu arengukava 2014–2020 Maaelu arengukava 2014-202020 eesmärkideks on: • Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire. • Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga. • Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel. • Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine. • Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele. Erinevalt paljudest teistest arengukavadest on maaelu arengukavale ette nähtud konkreetne rahastusallikas ja summa. Eestil on võimalik 2014–2020 investeerida põllumajandusse pisut üle miljardi euro21. Maaelu arengukava kokkupuude ÕVP transpordimeetmetega on väike, kuid seos põllumajandusmeetmetega on otsene. ÕVP põllumajandusmeetmed (toitainete kao vähendamine) on korraga seotud mõjuga õhule ja veele. Teemade täpsustamiseks on arengukavas välja toodud sihtvaldkonnad, muu hulgas: • Sihtvaldkond 4B: veemajanduse, sealhulgas väetiste ja pestitsiidide majandamise parandamine - „jätkuv vajadus põllumajanduslike veekaitsemeetmete järele: sõnnikuhoidlate kordategemine, hajureostuse ohjamine mahepõllumajandusliku tootmise toetamise jätkamine“. • Sihtvaldkond 5D: Põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamine - „biomassi kasutamise ja taastuvenergia tootmise, loomakasvatusehitistesse (sh sõnnikuhoidlad) investeerimise ning põllumajandusettevõtete tehnoloogia taseme tõstmise soodustamine“ 20 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29.05.2014 otsusega nr 239 21 http://www.pria.ee/uudised/eesti_pllumajandusse_ja_maaelu_arengusse_investeeritakse_miljard_ eurot.html Tallinn,29. oktoober 2019 34 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Üldiselt on maaelu arengukavas toitainekao vältimise vajadust teadvustatud. Kuigi kohati tuntakse muret ka muldade ebapiisava toitainesisalduse pärast (kaalium ja fosfor). Viimaste defitsiit on vajadusel lahendatav mineraalväetise seguga. MAK meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames on taotluste hindamisel ette nähtud lisapunktid sõnnikuhoidlatele, mis ei ole laguuntüüpi ja mida kavandatakse ammoniaagi heite vähendamise eesmärgil katta. Samuti on taotluste hindamisel ette nähtud lisapunktid, kui soovitakse toetust vedelsõnniku sisestuslaoturi ostmiseks. ÕVP meetmed ei ole maaelu arengukava meetmetega vastuolus kuid NEC direktiivi eesmärkide saavutamiseks on maaelu arendamiseks jagatavaid toetusi vaja täpsustada. 6.2.11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030 Arengukava22 on strateegiline arengudokument, mis seab eesmärgid põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikule arengule aastani 2030 ning töötada välja arengukava rakendamiseks vajalikud programmid, meetmed ja tegevused, mis aitaksid kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule ja heale maaelule laiemalt, taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi parandamisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna, ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Valdkonna arengukava kaheks alaeesmärgiks on: • Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond • Kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise Arengukavas märgitakse ära põllumajanduse (ja kalanduse) mõju keskkonnale ning vajadus liikuda ringmajanduse suunas. Antud juhul peab ekspert mõistlikuks lugeda ringmajanduse osaks ka toitaineid, mis tähendab, et võimalikult suurel määral tuleb vältida nende väljumist põllumajandussüsteemist. Arengukava teadvustab ka keskkonnameetmete rakendamisest võimalike lisakulude vajalikkust: Arengukava koostamisel on silmas peetud, et keskkonnahüvede säilimise tagamisel võivad kaasneda ettevõtetele teatud tootmiskitsendused ja lisakulud ning võib saamata jääda tulu, mis lühemas perspektiivis võib negatiivselt mõjutada Eesti tootmise rahvusvahelist konkurentsivõimet (võrreldes suurema negatiivse keskkonnamõjuga toodetud 22 Arengukava on plaanis vastu võtmiseks esitada Vabariigi Valitsusele 2019. aasta sügisel. KSH aruandes on käsitletud arengukava mustandit seisuga 07.10.2019 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 Tallinn,29. oktoober 2019 35 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES toodanguga), seda eriti riikides, kus keskkonnanõuded on leebemad. Seetõttu peab põllu- ja kalamajandussektoris tagama, et täidetakse keskkonna-, maa heas seisundis hoidmise, inimeste ja loomade tervise jms nõudeid, kuid toimiks ka süsteem täiendavate vabatahtlike keskkonnategevustega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Tegevussuund 1.1. „Põllumajanduskeskkond“, näeb muuhulgas ette aidata kaasa põllumajandusest pärit kliimamuutuste mõju vähendamisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele. Oluliseks peetakse toimivat regulatsiooni väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel. Lämmastikurikkama sõnniku23 põllule toomine ja selle kiire mulda viimine võimaldab mõningal määral vähendada mineraalväetiste kasutamist. See aitab kaasa arengukavas toodud eesmärgile: lämmastiku sisaldavate mineraalväetiste kasutamise kasvu pidurdamine (tabel 3.1.2). Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 7.10.2019 terviktekstis on toodud viide ÕVP programmile (peatükk 3.1.4 „Riigi sekkumine hetkel“, lõik nr 15). Viidatud on sõnniku kiirema mulda viimise meetmele. Peatükis 3.1.5. „Riigi sekkumine tulevikus eesmärkide täitmiseks“ on ÕVP-ga seonduvalt välja toodud vajadus rakendada sõnnikuhoidlate katmist ja sõnniku sisestuslaotust (lõik 28). Otsekülvi mainitud ei ole. ÕVP transpordimeetmetel on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavaga nõrk seos. 6.2.12 Uuendatud konkurentsivõime kava "Eesti 2020" Konkurentsivõime kava "Eesti 2020"24 kiideti heaks 2011. aastal ning selles on kirjeldatud konkurentsivõime parandamiseks püstitatud eesmärgid 2015. ja 2020. aastaks. Lisaks sisaldab kava peamisi konkurentsivõime parandamiseks vajalikke tegevusi. Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal, rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Keskendutakse ka tootlikkuse kasvu toetavatele meetmetele ning ettevõtluskeskkonna parandamisele. Kavaga on ette nähtud valitsuse poliitika põhisuunad: 1. Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega. 23 Kaetud sõnnikuhoidlad hoiavad lämmastikuühendeid lendumast. 24 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuses 27. aprillil 2017 Tallinn,29. oktoober 2019 36 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 2. Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine. 3. Kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. 4. Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus 5. Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise. 6. Ettevõtete pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika kujundamine. 7. Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks. 8. Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks. 9. Loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel. 10. Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine. 11. Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava elukeskkonna, taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele. 12. Energeetika pikaajaliste struktuursete muutuste elluviimine kooskõlas Eesti energiajulgeoleku ja energiasäästu eesmärkidega. 13. Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine. 14. Aastaks 2014 ülejäägiga valitsussektori eelarvepositsioonini jõudmine ja selle säilitamine pikas perspektiivis 15. Avaliku sektori sotsiaalkulutuste jätkusuutlikkuse parandamine tööealise elanikkonna vähenemise ja vanemaealiste osakaalu suurenemise tingimustes, kindlustades seejuures tulemuslik tervishoid ning hästi sihistatud ja tulemuslik sotsiaalpoliitika (sh vajalikud tugiteenused). 16. Konkurentsivõimet toetava eelarvepoliitikaga (kõrge tootlike kulude tase, eelarve paindlikkuse suurendamine, avaliku sektori palgakulude ohjamine, omavalitsuste tulubaasi planeerimine riigi eelarvestrateegias) jätkamine. 17. Töötamise ja kasumi teenimise maksude vähendamisega ning tarbimise ja keskkonna koormamise maksude suurendamisega jätkamine 18. Valitsussektori kohandamine välis- ja sisekeskkonna muutustega Hariduse valdkonnaga on ÕVP meetmetel ja eesmärkidel nõrk seos (kuigivõrd teadlikkuse tõstmine). Tervise seisukohast aitab NEC direktiivi eesmärkide saavutamine kaasa tervena elatud eluaastate pikendamisele. Konkurentsivõime kavas on selle tarbeks küll ette nähtud õnnetusjuhtumiste vähendamist (suund nr 5). Tallinn,29. oktoober 2019 37 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Majanduslikult soodsa keskkonna loomiseks nähakse muuhulgas ette taristu korrastamist (suund nr 11) ning majanduse üldise energia ja ressursikulukuse vähendamist (suund nr 13). Need mõlemad on kooskõlas ka NEC direktiivi eesmärkidega ning ÕVP meetmetega, kuna vähendavad saasteainete heidet õhku. ÕVP meetmetel puudub vastuolu uuendatud konkurentsivõime kavaga "Eesti 2020". Pigem on mõlemal strateegiadokumendil üksteist toetavaid punkte. 6.2.13 Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020”25 koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on jõuda selleni, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Selleks on vajalik ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika käsitlemine ühes strateegilises raamistikus, tagamaks seni strateegilise planeerimise tasandil eraldi seisnud poliitikate sidusus ja seeläbi suurem tulemuslikkus. Strateegial on järgmised eesmärgid: 1. Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtted ambitsioonikad 2. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid 3. Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad 4. Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt 5. Eesti ettevõtted on globaalsetes kasvuvaldkondades konkurentsivõimelised Eesmärkide täitmiseks koostatud tegevused ei ole otseses kokkupuutes (sh vastuolus) ÕVP meetmetega. Ettevõtluse kasvustrateegias keskendutakse pigem arendusvõimekusele, innovaatilisusele, võrgustike loomisele, investeeringute importimisele. Üldise põhimõttena võttes on ÕVP meetmetel teatav negatiivne mõju läbi selliste kohustuste lisamise, mis muudab tootmise kallimaks (maksud või kohustused). Esiteks on Eesti sarnaste ülesannetega ühes grupis ülejäänud Euroopa Liiduga. Teiseks on selle pikem mõju positiivne tagades suurema arvuga tööjõulise elanikkonna olemasolu. Kolmandaks on ÕVP meetmed hinnanguliselt marginaalse tähtsusega võrreldes muude oluliste kasvutingimustega. Näiteks investoritele selgelt mõistetavate reeglite olemasolu ja nendest kinni pidamine26 25 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 31.10.2013 korraldusega nr 460 26 Puidu rafineerimistehase näitel on riigil selles osas arenemisruumi. Juhul, kui reeglid näevad ette investeeringu sobivuse üle otsustamise pärast tõenduspõhiseid uuringuid, siis muul moel Tallinn,29. oktoober 2019 38 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 6.2.14 Eesti ekspordipoliitika põhialused Eesti ekspordipoliitika27 eesmärk on ekspordil põhineva majanduskasvu toetamine ekspordi arengule kaasaaitamise teel. Ekspordipoliitika ülesanne on ekspordi arenemiseks ja kasvuks võimalikult soodsa institutsionaalse raamistiku loomine ning ekspordi toetamine Eesti toodete konkurentsivõime suurendamise ja eksportijatele tugiteenuste pakkumise kaudu. Ekspordipoliitika põhivaldkonnad on kõik need valdkonnad, mis on riikliku ekspordi arendamise süsteemi otseses pädevuses ning mida ei reguleeri teiste valdkondade poliitikad ega arengukavad. Põhivaldkonnad on järgmised: • eksporditurgude avamine ja turulepääsu toetamine, • eksporditehingute garanteerimine, • ekspordi tugiteenuste arendamine, • välisinvesteeringute kaasamine. Ekspordi arengule suunatud meetmeid rakendades lähtutakse järgmistest põhimõtetest: • eelkõige kõrgtehnoloogiliste, innovaatiliste ja teadusmahukate toodete ja teenuste ning nišitoodangu ekspordi toetamine, arvestades vajadust tõsta suurema lisandväärtusega toodete ja Eesti omatoodangu osakaalu ekspordis; • keskkonnahoidliku tootmise eelistamine, et tagada eksporttoodangu kvaliteedi vastavus rahvusvahelistele nõuetele ning säästva arengu põhimõtetele; • prioriteetsete turgude eelistamine; • väike- ja keskmiste ettevõtete toetamine. Kuigi ekspordipoliitika on ligi 20 aastat vana28, on selle eesmärgid ajaliselt universaalsed. Üldiselt puudub ÕVP meetmetel vastuolu Eesti ekspordipoliitika põhialustega. Võib arutleda, kas keskkonna säästmisele suunavad tasud teisest küljest avaldavad survet toodete hindadele. Kuna NEC direktiivi eesmärgid on üle Euroopalised (riigiti küll erinevad vähendatavad saastemäärad), siis tähendab, et ka teistes Euroopa Liidu riikides rakendatakse meetmeid vähem saastava (ja tihtilugu ka kulukama) majandustegevuse suunas. Seega on eesmärgist tulenevate tegevuste tõttu Eesti ülejäänud Euroopa Liiduga samas seisus. käitumine tekitab investorites ainult usaldamatust. Antud seisukohale on ka vastuargumente (vt pt „12 Asjaomaste asutuste seisukohad“ Marko Kaasiku esimene kommentaar) 27 Vastu võetud Riigikogu 14.11.2001 otsusega. 28 Selle aja jooksul on Eesti ühinenud NATOga, Euroopa Liiduga, üle elanud ülemaailmse majanduskriisi, ekspordi maksumus tõusnud kolm korda, impordi maksumus tõusnud kaks korda, tööjõu kulu tõusnud üle kolme korra (Statistikaameti andmebaas). Tallinn,29. oktoober 2019 39 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Positiivseks küljeks on asjaolu, et vähenenud saaste tõttu võib eeldada tervena elatud aastate pikenemist ja tööjõulise eluea pikenemist, mis tähendab muuhulgas ka ekspordi võimekuse kasvu (rohkem inimesi, kes suudavad toota). Üldiselt esitatud ÕVP meetmetel puudub vastuolu Eesti ekspordipoliitika põhialustega. 6.2.15 Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Regionaalarengu strateegiaga29 seab Vabariigi Valitsus riigi regionaalarengu suunamise tervikliku raamistiku, selle põhialused, eesmärgid ja tegevusplaani aastateks 2014–2020. Strateegia oluline ülesanne on muu hulgas kavandada lähtekohad aastatel 2014–2020 ELi ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate regionaalarengu meetmete kujundamiseks. Strateegia kaudu soovib Vabariigi Valitsus ühtlustada Eesti piirkondlikku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale ja tugevustele, panustades Eesti kui terviku konkurentsivõime kasvu, ning kus inimestele oleksid kättesaadavad head töökohad, teenused, võimalused eneseteostuseks ja mitmekesiseid tegevusi võimaldav elukeskkond. Strateegias on ette nähtud järgmised eesmärgid ja meetmed: 1. Toimepiirkondade30 terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond 1.1. Toimepiirkondade ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimine 1.2. Toimepiirkonna inimressursi tõhusam kasutuselevõtt tööturul ja majandusarengus 1.3. Toimepiirkondade keskuste elukeskkonna ja toimepiirkonna üleselt osutatavate teenuste arendamine 1.4. Toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste paremaks kättesaadavuseks 1.5. Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine hõreasustuse tingimustele 2. Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja keskkonnasõbralik elukeskkond 29 Vastu võetud 20.03.2014 Valitsuse korraldusega nr 107 30 Keskus-tagamaa-süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (Maakonnakeskus või muu samas suurusjärgus linnaline asustusüksus) ning sellega funktsionaalselt seotud tagamaal asuvatest paikkondadest ja kohalikest keskustest, mille elanike jaoks see toimepiirkonna keskus on peamine igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkoht. Toimepiirkonna ulatuses peaksid olema kaetud valdava osa elanike ja ettevõtjate vajadused nii tööhõive kui teenuste järele. Toimepiirkonna keskuste tagamaa siseselt eristatakse strateegia kontekstis ka selle linnalist lähitagamaad ning keskusega nõrgemalt seotud kaugemat tagamaad või selle ääreala Tallinn,29. oktoober 2019 40 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 2.1. Säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine 2.2. Kaasava ja kogukonnaalgatusi toetava linnaarengu edendamine 2.3. Välismaise oskustööjõu, investorite ja tippspetsialistide tuleku soodustamine 2.4. Lastehoiuteenuste hea kättesaadavuse tagamine suuremates linnapiirkondades 3. Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine 3.1. Piirkondade nutikas spetsialiseerumine T&A, ettevõtete ja kohaliku avaliku sektori koostoimes 3.2. Piirkondade omanäolisust tugevdavate tegevusalade ja kohaturunduse toetamine 4. Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus 4.1. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamine 4.2. Toimepiirkondade omavahelise ja ülepiiri arenduskoostöö tõhustamine 4.3. Toimepiirkondade parem omavaheline ja ülepiiri sidustatus 4.4. Valdkonnapoliitikate kohapõhisuse ja kaasmõju tugevdamine regionaalarengus Suurem osa ÕVP meetmetest (teekasutustasud, põllumajandusmeetmed) on planeeritud üle Eestiliselt, mistõttu ka mõju absoluutväärtusetes on regiooniti sama. Seega ÕVP meetmed ei ole vastuolus regionaalarengu eesmärkidega. Polariseerumine on regionaalarengu seisukohast halb ning sellise suuna arengut tuleb takistada. Õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamise etapis on mõistlik kaaluda võimalusi, mis muudavad väljaspool suurlinnu (Tallinn, Tartu) ja ka keskusi elamise atraktiivsemaks. Põllumajandusmeetmete osas ekspert meetmeid regionaalselt eristada ei soovita. ÕVP meetmetel puudub vastuolu Eesti regionaalarengu strateegiaga 2014–2020 kuid on võimalusi regionaalarengut toetada. 6.2.16 Transpordi arengukava 2014–2020 Arengukava31 eesmärk on transpordisüsteemil võimaldada inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Peaeesmärk on jaotatud alaeesmärkideks, mille saavutamiseks on välja pakutud meetmed: • Alaeesmärk 1 Mugav ja nutikas liikumiskeskkond o Meede 1.1 Sundliikumiste asendamine o Meede 1.2 Sundliikumiste vähendamine o Meede 1.3 Säästlikuma liikumisviisi eelistamine o Meede 1.4 Intelligentsete transpordisüsteemide arendamine • Alaeesmärk 2 Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus 31 Vastu võetud Riigikogu 19.02.2014 otsusega. Tallinn,29. oktoober 2019 41 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES o Meede 2.1 Teede jaotuse täpsustamine ja teehoiu rahastamise tagamine o Meede 2.2 Teede seisukorra parandamine o Meede 2.3 Liikluskorralduse parandamine • Alaeesmärk 3 Liikluskahjude vähenemine o Meede 3.1 Liiklusohutuse suurendamine • Alaeesmärk 4 Transpordi keskkonnamõjude vähenemine o Meede 4.1 Taastuvate kütuste kasutamise soodustamine teetranspordis o Meede 4.2 Autopargi ökonoomsuse suurendamine • Alaeesmärk 5 Mugav ja kaasaegne ühistransport o Meede 5.1 Üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine o Meede 5.2 Regionaalsete ühistranspordiühenduste arendamine o Meede 5.3 Kohalike ühistranspordiühenduste arendamine o Meede 5.4 Ühistranspordi integreerimine ja ligipääsu parandamine • Alaeesmärk 6 Turismi ja ettevõtlust toetavad rahvusvahelised reisiühendused o Meede 6.1 Lennuühenduste arendamine o Meede 6.2 Laevaühenduste arendamine o Meede 6.3 Maanteeühenduste arendamine o Meede 6.4 Reisirongiühenduste arendamine • Alaeesmärk 7 Rahvusvahelise kaubaveo maht on suurenenud o Meede 7.1 Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine o Meede 7.2 Rahvusvahelisi vedusid soosiva õigusruumi arendamine Transpordi arengukava ja ÕVP meetmetel on mitmeid üksteist toetavaid puutepunkte. Näiteks taastuvate kütuste kasutamine (ÕVP meetmetest elektriautode kasutamise soodustamine → võimalus kasutada taastuvelektrit), autopargi ökonoomsuse suurendamine (ÕVP meetmest kõrgema euroklassi soodustamine, mis üldiselt on seotud parema ökonoomsusega), üleriigilise transpordisüsteemi arendamine (ÕVP meetmetest ühistransporditeenuse lisamine), liikluskorralduse parandamine (ÕVP meetmest parkimispoliitika, kaugtöö, autode kooskasutus). Mõningane küsimus on ÕVP meetme sõidukite optimaalsema (väiksema) veeretakistusega rehvide kasutamine. Transpordi arengukavas on ühe meetmena ette nähtud liiklusohutuse suurendamine. Üldiselt näeb liiklemise põhimõte ette juhi ja sõiduki võimetele kohaste sõiduvõtete kasutamist (kiirus, pikivahe), kuid pidurdusteekond on tavaliselt kriitilise tähtsusega ootamatutes olukordades. Ekspert teeb ettepaneku ÕVP meetme rakendamisel alati toonitada ka parema märghaarduvuse klassi eelistamise vajadust. Lisaks on teada, et talverehvide korral on parem lume- ja jäähaarduvus pöördvõrdelises seoses märghaardumise klassiga (Euroopa Komisjon, 2017). See tähendab, paremate lume- ja jää haarduvusnäitajate korral on halvem veehaarduvusnäitaja. Ostja poolt valede järelduste vältimiseks peab teavitus sisaldama ka eeltoodud infot (parema lume- ja jäähaarduvuse üle ei saa otsustada veehaarduvuse näitaja järgi). Tallinn,29. oktoober 2019 42 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES ÕVP meetmetel puudub otsene vastuolu transpordi arengukava meetmetega. 6.2.17 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) Eesti energiamajanduse arengukava aastani 203032 koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Üldeesmärk on jaotatud järgmisteks alameesmärkideks ja meetmeteks: • Alameesmärk 1 - Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus o Meede 1.1 Elektrienergia tootmise arendamine; o Meede 1.2 Elektrienergia majanduse vajadustele vastav ja tõhus ülekanne; o Meede 1.3 Gaasivarustuse tagamine; o Meede 1.4 Kütusevarude säilitamine; o Meede 1.5 Soojusenergia tõhus tootmine; o Meede 1.6 Energeetikaalane haldusvõimekus ja väliskoostöö. • Alameesmärk 2 Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - tarbimine on säästlikum o Meede 2.1 Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis; o Meede 2.2 Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; o Meede 2.3 Tõhus sõidukipark; o Meede 2.4 Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine; o Meede 2.5 Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine; o Meede 2.6 Tõhus soojusenergia ülekanne; o Meede 2.7 Avaliku sektori eeskuju o Meede 2.8 Energiasääst muudes sektorites ENMAK 2030 kokkupuudet NEC direktiivi eesmärkidega kirjeldab juba üldeesmärk, mis deklareerib, et tuleb liikuda keskkonnaseisundi parendamise suunas. Kuna ka NEC direktiivi eesmärk on keskkonnaseisundi parendamine, saavad meetmed olla vaid ühesuunalised ja mitte ristuvad. ÕVP meetmetest on kokkupuude ENMAK meetmetega transpordi vallast. Nimelt näeb ENMAK 2030 meede 2.3 ette tõhusama sõidukipargi poole liikumise. Õhusaasteainete vähendamise programmis on mitu seda toetavat meedet (kõrgemate EURO normide 32 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285 Tallinn,29. oktoober 2019 43 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES eelistamine, optimaalsem veeretakistus, parem aerodünaamika, ökonoomse juhtimise edendamine). Lähtudes eesmärkide olemustest, toetavad mõlemad arengukavad üksteist. 6.2.18 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava33 üldeesmärk on riigi huvi elluviimine, mis seisneb põlevkivi kui rahvusliku rikkuse efektiivses ja säästlikus kasutamises ning põlevkivisektori jätkusuutliku arengu tagamises. Eesti põlevkivi kaevandamise ja kasutamise strateegia põhimõtted perioodiks 2016–2030 on järgmised: 1) tagada tingimused üleminekuks majanduslikult efektiivsemale ja suuremat lisandväärtust andvale ressursi komplekssemale kasutamisele ning keskkonnamõju vähendamisele, pöörates seejuures tähelepanu nii sise- kui ka välisturu vajadustele ja võimalustele; 2) teenida põlevkivi kui riigile kuuluva taastumatu ressursi kasutamise eest ühiskonnale pikaajalises perspektiivis maksimaalset tulu; 3) tagada Eestile tarvilik energia varustuskindlus, kombineerides põlevkivi baasil energia tootmist taastuvenergia jt ressursside kasutamisega ning muutes põlevkivi kasutamise ühtlasi keskkonnasäästlikumaks. Mitmekesistada ja moderniseerida põlevkivienergeetikat, kasutades erinevaid tootmisviise; 4) suunata põlevkivi kaevandamist ja kasutamist ressursisäästlikumale tehnoloogiale, arvestades kaasnevaid maavarasid ja teisi loodusressursse ning vähendades negatiivset keskkonnamõju, mis peab olema ühiskonnale kompenseeritud või mille piiramiseks tuleb rakendada meetmeid; 5) edendada eespool nimetatud põhimõtete elluviimise kindlustamiseks põlevkivivaldkonnas riiklikku haridussüsteemi ning teadusuuringuid. Põhimõtted viiakse ellu järgmiste meetmetega: • Meede 1.1. Põlevkivi säästliku kaevandamise edendamine • Meede 1.2. Põlevkivi kaevandamisega kaasneva negatiivse mõju vähendamine looduskeskkonnale ja veevarustusele • Meede 1.3. Põlevkivi kaevandamisest tingitud jääkreostuse mõju ja pärandmõju leevendamine • Meede 2.1. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine • Meede 2.2. Põlevkivi kasutamisest tingitud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 33 Vastu võetud Riigikogu 16.03.2016 otsusega Tallinn,29. oktoober 2019 44 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES • Meede 2.3. Põlevkivitööstusest tingitud ühiskonnale avalduva mõju (mõju inimese tervisele ja sotsiaalse mõju) leevendamine • Meede 3.1. Põlevkivialane teadus- ja arendustöö • Meede 3.2. Põlevkivialane õppetöö ÕVP meetmetel puudub vastuolu põlevkivi kasutamise riiklik arengukava meetmetega. Põlevkivitööstuse mõju vähendamiseks plaanitud meetmed põhinevad ENMAK 2030-il ja ÕVP-s täiendavate meetmete rakendamist eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ei peeta. 6.2.19 Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 Tegevuskava34 Euroopa Liidust tulenevad eesmärgid on: • Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020; • Biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%ni aastaks 2020; • Energiasääst 20% aastaks 2020; • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20%. Meetmed eesmärkide saavutamiseks on: 2) Soodustariifide kehtestamine taastuvate energiaallikate soosimiseks 3) Päritolusertifikaadi rakendamine taastuvate energiaallikate soosimiseks 4) Biokütuste vabastus kütuseaktsiisist 5) Investeeringutoetus Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks. 6) Bioenergia tootmise investeeringutoetus 7) Mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunas 8) Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetus 9) Riiklik energiatehnoloogia programm – ETP 10) Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 ÕVP meetmetel puudub otsene kokkupuude Eesti taastuvenergia tegevuskava meetmetega. Küll aga ühtivad mõlema strateegia eesmärgid, milleks kokkuvõtvalt on saasteainete koormuse vähendamine. Seetõttu võib väita, et NEC direktiivi eesmärgid toetavad Eesti taastuvenergia tegevuskava üldiseid eesmärke. 6.2.20 Täiendatud "Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020" „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ 35 strateegiliseks valdkonna üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise 34 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 24.09.2009 korraldusega nr 409 35 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 20.12.2012 korraldusega nr 527 Tallinn,29. oktoober 2019 45 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES kaudu36. Arengukava strateegilise valdkonna üldeesmärgi saavutamise prioriteedid ning nendest lähtuvalt ka vahendid on jagatud viie temaatilise valdkonna vahel, mis käsitlevad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Rahvastiku tervise arengukava ja õhusaasteainete vähendamise programmi üldistel eesmärkidel on tugev kokkupuude, kuna mõlema tulemuseks on rahva summaarne tervena elatud aastate tõus. Mõlemad strateegiad lähenevad eesmärgi saavutamisele erinevate meetmetega (Rahvastiku tervise arengukava suunab raskuskeskme terviseteadlikule käitumisele), mistõttu meetmete vahel kokkupuude puudub. Ainsaks puutuvaks meetmeks rahvastiku tervise arengukavas on valdkonna III „Tervist toetav elu- , töö- ja õpikeskkond“, alaeesmärgi 3 „Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud“, meede 1: • Aastateks 2009–2012: Nüüdisajastada ja täiendada tervise säilimist ja parendamist soodustava elu-, töö- ja õpikeskkonna saavutamiseks vajalik õigusruum. • Aastateks 2013–2016 Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine. Rahvastiku tervise arengukava ja õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid toetavad üksteist ja meetmed pole vastuolus. 6.2.21 Heaolu arengukava 2016-2023 Heaolu arengukava37 koondab tööpoliitika, sotsiaalkaitsepoliitika ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika strateegilised eesmärgid aastateks 2016– 2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest eesmärkidest, tegevussuundadest ja probleemidest. Arengukava koostati vajaduse tõttu luua eelnimetatud valdkondade poliitika kujundamisel ühtne strateegiline alus, mis arvestaks samal ajal inimeste, ühiskonna ja majanduse vajadustega, demograafilistest ja sotsiaalmajanduslikest trendidest tulenevate ülesannetega, rahvusvaheliselt võetud kohustustega ning riigi võimalustega. Heaolu arengukava elluviimiseks on püstitatud kaks üldeesmärki, mis tulenevad riigi eelarvestrateegia 2016–2019 peatükist „Sotsiaalkaitse ja tervis“ tulemusvaldkondadest „Tööturg“ ning „Sotsiaalne kaitse“: 36 Täpsemalt tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. 37 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusega nr 240 Tallinn,29. oktoober 2019 46 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. 2. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Üldeesmärkide saavutamiseks on arengukavas püstitatud neli alaeesmärki: 1. Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. 2. Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. 3. Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud. 4. Naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk toetab osaliselt heaolu arengukava esimest eesmärki pikendada kvaliteetset tööelu. Heaolu arengukava alaeesmärgid keskenduvad küll töökeskkonnale (teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest), mis ei ole väliskeskkond. ÕVP meetmed ei ole vastuolus heaolu arengukavaga. Tallinn,29. oktoober 2019 47 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 7 VÄLISMÕJUD EHK MEETMETE MÕJU ERINEVATELE VALDKONDADELE Mõju hindamise seisukohast võib keskkonna laias laastus jagada kolme rühma: • looduskeskkond; • sotsiaalne keskkond; • majanduskeskkond. Tavaliselt keskendub keskkonnamõju (strateegiline) hindamine looduskeskkonnale ja läbi looduskeskkonna muutuse ka inimese tervisele ja heaolule. Sellest tulenevalt on tihtilugu strateegiliste planeerimisdokumentide mõjude hindamise fookus rohkem kaldu looduskeskkonna poole. Antud KSH aruandes püütakse lisaks looduskeskkonnale anda ülevaade ka mõjust sotsiaalkeskkonnale ja majanduskeskkonnale. Hindamisel kasutatakse justiitsministeeriumi poolt välja töötatud mõjude hindamise metoodika38 elemente. 7.1 Looduskeskkond Õhusaasteainete vähendamise programm eesmärk on vähendada teatavate saasteainete heidet. Välja pakutud ÕVP meetmed näevad ette keskkonda koormavate tegevuste vähendamist. Põllumajandusmeetmete rakendamisel tuleb neid vaadata koos veekaitsemeetmetega (vaata lähemalt peatükk „6.2.9 Vesikondade veemajanduskavad 2015–2021“). Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus varem õhku paiskunud lämmastikühendid suunatakse mulda ja sealt edasi veekeskkonda. Ekspert ei hinda välja pakutud meetmeid ebaõnnestunuks, kuid juhib tähelepanu, et nende liiga kitsal käsitlemisel võib ammoniaagi õhuheitmete vähendamise üks eesmärke, eutrofeerumise vähendamine, saada vastupidise tulemuse. Kui õhku heidetuna ammoniaak hajub ja sadeneb suhteliselt suurele pinnale ja suhteliselt ühtlaselt (sh metsad, mis võivad seda kasutada toitaineallikana), siis liigses koguses ja valel ajal põldu küntuna toimub välja leostumine suhteliselt väiksemalt alalt ja kontsentreeritumana. Transpordi valdkonda puudutavad meetmed näevad ette ühistranspordi ja kergliikluse (jalgratas) kergliikluse kasvu stimuleerimist. Meetmeteks on ühistranspordi võimaluste parandamine (ruumiline planeerimine, raudteevõrgu arendamine) ja oma sõiduki kasutamise muutmine ebamugavamaks (linnade parkimispoliitika, ruumiline 38 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012. https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.p df Tallinn,29. oktoober 2019 48 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES planeerimine). Meetmed on põhimõtteliselt suunatud kohtadesse, kus juba toimub oluline keskkonnakasutus ning kasutust vähendatakse. Keskkonnakasutust võib mõningal määral tõsta põhiraudteevõrgu kasutuse laiendamise meede. Keskkonnakasutuse suurenemine toimub ehitamise ajal, kui on vaja maavarasid (raudteetamm). See sisaldab RailBaltic-ut39 kui ka muu raudteevõrgu laiendamist ja arendamist, (nt Tallinnast raudtee taaspikendamine Haapsaluni või lausa 40;41;42;43 44 Rohukülani ning tugev huvi Tallinna ringraudtee rajamiseks ). Haapsalu raudtee mõjud on juba valdavas osas hinnatud. Tallinna ringraudtee mõjude hindamise näeb ette kehtiv keskkonnaõigus45. Raudteeprojektide mõjude hindamisega selgitatakse asjakohased mõjud (maavarade kasutus, barjäärid loomade liikumisele, müra mõju läheduses olevatele inimestele jm) ja leevendusmeetmed. Natura 2000 strateegiline eesmärk on pakkuda kvaliteetseid elupaiku Euroopa kõige ohustatumatele liikidele. Elupaikade kvaliteedi all peetakse silmas võimalikult väikest (optimaalset) inimmõjutust. ÕVP meetmete tulemusel pidurdub õhukvaliteedi surve, mis on soodne Natura 2000 eesmärkidele. Antud KSH-s tuvastatud võimalikud riskid looduskeskkonnale (nt mõju veekeskkonnale) võivad olla riskiks ka mõnele Natura 2000 alale. Välja pakutud leevendusmeetmete rakendamisel pole põhjust eeldada mõju Natura 2000 aladele. Arvestades eelkirjeldatud eeldusi pole ÕVP meetmete rakendamisel ette näha olulist vahetut, kaudset, kumulatiivset, sünergilist, lühi- ja pikaajalist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale, sealhulgas bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele ja jäätmetekkele. 39 http://railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-ksh 40 http://sauevald.ee/documents/17893729/18837349/Turba- Ellamaa+raudtee+KMH+programm.pdf/055886e1-3c53-41e9-9284-0d26f9f007dc 41 https://www.tja.ee/et/keskkonnamoju-hindamise-teated 42 https://www.err.ee/880578/riisipere-turba-raudteed-tahab-ehitada-viis-pakkujat 43 https://maakonnaplaneering.ee/107 44 https://www.err.ee/904171/harju-omavalitsused-tahavad-rail-balticu-projekteerimisel- ringraudteega-arvestamist 45 KeHJS § 6 lg 1 p 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 Tallinn,29. oktoober 2019 49 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 7.2 Sotsiaalkeskkond Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamise mõju inimesele ja tema heaolule on ilmsed. Puhtam elukeskkond vähendab haigestumise riske, tõstab tervena elatud aastaid ning töövõimelise eluiga. Meetmete sotsiaalse mõju hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodikas46 toodud kontrollküsimustikust. Oluline on tähele panna, et küsimustele vastates ei ole mõeldud eesmärgi saavutamisega kaasneva saasteainete vähenemise mõjudele, vaid meetmete (ehk elu korraldusse sisse viidavate muudatuste) mõjudele. hallil taustal on teemad, millele meetmetel puudub mõju, punakal taustal on teemad, kus meetmetel on teatud ohte rohelisel taustal on teemad, kus meetmetel on positiivne mõju 1.1. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad hoolekande- ja tervishoiuteenuste korraldust ja inimeste tervist? 1.1.1. Kas eelnõu mõjutab otseselt või kaudselt Ei, ükski meede inimese tervisele halvasti ei inimeste vaimset või füüsilist tervist, sh mõju. Mõnel meetmel (nt kergliikluse suremust, haigestumust, puudega isikuid jne? soosimine) võib läbi liikumise suurenemise positiivne mõju. 1.1.2. Kas eelnõu mõjutab haiguste või Üldiselt mitte, kuid väiksemate tervisekahjustuste riskitegureid (elutingimuste, veeretakistusega rehvide meetme juures müra, õhu, vee jm keskkonna, sh töökeskkonna tuleb arvestada asjaoluga, et alati toonitada mõju tervisele, turvalisust, vigastuste ohtu jne)? ka parema märghaarduvuse klassi eelistamise vajadust. Lisaks on teada, et talverehvide korral on parem lume- ja jäähaarduvus pöördvõrdelises seoses märghaardumise klassiga (Euroopa Komisjon, 2017). See tähendab, paremate lume- ja jää haarduvusnäitajate korral on halvem veehaarduvusnäitaja. Ostja poolt valede järelduste vältimiseks peab teavitus sisaldama ka eeltoodud infot (parema lume- ja jäähaarduvuse üle ei saa otsustada veehaarduvuse näitaja järgi).. 46 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012. Lk 30-34 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.p df Tallinn,29. oktoober 2019 50 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.1.3. Kas eelnõu mõjutab inimeste Teataval määral võivad inimesed paremate tervisekäitumist ja tervise eeldusi, sh tubaka- ja eelduste loomisel (mugavam ühistransport alkoholitoodete tarbimine, füüsiline tegevus, ning kergliikluskorraldus) eelistada jalgsi ja tervislik toitumine, vaba aja veetmine? jalgrattaga liikumist autole. See tähendab suuremat füüsilist aktiivsust. 1.1.4. Kas eelnõu mõjutab inimeste vajadust Füüsilise aktiivsuse tõusuga võib pigem tervishoiu- või hoolekandeteenuste järele? vajadus väheneda. 1.1.5. Kas eelnõu mõjutab meditsiiniasutuste Meetmetel puudub seos meditsiini- ja tervishoiuteenuse või hoolekandeteenuste hoolekandeteenuste pakkumisega. pakkumist, nende kättesaadavust (piirkondlikku, ajalist jne) ja kvaliteeti? 1.1.6. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või Meetmetel puudub seos tervishoiu- hoolekandesüsteemi toimimist, sh tervishoiu hoolekandesüsteemi toimimisega. või hoolekandesüsteemi rahastamist, ja jätkusuutlikkust? 1.1.7. Kas eelnõu mõjutab tervishoiu- või Meetmega muutub küll raskeveokite hoolekandeteenuste eest tasumist, sh maksustamissüsteem, kuid see asendab patsientide makstavat osa ja patsientide olemasolevat maksu. Meetme taotluseks on sissetulekute vähenemist haiguse ajal? sõidetud kilomeetrite vähendamine, mitte tasu tõstmine. Seetõttu ei ole ette näha ka kaupade (sh meditsiinikaupade) hinna tõusu. 1.2. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad leibkondade toimetulekut? 1.2.1. Kas eelnõu mõjutab leibkondade kulusid Välja on pakutud meetmed, millel puudub või tulusid (nt muutuvad maksumäärad või - negatiivne mõju leibkondade kuludele. See baas, toetused) või leibkondade vara hulka või tähendab, et otseseid ja kaudseid väärtust? maksustamise meetmeid ei ole plaanitud. 1.2.2. Kas eelnõu mõjutab (suurendab või Kuna otseseid ega kaudseid maksumeetmeid vähendab) elanikkonnarühmade sotsiaal- plaanitud pole, puudub negatiivne mõju majanduslikku ebavõrdsust, tõrjutust, vaesust? majanduslikule ebavõrdsusele. Plaanitud See tähendab, et mõne sotsiaalse grupi meetmed ei erista ühiskonnas olevaid (riskigrupi) toimetulek muutub rohkem kui gruppe. See tähendab, meetmeid ei ole mõnel teisel grupil. Mõju ilmneb nt plaanitud rakendada ühiskonnagruppide üksikvanemate, vanemaealiste, puudega põhiselt ja ei ole ette näha, et meetmed inimeste, lasterikaste perede, võiksid mõjuda erigruppidele rahvusvähemuste, teatud piirkonna elanike, (maailmavaatelised, usulised, seksuaalsed jm) teatud ameti esindajate või teiste gruppide erinevalt. toimetulekus. Tallinn,29. oktoober 2019 51 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.2.3. Kas muutub elanikkonna risk langeda alla Meetmed sellist mõju ei avalda. vaesuspiiri? 1.3. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad tööturgu? 1.3.1. Kas eelnõu mõjutab tööhõivet (ka Meetmetel puudub märkimisväärne mõju vaeghõive, sunnitud juhuslik töötamine), tööhõivele. Teatud määral võib tekkida töötust, mitteaktiivsust? töökohti juurde autode kooskasutuse ja ühistranspordi laiendamise meetmest. 1.3.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu sotsiaalsete rühmade tööhõivet, töötust, elektrifitseerimine ja kasutuse ja mitteaktiivsust (nt noored, vanemaealised, ühistranspordi teenuse laiendamine ning naised, puudega ja pikaajalise kaugtöö propageerimine edendab terviseprobleemiga inimesed, erinevas liikumisvõimalusi väljaspool keskuslinnu ja piirkonnas elavad inimesed, erinevate ametite, keskus-tagamaa vahel ning selle kaudu oskuste ja teadmistega inimesed jne)? Kas parandab sealsete keskuste tagamaal elavate eelnõu mõjutab nende sotsiaalsete rühmade inimeste ligipääsu töökohtadele ja ligipääsu tööturule, toetab või takistab neid? teenustele. Sellega mõjutavad meetmed soodsas suunas piirkondade sotsiaalseid ja majanduslikke arengutingimusi ning aitab pidurdada rahvastiku liigset koondumist pealinna- jt suurematesse linnapiirkondadesse. 1.3.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate (naiste ja Meetmed ei muuda tööjõu liikumist. meeste) liikumist kindlatele tegevusaladele, nt ehitus, kindlatesse riikidesse ja regioonidesse, näiteks Soome ja Tallinna, kindla juriidilise vormiga tööandjate juurde, nt avalikku sektorisse, kindlatele ametialadele, nt kõrgemaid oskusi ja teadmisi nõudvatele ametialadele, jne või vastupidi? 1.3.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate, sh Mõningal määral võib tekkida töökohti äriühingute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse seoses autode kooskasutuse ja asutuste, kolmanda sektori organisatsioonide, ühistranspordi laiendamise meetmega aga suure ja väikese töötajate arvuga tööandjad, mõju on väike. tööjõu nõudlust (tööandjate loomine ja kaotamine, töökohtade loomine ja koondamine, töösuhte alustamine ja lõpetamine)? Tallinn,29. oktoober 2019 52 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.3.5. Kas eelnõu mõjutab kindlate tööandjate Meetmega muutub küll raskeveokite rühmade, nt äriühingud, tegevusala, maksustamissüsteem (transpordiettevõtted), majandusüksuse suurus töötajate järgi, kindlas kuid see asendab olemasolevat maksu. piirkonnas tegutsevad ettevõtted, nõudlust Meetme taotluseks on sõidetud kilomeetrite kindla tööjõu järele (nt kõrgelt haritud, kindlate vähendamine, mitte tasu tõstmine. Seetõttu ametitega)? ei ole ette näha ka kaupade (sh meditsiinikaupade) hinna tõusu. Põllumajandusmeetmed on suunatud põllumajandusettevõtetele. Eelduslikult toimub meetme rakendamine läbi toetuste, nagu muudki keskkonnameetmed põllumajanduses. 1.3.6. Kas eelnõu mõjutab töötajate Ökonoomse juhtimise edendamine eeldab koolitusvajadust? Kas eelnõu mõjutab juhtide koolitamist. Pole selge, kas meedet koolituse kättesaadavust erinevatele töötajate rakendatakse kohustuslikuna kõigile rühmadele? Kas eelnõu mõjutab täiendus- ja juhtidele (autokooli osa), kindlale sektorile ümberõppe korraldust või kasutamist? (elukutselised autojuhid) või jääb see pigem soovituslikuks. Meede ei mõjuta koolitusvõimaluse kättesaamist. Ökonoomse juhtimise koolituse teenus on turul olemas. 1.4. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad töösuhet? 1.4.1. Kas eelnõu mõjutab tähtajaliste Meetmetel puudub mõju töölepingutele. töölepingute ja osaajaga töölepingute sõlmimist – kas see mõjutab tööandja või töötaja valikuid ja võimalusi? 1.4.2. Kas eelnõu mõjutab makstava töötasu Meetmetel puudub mõju töötasudele. suurust? 1.4.3. Kas eelnõu mõjutab töötajate soovi ja Meetmetel puudub mõju teadmiste soovile. võimalusi oskusi ja teadmisi täiendada ning uusi teadmisi omandada? 1.4.4. Kas eelnõu mõjutab töötajate võimalusi Kaugtöö ja e-teenused annavad võimaluse töö- ja eraelu ühitada, nt võimalust teha kodus töötamiseks, mis võimaldab tööd karjääris paus hariduse omandamiseks, pere ja siduda eraeluga. lastega seotud kohustuste täitmiseks jne? 1.4.5. Kas eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid Meetmed ei mõjuta sotsiaalseid garantiisid. garantiisid, nt pensioni, töötuskindlustushüvitist jne? Tallinn,29. oktoober 2019 53 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.5. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad töötervishoidu ja tööohutust? 1.5.1. Kas eelnõu mõjutab tööst põhjustatud Tööst põhjustatud haigusi ei mõjuta. Mõned haiguste ja haigustega seotud meetmed mõjutavad tööle jõudmist, töölt ära terviseprobleemide esinemist? minemist ning tööalaselt liikumist (autostumise vähendamine). Kokkuvõtvalt on mõju eelduslikult positiivne, sest füüsiline aktiivsus tõuseb. 1.5.2. Kas eelnõu mõjutab tööandjate- või Meetmed tööandjate motivatsiooni tervise töötajatepoolset motivatsiooni tervise edendamise vallas ei muuda. Küll võib edendamiseks, nt tervisespordivõimalused, ja tööandjal tekkida soov töötaja sõiduvahend tööohutuse parandamiseks töökohal? asendada ühistranspordiga, mis tõstab füüsilist aktiivsust. 1.5.3. Kas eelnõu mõjutab töötingimuste ja Meetmed kohapealseid töötingimusi ei töökeskkonna edendamist tööandja poolt? muuda. 1.5.4. Kas eelnõu mõjutab tööandjate käitumist Meetmed töökeskkonnale ohtusid ei lisa. tegelemisel töökeskkonna ohutegurite Teatav risk on optimaalsema väljaselgitamise ja ohtude kõrvaldamise või veeretakistusega rehvide meetmel (vt maandamisega? küsimus 1.1.2) 1.6. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas ning sugudevahelisi suhteid? 1.6.1. Plaanitud meetmed ei erista otseselt ega kaudselt sugupooli. Kas eelnõu mõjutab naiste ja meeste igapäevaelu? Kas meeste ja naiste vahel on selles valdkonnas erinevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressurssides, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides)? 1.7. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad erinevatesse sihtrühmadesse kuuluvate inimeste õigusi? Tallinn,29. oktoober 2019 54 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.7.1. Kas eelnõu tagab igaühe õiguse mitte Meetmed ei adresseeri ühtegi sotsiaalset saada ebavõrdse kohtlemise osaliseks? Kas gruppi eraldiseisvalt. Meetmete põhjal välja eelnõu tagab igaühe õiguse mitte olla töötatavad soodustused on kätte saadavad diskrimineeritud rassi, nahavärvuse, soo, keele, sõltumata rassist, nahavärvusest, soost, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude keelest, päritolust, usutunnistusest, veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse poliitilistest või muudest veendumustest, seisundi, vanuse, puude või seksuaalse samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist, sättumuse või muude asjaolude tõttu? vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest või muudest asjaoludest. 1.7.2. Kas eelnõu mõjutab erinevate Kuna otseseid ega kaudseid maksumeetmeid sotsiaalsete rühmade toimetulekut, sh plaanitud pole, puudub negatiivne mõju igapäevaelu toimetulekut (iseseisev elamine, toimetulekule. õppimine, töötamine), elatustaset, sh näiteks toetused vanemaealistele, lastega peredele, puuetega inimestele, ja nende võimalusi teha neile sobivat tööd? 1.7.3. Kas eelnõu puudutab erikohtlemist Meetmed ei puuduta erikohtlemist vajavate vajavate või riskirühma kuuluvate inimeste või riskirühma kuuluvate inimeste sotsiaalset sotsiaalset kaasatust? kaasatust. 1.7.4. Kas eelnõu mõjutab noorte sotsiaalseid Üldiselt on meetmete eesmärk soodustada garantiisid (ravikindlustus, ühistranspordi ühistranspordi kasutusvõimalusi ja ka sõidusoodustused, tasuta koolieine, kergliikluse võimalusi. Sellest lähtuvalt võib õppevahendid, õppetoetused jms)? eeldada, et noorte sotsiaalsed garantiid mõnevõrra paranevad. 1.7.5. Kas eelnõu mõjutab lapsi ja lastega Meetmed ei mõjuta otseselt lapsi ja lastega perede heaolu ja tervist, toimetulekut, peresid. Kaudselt võivad meetmed avaldada inimsuhteid, elukeskkonda, igapäevaelu mõju nendele gruppidele vastavalt sellel, kus sujumist, osalemist ja võrdsust kas otse laste nad elavad (vt vastused küsimustele 1.7.2 ja või kaudselt nende pere või kogukonna kaudu? 1.7.4). 1.8. Kas eelnõu mõjutab kodanike võimalusi Meetmed ei mõjuta kodanike võimalusi osaleda ühiskondlikus elus ja seda mõjutada? osaleda ühiskondlikus elus. 1.8.1. Kas eelnõu mõjutab kodanike selliseid Meetmed ei mõjuta selliseid põhiõigusi nagu põhiõigusi nagu sõnavabadus, sõnavabadus, ettevõtlusvabadus, eraelu ettevõtlusvabadus, eraelu puutumatus jne? puutumatus jne. 1.8.2. Kas eelnõu mõjutab noorte võimalusi Meetmed ei mõjuta noorte võimalusi osaleda osaleda ühiskondlikus elus? ühiskondlikus elus. 1.8.3. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike Meetmed ei mõjuta mittetulunduslike organisatsioonide maksukoormust? organisatsioonide maksukoormust. Tallinn,29. oktoober 2019 55 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.8.4. Kas eelnõu mõjutab elanike Meetmed ei mõjuta elanike ühiskondlikku ühiskondlikku aktiivsust (vabatahtlikku aktiivsust (vabatahtlikku tegevust, tegevust, annetamist)? annetamist). 1.8.5. Kas eelnõu mõjutab mittetulunduslike Meetmed ei mõjuta mittetulunduslike organisatsioonide aktiivsust ja arengut? organisatsioonide aktiivsust ja arengut. 1.9. Kas õhusaasteainete vähendamise programmi meetmed mõjutavad haridussüsteemi ja kultuuri korraldust? 1.9.1. Kas eelnõu mõjutab teadus- ja Tuntavat teadmistepõhise ühiskonna arengut arendustegevust ning milline on eelnõu mõju ette näha ei ole. Teatud mõttes lähtuvad teadmistepõhise ühiskonna arengule? kergliiklusteede rajamised ja parkimispoliitika ja muud ruumilise planeerimise meetmed teadmistepõhisusest. 1.9.2. Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh Ökonoomse juhtimise edendamine eeldab alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus, juhtide koolitamist. Pole selge, kas meedet ning kultuuriteenuste kättesaadavust ja rakendatakse kohustuslikuna kõigile kvaliteeti? juhtidele (autokooli osa), kindlale sektorile (elukutselised autojuhid) või jääb see pigem soovituslikuks. 1.9.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate Meetmed ei mõjuta kultuuri arengut. kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur, sport, meedia jne, arengut? 1.10. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku arengut? Meetmed ei mõjuta rahvastiku arengut. 1.10.1. Kas eelnõu mõjutab sündimust? Meetmed ei mõjuta sündimust. 1.10.2. Kas eelnõu mõjutab sisse- või Meetmed ei mõjuta sisse- ega väljarännet. väljarännet? 1.10.3. Kas eelnõu mõjutab rahvastiku soolis- Meetmed ei mõjuta rahvastiku soolis- vanuselist struktuuri? vanuselist struktuuri. 1.10.4. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste Meetmed ei mõjuta rahvusvähemuste olukorda Eestis? olukorda Eestis. 1.10.5. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste Meetmed ei mõjuta rahvusvähemuste lõimumist? lõimumist. 1.10.6. Kas eelnõu mõjutab rahvusvähemuste Meetmed ei mõjuta rahvusvähemuste kultuurilise ja keelelise omapära säilimist? kultuurilise ja keelelise omapära säilimist. Tallinn,29. oktoober 2019 56 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 1.10.7. Kas eelnõu mõjutab asustuse Meetmed ei mõjuta asustuse paiknemist. paiknemist? Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ei hinnata. Meetmed julgeolekule mõju ei avalda. õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamine on Euroopa Liidu riikide omavahel kokku lepitud kohustus. Mõju regionaalarengule on kirjeldatud eelpool olevas kontrollküsimustikus. 7.3 Majanduskeskkond KSH eesmärk ei ole teostada kulu-tulu analüüsi. Alljärgnevas tabelis antakse kvalitatiivne ülevaade meetmete maksumuse mõju suunast. Kas maksumuse koormus tõuseb riigil või erasektoril/kodanikul. Tallinn,29. oktoober 2019 57 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES hallil taustal on teemad, millel rahalist mõju pole, punakal taustal on teemad, mis tõstavad rahalist koormust rohelisel taustal on teemad, mis langetavad rahalist koormust MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK SEKTOR Kilomeetripõhise teekasutustasu ↔ Eelduslikult summaarselt ↔ Eelduslikult kehtestamine. maksekoormus ei muutu. Muutub vaid summaarselt tasu viis ja motivatsioon võimalikult maksekoormus ei muutu. Hetkel on raskeveokitel on vähe sõita. Muutub vaid tasu viis ja ajapõhine tasu, mis ei kajasta motivatsioon võimalikult tegelikku sõiduki kasutust. vähe sõita. Kilomeetripõhine tasu on Raskeveokite teekasutustasud õiglasem, et maksustab kasutamist (ehk ka saastamist). EURO 6 klassi sõidukitel väiksem ↓ Muudab ostuhetkel üldiselt kallima ↑ Maksudest laekuva tulu tasu. sõiduki tarbimistsükli kulutõhusamaks, vähenemine47. ostuvõimaluste tõus47. Gaasil töötavatel sõidukitel väiksem tasu. 47 Kui meedet rakendatakse nii, et EURO 6 normi jaoks jääb tasu samaks ning madalamate normide sõidukite tasu tõuseb, on mõjud vastupidised. Erasektorile maksukoormus tõuseb, ning riik saab rohkem raha. Tallinn,29. oktoober 2019 58 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK SEKTOR Sõidukite soetamise ↓ Rahaline toetus võimaldamaks ↑ Kohustus toetust Elektriautod soodustamine soetada ökonoomset kuid kallimat finantseerida. sõidukit, valikuvõimaluste paranemine. Planeerimis- ja ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↔ Eeldab ruumilises projekteerimistingimuste planeerimises täiendavat tõhustamine ühistranspordi ja tähelepanu pööramist Ruumilised ja maakasutuslikud kergliikluse kasutusmugavuse meetme teemadele. meetmed linnades transpordi suurendamiseks. energiasäästu suurendamiseks KOV toetamine õhu- ja ↔ Ei pruugi erasektorile tuntavalt ↑ Kohustus toetust kliimasaaste projektide ellu mõjuda. finantseerida. viimiseks. Võetakse kasutusele parema ↔ Vabatahtlikuna (teadlikkuse ↔ Vabatahtlikuna energiamärgisega rehvid tõstmine) meetmel pigem pole rahalist (teadlikkuse tõstmine) Sõidukite rehvid ja aerodünaamika (veeretaksitus, aerodünaamika, koormust. meetmel pigem pole märghaardumine, jää- ja rahalist koormust. lumeklass, jne). Elektrifitseerimine, mugavate ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↑ Kohustus täiendavalt Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu reisirongide lisamine. toetada raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse elektrifitseerimist ja laiendamine raudteetransporti. Tallinn,29. oktoober 2019 59 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK SEKTOR Mahu- ja kaalukaubavedude ↓ Juhul, kui meedet rakendatakse ↑ Kohustus rajada osakaalu lisamine (maanteelt atraktiivsuse tõstmise kaudu, võib atraktiivne taristu. kaubaveo suunamine raudteele). eeldada, et kaupu hakatakse vedama raudteel, kuna see on odavam. Linnade parkimisnõuete ↑ Tõenäoliselt toimub parkimistasu ↑ Kohustus luua uuendamine. tõus. Samas on valikuvõimalus liigelda parkimispoliitikat toetav Linnade parkimispoliitika ühistranspordiga, sõidujagamisega või taristu (laadimispunktid, Autode parkimiskohtade rattaga. autode EURO klassist vähendamine. sõltuv parkimissüsteem). Säästliku sõiduviisi ↔ Tõstab eraisikute kulusid seoses ↔ Eeldab konkreetse propageerimine. osalise nõudega läbida ökonoomse nõude väljatöötamist. sõidu koolitusi. Tõstab teenust Ökonoomse juhtimise edendamine pakkuvate ettevõtete sissetulekut. Ökonoomne sõit hoiab kütuse arvelt kokku. Tallinn,29. oktoober 2019 60 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK SEKTOR Riikliku jalgsi liikumise ja ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↔ Eeldab nõude jalgrattastrateegia väljatöötamine väljatöötamist. Avaliku ning kompetentsi tõstmine sektori kompetents avalikus sektoris. tõuseb. Kergliikluse arendamine Rattarendi laiendamine. Ratta transpordi võimaluste parendamine ühistranspordis. Ühistranspordi kättesaadavuse ↓ Liikumisvõimaluste laienemine. ↑ Kohustus täiendavalt Ühistranspordi teenuse lisamine tõstmine. toetada ühistransporti. Kaugtöö propageerimine sh ↓ Valikuvõimaluste suurenemine. ↔ Suuremalt jaolt seotud inimeste teavitamine erinevate ühekordse kuluga. transpordivõimaluste Juurutatud kaugtöö kord Kaugtöö ja e-teenused keskkonnasõbralikkusest. võimaldab hoida kokku ametiruume ja seega ka kulusid. Sõidujagajate lubamine ↓ Valikuvõimaluste suurenemine. ↑ Maksudest saadava tulu ühistranspordi rajale. vähendamine. Autode kooskasutus Parkimise soodustamine Tallinn,29. oktoober 2019 61 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES MEEDE KIRJELDUS MÕJU SUUND ERASEKTOR MÕJU SUUND AVALIK SEKTOR Vedelsõnniku säilitamine telk- või ↔ Eeldatavasti rakendatakse ↑ Kohustus toetada Vähesaastavad betoonkatusega hoidlates, samuti sõnnikuhoidlate renoveerimiseks keskkonnameetme sõnnikuladustamistehnoloogiad kinnistes teras- või toetusmehhanism rakendamist plastikmahutites Vedelsõnniku sisestuslaotus ↑ Kuigi eeldatavasti rakendatakse ↑ Kohustus toetada meetme võimaldamiseks keskkonnameetme toetusmehhanisme, on muldaviimine rakendamist (seadmete aeganõudvam ja kütusekulukam. Lisaks soetamine). Vähesaastavad eeldab see meede toitainebilansi sõnnikulaotustehnoloogiad arvutamist (vältimaks negatiivse mõju kasvu veekeskkonnale), mis omakorda toob kaasa vajaduse laotada sõnnikut suuremale alale ja põllumehele alati mitte kõige sobivamal ajal. Väetiste kiire mulda viimine ↔ Osaliselt tõstab väetamise kulusid (vt ↑ Kohustus toetada Mineraalväetiste kasutamisest eelmist rida). Osaliselt vähendab kulu keskkonnameetme tekkinud ammoniaagi heitkoguste väetisele ja otsekülvile. rakendamist (seadmete piiramine soetamine). Tallinn,29. oktoober 2019 62 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Tabelist nähtub, et erasektorile avaldub rohkem positiivseid rahalisi mõjusid kui negatiivseid ja avalikule sektorile vastupidi. Õhusaasteainete vähendamise programmis (peatükk 5) on arvutatud meetmete maksumus ning on jõutud põhimõtteliselt samale järeldusele – erasektoril on rohkem tulu ja avalikul sektoril rohkem kulu. Õhusaasteainete vähendamise programmi mõju saastetasudele on kvalitatiivselt hinnates negatiivne. Põhjuseks asjaolu, et meetmetega suunatakse õhku heiteid vähendama. Üldiselt tuleb sellist trendi pidada positiivseks, sest keskkonnatasude üks eesmärkidest on keskkonnakasutuse piiramine. Üldpõhimõttena on keskkonnatasudest saadud vahendite kasutamise suunaks keskkonnakahju hüvitamine. Antud juhul, kuna õhku heitmete vähendamisega vähendatakse keskkonnakahju, väheneb ka vajadus keskkonnakahju hüvitada. Arvestades asjaolu, et ÕVP stsenaarium on BAU stsenaariumi üks alternatiiv, tuleb meetmetega kaasnevate kuludega lihtsalt arvestada. 7.4 Piirülene mõju Kahtlemata on õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärkide saavutamisel piirülene mõju nii nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide NEC-direktiivi eesmärkide saavutamisel (kauglevi vähenemine Eestisse). Positiivne mõju ei eelda tegevuse plaanimisel konsultatsiooni mõjutatavate riikidega. ÕVP meetmed ei põhjusta olulist piiriülest mõju. Tallinn,29. oktoober 2019 63 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 8 KAASNEVATE MÕJUDE OMAVAHELISED SEOSED JA MÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on ühesuunaliselt positiivse mõjuga kõigile valdkondadele (looduskeskkond, sotsiaalkeskkond, majanduskeskkond). Paljud õhusaasteinete vähendamise meetmed põhinevad teiste siseriiklike arengukavade ja strateegiate meetmetel. See tähendab, et olulisi muudatusi teiste strateegiate meetmete rakendamisse ja eesmärkide saavutamisse ei ole põhjust ette näha. Siiski juhib ekspert tähelepanu järgnevale: • Rehvide veeretakistuse meetme rakendamisel alati toonitada ka parema märghaarduvuse klassi eelistamise vajadust. Lisaks on teada, et talverehvide korral on parem lume- ja jäähaarduvus pöördvõrdelises seoses märghaardumise klassiga (Euroopa Komisjon, 2017). See tähendab, paremate lume- ja jää haarduvusnäitajate korral on halvem veehaarduvusnäitaja. Ostja poolt valede järelduste vältimiseks peab teavitus sisaldama ka eeltoodud infot (parema lume- ja jäähaarduvuse üle ei saa otsustada veehaarduvuse näitaja järgi). • Vedelsõnniku sisestamise meetme juurutamisega veekeskkonnale täiendava negatiivse mõju vältimiseks rakendada pingutusi ka toitainebilansi järkjärguliseks rakendamiseks põllumajanduses. • Põllumajanduse ja kalanduse arengukava on alles valmimisjärgus. Ekspert soovitab õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamise eest vastutajatel töötada selle nimel, et põllumajanduse ja kalanduse arengukava sisaldaks viited õhusaasteainete vähendamise programmile48, ühes konkreetsete meetmetega. Kindlasti peavad viited sisaldama ka vajadust säilitada põllul optimaalne toitainebilanss. 48 Praegu (versioon 07.10.2019) on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas viide olemas. Tallinn,29. oktoober 2019 64 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 9 ALTERNATIIVIDE KAALUMINE Õhusaasteainete vähendamise programm on osa Euroopa Liidu puhta õhu paketist (Euroopa Nõukogu, 2018). Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärgid on kehtestatud NEC-direktiiviga, mis tähendab, et need on kohustuslikud kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Seetõttu ei saa olla kaalutavaks alternatiiviks eesmärkidest loobumine. Eesmärkide saavutamiseks koostati õhusaasteainete vähendamise programm. Programmis töötati läbi kaks stsenaariumit: • olemasoleva olukorra jätkumine (BAU stsenaarium) • meetmete rakendamine eesmärkide saavutamiseks (ÕVP stsenaarium) BAU annab ülevaate trendidest olemasolevate tingimuste jätkumisel. Andmete analüüsile toetudes selgus, et BAU stsenaariumi rakendumisel ei saavutata kõiki NEC-direktiivi õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke. Sellest lähtuvalt tuli välja töötada meetmed eesmärkide saavutamiseks. KSH käigus kontrolliti meetmete vastavust seotud arengukavadega ning välismõjude esinemist, mõjude olulisust ja leevendusmeetmeid. KSH tuvastas kindlate meetmete riske, mida samas on edaspidistes etappides võimalik maandada. Kokkuvõtvalt on õhusaasteainete vähendamise programmis välja pakutud meetmete pakett ühes leevendavate meetmetega rakendatav vastuoluta arengukavadele ja olulise negatiivse välismõjuta. ÕVP stsenaariumiga välja pakutud meetmed toovad endaga kaasa lähiajas avaliku sektori majandusliku kulu (ja osaliselt ka tulu). Üldiselt on see paratamatu enamuste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks kuid vajalik jätkusuutliku arengu tagamiseks (sh majanduslik kasu kaugemas tulevikus). Eelnevast võib järeldada, et õhusaasteainete vähendamise programmi ainuvõimalikuks ja sobivaks alternatiiviks on ÕVP meetmete rakendamine ühes KSH-s välja pakutud riske maandavate meetmetega (vt peatükk 8). Tallinn,29. oktoober 2019 65 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 10 ÜLEVAADE MÕJU HINDAMISEGA KAASNENUD RASKUSTEST Üldiselt jaotatakse arengukavade ja programmide struktuur kuni nelja ossa: 1. Visioon 2. Eesmärk 3. Meede 4. Tegevus See, milliseid osi arengukavas või programmis käsitletakse sõltub asjaoludest ja on koostamise korraldaja otsustada. Õhusaasteainete vähendamise programmiga seatakse potentsiaalsed meetmed ning poliitika suuniste soovitused, et täita Eestile aastateks 2020 ja 2030 kehtestatud õhusaasteainete vähendamise kohustusi. Varasemates uuringutes välja töötatud meetmetel on õhusaasteainete vähendamise programmi üle toodud kohati osaliselt. Näiteks transpordimeetmetest sõidukite rehvide ja aerodünaamika osas ei ole selge, kas meedet plaanitakse ainult raskeveokitele nii nagu algses dokumendis (Finantsakadeemia OÜ, 2018), või meede kohaldub kõigile sõidukitele. Pole ka näiteks selge, milline on piisav energiaklass (A, B vm?). Terviklikkuse huvides on mõistlik meetmeid nende rakendamise alustamise eel kirjeldada täpsemalt lahti. Võib eeldada, et tööstusele väljastatud keskkonnalubade muutmise järele vajadus puudub. Samas pole veel selge, kuivõrd võib osutuda vajalikuks põllumajandussektoris väljastatud lubade muutmine. Tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi mõju hindamine toimub planeerimisdokumendiga samal üldistustasemel. Seetõttu on ootuspärane, et ka mõjude kirjeldused on pigem üldistavad ning keskkonna-, sotsiaalkaitse ja majandushuvide põhimõtteid kirjeldavad. Mõjude hinnangud võivad kohati erineda välja töötatud tegevuste suundadest. Samas säilitab mõju hindamine oma adekvaatsuse, kui tegevuste väljatöötamisel arvestatakse KSH-s toodud tähelepanekutega. Tallinn,29. oktoober 2019 66 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 11 ETTEPANEKUD KESKKONNASEIRE TEOSTAMISEKS Õhusaasteainete vähendamise programmi eesmärk on teatavate õhusaasteainete heite vähendamine ning tulemuseks paranenud rahva tervis ja eluslooduse seisund. Eesmärkide saavutamiseks on välja töötatud meetmed. Õhusaasteainete vähendamise programmis (peatükk 6) on kirjeldatud õhukvaliteedi hindamise vajalikkusest (keskkonnaseire). Õhusaasteainete vähendamise programm eeldab meetmete integreerimist erinevatesse valdkondadesse ja teiste arengukavade meetmete elluviimist. Soovitav on jälgida, kas, millal ja mil määral on vajalikud meetmed integreeritud teistesse arengukavadesse ning koguda teavet, mil määral meetmeid on rakendatud. Eriti tuleb tähelepanu pöörata peatükis 8 „Kaasnevate mõjude omavahelised seosed ja mõjude leevendamise meetmed“ toodud riskide maandamise leevendusmeetmete rakendamise jälgimisele. Kõrvutades ülevaade meetmete rakendamisest õhusaasteinete heitkoguste inventuuri andmetega on võimalik selgitada, kas plaanitud meetmed on olnud piisavalt tõhusad eesmärkide saavutamiseks. Ülevaadet rakendatud meetmetest ja inventuuri andmetest on mõistlik koostada kord aastas. Viis aastat pärast põllumajandusmeetmete rakendamist on soovitav teha kokkuvõte meetmete rakendamise eelsel perioodil (5 aastat) ja järgsel perioodil (5 aastat) toimunud toitainesisalduse muutustest veekogumites49. Kui selgub, et üldlämmastiku sisaldus veekogumites on teinud ebaloomuliku tõusu, tuleb põhjalikumalt uurida, milline seos võib sellel olla õhusaasteainete vähendamise programmi meetmetega. 49 Statistikat teeb Keskkonnaagentuur. Tallinn,29. oktoober 2019 67 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 12 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Eesti Kaubandus- Tööstuskoda 02.08.2019 nr 4/163 Teatame, et meil puuduvad täiendavad märkused ja ettepanekud KSH kohta. Ühtlasi anname teada, et tutvustasime kavandatavat läbi Kaubanduskoja infokandjate oma liikmetele. Terviseamet 11.07.2019 nr. 9.3-2/19/3782-2 1) Peatükis „5.2 Inimese tervis“ lk 20 viimases lauses olete viidanud „Põlevkivisektori tervisemõjude Arvestatud. Aruandesse lisati ettepandud lõik. uuringule“, mille viis Terviseamet koostöös Tartu Ülikooli teadlastega läbi. Soovitame lõigu lõppu lisada lühida tulemusi kokkuvõtva lause: „Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemustest ilmnes, et Ida- Virumaal on enam mitmeid tervisekaebusi ja haigusi, mille esinemissagedus on seotud ka keskkonna saastatuse näitajatega." 2) Samas peatükis lk 21 olete viidanud õhusaastest põhjustatud enneaegsetele surmadele, kuid juhime Arvestatud. Vastav selgitus lisati peatüki 5.2 lõppu. tähelepanu, et enneaegsed surmad ei ole ainus näitaja, millega seostada õhusaaste mõju tervisele. Lisaks on rida kroonilisi haigusi, mis on tingitud muuhulgas õhusaastest. „Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu“ (2015) tulemused näitasid, et lapsi, kel oli kõrge FeNO väärtus, kuid astma diagnoos puudus, oli Ida-Virumaal uuritud laste seas enam kui 10%, keda on oluliselt enam kui Lääne-Virumaal või Tartumaal (P<0,05). Eriti palju oli selliseid lapsi Kiviõli koolides (14,4%), kus samal ajal oli diagnoositud astmat vaid 5%. 3) Olete ptk „5.2 Inimese tervis“ viidanud peamiselt Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetele, kuid lisaks võib Osaliselt arvestatud. KSH juhtekspert tänab tervise seisukohast olulist toetavat informatsiooni leida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt materjalide eest ja võtab nende olemasolu koostatud valitud välisõhu saasteainete materjalidest. Soovitame tutvuda järgmiste WHO dokumentidega: teadmiseks. Kuna antud KSH käigus ei ole plaanis 1. „Air quality guidelines - global update 2005“ Link: läbi viia iseseisvat tervisemõjude hindamist, siis Tallinn,29. oktoober 2019 68 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES https://www.who.int/phe/health_topics/outdoorair/outdoorair_aqg/en/ ; 2. „Air Quality Guidelines for piirdutakse Euroopa Keskkonnaagentuuri Europe 2nd edition“ Link: http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0005/74732/E71922.pdf ; 3. faktidega, mis osaliselt puudutavad otseselt Eestit. “Guidelines for air quality” Link: https://apps.who.int/iris/handle/10665/66537 . Maanteeamet 26.07.2019 nr 15-5/19/31081-2 Vastavusanalüüsi koostamisel (peatükk 6) parema ülevaate andmiseks teeme ettepaneku ÕVP meetmed Mitte arvestatud. Peatüki 6 viimine tabelvormi ja teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärgid/meetmed välja tuua tabeli vormis. muudaks aruande pikemaks, tekiks palju tühje lahtreid, kus mõnel meetmel puudub seos arengukavaga. Antud vormi juures on välja toodud iga arengukava põhisuund ja täiendavalt selgitus kas on vastuolu või kooskõla mingi konkreetse meetmega. Kuna lahendamatud vastuolud arengukavadega puuduvad, pole põhjust välja tuua ka vastuolude kokkuvõtet. KSH aruande eelnõu peatükk 7 hindab ÕVP meetmete mõju erinevatele valdkondadele (loodus-, sotsiaal- Arvestatud osaliselt. KSH juhtekspert kontrollis ja majanduskeskkond ning piiriülene mõju). Maanteeamet teeb ettepaneku punkti 7.1 täiendada ning KSH koostamise ajal üle ka looduskeskkonda kasutada mõju hindamisel looduskeskkonnale KSH aruande eelnõus viidatud „Mõjude hindamise puudutavad kontrollküsimused, kuid tõi aruandes metoodika“1 punktides 4.1 ja 4.2 toodud kontrollküsimustikke. välja üksnes olulisemad teemad. Eesti Gaasiliit 2 KEM/31.07.19 Olles tutvunud meile saadetud Teatavate õhusaasteainete heitekoguste vähendamise programmi ÕVP programmi eksperdi vastus: Olemasolev aastateks 2020-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega leiame, et selles aruandes pole riiklik metoodika, mille põhjal koostab praktiliselt üldse kajastamist leidnud gaasiliste kütuste s.h. ka biometaani osa õhku paisatavate Keskkonnaagentuur iga-aastast välisõhu saatekoguste vähendamisel. saasteainete inventuuri (sh transpordisektor), ei Tallinn,29. oktoober 2019 69 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Seda sama võib öelda ka selles aruandes käsitlust leidnud erinevate arengukavade kohta. võimalda hetkel hinnata adekvaatselt transpordisektori gaaskütuste ja biokütuste Taastuvenergia arengukavas aastani 2020 on üheks eesmärgiks seatud transpordis biokütuste osakaalu välisõhu saasteainete heitkoguseid. Seda toodi tõstmine 10%-ni. Meetmetena selle saavutamiseks on nimetatud biokütuste vabastamist aktsiisimaksust märkusena välja ka töörühma koosolekutel, kus ja bioenergia tootmise investeeringute toetusi. selgitati, et tulevikus metoodika paraneb ja ENMAK 2030 on viidatud vajadusele tagada gaasivarustus aga samuti vajadusele alternatiivsete kütuste programmi järgmisel uuendamisel saavad kasutuselevõtule transpordis. gaaskütused ja biokütused eraldi väljatoodud. Käesolevas aruandes on vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi õhku paiskamise ühe suurema allikana KSH juhtekspert juhib ühtlasi tähelepanu, et ÕVP nimetatud ka laevandust. Samas ei ole ühtegi viidet sellele, et üheks võimaluseks nimetatud heidete programm tegeleb teatavate õhusaasteainete tunduvaks vähendamiseks oleks laevade üleviimine veeldatud maagaasile. vähendamisega, mille hulka ei kuulu CO2 ega CH4. Samuti ei ole käsitlust leidnud õhusaaste vähendamise võimalused, mida annavad biometaani tootmine ja kasutamise põllumajandussektoris ning transpordis. Me leiame, et transpordis tekkivate saasteainete vähendamise programmi meetmeid seostada ainult elektril sõitvate autode toetusmeetmetega ei ole päris õiglane teiste alternatiivsete kütuste suhtes, millised kokkuvõttes aitaksid õhusaastet isegi enam vähendada. Aruandes on palju tähelepanu pööratud ka põllumajandussektorile. Samas ei ole sõnagagi mainitud biometaani, mille tootmine juba iseenesest vähendab kasvuhoonegaaside (CO2; CH4 ) sattumist atmosfääri. Me oleme veendunud, et biometaani tootmise ja kasutamine, mis lisaks looduskeskkonna saastamise vähendamisele, annab ka suuremat sotsiaalmajanduslikku efekti kui mõnede teiste alternatiivsete energiaallikate rõhutatud eelisarendamine. Seda kummalisem on, et aruandes pakutud toetusmeetmete hulgas, mis on suunatud õhusaaste vähendamise eesmärkide saavutamiseks on gaasisektor praktiliselt tähelepanuta jäänud. Eesti Maaülikool, Ants-Hannes Viira, e-kiri 05.08.2019 Tallinn,29. oktoober 2019 70 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Lugesin ÕVP KSH aruannet. Ma nüüd ei tea, kas olen hiljaks jäänud ja kellele täpselt peaks tagasisidet Arvestatud. Viide seatud eesmärgile lisati peatükki andma, aga üks tähelepanek mul tekkis. „6.2.11 Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava aastani 2030“. Mitmes kohas soovitatakse põllumajanduses kasutusele võtta toitainebilansi arvutamine, mis on igati õige, aga nt lk 33 toodud lõiku võiks teha väikese täienduse: ÕVP põllumajandusmeetmed näevad ette ammoniaagi (lämmastik) õhku lendumise vähenemist sõnnikuhoidlate katmisega, ning vedelsõnniku ja mineraalväetise kohese sisse kündmisega. See tähendab, et põllule tuuakse lämmastikurikkam sõnnik ning see osa lämmastikust, mis varem lendus õhku17, küntakse nüüd mulda. Kuna juba praegu on teada põllumajandusest põhjustatud hajukoormuse oluline mõju veekogudele (vt selgitust peatükk 6.2.3), siis täiendava lämmastiku lisamine tõstab toitainete koormust veekogudele (sh põhjavesi) veelgi. Seega lämmastiku koormus kandub õhust mulda. Kuna ka praegu on peamiseks veekeskkonnale avalduvale hajukoormuse allikaks põllumajandus (st toitainete ülejääk), siis see kasvab veelgi (cross-media effect). Siiski on meede õigustatud, kui põllumees arvutab oma maade väetamisel toitainebilanssi. Seega tuleb meetme rakendamisel kaaluda ka toitainebilansi arvutamise juurutamist. Nimelt, lämmastikurikkama sõnniku põllule toomine ja selle kiire mulda viimine võimaldab (mingil määral) vähendada mineraalväetiste kasutamist, mis on toodud suunisena nt kliimapoliitika põhialustes (viide sellele ÕVP KSH aruande lk 30). Mineraalväetiste asendamine orgaanilistega on ka PõKa 2030 eelnõus üks kavandatud eesmärke või tegevusi. Sotsiaalministeerium, e-kiri 12.08.2019 Toetame Terviseameti 11.07.2019. a kirjas nr 9.3-2193782-2 esitatut KSH aruande eelnõu kohta. Lisaks Arvestatud. Viga on parandatud. väike keeleline tähelepanek Peatükis 5.2 joonisel 6 „Õhusaasteainete mõju inimtervisele (allikas Euroopa Keskkonnaagentuur)“ on vaja parandada sõnad „hingamisprobleemid“ ja „hingamiselundid“ (praegu hindamisprobleemid ja hindamiselundid) Keskkonnainvesteeringute Keskus, 24.07.2019 nr 3-2-13/4016-2 Tallinn,29. oktoober 2019 71 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES KIK peab esitatud infot asjakohaseks ning tänab tehtud mahuka töö eest. Eesti Maaülikool, 02.08.2019 nr 8-5/3340-1 Eesti Maaülikool on seisukohal, et õhusaaste vähendamise programmi „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 (KSH)“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on asjakohane ja piisav ning meie hinnangul on ka KSH ekspertrühma koosseis piisav. Tartu Ülikool, Marko Kaasik, e-kiri 7.11.2019 Lk. 39 joonealune märkus 24. Saan aru nii, et ekspert peab valeks valitsuse ostust tühistada Arvestatud osaliselt. Siin toodud kommentaar on tselluloositehase riiklik eriplenaeering enne keskkonnamõjude hindamist, sest nagu rikuks arendaja kindlasti vajalik avamaks planeeringu tühistamise õigustatud ootusi arengukava valguses. Valitsuse otsus tulenes ülekaalukast avalikust huvist, mille pooldajate vaadet. Allmärkusele lisati viide siinsele väljanduseks oli Eesti viimase veerandsajandi suurim meeleavaldus, ülekaalukalt suurima allkirjade arvuga kommentaarile. petitsioon ja asukoha omavalitsuse volikogu ühehäälne (!) vastuseis. Vastuseisu põhjuseks oli vanananud tehnoloogia, mis on pika aja jooksul paljudes kohtades õhu- ja veesaastega probleeme põhjustanud - arendaja varjas seda fakti, tehes lobi oma projektile. Oluline negatiivne mõju oli seega ilmne ilma põhjaliku uuringuta ja vastutus lasus arendajal endal. Valitsuse otsus projektiga edasi minna tähendanuks ohtu kodanikuühiskonnale - me ei taha ju märulipolitsid, pisargaasi ja kumminuie Eesti linnade tänavatel! Seega, märkus 24 on kohatu. Lk. 55 punkt 1.9.1 on kõnealuse programmi mõju teadusele hinnatud neutraalseks. Mina hindaksin Mitte arvestatud. Ekspert on nõus, et kõrgema positiivseks eeldusel, et meetmete kavandamisel kasutatakse sisendit Eesti teadlastelt, mitte ei tellita kogu taseme strateegiate (riiklikud arengukavad, eskpertiisi (paha praktikana) väljastpoolt. Neutralne hinnang kinnistab väärarusaama, nagu oleks Eesti tegevuskavad) eduka koostamise üheks tagatiseks teadus midagi kõrvalseisvat, millel ei ole asja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisse. on koostajate teadmiste järjepidevus. Arvestades Eesti väiksust, on mõnikord probleemiks piisava kogemusega ekspertide leidmine, eriti juhul, kui erinevatel kordadel pakuvad konsultatsiooni erinevad eksperdid. Samas ei võta ekspert enda ülesandeks antud töös välja töötada strateegiat, Tallinn,29. oktoober 2019 72 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES mis määrab, kas ÕVP edasised konsultatsiooniteenused peaksid tulema teadusasutusest, erasektorist, kindlalt konsultantide grupilt, kellel tekib teadmiste järjepidevus või erinevatelt konsultantidelt, tänu kellele võiks tekkida teadmiste paljusus. Lk. 63 p. 7.4. on väidetud, et ÕVP meetmed ei põhjusta olulist piiriülest mõju. Ma julgeksin avaldada Mitte arvestatud. Viidatud uuringu tabel 3 annab arvamust, et on positiivne mõju. On hinnatud Eesti heitmete (PM2.5, SO2, NOx, LOÜ, NH3) piiriülest mõju ülevaate erinevates riikides õhusaaste poolt rahvatervisele ja leitud, et see on oluline väikese lisanduva mõjuna paljudele miljonitele eurooplastele: põhjustatud väliskuludest. Väliskulud küll võivad https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ohusaaste_kareda_0.pdf tekkida ka piiriüleselt, kuid suurem osa väliskulusid tekib tavaliselt keskkonnakasutaja Kuigi selle uuringu metoodika on vananenud ja kvantitatiivselt ebatäpne, on põhiline järeldus, et suurem läheduses. osa tervisemõjudest tulenevast väliskulust jaguneb Euroopa Liidu riikide vahel (Tabel 3), ilmselt tõepärane. Seega, heitmete vähendamine, eriti SO2 põlevkivielektrijamadest, mõjutab positiivselt inimeste tervist Kuna ÕVP programmi prognoositav tulemus on Euroopas. pigem saastetaseme tõusu peatamine (mõningal määral vähendamine), siis jääb ekspert siiski enda seisukoha juurde, et Eestist tulenev otsene piiriülene mõju on pigem väheoluline. Kõikide EL riikide ühise jõupingutuse piiriülene mõju on eeldavalt agaoluliselt positiivne. Maaeluministeerium, 26.07.2019 nr 4.1-5/1798-1 1. Palume täpsustada peatükis 1 välja toodud leevendusmeetme „Ammoniaagi kao vähendamiseks mulda Arvestatud. Lauset on täiendatud: kündmisel tuleb jälgida toitainebilanssi nii, et negatiivne mõju veekeskkonnale ei suureneks“ sõnastust. • Ammoniaagi kao vähendamiseks väetise Jääb arusaamatuks, mille mulda kündmisel tuleb jälgida toitainebilanssi, kas vedelsõnniku ja/või mulda kündmisel tuleb maaharijal jälgida lämmastikku sisaldavate mineraalväetiste? Samuti tuleks täpsustada, kes peaks jälgima toitainebilanssi, toitainebilanssi nii, et negatiivne mõju kas tootja, kes katab kõvakattega sõnnikuhoidla ja/või kasutab vedelsõnniku sisestuslaotust ja/või kes veekeskkonnale ei suureneks viib mineraalväetised kiirelt mulda. Tallinn,29. oktoober 2019 73 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Palume täpsustada, kas toitainebilansi järgimine seisneb põllu või taluvärava bilansi arvutamises? Leiame, Ekspert on nõus, et toitainebilanss on üksnes et eesmärgiks peaks võtma toitainebilansi optimaalse tulemi saavutamise. Bilansside arvutamine vahend tasakaalustatud väetamisel. Vastav iseenesest ei taga, et negatiivne mõju veekeskkonnale ei suureneks, küll aga aitab see analüüsida täiendus on lisatud ka aruande peatükki 6.2.9. sisendites ja väljundites Viide optimaalse bilanssi saavutamise vajadusele sisalduva lämmastiku suhet ja lämmastiku kasutamise efektiivsust. Sealt edasi saab tootja mõelda, kuidas lisati peatükki 1. lämmastiku kasutamise efektiivsust suurendada juhul, kui see on madal. Sõltumata õigusaktides toodud nõuetest on Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas on viidatud vajadusele säilitada põllul optimaalne endiselt veekeskkonnas probleeme toitainebilanss. Kui leevendusmeetme eesmärk on sama, tuleks see ka vastavalt sõnastada. toitainerohkusega. Teoreetiliselt peaks ka praegu põllumees pidama põlluraamatut ning arvestama Teemale tähelepanu juhtimine ja leevendusmeetmetega lahenduse otsimine on asjakohane. Samas on väetamise ja saagiga seotud asjaolusid. Üheks sõnniku kiire mulda viimise ja vedelsõnnikuhoidla katmise nõuded ka veekaitsele suunatud õigusaktides, suurimaks probleemiks on ühtse platvormi seega ei tohiks õhu- ja veekaitse meetmetes suurt vastuolu olla ning ammoniaagikao vähendamisele puudumine, kus sisestatud andmeid oleks suunatud tegevusi tehakse juba praegu. Juhime tähelepanu, et toitainebilansside tegemine on tootjatele võimalik statistiliselt töödelda ning pistelist lisatöö ning mugavamad IT lahendused on alles arendamisel. Sellega seoses palume KSH aruandes välja kontrolli tõhustada. tuua ka toitainebilansi tegemise mõju tootjatele. 2. Punktis 6.2.10, kus tuuakse välja seos Eesti maaelu arengukavaga 2014-2020 (edaspidi MAK), on öeldud, Arvestatud. Punkti 6.2.10 sõnastust on et ÕVP meetmeid (sõnnikuhoidlatele kõva katus, väetise otse mulda viimise tehnika soetamine) parandatud. toetatavate tegevuste nimekirjas ei ole. Samas eksperdi hinnangul on võimalik ka olemasoleva maaelu arengukava põhjal luua vastav toetus. Juhime tähelepanu, et MAK raames on võimalik eelpool nimetatud tegevusi toetada. MAK meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” raames on taotluste hindamisel ette nähtud lisapunktid sõnnikuhoidlatele, mis ei ole laguuntüüpi ja mida kavandatakse ammoniaagi heite vähendamise eesmärgil katta. Samuti on taotluste hindamisel ette nähtud lisapunktid, kui soovitakse toetust vedelsõnniku sisestuslaoturi ostmiseks. Palume parandada punkti 6.2.10 sõnastust. Tallinn,29. oktoober 2019 74 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 3. Palume viia KSH peatükk 6.2 punkt 6.2.11 vastavusse Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Arvestatud. Peatükki on täiendatud arvestades arengukava viimase versiooniga (25.04.2019). Lisaks on hetkel viidatud arengukava mustandile seisuga PõKa arengukava 25.04.2019 versiooniga. 04.12.2019, kuid ilmselt on mõeldud 04.12.2018 seisu. KSH peatüki 6.2 punktis 6.2.11 ja peatükis 8 on soovitatud õhusaasteainete vähendamise programmi Arvestatud. Peatükis olevat lauset on parandatud. rakendamise eest vastutajatel töötada selle nimel, et põllumajanduse ja kalanduse arengukava sisaldaks PõKa peaks sisaldama viidet ja arvestama viiteid õhusaasteainete vähendamise programmile, ühes konkreetsete meetmetega. Põllumajanduse ja meetmetega. Lisatud on lause: 25.04.2019 kalanduse valdkonna arengukava (tervikteksti mustand seisuga 25.04.2019) lõigus nr 29 on välja toodud, arengukava versioon sisaldab vastavat viidet ning et „Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020–2030 peab arvestab meetmetega. riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega, mis muuhulgas hõlmab aktiivset suhtlust ja koostööd põllumajandustootjatega.“. Põllumajanduse ja kalanduse arengukava sisaldab viiteid üldistele sekkumistele, mitte konkreetseid meetmeid. KSH peatükis 7.3 „Majanduskeskkond“ on hinnatud, et mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ÕVP-s toodud maksumused põhineva Eesti ammoniaagi heitkoguste piiramise puhul tõstab see osaliselt väetamise kulusid. ÕVP-s on meedet Maaülikooli spetsiaalsel uuringul . Arvutatud 50 hinnatud olulisel määral põllumajandustootja jaoks tasuvaks, kuna see on kombineeritud otsekülviga ja võimaliku tulu kõrval on välja toodud ka analüüsi sellega kaasneb kulude kokkuhoid. Palume täpsustada, kas KSH teostaja hinnang on sellest erinev? Milline piiranguid ja määramatust puudutavad asjaolud. on sel juhul meetme kombineeritud majanduslik mõju, arvestades kõiki meetmega kaasnevaid tulusid, Sealhulgas glüfosaadi võimalik keelustamine (vale kulusid ja saamatajäänud tulusid. kasutamine seotud keskkonnariskiga), meetme sobivus üksnes kindlatele muldadele (seega ei pruugi see olla ühtemoodi tulus kõigile muldadele). Seetõttu võib KSH aruandes toodud kvalitatiivset hinnangut pidada pigem konservatiivseks (arvestades võimalike negatiivseid stsenaariume). Tõenäoliselt kujuneb reaalne stsenaarium nende kahe vahele jäävaks. 50 http://ms.emu.ee/userfiles/instituudid/ms/MSI%20failid/Uuringud/ÕVP_EMÜ_09042019.pdf Tallinn,29. oktoober 2019 75 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Rahandusministeerium, Vaadates väljapakutud ÕVP meetmeid, kaasneb nendega tõenäoliselt ka kindel mõju regionaalarengule. Arvestatud osaliselt. Sealhulgas: - regionaalse arengu osas on peatükis 6.2.15 - Ühistranspordi laiendamine, planeerimis- ja projekteerimistingimuste tõhustamine ühistranspordi ja tehtud ettepanek kaaluda ÕVP rakendamisel kergliikluse kasutusmugavuse suurendamiseks soodustavad linnapiirkondade atraktiivsuse ja võimalusi tõsta suurlinnadest väljaspool olevate rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamise alade atraktiivsust. Üldiselt on muuhulgas kaudu. Tegemist on ühtlasi ühe Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 alaeesmärgiga, millesse ÕVP regionaalarengu valdkonda arvestatud antud juhul panustavad. sotsiaalkeskkonna hindamises (peatükk 7.2). - KOVde toetamine õhu- ja kliimasaaste projektide ellu viimiseks võib aidata viia ellu eelkõige nende - ekspert ei näe ÕVP toetusmeetmetel suurt mõju piirkondade arenguvajadusi, mis on muude piirkondadega võrreldes kliimamuutustest enam mõjutatud üleujutusohuga võitlemisel. (nt ranniku- ja jõgede suudmealade üleujutused ja tormikahjustused, nn „keeristormikoridorid“ ja ehitatud - peatükki 7.2 punkti 1.3.2 täiendati pindade tõttu kuumalainetest enam mõjutatud linnad). Samuti tuleks KSH-s lk. 59 korrigeerida eksitavat põhiraudteevõrgu ja kaugtöö mõju kirjeldusega meetme sõnastust – tegemist ei ole KOVde õhu- ka „kliimasaaste“ projektide toetamisega, vaid vastupidi, projektidega õhusaaste ja kliimamõju vähendamiseks või kliimamuutustele vastupanu suurendamiseks. - parkimispoliitikal ja kergliiklusel võib olla mingi mõju valglinnastumisele, kuid märgatav mõju on - Põhiraudteevõrgu raudteevõrgu elektrifitseerimine ja kasutuse ja ühistranspordi teenuse laiendamine siiski transpordi kasutusele ning kaugtöö propageerimine edendab liikumisvõimalusi väljaspool keskuslinnu ja keskus-tagamaa vahel ning selle kaudu parandab sealsete keskuste tagamaal elavate inimeste ligipääsu töökohtadele ja teenustele. Sellega mõjutavad ÕVP meetmed soodsas suunas piirkondade sotsiaalseid ja majanduslikke arengutingimusi ning aitab pidurdada rahvastiku liigset koondumist pealinna- jt suurematesse linnapiirkondadesse. - Linnade parkimispoliitika (planeeringutes optimaalse parkimiskohtade arvu nõuete väljatöötamine sõltuvalt arenduse asukohast, parkimistasu diferentseerimine sõiduki energiaklassi alusel) ja kergliikluse arendamise tegevused aitaksid vähendada ka valglinnastumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja valglinnastumise mõju paremini suunata. Tegemist on muuhulgas vastavalt Eesti regionaalarengu strateegiale ühe suuremate linnapiirkondade olulise arendusvajadusega. Tallinn,29. oktoober 2019 76 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Põllumajandusuuringute Keskus, 16.07.2019 nr 2-3/82 Aruande alapeatükis 6.2.3 ja 6.2.9 tehakse eksperdi poolt ettepanek rakendada koos vedelsõnniku Mitte arvestatud. Sõltumata määruses toodud sisestamise meetme juurutamisega pingutusi toitainete bilansi järkjärguliseks juurutamiseks, et vältida piirarvudest on siiski veekeskkonnale oluliseks lämmastiku koormuse kandumist õhust mulda. Juhime teie tähelepanu asjaoludele, et eri tüüpi sõnniku probleemiks põllumajandusest tulenev toitainete toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega koormus. Bilansi kasutuselevõtt iseenesest ei aita (Veeseadus §261 lg (12) ning sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg võimalikku vähendada. Küll aga aitab see saada lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik paremat ülevaadet väetiste ja toitainete tegelikust (Veeseadus §261 lg (41). Samuti on Vabariigi Valitsuse 28.08.2001. a määrusega nr 288 kehtestatud kasutusest ning ringlusest keskkonnas. Selle kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta, arvestades kultuuri põhjal on võimalik teha järeldus, kas määruses lämmastikutarvet ja planeeritavat saaki. Toetudes eelpooltoodule avaldame kahtlust, kas lämmastiku kui ette antud tingimustest on kinni peetud ja hinnata kiiresti liikuva elemendi bilansi arvutamine vedelsõnniku laotamise kontekstis on asjakohane. tingimuste asjakohasust. Aruande alapeatükis 6.2.11 peab ekspert: „mõistlikuks lugeda ringmajanduse osaks ka toitained, mis Mitte arvestatud. Keskkonnakaitse keskne tähendab, et võimalikult suurel määral tuleb vältida nende väljumist põllumajandussüsteemist.“ eesmärk on jätkusuutlik areng. See tähendab Põllumajanduse peamiseks eesmärgiks on elanikkonnale toidu tootmine ning põhiline osa toitaineid keskkonna kasutamist inimkonna hüvanguks, kuid väljub süsteemist inimtoiduks mõeldud põllumajandustoodanguna piima, liha, teravilja jms näol. viisil, mis lubab seda teha ka tulevastel põlvedel. Seetõttu peab ka põllumajanduses peamise eesmärgi, inimeste varustamine toiduga, kõrval arvestama teisi eesmärke – sh keskkonnakasutus jätkusuutlikul viisil. Hetkel toimub toitainete leke põllumajandusest loodusesse ulatuses, mis mõjutab jätkusuutlikku arengut negatiivselt (nt toitainekoormus Läänemeres). Aruande alapeatüki 7.3 tabelis antakse kvalitatiivne ülevaade meetmete maksumuse mõju suunast ning Mitte arvestatud. Aruandes ei ole eeldatud, et riigil analüüsitakse kas maksumuse koormus tõuseb riigil või erasektoril/kodanikul. Vähesaastavate sõnniku lasub kohustus toetada seadmete soetamist ladustamise- ja laotustehnoloogiate analüüsimisel on eeldatud, et avalikul sektoril on kohustus toetada täiemahuliselt. Erasektorile avalduva mõju lahtris meetmete rakendamist ning seetõttu erasektori rahaline koormus praktiliselt ei tõuse või teeb seda on kirjeldatud, et rahaline koormus osaliselt Tallinn,29. oktoober 2019 77 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES vähesel määral. Leiame, et ekspertide arvamus seadmete soetusmaksumuse ligi täismahulisest tõuseb ja osaliselt langeb. ÕVP programmis on hüvitamisest avaliku sektori poolt on ennatlik ja ei ole eelnevate praktikate kogemustele toetudes jõutud järeldusele, et vedelsõnniku sisestuslaotus õigustatud. ja väetiste kiire mulda viimine koos on enam- vähem 0 mõjuga (vastavalt kulu -19,8 mln € ja tulu 19,6 mln €). Tallinna Energiaagentuur, 30.07.2019 nr 1-2/3 1) Kuna aruanne sisaldab mitmeid arengukavasid (transport, regionaalareng, maaelu, ettevõtlus, Mitte arvestatud. Mõistlik on jätkata senist rahvastiku tervis jne), mille kehtivuse periood lõpeb juba järgmisel aastal, siis võiks aruanne anda sisendit praktikat, kus koostaja hindab oma arengukava ka järgmise perioodi koostamisel olevatesse ja asjassepuutuvatesse arengukavadesse, tulenevalt või strateegia vastavust teiste kehtivate õhusaaste heitkoguste vähendamise programmi eesmärkidest. Sellisel juhul on koostatavates arengukavade ja strateegiatega. Sisendi arengukavades juba varakult võimalik arvestada programmis seatud eesmärke ja leevendada heitmetest pakkumine loodavatesse arengukavadesse ja tulenevaid mõjusid. strateegiatesse ei pruugi olla tulemuslik, kuna pole kindel, milliselt uusi arengukavasid uuendatakse (nt varasem Maaeluarengukava on muutunud Põllumajanduse ja Kalanduse arengukavaks, mis näitab käsitletavate teemade fookuse muutumist) ning mis saab olema nende uus sisu ja tähelepanuteema. 2) Elektriautode soetamise toetamise asemel võiks kaaluda üldist fossiilkütuseid tarbivate autode Ettepanek on edastatud ÕVP programmi maksustamist (või diisli/bensiini aktsiisitõusu) ning elektriautodele maksusoodustust. See ei tooks koostajatele. avalikule sektorile täiendavat kulu vaid pigem tulu (lk 59). 3) Linna parkimispoliitika kirjeldus eeldab parkimiskohtade arvu vähendamist, kuid mõju suunana on Arvestatud osaliselt. ÕVP programmi ja KSH tabelis avaliku sektori puhul märgitud täiendava (elektritranspordile sobiva) taristu loomist. Kahtlemata järeldused on põhimõtteliselt sarnased – avalikul peaks linnas olema eelistatud rohelist energiat(!) kasutav elektritransport, kuid peamiseks eesmärgiks sektoril kaasnevad meetmega kulud. ÕVP peaks meie hinnangul olema linnakeskkonnas autostumise vähendamine. Seega oleks vaja vastavusse viia programm on hinnanud erasektorile teatava kulu meetme kirjeldus ja hinnatav mõju suund (lk 60). Diferentseeritud parkimistasude rakendamisel tuleb Tallinn,29. oktoober 2019 78 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES arvestada, et läbi parkimispoliitika saab linn suunata elektriautode eelistamist, kuigi parkiv auto välisõhku tekkimist. KSH aruandes on hinnang „neutraalne“ ei saasta, ruumikasutuses pole vahet millist kütust auto kasutab. Oluline on sõitmist muuta asendatud hinnanguga „tekib kulu“. heitmevaba(ma)ks. 4) Kuigi parkimispoliitika vajab programmis esitatud meetmete kohaselt õiguslikku regulatsiooni (lk 24) Mitte arvestatud. Parkimispoliitika võib osaliselt vajab meie hinnangul riigi tasandil (kuna standardite koostamist initsieerib ka riik) uuendamist EVS eeldada ka standardi täiendamist, kuid 843:2016 Linnatänavate standard. maksustamise põhimõtted tuleb määrata õigusakti tasemel. 5) Energiaagentuur on nõustub KSH aruande koostajaga selles aspektis, et programmis esitatud põllumajandusmeetmed (sõnnikulaotustehnoloogiad) on vaja üle vaadata veekaitse eesmärkidest tulenevalt, kuna ka suurem osa Tallinna linna elanikest saab oma joogivee pinnaveest. Keskkonnaamet, 23.07.2019 nr 15 2/19/4839 3 1. KSH aruande ptk s 7 on hinnatud välismõju ehk õhusaasteainete vähendamise programmi meetmete Mitte arvestatud. Kuna kavandataval tegevuse mõju erinevatele valdkondadele. Keskkonnaameti hinnangul on välismõjude hindamine eesmärk on õhusaaste vähendamine, millest looduskeskkonnale jäänud liiga napiks, nt sotsiaal ja majanduskeskkonnale on pööratud oluliselt rohkem tulenevalt ka positiivne mõju looduskeskkonnale, tähelepanu. KSH aruande lk de 48 ja 49 kohaselt on välismõjude hindamisel juhindutud dokumendist ei pidanud ekspert otstarbekaks aruannet „Mõjude hindamise metoodika“ (Justiitsministeerium ja Riigikantselei, 2012) 1. Keskkonnaamet teeb täiendavalt koormata looduskeskkonda ettepaneku välismõjude hindamisel looduskeskkonnale kasutada „Mõjude hindamise metoodika“ lk 42 ja puudutavate küsimustega, sest positiivne mõju on 43 toodud kont rollküsimustikku, nii nagu on tehtud KSH aruande ptk s 7.2 sotsiaalkeskkonnale avalduvate ette teada. Mõni võimalik negatiivse mõju asjaolu mõjude hindamisel. (nt risk pinnaveele) on käsitletav ka ilma kontrollküsimustikuta. 2. Keskkonnaamet teeb ettepaneku välismõjude hinnang anda õhusaasteainete vähendamise programmi Mitte arvestatud. Aruande vormistamine meetmete kaupa, see annaks oluliselt rohkem teavet kavandatavate meetmete ja nendega kaasnevate meetmete kaupa võib küll anda parema ülevaate, tagajärgede kohta ning sisendit õhusaasteainete vähendamise programmi koostamisse. KSH aruandes millist mõju iga konkreetne meede põhjustab, tuleks ka välja tuua, kui palju õhusaasteainete vähendamise programmi rakendamisel vähenevad kuid samas toob see endaga kaasa ka aruande erinevate saasteainete emissioonid. märkimisväärse pikenemise ja kompaktsuse Tallinn,29. oktoober 2019 79 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES vähenemise. Lisaks on kõiki meetmeid koos käsitledes lihtsam anda hinnang ka meetmete ühisele võimalikule mõjule. 3. KSH aruande lk 15 kohaselt: „Natura 2000 teemat ei käsitleta kuna õhusaasteainete vähendamise Arvestatud osaliselt. Natura 2000 alad on programmi üldine suund on keskkonnaseisundi parandamine (vt peatükk „3 Õhusaasteainete konkreetsed objektid maastikul konkreetsete vähendamise See põhjendus ei ole arusaadav, samadel kaalutlustel oleks võinud jätta ka kõik ülejäänud kaitse eesmärkidega ja konkreetsete ruumis mõjud hindamata. Keskkonnaamet kordab oma 21.05.2018 kirja nr 15 2/18/5500 3 p s 6 tehtud määratletud koormustega. Natura eelhindamise ettepanekut, et õhusaasteainete vähendamise programmi KSH käigus tuleb hinnata õhusaasteainete metoodika eeldab konkreetsete alade ja vähendamise programmi elluviimise mõju ka Natura 2000 võrgustiku aladele, vähemalt Natura konkreetsete koormuste teadmist. ÕVP eelhindamise täpsusastmes. programm ei määratle tegevusi asukohatäpsusega. Seetõttu ei ole võimalik kasutada eelhindamise metoodikat. Ekspert lisas peatükki 7.1 Natura 2000 käsitluse tuues välja selle strateegilise eesmärgi ja sidudes mõju muule looduskeskkonnale avalduva mõju hinnanguga ning leevendusmeetmetega. 4. KSH programmi lk 2 ja ptk 7.1 kohaselt pidi õhusaasteainete vähendamise programmi KSH Arvestatud. KSH aruande infolehele (tiitellehe eksperdirühma kuuluma Karl Kupits (KSH juhtekspert), Kadri Normak, Madis Metsur, Artto Pello, Tuuli järgne leht) on ekspertgrupi liikmete juurde Vreimann ja Marek Maasikmets. KSH aruande lk 2 järgi Madis Metsur ei osale enam eksperdirühma töös. kirjutatud nende osalemise valdkond ning selgitatud Madis Metsuri välja jäämine ja Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse asendaja. (edaspidi KeHJS ) § 40 lg 5 koha selt KSH aruande koostamise käigus täiendavate asjaolude ilmnemise korral võib aruandes põhjendatud juhul kõrvale kalduda KeHJS § 39 lg 3 kohaselt nõuetele vastavaks Selgituseks, et peatatud on käskkiri, millega tunnistatud KSH programmist. Sellekohased põhjendused tuleb esitada KSH aruandes ning juhul, kui kinnitati ÕVP. Seega on hetkel peatatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või asjaomane asutus, kes annab aruandele kinnitatud ÕVP kehtivus, mitte KSH programm. omapoolse seisukoha, ei nõustu programmist kõrvalekaldumisega, tuleb aruannet vastavalt programmile täiendada. Tallinn,29. oktoober 2019 80 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Kuigi keskkonnaministri 27.06.2019 käskkirjaga nr 1 2/19/462 „Keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirja nr 1 2/19/276 kehtivuse peatamine“ on õhusaasteainete vähendamise programmi KSH programmi kehtivus peatatud kuni KSH aruande kinnitamiseni, tuleks õhusaasteainete vähendamise programmi KSH eksperdirühma koosseisu piisavuse (uuesti) hindamiseks KSH aruandes välja tuua, mis ülesandeid on iga KSH eksperdirühma liige täitnud. Keskkonnaamet peab oluliseks , et õhusaasteainete vähendamise programmi KSH aruandes tuuakse välja eksperdirühma muutmise põhjused ja kes võttis üle Madis Metsuri ülesanded. Maaeluministeerium 28.10.2019 nr 4.1-5/2553-1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatüki 6.2 punktis 6.2.11 on soovitatud õhusaasteainete Peatükk 6.2.11 on ümber sõnastatud arvestades vähendamise programmi rakendamise eest vastutajatel töötada selle nimel, et põllumajanduse ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna kalanduse arengukava sisaldaks viiteid õhusaasteainete vähendamise programmile. Lisatud on joonealune arengukava aastani 2030 eelnõu 07.10.2019 märkus 24 „Praegu on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas viide sellele, et programm algatati“. versioonis tooduga. Palume täpsustada joonealuses märkuses, millist arengukava tervikteksti eelnõud on mõeldud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 8 on samuti soovitatud õhusaasteainete Allmärkus on täiendatud viitega versioonile vähendamise programmi rakendamise eest vastutajatel töötada selle nimel, et põllumajanduse ja 07.10.2019 ning on lisatud, et selles versioonis on kalanduse arengukava sisaldaks viiteid õhusaasteainete vähendamise programmile. Lisatud on joonealune viide olemas. märkus 49 „Praegu on Põllumajanduse ja kalanduse arengukavas viide sellele, et programm algatati“. Palume täpsustada joonealuses märkuses, millist arengukava tervikteksti eelnõud on mõeldud. Tallinn,29. oktoober 2019 81 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 13 AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU KSH aruande avalikustamine toimus vastavalt KeHJS § 41. 13.1 Avalikustamine Avalikustamine toimus ajavahemikul 03.10.2019–28.10.2019. Avalikustamisest teavitati asjaomaseid asutusi (vt KMH programmi peatükk 7.2), Ametlikes Teadaannetes (03.10.2019), ajalehes Postimees (05.10.2019) ja Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Avalikustamise jooksul teatas Terviseamet (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 25.10.2019 nr 18-1/19/1491-20), et tal puuduvad täiendavad ettepanekud KSH aruandele. Maaeluministeerium juhtis oma 28.10.2019 nr 4.1-5/2553-1 kirjas tähelepanu, et on avaldatud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eelnõu täiendav versioon (kuupäevaga 07.10.2019). KSH aruandes parandati viited vastavalt uuele versioonile. Peatükk 6.2.11 sõnastati ümber. Muudatusi KSH järeldustes ei tekkinud. Rohkem tagasisidet avalikustamise käigus ei laekunud. 13.2 Avaliku arutelu protokoll Toimumiskoht: Keskkonnaministeerium (Narva mnt 7A Tallinn) Aeg: 28.10.2019 kl 10:00–11:50 Osavõtjad: Karl Kupits – Maves OÜ (KSH juhtekspert) Heidi Koger – Keskkonnaministeerium (otsustaja, planeerimisdokumendi koostamise korraldaja) Marek Maasikmets – Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Stanislav Štokov - Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Regina Alver - Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Kristina Aidla – Terviseamet Merilyn Möls – Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Tallinn,29. oktoober 2019 82 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Registreerimislehe koopia on lisatud protokollile. Heidi Koger avas koosoleku ja andis sõna KSH juhteksperdile. Karl Kupits kandis ette mõju hindamise käigus ilmnenud olulisemad asjaolud. KSH kohta küsimusi ei esitatud. Tallinn,29. oktoober 2019 83 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Tallinn,29. oktoober 2019 84 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES 14 KASUTATUD KIRJANDUS Aan, Anne ja Pello, Artto. 2018. Eesti Keskkonnakasutuse Välismõjude rahasse hindamise analüüs, I etapp. Lisa 1 Saasteainete väljutamine välisõhku ja ebameeldiv lõhn - ülevaade keskkonnakasutuse keskkonnamõjude kujunemisest ja hindamisest DPSIR- kontseptsiooni arvestava metoodika abil. s.l. : Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ; Maves AS, 2018. Asi, Endla ja Õunap, Heino. 2007. Metsade tervislik seisund . Aastaraamat Mets. 2007. a. Euroopa Keskkonnaagentuur. Euroopa Keskkonnaagentuur. Air Pollution. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 30. 03 2019. a.] https://www.eea.europa.eu/themes/air/country-fact-sheets/estonia. Euroopa Komisjon. 2017. Assessment of the need to review Regulation (EC) No 1222/2009 of the European Parliament and the Council on the labelling of tyres with respect to fuel efficiency and other essential parameters. 2017. —. 2013. Euroopa Komisjon. Questions and answers on the EU Clean Air Policy Package. [Võrgumaterjal] Euroopa Komisjon, 18. 12 2013. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.] http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-1169_et.htm. Euroopa Nõukogu. 2018. Euroopa Nõukogu. Puhta õhu pakett: Euroopa õhukvaliteedi parandamine. [Võrgumaterjal] Euroopa Nõukogu, 21. 11 2018. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.] https://www.consilium.europa.eu/et/policies/clean-air/. Euroopa Parlament ja Euroopa nõukogu. 2016. EUR-Lex. Directive (EU) 2016/2284 of the European Parliament and of the Council of 14 December 2016 on the reduction of national emissions of certain atmospheric pollutants, amending Directive 2003/35/EC and repealing Directive 2001/81/EC (Text with EEA relevance. [Võrgumaterjal] 17. 12 2016. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.] https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2016.344.01.0001.01.ENG. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. 2013. EUR-Lex. Decision No 1386/2013/EU of the European Parliament and of the Council of 20 November 2013 on a General Union Environment Action Programme to 2020 ‘Living well, within the limits of our planet’ Text with EEA relevance. [Võrgumaterjal] EUR-Lex, 28. 12 2013. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32013D1386. Euroopa Parlament ja nõukogu. 2010. EUR-Lex. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010 , tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll). [Võrgumaterjal] 17. 12 2010. a. [Tsiteeritud: 25. 01 2019. a.] https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32010L0075. Tallinn,29. oktoober 2019 85 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu. 2017. Euroopa Liidu Nõukogu pressiteated. Õhukvaliteedi parandamine: EL on lähedal Göteborgi protokolli muudatuse heakskiitmisele. [Võrgumaterjal] 17. 07 2017. a. https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2017/07/17/agri-improving- air-quality/. Felzer, Benjamin S, et al. 2007. Impacts of ozone on trees and crops. C. R. Geoscience. 2007. a., 339. Finantsakadeemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. s.l. : Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2018. Finantsakateemia OÜ. 2018. Kulutõhusaimate meetmete leidmiseks kliimapoliitika ja jagatud kohustuse määruse eesmärkide saavutamiseks Eestis. s.l. : Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2018. HELCOM. HELCOM. Agriculture basic facts. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 17. 04 2019. a.] http://www.helcom.fi/action-areas/agriculture/basic-facts/. Idavain, Jane, et al. 2015. Põlevkivisektori tervisemõjude uuring: kooliõpilaste hingamisteede ja allergiate uuring. s.l. : Tartu Ülikool ja Terviseamet, 2015. Karofeld, Edgar. 1994. Human impact on bogs. The Influence of Natural and Anthropogenic Factors on the Development of Landscapes. The results of a comprehensive study in NE Estonia. 1994. a., Kd. 2. Keskkonnaagentuur. 2018. Estonian Informative Inventory Report 1990-2016. 2018. a. —. 2018. Keskkonnaagentuuri koduleht. Välisõhu keskkonnanäitajad. [Võrgumaterjal] Keskkonnaagentuur, 14. 11 2018. a. [Tsiteeritud: 27. 01 2019. a.] https://keskkonnaagentuur.ee/et/ohugraafikud. Keskkonnaministeerium. 2016. Vesikondade veemajanduskavad. s.l. : Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016. a, 2016. a. Kont, Are, et al. 1994. The kame field ecosystems studied on landscape transects. Eesti Teadusteakadeemia Ökoloogia instituut. 1994. a., Kd. 2. Loigu, Enn, et al. 2011. Põllumajanduse hajukoormuse piiramise meetmete väljatöötamine ja nende tõhususe hindamine. Hinnang pinnaja põhjavee hea seisundi saavutamise ja veesäästu võimaluste kohta. Tallinn : s.n., 2011. Mandre, Malle ja Tuulmets, Liivi. 1995. Biochemical indication of dust impact on forest. Dust pollution and forest ecosystems : a study of conifers in an alkalized environment. 1995. a., Kd. 3. Möldre, Irje. 2014. “Energiamajanduse arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine. s.l. : Eesti Arengufond, 2014. Tallinn,29. oktoober 2019 86 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 koostamise keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne MAVES Orru, Hans. 2007. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine. 2007. a. Orru, Hans, et al. 2014. Lühiülevaade tervise- ja keskkonnaseisundist Ida-Virumaal, eelnevatest põlevkivisektoriga seotud tervise- keskkonnauuringutest ning soovitused täpsemate terviseuuringute teostamiseks. 2014. a. Orru, Hans, et al. 2016. Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang. Tartu : Tartu Ülikool, 2016. Orru, Hans, et al. 2011. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele – peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes. s.l. : Tartu Ülikool, 2011. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. 2018. Välisõhu kvaliteedi seire 2017. 2018. Paal, Jaanus, et al. 2010. Bog Recovery in Northeastern Estonia after the Reduction of Atmospheric Pollutant Input. Restoration Ecology. The Journal of Society for Ecological Restoration. 2010. a. Paat-Ahi, Gerli, Kallavus, Kadi ja Harzia, Hedi. 2018. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise analüüs, I etapp. Lisa 9a Tervisemõjude hindamise tervikülevaade. 2018. s.l. : SA Mõttekoda Praxis, 2018. Ploompuu, Tõnu ja Kannukene, Leiti. 1988. Kirde-Eesti rabade tulevik,. Eesti IV ökoloogiakonverents. Kaasaegse ökoloogia probleemid. Ökoloogia ja ühiskond. 1988. a. Tartu Ülikool ja Terviseamet. 2015. Põlevkivisektori tervisemõjude uuring. s.l. : Tartu Ülikool ja Terviseamet, 2015. Yamai, K, et al. 2003. Ozone exposure over two growing seasons alters root‐to‐shoot ratio and chemical composition of birch (Betula pendula Roth). Global Change Biology. 2003. a., 9. Tallinn,29. oktoober 2019 87
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel