EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/19-1147 - Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.12.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b14ac0bc-2f05-4714-8364-55f0e81a729c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b14ac0bc-2f05-4714-8364-55f0e81a729c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium Meie 12.11.2019 nr 2-2/17-0676/8403
Keskkonnaministeerium
Siseministeerium
Maaeluministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas meresõiduohutuse seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ministeeriumidega 2015.-2016.
aastal eelnõude infosüsteemis EIS (eelnõu toimiku number 15-1379; kättesaadav:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb3752ce-7083-405f-b587-7690f49c223c). Kuna
eelnõu on pärast kooskõlastamist täiendatud uute sätetega, siis esitame eelnõu enne Vabariigi
Valitsusele esitamist ministeeriumidele uueks kooskõlastamiseks ning merendussektoriga seotud
asutustele, esindusorganisatsioonidele ja ettevõtjatele uuesti tutvumiseks ja soovi korral arvamuse
avaldamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu ja seletuskiri koos lisadega kokku 189 lehel
Lisaadressaadid: Eesti Laevaomanike Liit, MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, MTÜ Eesti
Sadamate Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Eesti
Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Merelootside Ühing,
Merendusnõukoda, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Ajalooliste Laevade Selts, Eesti Kaugpüüdjate
Liit, AS Eesti Loots, Eesti Väikesadamate Arenduskeskus, Maanteeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Veeteede Amet
Katrin Andre
6397641
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
29.10.2019
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõigetes 4 ja 41 asendatakse tekstiosa „lõige 7“ tekstiosaga „lõige 8“ ning
jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud § 45 lõige 4“;;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale ei kohaldata
käesoleva seaduse §-e 52–63, 21. peatükki ja § 172.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) teisaldatav ujuvvahend – ujuvvahend, millel puuduvad käiturid, mis võimaldavad sellel
iseseisvalt liigelda;“;
4) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht ja kaater),
mida kasutatakse vaba aja veetmiseks. Väikelaevana käsitatakse ka 2,5–24-meetrise
kogupikkusega veesõidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse
vabaajareisideks, kui see veesõiduk ei vea üle 12 reisija (edaspidi väikelaev, millega
korraldatakse tasu eest vabaajareise), ning veesõidukit, mida kasutatakse väikelaevajuhtide
koolituseks. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguks kasutatavat spordialaliidu
märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, võistluspurjekas ja muu selline) ning
primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu ja vesijalgratas);“;
5) paragrahvi 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) kiirreisilaev – majandustegevuseks kasutatav kiirlaev, mis on määratletud 1974. aasta
rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning selle konventsiooni kehtivates
protokollides ja hilisemates muudatustes (edaspidi rahvusvaheline konventsioon inimelude
ohutusest merel) ning mis veab üle 12 reisija, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitev
käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud B-, C- või D-klassi
reisilaev, mille teoreetilisele veeliinile vastav veeväljasurve on alla 500 kuupmeetri ning suurim
kiirus on alla 20 sõlme;“;
6) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) õppelaev – laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika omandamiseks kasutatav
ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev;“;
7) paragrahvi 2 punktid 11, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;
1
8) paragrahvi 2 punkte 16 ja 23 täiendatakse enne sõna „sisevetel“ sõnaga „laevatatavatel“;
9) paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse läbivalt sõnad „turvalisuse plaan“ sõnaga „turvaplaan“
vastavas käändes;
10) paragrahvi 2 punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„25) ajalooline laev – enne 1965. aastat projekteeritud laev, mis on valdavalt ehitatud
algupärastest materjalidest ja millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi, või sellise laeva või
laevatüübi koopia, mille ehitamisel on kasutatud originaaliga sarnaseid ehitusmaterjale ning
millega on võimalik edasi anda ajaloolisi meresõiduoskusi ja -tavasid. Ajaloolise laevana
käsitatakse ka enne 1965. aastat projekteeritud laeva, mis ei vasta esimeses lauses loetletud
kriteeriumidele, kuid mis on meresõidukultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt tähtis;“;
11) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 271 järgmises sõnastuses:
„271) ankruala – navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus
seismiseks;“;
12) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 44 järgmises sõnastuses:
„44) kohustusliku lootsimise piirkond – lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koha ning
teenindatava sadama vaheline või Väinamerd ja Soela väina läbivat transiitliiklust teenindava
lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtade vaheline mereala, kus lootsimine on
kohustuslik;“;
13) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Laevatatavad siseveed
(1) Laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva
järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi
suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani,
Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,900'N laiuskraadini,
Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita
jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni
59°26,059'N laiuskraadini.
(2) Merega ühenduses olevad siseveed on Narva jõe alamjooks tammini, Pärnu jõgi suudmest
kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi
suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,900'N laiuskraadini, Kasari jõgi
suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi
suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N
laiuskraadini.“;
14) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Alla 24-meetrise kogupikkusega laeva mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused
ning mõõtekirjale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
2
(31) Kalalaeva kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tegemisele kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1130 kalalaevade omaduste määratlemise
kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 1−7).“;
15) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Veeteede Amet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele
vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistust ja mõõtekirja.“;
16) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva paragrahvi lõikeid 7 ja 8 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
17) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise
tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda
riigilõivu. Veeteede Ameti tehtava reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise ja
sellele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva
jooksul pärast auditeerimise toimumist.“;
19) paragrahvi 7 punktid 1–2, 5–8, 13 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 7 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) laeva raadiosideseadmete remontimine, kontrollimine ja kaldahooldus;“;
21) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) laeva päästeparvede, -vestide ja evakuatsioonisüsteemi valmistamine, remontimine,
kontrollimine ja katsetamine;“;
22) paragrahvi 7 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) väikelaeva ehitamine;“;
23) paragrahvi 7 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) käesoleva seaduse 5. peatüki kohane laevapere liikme erialane ettevalmistamine, välja
arvatud laevakoka koolitus;“;
24) paragrahvi 7 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) reederi turvaülema väljaõppe korraldamine;“
25) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kui käesoleva seaduse § 7 punktides 4 ja 41 nimetatud seadme, vahendi või süsteemi tootja
on väljastanud isikule loa või tunnistuse toote hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks,
lisatakse selle koopia tegevusloa taotlusele.“;
3
26) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 7 punktis 41 nimetatud päästeparvede, -vestide ja
evakuatsioonisüsteemi valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusloa
taotlemisel lisatakse taotlusele andmed nimetatud päästevahendite hooldusjaama vastavuse
kohta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuetele.“;
27) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva seaduse § 7 punktides 10–12 nimetatud tegevusaladel tegevusloa taotlemisel
lisatakse taotlusele õppekavad, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning
õppejõudude nimekiri.“;
28) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ta vastab käesolevas seaduses ning rahvusvahelistes
meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.“;
29) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Teatamiskohustus
Ettevõtja peab esitama Veeteede Ametile majandustegevusteate järgmistel tegevusaladel
tegutsemiseks:
1) kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
2) laevade agenteerimine.“;
30) paragrahvi 111 lõike 51 esimeses lauses ja § 1113 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad
„riiklikku järelevalvet“ sõnaga „haldusjärelevalvet“;
31) paragrahvi 111 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Laeva turvaülevaatuse tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
32) paragrahvi 111 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Laeva turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv.
Laeva turvaülevaatuse ning turvaplaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasub reeder
riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatust või turvaplaani ja selle muudatuste
läbivaatamist.“;
33) paragrahv 112 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 113 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
35) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Laeval säilitatakse turvadeklaratsiooni kolm aastat.“;
36) paragrahvid 118–1112 tunnistatakse kehtetuks;
4
37) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet teostab Veeteede Amet. Laevale
kogumahutavusega 500 või enam, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitvale laevale,
siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale ujuvvahendile, teostab tehnilist ülevaatust
lisaks Veeteede Ametile ka volitatud klassifikatsiooniühing oma volituste piires. Volitatud
klassifikatsiooniühing võib teostada tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega
laevale ning riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja
teisaldatavale ujuvvahendile, kui reeder seda soovib.“;
38) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik meresõiduohutust
tõendavad tunnistused ning millele Veeteede Amet on väljastanud meresõiduohutuse
korraldamise tunnistuse, ei teosta Veeteede Amet merekõlblikkuse tunnistuse või reisijateveo
tunnistuse väljastamiseks vajalikku tehnilist ülevaatust ega väljasta nimetatud tunnistusi.“;
39) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Laevade infosüsteem
(1) Laevade infosüsteemi eesmärk on pidada arvestust laevade ja reederite ning nende
järelevalvega seotud tegevuste üle, võimaldada andmevahetust teiste väliste andmekogude ja
infosüsteemidega ning andmete esitajate suhtlemist Veeteede Ametiga iseteeninduskeskkonna
vahendusel.
(2) Laevade infosüsteemi kantakse järgmised andmed:
1) andmed laeva ja laevaga seotud subjektide kohta;
2) Veeteede Ameti järelevalvemenetluse käigus kogutud andmed;
3) muud andmed seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3) Laevade infosüsteemi vastutav töötleja on Veeteede Amet.
(4) Laevade infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
40) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 3 ja lõike 4 punktist 6 jäetakse välja sõna „kandmist”;
41) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 ja § 792 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „külastusriigi
poolne“ sõnaga “külastusriigipoolne“ vastavas käändes.
42) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline
dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile kooskõlastamiseks vastavalt käesoleva
paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.“;
43) paragrahvi 14 lõike 4 esimene lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud laeva tehnilise dokumentatsiooni
kooskõlastamise eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast dokumentatsiooni
kooskõlastamist.“;
5
44) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis tõendavad,
et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on
tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et
laev vastab ka teistele käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“;
45) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Veeteede Amet võib kinnitada laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse või
reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu iga-aastase ülevaatuse
tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelneva kolme aasta
tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole laeva kinni peetud ning ühegi
laevakontrolli aktis ei ole nimetatud puudusi rohkem kui viis.“;
46) paragrahvi 17 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks;
47) seadust täiendatakse §-dega 172–174 järgmises sõnastuses:
„§ 172. Reisijateveo tunnistus
(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema reisijateveo tunnistus, mis tõendab, et laevale
on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt, laev on tunnistatud
reisijateveoks kõlblikuks ning laev vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui Veeteede Amet väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel
ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikku rannasõitu tegevale reisilaevale reisilaeva
ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse, ei väljasta ta selle laeva kohta reisijateveo
tunnistust.
(3) Kui reisilaeva kohta on väljastatud reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama
merekõlblikkuse tunnistust.
(4) Eesti sadamat külastaval välisriigi lippu kandval reisilaeval peab olema meresõiduohutust
tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.
(5) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva
ohutuse tunnistuses, või välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis.
(6) Eripüstuvusnõuetele vastavuse kohta teeb tunnistuse väljastaja kande reisiparvlaeva
reisijateveo tunnistusele või reisilaeva ohutuse tunnistusele. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka
välisriigi lippu kandvale laevale.
(7) Reisiparvlaeva eripüstuvusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 173. Ajaloolise laeva tunnistus
(1) Veeteede Amet väljastab ajaloolisele laevale reederi taotlusel ajaloolise laeva tunnistuse,
mis tõendab, et laevale on tehtud tehniline ülevaatus käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt ja
6
laev on tunnistatud merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab käesolevas
seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse kuni viieks aastaks.
(3) Veeteede Amet ei väljasta ajaloolisele laevale ajaloolise laeva tunnistust, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) laev ei ole läbinud tehnilist ülevaatust käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt;
2) laev ei ole tunnistatud merekõlblikuks;
3) laev ei ole tunnistatud sisevetel sõidukõlblikuks;
4) laev ei vasta meresõiduohutuse nõuetele;
5) laev ei vasta keskkonnaohutuse nõuetele.
(4) Kui laeva kohta on väljastatud ajaloolise laeva tunnistus, siis ei pea selle laeva kohta
kohalikus rannasõidus sõitmiseks väljastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või
reisijateveo tunnistust.
(5) Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 174. Laeva õppelaevana kasutamine
(1) Õppelaevale väljastatavale meresõiduohutust tõendavale tunnistusele tehakse kanne, millest
nähtub, et tegemist on õppelaevaga.
(2) Õppelaevana kasutatav laev ei tohi õppetegevusega samal ajal tegeleda muu
majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.“;
48) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 19. Laeva projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise nõuded
(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse, seadistatakse ja remonditakse käesoleva seaduse,
rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ja klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.
(2) Laeval, mille kogupikkus on 12 meetrit ja enam, peab ehituse või ümberehituse järel olema
väljastatud volitatud klassifikatsiooniühingu klassitunnistus.
(3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu teostatud tehnilist järelevalvet
laeva projekteerimise, ehitamise, seadistamise ja remontimise üle, kui see vastab
rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(4) Veeteede Amet võib käesoleva seaduse 3., 4., 5., 7. ja 10. peatüki sätted jätta kohaldamata
või kohaldada osaliselt, kui on tagatud laeva ohutus. Erandi tegemisel arvestab Veeteede Amet
laeva püstuvust, konstruktsiooni, sõidupiirkonda ja sõidupiirkonna hüdrometeoroloogilist
eripära.
(5) Kalalaeva, mille kogupikkus on 24 meetrit või enam, sõidupiirkonnad ning vastavuse
tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ohutusnõuded:
7
1) 12-meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaevale;
2) alla 24 meetri pikkusele reisilaevale;
3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd need ei ole sätestatud
välislepingutes.
(7) Kohalikku rannasõitu tegeva reisilaeva ohutusnõuded, reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad
ja ohutuse tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(8) Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja
navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(9) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ja lõike 6 punkti 1 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale
Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetel kala püüdvale ja püütud kala Eesti sadamas
lossivale kalalaevale.
(10) Käesoleva paragrahvi lõiget 7 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.“;
49) paragrahvi 20 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust eeldatakse, kui selle loomisel on juhindutud
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Organization for Standardization –
ISO) standardist 9001 ning meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelise konventsiooni ja riigisiseste õigusaktide nõuetest ning kvaliteedisüsteem on
asjakohaselt sertifitseeritud. Kvaliteedisüsteemi auditeerimismeeskonna juhil või kaasataval
eksperdil peab olema laevaohvitseri kvalifikatsioon ning ta peab tundma valdkonna
õigusakte.“;
50) paragrahvi 20 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Mereõppeasutus esitab Veeteede Ametile kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande ühe kuu
jooksul välisauditi tegemisest arvates.“;
51) paragrahvi 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
52) paragrahvi 20 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Veeteede Amet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse:
1) isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud õigusakti kohase
koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse Eestis tegutsevas või
tegutsenud mereõppeasutuses;
2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või
kodakondsuseta isikule, kes on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud
õigusakti kohase koolituse ja meresõidupraktika ning omandanud asjakohase kutse välisriigis
tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses, mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO
poolt tunnustatud.“;
53) paragrahvi 20 lõige 54 tunnistatakse kehtetuks;
54) paragrahvi 20 lõiget 56 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
8
„31) välisriigis väljastatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelisele konventsioonile vastava meresõidudiplomi vahetamisel samaväärse Eesti
meresõidudiplomi vastu;“;
55) paragrahvi 20 lõikes 57 asendatakse sõna „vanemtüürimehena“ sõnaga
„vanemmehaanikuna“;
56) paragrahvi 21 lõiked 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reeder peab tagama, et laev on mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikme
kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja
kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.
(2) Laevapere liikmena võib asjaomasel ametikohal töötada isik, kes on saanud nõuetekohase
väljaõppe ning kellele on õigusaktis nõutud juhul väljastatud asjaomane meresõidudiplom,
kutsetunnistus või muu tunnistus. Alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, välja arvatud
reisilaeva, võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus.
(3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Veeteede Ameti
väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.
Kinnituslehte ei nõuta kohalikku rannasõitu tegeva alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja
arvatud reisilaeval, töötavalt laeva juhtkonna liikmelt.“;
57) paragrahvi 21 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab tagama laeval viibivate isikute ohutuse ja vajadusel
evakueerimise.“;
58) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;
59) paragrahvi 24 lõike 1 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
60) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses:
„§ 241. Laeva töökeel
(1) Reeder peab laevapere liikmete vahelise suhtlemise tagamiseks määrama laeva töökeele
või -keeled.
(2) Laeva ohutuse ja turvalisusega seotud dokumendid peavad olema laeva töökeeles. Kui laeva
töökeeleks ei ole eesti, inglise või vene keel, siis tõlgitakse laeva ohutuse ja turvalisusega seotud
dokumendid eesti või inglise keelde. Sõltumata eelnevas lauses sätestatust peavad olema
täidetud rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõuded.“;
61) paragrahvi 261 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) töötab käesoleva paragrahvi lõigete 51–53 nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutaja
juures.“;
62) paragrahvi 261 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
9
„(51) Tervishoiuteenuse osutaja peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele ning tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele vastavat
kvaliteedisüsteemi, välja arvatud juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja tegeleb ainult kohaliku
rannasõidu ja sisevete laeva laevapere liikme tervisekontrolliga.
(52) Kvaliteedisüsteemi kasutusala peab sisaldama rahvusvahelises meresõidus ja lähisõidus
sõitva laeva laevapere liikme tasemeharidust andvasse mereõppeasutusse meremeeste
väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis sätestatud
kvalifikatsiooni omandamiseks õppima asuja ja seal õppija tervisekontrolli valdkonda.
(53) Terviseamet hindab tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust kuni
viie aasta pikkuste ajavahemike järel. Terviseamet esitab Veeteede Ametile hindamise aruande
ühe kuu jooksul pärast hindamist.“;
63) paragrahvi 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) arst töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel puudub nõuetele vastav
kvaliteedisüsteem.“;
64) paragrahvi 261 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervisekontrolli otsusega mittenõustuv isik võib pöörduda tervishoiuteenuse kvaliteedile
hinnangu saamiseks avaldusega tervishoiuteenuste korraldamise seaduses nimetatud
tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes annab tervishoiuteenusele hinnangu
ja edastab selle Terviseametile ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates.
(2) Terviseamet otsustab ekspertkomisjoni hinnangu alusel uue tervisekontrolli otsuse
tegemiseks isiku tervisekontrolli suunamise vajaduse 10 tööpäeva jooksul ekspertkomisjoni
hinnangu saamisest arvates.“;
66) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meremeeste registri eesmärk on tagada riikliku järelevalve teostamiseks ning meremeeste
väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni osalisriikidele
kättesaadavaks tegemiseks meremehe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ja tervisetõendi
andmete ning meresõidupraktika ja muude meremehe ja siseveelaeva laevapere liikme kohta
käivate andmete registreerimine ja töötlemine ning nende andmete üle arvestuse pidamine.“;
67) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Meremeeste registri vastutav töötleja on Veeteede Amet.“;
68) paragrahvi 29 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Meremeeste registrisse kantakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse
aluste rahvusvahelise konventsiooni ja riigisiseste õigusaktide kohaselt meremehe ja
siseveelaeva laevapere liikmete kohta järgmised andmed:“;
10
69) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) meresõidupraktika tõendi andmed;“;
70) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
71) 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„REISILAEVAL VIIBIVATE ISIKUTE ÜLE ARVESTUSE PIDAMINE“;
72) paragrahvid 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks;
73) paragrahvi 35 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning
direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90–131) nõuded,
puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva
kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest
oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse,
pardale lubatud suurima inimeste arvu ja muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva
seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Veeteede Amet.“;
74) paragrahvi 352 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vajadusel väljastab Maanteeamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava
registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette
valmistavale või uute väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide hulgi-
ja jaemüügi õigusega ettevõtjale.
(3) Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis
valmistatud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti müügieelsel proovi- või
katsesõidul.“;
75) paragrahvi 353 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub
Veeteede Ameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt.“;
76) paragrahvi 355 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Välisriigi lippu kandva väikelaevana käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas
välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina käsitatakse käesolevas seaduses
muu hulgas väikelaeva registririiki.“;
77) paragrahvi 356 lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
78) paragrahvi 36 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Veeteede Amet;
2) väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet.
Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks
11
Maanteeametile ja Veeteede Ametile teha Maanteeametiga asjaomase lepingu sõlminud
väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses
(edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende tunnustatud levitaja või importija toote
nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi levitaja või importija);“;
79) paragrahvi 36 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Maanteeamet, Veeteede Amet või Maanteeametiga
asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija.“;
80) paragrahvi 36 lõikes 9 asendatakse sõnad „Eesti merealadel“ sõnadega „Eesti territoriaal-
ja sisemerel“;
81) paragrahvi 36 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse,
väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud
väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse,
omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Veeteede
Ametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda
riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei
väljasta Veeteede Amet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta.“;
82) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega
kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama
väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja
kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise. Väikelaeva pardal viibija on kohustatud
täitma väikelaevajuhi korraldusi.“;
83) paragrahvi 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Isiku väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendina ja meresidevahendi kasutamise
õigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või nende volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistust
ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud tunnistusi.“;
84) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui väikelaeva juht on Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise
elaniku elamisluba või alaline elamisõigus, peab tal olema kaasas väikelaeva juhtimisõigust
tõendav dokument ka juhul, kui väikelaev kannab välisriigi lippu.“;
85) paragrahvi 39 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineermise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
12
86) paragrahvi 39 lõigetes 31 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „liiklusregistri volitatud
töötleja“ vastavas käändes sõnaga „Maanteeamet“ vastavas käändes;
87) paragrahvi 39 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Maanteeamet. Maanteeamet väljastab väikelaevajuhi
tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning
kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.“;
88) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 41−43 järgmises sõnastuses:
„(41) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse
esitamisele järgnevast päevast arvates.
(42) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.
(43) Maanteeamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks:
1) väikelaevajuhi tunnistuse kaotuse, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on väikelaevajuhi tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud
väikelaevajuhi tunnistuse pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus väikelaevajuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud väikelaevajuhi tunnistust kätte saanud 10 tööpäeva
jooksul väikelaevajuhi tunnistuse taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole seda välja võtnud 12 kuu jooksul väikelaevajuhi tunnistuse valmimisele
järgnevast päevast arvates.“;
89) paragrahvi 39 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistused meresidevahendi
kasutamiseks väikelaeval kehtivad kinnitusleheta.“;
90) paragrahvi 391 täiendatakse lõigetega 13−16 järgmises sõnastuses:
„(13) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele
järgnevast päevast arvates.
(14) Jetijuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat.
(15) Maanteeamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:
1) jetijuhi tunnistuse kaotuse, hävimise või varguse korral;
2) kui isik on jetijuhi tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud jetijuhi
tunnistuse pettuse teel;
3) kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;
4) kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud 10 tööpäeva jooksul
jetijuhi tunnistuse taotluse esitamisest arvates;
5) kui isik ei ole seda välja võtnud 12 kuu jooksul jetijuhi tunnistuse valmimisele järgnevast
päevast arvates.
(16) Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle
olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis
väljastatud jetijuhi juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik.“;
13
91) paragrahvi 391 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.“;
92) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud
kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või“;
93) paragrahvi 442 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale väljastatakse pärast laeva ülevaatust
AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus.
Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse väljastab Veeteede Amet või volitatud
klassifikatsiooniühing.
(3) Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis
kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja
allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased
dokumendid.“;
94) paragrahvi 45 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „trassile“ sõnadega „või kaablialale“;
95) paragrahvi 45 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud
rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva
paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Veeteede Ameti luba. Laevateel ja
laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust
takistavaks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba.“;
96) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 91–94 järgmises sõnastuses:
„(91) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus,
laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö,
seadme ning objekti paigaldamine või muu sarnase mõjuga tegevus.
(92) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt
üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Veeteede
Ametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratletud selle
tegemise piirkond ja aeg. Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest enne
kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Veeteede Amet vajaduse korral
veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Veeteede Amet ei anna luba, kui kavandatav
tegevus ohustab meresõiduohutust.
(93) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu
tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 92 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva
enne kavandatud tegevuse algust Veeteede Ametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud
kavandatavat tegevust ning määratletud selle tegemise piirkond ja aeg. Veeteede Amet annab
loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates, kuid
hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Veeteede Amet
14
vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Veeteede Amet ei anna luba, kui
kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust.
(94) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud
laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei
ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest.“;
97) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 41–46 järgmises sõnastuses:
„(41) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Veeteede Ameti luba. Pärast
mõõdistustöö tegemist tuleb Veeteede Ametile esitada heakskiitmiseks mõõdistustöö aruanne.
Veeteede Amet keeldub loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui kavandatav või tehtud
mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ja -metoodika
ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi.
(42) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud
mõõdistusandmeid.
(43) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks on
vaja Veeteede Ameti luba. Veeteede Amet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse
projekteerimisel või eemaldamisel ei ole lähtutud ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest.
Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, paigaldamine, muutmine või eemaldamine
vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või eemaldamisel on
lähtutud Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni
(IALA) ja Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest.
(44) Navigatsiooniteabes avaldatav navigatsioonimärgistus tuleb pärast selle rajamist,
paigaldamist ja muutmist heaks kiita Veeteede Ameti poolt. Veeteede Amet keeldub
navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 3
nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile.
(45) Veeteede Ametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate meresõiduohutuse
ülesannete täitmise ning riikliku järelevalve teostamise tagamiseks peab Veeteede Amet:
1) hüdrograafia infosüsteemi, milles töödeldakse hüdrograafilisi andmeid;
2) navigatsioonimärkide andmekogu, milles töödeldakse navigatsioonimärkide andmeid.
(46) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on
Veeteede Amet.“;
98) paragrahvi 47 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö
aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
(6) Navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise
nõuded ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
99) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
15
(8) Navigatsioonimärkide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
100) paragrahvi 491 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Keskkonnaagentuur on kohustatud koostama Eesti merealade ning sisevete ilmateated,
ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastama tasuta
nimetatud teabe Veeteede Ametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutusele ja Eesti Rahvusringhäälingule.“;
101) paragrahvi 504 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, mis koostatakse laeva ülddeklaratsiooni
või lootsikviitungi alusel“;
102) paragrahvi 505 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse järgi, puksiirkooseisu puhul laevade
kogumahutavuse summa järgi, korrutades laeva või laevade kogumahutavuse summa
ühikuhinnaga.“;
103) paragrahvi 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Laevaliiklusteenused on info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenus.“;
104) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Reisilaeva ja üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel
laevaliiklusteeninduse piirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatorile ning edastama informatsiooni laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse
§ 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.“;
105) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator
laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatori osutatud
laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest.“;
106) paragrahvi 531 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei
ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic
Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise
konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 191 lõike 3 alusel
kehtestatud õigusakti nõuetele.“;
107) paragrahvi 531 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud
juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten
peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides.
(3) AIS-seadet ei nõuta:
16
1) kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;
2) 300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis
sõidab ainult kohalikus rannasõidus väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-
seadmega laevad.“;
108) paragrahvi 532 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei
ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis
vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(2) Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo
salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise
konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
(3) Reisiinfo salvestit ei nõuta kohalikku rannasõitu tegevalt reisilaevalt ning kohalikku
rannasõitu tegevalt 3000-se ja suurema kogumahutavusega laevalt, mis on ehitatud enne 2002.
aasta 1. juulit.
(4) Veeteede Amet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud
reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti
ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.
(5) Kui laevale on tehtud erand reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, peab laev olema
varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga“;
109) paragrahvi 534 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1–3“ tekstiosaga „1 ja 3“;
110) paragrahvi 54 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ning sadamate vahel“;
111) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev,;“;
112) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) sadamateenust osutav laev ja Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev;“;
113) paragrahvi 57 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktis 11“;
114) paragrahvi 57 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile
sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet
lootsimist.
(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega
kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit,
välja arvatud sadamateenust osutavat tankerit.“;
115) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
17
„(7) Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu
kuuluvate laevade kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust.“;
116) paragrahvi 571 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise piirkonnas ilma
lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1
punktides 1, 11, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud
laevad.“;
117) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa
saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa
kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud.“;
118) paragrahvi 571 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning
kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja
loale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
119) paragrahvi 571 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja pikendamise“;
120) paragrahv 572 tunnistatakse kehtetuks;
121) paragrahvi 573 pealkirjast ning § 573 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja selle kehtivusaja
pikendamisest“;
122) paragrahvi § 573 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 571 kohaselt
taotleda uus lootsitasõidu luba.“;
123) paragrahvi 58 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama sadamakapten.“;
124) paragrahvi 58 lõike 22 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele
kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade
lootsimine;“;
125) paragrahvi 581 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) olema läbinud vähemalt piirangutega raadioside operaatori kursuse ning radarnavigatsiooni
ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi
(ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi;“;
126) paragrahvi 581 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
18
„(3) Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises
lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas.“;
(4) Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas
merelootsina vähemalt neli aastat või teostanud vähemalt 1000 lootsimist ning selle aja kestel
ei ole mereloots põhjustanud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud
meresõiduohutuse nõuete rikkumist.“;
127) paragrahvi 581 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav lootsi kutsetunnistus kehtib viis aastat.
Kutsetunnistusele lisatakse kutsetunnistuse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad,
sadamad ja muud lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud.
128) paragrahvi 581 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel saamisel kantakse lootsitunnistusele piirang mitte
suurema kui 50 000-se kogumahutavusega laeva lootsimiseks.“;
129) paragrahvi 581 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja
lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja
kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
130) paragrahvi 582 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab loots Veeteede Ametile
asjakohase taotluse.“;
131) paragrahvi 582 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Merelootsile kehtestatud 50 000-se kogumahutavusega laeva kogumahutavuse piirangu
muutmiseks 100 000-se kogumahutavusega laeva lootsimiseks tuleb töötada
lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist. Piirangut
muudetakse kui eelnevalt kirjeldatud aja kestel ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust,
ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist.
(4) Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil
praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt
kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam antud sadama osas.“;
132) paragrahvi 584 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
1) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi süül toimunud
laevaõnnetus või ohtlik juhtum või
2) lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit või
3) viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega
seotud meresõiduohutuse nõudeid.
19
(2) Veeteede Amet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei
soorita kvalifikatsioonieksamit.“;
133) paragrahvi 59 lõikes 6 asendatakse sõna „puksiiri“ sõnaga „vedurlaeva“;
134) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik
laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt
teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil
olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid.
Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasine liikumine selliselt on ohutu
ja on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.“;
135) paragrahvi 61 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 61. Lootsimise alustamine ja lõpetamine“;
136) paragrahvi 61 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises
sõnastuses:
„(1) Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele,
kuid mitte hiljem kui laev siseneb kohustusliku lootsimise piirkonda.“;
137) paragrahvi 61 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
138) paragrahvi 62 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „Ametile“ tekstiosaga „,
sadamakaptenile ja tööandjale“;
139) paragrahvi 62 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „kes peab lootsi avastatud puudused
tegema kohe teatavaks Veeteede Ametile“ sõnadega „Veeteede Ametile ja sadamakaptenile“;
140) paragrahvi 63 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
141) paragrahvi 64 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 64. Laeva lootsimisest keeldumine“;
142) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse
sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 793 lõikes 2 sätestatud erisusi.“;
143) paragrahvi 64 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
144) paragrahvi 66 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise piirkonnas,
peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.“;
20
145) paragrahvi 67 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Laevale saabunud loots vormistab lootsikviitungi, millele märgitakse lootsimise teave.
(2) Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.“;
146) paragrahvi 691 lõike 2 sissejuhatavast osast jäetakse välja sõnad „raske trauma või“;
147) paragrahvi 691 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõna „vigastused“ sõnaga „rikked“;
148) paragrahvi 76 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
149) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:
„(14) Riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse väljaõppe vastavuse üle käesoleva seaduse ning
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
nõuetele teostab Veeteede Amet.“;
150) paragrahvi 76 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
151) paragrahvi 77 lõige 2 punkti 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) isiku tegevus loakohustusega ja teavitamiskohustusega tegevusaladel;“;
152) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Veeteede Amet kohustatud sellest viivitamata
teatama politseiasutusele, sadamakaptenile ja lootsiteenuse osutajale.“;
153) paragrahvi 79 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Veeteede Ameti järelevalveametnik märgib puuduse ja selle kõrvaldamise tähtaja ning
viite õigusakti sättele, mida rikuti, laevakontrolli akti või tehnilise ülevaatuse akti.“;
154) paragrahvi 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
155) paragrahvi 793 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Raskeid naftasaadusi vedava ühekordse põhjaga tankeri Eesti sadamasse sisenemisele ja
sadamast väljumisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 530/2012
topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise
kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172,
30.06.2012, lk 3–9).“;
156) paragrahvi 86 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 86. Navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine
ning navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise
nõuete ja korra rikkumine
21
(1) Navigatsioonimärkide ja laevaliiklust reguleerivate signaalmärkide Veeteede Ametiga loata
paigaldamise või ümberpaigutamise või navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise,
muutmise või märgistusest teavitamise nõuete või korra rikkumise eest – karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
157) paragrahvi 9420 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9420. Veeliiklust takistav loata tegevus
(1) Üldkasutataval veeteel, laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete
süsteemi piirkonnas veeliiklust takistava loata tegevuse eest – karistatakse rahatrahviga kuni
300 trahviühikut.“;
158) paragrahvi 9426 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „905,“;
159) paragrahvi 9426 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Käesoleva seaduse §-s 905 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse
põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise osas ning §-s 93 sätestatud
väärteo kohtuväline menetleja on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka
politseiasutus.“;
160) paragrahvi 95 lõiked 15–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laevale ja selle laevapere liikmele
kohalduvad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 8, § 20 lõiked 1 ja 2, § 21 lõiked 1 ja 2 ning
11. peatükk, välja arvatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelises konventsioonis sätestatud laeva juhtkonna liikme kvalifikatsiooni ja
kvalifikatsiooni omistamise osas. Politseiasutuse otsuse korral võib jätta enne 2011. aasta 1.
jaanuari soetatud laevale ja selle laevapere liikmele esimeses lauses sätestatud erandi
kohaldamata.
(16) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkte 3 ja 5 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale,
millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded.
(17) Käesoleva seaduse § 353 lõike 1 punkti 4 ei kohaldata kasutusele võetud väikelaevale,
millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL nõuded, ja enne
2005. aasta 31. detsembrit valmistatud jetile.“;
161) paragrahvi 95 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks;
162) seadust täiendatakse §-ga 954 järgmises sõnastuses:
„§ 954. Enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud tegevusload
(1) Isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv laeva
raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning
raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2020.
aasta 1. juulist tegutseda laeva raadiosideseadmete remontimise, kontrollimise ja kaldahoolduse
ning laeva päästeparvede, -vestide ja evakuatsioonisüsteemi valmistamise, remontimise,
kontrollimise ja katsetamise tegevusaladel.
22
(2) Isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusluba, on sama
tegevusloa alusel õigus alates 2020. aasta 1. juulist tegutseda väikelaevade ehitamise
tegevusalal.
(3) Isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine laevapere liikmetele
tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2020. aasta 1. juulist tegutseda käesoleva
seaduse 5. peatüki kohase laevapere liikme erialase ettevalmistamise, välja arvatud laevakoka
koolitus, tegevusalal.
(4) Isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba,
on sama tegevusloa alusel õigus alates 2020. aasta 1. juulist tegutseda reederi turvaülema
väljaõppe korraldamise tegevusalal.
(5) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud teatamiskohustus loetakse alates 2020. aasta 1. juulist
täidetuks, kui isikul oli enne 2020. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
tegevusluba §-s 10 nimetatud tegevusaladel tegutsemiseks.“;
163) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiividega
2009/17/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk 101–113) ja 2009/18/EÜ (ELT L 131, 28.05.2009, lk
114–127)“ tekstiosaga „ning 2011/15/EL (ELT L 49, 24.02.2011, lk 33–36) ja 2014/100/EL
(ELT L 308, 28.10.2014, lk 82–87);“;
164) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „komisjoni direktiiv
2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ,
millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem (ELT L 308, 29.10.2014, lk 82–
87).“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse
laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EL (ELT L 257,
28.08.2014, lk 146–185).“.
§ 2. Kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
Kaubandusliku meresõidu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 59 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Regulaarse reisijateveo või regulaarse merematke korraldamisega võib tegeleda ainult
reeder, kes on kindlustanud oma vastutuse reisijale tekitatud kahju eest käesoleva seaduse §-s
61 nimetatud vastutuse piirmäärade ulatuses, arvestades reisijate arvu, mida reisijateveol
kasutatav laev võib pardale võtta.“;
2) paragrahvi 60 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnistust“ sõnadega „või muud reisijateveo
õigust tõendavat tunnistust“.
§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 182 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
23
„(1) Laeva, väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ning jeti tehnilise ülevaatuse
eest tasutakse riigilõivu 68 eurot Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid
kokku mitte alla 17 euro ja mitte üle 2000 euro.“;
2) paragrahvi 186 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.“;
3) paragrahvi 187 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Lootsitasõidu eksami teoreetilise osa vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 eurot.“;
4) paragrahvi 189 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 189. Laevale, reederile, lootsile ja laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile
tunnistuste väljastamine
(1) Laevale või reederile meresõiduohutust või keskkonnaohutust tõendava tunnistuse,
sõidukõlblikkuse tunnistuse, mõõtekirja, vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse,
meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse,
turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse, ajaloolise laeva
tunnistuse, laadungimärgi tunnistuse, tunnistuse „Laevaandmete alaline register“ või ühekordse
ülesõiduloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 6 eurot iga lehekülje eest.“;
5) paragrahvi 190 tekstist jäetakse välja lauseosa „läbivaatamise ja“;
6) paragrahv 196 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 196. Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse läbiviimine
Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse läbiviimise eest tasutakse riigilõivu 130
eurot.“;
7) paragrahv 198 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 198. Sadamakapteni atesteerimine
Isiku sadamakapteniks atesteerimiseks esitamise eest tasutakse riigilõivu 75 eurot.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 1981 järgmises sõnastuses:
„§ 1981. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa
taotluse läbivaatamine
Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 300 eurot.“;
9) paragrahvis 199 asendatakse sõna „tunnustamise“ sõnaga „tegevusloa“;
10) paragrahvi 219 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „väikelaeva või alla 12-meetrise
kogupikkusega laeva“ tekstiosaga „väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jetti“.
24
§ 4. Sadamaseaduse muutmine
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid, ei kohaldata käesoleva seaduse
peatükki 2, välja arvatud § 4 lõike 5 sissesõidutee osa ja lõige 8, ning peatükke 3 ja 6, kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;“;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) sadama alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määramisel kohaldatakse käesolevat
seadust riigikaitseseadusest tulenevate erisustega.“;
3) paragrahvi 2 punktis 15 asendatakse sõna „veetee“ sõnaga „laevatee“;
4) paragrahvi 2 punktis 18 asendatakse sõna „alla“ sõnaga „kuni“;
5) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) veesõiduki punkerdamine.“;
6) paragrahvi 4 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sadamale peab olema määratud akvatoorium.“;
7) paragrahvi 4 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Sadama pidaja peab tagama sadama navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise,
muutmise, eemaldamise ja märgistusest teavitamise vastavuse meresõiduohutuse seaduse alusel
kehtestatud korrale.“;
8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Akvatooriumi määrab valdkonna eest vastutav minister. Akvatooriumi määramisel
kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga akvatooriumi piirid.“;
9) paragrahvi 6 lõike 5 punkti 7, § 8 punkti 7 ja § 9 lõike 6 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu
„notariaalselt kinnitatud“ sõnadega „või digitaalselt allkirjastatud“;
10) paragrahvi 7 lõikes 2, § 8 punktis 2 ning § 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“
vastavas käändes sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes;
11) paragrahvi 9 lõige 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 9 lõike 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) väikesadamas lõpetatakse tasulise sadamateenuse osutamine;“;
13) paragrahvi 9 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
25
14) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadamakapteni atesteerimise aluseks on Veeteede Ametile sadama pidaja esitatud taotlus,
milles märgitakse sadamakapteni kandidaadi nimi ja isikukood ning sadama nimi.“;
15) paragrahvi 10 lõikest 4 ja § 21 lõikest 2 jäetakse välja lauseosa „ või sellele vastaval“;
16) paragrahvi 11 lõike 5 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 13 lõikes 4 ja § 24 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1 ja 2“ tekstiosaga
„lõikes 1“;
19) paragrahvi 16 lõige 12 ning lõike 14 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 17 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Õppeharjutusi, milles osalevad sadamarajatiste turvaülemad koos sadamas selles
valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavate ametiisikutega ja sadamate ning võimaluse korral
laevade turvaülemad, korraldatakse sadamas ja sadamarajatistes vähemalt üks kord
kalendriaastas ning harjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud.“;
21) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
22) seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
„§ 201. Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine
(1) Sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamiseks peab olema tegevusluba.
(2) Tegevusloa taotluse lahendab Veeteede Amet.
(3) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule:
1) sadamarajatise turvaülema kursuse õppekava, mis hõlmab rahvusvahelise konventsiooni
inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelises laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse koodeksis esitatud sadamarajatise turvaülema pädevuse nõudeid;
2) koolitajate nimekiri ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.
(4) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv.“;
23) paragrahvi 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „kellel on selleks tööks vajalikud teadmised“
sõnadega „kes on läbinud turvaülema väljaõppe tegevusloa saanud ettevõtja juures“;
24) paragrahv 22 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Turvadeklaratsioone säilitatakse sadamarajatises kolm aastat.“;
26
27) paragrahvi 24 pealkirjas ja tekstis asendatakse läbivalt sõnad „turvalisuse tunnistus“
vastavas käändes sõnaga „turvatunnistus“ vastavas käändes;
28) paragrahvi 24 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Korraline ülevaatus tehakse sadamarajatises üks kord viie aasta jooksul, teise ja kolmanda
aasta vahel, turvatunnistuse väljastamise tähtpäevast arvates.“;
29) paragrahvi 24 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Sadamarajatise esmase, korralise ja täisülevaatuse läbiviimise eest tuleb tasuda riigilõiv.“;
30) paragrahvi 27 lõike 5 teises lauses asendatakse sõna „esitab“ sõnadega „võib esitada““;
31) paragrahvi 30 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sadamas tuleb tagada reostuse viivitamatu lokaliseerimine ja likvideerimine asjakohaste
tehniliste vahenditega, arvestades sadama suurust, osutatavaid sadamateenuseid, käideldavaid
kaupu ja sadama asukohta.
(2) Sadama pidaja koostöös sadamaoperaatoriga korraldab sadamas reostuse avastamise ja
likvideerimise. Sadama pidaja teavitab viivitamata Häirekeskust reostusjuhtumist. Häirekeskus
edastab teabe Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ja Veeteede Ametile.“;
32) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sadama reostustõrje plaanis peavad olema kirjeldatud vähemalt:
1) tegevused reostuse korral;
2) reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste vahendite nimekiri koos nende sadamas
paiknemise skeemiga;
3) sadama pidaja kohustused reostuse avastamisel ja likvideerimisel;
4) sadamaoperaatori kohustused reostuse avastamisel ja likvideerimisel oma tegevusalal.“;
33) paragrahvi 32 lõikes 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kvaliteedijuhtimise süsteem peab olema sertifitseeritud EVS-EN ISO 9001 ja EVS-EN ISO
19011 või samaväärsete standardite kohaselt.“;
34) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) andmed sadama ja sadamarajatise turvasüsteemi kohta;“;
35) paragrahvi 41 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
36) paragrahvi 41 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kui sadamas lõpetatakse sadamateenuste osutamine.“;
37) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:
27
„§ 601. Enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud tegevusload
(1) Enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud sadama turvaettevõtja tähtajaline tegevusluba muutub
alates 2020. aasta 1. juulist tähtajatuks.
(2) Isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit kehtinud seaduse kohaselt väljastatud kehtiv
reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba,
on sama tegevusloa alusel õigus alates 2020. aasta 1 juulist tegutseda sadama ja sadamarajatise
turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. juulil.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, ……….. 2019
Algatab Vabariigi Valitsus
28
29.10.2019
Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Seaduseelnõu eesmärgiks on meresõiduohutuse seaduse kooskõlla viimine Euroopa Liidu
õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega ning ettevõtjate ja isikute
halduskoormuse vähendamine.
Eelnõuga suurendatakse õigusselgust ja arusaadavust meresõiduohutuse valdkonnas. Eelnõu
vastuvõtmisel tagatakse meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste vastavus
Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele mereõigusele. Samuti tagatakse seaduste sidusus,
arusaadavus ning õigusselgus. Viiakse sisse mitmeid täpsustusi ning kohandatakse teksti, et see
oleks kõikidele osapooltele üheselt mõistetav. Peamised muudatustest tulenevad mõjud
kaasnevad riigiasutustele (nt Veeteede Amet, Maanteeamet, Terviseamet), sadamatele ning
laevaomanikele.
Olulisema mõjuga muudatuseks on mitmetel tegevusaladel tegevusloa nõudest loobumine või
selle asendamine majandustegevusteate esitamisega. Veeteede Ameti läbi viidud analüüsi
tulemusel selgus, et mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine
tegevusloa saamise protsess on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik. Lisaks tuleb
märkida, et ka teiste lähiriikide praktika ei näe ette tegevusloa kohustust enamiku
tegevusvaldkondade puhul.
Eelnõu kohaselt ei nõuta kohalikus rannasõidus sõitvatelt üle 500-se kogumahutavusega
laevadelt ja alla 500-se kogumahutavusega laevadelt, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevadelt või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvatelt laevadelt
turvaülevaatuste läbimist, reederi ja laeva turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja
turvajuhendi koostamist ning nende Veeteede Ametiga kooskõlastamist ja turvaõppuste ning
turvaharjutuste korraldamist. Muudatusega väheneb laevaomanike halduskoormus ja
tööjõukulud, kuid samas ei vähene meresõiduohutus, kuna riigisiseselt on turvariskid nimetatud
laevadele väga väikesed, sh ei ole Eestis esinenud turvaintsidente, mis põhjendaks kõrgendatud
nõuete kehtestamist. Samuti asendatakse senine nõue teostada sadamarajatise ülevaatust kord
12 kuu jooksul nõudega teostada ülevaatust kord 5 aasta jooksul. Eesti tingimustes ei ole iga-
aastase korralise turvaülevaatuse läbiviimine vajalik, kuna ohutusnõuete täitmise kontrollimine
tagab vajalikele turvanõuetele vastavuse.
Eelnõuga korrastatakse laevale väljastatavate tunnistuste regulatsiooni, sh kehtestatakse
ajaloolise laeva tunnistuse regulatsioon ning nõuded õppelaevana kasutatavale laevale.
Täiendavalt lisatakse seadusesse kvaliteedisüsteemi loomise kohustus asutusele, kus
teostatakse meremeeste tervisekontrolli ning väljastatakse tervisetõendeid. Tegemist ei ole uue
nõudega – nõue tuleneb rahvusvahelisest ning Euroopa Liidu õigusest, kuid olnud senini
siseriiklikult sätestamata.
Eelnõu jõustumine on planeeritud 1. juulil 2020. aastal.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
1
Eelnõu ja seletuskirja koostas Veeteede Ameti mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse
arenduse osakonna nõunik Priit Lööper (teenistussuhe lõppenud), meremeeste diplomeerimise
osakonna vaneminspektor Rainer Hermassoo (tel: 620 5708, e-post:
[email protected]),
juriidilise osakonna jurist Anton Merits (teenistussuhe lõppenud) ja sadamate järelevalve
osakonna järelevalveinspektor Merily Must (tel: 620 5731; e-post:
[email protected]) ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna nõunik Liisa
Surva (tel: 625 6318; e-post:
[email protected]) ja merendustalituse juhataja Katrin Andre
(tel: 639 7641, e-post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hindrek Allvee (ametikoht
muutunud) ja keeletoimetuse juhtkonna referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja
(teenistussuhe peatunud).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga paralleelselt on
Riigikogu menetluses meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (56
SE) ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse (47 SE) eelnõud, mis on läbinud esimese
lugemise.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgnevate Euroopa Liidu õigusaktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste
turvalisuse tugevdamise kohta (edaspidi määrus (EÜ) nr 725/2004);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning
direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2013/53/EL);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade
ja -nõuete kohta (edaspidi direktiiv 2009/45/EÜ);
Komisjoni direktiiv 2010/36/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (edaspidi direktiiv
2010/36/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite
keelamise kohta laevadel (edaspidi määrus (EÜ) nr 782/2003);
Komisjoni direktiiv 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem
(edaspidi direktiiv 2011/15/EL);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli
(edaspidi direktiiv 2009/16/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 530/2012, topeltpõhja ja -parraste või
samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta
ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise
kohta (edaspidi direktiiv 2005/65/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse
korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires ja millega tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3051/95;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe
miinimumtaseme kohta (edaspidi direktiiv 2008/106/EÜ);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi
2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2
Käesoleva seadusega muudetakse MSOS-i 01.01.2019 redaktsiooni (RT I, 06.07.2018, 15),
kaubandusliku meresõidu seaduse 01.01.2019 redaktsiooni (RT I, 12.12.2018, 42),
riigilõivuseaduse 01.10.2019 redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 45) ja sadamaseaduse 24.03.2019
redaktsiooni (RT I, 15.03.2019, 13).
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu oli eelnõu koostamise alustamisel 2013. aastal märgitud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eelnõude hulka, mille puhul ei rakendata uuendatud
normitehnika eeskirjast tulenevaid väljatöötamiskavatsuse, kontseptsiooni, mõjude analüüsi
ning mõjude järelhindamise kohta sätestatud nõudeid lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika
eeskirja §-st 66.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahv 1 käsitleb MSOS-i muutmist, § 2 kaubandusliku
meresõidu seaduse muutmist, § 3 riigilõivuseaduse muutmist, § 4 sadamaseaduse muutmist ja
§ 5 sätestab seaduse jõustumisaja.
Paragrahv 1 − MSOS-i muutmine.
MSOS-i § 1 lõigetes 4 ja 41 tehakse esmalt redaktsiooniline muudatus seonduvalt MSOS-i §
19 muutmisega, asendades viite § 19 lõikele 7 viitega § 19 lõikele 8, mis MSOS-i muudatuse
jõustumisel annab valdkonna eest vastutavale ministrile (eelnõu koostamise ajal majandus- ja
taristuminister) volituse kehtestada sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud
politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded.
Samuti jäetakse lõigetest 4 ja 41 välja viide MSOS § 45 lõikele 4. 11. detsembril 2014. a vastu
võetud MSOS-i muudatusega1 muudeti § 45 lõige 4, mis käsitles väikelaevajuhtide ja muu
veesõiduki juhtide keeldu juhtida veesõidukit joobeseisundis. Muudatuse kohaselt lisandusid
§-i 45 lõiked 41 ja 42, milles sätestati alkoholijoobe definitsioon ja veesõiduki omaniku õigus
kehtestada väiksemat alkoholisisalduse määra või alkoholitarbimise keeldu. 11. detsembri
2014. a muudatusega jäeti MSOS § 1 lõigete 4 ja 41 sõnastus muutmata, mistõttu kehtib
sõjalaevadele ja päästetööde paatide juhtidele alkoholijoobe definitsioon ning veesõiduki
omaniku õigus kehtestada alkoholitarbimise keeld, mitte aga keeld juhtida veesõidukit
joobeseisundis, mistõttu on tegemist ebaselge regulatsiooniga. Võttes arvesse asjaolu, et
sõjalaevadele ja päästetööde paatidele laienevad üldised veeteel liiklemise regulatsioonid ja
MSOS-i § 45 lõige 42 võimaldab laevaomanikul või reederil kehtestada ka alkoholitarbimise
keelu (mida sõjalaevadel ja Politsei- ja Piirivalveameti laevadel rakendatakse), siis ei ole MSOS
§ 1 lõigetes 4 ja 41 esitatud välistus vajalik ning käesoleva muudatusega jäetakse vastav erisus
seadusest välja.
MSOS-i § 1 täiendatakse lõikega 51 ja täpsustatakse MSOS-i kohaldamisala tulenevalt
vajadusest reguleerida vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale
esitatavaid nõudeid. Vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise kogupikkusega laevale
ei kohaldata meresõiduohutuse korraldamise süsteemi nõudeid, turvalisuse nõudeid ja
reisijateveo nõudeid. Nimetatud välistused tulenevad rahvusvahelise konventsiooni inimelude
ohutusest merel (edaspidi SOLAS) konventsiooni kohaldamisala sätestava reegli I/3 punkti a
alapunktist v, mille kohaselt ei kohaldata konventsiooni äritegevuseks mittekasutatavatele
lõbusõidulaevadele, välja arvatud V peatükk, mis laieneb kõigile laevadele mistahes reisidel.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/130122014003
3
Vaba aja veetmiseks kasutatav üle 24-meetrise kogupikkusega laev peab vastama kõigile
ülejäänud laevale kehtestatavatele nõuetele (laevade ohutusnõuded, mehitamise nõuded,
laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuded ja vabaparda määramise nõuded), kuid sellisele
laevale väljastatakse ainult merekõlblikkuse tunnistus, mõõtekiri ja ohutu mehitatuse tunnistus.
Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Muudatus
puudutab potentsiaalselt vähem kui viit Eestis registreeritud vaba aja veetmiseks kasutatavat
üle 24-meetrise kogupikkusega laeva, millega ei veeta isikuid tasu eest. Samas muutub Eesti
lipp sellistele laevadele atraktiivsemaks, mistõttu võib selliste laevade arv Eesti laevaregistris
kasvada. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktiga 11 ja lisatakse MSOS-i teisaldatava ujuvvahendi mõiste.
Erinevaid teisaldatavaid ujuvvahendeid kasutatakse palju ning seda mõistet kasutatakse nii
MSOS-is kui teistes õigusaktides. Seni ei ole antud mõistet Eesti õigusaktides defineeritud,
mistõttu puudub selge arusaam teisaldatava ujuvvahendi definitsioonist. Teisaldatava
ujuvvahendi puhul on tegemist veesõidukiga, mis ei ole iseliikuv ning mida ei saa iseseisvalt
sõiduks kasutada. Teisaldatavaks ujuvvahehendiks on näiteks praam – pukseeritav lai
lamedapõhjaline madala süvisega laev, millega toimub lastivedu peamiselt siseveekogudel ja
kaitstud merepiirkondades.
MSOS-i § 2 punktis 3 esitatud väikelaeva definitsiooni muudetakse ning sätte esimeses ja
teises lauses tehakse redaktsioonilised muudatused. Kehtivas sõnastuses on väikelaeva
kasutusalana eraldi välja toodud sportimine – tegemist on aga üleliigse regulatsiooniga, kuna
sportimine on samuti käsitletav vaba aja veetmisena (v.a juhul kui seda tehakse professionaalsel
tasemel, misjuhul sellist laeva ei käsitata väikelaevana). Kehtivas sõnastuses esitatud täiend,
mille kohaselt veesõiduk ei tohi vedada üle 12 reisija, ning sulgudes esitatud määratlus käib
ainult veesõiduki kohta, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise või mida renditakse
vabaajareisideks või sportimiseks, mistõttu on kõnealune lauseosa tekstis vastavalt ümber
tõstetud. Samuti jäetakse definitsioonist välja mittevajalik tingimus, et veesõidukit, mida
esitletakse müügi eesmärgil, käsitatakse väikelaevana. Veesõiduki esitlemine müügi eesmärgil
ei muuda selle kasutusotstarvet ehk väikelaev ei muutu laevaks ega vastupidi. Punkti 3
viimasest lausest jäetakse välja mõisted „purjejaht, võistlusjaht“ ja nende asemel kasutatakse
mõistet „võistluspurjekas“. Eesti Jahtklubide Liit kui erialaliit märgistab ainult selliseid
purjekaid, mis on mõeldud treeninguteks ja võistlemiseks. Võistluspurjekale paigaldatakse
vastav märgistus nähtavale kohale ja märgistusel on ka kirje „võistluspurjekas“. Eelkõige on
siin mõeldud Rahvusvahelise Purjetamisliidu (International Sailing Federation, ISAF) poolt
tunnustatud paadiklasse (näiteks olümpiaklasse), kus toimub aktiivne treenimine ja võistlused.
Kuid purjejaht on ennekõike väikelaev, mis peab olema registreeritud liiklusregistris või
laevaregistris. Veeteede Ameti praktikas on esinenud juhtumeid, kus püütakse kasutada
registreerimata purjejahti, viidates erialaliidu poolsele märgistusele. Väikelaeva definitsiooni
muutmise eesmärgiks on eelkõige mõiste täpsustamine õigusselguse huvides.
MSOS-i § 2 punktis 5 sätestatud kiirreisilaeva mõiste viiakse vastavusse komisjoni direktiivi
2009/45/EÜ, mida on muudatud direktiiviga 2010/36/EL, artikli 2 punktis g esitatud mõistega.
Direktiivi sõnastuse kohaselt on sõnaselgelt väljendatud välistused, mille puhul laeva
kiirreisilaevaks ei loeta – vastavat täpsustust senikehtivas MSOS-i regulatsioonis ei ole.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktiga 51 ja lisatakse MSOS-i õppelaeva mõiste, mis on kasutusel
veeteetasu regulatsioonis MSOS-i §-s 509 ning Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses
nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“.
Nimetatud määrusega antakse õppelaevale õigus läbi viia laevapere liikmete
meresõidupraktikat, kuid määratlemata on, milliseid laevu õppelaevana käsitatakse. Lisatava
mõiste kohaselt on õppelaev laevapere liikmete väljaõppeks ja meresõidupraktika
4
omandamiseks kasutatav ning vastavalt seadistatud ja mehitatud laev. Veeteetasu regulatsiooni
kohast soodustust on veeteetasu regulatsiooni jõustumisest arvates (alates 01.07.2013) saanud
11 laeva. Muudatuste eesmärgiks on suurendada õigusselgust ning tagada veeteetasu
soodustuse ühetaoline kohaldamine.
MSOS-i § 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks ja selles sisalduv laevatatavate sisevete mõiste
viiakse eraldi § 21, kuna sisuliselt ei ole tegemist mõiste, vaid laevatatavate sisevete loeteluga.
MSOS-i § 2 punktides 13 ja 14 esitatud klassifitseeritud laeva ja klassifitseerimata laeva
mõisted tunnistatakse kehtetuks, kuna tegelikkuses ei eksisteeri olukorda, kus laev kuuluks
selgelt ainult klassifikatsiooniühingu või Veeteede Ameti järelevalve alla. Tulenevalt MSOS-i
§-st 12 kuulub ka klassifitseeritud laev teatud juhtudel Veeteede Ameti järelevalve alla, samuti
võib klassifitseerimata laev kuuluda osaliselt klassifikatsiooniühingu järelevalve alla, näiteks
laeva seadmete osas. Seejuures tuleb MSOS-i § 19 lõike 1 kohaselt kõik laevad ehitada
klassifikatsiooniühingute reeglite alusel. Eelnevast lähtuvalt puudub vajadus eristada laevu
nende järelevalvealase kuuluvuse alusel. Eelnõuga jäetakse MSOS-ist välja klassifitseeritud ja
klassifitseerimata laeva mõisted ja seaduse tekstis edaspidi nimetatud alusel laevu ei eristata.
Kehtivas seaduses on kõnealused terminid kasutusel § 17 lõikes 4, § 19 lõigetes 6–62, § 442
lõikes 2 ja § 76 lõikes 21.
MSOS-i § 2 punktides 16 ja 23 tehakse redaktsioonilised muudatused seonduvalt MSOS-i §
2 punkti 11 kehtetuks tunnistamisega. Kuivõrd laevatatavate sisevete loetelu viiakse MSOS-i §
21, on vastavalt lühend „siseveed“ esitatud kõnealuses sättes. Eelnevast lähtuvalt tuleb MSOS-i
§ 2 punktides 16 ja 23 esitatud mõiste „sisevetel“ asemel kasutada „laevatatavatel sisevetel“.
MSOS-i § 2 punktis 18 tehakse redaktsiooniline muudatus, millega asendatakse definitsioonis
esitatud mõiste „turvalisuse plaan“ mõistega „turvaplaan“. Mõiste „turvalisuse plaan“ on
üksnes MSOS-i § 2 punktis 18 ning seaduses kasutatakse mujal terminit „turvaplaan“. Samuti
on mõiste „turvaplaan“ kasutusel sadamaseaduses (edaspidi SadS) ja riigilõivuseaduses
(edaspidi RLS). Seega on tegemist mõistete ühtlustamisega, et tagada õigusselgus MSOS-is
ning MSOS-i kooskõla teiste seadustega.
MSOS-i § 2 punktis 25 esitatud ajaloolise laeva mõistet muudetakse ning tõstetakse
vanusepiiri, millest alates võib laeva käsitada ajaloolise laevana. Seoses eesmärgiga ühtlustada
ajaloolise laeva mõiste direktiivi 2009/45/EÜ artikli 3 punkti 2 alapunkti a alapunktis v
sätestatuga, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi kohalikus rannasõidus sõitvatele
reisilaevadele, mis on projekteeritud enne 1965. aastat, käsitatakse ajaloolise laevana laeva, mis
on projekteeritud enne 1965. aastat. Nimetatud vanusepiir on esitatud üldjuhul „ajalooliste
laevade“ mõistes seetõttu, et 1960. aasta SOLAS konventsioon jõustus 26. mail 1965. Tegemist
on esimese kaasaegse SOLAS konventsiooniga, mille alusel suur osa ajaloolisi laevu ehitati.
Enne 1960. aasta SOLAS konventsiooni jõustumist ehitatud laevu on kogu maailmas väga vähe
säilinud ning üldjuhul seisavad nad kas kai ääres või kail või on sellisel määral ümber ehitatud,
et neile kohaldub juba uuem SOLAS konventsioon. Samuti loobutakse reisilaevade ja muude
laevade ajaloolise laevana käsitlemisel erisuste tegemisest ning edaspidi lähtutakse laevade
puhul ühtsest vanusepiirist. Laeva või laevatüübi koopia ajaloolise laevana käsitamisele
lisatakse tingimus, mille kohaselt koopiana ehitatud laeval peab olema võimalik edasi anda
ajaloolisi mereoskusi ja -tavasid. Samuti lisatakse võimalus ajaloolise laevana käsitada enne
1965. aastal ehitatud/projekteeritud laeva, mis võib olla näiteks ulatuslikult ümber ehitatud,
kuid millel on merekultuuri ja -ajaloo säilitamise seisukohalt silmapaistev tähtsus. Muudatused
on läbi arutatud ja kokku lepitud Eesti Ajalooliste Laevade Seltsiga. Laeva ajaloolisuse tõttu ei
ole Veeteede Ametilt möönduste tegemist MSOS-i § 13 lõike 1 alusel seni taotletud. Muudatus
puudutab potentsiaalselt Eestis registreeritud 35–50 aasta vanuseid reisilaevu ja 40–50 aasta
5
vanuseid kaubalaevu (sh laevaregistris ja liiklusregistris registreeritud alla 12-meetrised laevad
ja väikelaevad, millele on väljastatud lisaks laeva tunnistused), millel on huvi ajaloolise laeva
staatuse tõttu kasutada võimalust möönduste tegemiseks MSOS-i § 13 lõike 1 alusel.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktiga 271 ja lisatakse MSOS-i ankruala mõiste. Mõiste
„ankruala“ on MSOS-is kasutuses, kuid seni pole seda mõistena lahti seletatud, samuti on
tekkinud probleeme mõistete „ankruala“ ja „ankrupaik“ eristamisel. „Ankruala“ on MSOS-i
mõistes eripiirkond, mille määrab Veeteede Amet ankrus seismiseks. Tulenevalt
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni (edaspidi IHO) navigatsioonikaartide koostamise
eeskirjast on ankruala määratletud kui piiridega ankrukoht. „Ankrupaik“ nimetatud eeskirja
mõistes on määratlemata piiridega mereala, kus laevadel on võimalik ankrusse jääda. Eestis
ankrupaiku nimetatud eeskirja mõistes ei ole määratud, kuna laev võib ankrusse jääda vastavalt
vajadusele mistahes sobival merealal, kus see pole keelatud. Ankrukoht on konkreetne koht
ankrualas või ankrupaigas, kuhu laev ankru laseb. Hetkel kasutatakse vääralt ankrukoha mõistet
ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise
kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ (edaspidi lootsimise korra
määrus) – määruses on sisuliselt käsitletud ankrualasid. Pärast eelnõu vastuvõtmist
korrigeeritakse mõistekasutust ka lootsimise korra määruses.
MSOS-i § 2 täiendatakse punktiga 44 ja lisatakse MSOS-i kohustusliku lootsimise piirkonna
mõiste, kuna hetkel jääb MSOS-i sõnastusest selgusetuks, kas kohustusliku lootsimise
piirkonnaks on MSOS-i § 54 lõikest 1 tulenevalt kogu sisemeri või mingi muu mereala.
Seaduses on läbivalt kasutatud mõistet „kohustusliku lootsimise piirkond“, kuid mõistet ennast
ei ole defineeritud. Lähtuvalt lootsimise korra määruse § 4 lõikest 2, millega on sadamate
lähistel ning Väinameres ja Soela väinas kehtestatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku
kohad, loetakse kohustusliku lootsimise piirkonnaks nimetatud kohtade vahelist mereala.
Muudatuste eesmärgiks on õigusselguse suurendamine.
MSOS-i täiendatakse §-ga 21, mille lõikes 1 esitatakse varem § 2 punktis 11 sätestatud
laevatatavate sisevete loetelu. Sisevete loetelu esitatakse üldsätteid hõlmavas 1. peatükis, kuna
antud loeteluga määratletakse muuhulgas seaduse kehtivusala. Paragrahvi 21 lõikega 2 lisatakse
merega ühenduses olevate laevatatavate sisevete loetelu, millele on viidatud kehtiva seaduse §
45 lõikes 1, kuid mille sisu ei ole seni antud.
MSOS-i § 3 lõikeid 3 ja 31 muudetakse. Lõikes 3 sätestatud volitusnormi täpsustatakse
selliselt, et see hõlmaks nii laevade mõõtmise kui ka mõõtekirja väljastamise korda ning
mõõtekirjale kantavate andmete loetelu. Kehtiv volitusnorm ei võimalda kehtestada mõõtmise
tingimusi ega mõõtekirjale kantavate andmete loetelu, mistõttu on vajalik volitusnormi
laiendamine, et määrusega saaks asjaomase regulatsiooni kehtestada. Volitusnormi kohaselt
kohaldatakse määrust alla 24-meetristele laevadele. Nimetatud määruse mõõtmise korra osa ei
kohaldata alla 24-meetriste kalalaevade suhtes, kuna kalalaevade mõõtmist puudutav
regulatsioon on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1130
kalalaevade omaduste määratlemise kohta (edaspidi määrus (EL) 2017/1130). Nimetatud
määruse kohaldamisele viitab muudetav MSOS-i § 3 lõige 31. Kuivõrd määrusest (EL)
2017/1130 ei tulene kalalaevade mõõtekirja vormi, kasutatakse kalalaevade puhul lõike 3 alusel
antud määruses esitatud mõõtekirja vormi. Üle 24-meetriste laevade (sh kalalaevade) mõõtmise
ja mõõtekirja väljastamise kord on reguleeritud rahvusvahelise laevade mõõtmise
konventsiooniga. Volitusnormi täpsustamine ei too kaasa määruse olulist sisulist muudatust,
kuna laeva mõõtmise regulatsioon on määrusega juba kehtestatud. Küll aga tunnistatakse
kehtetuks määruse lisa (mõõtekirja vorm), kuna selle järgi puudub praktiline vajadus, sest
määrusega on kehtestatud mõõtekirjal kajastatud andmete täpne andmete loetelu. Määruse
6
kavand on esitatud seletuskirja lisas. Sätete muutmise eesmärk on tagada seaduse kooskõla
Euroopa Liidu õigusega ja seaduse rakendusaktide kooskõla seadusega.
MSOS-i § 3 lõike 4 muudatusega jäetakse sättest välja regulatsioon, mille kohaselt Veeteede
Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu poolt väljastatud tegevusluba isikule, kes
valmistab tooteid või osutab teenuseid MSOS-i §-s 7 nimetatud tegevusvaldkonnas. Tulenevalt
asjaolust, et MSOS-is puudub volitusnorm klassiühingu volitamiseks tegevuslube andma ning
puudub ka vajadus neid selleks volitada (Veeteede Amet väljastab vastavaid tegevuslube ise),
on tegemist üleliigse ja vastuolulise sättega. Muudatuse eesmärgiks on õigusselguse
suurendamine.
MSOS-i § 3 täiendatakse lõikega 9 ning võimaldatakse laevale tunnistuste ja tõendite
väljastamise ning väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest ettenähtud
riigilõivu võtta ka välisriigi lippu kandvatelt laevadelt juhul, kui Veeteede Amet neile tunnistusi
või tõendeid väljastab. Samuti võimaldab säte võtta riigilõivu meresõiduohutust tõendavate
tunnistuste väljastamise eest välislaevalt juhul, kui lipuriik palub Veeteede Ametil sellised
tunnistused väljastada. Muudatusega ei kaasne majanduslikku mõju, kuna sihtrühm asub
väljaspool Eestit. Muudatusega kaasneb mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Eeldatavalt
ei väljastata välislaevadele aastas üle ühe meresõiduohutust tõendava tunnistuse, mille eest
laekub riigilõivu 130 eurot, arvestades, et tunnistuse väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamisele kulub üks töötund. Muudatuse mõju on kajastatud
seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 51 tunnistatakse kehtetuks, kuna tegemist on sättega, mis juba on muude MSOS-i
regulatsioonidega kaetud ning mille rakendamises on toimunud sisulisi muudatusi. MSOS-i §
51 näeb ette kohustuse laeva kaptenil märkida laevaagendi olemasolul tema nimi
lootsikviitungile ja Veeteede Ametile esitatavale laeva ülddeklaratsioonile. Ülddeklaratsioon
esitatakse nii Veeteede Ametile kui ka teistele asjaomastele asutustele elektroonilise
mereinfosüsteemi (edaspidi EMDE) kaudu ja seda teeb üldjuhul agent ise – samas on majandus-
ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi
põhimäärus“ § 8 lõikest 1 tulenevalt ülddeklaratsiooni esitamise õigus lisaks agendile EMDE
kaudu ka reederil või laeva kaptenil. AS-le Eesti Loots esitatakse laeva agendi nimi majandus-
ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõikes 21 sätestatud lootsitellimusega.
MSOS-i § 6 lõike 6 muudatusega kehtestatakse alus riigilõivu võtmiseks reederi vastavuse
tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse ning laevale väljastatavate meresõiduohutuse
korraldamise tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest.
Seni on Veeteede Amet nimetatud tunnistuste väljastamise eest riigilõivu võtnud RLS-i § 189
lõike 1 alusel meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamise eest. Muudatus on vajalik
õigusselguse huvides, et seaduses oleks selgelt välja toodud, milliste meresõiduohutust
tõendavate tunnistuste eest riigilõivu võetakse. Näiteks 2017. aastal viidi läbi 14 reederi ISM
(International Safety Management) auditit ja väljastati kolm ajutist vastavuse tunnistust (1 lk)
ja kaks vastavuse tunnistust (2 lk). Samuti viidi läbi 10 laeva ISM auditit ja väljastati kuus
ajutist meresõiduohutuse korraldamise tunnistust (1 lk) ja viis meresõiduohutuse korraldamise
tunnistust (3 lk). Aastas laekub seega eeldatavalt umbes 150–200 eurot.
MSOS-i §-s 7 tehakse sisulisi muudatusi tegevuslubade regulatsiooniga seoses. Veeteede Amet
analüüsis MSOS-is sätestatud tegevuslubade regulatsiooni ja hindamise tulemusel selgus, et
mitmete tegevuslubade olemasolu ei ole hädavajalik ning et senine tegevusloa saamise protsess
on selle taotlejatele pahatihti liiga bürokraatlik. Lisaks tuleb märkida, et ka teiste lähiriikide
7
praktika ei näe ette tegevusloa kohustust enamiku MSOS-i §-s 7 reguleeritud
tegevusvaldkondade puhul.
Üleliigsete tegevuslubade vähendamine on seotud majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja
nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise ehk nn nullbürokraatia
projektiga2, mis algatati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2015–2019 ning jätkus ka
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2016–2019. Nullbürokraatia projekti eesmärk on
vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel – riigiga suhtlemine peab
muutuma senisest oluliselt lihtsamaks ja vähemkoormavaks. Nullbürokraatia teise etapi
peamine eesmärk on lihtsustada turule pääsemise nõudeid ning muuta erinõuetega
tegevusaladel ettevõtete tegevuskeskkond lihtsamaks ja ettevõtlusele vähem kulukaks. Selle
käigus toimus kehtivate tegevuslubade ülevaatamine ning hindamine, kas tegevusload täidavad
oma eesmärki ning kas nende säilitamine senisel kujul on vajalik.
Pärast eelnõu jõustumist on tegevusluba nõutav järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1. laeva veealuse osa tuukriülevaatus ja veealune remontimine;
2. laeva raadiosideseadmete remontimine, kontrollimine ja kaldahooldus;
3. laeva päästeparvede, -vestide ja evakuatsioonisüsteemi valmistamine, remontimine,
kontrollimine ja katsetamine;
4. väikelaevade ehitamine;
5. väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine;
6. MSOS 5. peatüki kohane laevapere liikme erialane ettevalmistamine, välja arvatud
laevakoka koolitus;
7. jetijuhtide väljaõppe korraldamine;
8. reederi turvaülema väljaõppe korraldamine;
9. sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamine (sätestatakse eelnõus
toodud sadamaseaduse (edaspidi SadS) muudatusena).
Pärast eelnõu jõustumist ei ole tegevusluba nõutav järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks, kuid
on vaja esitada majandustegevusteade:
1. kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatus;
2. laevade agenteerimine.
Pärast eelnõu jõustumist ei ole tegevusluba nõutav järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1. laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehitus;
2. laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise,
remontimise ning katsetamine;
3. navigatsioonivahendite valmistamine, remontimine, kontrollimine ja katsetamine;
4. laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamine ja laevade katsetamine;
5. hüdrograafiline mõõdistamine;
6. mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
7. väikelaevade remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
8. laevade turvavarustuse paigaldamine ja hooldus.
MSOS-i § 7 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevaehituse ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal tegutsemisel, kuna sisuliselt
on tegemist dubleeriva tegevusena riigipoolse topeltkontrolli näol. Laeva projekteerimise,
ehitamise ja seadistamise nõuded on sätestatud MSOS-i §-s 19. Lõike 1 kohaselt tehakse seda
asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning volitatud klassifikatsiooniühingute
reeglite alusel. Järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle teostab
2
https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia
8
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing. Kui laev ei vasta nõuetele, ei väljastata
sellele MSOS-i § 17 kohast laeva merekõlblikkuse tunnistust.
Täiendavalt teostavad Veeteede Amet ning volitatud klassifikatsiooniühing MSOS-i § 12 lõike
3 kohaselt Eestis registreeritud laeva tehnilist järelevalvet. Tehniline ülevaatus korraldatakse
rahvusvaheliste konventsioonide ning MSOS-iga kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel, seejuures
viiakse esmane ülevaatus läbi enne laeva kasutusele võtmist. Seega on siin oluline asjaolu, et
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing on Eestis registreeritud laeva üle vaadanud
ja väljastanud kõik asjakohased tunnistused. Seda tehakse sõltumata sellest, kas laeva ehitajal
oli vastav tegevusluba olemas. Ka rahvusvaheliselt ei ole ette nähtud, et laeva ehitamiseks peab
olema tegevusluba – SOLAS konventsioon sätestab üksnes seda, et laev peab olema ehitatud
vastavuses tunnustatud klassiühingu nõuetega või riikliku mereadministratsiooni samaväärsete
nõuetega.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 52 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 9 luba) laevaehituse
ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ning
katsetamise tegevusalal tegutsemisel. Ka siin jäetakse loakohustus seadusest dubleerimise tõttu
välja. Laeva tehniline järelevalve hõlmab MSOS-i § 12 lõike 1 kohaselt ka laeva ning selle
seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ning
MSOS-is sätestatud nõuetele, samuti MSOS-i § 19 lõigetest 2 ja 3 tulenevat üldist kohustust
teostada järelevalvet laeva seadistamise üle. Teisisõnu kontrollitakse laeva esmasel ülevaatusel
enne selle kasutusele võtmist ning ka hilisematel ülevaatustel laeva seadmeid ja varustust
sõltumata sellest, kas ettevõtjal on vastav tegevusluba olemas.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 60 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 10 luba) laevaseadmete, -
mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ning katsetamise
tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 4 muudetakse ja selles sätestatakse laeva raadiosideseadmete remontimise,
kontrollimise, katsetamise ja kaldahoolduse tegevusloaga seonduv. Sätte kehtiv sõnastus
hõlmab nii raadioseadmete kui ka pääste- ja tuletõrjevahenditega seotud tegevusluba. Praktikas
ei ole need valdkonnad omavahel kuigivõrd seotud – st näiteks raadioseadmetega seotud
tegevusluba taotleval isikul ei ole üldjuhul puutumust pääste- ja tuletõrjevahenditega, mistõttu
on otstarbekam vastavaid tegevuslube seaduses eristada. MSOS-i § 7 punktis 4 täpsustatakse,
et tegevusluba peab olema laeva raadiosideseadmete remontimisel, kontrollimisel, katsetamisel
ja kaldahooldusel. Veeteede Ametil on järelevalvefunktsioonist tulenevalt oluline omada
piisavat infot valdkonnas tegutsevatest ettevõtjatest ja nende töö kvaliteedist. Samuti tuleb
arvestada, et laeva raadioseadmete kontrollimise jm tegevusloaga ettevõtjad tegutsevad
järelevalveasutuse huvides. Navigatsiooniseadmete valmistamisel, remontimisel, hooldamisel
ja katsetamisel ei ole loakohustus edaspidi enam vajalik, kuna puuduvad konkreetsed nõuded,
mis on tegevusloa saamise eelduseks.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 27 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 2 luba) laeva
raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning
raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusalal tegutsemiseks.
9
MSOS-i § 7 täiendatakse punktiga 41, milles reguleeritakse laeva päästeparvede, -vestide ja
evakuatsioonisüsteemi valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise tegevusloaga
seonduvat. Kui kehtiv MSOS-i § 7 punkt 4 viitab päästevahenditele üldiselt, siis lisatavas sättes
täpsustatakse, milliste päästevahendite puhul on tegevusloa olemasolu vajalik. Sellisteks
päästevahenditeks on päästeparved ja -vestid, samuti evakuatsioonisüsteem, mille abil pääsevad
inimesed laevatekilt kiiresti päästeparvele. Nende päästevahendite puhul tuleb kontrollida ka
SOLAS konventsioonist tulenevate erinõuete täitmist, mis on tegevusloa saamise aluseks.
Sellisele varustusele on kehtestatud nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega
„Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise
ja märgistusega varustamise kord, vastavusmärgi vorm, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale
paigaldamise kord ning laeva ohutusvarustuse tunnistuse vorm ja selle väljastamise kord“.
Lisaks sätestab MSOS-i § 191 lõige 1, et turule lasta või laeva pardale paigaldada võib ainult
MSOS-i nõuetele vastavat laeva ohutusvarustust, mille nõuetele vastavus on tõendatud
määruses ettenähtud korras. Muudele päästevahenditele, näiteks päästepaatidele
ja -ülikondadele (hüdroülikondadele) tegevusloa nõue edaspidi ei kohaldu. Samuti pole
Veeteede Ameti väljastatav tegevusluba enam nõutav tuletõrjevahenditele ja
tulekaitsekonstruktsioonidele, kuna need tegevusalad on reguleeritud tuleohutuse seadusega.
MSOS-i § 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevade tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal
tegutsemisel. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri
seisuga väljastanud 29 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) laevade
tehnilise dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal tegutsemiseks.
Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamist reguleerib MSOS-i § 14 lõige 1, mille kohaselt
tuleb Eestis registreeritava või registreeritud ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline
dokumentatsioon esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne
ehitamise alustamist. Esitatavate dokumentide loetelu on sätestatud MSOS-i § 14 lõike 3 alusel
kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses „Veeteede Ametile esitatavate laeva
tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“. Tehnilise dokumentatsiooni
esitamise ja kooskõlastamise puhul ei ole sisuliselt oluline, kas ettevõtjal on vastav tegevusluba
või mitte – Veeteede Amet kontrollib dokumentatsiooni igal juhul.
MSOS-i § 7 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegevusalal tegutsemisel ning see
asendatakse teatamiskohustusega. MSOS-i § 7 punkti 6 kohaselt peab ettevõtjal olema
tegevusluba kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegemiseks. Ühtegi vastavat
tegevusluba väljastatud ei ole. 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise
laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL konventsioon) II lisast,
mis reguleerib reostuse vältimist vedelate kahjulike ainete mahtveol, tuleneb nõue, et
konventsiooniosalise riigi valitsus nimetab või volitab ülevaatajad vastava kontrollmeetme
rakendamiseks. Teisisõnu ei tulene konventsioonist otseselt tegevusloa nõuet, mistõttu on
võimalik asendada tegevusloa kohustus seaduses teatamiskohustusega. Praktilise vajaduse
puuduse tõttu ei ole sellist tegevusluba kordagi taotletud, puuduvad ka ülevaatusega tegelevad
ettevõtjad. Ülevaatajat saab asendada Veeteede Ameti järelevalveametnik, kel on MSOS-i § 42
lõike 21 kohaselt pädevus ülevaatus läbi viia.
MSOS-i § 7 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
hüdrograafilise mõõdistamise tegevusalal tegutsemiseks. Arvestades, et kehtiva MSOS-i
kohaselt tuleb hüdrograafilised mõõdistustööd Veeteede Ametiga kooskõlastada ning ametlikus
navigatsiooniteabes võib kasutada ainult Veeteede Ameti poolt heaks kiidetud mõõdistustööde
andmeid, siis sellega on tagatud hüdrograafiliste mõõdistustööde vastavus ning puudub vajadus
10
eraldi tegevusloa omamiseks hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamiseks (vt nimetatuga
seonduvalt seletuskirjas MSOS-i § 47 muudatuse selgitusi). Hüdrograafilise mõõdistamise
tegevusvaldkonnas on väljastatud seitse tegevusluba (väljastatud aastatel 2003–2004).
Saamatajääv tulu riigilõivudest on suurusjärgus null eurot, arvestades, et tegevusluba on
tähtajatu ning uusi tegevusloa taotlejaid antud tegevusalal lisandub väga vähe. Muudatusega
kaasneb väheoluline mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Muudatuse mõju on kajastatud
seaduse mõjude peatükis.
MSOS-i § 7 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimise tegevusalal tegutsemiseks. Arvestades, et
MSOS seab nõuded mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemile, mis peab olema sertifitseeritud ning
mille vastavust hindab akrediteeritud audiitor, ei ole täiendava tegevusloa väljastamine
põhjendatud ja vajalik. Ühtegi vastavat tegevusluba väljastatud ei ole, mistõttu omab muudatus
potentsiaalselt positiivset mõju uutele kvaliteedisüsteemi auditeerivatele ettevõtetele, kes ei
vaja enam auditi teostamiseks tegevusluba (seega väheneb halduskoormus nimetatud
ettevõtjatele).
MSOS-i § 7 punkti 9 muudetakse ja sätestatakse loakohustusega tegevusalana vaid väikelaeva
ehitamine. Loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline
ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve
tagamiseks. Sellest tulenevalt ei volitata nimetatud tegevust ka eelnõu jõustumise järel
eraõiguslikele isikutele.
Loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaeva remontimine ja katsetamine.
Väikelaeva remontimine on tegevus, mis ei eelda olemuslikult tegevusluba. Praegu peab
taotleja esitama majandustegevuse registri kaudu Veeteede Ametile taotluse, milles esitab oma
nime, isikukoodi ja aadressi. Samas puuduvad reaalsed kriteeriumid ja nõuded, mille järgi oleks
võimalik väikelaevade remontimise pädevust hinnata – erinevalt nt väikelaevade ehitamisest,
kus kehtib ühtlustatud õigusakt Euroopa Liidu tasandil. Uute nõuete kehtestamine väikelaeva
remontimisele oleks aga nõude adressaadile koormav ning seega vastuolus nullbürokraatia
projekti üldise eesmärgiga. Samuti ei oleks see kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2013/53/EL). Seejuures tuleb täpsustada, et direktiivi
2013/53/EL kohaselt hõlmab väikelaeva ehitamine ka selle olulist ümberehitamist. Oluliseks
ümberehitamiseks loetakse veesõiduki käitamisvahendite muutmist, millega kaasneb oluline
mootori muutmine, või muudetakse veesõidukit nii suures ulatuses, et see ei pruugi vastata
direktiivis sätestatud kohaldatavatele olulistele ohutus- ja keskkonnanõuetele. Kui tegemist ei
ole veesõiduki olulise ümberehitamisega, vaid lihtsamate remonditöödega, siis sel juhul
direktiivi 2013/53/EL ei kohaldu ja tegevusluba ei ole vaja. Väikelaeva katsetamine on
väikelaeva ehitaja või tootja kohustus enne toote turule laskmist ja seega saab olla seotud üksnes
väikelaevade ehitamise tegevusloaga.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 77 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 13 tegevusluba)
väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusalal
tegutsemiseks. Muudatusega kaasneb mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele ning
majanduslik mõju. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 7 punkt 11 sõnastatakse selguse huvides ümber (kehtiva sõnastuse järgi on
tegevusalaks tasemeõppe (kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine
laevapere liikmetele) ja lisatakse täiendus, millega jäetakse loakohustusega tegevusalade
loetelust välja laevakoka koolituse korraldamine. Laevakoka koolitamiseks ei ole loakohustus
11
vajalik, kuna koka väljaõpe toimub üldise koolitusena, mitte laevapere liikme erialase
koolitusena. Oluline on märkida, et seni pole MSOS-i sõnastus ka laevakoka koolituse puhul
tegevusluba sõnaselgelt nõudnud, kuid kuna laevapere liikmeteks on ka laevakokad, siis võib
tõlgendada kehtivat MSOS-i § 7 punkti 11 selliselt, et see laieneb ka laevakoka koolitustele.
Seni ei ole ühtegi laevakoka koolitust läbiviivale ettevõtjale tegevusluba antud ning neid ei ole
ka Veeteede Ametist taotletud. Muudatus kaotab tarbetu nõude, mida tegelikkuses ei ole
rakendatud. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri
seisuga väljastanud 7 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) tasemeõppe
(kutse- ja kõrgharidus) ning täienduskoolituse korraldamine laevapere liikmetele tegevusalal
tegeutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevade turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusalal tegutsemiseks. Säte jäetakse
MSOS-ist välja, kuna kohustus kontrollida turvalisust tagavaid seadmeid ja varustust tuleneb
MSOS-i § 111 lõikest 2 sõltumata sellest, kas turvavarustuse paigaldanud või hooldaval
ettevõtjal on tegevusluba olemas. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019.
aasta 1. oktoobri seisuga väljastanud 7 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe
loa) laevade turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkti 14 muudetakse ja sättest jäetakse välja viide laeva turvaülema väljaõppe
korraldamise tegevusalale, kuna laeva turvaülem on laevapere liige ning tema väljaõppe
korraldamine on reguleeritud MSOS-i 5. peatükiga (§ 20 lõige 1), mistõttu see on juba hõlmatud
§ 7 punktis 11 nimetatud laevapere liikmete erialase ettevalmistamise tegevusalaga. Praegu
MSOS § 7 p-s 14 sätestatud sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise
tegevusloa nõue viiakse üle SadS-sse, kuna vastaval tegevusalal tegutsemise regulatsioon
kuulub selle seaduse reguleerimisalasse. Eelnevast lähtuvalt jääb võrreldes senikehtinud § 7
lõikega 14 MSOS-is kehtima reederi turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa nõue.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 2 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) reederi ning laeva,
sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusalal tegutsemiseks.
MSOS-i § 7 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja tegevusloa nõue
laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks (ja see asendatakse teatamiskohustusega).
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 122 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 11 tegevusluba) laevade
agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks. Vaatamata tegevusloa kohustusele ei ole agentidele
praktikas kehtestatud kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid, näiteks erialase koolituse või
eksami läbimise nõuet. Agent esindab oma tegevuses laeva reederit, kellega tal on sõlmitud
eraõiguslik leping – teisisõnu on tegemist küsimusega, mida ei ole tarvis riiklikul tasandil
õigusaktiga reguleerida. Kuna ülevaade tegutsevatest agentidest on praktikas siiski vajalik,
muudetakse laevade agenteerimine teavitamiskohustuseks – tegevust alustav füüsiline või
juriidiline isik peab esitama Veeteede Ametile majandustegevusteate. Tulenevalt muudatusest
tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise
kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõikest 2 välja jätta viide Eestis
tegevusluba omavale laevaagendile.
MSOS-i § 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse, et kui isik taotleb § 7 punktides 4 ja 41
nimetatud tegevusluba, peab ta taotlusele lisama koopia seadme, vahendi või süsteemi tootja
loast või tunnistusest toote hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks, kui tal selline luba või
tunnistus on. Täpsustus on tehtud eelkõige selguse huvides, sest muude tegevusalade puhul ei
ole viide seadmete tootjale asjakohane. Üldjuhul ei anna raadiosideseadmete või
12
päästevahendite valmistajatehas isikule õigust nende seadmeid hooldada või remontida, kui isik
pole vastavat väljaõpet saanud.
MSOS-i § 9 täiendatakse lõikega 31 ja sätestatakse, et § 7 punktis 41 nimetatud päästeparvede,
-vestide ja evakuatsioonisüsteemi valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise
tegevusloa taotlemisel lisatakse taotlusele andmed kõnealuste päästevahendite hooldusjaama
kohta, mis peab vastama SOLAS konventsioonist tulenevatele nõuetele. Veeteede Amet
kontrollib tegevusloa taotluse menetlemisel erinõuete täitmist lähtudes SOLAS konventsiooni
III peatüki reegli 20 lõikest 8.1, mis sätestab nõuded päästevahendite hooldusele ja kontrollile.
Konventsiooni kohaselt tuleb päästevahendeid hooldada heakskiidetud hooldusjaamas, kus on
kohased seadmed ning vastava väljaõppe saanud personal. Täpsemad nõuded
hooldusjaamadele on sätestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) assamblee
resolutsioonis A.761(18). Kõnealune resolutsioon määratleb täpsemad kriteeriumid, millele
hooldusjaam peab vastama, samuti päästevahendite hoolduseks vajalikud katsed ja
protseduurid.
MSOS-i § 9 lõige 4 muudetakse tulenevalt MSOS-i § 7 punkti 11 muudatusest. Varasemalt
tekstina esitatud tegevusalade asemel on ümbersõnastatud lõikes esitatud konkreetsed viited §-s
7 nimetatud tegevusaladele, mille tegevusloa taotlemisel tuleb taotlusele lisada õppekavad,
tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude nimekiri. Tehniliste vahendite
hulka kuuluvad näiteks klassikalised stendid, maketid laevade jõu-, elektri-, külmutus, juhtimis-
ja navigeerimisseadmed, arvutid, arvuti testprogrammid või projekteerimisprogrammid (Auto-
Cad teoreetiliste jooniste tarvis), õppeotstarbelised filmid, laevades kasutatavad
raadiosideseadmed, päästevahendid, aga samuti esitlusvahendid, nagu skannerid, printerid,
fotokaamerad, LCD-projektorid, ekraanid, tahvlid ja muud IMO mudelkursustes nimetatud
õppevahendid.
MSOS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, milles esitatakse § 10 praegune tekst. Muudatus on
vajalik, et teatamiskohutusega tegevusalade nimekiri oleks võimalik esitada seaduse
ülesehituse seisukohalt loogilises asukohas ehk pärast tegevuslubade regulatsiooni.
MSOS-i § 10 pealkiri ja tekst muudetakse ja selles loetletakse teatamiskohustusega
tegevusalad. Teatud tegevusalad, mis on praegu hõlmatud loakohustusega, muutuvad
teatamiskohustusega tegevusaladeks, st majandustegevusega alustamiseks piisab tegevusloa
taotlemise asemel teate esitamisest. Ettevõtja peab esitama Veeteede Ametile
majandustegevusteate kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse (praegu MSOS-i § 7
punkt 6) ja laevade agenteerimise (praegu MSOS-i § 7 punkt 15) tegevusaladel tegutsemiseks.
Ettevõtja esitab majandustegevusteates majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi
MsüS) §-s 15 nimetatud andmed (ettevõtja nimi, registrikood, kontaktandmed jne).
Majandustegevuse nõuete täitmist eelnevalt ei kontrollita ning kande puudumine ei tähenda
tegutsemise keeldu.
Eestis puuduvad praegu kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatusega tegelevad
ettevõtjad ning ka vastavad kvalifikatsiooninõuded, mistõttu ei ole loakohustus praktikas
otstarbekas. Mõistlik oleks see asendada teatamiskohustusega, mis võimaldab anda ülevaate
turul tegutsevatest ettevõtjatest.
Laevaagendid kasutavad oma igapäevatöös laevakülastusega seotud andmete esitamisel
elektroonilist mereinfosüsteemi (EMDE), mida haldab ja millele annab juurdepääsu Veeteede
Amet. EMDE toimingute analüüsi kaudu on võimalik teostada agentide üle järelevalvet – kui
selgub, et mõni agent ei täida EMDE-t korrektselt, siis võetakse agendiga ühendust, selgitatakse
nõudeid ja viiakse vajadusel läbi koolitusi. EMDE kaudu edastatav info esitatakse ka muudele
13
riigiasutustele (Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet jt), mis suurendab vajadust
omada korrektset ülevaadet tegevusalal tegutsevatest laevaagentidest.
MSOS-i § 111 lõike 51 esimeses lauses ja § 1113 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad
„riiklikku järelevalvet“ sõnaga „haldusjärelevalvet“. Hetkel viitavad MSOS § 111 lõike 51 ja §
1113 lõike 4 sõnastused asjaolule, et volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse üle teostab
riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Arusaadavalt teostab aga volitatud
turvalisusorganisatsioon haldusülesandeid, mistõttu ei ole kohane nende üle ka riikliku
järelevalve teostamine (korrakaitseseaduse § 1 lõige 7) vaid haldusjärelevalve teostamine.
Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, muudatusel puudub sisuline mõju.
MSOS-i § 111 lõike 8 muudatusega jäetakse volitusnormist välja laeva turvalisuse tunnistuse
vormi kehtestamise kohustus, kuna rahvusvaheliste tunnistuste vorme ei ole vaja riigisiseselt
täiendavalt kehtestada. Kehtiva MSOS-i § 111 lõike 4 kohaselt väljastab Veeteede Amet
turvaülevaatuse edukalt läbinud Eestis registreeritud laeva kohta rahvusvahelise laeva
turvatunnistuse ning sama paragrahvi lõikest 7 tulenevalt peab laeval olema SOLAS ja selle
konventsiooni alusel kehtestatud „Rahvusvahelise laeva ja sadamarajatiste turvalisuse
koodeksis“ nimetatud tunnistused. Seega tuleb laeva turvatunnistuse väljastamisel lähtuda
1974. aasta SOLASe ja rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi
(edaspidi ISPS koodeks) vormikohasest turvatunnistusest. Muudatus vähendab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi töökoormust, kuna kaob vajadus uuendada siseriiklikes
õigusaktides rahvusvaheliste tunnistuste vorme, mida rahvusvahelisel tasandil muudetakse ja
täpsustatakse võrdlemisi tihti. Seletuskirja lisas on esitatud kõnealuse rakendusakti kavand,
milles sisuliste muudatustena on määrusest välja jäetud tunnistuste vormid.
MSOS-i § 111 lõike 10 muudatusega kehtestatakse alus riigilõivu võtmiseks laeva
turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse väljastamise eest. Vastavas osas muudetakse MSOS-i
muudatustega koos ka RLS-i. Seni on Veeteede Amet nimetatud tunnistuste väljastamise eest
riigilõivu võtnud RLS-i § 189 lõike 1 alusel meresõiduohutust tõendavate tunnistuste
väljastamise eest. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et seaduses oleks selgelt välja
toodud, milliste meresõiduohutust tõendavate tunnistuste eest riigilõivu võetakse. 2017. aastal
väljastati näiteks viis turvatunnistust ja 6 ajutist turvatunnistust. Rahvusvahelise turvatunnistuse
maht on 4 lk, ajutisel turvatunnistusel on 1 lk, seega aastas laekub riigilõivuna eeldatavalt 150–
200 eurot.
MSOS-i § 112 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealuse sätte kohaselt võtab Eesti riigilippu kandvalt
laevalt turvahäire vastu politseiasutus, teavitades sellest kohe Veeteede Ametit. Vajaduse korral
teavitab Veeteede Amet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe
välisriigi lippu kandva laeva turvahäire edastamisest, teavitab Veeteede Amet sellest kohe laeva
lipuriiki ja vajaduse korral välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Laeva
turvahäire on turvaohu ilmnemisel vastava tehnilise süsteemi sisse lülitamisel edastatav
varjatud (automaatne) signaal, mille kasutamist reguleerivad määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa 1
reegel 6 ning SOLAS konventsiooni peatüki XI-2 regulatsioon 6. Nimetatud konventsiooni
peatüki XI-2 regulatsiooni 6 lõike 2 alapunkti 1 kohaselt määratleb konventsiooni osalisriik
asutuse, kes on kontaktpunktiks laeva turvahäire vastuvõtmisel. Tulenevalt määruse (EÜ) nr
725/2004 lisa 6 regulatsioonist 13 on liikmesriikidel kohustus teatavaks teha nende asutuste
nimed ja kontaktandmed, kes on määratud olema kogu aeg kättesaadavad, et võtta vastu laevalt
maale edastatavaid turvahäireid ja nendele vastavalt tegutseda. Turvahäire vastuvõtmise
regulatsiooni näol on tegemist riigiasutuste vahelise teabevahetusega. Arvestades, et laeva
turvahäire vastuvõtmine ning sellest teavitamise kord on turvateabe edastamise ja vastuvõtmise
korra osaks ning nimetatud korra kehtestamise volitus on MSOS-i § 113 lõikest 5 tulenevalt
antud Vabariigi Valitsusele, tuleb vastav säte MSOS-is kehtetuks tunnistada.
14
MSOS-i § 113 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sätte kohaselt teavitab Eesti riigilippu
kandval laeval kehtivast turvatasemest ja turvataseme muutumisest reederit Veeteede Amet.
Määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa 1 reegli 3 lõike 1 kohaselt kehtestavad valitsusorganid
turvalisuse taseme ja tagavad teabe edastamise turvalisuse taseme kohta nende lipu all
sõitvatele laevadele. Kui turvalisuse taset muudetakse, ajakohastatakse vastavalt asjaoludele
teavet turvalisuse taseme kohta. Tulenevalt MSOS-i § 113 lõikest 5 kehtestab turvateabe
edastamise ja vastuvõtmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Arvestades, et MSOS-i § 113
lõikes 3 nimetatud teavitamiskohustus on turvateabe edastamise ja vastuvõtmise korra osaks
ning nimetatud korra kehtestamise volitus on antud Vabariigi Valitsusele, tuleb vastav säte
MSOS-is kehtetuks tunnistada.
MSOS-i § 113 täiendatakse lõikega 6 ja määratakse ISPS koodeksi A-osa punkti 5.7 nõude
täitmiseks laeval turvadeklaratsioonide säilitamise tähtaeg kolm aastat. ISPS koodeksi punkti
5.7 kohaselt peab administratsioon määrama konkreetse tähtaja turvalisuse deklaratsioonide
hoiustamiseks, kuid seni ei ole nimetatud tähtaega õigusaktis määratletud. Tulenevalt ohutuse
kaalutlustest sätestatakse seaduses nõue hoida iga turvadeklaratsiooni kolm aastat. Eesti
laevaomanikud on seni juhindunud Veeteede Ameti 6. juuli 2015. a ringkirjast nr 5-1-7/21453,
mille järgi on kohustus säilitada deklaratsioone nii sadamas kui laeval kolm aastat, millest
tulenevalt on sama tähtaeg sätestatud ka laevade turvaplaanides. Kuna laevaomanikud on
praktikas järginud Veeteede Ameti juhiseid, siis muudatus ei oma laevaomanikele mõju.
MSOS-i §-d 118–1112 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja kohalikus rannasõidus
sõitvate laevade turvanõuete regulatsioon. Määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõike 3 kohaselt
pidid liikmesriigid pärast kohustuslikku turvariski hindamist otsustama, millisel määral nad
kohaldavad 1. juuliks 2007. a määruse sätteid eri kategooriasse kuuluvate, riigisiseseid
teenuseid osutavate ja lõikes 2 osutamata laevade, nende ühingute ja neid teenindavate
sadamarajatiste suhtes. Liikmesriigid peavad sellised otsused perioodiliselt vähemalt iga viie
aasta järel üle vaatama. Veeteede Amet kui pädev asutus määras tehtud riskianalüüsi põhjal
2007. aasta alguses, millistele laevadele ja millises mahus ISPS koodeks rakendub ja millistele
minimaalsetele ISPS koodeksist tulenevatele turvanõuetele peavad vastama I ja II kategooria
laevad kohalikus rannasõidus. Vastavad nõuded kehtestati MSOSi 2. jaanuaril 2011. a
jõustunud muudatusega (RT I, 22.12.2010, 1) seaduse §-des 118–1112. ISPS koodeksi
turvanõuete näol on tegemist kõrgendatud nõuetega, nt teistes Läänemere maades selliseid
nõudeid kohalikus rannasõidus (st riigisiseselt) sõitvatele laevadele ei rakendatud.
Pärast 2007. a riskianalüüsi viis Veeteede Amet 2012. ja 2017. aastatel määruse (EÜ) nr
725/2004 artikli 3 lõike 3 alusel läbi uued riskianalüüsid, mille tulemusel ning teiste riikide
(eelkõige Soome ja Läti, kellega meil on meritsi kõige tihedam kokkupuude) kogemust
arvestades leiti, et turvalisuse nõudeid ei ole kohalikus rannasõidus sõitvatele laevadele
otstarbekas kohaldada. Nõuded kaotatakse, kuna rahvusvahelist kohustust rakendada neid
nõudeid kohalikus rannasõidus ei ole, riigisiseselt on turvariskid sellistele laevadele väga
väikesed (turvaintsidente ISPS koodeksi mõistes ei ole meil esinenud) ning sellistele laevadele
kehtestatud turvanõuded vähendatud mahus ei taga sisuliselt suuremat turvalisust võrreldes
olukorraga, kus nimetatud nõudeid ei ole. Samuti on arvestatud Soome ja Läti praktikaga, seal
ei ole vastavate nõuete mittekehtestamine toonud kaasa mereturvalisuse ohu suurenemist ega
turvajuhtumite arvu kasvu.
Juhul kui ISPS koodeksi nõudeid rakendav rahvusvahelist sõitu tegev laev peab olema kontaktis
nõudeid mitterakendava kohaliku rannasõidu laevaga (nt punkrilaev) või silduma
3
http://www.vta.ee/public/Ringkiri2145.PDF
15
sadamarajatises, mis ei oma turvatunnistust, siis selle rahvusvahelisi reise tegeva laeva
initsiatiivil sõlmitakse turvalisuse deklaratsioon, kus kirjeldatakse sellise kontakti jaoks
vajalikud turvameetmed kummagi osapoole jaoks.
Muudatus puudutab umbes 30 kohalikus rannasõidus sõitvat üle 500-se kogumahutavusega
laeva ja alla 500-se kogumahutavusega laeva, mis veab üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevaga või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvat laeva. Edaspidi ei
nõuta sellistelt laevadelt tehniliste ülevaatuste käigus turvaülevaatusi, reederi ja laeva
turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja turvajuhendi koostamist ning nende Veeteede
Ametiga kooskõlastamist. Samuti ei pea laevas läbima turvaõppusi ja turvaharjutusi.
Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 12 lõige 3 muudetakse ja täiendatakse selliselt, et volitatud klassifikatsiooniühingule
antakse õigus teostada tehnilist ülevaatust ka alla 500-se kogumahutavusega laevale ning
riigihaldusülesandeid täitvale laevale, siseveelaevale, ajaloolisele laevale ja teisaldatavale
ujuvvahendile, kui reeder seda soovib. Kehtiv seadus on selles osas reederi jaoks liigselt piirav
ja ei vasta tegelikule olukorrale, kus ka alla 500-se kogumahutavusega laevad kuuluvad
volitatud klassifikatsiooniühingute ülevaatuse alla.
MSOS-i § 12 lõikest 4 jäetakse välja esimene lause, mille kohaselt teostab Eestis registreeritud
laeva tehnilist ülevaatust Veeteede Amet. Lause jäetakse välja, kuna MSOS § 12 lõige 3
kehtestab, et Veeteede Amet teostab laeva tehnilist järelevalvet. Tulenevalt MSOS § 12 lõikest
2 seisneb tehniline järelevalve tehnilises ülevaatuses ning pistelises kontrollimises, mistõttu ei
ole vaja tehnilise ülevaatuse teostamist täiendavalt MSOS § 12 lõikes 4 nimetada. MSOS § 12
lõige 4 jääb edaspidi reguleerima ainult juhtumit, kus Veeteede Amet ei teosta tehnilist
ülevaatust, kui volitatud klassifikatsiooniühing on laevale väljastanud kõik meresõiduohutust
tõendavad tunnistused. Sättesse on lisaks tehnilise ülevaatuse mitteteostamisele täpsuse huvides
lisatud, et Veeteede Amet ei väljasta ka nimetatud tunnistusi ehk merekõlblikkuse tunnistust ja
reisijateveo tunnistust, kuna vastavad rahvusvahelised tunnistused ehk kaubalaeva ohutuse
tunnistuse ja reisijate ohutuse tunnistuse väljastab laevale volitatud klassifikatsiooniühing.
MSOS täiendatakse §-ga 121, millega luuakse laevade infosüsteem (edaspidi LIS).
Veeteede Ametis on hetkel kasutusel erinevad rakendused, mida ametnikud oma igapäevatöös
kasutavad. LIS-i kaudu on edaspidi võimalik pidada arvestust laevade ja reederite ning nende
järelevalvega seotud tegevuste üle. Nendeks tegevusteks on laeva ja reederi
meresõiduohutusalane auditeerimine, laeva turvalisuse järelevalve, tehniline järelevalve,
samuti järelevalve laevapere liikme töö- ja elamistingimuste kohta. Samuti peetakse arvestust
auditeerimise ja ülevaatuse kohta koostatud dokumentide ja väljastatud tunnistuste üle.
LIS-iga luuakse eeldused konservatiivse merendusvaldkonna muutumiseks kaasaegseid
digitaalseid võimalusi kasutavaks konkurentsivõimeliseks majandusvaldkonnaks, millel tekib
võimekus oma lahenduste eksportimiseks rahvusvahelisel tasandil. Täpsemalt on arenduse
eesmärk 2020. aasta lõpuks luua Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna spetsialistidele
mugav, kiire ja madala tõrgete arvuga infosüsteem, mis loob eeldused valdkonna
arenguperspektiivide saavutamiseks, sh kulutõhusama järelevalveteenuse loomiseks ning
võimaldab Veeteede Ametil saadud andmeid paremini süstematiseerida ja seeläbi tõsta
analüüsivõimekust. Andmekogu loomist rahastatakse EL struktuurifondi vahenditest Veeteede
Ameti eelarve kaudu.
16
Siinkohal tuleb arvestada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/21/EL (lipuriigi
nõuete täitmise kohta) artikliga 6. Selle kohaselt peab liikmesriik tagama, et neile on kergesti
kättesaadav järgmine teave:
1) üksikasjad laeva kohta (nimi, IMO number jne);
2) ülevaatuste, sealhulgas lisa- ja täisülevaatuste ning auditite kuupäevad;
3) laevale tunnistuste väljastamise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide
andmed;
4) sadamariigi kontrolli läbiviinud pädeva asutuse andmed ja kontrollide kuupäevad;
5) sadamariigi kontrolli tulemused (puudused: jah või ei, kinnipidamised: jah või ei);
6) andmed mereõnnetuste kohta;
7) eelneva 12 kuu jooksul liikmesriigi lipu alt lahkunud laevade andmed.
Samuti tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 25. mail 2017. a määruse nr 88 „Teenuste
korraldamise ja teabehalduse alused“ § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetega. Nende kohaselt ei
nõua asutus isikult uuesti andmeid, mis on otsese avaliku teenuse osutamiseks vajalikud, kuid
juba olemas asutuse andmekogus või põhiandmetena muus riigi infosüsteemi kuuluvas
andmekogus. Lisaks ei pane asutus isikule kohustust kontrollida ja kinnitada asutuste loodud
või töödeldud andmete õigsust. Seejuures peab isikul olema võimalus teavitada asutust varem
esitatud andmete muutumisest või ebatäpsetest või eksitavatest andmetest.
Hetkel on andmebaas üksnes asutusesisene ega ole reederitele nähtav. Seega on teiseks
eesmärgiks lihtsustada andmeesitajate (kasutajate) suhtlust riigiga. Selleks luuakse LIS-is
iseteeninduskeskkond, mille kaudu saab kasutaja erinevaid toiminguid algatada või läbi viia.
LIS kuvab kasutajale toimingute loendit vastavalt valitud laevale ja vastavalt kasutajale antud
laevapõhistele volitustele, millega on määratud, milliseid toimingud kasutaja valitud laevaga
teha saab.
Samuti võimaldab LIS andmevahetust teiste andmekogude ning infosüsteemidega.
Lõikes 2 on loetletud andmed, mis kantakse LIS-i. Nendeks on:
1) andmed laeva ja laevaga seotud subjektide kohta. Need on näiteks andmed laeva tehniliste
näitajate kohta, samuti andmed reederi, tema volitatud isikute ning laevapere liikmete kohta (sh
ülevaatuse ajal laeva pardal olev laevapere koosseis).
2) Veeteede Ameti järelevalvemenetluse käigus kogutud andmed – laevade tehnilise
järelevalvega seotud andmed, andmed tehtud lipuriigi laevakontrollide, ISM auditite, laeva
turvakontrollide, laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuste, laevale väljastatud
tunnistuste ning laevadele antud vabastuste ja möönduste kohta. Need on andmed, mis
sisalduvad järelevalve käigus koostatud kontrollaktides, ettekirjutustes, väljastatud tunnistustes
vms dokumentides. Hetkel on vabastused asutusesiseses andmebaasis olemas ainult
rahvusvahelises sõidus sõitvate laevade kohta. Kohalikus rannasõidus sõitvate laevade kohta
on andmed laevade kohta peetavates kaustades.
3) muud andmed seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nendeks võivad olla nt teiste
riigiasutuste infosüsteemidest pärinevad andmed laevapere liikme kohta algatatud järelevalve-
või väärteomenetluse kohta, samuti volitatud klassifikatsiooniühingutest saadud raportid.
Lõige 3 määratleb LIS-i vastutava töötleja, milleks on Veeteede Amet. Lõige 4 sisaldab
volitusnormi LIS-i põhimääruse kehtestamiseks (kavand on esitatud seletuskirja lisas).
MSOS-i § 13 lõike 2 punktis 3 ja lõike 4 punktis 6 tehakse redaktsiooniline muudatus ja
viidatud sätetest jäetakse sõnastuse selguse huvides välja üleliigne sõna „kandmist“. Sätete
sõnastus muutus ebaselgeks MSOSi 2. jaanuaril 2011. a jõustunud muudatusega (RT I,
22.12.2010, 1).
17
MSOS § 13 lõike 2 punktis 4 ja § 792 lõike 1 punktis 7 tehakse keeleline parandus, asendades
sõnad „külastusriigi poolne“ sõnaga “külastusriigipoolne“ vastavas käändes. Vastava
ettepaneku tegi Justiitministeerium (kiri 05.06.2019 nr 8-2/2983) Euroopa Liidu direktiivide
ülevõtmiseks koostatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamise
käigus (EIS eelnõu toimiku number 19-0317)4. Kuna ettepanek ei olnud otseselt seotud
nimetatud eelnõuga, siis esitatakse täpsustus käesolevas eelnõus.
MSOS-i § 14 lõige 1 sõnastatakse selguse huvides ümber ja jäetakse välja kohustus esitada
laeva tehniline dokumentatsioon enne laeva ehitamist Veeteede Ametile. Reaalsuses ei ole
kõikide majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. detsembri 2002. a määruses nr 21 „Veeteede
Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu“ nõutud dokumentatsiooni esitamine
enne laeva ehitamist võimalik, kuna laeva tehniline dokumentatsioon valmib vastavalt laeva
ehitusetappidele. Samuti nõutakse ehitatavate laevade puhul nt käigukatsetuste protokolle, mida
on võimalik esitada üksnes pärast laeva valmimist, kui vastavad katsetused laevaga on läbi
viidud. Dokumentide esitamist reguleeritakse vastava korraga, milles täpsustatakse, milliseid
dokumente mis ajahetkel laevaomanik on kohustatud esitama. Veeteede Amet on praktikas
dokumentatsiooni vaadanud läbi ajahetkel, mil vastavate dokumentide esitamine on võimalik
ja mõistlik. Muudatus võimaldab MSOS-i rakendusaktis sätestada, et ehitatava laeva omanikul
on õigus esitada dokumente vastavalt laeva ehitusetappidele, mis annab laevaomanikule
kindluse, et dokumentide esitamist ei nõuta ebamõistlikul või võimatul ajal. MSOS-i
muudatusest tulenevalt täpsustatakse ka majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määrust
nr 65 „Veeteede Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide
esitamise kord“, mille muudatuse kavad on esitatud seletuskirja lisas.
MSOS-i § 14 lõige 4 esimest lauset muudetakse seoses MSOS § 14 lõike 1 sõnastuse
muutmisega. Kehtiva MSOS § 12 lõike 4 kohaselt tasub reeder laeva tehnilise
dokumentatsiooni läbivaatamise ja kooskõlastamise eest riigilõivu kümne tööpäeva jooksul
pärast läbivaatamise toimumist. Kuna kooskõlastamise protsess juba hõlmab endast
dokumentatsiooni läbivaatamist piisab, kui sättes viidatakse üknes dokumentatsiooni
kooskõlastamisele.
MSOS-i § 17 lõike 1 muudatusega võetakse sõnastusest välja viide, mille kohaselt Veeteede
Amet väljastab merekõlblikkuse tunnistuse ning sõidukõlblikkuse tunnistuse ning teostab sättes
viidatud tehnilise ülevaatuse. Kõnealuseid tunnistusi väljastab ning ülevaatuseid teostab lisaks
Veeteede Ametile ka volitatud klassifikatsiooniühing ning kuna MSOS § 3 lõiked 2 ja 4
sätestavad nii Veeteede Ameti kui volitatud klassifikatsiooniühingu õiguse tunnistuste
väljastamiseks ning tehnilise ülevaatuse regulatsioon tuleneb MSOS §-dest 12 ja 13, ei ole
vajalik kõnealuseid asjaolusid MSOS § 17 lõikes 1 korrata.
MSOS-i § 17 lõike 4 muudatusega antakse võimalus kinnitada nii laeva merekõlblikkuse
tunnistuse kui ka reisijateveo tunnistuse kehtivust volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud
või kinnitatud tunnistuste alusel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on see võimalik vaid
merekõlblikkuse tunnistuse puhul. Antud sätte eesmärk on ennetav. Kui reeder hoiab oma laeva
korras (olenemata sõidupiirkonnast), siis on võimalus, et laev ei pea läbima merekõlblikkuse
või reisijateveo tunnistuse jaoks vajalikke tehnilisi ülevaatusi Veeteede Ametis, vaid need
loetakse kriteeriume täites automaatselt läbituks ja reaalselt Veeteede Ameti järelevalveametnik
laeva kontrollima ei pea minema (ideaalsetel tingimustel laeva eluea jooksul kordagi). Viis
puudust laevakontrolli tulemustes tuuakse sättesse seepärast, et see haakuks madala riskiga
laevade (LRS – Low Risk Ships) kategooriasse kvalifitseerumisega, nagu see on reguleeritud
4
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f5e42219-948e-45d1-8a6e-932192e2e063
18
vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis (edaspidi Paris MoU). Arvestades Eesti laevade
tehnilist seisukorda, tuleb tehniline ülevaatus läbi viia vaid väga üksikutel laevadel. Näiteks
vahemikus 2015–2017. a Paris MoU andmete põhjal kontrolliti Eesti riigilipu all sõitvaid laevu
kokku 90 korral, seejuures ei peetud kinni ühtki laeva.5 Muudetava sättega on ette antud väga
konkreetsed kriteeriumid, mille alusel tunnistusi väljastada või nende kehtivust kinnitada ning
need on selliselt eelnevalt teada ka reederitele. Muudatus mõjutab reisilaevu, kuna muudatusega
laiendatakse võimalust kinnitada laeva merekõlblikkuse tunnistuse kehtivust volitatud
klassifikatsiooniühingu väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel ka reisijateveo tunnistusele
– seega puudub korras laevadel vajadus reisijateveo tunnistuse kinnitamiseks läbida eraldi
Veeteede Ameti ülevaatust.
MSOS-i § 17 lõige 61 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva MSOS § 17 lõike 61 kohaselt ei
väljastata merekõlblikkuse tunnistust MSOS § 12 lõike 4 teises lauses nimetatud laevale.
Arvestades, et käesoleva eelnõu kohaselt muudetakse MSOS § 12 lõiget 4 ning muudatuse
kohaselt sätestab § 12 lõige 4 eelnõu jõustumisel kehtiva seaduse § 17 lõikes 61 toodud erisuse,
tunnistatakse viimati nimetatud säte kehtetuks.
MSOS-i täiendatakse §-dega 172–174. Lisatavasse § 172 tuuakse üle seni §-s 32 esitatud
reisilaeva reisijateveo tunnistust puudutavad sätted, kuna reisijateveo tunnistuse näol on samuti
tegemist laeva merekõlblikkust tõendava tunnistusega. Seetõttu sobib reisijateveo tunnistuse
regulatsioon temaatiliselt paremini 4. peatükki, mis käsitleb laeva merekõlblikkust ja
sõidukõlblikkust. Võrreldes kehtiva seaduse §-ga 32 jäetakse ületoodavatest sätetest välja § 32
lõige 31. Kõnealuse sätte kohaselt ei teosta Veeteede Amet tehnilist ülevaatust ega väljasta
reisijateveo tunnistust laevale, millele volitatud klassifikatsiooniühing väljastab kõik
meresõiduohutust tõendavad tunnistused ning millele Veeteede Amet on väljastanud
meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse. Eelnõus toodud muudatuste kohaselt sätestatakse
samasisuline regulatsioon MSOS § 12 lõikes 4. Võrreldes kehtiva seaduse §-ga 32 jäetakse
ületoodavatest sätetest välja ka § 32 lõige 7, mis eelnõu kohaselt kehtestatakse § 19 lõikena 7,
kuhu säte temaatiliselt paremini sobib. Muudatustega kaasneb mõju õigusselgusele, sest pärast
muudatuse tegemist on kogu laevade merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega seotud tunnistuste
regulatsioon koondatud ühte peatükki.
Lisatava §-ga 173 nähakse ajaloolisele laevale ette eraldi ajaloolise laeva tunnistus, mis tuleneb
Euroopa Liidu liikmesriikide mereadministratsioonide vahelisest ajalooliste laevade tunnistuste
ja ajalooliste laevade meeskonnaliikmete pädevustunnistuste vastastikuse tunnustamise
kokkuleppest, mis allkirjastati 28. novembril 2005. a Londonis.6 Ajaloolise laeva tunnistuse
olemasolul ei pea laeval kohalikus rannasõidus sõitmisel olema täiendavalt reisijateveo
tunnistust, merekõlblikkuse tunnistust või sisevetel sõitmiseks sõidukõlblikkuse tunnistust.
Siiski peavad olema täidetud kõik nõuded, mis on vajalikud nende tunnistuste saamiseks ning
laevade ülevaatusi tehakse MSOS-i §-s 13 sätestatud korras. Rahvusvahelise reisi puhul on
vajalikud ka muud konventsioonidest tulenevad tunnistused, mida ajalooline laev võib lisaks
ajaloolise laeva tunnistusele taotleda. Ajaloolise laeva tunnistus väljastatakse sarnaselt teistele
laevatunnistustele, mida väljastatakse erinevate rahvusvaheliste konventsioonide alusel kuni
viieks aastaks. Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamiseks antakse
lõikes 5 volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile (majandus- ja taristuministrile).
Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas. Ajaloolise laeva tunnistuse eest võetakse
riigilõivu MSOS-i § 3 lõike 7 alusel koosmõjus käesoleva eelnõuga muudetava RLS §-s 189
sätestatuga. Eeldatavalt hakkab Veeteede Amet väljastama ligikaudu viis ajaloolise laeva
5
Madala riski laevade lipuriikide nimekiri (alates 1.07.2018) https://www.parismou.org/detentions-
banning/white-grey-and-black-list
6
Memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Saksamaa, Hollandi, Ühendkuningriigi ja
Hispaania mereadministratsioonid.
19
tunnistust aastas. Eelnõu kohaselt laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt 30 eurot, arvestades, et
tunnistus on üheleheküljeline ja lõivu suuruseks on 6 eurot/lk. Ajaloolise laeva tunnistuste
väljastamisega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
Lisatava §-ga 174 sätestatakse õppelaevale nõue, mille kohaselt peab õppelaevana kasutatav
laev olema seotud üksnes õppetegevusega ning vastavasisuline kanne tehakse laevale
väljastatavale tunnistusele. Lõike 1 kohaselt tehakse õppelaevale väljastatavale
meresõiduohutust tõendavale tunnistusele (st merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või
reisijateveo tunnistusele või muule meresõiduohutust tõendavale tunnistusele) kanne, et
tegemist on õppelaevaga. Eraldi tunnistust õppelaevale ei väljastata. Lõikega 2 kehtestatakse
õppelaevana kasutatavale laevale keeld tegeleda samaaegselt muu majandustegevusega, mis ei
ole seotud õppetegevuse läbiviimisega. Õppelaeval võivad olla lisaks õppelaeva tunnistustele
ka näiteks reisilaeva või kaubalaeva tunnistused, kuid samal ajal õppetegevusega on keelatud
vedada reisijaid või lasti eesmärgiga teenida tulu viisil, mis ei ole seotud õppetegevuse
läbiviimisega. Eelnõu sõnastuse eesmärgiks ei ole keelustada kauba või reisijate vedu
õppelaeval eesmärgiga katta kulutusi, mis on seotud samal ajal tekkivate õppetegevuse
läbiviimise kuludega. Samas on keelatud tegeleda majandustegevusega, mis ei ole seotud
õppetegevuse läbiviimisega. Keeld välistab muuhulgas võimaluse, et näiteks laevapere liikmete
väljaõppeks ja meresõidupraktika omandamiseks kohandatud reisilaev taotleb veeteetasu
maksmisest vabastust viidates, et tegemist on õppelaevaga. Muudatuste eesmärgiks on
suurendada õigusselgust ning tagada veeteetasu soodustuse ühetaoline kohaldamine.
Potentsiaalselt ei ole Eesti õppelaevade arv üle kolme. Muudatusega kaasneb majanduslik
mõju, mis on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 19 pealkiri ja tekst muudetakse. Seoses MSOS-i § 76 lõike 21 kehtetuks
tunnistamisega lisatakse laeva remontimise nõuded §-i 19, kuna selles on juba reguleeritud
laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded, mis sisuliselt hõlmavad ka
remontimise nõudeid. Lõike 1 sõnastust täiendatakse viitega laeva remontimisele. Samuti
lisatakse viide, mille kohaselt laeva projekteerimine, ehitamine, seadistamine ja remontimine
peab vastama käesoleva seaduse nõuetele, kuna vastavad nõuded kehtestatakse §-s 19.
Kehtiv MSOS-i § 19 lõige 2 jäetakse eelnõuga välja. Olemasolev lõige 2 reguleerib Veeteede
Ameti kohustust teostada riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja
seadistamise üle. Tegemist on üleliigse sättega, kuna riikliku järelevalve teostamine on
tervikuna reguleeritud MSOS-i §-s 76, kattes seejuures ka MSOS-i § 19 lõikes 2 sätestatu.
Lisatava lõikega 2 sätestatakse nõue, mille kohaselt 12-meetrise ja suurema kogupikkusega
ehitataval ja ümberehitataval laeval peab olema volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud
klassitunnistus. Klassitunnistus hõlmab kogu laeva ning tõendab, et laev on projekteeritud ja
ehitatud (uusehitus) või ümber ehitatud vastavalt volitatud klassifikatsiooniühingu reeglitele
ning volitatud klassifikatsiooniühingu kontrolli all. Senine § 19 lõike 1 sõnastus, mille kohaselt
peab laev olema projekteeritud ja ehitatud klassifikatsiooniühingute reeglite alusel, on
umbmäärane ja ei taga, et laev vastab täielikult klassifikatsiooniühingu nõuetele, kuna puudub
kohustus, et uusehitusele või ümberehitatud laevale peab olema väljastatud
klassifikatsiooniühingu nõuetele vastavust tõendav klassitunnistus ning et sellest tulenevalt
peab laeva ehitusjärelevalvet tegema klassifikatsiooniühing. Lisatava lõike 2 rakendamisel on
selge, millise klassiühingu konkreetsete reeglite alusel laev on ehitatud, mistõttu on lihtsam
teostada laeva hilisemat tehnilist järelevalvet ja ka olemasolevale või uuele reederile on
arusaadav, millistele reeglitele peab laev vastama. Valmis laeva tehniline järelevalve ei nõua
nii suurt ressurssi kui laeva ehitusjärelevalve, seepärast võib hilisem tehniline järelevalve jääda
Veeteede Ametile. Pärast klassitunnistuse väljastamist on alla 500-se kogumahutavusega laeva
20
reederi otsustada, kas ta soovib edasi jääda klassifikatsiooniühingu järelevalve alla või tuleb
täielikult Veeteede Ameti järelevalve alla. Muudatusega kaasnevad majanduslikud mõjud alla
500-se kogumahutavusega uusehituste ja ümberehitatavate laevade reederitele.
Lõike 3 sõnastust täiendatakse viitega laeva remontimisele. Kõnealune muudatus on seotud
MSOS-i § 19 lõike 1 muudatusega.
Lõikes 4 esitatakse kehtiva seaduse § 19 lõige 61.
Lõikes 5 esitatud volitusnormi täpsustatakse selliselt, et see kohaldub 24-meetrise ja suurema
pikkusega kalalaevadele tulenevalt Euroopa Liidu nõukogu direktiivist 97/70/EÜ, millega
kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord (muudetud
direktiividega 1999/19/EÜ, 2002/35/EÜ, 2002/84/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 219/2009). Muudatusega jäetakse volitusnormist välja viide ohutusnõuete
kehtestamisele, kuna nimetatud volitusnorm viiakse üle MSOS-i § 19 lõikesse 6. Seletuskirja
lisas on esitatud määruse kavand, mille osas sisuline muudatus seisneb määruse reguleerimisala
täpsustamisel.
Lõikes 6 esitatud volitusnormis tehakse muudatus, mille kohaselt laiendatakse määrust kõigile
laevadele olenemata järelevalvealasest kuuluvusest. SOLAS konventsiooni kohaselt peab
osalisriik kehtestama teatud varustuse nõuded ka laevadele, millele laienevad rahvusvaheliste
konventsioonide nõuded. Volitusnormi sõnastuses võetakse kasutusele laiema tähendusega
mõiste „ohutusnõuded“, mis hõlmab ka seadistamise ja varustamise nõudeid ning
projekteerimise, ehitamise ja remontimise nõudeid. Üldjuhul kohaldatakse lõike 6 alusel
kehtestatud ohutusnõudeid laevadele, millele ei kohaldu rahvusvaheliste konventsioonide
nõuded. Samas näevad konventsioonid ette teatud konventsioonides sätestamata nõuete
kehtestamise ka laevadele, millele kohalduvad rahvusvaheliste konventsioonide nõuded.
Eelnevast tulenevalt on lõike 6 punktis 4 sätestatud võimalus kohaldada teatud ohutusnõudeid
ka laevadele, millele kohalduvad rahvusvahelised konventsioonid. Lõike 6 punktist 1 tulenevalt
kohaldatakse ohutusnõudeid 12-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevadele, MSOS-i § 12
lõike 5 kohaselt kohaldatakse alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevale väikelaeva tehnilisi
nõudeid. Suureneb õigusselgus, kuna volitusnormis on sõnaselgelt piiritletud ja täpsustatud
laevad, millele ohutusnõudeid kohaldatakse.
Kehtiv MSOS-i § 19 lõige 62 jäetakse muudatusega §-st 19 välja, kuna lõike 6 alusel kehtestatud
nõudeid rakendatakse laevadele olenemata nende järelevalvealasest kuuluvusest.
Lõikega 7 lisatakse volitusnorm, mis on üle toodud kehtetuks tunnistatud § 32 lõikest 7.
Sisulised muudatused määruse volitusnormis või selle kohaldamisalas puuduvad (määruse
kavand on esitatud seletuskirja lisas). Üldjuhul püütakse seaduses volitusnormi asukohta mitte
muuta, aga kuna määrus kehtestatakse pärast seaduse vastuvõtmist uuesti, siis ei ole
volitusnormi asukoha muutmine olulise tähtsusega.
Lõike 8 (kehtiva seaduse lõike 7) volitusnormi muudetakse selliselt, et see jääb kehtima ainult
sõjalaevadele ja enne 1. jaanuari 2011. a soetatud politseiasutuse laevadele ehk laevadele,
millele vastavalt MSOS-i § 1 lõikest 4 ja § 95 lõikest 15 ei kohaldata üldisi seadistamise ja
varustamise nõudeid, mis tulenevad kehtiva MSOS-i § 19 lõike 6 alusel kehtestatud majandus-
ja kommunikatsiooniministri 29. septembri 2003. a määrusest nr 233 „Klassifitseerimata
laevade seadistamise ja varustamise nõuded“. Muudele riigihaldusülesandeid täitvatele
laevadele ja pärast 2011. a soetatud politseiasutuse laevadele ehk laevadele, mis on Veeteede
Ameti järelevalve all, kohaldatakse side- ja navigatsioonivahendite osas üldisi seadistamise ja
varustamise nõudeid. Muudatus on arusaadavam riigihaldusülesandeid täitvate laevade
21
reederitele ja lihtsustab ka järelevalvet, sest hetkel peab side- ja navigatsioonivahendite nõuete
osas järgima ühte määrust ja ülejäänud seadistamise nõuete osas teist määrust, mis aga sisaldab
samuti side- ja navigatsioonivahendite nõudeid ja tekitab seetõttu kohaldamisel arusaamatust.
Samuti on nimetatud määrustega kehtestatud side- ja navigatsioonivahendite nõuded pisut
erinevad, kuid riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja navigatsioonivahendite nõuded ei
peaks erinema üldistest nõuetest. Erinevad nõuded jääksid kehtima ainult sõjalaevadele ja enne
2011. a soetatud politseiasutuse laevadele, kuna sõjalaevadele rahvusvahelistest
konventsioonidest tulenevaid nõudeid ei kohaldata ja enne 2011. a soetatud politseiasutuse
laevade vastavusse viimine üldiste nõuetega oleks ebamõistlikult kulukas. Määruse kavand on
esitatud seletuskirja lisas.
Lõikes 9 võrreldes kehtiva MSOS-i § 19 lõikega 8 sisulisi muudatusi ei tehta.
Lõikes 10 sätestatakse § 32 lõikest 9 üle toodud põhimõte, mille kohaselt kohalikus rannasõidus
sõitvate reisilaevade ohutusnõudeid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
Põhimõtte ületoomine tuleneb asjaolust, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 32 lõikes 7
esitatud volitusnorm, mis esitatakse MSOS-i § 19 lõikes 7.
MSOS-i § 20 lõige 31 muudetakse ja selles täpsustatakse, millisel juhul eeldatakse
mereõppeasutuse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste
rahvusvahelise konventsiooni7 (edaspidi STCW konventsioon) kohase kvaliteedisüsteemi
nõuetele vastavust. Hetkel kehtivast regulatsioonist jäetakse välja viide, mille kohaselt loetakse
kvaliteedisüsteem nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud muu
standardiorganisatsiooni kvaliteedisüsteemi käsitlevatest standarditest, kuna vastavad
standardid on välja töötatud ainult Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (edaspidi ISO)
poolt. Täpsustatud on ka standardi numbrit, millele kvaliteedisüsteemi vastavuse korral
kvaliteedisüsteemi nõuetelevastavust eeldatakse. Seniajani vastav selgitus seaduse tasandil
puudus ning võis tekitada küsimuse, millist konkreetset kvaliteedisüsteemi standardit ISO
puhul silmas peetakse. Muudatusel puuduvad olulised mõjud, kuna seniajani on muude kui ISO
loodud kvaliteedisüsteemi käsitlevate standardite puudumise tõttu Veeteede Ameti juhiste
kohaselt samuti juhindutud üksnes ISO standardist (ISO 9001:2008) – samas suurendab
muudatus õigusselgust ja likvideerib küsitavused mereõppeasutustele ja vajaduse täiendavate
selgituste saamiseks pöörduda Veeteede Ameti poole. Muudatusega sätestatakse
mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerivale ettevõtjale esitatavad nõuded, mis on välja
töötatud tulenevalt STCW konventsiooni reeglist I/8 ja STCW koodeksi jaotistest A-I/8 ja B-
I/8. MSOS-i § 20 lõike 31 teises lauses sätestatakse võimalus kaasata auditeerimismeeskonna
koosseisu eksperte, kes vastavad kehtestatavatele valdkonnaspetsiifilistele nõuetele. Senine
sõnastus, kus riigisiseselt kehtestatavad nõuded kehtivad ainult auditeerimismeeskonna juhile,
on liigselt piirav, kuna sellise kvalifikatsiooniga auditeerimismeeskonna juhte on vähe. Nõuete
väljatöötamisel on võetud aluseks ka STCW koodeksi reegli A-I/7 lõike 4 punktis 1 sätestatud
näidisloetelu mereõppeasutuste, tervisekontrolli teostajate ja mereadministratsiooni
kvaliteedisüsteemide välisauditite läbiviijate kvalifikatsiooni ja töökogemust tõendavatest
dokumentidest, mis tuleb esitada IMO-le riigi mereharidussüsteemi STCW konventsiooni
nõuetelevastavuse hindamiseks. Nimetatud punkti kohaselt tuleb esitada andmed auditeerijate
meresõidudiplomite kohta, töökogemuse kohta laevapere liikmena ja auditeerijana, meremeeste
väljaõppe ja hindamise alase kogemuse kohta, diplomeerimise süsteemi juhtimise alase
kogemuse kohta või muu asjakohase kvalifikatsiooni või töökogemuse kohta.
Auditeerimismeeskonna juhi nõuete kehtestamisel on arvestatud IACS-i ja IRCA audiitorite
7
STCW konventsioon töötati IMO egiidi all välja ja võeti vastu 7. juulil 1978. aastal Londonis. STCW
konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 28. aprillil 1984. Eesti Vabariik ühines STCW konventsiooniga Vabariigi
Valitsuse 15. augusti 1995. a määrusega nr 292. Ühinemiskiri anti hoiule 29. augustil 1995 ning STCW
konventsioon jõustus Eesti suhtes 29. novembril 1995.
22
nõudeid. Muudatus ei too praktiseerivatele audiitoritele kaasa negatiivseid mõjusid, kuna
seniajani on Eestis mereharidussüsteemi kuuluvate mereõppeasutuste ja mereadministratsiooni
kvaliteedisüsteemide auditeerimist läbi viinud kolm ettevõtjat (Lloyds Registry Quality
Assurance, Det Norske Veritas ja Bureau Veritas), kes vastavad kehtestatavatele nõuetele.
Potentsiaalsed uued audiitorid peavad lähtuma uutest nõuetest.
MSOS-i § 20 lõikest 4 jäetakse välja viide MSOS-i § 7 punkti 8 kohase tegevusloa saanud
isikule, kuna käesoleva eelnõuga vastav loakohustus kaotatakse. Tulenevalt § 20 lõikest 31
nõutakse kvaliteedisüsteemi puhul auditeerimist ja selle sertifitseerimist, mida ISO standardile
kohaselt on võimalik läbi viia vaid akrediteeritud audiitoril. Samuti jäetakse lõikest välja sõnad
„kui auditeerijaks ei ole Veeteede Amet“. Viide Veeteede Ametile kui auditeerijale ei ole õige,
kuna Veeteede Amet ise ei teosta auditeerimist – auditeerimist ja sertifitseerimist viib läbi
vastava akrediteeringu omandanud isik.
MSOS-i § 20 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks ja sätte tekst viiakse üle §-i 76, mis sätestab
riikliku järelevalve asutused tulenevalt asjaolust, et sisuliselt on tegemist riikliku järelevalve
sättega.
MSOS-i § 20 lõike 51 sõnastust muudetakse. Lõikes täpsustatakse isikute ringi, kellele
Veeteede Amet meresõidudiplomeid või kutsetunnistusi väljastab. Eestis tegutsevas või
tegutsenud mereõppeasutuses koolituse läbinutele väljastatakse meresõidudiplom või
kutsetunnistus olenemata isiku kodakondsusest ja elamisloa olemasolust. Välisriigis tegutsevas
või tegutsenud mereõppeasutuses koolituse läbinutele väljastatakse meresõidudiplom või
kutsetunnistus ainult juhul, kui tegemist on Eesti kodanikuga või Eesti elamisluba või
elamisõigust omava isikuga, kellel on läbitud nõuetele vastav meresõidupraktika ning koolitus.
Nimetatud määratlused on kehtestatud selleks, et piirata välisriikides läbitud koolituse alusel
Eesti meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste väljastamist välismaalastele, kellel puudub seos
Eestiga. Selliste isikute puhul kaasneb suurem võltsitud dokumentide kasutamise oht, kuna
teatud välisriikide puhul puudub võimalus kontrollida koolituse läbimist ning selle
nõuetekohasust, eriti juhul, kui koolitus on läbitud aastaid tagasi. Samas väljastatakse positiivse
majandusliku mõju ja kontrollitavuse tõttu välismaalasele Eesti meresõidudiplom või tunnistus
juhul, kui ta on läbinud koolituse Eesti mereõppeasutuses. Samane regulatsioon on kehtestatud
ka Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 32 lõigetes 1 ja 2. Kuna kehtiv § 20 lõige
51 reguleerib muu hulgas Eesti mereõppeasutuses koolituse läbinule diplomi väljastamist, siis
on seadusesse toodud ka eelnimetatud määruse § 32 lõike 1 sisu, mille kohaselt Veeteede Amet
väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1
alusel kehtestatud nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud nõuetele vastava
koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses.
Kuivõrd seadusereservatsiooni printsiibist tulenevalt peavad isiku põhiõigust piiravad sätted
olema sätestatud seaduse tasemel, siis kehtestatakse määruses olev piirang seadusega.
MSOS-i § 20 lõige 54 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud MSOS § 20 lõike 51
muutmisega. Arvestades, et viimati nimetatud sättes juba viidatakse isikutele, kes on lõpetanud
välisriigi mereõppeasutuse, ei ole vastavat nõuet täiendavalt vaja MSOS § 20 lõikes 54 korrata.
MSOS-i § 20 lõiget 56 täiendatakse punktiga 31 ja lõikes esitatud laevapere liikmete teadmiste
ja oskuste hindamise loetelu täiendatakse juhuga, kus soovitakse vahetada välisriigis väljastatud
STCW konventsioonile vastavat meresõidudiplomit samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu.
Sellise vahetamise korral on vajalik hinnata laevapere liikme teadmisi ja oskusi selleks, et
kindlaks teha ja tagada väljastatava meresõidudiplomi omaja väljaõppe vastavus STCW
konventsiooni nõuetele. Sarnase vahetamise võimaluse annab ja kutseeksami sooritamise
23
kohustuse paneb ka Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määrus nr 96 „Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Vastavalt nimetatud määruse §
78 lõikele 2 vahetatakse diplom juhul, kui diplomi väljastanud välisriik kuulub Euroopa
Komisjoni koostatud riikide nimekirja, kelle diplomeid ja tunnistusi Euroopa Liidu
liikmesriigid tunnustavad. Diplomi vahetamisel hinnatakse laevapere liikme teadmisi ja oskusi.
Kuna tegu on isikute põhiõigusi riivava sättega, siis peab see olema kehtestatud seaduse
tasemel. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade
tasemel, kuna samadel alustel toimub välisriigis väljastatud meresõidudiplomite vahetamine
samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu ka hetkel.
MSOS-i § 20 lõikes 57 tehakse muudatus tulenevalt STCW konventsiooni artiklist VIII, mille
kohaselt võib soodustusloa väljastada ainult vääramatu jõu olukorras ja võimalikult lühikeseks
ajaks kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks, mitte aga vanemtüürimehena
töötamiseks. Vanemtüürimehena töötamiseks võib soodustusloa väljastada üldistel alustel.
Muudatusega likvideeritakse vastuolu MSOS ja STCW konventsiooni vahel (MSOS viiakse
vastavusse rahvusvahelise õigusega). Lähtudes rahvusvahelise konventsiooni nõudest ei ole
Veeteede Amet soodustuslubasid Eestis vanemmehaanikutele ega vanemtüürimeestele
väljastanud.
MSOS-i § 21 lõikes 1 tehakse redaktsiooniline muudatus ja määratakse umbisikulise kohustuse
asemel sätte konkreetseks adressaadiks reeder, nagu see on sätestatud STCW konventsiooni
lisa reeglis I/14. Lõike 2 teise lause (lõike esimest lauset ei muudeta) muudatusega
kehtestatakse erand, mille kohaselt tohib alla 12-meetrise kogupikkusega reisilaeva juhtida
ainult isik, kellel on vastav laevajuhi meresõidudiplom või kutsetunnistus. Sellest tulenevalt ei
tohi alla 12-meetrise kogupikkusega reisilaeva juhtida väikelaevajuhi tunnistusega. Vastav
regulatsioon tuleneb ka MSOS-i § 21 lõike 5 volitusnormist, mille kohaselt kõigile
reisilaevadele kehtivad miinimumkoosseisu määramise nõuded. Muudatus tehakse, kuna
väikelaevajuhi väljaõpe, mille õppeainete maht on kaks nädalat, ei ole piisav reisilaeva
juhtimiseks. Alla 12-meetrise kogupikkusega reisilaev võib olenevalt ehitusest pardale võtta
20–30 reisijat. Seni ei ole Veeteede Amet väljastanud ühelegi alla 12-meetrisele reisilaevale
ohutu mehitatuse tunnistust, mis oleks lubanud seda juhtida väikelaevajuhi tunnistusega.
Muudatus ühtlustab seaduse sätteid ning tagab nõuete ühetaolise kohaldamise. Lõiget 3
täiendatakse teise lausega, mille kohaselt kinnituslehte ei nõuta kohalikus rannasõidus sõitval
alla 200-se kogumahutavusega laeval, välja arvatud reisilaeval. Nimetatud erisus on hetkel
sätestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. a määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus-
ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“. Samas näeb seadus ette, et kinnitusleht
kuulub iga juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde. Vastuolu vältimiseks
tuleb antud erisus sätestada seaduses.
MSOS-i § 21 lõike 6 sõnastust muudetakse selliselt, et ohutuse ja evakueerimise kohustus
hõlmaks mitte ainult reisijaid, vaid kõiki laeval viibivaid isikuid, kelleks on näiteks laevapere
liikmed või laeval ajutiselt töötavad isikud, kellel pole ohutusalaseid kohustusi ja kes sellest
tulenevalt ei ole kajastatud häireplaanis. Samuti on oluline, et reisilaeva mehitatus tagaks
reisijate ja laevapere liikmete ohutuse mitte ainult hädaolukorras vaid igal ajahetkel. Reisilaeva
miinimumkoosseisu määramisel on ka seni Veeteede Amet lähtunud kõikide laeval viibivate
isikute ohutusest, kuid õigusselguse huvides sätestatakse vastav lähenemine ka seaduses.
Kehtiva lõike 6 teises lauses sätestatud häireplaani esitamise ja õppuse korraldamise kohustus
tunnistatakse kehtetuks, kuna miinimumkoosseisu kehtestamisel ei lähtuta häireplaanist,
mistõttu selle esitamine Veeteede Ametile enne miinimumkoosseisu kehtestamist ei ole vajalik.
Veeteede Amet kontrollib häireplaani nõuetekohasust külastusriigi lisaülevaatuse käigus.
Samuti ei ole miinimumkoosseisu kehtestamiseks vajalik õppuse läbiviimine. Õppus
24
korraldatakse pärast ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamist. Õppuste läbiviimisel võib
Veeteede Ameti esindaja osaleda mistahes ajal.
MSOS-i § 22 täiendatakse lõikega 5 ja lisatava lõikega kehtestatakse alus riigilõivu võtmiseks
ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise eest. Vastavas osas muudetakse MSOS-i
muudatustega koos ka RLS-i. Seni on Veeteede Amet nimetatud tunnistuse väljastamise eest
riigilõivu võtnud RLS-i § 180 lõike 1 alusel meresõiduohutust tõendava tunnistuse väljastamise
eest. Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, et seaduses oleks selgelt välja toodud, milliste
meresõiduohutust tõendavate tunnistuste eest riigilõivu võetakse. 2017. aastal väljastati 36
ohutu mehitatuse tunnistust. Arvestades, et tunnistus on 2 lk, on eeldatav riigilõivu laekumine
450–550 eurot aastas.
MSOS-i § 24 lõike 1 esimene lause jäetakse välja, kuna see kordab sisuliselt § 21 lõiget 1, mille
kohaselt laevapere liikmed peavad vastama kvalifikatsiooninõuetele ja omama nõuetekohaseid
meresõidu diplomeid või kutsetunnistusi. Kahe samasisulise väljaõppe läbimise kohustuse
eraldi väljatoomine seaduse tasemel ei ole vajalik. Ohutusalase tutvustava õppe ja
baasväljaõppe läbimise kohustus tuleneb juba § 21 lõikes 1 viidatud kvalifikatsiooninõuetest,
mis on kehtestatud MSOS-i § 20 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013.
a määrusega nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning
diplomeerimise kord“. Nimetatud määruse §-s 26 on sätestatud laeval läbiviidava ohutusalase
tutvustava koolituse läbimise kohustus kõigile laevapere liikmetele ning §-s 27 ohutusalase
koolituse ehk kehtiva seaduse sõnastuses baasväljaõppe läbimise kohustuse laevapere
liikmetele, kellele määratakse ohutus- või keskkonnakaitsealased kohustused.
MSOS-i täiendatakse §-ga 241 ja sätestatakse laeva töökeelega seonduv. STCW konventsiooni
reegli I/14 lõike 1 punktist 7 tulenevalt sätestatakse reederile laeva töökeele või -keelte
määramise kohustus. Lõikega 2 pannakse juhul, kui laeva töökeeleks ei ole eesti, inglise või
vene keel, kohustus tõlkida laeva ohutusega seotud dokumendid, nagu näiteks püstuvuse
informatsioon, lasti kinnitamise juhend, päästeplaan, tulekontrolli plaan jms, eesti või inglise
keelde. Sõltumata eelnevas lauses öeldust peavad olema täidetud rahvusvahelistes
konventsioonides sätestatud laeva dokumentide tõlkimise nõuded. Näiteks SOLAS
konventsiooni kohaselt peab tuletõrjeplaan olema tõlgitud inglise või prantsuse keelde juhul,
kui see ei ole juba laeva töökeeleks. STCW konventsiooni kohaselt peavad vahigraafikud ja
puhkeaja arvestus olema lisaks laeva töökeelele tõlgitud inglise keelde. Kuna Eesti lipu all
sõitvad laevad täidavad kehtestatud nõudeid ka käeoleval hetkel, siis ei ole tegemist
muudatusega, mis avaldaks mõju olemasolevatele Eesti reederitele. Sellest tulenevalt ei kaasne
muudatusega mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel.
MSOS-i § 261 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt Terviseamet tunnustab
tervisekontrolli tegijana arsti, kes töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, mis omab hinnatud
kvaliteedisüsteemi. Muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51–53 sätestatud kohustusega
omada kvaliteedisüsteemi.
MSOS-i § 261 täiendatakse lõigetega 51–53, mis sätestavad asutusele, kus tervisekontrolli
teostaja töötab (tervishoiuteenuse osutaja), kvaliteedisüsteemi loomise kohustuse. Nimetatud
kohustus tuleneb STCW konventsiooni 2010. aastal vastuvõetud muudatustest8, mille reegli I/8
kohaselt laiendati kvaliteedisüsteemi omamise kohustust ka meremeeste tervisekontrolli
tegijatele ja tervisetõendite väljastajatele. Samuti on samasisuline regulatsioon kehtestatud
direktiivi 2008/106/EÜ art 10 lõike 1 punktis a ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO)
meretöö konventsiooni9 eeskirjas 1.2 ning standardis 1.2 ja suunises 1.2.1. Tervishoiuteenuse
8
https://www.riigiteataja.ee/akt/223082013001
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/208032016004
25
osutaja kvaliteedisüsteem peab vastama tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuetele, mis
on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel sotsiaalministri 15.
detsembri 2004. a määrusega nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“10.
Tulenevalt asjaolust, et kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu nõue tervishoiuteenuse
osutajatele on juba praegu kehtiv, ei ole tegemist uue nõudega. Terviseamet teostab tulenevalt
STCW nõuetest tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse osas
hindamist kuni viie aasta pikkuste ajavahemike järel. Tulenevalt STCW konventsiooni jaotise
A-I/7 lõikest 4 on osalisriik kohustatud IMO-le esitama aruande reegli I/8 lõike 2 kohaselt
läbiviidud hindamiste tulemustest kuue kuu jooksul pärast hindamise lõpuleviimist. Kuna IMO-
le edastab informatsiooni Veeteede Amet, on eelnõuga sätestatud kord, et Terviseamet edastab
hindamise aruande ka Veeteede Ametile.
MSOS-i § 261 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5, mille kohaselt tunnistatakse tunnustatud arsti
tunnustus kehtetuks, kui ta töötab tervishoiuteenuse osutaja juures, millel puudub nõuetele
vastav kvaliteedisüsteem. Muudatus on seotud MSOS-i § 261 lõigetes 51–53 sätestatud
tervishoiuteenuse osutaja kohustusega omada kvaliteedijuhtimissüsteemi.
MSOS-i § 261 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. Haldusmenetluse seadustiku § 73 lõike 3
kohaselt, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, siis lahendab vaide
haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vabariigi Valitsuse seaduse § 95
lõike 1 alusel teostab minister teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste üle, Terviseamet on
valitsusasutus sama seaduse § 39 lõike 3 järgi. Seetõttu ei ole vajalik erikord, mille kohaselt
minister lahendaks vaiet Terviseameti tegevuse üle. Asjakohane on kohaldada haldusmenetluse
seadustiku § 73 lõike 3 kohast üldkorda.
MSOS-i § 262 tekst muudetakse ja täpsustatakse tervisekontrolliga seonduvate vaidluste
lahendamise korda. Hetkel kehtiva seaduse § 262 kohaselt võib tervisekontrolli otsusega
mittenõustuv isik esitada otsuse peale vaide Terviseametile. Sotsiaalministeerium on eelnõu
kooskõlastusringil märkinud, et Terviseametil puudub pädevus hinnata tervisekontrolli
läbiviinud arsti tegevust. Terviseamet teostab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel
formaalset järelevalvet ega oma pädevust kontrollida arsti langetatud otsust. Seega puudub
Terviseametil vaidemenetluse käigus võimalus tunnustatud arsti tehtud otsust sisuliselt muuta.
STCW konventsiooni jaotise A-I/9 alapunkti 6 kohaselt kehtestab osalisriik vastavalt
siseriiklikele vaidlustamist reguleerivatele sätetele menetluse ja korra, et tervisekontrolli käigus
tervisenõudeid mittetäitnud meremehed või meremehed, kelle töötamise võimalustele
kehtestati (eriti) ajalisi, töövaldkonda või reisipiirkonda puudutavaid piiranguid, saaksid
taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist.
Vaidlustamise võimaluse olulisusele on otsesõnu viidatud ka ILO juhises „Guidelines on the
medical examinations of seafarers“11, kus on välja toodud (vt täpsemalt lk 15), et meretöö
konventsiooni standardi A1.2 lõige 5 sätestab, et meremeestele, kellele tõendi andmisest on
keeldutud või kelle töötamisele on kehtestatud eelkõige aja, valdkonna või piirkonnaga seotud
piirang, antakse täiendava tervisekontrolli võimalus teise sõltumatu arsti või sõltumatu
meditsiinieksperdi juures. STCW koodeksi jaotise A-I/9 lõike 6 kohaselt kehtestab osalisriik
menetluse ja korra, et tervisekontrolli käigus tervisenõudeid mittetäitnud meremehed või
meremehed, kelle töötamise võimalustele kehtestati ajalisi, töövaldkonda või reisipiirkonda
puudutavaid piiranguid, saaksid taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist vastavalt
siseriiklikule vaidlustamise korrale.
10
https://www.riigiteataja.ee/akt/106112013006?leiaKehtiv
11
http://www.ilo.org/sector/Resources/codes-of-practice-and-guidelines/WCMS_174794/lang--en/index.htm
26
Samuti on kõnealustes ILO juhistes märgitud, et edasikaebamise protseduurid võivad sisaldada
järgmisi elemente:
1) sõltumatu arst või meditsiiniekspert, kes juhtumi uuesti läbi vaatab, peaks olema vähemalt
sama taseme kvalifikatsiooniga nagu arst, kes viis läbi esialgse tervisekontrolli;
2) sõltumatule arstile või meditsiinieksperdile, kes juhtumi uuesti läbi vaatab, peaks olema
tagatud võimalus kaasata juhtumi uuesti läbivaatamisse teisi eksperte;
3) juhtumi uuesti läbivaatamine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi meremehele ega
laevaomanikule;
4) terviseandmete töötlemise konfidentsiaalsuspõhimõtted peaksid laienema ka juhtumi uuesti
läbivaatamise protsessile;
5) kvaliteedi tagamise nõuded ja juhtumi uuesti läbivaatamise kord peaks olema sätestatud, et
tagada juhtumi uuesti läbivaatamisel tehtud otsustuste järjepidevus ja asjakohasus.
Eeltoodust lähtuvalt tuleb juhtumi uuesti läbivaatamise protseduuri kaasata kvalifikatsiooni ja
sõltumatuse nõudeid täitev arst ning vajadusel teised eksperdid, nagu seda on kajastatud ILO
juhises, vastasel juhul ei täidaks juhtumi uuesti läbivaatamine oma eesmärki. Arvestades, et
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 502 sätestatu kohaselt on tervishoiuteenuste
kvaliteedi ekspertkomisjon nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud
tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile,
Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine, tuleks kõnealusel
juhul juhtumi uuesti läbivaatamise otsuse tegemiseks küsida hinnangut tervishoiuteenuse
kvaliteedi ekspertkomisjonilt, kes on sisuliselt pädev ja sõltumatu vastavas osas hinnangut
andma.
Lähtudes sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni
moodustamine“ §-s 3 sätestatust, peavad komisjoni liikmed olema erapooletud ning kõnealuse
määruse § 3 lõikes 2 kajastatud juhtudel end komisjoni liikme kohalt taandama. Samuti koosneb
komisjon erinevate erialade ekspertidest (sama määruse § 4 lõige 1) ja sotsiaalminister võib
lisaks määruse § 4 lõikes 1 nimetatud ekspertidele nimetada teiste erialade eksperte komisjoni
ajutisteks liikmeteks. Sellega oleks eeltoodust lähtuvalt ekspertkomisjoni kaasamisel tagatud
WHO juhistes antud nõuete täitmine.
Tulenevalt sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruse nr 27 § 1 lõikest 9 peab komisjon andma
hinnangu nelja kuu jooksul komisjoni poole pöördumisest arvates. Samas on eelkirjeldatud ILO
juhise punktis 3 sätestatud põhimõte, et juhtumi uuesti läbivaatamine ei tohiks kaasa tuua
põhjendamatuid viivitusi. Eelnevast lähtuvalt on MSOS-i §-s 262 sätestatud eriregulatsioon
võrreldes sotsiaalministri 16. mai 2008. a määruses nr 27 tooduga, mille kohaselt tuleb
tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonil edastada tervishoiuteenusele antud hinnang
Terviseametile ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates. Seejärel otsustab Terviseamet
ekspertkomisjoni hinnangu alusel uue tervisekontrolli otsuse tegemiseks isiku tervisekontrolli
suunamise vajaduse 10 tööpäeva jooksul ekspertkomisjoni hinnangu saamisest arvates.
MSOS-i § 29 lõige 1 muudetakse ja kehtestatakse seaduse tasandil meremeeste registri
pidamise eesmärk. Registri eesmärgiks on tagada riikliku järelevalve teostamiseks ning
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni
osalisriikidele kättesaadavaks tegemiseks meremehe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide
ja tervisetõendi andmete ning meresõidupraktika ja muude meremehe ja siseveelaeva laevapere
liikme kohta käivate andmete registreerimine ja töötlemine ning nende üle arvestuse pidamine.
Andmekogu eesmärk peab olema seaduses selgelt sätestatud, ilma selleta on raskendatud
kontroll andmekogu pidamise õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.
27
MSOS-i § 29 täiendatakse lõikega 11 ja sellesse viiakse lõike 1 sisu. Terminoloogiliselt on
õigem andmekogude puhul rääkida volitatud töötlejast, mitte selle pidajast. Seaduse tasandil on
oluline välja tuua just vastutav töötleja. Muudatused seonduvad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) rakendamisega.
MSOS-i § 29 lõike 3 sissejuhatavasse lauseossa lisatakse viited riigisisestele õigusaktidele ja
siseveelaeva laevapere liikmetele, kuna ka STCW konventsiooniga reguleerimata riigisiseste
meresõidu kutsetunnistuste omanike ja siseveelaevade laevapere liikmete andmed kantakse
meremeeste registrisse. Riigisiseste õigusaktidena on mõeldud Vabariigi Valitsuse 20. juuni
2013. a määrust nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning
diplomeerimise kord“ ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a
määrust nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded,
diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“.
MSOS-i § 29 lõike 3 punkti 6 muudatuse kohaselt kantakse munsterdamise andmete asemel
meremeeste registrisse meresõidupraktika andmed. Meremeeste registri eesmärgiks ei ole
koguda munsterdamise andmeid ehk andmeid, millisel laeval meremees antud hetkel töötab.
Hetkel neid andmeid praktikas ei koguta, kuna meremeestel ei ole huvi näidata, millisel laeval
nad töötavad. Teatamine põhineb hetkel vabatahtlikkusel ja sellest tulenevalt Veeteede Ametile
munsterdamise andmeid ei laeku. Eestil ei ole välislepingutest ega Euroopa Liidu õigusest
tulenevat kohustust koguda munsterdamise andmeid. Küll on aga meresõidudiplomite ja
kutsetunnistuste väljastamiseks vajalik koguda meresõidupraktika andmeid. Vabariigi
Valitsuse 20. juuni 2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ § 39 kohaselt tõendatakse
meresõidupraktika läbimist meresõidupraktika tõendiga, mille väljastab laeva kapten või reeder
või laeva mehitamisega tegelev ettevõtja või mereõppeasutus. Muudatusest tulenevalt
muudatakse ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari 2003. a määrust nr 1
„Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“. Määruse eelnõu kavand on
esitatud seletuskirja lisas 2. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja
alavaldkondade tasemel, kuna meresõidupraktika andmed kantakse ka hetkel meremeeste
registrisse.
MSOS-i § 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna meremeeste registri eesmärgiks ei ole
reaalajas koguda andmeid töötavate meremeeste kohta, vaid pidada arvestust meresõiduks
nõutavate dokumentide õigsuse kohta ja võimaldada tõendada nende kehtivust. Hetkel
munsterdamise andmeid ei koguta, kuna meremeestel ei ole huvi näidata, millisel laeval nad
hetkel töötavad. Muudatus seondub MSOS-i § 29 lõike 3 punkti 6 muudatusega.
MSOS-i 7. peatüki pealkiri muudetakse, kuna reisilaeva reisijateveo tunnistust puudutavad
sätted viiakse üle §-i 172 ja peatükk jääb reguleerima üksnes laeval viibivate isikute
registreerimist. Täpsustatud pealkiri vastab täpsemalt peatüki sisule.
MSOS-i §-d 32 ja 33 tunnistatakse kehtetuks. MSOS §-s 32 kehtestatud regulatsioon viiakse
üle MSOS §-i 172, välja arvatud MSOS § 32 lõikes 7 toodu, mis eelnõus on kajastatud § 19
lõikes 7. MSOS §-s 33 toodu on kehtestatud MSOS §-s 18.
MSOS-i § 35 lõige 8 muudetakse ja sellest jäetakse välja kitsendav tingimus, mille kohaselt
võib Veeteede Amet määrata vajalikud andmed (nt väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda
kõrguse) nõuetekohaste dokumentideta väikelaevale, mis on Eestis kasutusele võetud enne
28
2004. aasta 1. maid. Ilma nimetatud andmeteta ei ole võimalik väikelaeva Eestis registreerida.
Samas tuuakse Eestisse sageli näiteks Soomest ja Rootsist just vanemaid väikelaevu, mis on
selles riigis kasutusele võetud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/25/EÜ
väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta jõustumist
ning millel puuduvad seetõttu tootja plaat ja direktiiviga nõutav dokumentatsioon. Selliste
väikelaevade registreerimine ei ole hetkel MSOS-iga kooskõlas, sest Veeteede Ametil puudub
õigus määrata vajalikud andmed ning kanda need väikelaeva tehnilise ülevaatuse aktile. Kehtiv
MSOS-i regulatsioon on vastuolus kaupade vaba liikumise tagamise kohustusega siseturul ning
direktiivi 94/25/EÜ preambuli sättega, mille kohaselt direktiiv ei sisalda sätteid, millega
piiratakse väikelaevade kasutamist pärast nende kasutuselevõttu. Eelnevast tulenevalt jäetakse
lõike 8 sõnastusest välja viited konkreetsele kuupäevale ja riigile ning kasutatakse üldisemat
sõnastust, mille kohaselt võib Veeteede Amet määrata vajalikud andmed kasutusele võetud
väikelaevale, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL
väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta nõuded.
Sellega võimaldatakse puuduvad andmed määrata ka Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kasutusele võetud väikelaevale, mis tulenevalt
väikelaeva kasutuselevõtmise ajast ei pea vastama direktiivi 2013/53/EL või 94/25/EÜ
nõuetele. Erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigid on
jõustanud direktiivi 94/25/EÜ nõuded erinevatel kuupäevadel, mida täpselt seadusesse
kirjutada ei ole otstarbekas. Samuti asendatakse eksitav viide § 36 lõike 5 alusel kehtestatud
kontrollaktile korrektse viitega § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollaktile analoogselt § 353 lõike 1
punktides 8 ja 9 esitatud sõnastusega. Muudatusega asendatakse viide direktiivile 94/25/EÜ
viitega uuele direktiivile 2013/53/EL, millega eelnimetatud direktiiv kehtetuks tunnistati.
Muudatus aitab kaasa merekultuuri arengule ja väikelaevade arvu kasvule, kuna inimestel on
võimalik osta lähiriikidest kvaliteetseid vanemaid väikelaevu.
MSOS-i § 352 lõiked 2 ja 3 reguleerivad teisaldatava registreerimismärgi väljastamist. See
antakse välja väikelaevale ja alla 12-meetrise kogupikkusega laevale ning kasutatakse
nimetatud veesõidukite müügieelsel proovi- või katsesõidul. Teisisõnu on veesõiduki proovi-
või katsesõitu võimalik teha ainult juhul, kui sellele on paigaldatud teisaldatav
registreerimismärk.
Kehtiva sõnastuse kohaselt ei laiene teisaldatava registreerimismärgi väljastamine jettide
müüjatele ja tootjatele, mistõttu ei ole jettidega praegu võimalik teha proovi- või katsesõite.
Taoline eristamine ei ole aga põhjendatud, kuivõrd jeti registreerimine toimub üldjuhul
analoogselt väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimisega. Ka
Euroopa Liidu tasandil on nõuded väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning
jettide projekteerimise, tootmise ning liikumise kohta reguleeritud pea samasisuliselt direktiivis
2013/53/EL (väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta).
Jett kui vabaajasõiduk on viimasel ajal muutunud üha populaarsemaks – Eestis registreeritud
jettide arv on aastate jooksul pidevalt kasvanud12, samuti on turule ilmunud mitmeid uusi
mudeleid, mille puhul on olnud aktiivne huvi ka proovisõidu tegemise võimaluse vastu.
Seetõttu on mõistlik täiendada MSOS § 352 lõikeid 2 ja 3 selliselt, et ka jettide müüjatele ja
tootjatele oleks võimalik väljastada teisaldatavat registreerimismärki, mis võimaldaks
sooritada jetiga müügieelset proovi- või katsesõitu.
MSOS-i § 353 lõike 1 punkti 9 sõnastus viiakse kooskõlla § 35 lõike 8 sõnastusega, jättes välja
viite konkreetsele kuupäevale, kuna erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa
12
Kui 2011. a oli Eestis registreeritud 529 jetti, siis 31.10.2018 seisuga oli Maanteeametis registreeritud jettide
arv 1100. https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika
29
Majanduspiirkonna osalisriigid on jõustanud direktiivi 94/25/EÜ nõuded erinevatel
kuupäevadel, mida täpselt seadusesse kirjutada ei ole otstarbekas.
MSOS-i § 355 täiendatakse lõikega 3 ja täpsustatakse välisriigi lippu kandva väikelaeva
mõistet. MSOS-is on läbivalt nii laevade kui väikelaevade puhul kasutatud mõisteid „välisriigi
lippu kandev“ ning „lipuriik“. Väikelaevade puhul antud sõnastus alati ei sobi, kuna välisriikide
väikelaevaregistrites väikelaeva registreerimisega ei kaasne alati lipu kandmise kohustust või
õigust. Näiteks Soomes on võimalik väikelaeva registreerida ka välisriigi kodanikul, kuid
väikelaeval Soome lipu kandmise õigus on ainult Soome kodanikel. Rootsis ei pea registreerima
alla 12 meetri pikkust väikelaeva, kuid selline väikelaev võib kanda Rootsi lippu, kui laeva
omanik on Rootsi kodanik. Selleks, et MSOS-i regulatsioon hõlmaks ka ainult välisriigis
registreeritud väikelaevu, millel ei ole antud välisriigi lipu kandmise õigust, lisatakse lõige 3,
mille kohaselt mõistetakse välisriigi lippu kandva väikelaevana muuhulgas välisriigis
registreeritud väikelaeva ning väikelaeva lipuriigina mõistetakse muuhulgas väikelaeva
registririiki.
MSOS-i § 356 lõike 4 kaks lauset tunnistatakse kehtetuks, kuna need on segadust tekitavad,
jättes mulje, et väikelaeva juhil, kes korraldab tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis
meremiili kaldast, ei peagi raadiosideoperaatori tunnistust olema. Lisaks kordab säte § 39 lõike
7 teises lauses sätestatud tingimust, mistõttu puudub § 356 lõike 4 teise lause järgi vajadus.
Muudatus teostatakse õigusselguse huvides.
MSOS-i § 36 lõike 5 punkte 1 ja 2 muudetakse ja neist jäetakse välja viited tunnustatud
väikelaevade tehnilise ülevaatuse teostajale. Muudatus seondub sellega, et loakohustusega
tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline ülevaatus, kuna tegemist on riikliku
järelevalve objektiga.
MSOS-i § 36 lõike 5 punkti 4 muudetakse ja Veeteede Ametile antakse sarnaselt väikelaevade
registreerimiseelse ülevaatuse tegemisele õigus teha jeti registreerimiseelset ülevaatust.
Vastava õiguse andmine Veeteede Ametile hõlbustab jettide turujärelevalve teostamist. Vastav
kohustus on pandud Veeteede Ametile toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõikega 4.
Eeldatavalt teeb Veeteede Amet umbes 10 jeti registreerimiseelset ülevaatust aastas, seda
eelkõige kasutatud ja kolmandatest riikidest imporditud jettidele juhul, kui Maanteeameti
tehtaval ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest tuvastada kõiki registrisse
kantavaid andmeid. Kuna ülevaatusi toimub harva, ei ole selleks vajalik täiendavaid töötajaid
tööle võtta. Nimetatud muudatusega seonduvalt muudetakse ka RLS § 182 lõiget 1. Jettide
ülevaatusega kaasneb väheoluline mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Muudatuse mõju
on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 36 lõikes 9 asendatakse mõiste „Eesti merealadel“ mõistega „Eesti territoriaal- ja
sisemerel“, kuna väikelaeva ja jeti pistelist kontrolli ei teostata majandusvööndis, mis kuulub §
2 punkti 40 kohaselt samuti Eesti merealade hulka. Ka praktikas ei ole Veeteede Amet seni
majandusvööndis pistelist kontrolli teostanud.
MSOS-i § 36 lõiget 11 muudetakse ja sättesse lisatakse jeti tehnilise ülevaatuse teostamise eest
riigilõivu tasumise kohustus.
MSOS-i § 37 lõige 1 muudetakse ja täpsustatakse väikelaevajuhi kohustusi väikelaeva ohutuse
tagamisel, tuues konkreetselt välja kohustuse tagada väikelaeva tehniline korrasolek, pääste-,
ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmidus ning tagada väikelaeva ohutu
liiklemine. Samuti on kehtestatud täiendav nõue, mille kohaselt on väikelaevas viibivad isikud
kohustatud täitma väikelaevajuhi korraldusi, sealhulgas päästevesti või muu ohutusvarustuse
30
kandmise või kasutamise korraldusi. Lõike 1 sõnastamisel on soovitud rõhutada
päästevarustuse kandmise olulisust väikelaevas. Kuna üldsõnaliselt on muudetud sõnastuse
põhimõte kehtinud ka seni, siis sisuliselt väikelaeva juhile uusi kohustusi või nõudeid ei panda.
MSOS-i § 37 lõige 6 muudetakse ja võimaldatakse väikelaeva juhtimisõigust tõendava
dokumendina tunnustada lisaks Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna
lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi tunnistusele ka nende volitusel välja antud
väikelaevajuhi tunnistusi, milleks on näiteks RYA (Royal Yachting Association,
http://www.rya.org.uk/) ja IYT (International Yacht Training, http://iytworld.com/) väljastatud
tunnistused. Samuti lisatakse võimalus tunnustada meresidevahendi kasutamise õigust
tõendava dokumendina väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistust või piirangutega
raadiosideoperaatori tunnistust või raadiosideoperaatori tunnistust. Muudatus puudutab umbes
100 väikelaevajuhti. Eelkõige on tegemist välisriigis töötanud Eesti kodanikega, kes on
välisriigis saanud väikelaevajuhi või raadiosideoperaatori tunnistused. Potentsiaalselt selliste
inimeste arv kasvab. Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ja mõju avaliku sektori kuludele
ja tuludele. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 37 täiendatakse lõikega 8 ja tehakse erand § 37 lõikes 7 sätestatust, mille kohaselt ei
kohaldata § 37 lõikes 2 sätestatud dokumendinõudeid välisriigi lippu kandvate väikelaevade
puhul. MSOS-i § 37 lõike 7 sõnastusest ei ole üheselt arusaadav, kas Eesti kodanik või Eestis
pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõigusega elav välismaalane peab kaasas kandma
juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kui väikelaev on registreeritud välisriigis. Kui asuda
eitavale seisukohale, oleks see esiteks vastuolus seadusandja tegeliku tahtega, mille kohaselt
kehtestatakse selline soodustus Eestis mitteelavatele välismaalastele, kes sõidavad välisriigis
registreeritud väikelaevaga Eesti veeteedel. Lisaks tuleks sellise tõlgenduse korral kohelda
ebavõrdselt samasse rühma kuuluvaid seaduse adressaate (nt Eesti kodanikke) – kui Eesti
kodanik on oma väikelaeva registreerinud Eestis, peab ta esitama nõutava dokumendi, kuid
juhul, kui väikelaev on registreeritud välisriigis, talle see nõue justkui ei kehtiks. Sellise erisuse
tegemine ei oleks põhjendatud ning see ei ole ka regulatsiooni eesmärk. Seega täiendatakse
õigusselguse huvides MSOS-i § 37 lõikega 8 selliselt, et Eestis elaval kodanikul või Eestis
elaval välismaalasel peab ka välisriigi lippu kandva väikelaeva juhtimisel kaasas olema
juhtimisõigust tõendav dokument. Seejuures tuleb arvestada ka MSOS-i § 37 lõikega 3, mille
kohaselt on juhtimisõigust võimalik tõendada ka isikut tõendava dokumendi abil.
MSOS-i § 39 lõige 2 muudetakse ja selles sisalduvat volitusnormi täpsustatakse selliselt, et see
hõlmaks ka väikelaeva juhi eksamineerimist, tunnistuste taotlemise ja väljastamise korda.
Kehtiva volitusnormi sõnastus ei hõlma endas eksamineerimist, tunnistuse taotlemise ja
väljastamise korda, mida määrus tegelikkuses samuti reguleerib. Muudatuse eesmärk on tagada
rakendusakti kooskõla seadusega. Täiendavalt muudetakse rakendusakti andjat, asendades seni
kehtinud seaduses Vabariigi Valitsuse tasand valdkonna eest vastutava ministri tasandiga.
Arvestades, et kõnealuses rakendusaktis toodu kuulub vaid Majandus- ning
Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonda, puudub vajadus anda rakendusakt
Vabariigi Valitsuse tasandil. Pärast seaduse muudatuse jõustumist kehtestatakse määrus
MSOS-i § 39 lõige 2 alusel uuesti. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.
MSOS-i § 39 lõigetes 31 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „liiklusregistri volitatud töötleja“
sõnaga „Maanteeamet“, kuna liiklusseaduse kohaselt on Maanteeamet varasema liiklusregistri
volitatud töötleja asemel liiklusregistri vastutavaks töötlejaks (LS § 173 lõige 3).
Väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistusi on õigus väljastada Maanteeametil ning taotlus nende
saamiseks tuleb samuti esitada Maanteeametile. Maanteeamet soovib rõhutada kliendist lähtuva
avaliku teenuse pakkumist oma büroodes ning sellest tulenvalt on erinevates õigusaktides viited
31
liiklusregistri volitatud töötlejale või büroole asendatud riigiasutusega Maanteeamet.
Muudatuste eesmärk on viia MSOS kooskõlla liiklusseaduse sõnastusega.
MSOS-i § 39 lõige 4 muudetakse ja asendatakse sarnaselt eelnevas punktis kirjeldatule seaduse
§ 39 lõikes 4 kasutatav viide liiklusregistri volitatud töötlejale üldise nimetusega
„Maanteeamet“. Ühtlasi sätestatakse sõnaselgelt, et väikelaevajuhi tunnistusi väljastab
Maanteeamet.
MSOS-i § 39 täiendatakse lõigetega 41−43. Lõikes 41 sätestatakse, et väikelaevajuhi tunnistus
väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast
arvates. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud üksnes MSOS-i § 39 lõike 2 alusel kehtestatud
määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle väljastamise
tähtaeg, peab olema ette nähtud seaduse tasandil. Lõikes 42 sätestatakse, et väikelaevajuhi
tunnistus väljastatakse kehtivusega kümme aastat. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud
samuti üksnes määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle
kehtivuse aeg, peab olema reguleeritud seaduse tasandil.
MSOS-i § 39 lõikes 43 nähakse ette juhtumid, mille korral tunnistab Maanteeamet
väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks. Seni on tunnistuste vahetamise ja duplikaadi väljastamise
regulatsioon sisaldunud määruses. Samas ei ole seaduse tasandil ette nähtud vana tunnistuse
kehtetuks tunnistamise ega ka uue tunnistuse väljastamise aluseid. Uue sätte kohaselt tunnistab
Maanteeamet väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks selle kaotuse, hävimise või varguse korral,
juhul kui isik on väikelaevajuhi tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud
väikelaevajuhi tunnistuse pettuse teel ning isikule uue väikelaevajuhi tunnistuse väljastamisel.
Samuti tunnistatakse tunnistus kehtetuks juhul, kui lihtkirjaga väljastatud tunnistus ei ole
isikuni jõudnud 10 tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest ning kui isik ei ole taotletud
tunnistusele 12 kuu jooksul Maanteeametisse järgi läinud.
MSOS-i § 39 lõiget 7 täiendatakse tingimusega, mille kohaselt raadiosideoperaatorite
tunnistused meresidevahendi kasutamiseks väikelaeval kehtivad ilma kinnitusleheta. Tegemist
on kutseliste laevajuhtide tunnistustega, mille juurde kuulub laeval töötamiseks kinnitusleht.
Õigusselguse huvides sätestatakse väikelaeval raadiosideoperaatori kinnituslehe nõude osas
erisus.
MSOS-i § 391 täiendatakse lõigetega 13−16. Lõikes 13 sätestatakse, et jetijuhi tunnistus
väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast
arvates. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud üksnes MSOS-i § 391 lõike 2 alusel kehtestatud
määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle väljastamise
tähtaeg, peab olema ette nähtud seaduse tasandil. Lõikes 14 sätestatakse, et jetijuhi tunnistus
väljastatakse kehtivusega kümme aastat. Seni on vastavasisuline säte sisaldunud üksnes
määruses, kuid tunnistuse väljastamisega seonduv regulatsioon, sealhulgas selle kehtivuse aeg,
peab olema ette nähtud seaduse tasandil.
MSOS-i § 391 lõikes 15 nähakse ette juhtumid, mille korral tunnistab Maanteeamet jetijuhi
tunnistuse kehtetuks. Seni on tunnistuste vahetamise ja duplikaadi väljastamise regulatsioon
sisaldunud määruses. Samas ei ole seaduse tasandil ette nähtud vana tunnistuse kehtetuks
tunnistamise ega ka uue tunnistuse väljastamise aluseid. Uue sätte kohaselt tunnistab
Maanteeamet jetijuhi tunnistuse kehtetuks selle kaotuse, hävimise või varguse korral, juhul kui
isik on jetijuhi tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on saanud jetijuhi tunnistuse
pettuse teel ning isikule uue jetijuhi tunnistuse väljastamisel. Samuti tunnistatakse tunnistus
kehtetuks juhul, kui lihtkirjaga väljastatud tunnistus ei ole isikuni jõudnud 10 tööpäeva jooksul
32
tunnistuse taotluse esitamisest ning kui isik ei ole taotletud tunnistusele 12 kuu jooksul
Maanteeametisse järgi läinud.
MSOS-i § 391 lõikega 16 kehtestatakse jetijuhile jeti juhtimisõigust tõendava dokumendi
kaasas kandmise kohustus. Seni on seaduses kehtestatud küll jetijuhi tunnistuse omamise
kohustus, kuid mitte kohustust tunnistuse kaasas kandmiseks, mis aga ei võimalda
juhtimisõiguse olemasolu kontrollida. Uue sättega kehtestataksegi kohustus kanda kaasas jeti
juhtimise õigust tõendavat dokumenti ning selleks võib olla nii jetijuhi tunnistus, väikelaevajuhi
tunnistus kui ka isikut tõendav dokument.
MSOS-i § 391 lõige 2 muudetakse ja volitusnormi täpsustatakse selliselt, et see hõlmaks ka
jetijuhi eksamineerimist, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korda. Kehtiva volitusnormi
sõnastus ei hõlma eksamineerimist, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korda, mida määrus
tegelikkuses samuti reguleerib. Volitusnormi täpsustamine ei too kaasa määruse olulist sisulist
muudatust, kuna eksamineermise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord on määrusega juba
kehtestatud.
MSOS-i § 42 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse kohaselt tunnustatud
kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaataja või“. Tulenevalt MSOS-i § 7 punkti 6
kehtetuks tunnistamisest on vajalik muuta MSOS-i § 42 lõike 21 sõnastust ning jätta seaduse
tekstist välja viide tegevusloaga isikule. Kui kemikaalitankeri lossimisel on nõutav
lastioperatsioonide ülevaatus, viib selle läbi Veeteede Ameti järelevalveametnik.
MSOS-i § 442 lõiked 2 ja 3 muudetakse. Lõike 2 sõnastust muudetakse selliselt, et
kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse võib laevale väljastada reederi valikul kas
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing. Muudatus tuleneb asjaolust, et MSOS-ist
kaotatakse klassifitseeritud ja klassifitseerimata laeva mõiste, kuna need ei ole sisult korrektsed
ja üheselt mõistetavad. Lõikest 3 jäetakse välja tingimus, mille kohaselt vähemalt 24-meetrise
pikkusega ja alla 400-se kogumahutavusega laeval peab olema laevade kahjulike
kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni deklaratsioon ainult juhul,
kui laev sõidab rahvusvahelises meresõidus. Määruse (EÜ) nr 782/2003 põhjenduspunkti 20
kohaselt kuuluvad ülevaatusele kõik laevad olenemata merereisi laadist.
MSOS-i § 45 lõiget 8 täiendatakse sõnaga „kaabliala“. Kehtivas seaduses on öeldud, et kaablit
kahjustavad tegevused on keelatud 0,5 meremiili kaabli trassist. Olemasolevates kaablialades
võivad kaablid asuda üsna kaabliala piiri lähedal, seega tuleb ka nende alade läheduses piirata
tegevusi, mis võivad kaableid kahjustada. Muudatuse eesmärgiks on ennetada ja vältida
kaablite kahjustamist.
MSOS-i § 45 lõike 9 muudatusega täpsustatakse sätte sõnastust. Praegu kehtiv § 45 lõige 9 on
mahukas ning seetõttu on olnud kasutajatele raskesti mõistetav, millistel juhtudel on nende
tegevus veeliiklust takistav ning milliste takistavate tegevuste korral on vaja Veeteede Ameti
luba. Sarnaselt kehtiva MSOS-iga sätestab lõige 9 põhimõtte, et üldkasutataval veeteel tuleb
Veeteede Ametilt taotleda luba selliseks veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole
reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või
sisevetel liiklemise korraga.
Hetkel kehtiva MSOS-i § 45 lõike 9 kohaselt on vaja Veeteede Ameti luba veeliiklust
takistavaks tegevuseks üksnes laevateel. Kõnealusest sättest tulenevalt ei ole vahetult laevatee
kõrval toimuvaks tegevuseks luba vaja, mis aga praktikas on kaasa toonud ohtlikke olukordi
tiheda laevaliiklusega piirkonnas. Seetõttu on uues lõike 9 teises lauses sätestatud, et kui
veeliiklust takistav tegevus toimub laevateel või laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe
33
laevaettekannete süsteemi piirkonnas, on taoliseks tegevuseks vaja Veeteede Ameti luba. Mõju
Veeteede Ameti töökorraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ei ole oluline, kuna loa
taotlemise eest ei võeta riigilõivu ning loakohustusega mereala laiendamine ei too asutusele
kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Juba praegu kooskõlastatakse enamik tegevusi
laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi vastavasisulist nõuet seaduses sätestatud
ei ole, mistõttu pole halduskoormuse tõus märkimisväärne ka eraisikutele.
MSOS-i § 45 täiendatakse lõigetega 91−94. Lisatavas lõikes 91 on arusaadavuse huvides
esitatud näitlik loetelu tegevustest veeteel, mida loetakse veeliiklust takistavaks tegevuseks.
Sellisteks tegevusteks on veeteel korraldatavad võistlused, sukeldumised, õppused,
laskeharjutused, miinitõrjetööd, lõhkekehade kahjutustamised, uurimis-, ehitus- ja
süvendustööd, seadmete ning objektide paigaldamine või muu sarnase mõjuga tegevus.
Muudatus võimaldab isikutel paremini mõista, millised on tegevused, mis võivad veeliiklust
takistada ja seetõttu vajavad Veeteede Ameti eelnevat luba.
Lisatavad lõiked 92 ja 93 sätestavad veeliiklust takistavaks tegevuseks loa saamise taotluse
esitamise aja ning alused, mil Veeteede Amet võib loa andmisest keelduda. Üldreeglina tuleb
loa saamiseks esitada Veeteede Ametile taotlus 20 tööpäeva enne kavandatud tegevuse algust
(kehtivas MSOS-i § 45 lõikes 9 on sätestatud 30-päevane tähtaeg, mis sisuliselt hõlmab endas
20 tööpäeva). Sukeldumise, miinitõrjetöö ning lõhkekeha kahjutustamise puhul tuleb taotlus
esitada hiljemalt 1 tööpäev enne tegevuse algust. Varasema MSOS-i sõnastuse kohaselt kehtis
ka sukeldumisest teavitamisele 30-päevane tähtaeg, kuid praktikas on tegemist liialt piirava
tähtajaga – sukeldumine sõltub ka sobivast ilmast jm, mistõttu on eelnõuga kehtestatud
sukeldumiste puhul minimaalne võimalik tähtaeg, mille jooksul on Veeteede Ametil võimalik
vastavaks tegevuseks luba anda. Sukeldumise, miinitõrjetöö ning lõhkekeha kahjutustamise loa
annab Veeteede Amet või keeldub selle andmisest enne tegevuse algust. Praktikas võib juhtuda,
et teavitamine toimub tegevusele eelneva tööpäeva lõpus, kuid ka sellisel juhul on Veeteede
Ameti töökorraldusest tulenevalt võimalik järgneval tööpäeval enne kavandatava tegevuse
algust luba väljastada. Veeteede Amet võib tegevuse kooskõlastamisest keelduda, kui tegevus
ohustab meresõiduohutust. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ja avaliku sektori kuludele ja
tuludele ei ole oluline, kuna loa taotlemise eest ei võeta riigilõivu ning loakohustusega mereala
laiendamine ei too asutusele kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Juba praegu
kooskõlastatakse enamik tegevusi laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi
vastavasisulist nõuet seaduses sätestatud ei ole. Muud mõjud on esitatud seletuskirja mõjude
osas.
Lisatava lõikega 94 sätestatakse varasemalt kalapüügiseaduse § 20 lõike 1 punktis 2 esitatud
keeld, mille kohaselt kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud takistada
laevaliiklust tähistatud laevateedel. 1. juulil 2015. a jõustunud kalapüügiseadus nimetatud
keeldu enam ei kajasta, mistõttu on vajadus kehtestada keeld MSOS-is. Arvestades, et
kalapüügiseaduse § 3 lg 1 kohaselt kuulub veetaimede kogumine kalapüügi hulka, viidatakse
eelnõus toodud sõnastuses üksnes kalapüügile. Laevaliikluse takistamise keelu sätestamisel
MSOS-is võetakse aluseks varasem kalapüügiseaduse § 20 lõike 1 punkti 2 sõnastus ja
täiendatakse seda, sest varasema sõnastuse järgi on kalapüügil ja veetaimede kogumisel
veekogul keelatud takistada laevaliiklust ainult tähistatud laevateel. MSOS-i § 2 punktis 101
esitatud laevatee mõiste kohaselt aga ei pea laevatee olema looduses tähistatud, vaid piisab, kui
see on navigatsiooniteabes avaldatud. Lisaks kehtestatakse analoogselt kuni 1. juulini 2015. a
kehtinud kooskõla kalapüügieeskirja13 § 30 lõike 1 punktiga 3 keeld takistada veeliiklust
lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest, kui laevatee külgi ei ole navigatsiooniteabes avaldatud,
kuid seda üksnes Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kuna väiksematel laevatatavatel
13
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/131032015020
34
sisevetel (nt Emajõgi) oleks 150 meetri piirangu seadmine ebamõistlik kui mitte võimatu, kuna
jõgede laius ei ole üle 300 meetri. Samuti on vajadus lisada täiendus, et kalapüügil ja
veetaimede kogumisel veekogudes on keelatud takistada veeliiklust ka navigatsiooniteabes
avaldatud ankrualal. Ankruala mõiste lisatakse eelnõuga MSOS-i § 2 punkti 271.
MSOS-i § 47 täiendatakse lõigetega 41–46. Lõike 41 kohaselt on hüdrograafilise mõõdistustöö
tegemiseks vaja Veeteede Ameti luba. Kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.
detsembri 2002. a määruses nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ on
sätestatud hüdrograafiliste mõõdistustööde kooskõlastamise kohustus. Kuivõrd
haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa kooskõlastus omada asutusevälist mõju ning
seadusereservatsiooni printsiibist tulenevalt peavad isiku põhiõigusi piiravad kohustused
tulenema seadusest, siis kehtestatakse määruses olev kooskõlastamise kohustus seaduses
loakohustusena. Samuti täpsustatakse asjaolusid, millistel juhtudel jätab Veeteede Amet
vastavaks tegevuseks loa andmata – kui kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada
ohutut veeliiklust või kui mõõdistustehnoloogia ning -metoodika ei võimalda saavutada nõutud
täpsusklassile vastavaid tulemusi. Täiendavalt sätestatakse MSOS-is varasemalt eelnimetatud
määruses olnud kohustus esitada Veeteede Ametile heakskiitmiseks mõõdistustöö aruanne.
Lisatavas lõikes 4² sätestatakse seni kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 6.
detsembri 2002. a määruses nr 27 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise kord“ esitatu,
mille kohaselt võib avalikus navigatsiooniteabes kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö
aruandes kajastatud mõõdistusandmeid.
Lõike 43 kohaselt on navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja
eemaldamiseks vaja Veeteede Ameti luba. Kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.
detsembri 2002. a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise,
rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ on
sätestatud navigatsioonimärgistuse rajamise ja rekonstrueerimise kooskõlastamise kohustus.
Kuivõrd haldusmenetluse seaduse kohaselt ei saa kooskõlastus omada asutusevälist mõju ning
seadusereservatsiooni printsiibist tulenevalt peavad isiku põhiõigusi piiravad kohustused
tulenema seadusest, siis kehtestatakse määruses olev kooskõlastamise kohustus seaduses
loakohustusena. Samuti on sätestatud alus, mille korral Veeteede Amet keeldub loa andmisest.
Selliseks aluseks on asjaolu, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel või eemaldamisel ei
ole lähtutud ohutu meresõidu üldtunnustatud põhimõtetest ja tavadest. Seejuures täpsustatakse,
et navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise või eemaldamise nõuetele
vastavust eeldatakse, kui projekteerimisel on lähtutud IMO, Rahvusvahelise Meremärkide ja
Tuletornide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA) ja teiste pädevate rahvusvaheliste
organisatsioonide juhenditest ja soovitustest.
Lisatavas lõikes 44 sätestatakse seni majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002.
a määruses nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise,
paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ esitatu, mille kohaselt
tuleb ametlikus navigatsiooniteabes avaldatav navigatsioonimärgistus pärast selle rajamist,
paigaldamist või muutmist heaks kiita Veeteede Ameti poolt. Samuti sätestatakse kõnealuses
sättes alus, mille esinemisel keeldub Veeteede Amet navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest.
Lisatava lõike 45 kohaselt peab Veeteede Amet Hüdrograafia Infosüsteemi (HIS), milles
töödeldakse hüdrograafilisi andmeid eesmärgiga tagada Veeteede Ametile seadustest ja teistest
õigusaktidest tulenevate meresõiduohutuse ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve
teostamiseks vajalikud andmed. Hüdrograafiliste andmete näol on tegemist MSOS-i § 47 lõike
3 alusel avalikke ülesandeid täites kogutud ja dokumenteeritud teabega. Süsteemi kasutajateks
on eelkõige Veeteede Ameti töötajad, kuid ka kõik teised isikud, kellel on vaja infot sügavuste
35
ja veealuste objektide kohta üle Eesti. Samuti sätestatakse lõikega 45, et Veeteede Amet peab
navigatsioonimärkide andmekogu. Andmekogu pidamise eesmärk on reglementeeritud
navigatsioonimärkide, navigatsioonimärgistuse projektide ja laevateede üle arvestuse pidamine
ning nendega seotud andmete haldamine. Andmekogu on avaliku veebiliidesega.
Reglementeeritud navigatsioonimärk on majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri
2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise,
paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ kohaselt
üldkasutatavate veeteede, kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamate ja külalissadamate
ning nende sissesõiduteede navigatsioonimärgistus. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse
kohta koostatakse navigatsioonimärgistuse ja selle rekonstrueerimise projekt.
Reglementeerimata navigatsioonimärgistuse hulka kuuluvad harrastusmeresõitjatele teenuseid
osutavate paadisadamate ja lautrite navigatsioonimärgid. Reglementeeritud
navigatsioonimärkide andmeid haldab Veeteede Amet põhiandmetena, mis tähendab, et need
võetakse aluseks ka teisestes registrites ja kaartidel, näiteks sadamaregistris,
navigatsioonikaartidel, Eesti põhikaardil, navigatsiooniteabe väljaannetes. Andmekogu
asutamine on 2012. a juulis kooskõlastatud riigi infosüsteemi haldussüsteemi kaudu asjaomaste
asutustega. Andmekogu on registreerimisel riigi infosüsteemi haldussüsteemis.
Lisatava lõikega 46 sätestatakse, et eelnimetatud infosüsteemide vastutavaks töötlejaks on
Veeteede Amet. Muudatustega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja
alavaldkondade tasemel, kuna hüdrograafia infosüsteem ja navigatsioonimärkide andmekogu
on juba loodud ja kasutuses.
MSOS-i § 47 lõikes 5 muudetakse volitusnormi ja seda täiendatakse selliselt, et minister
kehtestab loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ning
mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustööde tegemisele. Muudatus
on seotud MSOS-i § 47 lõike 41 kehtestamisega.
MSOS-i § 47 lõikes 6 muudetakse volitusnormi ja selle sõnastusest jäetakse välja sõnad
„kavandamise“ ja „järelevalve“. Kavandamine on hõlmatud juba rajamise protseduuridega ning
järelevalve on reguleeritud seaduse tasandil MSOS § 15. peatükis. Riiklik järelevalve on
ammendavalt reguleeritud seaduse tasandil ja täiendava regulatsiooni järgi vajadus puudub.
MSOS-i § 47 täiendatakse lõigetega 7 ja 8, milles esitatakse volitusnorm majandus- ja
taristuministri määrustele, mis sätestavad hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide
andmekogu pidamise korrad. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.
MSOS-i § 491 tekstis asendatakse nimi „Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut“ nimega
„Keskkonnaagentuur“ ja „Eesti Raadio“ „Eesti Rahvusringhäälinguga“ . Keskkonnaagentuur
on loodud Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse
ümberkorraldamisel. Keskkonnaagentuur alustas tegevust 1. juunil 2013. a. Samuti ei eksisteeri
enam Eesti Raadiot, kelle õigusjärglaseks on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt avalik-
õiguslik juriidiline isik Eesti Rahvusringhääling.
MSOS-i § 504 muudatusega jäetakse välja kõnealuse paragrahvi lõike 2 esimese lause lõpp,
mille kohaselt koostab Veeteede Amet veeteetasu makseteatise laeva ülddeklaratsiooni või
lootsikviitungi alusel. Praktikas saab Veeteede Amet laeva puudutavad andmed elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu, kuhu on vajaliku informatsiooni edastanud laeva reeder, laevaagent
või laeva kapten. Arvestades, et MSOS-i § 505 sätestab veeteetasu määrad ja selle arvestamise
alused ning MSOS-i § 5010 veeteetasu määra vähendamise alused, ei oma sisulist tähtsust,
millise konkreetse dokumendi alusel Veeteede Amet makseteatised koostab ning puudub
vajadus nimetatut seaduse tasandil reguleerida.
36
MSOS-i § 505 lõige 1 muudetakse ja selles sätestatakse, et veeteetasu arvestatakse laeva
kogumahutavuse järgi, puksiirkoosseisu puhul laevade kogumahutavuse summa järgi,
korrutades laeva või laevade kogumahutavuse summa ühikuhinnaga. Sättes sõnastatakse
selgelt, et veeteetasu arvestus puksiirkoosseisu puhul toimub laevade kogumahutavuse summa
järgi – teisisõnu arvestatakse nii vedurlaeva kui pukseeritava laeva kogumahutavust.
Makseteatis esitatakse laevaagendile, keda agendifirma on elektroonilisse mereinfosüsteemi
agendiks sisestanud. Veeteetasu arvestamine laevade kogumahutavuse summa järgi on
praktikas rakendatav põhimõte. Lisaks rakendatakse samasugust põhimõtet puksiirkoosseisu
lootsimisel, kus lootsimistasu arvestatakse lähtuvalt laevade kogumahutavuste summast.
Muudatus viiakse sisse õigusselguse huvides, sest kehtivas seaduses ei ole see paraku
sõnaselgelt välja toodud.
MSOS-i § 51 lõiget 23 täiendatakse teise lausega, kus loeteletakse laevaliiklusteenused, milleks
on info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenus. Teenuste sisu on avatud MSOS 51 lõike 3
alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30.08.2019 määruses nr 55 „Laevaliikluse
korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise
kord“.14
MSOS-i § 52 lõige 1 muudetakse ja pannakse reisilaevale olenemata laeva pikkusest kohustus
laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel teatada sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi
operaatorile. Selline kohustus pannakse reisijate ohutuse suurendamiseks väiksematel
reisilaevadel, et laevaliikluse korraldamise süsteemi (edaspidi VTS) operaatoril oleks liiklusest
ülevaade. Paljud alla 24-meetrise kogupikkusega reisilaevade kaptenid teavitavad VTS-i
operaatorit ka praegu, kuigi vastavat kohustust teavitamiseks seadusest ei tulene. Muudatuse
mõju laevaomanikele on väheoluline. Reisilaev peab MSOS-i § 19 lõike 6 alusel kehtestatud
määruse kohaselt omama raadiosidevahendeid – MSOS-i muudatusega tekib kohustus üksnes
VTS-i operaatori teavitamiseks. Muudatusega kaasneb mõju halduskoormusele, mida on
kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 52 lõike 3 sõnastust muudetakse ja sätestatakse, et laevaliiklusteeninduse piirkonnas
osutab laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator laevadele laevaliiklusteenuseid.
Muudatused viiakse sisse eelkõige õigusselguse huvides. MSOS-i § 51 lõikes 23 ei ole
täpsustatud laevaliiklusteenuseid, lisaks piirab MSOS-i § 52 lõige 3 laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatori osutatavaid teenuseid, piiritledes seda vaid kaptenile antava
informatsiooniga navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi
tööpiirkonnas ja abi andmisega navigeerimisel kapteni soovil. Vastavalt IMO nõuetele ja
Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärkide Administratsioonide Assotsiatsiooni (IALA)
soovitustele on laevaliiklusteenused tunduvalt laiem valdkond, hõlmates IMO resolutsiooni
A.852(20) kohaselt lisaks infoteenusele ka navigatsiooniabi- ja liikluskorralduse teenuseid.
Navigatsiooniabiteenust osutatakse kas laevajuhi nõudmisel või kui operaator peab vajalikuks
sekkuda, et abistada laevajuhti navigatsiooniliste otsuste tegemisel ning jälgida nende otsuste
mõju. Organiseerimisteenus on laevade liikumise ette planeerimine ja korraldamine, et vältida
ohtlike olukordade tekkimist ning tõhustada laevaliikluse sujuvust. See on asjakohane kõrge
intensiivsusega liiklustiheduse puhul või kui eritranspordi liikumine võib häirida tavapärast
laevaliiklust. Meresõiduohutuse tagamiseks peab vajadusel olema võimalik osutada
navigatsiooniabi ja liikluse organiseerimisteenust, selline vajadus võib tekkida laevade
tavapärase liikluse ümbersuunamisega eriolukordades. Nii info-, navigatsiooniabi- kui ka
organiseerimisteenus kuuluvad laevaliikluse korraldamise süsteemi põhiülesannete hulka, kuid
MSOS-i § 52 lõike 3 kehtiv sõnastus viitab üksnes infoteenusele ning ei ole seetõttu täiesti
14
https://www.riigiteataja.ee/akt/103092019001
37
korrektne. Laevaliikluse korraldamise süsteem osutab kõiki teenuseid laevaliiklusteeninduse
piirkonnas ka praegu, mistõttu ei too muudatus kaasa sisulisi mõjusid. Samuti jääb kehtima
põhimõte, et info-, navigatsiooniabi- ja organiseerimisteenuse kasutamisel vastutab siiski
tehtud otsuste eest kapten.
MSOS-i § 531 lõige 1 muudetakse ja täiendatakse viitega SOLAS konventsiooni V peatüki
nõuetele tulenevalt direktiivi 2011/15/EL I lisa (direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) II peatüki
(rahvusvahelistel merereisidel kasutatavad laevad) ja III peatüki (riigisisestel reisidel
kasutatavad laevad) lõike 1 sätetest, mille kohaselt nii rahvusvahelisi kui ka riigisiseseid reise
teostavad reisilaevad sõltumata nende suurusest, ning kõik muud vähemalt 300-tonnise
kogumahutavusega laevad, mis ei ole reisilaevad, peavad olema varustatud SOLAS-
konventsiooni V peatükis sätestatud tehnilistele normidele ja töönormidele vastava automaatse
identifitseerimissüsteemi seadmega (edaspidi AIS-seade). Viide SOLAS konventsiooni V
peatüki nõuetele lisatakse selguse huvides, et reederil oleks teada, millistele nõuetele AIS-seade
peab vastama.
MSOS-i § 531 lõiked 2 ja 3 muudetakse. Lõike 2 täiendusega võetakse üle direktiivi
2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem, artikli 6a teine lõik,
mille kohaselt erandjuhtudel, kui kalalaeva kapten peab oma laeva ohutuse või turvalisuse
huvides vajalikuks, võib automaatne AIS-seade olla välja lülitatud. Üldjuhul on AIS-seadme
seeshoidmine kohustuslik, välja arvatud juhtudel, kui välislepingud sätestavad
navigatsiooniinfo kaitse. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste mõjuvaldkondade tasemel,
kuna SOLAS konventsiooniga on võimaldatud kalalaevadel sellist erandit ka hetkel kasutada.
Lõikega 3 võetakse üle direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa
(direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) IV peatüki lõike 1 punkt b, mille kohaselt liikmesriigid võivad
teha erandi käesolevas lisas sätestatud AIS-seadmega varustamise nõuetest vähemalt 300-se
kuid alla 500-se kogumahutavusega laevade puhul, mis ei ole reisilaevad ja mis liiklevad üksnes
liikmesriigi sisevetes ja väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega
varustatud laevad. Euroopa Meresõiduohutuse Amet (European Maritime Safety Agency) ja
Euroopa Komisjon on oma kontrollide käigus olnud seisukohal, et kõik direktiividega
võimaldatud erandid ja vabastused tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta, et mitte panna
ettevõtjaid erinevates liikmesriikides ebavõrdsesse olukorda. MSOS mõistes on tegemist
kohalikku rannasõitu tegevate laevadega. Eestis praegusel hetkel selliseid 300–500-se
kogumahutavusega kohaliku rannasõidu laevu (peamiselt vedurlaevad), mis sõidaksid
väljaspool AIS-seadmetega laevade kasutatavaid laevateid, ei ole.
MSOS-i § 532 tekst muudetakse. Lõiget 1 täiendatakse viitega SOLAS konventsiooni V peatüki
nõuetele tulenevalt direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa (direktiivi
2002/59/EÜ II lisa) II peatüki ja III peatüki lõike 2 punkti a sätetest, mille kohaselt reisilaevad
sõltumata nende suurusest ning kõik muud vähemalt 3 000-se kogumahutavusega laevad, mis
ei ole reisilaevad ja mis teevad rahvusvahelisi merereise ning külastavad mõne liikmesriigi
sadamat, peavad olema varustatud SOLAS konventsiooni V peatükis sätestatud tehnilistele
normidele ja töönormidele vastava reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder ‒ VDR).
Lõikega 2 võetakse üle direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa
(direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) II peatükk ja III peatüki lõike 2 punkt b, mille kohaselt enne 1.
juulit 2002 ehitatud kaubalaevad võib varustada SOLAS konventsiooni V peatükis sätestatud
tehnilistele normidele ja töönormidele vastava lihtsustatud reisiinfosalvestiga (Simplified
Voyage Data Recorder ‒ S-VDR).
Lõigetega 3 ja 4 võetakse üle direktiiviga 2011/15/EL muudetud direktiivi 2002/59/EÜ I lisa
(direktiivi 2002/59/EÜ II lisa) IV peatüki lõike 2 punktid a ja b. Nimetatud sätete kohaselt
38
võivad liikmesriigid teha erandeid nõudest, mis käsitleb laeva varustamist reisiinfo salvestiga
(VDR), järgmistel tingimustel:
a) reisiinfo salvestiga (VDR) varustamise nõudest võib teha erandi ainult merel liiklevatele
reisilaevadele, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ artiklis 4
osutatud A-klassi;
b) enne 1. juulit 2002 ehitatud laevadele, mis ei ole ro-ro-reisilaevad, võib teha erandi reisiinfo
salvestiga (VDR) varustamise nõudest, kui saab tõendada, et salvesti ühildamine olemasolevate
laevaseadmetega on ebaotstarbekas ja ebapraktiline.
Kui nendele laevadele on tehtud erand reisiinfo salvestiga (VDR) varustamise nõudest, peavad
nad olema varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga (S-VDR). Kõnealune nõue sätestatakse
lõikena 5.
MSOS-i § 534 (erandid sadamasse saabumise teate esitamisest) lõikest 1 jäetakse välja viide §
533 lõikele 2, kuna 72 tunni eelteate esitamise kohustus tuleneb direktiivist 2009/16/EÜ, kus
antud kohustusest vabastamise võimalust ei ole ette nähtud. Vabastamise võimalus on direktiivi
2002/59/EÜ kohaselt ette nähtud ainult 24 tunni eelteate esitamise kohustuse osas. Ka praktikas
on Veeteede Amet vabastuste andmisel lähtunud direktiivi 2002/59/EÜ nõuetest.
MSOS-i § 54 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa, mille kohaselt kohustuslik lootsimine toimub
muuhulgas sadamate vahel. Nimetatud lauseosa tekitab ebaselgust. Tegelikkuses toimub
kohustuslik lootsimine sadamate vahel ainult juhul, kui selle käigus ei väljuta kohustusliku
lootsimise piirkonnast, mis on kehtestatud sadamate lähistel majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määrusega nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“. Sellisteks sadamateks, kus ühest teise sõites ei
väljuta kohustusliku lootsimise piirkonnast, on näiteks Tallinna lahe sadamad, Kopli lahe
sadamad ja Paldiski lahe sadamad. Kuid näiteks juhul, kui laev sõidab Kunda sadamast Muuga
sadamasse, ei pea laeva kogu teekonna ulatuses lootsima, vaid seda peab tegema ainult
vastavate sadamate lähistel asuvate lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtadeni. Ka
praktikas toimub lootsimine eelnimetatud põhimõtte alusel.
MSOS § 57 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning lõike 1 loetelu täiendatakse punktiga 11.
Lõike 1 punkti 1 kehtiva sõnastuse kohaselt on kohustuslikust lootsimisest vabastatud
riigihaldusülesandeid täitvad laevad, laevad sadamateenuse osutamisel ning sadama
akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad. Hetkel on vastuolu
§ 57 lõike 1 punkti 1 ja sama paragrahvi lõike 5 vahel, kus esimesel juhul vabastatakse sadama
akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev kohustuslikust
lootsimisest, aga teisel juhul nõutakse vähemalt kümmet lootsimist. Hetkel on säte
ebaproportsionaalne ka Eesti lippu kandvate süvenduslaevade suhtes, millele sellist vabastust
ei ole antud. Lisaks näeb § 57 lõige 5 ette, et kohustuslikust lootsimisest on igal juhul vabastatud
riigile teenust osutav jäämurdja ning riigile teenust osutav välisriigi lippu kandev laev. Jääb
ebaselgeks, mismoodi on see loetelu erinev § 57 lõike 1 loetelust, mis sätestab kohustusliku
lootsimise piirkonnast lootsimisest vabastatud laevad.
MSOS § 57 lõike 1 uus sõnastus hõlmab edaspidi kõiki laevu, mis on kohustusliku lootsimise
piirkonnas lootsimisest vabastatud ning mille vabastus ei ole seotud lisatingimustega. Lisaks
on vajalik lõike 1 loetelu arusaadavuse huvides paremini liigendada. Nii annab § 57 lõike 1
punkt 1 lootsivabastuse riigihaldusülesandeid ning riigile teenust osutatavatele laevadele.
Muudatuse puhul tuleb arvestada, et lootsimisest vabastamine riigile teenust osutava laeva näol
teoreetiliselt vähendab ASi Eesti Loots tulu, kuid seejuures väheneb ka riigi kulu teenuse
hankimisel (riik ei pea katma süvenduslaeva lootsimise kulusid). Muudatusega kaasneb
majanduslik mõju, mis on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
39
Eelnõuga lisatava § 57 lõike 1 punktiga 11 antakse vabastus sadamateenust osutavatele
laevadele15 (punkrilaev, vedurlaev, ujuvkraana) ning Eesti lippu kandvatele süvenduslaevastiku
laevadele.
MSOS § 57 lõikes 11 asendatakse viide § 57 lõike 1 punktile 1 viitega § 57 lõike 1 punktile 11.
Sätte kohaselt peab sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder teatama vajalikud andmed
Veeteede Ametile. Sadamateenuste osutamisega seotud laevad on MSOS § 57 lõike 1 loetelust
eelnõus üle viidud punkti 11.
MSOS § 57 lõiked 5 ja 6 muudetakse. Lõike 5 kehtiva sõnastuse kohaselt on kohustuslikust
lootsimisest muuhulgas vabastatud riigile teenust osutav jäämurdja ning riigile teenust osutav
välisriigi lippu kandev laev. Regulatsioon viiakse üle § 57 lõike 1 punkti 1, mille kohaselt
vabastatakse kohustuslikust lootsimisest riigihaldusülesandeid ning riigile teenust osutatavatele
laevadele. Lõiget 5 ei muudeta süvendustööde ajal sadama akvatooriumilt väljuvate välisriigi
lippu kandvate süvenduslaevastiku laevade osas, mis peavad vabastuse saamiseks tegema
vähemalt kümme lootsimist.
Lõike 6 muudatusega lisatakse kemikaalitankeritele ja veeldatud gaasi tankeritele sarnaselt
naftatankeritega kogumahutavuse alampiir, millest alates nimetatud tankereid kohustuslikust
lootsimisest ei vabastata. Koosmõjus § 57 lõike 1 punktiga 2, mille kohaselt on lootsimisest
vabastatud laevad kogumahutavusega alla 500, kehtestatakse selleks piiriks 500. Hetkel ei ole
üheselt arusaadav, kas nimetatud tankeritele kohaldub lõike 1 punktis 2 sätestatud alampiir või
peavad kõik kemikaalitankerid ja veeldatud gaasi tankerid olenemata kogumahutavusest lootsi
võtma. Muudatusega kehtestatakse kõnealune nõue üheselt mõistetavalt. Siiski ei kohaldata
lõike 6 regulatsiooni juhul, kui tanker osutab sadamateenust – sel juhul on tanker vabastatud
kohustuslikust lootsimisest sõltumata kogumahutavusest. Praktikas ei ole siiski tõenäoline, et
sadamateenust osutaks lõikes 6 sätestatud piirmääradest oluliselt suurema kogumahutavusega
tanker.
MSOS-i § 57 täiendatakse lõikega 7, milles täpsustatakse puksiirkoosseisu kohustuslikust
lootsimisest vabastamisele kohaldatavaid tingimusi. Puksiirkoosseisu puhul lähtutakse
puksiirkoosseisu kuuluvate laevade kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust. Näiteks on
MSOS-i § 57 lõike 1 punkti 2 kohaselt kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500
vabastatud kohustuslikust lootsimisest, kuna on leitud, et Eesti kohalikud olud ei ole niivõrd
keerulised ja alla 500-se kogumahutavusega laevad ei ole niivõrd suured, et nendega oleks
keeruline liigelda või kohustusliku lootsimise piirkonnas manööverdada. Kui aga välisriigi lipu
all sõitev vedurlaev on alla 500-se kogumahutavusega ja ka pukseeritav pargas on alla 500-se
kogumahutavusega, kuid puksiirkoosseisu kogumahutavus moodustab kokku üle 500, siis
kehtiva seaduse alusel ei ole reguleeritud, kuidas ja kas vabastust kohaldada. Eelnõu sõnastuse
kohaselt tuleb nimetatud vedurlaeva ja pargast pukseerimisoperatsiooni korral vaadelda ühtse
koosseisuna, mille kogumahutavus on üle 500, kuna pargas iseseisvalt ei ole võimeline liikuma
ega ka manööverdama. Seega on antud juhul selline koosseis kohustatud kasutama kohustusliku
lootsimise piirkonnas lootsi teenust. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste
mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel, kuna ka hetkel on puksiirkoosseisule lootsimisest
vabastuse kohaldamisel lähtutud samast põhimõttest.
MSOS-i § 571 lõiget 1 muudetakse tulenevalt MSOS §-s 57 toodud muudatustest. Kehtiva
MSOS § 571 lõike 1 teises lauses on toodud loetelu laevadest, mis ei pea omama lootsitasõidu
luba viidates MSOS § 57 punktides 1, 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust
15
Sadamateenuste loetelu on sätestatud sadamaseaduse §-s 3. Eelnõuga täiendatakse loetelu punkerdamisega.
40
lootsimisest vabastatud laevadele. Kõnealust loetelu täiendatakse viitega MSOS § 57 lõikele
11.
MSOS-i § 571 täiendatakse lõikega 61, millega sätestatakse erisused lootsitasõidu loa
taotlemisel rakendatavate nõuete kohaldamisest. Nimelt peab muudatuse jõustumisel
lootsitasõidu loa taotlemisel sooritama üksnes eksami teoreetilise osa, kui taotletakse uut
lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu. Kui varem väljastatud lootsitasõidu
loa kehtivusest on möödas vähem kui 12 kuud, ei ole vajadust eksamil testida taotleja praktilisi
oskusi, kuna 12 kuud on piisavalt lühike aeg, mille jooksul isik oma pädevust ei kaota – seega
oht meresõiduohutusele puudub. Samuti puudub meresõiduohutuse seisukohast vajadus nõuda
koos lootsiga praktiliste sõitude tegemist, kui varasemalt väljastatud lootsitasõidu luba on oma
kehtivuse kaotanud kuni 24 kuu jooksul. Seetõttu tehakse välistus MSOS-i § 571 lõigete 3 ja 4
kohaldamisest juhul, kui varem välja antud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest ei ole
möödunud üle 24 kuu. Sellisel juhul tuleb sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline ja
praktiline osa, kuid ei pea täiendavalt külastama sadamaid lootsi juhendamisel. Muudatuse
tulemusel väheneb väikesel määral lootsitasõidu loa taotleja halduskoormus, kuna teatud
tingimuste täitmisel ei pea isik enam sooritama lootsi juhendamisel sõite või sooritama
praktilist eksamit – seega väheneb lootsitasõidu loa taotlemiseks kuluv ajakulu isikule.
MSOS-i § 571 lõikes 9 sätestatud volitusnormi sõnastust muudetakse, kuna lootsitasõidu loa
vormi asemel on otstarbekas kehtestada loale kantavate andmete loetelu. Lootsitasõidu loa
tunnistuse õigsust ja kontrolli teostab Veeteede Amet ise, mistõttu ametlikku vormi ei ole
vajalik kehtestada ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Tunnistuse täpse vormi
kujundab Veeteede Amet. Samuti jäetakse volitusnormist välja lootsitasõidu loa pikendamise
korra kehtestamine (MSOS-i § 572 kehtetuks tunnistamise tõttu) ning lisatakse
eksamiküsimuste teemate loetelu kehtestamise võimalus. Muudatuse tulemusel vajab muutmist
ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määrus nr 93 „Lootsitasõidu
loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning
kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“. Määruse eelnõu kavand on
esitatud seletuskirja lisas 2.
MSOS-i § 571 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja pikendamise“. Kõnealune muudatus on seotud
MSOS-i § 572 kehtetuks tunnistamisega. MSOS-i § 571 lõike 10 kohaselt tuleb lootsitasõidu
eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise ja pikendamise eest tasuda
riigilõivu. MSOS-i muudatuste jõustumisel kaotatakse seadusest lootsitasõidu loa pikendamise
regulatsioon, kuivõrd sisuliselt on praktikas seni tegemist olnud uue lootsitasõidu loa
väljastamisega.
MSOS-i § 572 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva MSOS-i § 572 kohaselt tuleb lootsitasõidu loa
kehtivusaja pikendamise taotlemisel loa kehtivusaja pikendamiseks sooritada lootsitasõidu
eksami teoreetiline osa. Arvestades, et MSOS-i lootsitasõidu loa sätete kohaselt ning MSOS-i
§ 571 lõike 9 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a
määruse nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise
ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“
§ 4 lõikes 3 sätestatust lähtuvalt väljastatakse lootsitasõidu loa pikendamisel uus lootsitasõidu
luba, on sisuliselt tegemist uue lootsitasõidu loa taotlemisega, mitte kehtiva loa pikendamise
taotlemisega. Eelkirjeldatud õigusaktidest tulenevalt väljastatakse teatud juhtudel lootsitasõidu
luba lihtsustatud korras (vt sellega seonduvalt ka MSOS-i § 571 lõikega 61 täiendamise osa
selgitusi) ning seni kehtinud MSOS-i § 572 sõnastuse kohaselt käsitleti seda kui lootsitasõidu
loa pikendamist, kuigi sisuliselt oli tegemist uue lootsitasõidu loa taotlemisega. Muudatusega
viiakse seaduses sätestatu sisuliselt vastavusse praktikas rakendatavaga.
41
MSOS-i § 573 pealkiri muudetakse ning kehtivast sõnastusest (lootsitasõidu loa väljaandmisest
ja selle kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks
tunnistamine) jäetakse välja sõnad „ja selle kehtivusaja pikendamisest“. Samasisuline
muudatus tehakse ka kõnealuse paragrahvi lõikes 1. Vastav muudatus on seotud MSOS-i § 572
kehtetuks tunnistamisega, mille tulemusena kasutatakse seaduse sõnastuses lootsitasõidu loa
kehtivusaja pikendamise taotlemise asemel lootsitasõidu loa taotlemise määratlust, mis
sisuliselt vastab praktikas rakendatule.
MSOS-i § 573 lõiget 4 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt juhul, kui lootsitasõidu
peatamise ajal lõpeb lootsitasõidu loa kehtivus, tuleb taotleda uus lootsitasõidu luba § 571
kohaselt. Antud muudatus vastab hetkel rakendatavale praktikale, millest tulenevalt ei kaasne
muudatusega mõjusid peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel.
MSOS-i § 58 lõike 1 muudatus tehakse seoses vajadusega välistada huvide konflikt lootsi ja
sadamakapteni ametikohtade vahel, mis võib omakorda põhjustada laevaõnnetusi. Näitena võib
tuua laevaõnnetuse, kus sadama akvatooriumil juhiti madalikule lootsitav laev, mille loots oli
samaaegselt antud sadama sadamakapten ning seetõttu huvitatud laeva paigutamisest
navigatsiooniandmete põhjal laeva süvisele mittevastava veesügavusega kai äärde. Üldjuhul
lootsid samaaegselt mitme isikuna (mitmes ametis) ei tegutse, mistõttu ei ole eelnõuga
kehtestataval piirangul olulist mõju lootside töökorraldusele. Selgesõnalise piirangu
kehtestamine võib aga potentsiaalselt ära hoida laevaõnnetusi. Muudatusega kaasneb
majanduslik mõju, mis on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
MSOS-i § 58 lõike 22 punktis 2 esitatud merelootsi kvalifikatsiooniastme määratlusele
lisatakse piirang, mille kohaselt mereloots võib lootsida kuni 100 000-se kogumahutavusega
laevu (st maksimaalne laeva kogumahutavuse piirang võib olla kuni 100 000). Nimetatud
piirang lisatakse tulenevalt vajadusest eristada merelootsi ja vanemmerelootsi kvalifikatsioone.
Praegu ei ole üheselt selge, millised on merelootsi laeva kogumahutavuse piirangud ning mil
moel erineb merelootsi kvalifikatsioon piiranguteta vanemmerelootsi kvalifikatsioonist.
Praktikas on pärast paari aasta möödumist lootsiteenuse osutaja taotlenud merelootsidelt laeva
kogumahutavuse piirangu kaotamist, misjärel merelootsi kvalifikatsioon muutub sisuliselt
samaväärseks vanemmerelootsi kvalifikatsiooniga. Selliselt kaotab aga vanemmerelootsi kutse
mõtte. Muudatuse tulemusel tekib merelootsil, kes soovib kogumahutavuse piirangu kaotamist,
vajadus taotleda kogumahutavuse piirangu muutmise asemel hoopis vanemmerelootsi kutset.
Suurima võimaliku kogumahutavuse piirangu valikul on arvestatud lootsitavate laevade
kogumahutavuse kasvuga viimastel aastatel. Näiteks kui 2013. a oli Vanasadamas lootsitavate
laevade keskmine kogumahutavus 58 000, siis 2018. a on keskmine kogumahutavus tõusnud
68 000-ni.
MSOS-i § 581 lõike 1 punktis 3 tehakse redaktsiooniline muudatus ja sätestatakse, et
lootsikandidaat peab olema läbinud automaatradarmärkuri (Automatic Radar Plotting Aid;
ARPA) kasutamise kursuse, mis on kursuse korrektne nimetus. Lisaks pannakse lootsi
kutsetunnistuse saamiseks kohustus läbida elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi
(Electronic Chart Display and Information Systems; ECDIS) kasutamise kursus, kuna
tänapäevastel laevadel on ECDIS laialdaselt kasutuses.
Tulenevalt SOLAS konventsiooni V peatüki reeglist 19.2.10 peab ECDIS olema järgmistel
rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel:
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega reisilaevadel, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või hiljem;
2) 3000-se ja suurema kogumahutavusega tankerid, mis on ehitatud 1. juulil 2012 või hiljem;
42
3) 10 000-se ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mis on
ehitatud 1. juulil 2013 või hiljem;
4) 3000-se ja suurema, kuid alla 10 000-se kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud
tankerid, mis on ehitatud 1. juulil 2014 või hiljem;
5) 500-se ja suurema kogumahutavusega reisilaevad, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012,
hiljemalt pärast 1. juulit 2014 toimuvaks esimeseks ülevaatuseks;
6) 3000-se ja suurema kogumahutavusega tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2012,
hiljemalt pärast 1. juulit 2015 toimuvaks esimeseks ülevaatuseks;
7) 50 000-se ja suurema kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud tankerid, mis on
ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt pärast 1. juulit 2016 toimuvaks esimeseks ülevaatuseks;
8) 20 000-se ja suurema, kuid alla 50 000-se kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud
tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt pärast 1. juulit. 2017 toimuvaks
esimeseks ülevaatuseks; ja
9) 10 000-se ja suurema, kuid alla 20 000-se kogumahutavusega kaubalaevad, välja arvatud
tankerid, mis on ehitatud enne 1. juulit 2013, hiljemalt pärast 1. juulit 2018 toimuvaks
esimeseks ülevaatuseks.
Nii ARPA kui ECDIS kasutamise kursused kuuluvad hetkel juba laevajuhtide õppeprogrammi
hulka, kuid võib leiduda veel laevajuhte, kes on lõpetanud mereõppeasutuse enne nimetatud
kursuste kohustuslikuks muutumist ning kes seni on sõitnud laevadel, kus nimetatud seadmeid
ei ole, mistõttu tuleb neil nimetatud kursused eraldi läbida.
MSOS-i § 581 lõikes 3 täpsustatakse, mida peetakse küllaldaseks kogemuseks praktilisel
laevade lootsimisel, mis on nõutav sadamalootsi poolt merelootsi kutse taotlemisel. Muudatuse
kohaselt on selleks vähemalt 75 praktilist lootsimist merelootsi või vanemmerelootsi
juhendamisel. Eelnõu kohane täpsustus ei too kaasa olulisi sisulisi muutuseid
lootsikandidaatidele, kuna Veeteede Amet on merelootsi kutse andmisel ka seni võtnud aluseks
75 lootsimise kohustuse, mida saab pidada küllaldaseks kogemuseks. Samas suurendab
muudatus õigusselgust ning tagab kõigile huvitatud isikutele üheselt mõistetava piirmäära,
millega merelootsi kutse taotlemisel arvestada.
MSOS-i § 581 lõikes 4 muudetakse vanememerelootsi kutse taotlemise eeldusi. Kui kehtiva
seaduse kohaselt peab mereloots olema töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt
viis aastat või teostanud vähemalt 1800 lootsimist, siis eelnõus vähendatakse töötamise nõuet
nelja aastani ja lootsimiste arvu 1000-ni, mis on Eesti Lootsi hinnangul piisav vanemmerelootsi
kvalifikatsiooni omandamiseks. Lähtutud on põhimõttest, et mereloots omandab töö käigus
kogemused, mis võimaldavad tal kõigepealt tõsta kogumahutavuse piirangut merelootsi
kutsetunnistusel ning seejärel taotleda vanemmerelootsi kutset. Lisaks on praegused piirmäärad
liigselt piiravad – eelkõige 1800 lootsimise nõue lootsi kohta, mis ei ole viie aastaga realistlikult
saavutatav, arvestades ka lähiaastate lootsimisstatistikat.
Muudatus ei avalda negatiivset mõju meresõiduohutusele, kuna endiselt jääb kehtima nõue, et
merelootsina töötamise aja jooksul ei ole lootsi süül esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit
ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist. Lisaks näeb MSOS § 581 lõige 6
ette, et lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, milles
kontrollitakse lootsi teadmisi ja oskusi. Seda korraldab Veeteede Amet.
MSOS-i § 581 lõikes 7 muudetakse ja täpsustatakse kehtiva lõike 7 teises lauses kirjeldatut,
mille kohaselt käsitletakse lootsimispiirkondade, sadamate piiranguid ja muid lootsi
ettevalmistuse tasemest sõltuvaid lootsimise piiranguid kutsetunnistusele kantavate
tingimustena, millele viitab ka kehtiva seaduse §-s 582 sätestatu. Ühtlasi täpsustatakse
tervikuna, et lootsi kutsetunnistusele kantavad lootsimise piirangud sõltuvad lootsi
43
ettevalmistusest, mitte üksnes lootsimispiirkonda puudutav, nagu on sätestatud kehtiva § 581
lõike 7 kolmandas lauses. Selliseks piiranguks on nt lootsitavate laevade kogumahutavus, mis
sõltub lootsi varasematest kogemustest. Eelnevast lähtuvalt jäetakse eelnõus sätestatud
sõnastusest välja kehtiva § 581 lõike 7 kolmas lause. Seni on Veeteede Amet samuti lähtunud
lootsimise piirangute seadmisel lootsi ettevalmistusest ja varasematest kogemustest, kuid
seaduses ei olnud kõrvaltingimuste seadmise kaalutlusnorm piisavalt täpselt sätestatud.
MSOS 581 täiendatakse lõikega 71. Selle kohaselt kantakse merelootsi kutsetunnistuse
saamisel sellele piirang mitte suurema kui 50 000-se kogumahutavusega laeva lootsimiseks.
Seni oli piirangute kandmine merelootsi kutsetunnistusele reguleerimata. Senise praktika
kohaselt määrati üldjuhul lootsiteenuse osutaja ettepanekul merelootsi kutsetunnistusel
esmaseks lootsitava laeva kogumahutavuse piiranguks määratud kuni 16 000 või mõnel juhul
ka kuni 25 000. Samas on Tallinna lahte sisenevate kruiisilaevade kogumahutavus on viimastel
aastatel oluliselt kasvanud, mistõttu ei ole võimalik 1–2 aastase tööstaažiga lootse paljudele
laevadele suunata, mis muutis vahiteenistuse korraldamise Tallinna lootsimispiirkonnas
ebaefektiivseks. Tuleb ka arvestada, et kruiisilaevade (kogumahutavusega 25 000–50 000)
lootsimise protseduur on kogumahutavusest sõltumata analoogne ja ei eelda pikaajalist
lootsimise praktikat, mistõttu ei vähenda see muudatus meresõiduohutust lootsimispiirkonnas.
Lootsi kutse saamisel kantakse kutsetunnistusele edaspidi piirang, mille kohaselt võib lootsida
kuni 50 000-se kogumahutavusega laeva. Pärast kaheaastast tööd merelootsina või teatud
lootsimiste arvu järel on lootsil võimalik oma kvalifikatsiooni tõsta kuni merelootsile seatud
maksimumpiiranguni, pärast kvalifikatsiooni tõstmist on tal võimalik lootsida kuni 100 000-se
kogumahutavusega laevu.
MSOS-i § 581 lõikes 8 esitatud volitusnormis tehakse terminoloogiline täpsustus. Korrektsem
on kasutada mõistet „eksamiküsimuste teemade loetelu“, mitte „lootsieriala õppekava“, sest
lootsiks ei õpita õppeasutuses. Volitusnormist jäetakse välja lootsi kutsetunnistuse muutmise,
kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, kuna see on juba
piisavalt reguleeritud seadusega (MSOS-i § 584). Määruse kavand on esitatud seletuskirja
lisas 2.
MSOS-i § 582 lõike 1 muudatusega täpsustatakse lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmiseks
taotluse esitamise kohustust. Senise umbisikulise sõnastuse asemel sätestatakse konkreetselt
isik, kes võib taotluse esitada. Vastavalt sätte sõnastusele esitab taotluse loots.
MSOS-i § 582 lõige 3 muudetakse seoses merelootsi kvalifikatsiooniastmele 100 000-se
kogumahutavusega lootsitava laeva piirangu kehtestamisega. Kogumahutavuse piirangut ei ole
enam võimalik ära kaotada. Võimalik on kogumahutavuse piirangut muuta, seejuures on
võimalik muuta piirangut ainult kuni 100 000-se kogumahutavuseni. Kehtestatud laevade
kogumahutavuse piirangu muutmiseks peab mereloots töötama lootsimispiirkonnas lootsina
vähemalt kaks aastat või tegema vähemalt 500 lootsimist ning selle aja kestel ei tohi tema süül
olla esinenud laevaõnnetust, ohtlikku juhtumit ega lootsimisega seotud meresõiduohutuse
nõuete rikkumist. 100 000-se kogumahutavuse piirangu kaotamiseks peab mereloots taotlema
vanemmerelootsi kutset. See tagab ühelt poolt õigusselguse ning teiselt poolt merelootsi piisava
kvalifikatsiooni suuremate, st kuni 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimiseks.
Lõikes 4 täpsustatakse, et merelootsile kehtestatud sadamate piirangut on võimalik nii muuta
kui ka täielikult kehtetuks tunnistada.
44
MSOS-i § 584 lõigete 1 ja 2 muudatuste puhul on tegemist redaktsiooniliste muudatustega.
Lõikes 1 asendatakse sõna „taotleja“ sõnadega „lootsikandidaadi“ ja täiendatakse lõiget
punktiga 3, kus nimetatakse eraldi, millal lootsile keeldutakse kutsetunnistuse väljastamisest.
MSOS-i § 581 kohaselt nimetatakse lootsi kutset taotlevat isikut MSOS-s edaspidi
lootsikandidaadiks, keda on ühtlasi silmas peetud ka MSOS-i § 584 lõike 1 punktides 1 ja 2.
Kutsetunnistuse väljastamiseks ei tohi lootsikandidaat olla viimase 12 kuu jooksul põhjustanud
laevaõnnetust ega ohtlikku juhtumit. Lisaks lootsikandidaadile on võimalik kutsetunnistust
taotleda ka lootsil, kes soovib taotleda muud kvalifikatsiooniastet (nt mereloots soovib taotleda
vanemmerelootsi kutset) – nimetatud juhul ei tohi kõrgema kutsetunnistuse väljastamiseks loots
olla viimase 12 kuu jooksul rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Lõikes 2
asendatakse sõna „taotleja“ sõnaga „loots“. Lõikes 2 käsitletakse lootsi kutsetunnistuse
pikendamist, mida saab taotleda üksnes loots.
MSOS-i § 59 lõikes 6 tehakse redaktsioonilise muudatus, millega võetakse mõiste „puksiir“
asemel kasutusele eestipärasem mõiste „vedurlaev“, mis on kasutusel ka MSOS-i alamaktides.
Mõiste „puksiir“ ei ole laevatüübina kasutatav eestikeelne sõna, vaid seda kasutatakse
muuhulgas puksiirseadme tähistamiseks, mistõttu võib antud mõiste kasutamine tekitada
segadust.
MSOS-i § 60 reguleerib laeva lootsimist eritingimustes ehk halbade ilmastikutingimuste tõttu
või mõnel muul põhjusel, näiteks erikonstruktsioonilisel laeval (allveelaev). Sättest jäetakse
välja, et eritingimustes tehakse lootsimist „lootsitava laeva minimaalses ohutus kauguses
sõitvalt“ lootsilaevalt. Minimaalset ohutuskaugust ei ole võimalik kuidagi määratleda ja on igal
konkteersel puhul erinev ja ka erinevalt tõlgendatav. Lootsikaatritel on Veeteede Ameti
väljastatud piirangud maksimaalsele lainekõrgusele (enamasti 2,5 meetrit). Lootsikaatri ja seal
olevate inimeste ohutuse eest vastutab lootsikaatri kapten ja kapten valib kõige optimaalsemalt,
kui kiiresti, kui kaugele, mis kurssidega jms ta suudab oma laeva (lootsikaatrit) ohutult juhtida.
Kui loots peab talitama eritingimustele vastavalt, siis ta lootsib laeva kogu kohustuslikus
lootsimise piirkonnas viibimise vältel ja teeb seda kõiki abivahendeid kasutades. Muudatusega
viiakse regulatsioon kooskõlla tegeliku olukorraga.
MSOS-i § 61 pealkirja muudetakse, et sättesse lisatava lõike tõttu vastaks pealkiri paragrahvi
sisule.
MSOS §-i 61 täiendatakse lõikega 1 (senine lõige 1 loetakse lõikeks 11), mis sätestab, mis
hetkest algab lootsimine. Kuna lootsil on lootsimise ajal teatud õigused ja kohustused ja
vastutus, siis on vaja ka selgust lootsimise ajast, selle algusest ja lõpust. Lootsi pardal viibimise
aeg ei ole alati võrdeline lootsimise ajaga. Teatud juhtudel ei ole lootsil võimalik laevale minna
ning loots korraldab laeva lootsimist mujalt. Samuti on ajaline määratlus selguse huvides
oluline, sest lootsimine võib alata:
a) kui laev ei ole kohustusliku lootsimise piirkonnas. Sel juhul on oluline, et laev on
alustanud manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele.
b) kui laev on jõudnud kohustusliku lootsimise piirkonda. Sel juhul on oluline
kohustusliku lootsimise piirkonda jõudmise asjaolu, sest sellest ajahetkest on loots kohustatud
osutama laevale lootsiteenust.
MSOS-i § 61 lõige 4, milles on nimetatud andmed, mida kapten märgib lootsikviitungile pärast
lootsimise lõpetamist, tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune muudatus on seotud MSOS-i § 67
muutmisega. Arvestades, et MSOS-i muudatuste jõustumise tulemusena ei kanna lootsimise
andmeid lootsikviitungile kapten, vaid lootsimise teenust osutanud loots, samuti asjaolu, et
kehtivas § 61 lõikes 4 on kajastatud andmete loetelu, mis on kohustuslik lootsikviitungile kanda
45
ning mis tulenevalt eelnõu § 67 lõikes 2 sätestatust kehtestab edaspidi majandus- ja
taristuminister, tunnistatakse § 61 lõikes 4 kajastatu kehtetuks.
MSOS-i § 62 lõike 2 punktide 1 ja 3 sõnastust muudetakse ja täpsustatakse lootsi kohustustega
seonduvat. Üldjuhul peab loots teavitama tuvastatud asjaoludest nii oma tööandjat kui ka
Veeteede Ametit ja sadamakaptenit. Esimesel juhul (MSOS-i § 62 lõige 2 punkt 1), kui loots
tuvastab visuaalselt, et laeva süvisega on probleeme või laev on ülelaaditud, peab ta teavitama
Veeteede Ametit. Teisel juhul (MSOS-i § 62 lõige 2 punkt 3), kui tuvastatakse erinevused laeva
kontroll-lehe sissekannete ja laeva tegeliku seisundi vahel, peab ta kehtiva seaduse kohaselt
teavitama oma tööandjat, kes edastab teavituse Veeteede Ametile. Kuna nii lootsiteenindus,
sadam kui Veeteede Amet peavad neist olukordadest teada saama samaaegselt, siis laiendatakse
lootsi teavitamiskohustust ja loots teavitab üheaegselt nii oma tööandjat, Veeteede Ametit kui
ka sadamakaptenit.
MSOS-i § 63 punkt 3 tunnistatakse seoses MSOS-i §-s 67 tehtavate muudatustega kehtetuks.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt on lootsil muuhulgas õigus kontrollida lootsikviitungi täitmise
õigsust. Arvestades, et MSOS-i muudatuste (eelkõige eelnõuga MSOS-i §-s 67 tehtavate
muudatuste) jõustumise tulemusena ei kanna lootsimise andmeid lootsikviitungile kapten, vaid
vajalikud andmed kajastab lootsimise teenust osutanud loots, kaob vajadus MSOS-i § 63
punktis 3 sätestatud kontrolli teostamiseks.
MSOS-i § 64 pealkirja muutmisega viiakse pealkiri kooskõlla paragrahvi sisuga. Tegemist on
paragrahviga, mis kehtestab alused laeva lootsimisest keeldumiseks. Seejuures on esitatud nii
alused, mille puhul on lootsil õigus lootsimisest keelduda, kui ka alused, mille korral on lootsil
kohustus lootsimisest keelduda.
MSOS-i § 64 täiendatakse lõikega 11, milles pannakse lootsile kohustus keelduda laeva
sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades
§ 793 lõikes 2 sätestatud vääramatu jõu tingimust või remonti suundumise erisusi.
Vastavasisulise informatsiooni saab loots Veeteede Ametilt (vt § 78 lõike 5 muudatuse
selgitusi).
MSOS-i § 64 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks ja selles sisalduv regulatsioon viiakse üle §-i
66 lõikeks 2. Kehtivas seaduses asub säte, mis reguleerib olukorda, kui kapten on keeldunud
lootsi teenusest, ebaõigesti paragrahvis, mis sätestab õiguslikud alused lootsile lootsimisest
keeldumiseks. Sätte õige asukoht on aga §-s 66, mis näeb ette alused, millal on kaptenil õigus
keelduda lootsi teenusest. Kui kapten on kohustusliku lootsimise piirkonnas keeldunud lootsi
teenuse kasutamisest, peab loots kuni uue lootis saabumiseni jääma laeval. Muudatus suurendab
õigusselgust.
MSOS-i § 67 lõikeid 1 ja 2 muudetakse. Hetkel kehtiva MSOS-i § 67 lõike 1 kohaselt on
laevale saabunud loots kohustatud esitama kaptenile täitmiseks lootsikviitungi, mille kapten
täidab ja kinnitab oma allkirjaga. Tegemist on iganenud sättega ning praktikas puudub vajadus
selleks, et kapten täidaks lootsikviitungi laevas. Tuleb arvestada, et MSOS-i § 55 lõike 2 alusel
kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15
„Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõike 2 kohaselt
tellib lootsi laevale Eestis tegevusluba omav laevaagent elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu
lootsiteenust osutavalt äriühingult. Eesti riigilippu kandva laeva puhul võib lootsi tellida ka
reeder. Kõnealune tellimus koos laeva andmetega kantakse elektroonilisse mereinfosüsteemi
ning vastavaid andmed saab omakorda automaatselt kanda lootsikviitungile. Samuti
salvestavad laevade jälgimise ja tuvastamise elektroonilised süsteemid (VTS) laevadele lootsi
pealemineku ja laevalt mahatuleku (lootsikaatri liikumise kaudu), mistõttu ei ole praktikas vaja
46
lootsitava laeva kapteni allkirjastatud lootsikviitungit tõendiks lootsiteenuse osutamise kohta,
mis oli peamiseks tõendiks aastakümneid tagasi. Muudatuse tulemusena vormistab
lootsiteenuse osutamise kohta lootsimise teavet kajastava lootsikviitungi laevale saabunud
loots.
Kehtiva MSOS-i § 67 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister
lootsikviitungi vormi. Arvestades, et rahvusvahelisest õigusest ei tulene lootsikviitungile
kohustuslikku vorminõuet ning puudub ka riigisisene vajadus konkreetse vormi
kehtestamiseks, kehtestab MSOS-i muudatuste jõustumisel valdkonna eest vastutav minister
lootsikviitungile kantavate andmete loetelu. Muudatuse tulemusena vajab muutmist ka
majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi vorm“.
Määruse eelnõu kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.
MSOS-i § 691 lõiget 2 muudetakse. Sätte sissejuhatavas osas jäetakse raskest laevaõnnetuse
määratlusest välja laevaõnnetus, millega kaasneb raske trauma. MSOS 14. peatüki
„Laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlus ja ohutusjuurdlus“ regulatsioon põhineb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivil nr 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi
sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted ning muudetakse nõukogu direktiivi
1999/35/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ (ELT L 131,
28.5.2009, lk 114–127), ning IMO meresõiduohutuse komitee 16. mai 2008 resolutsiooniga
MSC.255(84) vastu võetud laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksil. Direktiivi
artikkel 3 punkti 3 järgi kohaldatakse mõiste „raske laevaõnnetus“ puhul IMO
meresõiduohutuse komitee ja merekeskkonna kaitse komitee 18. detsembri 2008. aasta
ringkirjas MSC-MEPC.3/Circ.3 esitatud ajakohastatud määratlust. Nimetatud ringkirjas
esitatud „raske laevaõnnetuse“ määratlus ei hõlma rasket traumat. Raske trauma kuulub
direktiivi artikkel 3 punkti 2 ja laevaõnnetuste ja intsidentide uurimise koodeksi punkti 2.9.1
kohaselt laevaõnnetuse määratlusse ning sisaldub juba ka MSOS § 69 lõike 1 punktis 2
laevaõnnetuse definitsioonis mõistena „tervisekahjustus“. Kõik juhtumid, mis ei ole direktiivis
käsitletud kui rasked või väga rasked laevaõnnetused, on kerged laevaõnnetused. Seega tuleb
ka raske trauma raske laevaõnnetuse määratlusest välja jätta.
MSOS § 691 lõike 2 punktis 3 asendatakse raske laevaõnnetuse määratluses mõiste „laeva
vigastused“ mõistega „laeva rikked“. Ringkirjas MSC-MEPC.3/Circ.3 kasutatakse vastavas
kohas inglise keelset mõistet „breakdown“, mille tähendus on seotud laeva tehnilise rikkega,
mitte mehhaanilise vigastusega.
MSOS-i § 76 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks. Hetkel viitab lõike 13 sõnastus asjaolule, et
volitatud klassifikatsiooniühingu ning volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse üle teostab
riiklikku järelevalvet Veeteede Amet. Arusaadavalt teostavad aga volitatud
klassifikatsiooniühing ning volitatud turvalisusorganisatsioon haldusülesandeid (MSOS-i §
1113 lõige 4, § 6 lõiked 21–22 ja § 111 lõige 5), mistõttu ei ole kohane nende üle ka riiklikku
järelevalve teostamine (korrakaitseseaduse § 1 lõige 7). Veeteede Amet teeb nimetatud asutuste
üle haldusjärelevalvet MSOS-i § 6 lõike 22 ja MSOS-i § 111 lõike 51 alusel.
MSOS-i § 76 täiendatakse lõikega 14 ja selles kehtestatakse varasemalt MSOS-i § 20 lõikes 5
esitatu, kuna tegemist on riikliku järelevalve määratlemisega, mis temaatiliselt kuulub § 76 alla.
Võrreldes kehtiva MSOS-i § 20 lõikega 5 jäetakse välja tekstiosa „tunnustamist ja“. Vastavalt
§-le 7 ei kasutata enam terminit „tunnustamine“, vaid terminit „tegevusluba“. Samas on viide
tunnustamisele MSOS-i §-st 7 tuleneva kohustuse kordamine, mistõttu jäetakse nimetatud viide
muudatusega lõikest välja.
47
MSOS-i § 76 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna laevaremondi üle järelevalve teostamist ei
pea eraldi sätestama ning sisuliselt on tegemist § 76 lõike 2 kordamisega. Laeva remontimise
nõuded ja selle üle järelevalve teostamise sätted lisatakse eelnõuga temaatiliselt paremini
sobivasse § 19, kuna see juba reguleerib laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise
nõudeid.
MSOS-i § 77 lõike 2 punkti 11 muudetakse ja täiendatakse viitega teavitamiskohustustega
tegevusaladele. Kõnealune muudatus on seotud MSOS § 7 muutmisega. Kuna pärast eelnõu
jõustumist ei ole tegevusluba teatud tegevusaladel tegutsemiseks nõutav, kuid on vaja esitada
majandustegevusteade, on oluline, et kõnealused tegevusalad oleksid ka riikliku järelevalve
teostamise regulatsiooni all kajastatud.
MSOS-i § 78 lõike 5 muudatusega lisatakse Veeteede Ametile kohustus teatada laeva sadamast
väljumise keelust lisaks politseiasutusele ja sadamakaptenile ka lootsiteenuse osutajale.
Muudatus on seotud MSOS-i § 64 lõike 11 muudatusega, mille kohaselt peab loots keelduma
laeva sadamast välja lootsimisest juhul, kui laeval on sadamast väljumise keeld. Selleks, et loots
saaks laeva lootsimisest keelduda, on vajalik tagada, et lootsil on olemas info sadamast
väljumise keelu kohta.
MSOS-i § 79 lõiget 2 täiendatakse tulenevalt 1. juulil 2014. a jõustunud Paris MOU
laevakontrolli juhenditest, mille kohaselt tuleb laevakontrolli käigus avastatud puuduste
kõrvaldamiseks tehtavates ettekirjutustes viidata igal juhul õigusakti nõuetele, mida rikuti. Seni
oli viitamine õigusakti nõuetele vajalik ainult laeva kinnipidamise korral. Samuti lisatakse viide
laeva tehnilise ülevaatuse aktile, kuna Eesti riigilippu kandva laeva kontrollimise käigus
avastatud puudused vormistatakse tehnilise ülevaatuse aktis. Alates 1. juulist 2014. a on
Veeteede Amet kohaldanud Paris MOU laevakontrolli juhendeid, mistõttu muudatusega
reguleeritakse seni kohaldatud regulatsiooni.
MSOS-i § 79 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna eraldi Eesti riigilippu kandva laeva
laevakontrolli akti vormi järgi puudub vajadus. Eesti riigilippu kandva laeva pistelise kontrolli
kohta vormistatakse tehnilise ülevaatuse akt haldusmenetluse seaduse kohase haldusaktina.
MSOS-i § 793 lõikes 5 asendatakse viide raskeid naftasaadusi vedavate ühekordse põhjaga
tankeritele Eesti sadamatesse sisenemisele ja sadamast väljumisele kohaldatavale õigusaktile.
Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrus 417/2002/EÜ on asendatud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrusega (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete
konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja
parrastega naftatankerite puhul.
MSOS-i § 86 ja lõiget 1 muudetakse seonduvalt MSOS § 48 lõike 43 lisamisega. Sättes
täpsustatakse väärteokoosseisu objektiivseid tunnuseid, karistusmäära ei muudeta.
MSOS-i § 9420 pealkiri ja lõige 1 muudetakse. Lõikesse 1 on lisatud vastutus veeliiklust
takistava või ohustava loata tegevuse eest laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe
laevaettekannete süsteemi piirkonnas. Hetkel kehtiva MSOS-i kohaselt on vaja Veeteede Ameti
luba veeliiklust takistavaks tegevuseks üksnes laevateel. Kõnealusest sättest tulenevalt ei ole
vahetult laevatee kõrval toimuvaks tegevuseks luba vaja, mis aga praktikas on kaasa toonud
ohtlikke olukordi tiheda laevaliiklusega piirkonnas. Seetõttu on uues § 45 lõike 9 teises lauses
sätestatud, et kui veeliiklust takistav tegevus toimub laevateel või laevaliiklusteeninduse ja
Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas, on taoliseks tegevuseks vaja Veeteede Ameti
luba. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele ei ole oluline,
kuna loa väljastamise eest ei võeta riigilõivu ning loa kohustusega mereala laiendamine ei too
48
asutusele kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Juba praegu küsitakse luba enamiku
tegevuste osas laevaliiklusteeninduse piirkonnas vabatahtlikult, kuigi vastavat nõuet sätestatud
ei ole, mistõttu pole halduskoormuse tõus märkimisväärne ka eraisikutele.
MSOS-i § 9426 lõikest 4 jäetakse välja viide §-le 905, kuna MSOS-i alusel laevadelt
merereostuse vältimise nõuete rikkumise menetlemine on Veeteede Ameti pädevuses, välja
arvatud merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise osas.
Sellest tulenevalt viiakse politseiasutuse menetluspädevus § 905 rikkumiste osas § 9426
lõikesse 41.
MSOS-i § 9426 lõikega 41 antakse politseiasutusele MSOS-i §-s 93 sätestatud väärteo
kohtuvälise menetleja õigus lisaks senisele pädevusele ka alla 12-meetrise kogupikkusega
laevade osas, kuna antud laevu võib juhtida väikelaevajuhi tunnistusega ja neile kohaldatakse
üldjuhul väikelaevadele kehtestatud nõudeid. Paljud alla 12-meetrise kogupikkusega laevad
tegelevad kalapüügiga rannikulähedastes vetes, kus politseiasutus juba teeb järelevalvet
väikelaevade ja jettide üle. Sellest tulenevalt on otstarbekas võimaldada politseiasutusel
kontrollida ja menetleda ka alla 12-meetrise kogupikkusega laevadega seotud rikkumisi.
Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.
Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas. Samuti antakse politseiasutusele
menetlusõigus §-s 905 sätestatud rikkumise osas, mis hõlmab merereostuse põhjustamisest ja
avastatud merereostusest teavitamata jätmist. Rahvusvahelise laevade põhjustatava
merereostuse vältimise konventsioonist (MARPOL konventsioon) tulenevate laevadele
kehtestatud nõuete rikkumiste menetlemise pädevus on ainult Veeteede Ametil, politseiasutusel
on pädevus ainult § 441 lõikes 2 sätestatud merereostuse põhjustamisest ja avastamisest
teavitamata jätmise osas.
MSOS-i § 95 lõige 15 muudetakse, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei arvestata enne 2011.
aastat soetatud politseiasutuste laevade laevapere liikmete suhtes senist meresõidupraktikat
diplomi või kutsetunnistuse saamisel kvalifikatsiooniks vajaliku meresõidupraktika hulka.
MSOS-i § 20 lõikes 1 sätestatud nõude kohaselt peab laev olema mehitatud spetsialistidega,
kes vastavad laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad
nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli. MSOS-i § 95 lõige
15 seab kitsendused, mis muudavad seaduse täitmise keeruliseks. Meresõidupraktika
mittearvestamine enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadel teenides välistab
politseiasutusel võimaluse panna laevade laevapere liikmed tööle pärast 2011. aasta 1. jaanuari
soetatud laevale. See võimalus on üksnes nende laevapere liikmete puhul, kelle praegune
kvalifikatsioon tuleneb väljaspool politseiasutuste teenistust (peamiselt uued töötajad). Kehtiv
regulatsioon ei ole rahuldav ega mõistlik lahendus, sest meresõidupraktika mittearvestamine
enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadel teenides seab ohtu meremeeste kvalifikatsiooni
tulevikus, sealjuures ka neil, kellel see täna olemas on. MSOS-i § 95 lõige 15 seab kitsendused,
mis raskendavad seaduse täitmist ehk laevade nõuetekohast mehitamist kvalifitseeritud
spetsialistidega. Tekkinud on olukord, kus meremees ei saa oma kvalifikatsiooni tõsta ega ka
säilitada, mistõttu on piiratud teenivate meremeeste motiveerimine teenistuses jätkamiseks.
Eelnevast tulenevalt täiendatakse MSOS-i § 95 lõiget 15 lausega, mille kohaselt politseiasutuse
otsusel võib jätta enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud laevadele eelnimetatud erisused
kohaldamata. Seega on politseiasutusel ise õigus otsustada, kas enne 1. jaanuari 2011. aastat
soetatud laevadele rakendada erisusi või mitte. Erisuste mitterakendamisel peab laev vastama
kõigile riigihaldusülesandeid täitvate laevade nõuetele ning laevadel rakendatakse ka kõiki
õigusi ja võimalusi, mida MSOS riigihaldusülesandeid täitvatele laevadele rakendab (sh
praktika arvestamine, kvalifikatsiooninõuded jms).
49
Muudatusega ühildatakse kehtiva MSOS-i § 95 lõigetes 16 ja 18 esitatud regulatsioon üheks
lõikeks 16. Kehtiva MSOS-i lõigetest 16–18 jäetakse välja kitsendavad tingimused, mille
kohaselt ei kohaldata registreerimisest keeldumise sätteid ainult nõuetekohaste dokumentideta
väikelaevale, mis on Eestis kasutusele võetud enne lõigetes 16–18 nimetatud kuupäevi. Samas
tuuakse Eestisse näiteks Soomest ja Rootsist just vanemaid väikelaevu, mis on selles riigis
kasutusele võetud enne direktiivi 94/25/EÜ jõustumist ning millel puuduvad seetõttu
identifitseerimisnumber, CE-vastavusmärk ja vastavusdeklaratsioon, kuid nende suhtes
kohaldatakse registreerimisest keeldumise sätteid olenemata väikelaeva kasutusele võtmise
ajast. See on aga vastuolus kaupade vaba liikumise tagamise kohustusega siseturul ning
põhimõttega, mille kohaselt direktiiv ei sisalda sätteid, millega piiratakse väikelaevade
kasutamist pärast nende kasutuselevõttu. Sellest tulenevalt jäetakse lõigete sõnastusest välja
viited konkreetsetele kuupäevadele ja riigile ning kasutatakse üldisemat sõnastust, mille
kohaselt võimaldatakse registreerimisest keeldumise sätteid mitte kohaldada kasutusele võetud
väikelaevale, millele ei kohaldu direktiivi 94/25/EÜ asendava direktiivi 2013/53/EL nõuded.
Sellega võimaldatakse Eestis registreerida ka Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa
Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis kasutusele võetud väikelaevu, mis tulenevalt väikelaeva
kasutuselevõtmise ajast ei pea vastama direktiivi 2013/53/EL nõuetele.
MSOS-i § 95 lõige 18 tunnistatakse kehtetuks tulenevalt asjaolust, et nimetatud regulatsioon
on ühildatud MSOS-i § 95 lõikega 16. Tegemist on seega redaktsioonilise muudatusega.
MSOS-i täiendatakse §-ga 954, mis sisaldab rakendussätteid seonduvalt tegevuslubade
regulatsioonis tehtavate muudatustega.
Lõikes 1 toodud rakendussäte näeb ette, et isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud
kehtiv MSOS § 7 punkti 4 kohane tegevusluba, on sama tegevusloa alusel õigus alates 2020.
aasta 1. juulist tegutseda MSOS § 7 punktides 4 ja 41 märgitud tegevusaladel. Laeva
raadiosideseadmete, navigatsiooni-, pääste- ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamise, remontimise, kontrollimise ja katsetamise ning
raadiosideseadmete kaldahoolduse tegevusalal tegutsemiseks on välja antud 27 tegevusluba.
Lõikes 2 toodud rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud
kehtiv MSOS § 7 punkti 9 kohane väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise
ülevaatuse tegevusluba, on edaspidi õigus tegutseda väikelaevade ehitamise tegevusloal.
Ülejäänud tegevuste puhul ei ole tegevusluba enam nõutav. Väikelaevade ehitamise,
remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusalal on kokku välja antud 77
tegevusluba.
Lõikes 3 toodud rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud
kehtiv MSOS § 7 punkti 11 kohane tasemeõppe ning täienduskoolituse tegevusluba, edaspidi
õigus tegutseda laevapere liikme erialase ettevalmistamise tegevusalal. MSOS § 7 punkti 11
kohaselt on välja antud 7 tegevusluba.
Lõikes 4 toodud rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud
kehtiv MSOS § 7 punkti 14 kohane reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema
väljaõppe korraldamise tegevusluba, õigus edaspidi tegutseda reederi turvaülema väljaõppe
korraldamise tegevusalal (samuti sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise
tegevusalal, mis on esitatud SadS § 601 lõike 2 rakendussättes). MSOS § 7 punkti 14 alusel on
välja antud 2 tegevusluba.
Lõikes 5 on toodud rakendussäte tegevusalade kohta, mis kehtiva seaduse kohaselt on
loakohustusega, kuid eelnõus toodud regulatsioonist tulenevalt edaspidi
50
teavitamiskohustusega. Kuna kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse või laevade
agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks ettenähtud tegevusloa nõue asendatakse
teavituskohutusega, siis loetakse teatamiskohustus täidetuks, kui ettevõtjal on kehtiv
tegevusluba. See tähendab, et majandustegevuse registris teeb registripidaja ettevõtja eest ise
vastavad muudatused. Kemikaalitankerite lastioperatsioonide ülevaatuse tegevusalal
tegutsemiseks ei ole ühtegi kehtivat tegevusluba ja laevade agenteerimise tegevusalal
tegutsemiseks on välja antud 122 tegevusluba.
MSOS-i normitehnilist märkust täiendatakse viitega komisjoni direktiividele 2011/15/EL ja
2014/100/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ,
millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem. Direktiivid võetakse täielikult
üle MSOS-iga. Direktiivid on juba osaliselt üle võetud MSOS-iga ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 20. juuli 2011. a määrusega nr 81 „Laeva saabumisest teatamisel
esitatavate andmete loetelu“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a
määrusega nr 74 „Ohtlikust lastist teavitamise kord“.
Kuna direktiiv 2014/100/EL on eelnõu jõustumisel kajastatud direktiivi 2002/59/EÜ
muudatusena, kustutatakse kehtivas seaduses eraldiseisev viide direktiivile 2014/100/EL ning
täiendatakse normitehnilist märkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/90/EL,
milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
96/98/EL. Kõnealune direktiiv on üle võetud MSOS-i ning majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28.09.2004 määrusega nr 183 „Laevade ohutusvarustusele
esitatavad nõuded, ohutusvarustuse nõuetele vastavuse tõendamise ja märgistusega varustamise
kord, vastavusmärgi vorm, ohutusvarustuse katsetamise ja laevale paigaldamise kord ning laeva
ohutusvarustuse tunnistuse vorm ja selle väljastamise kord“. Senini puudus MSOS-is
vastavasisuline normitehniline märkus.
Paragrahv 2 − kaubandusliku meresõidu seaduse muutmine
KMSS § 59 lõikest 6 jäetakse välja tingimus, mille kohaselt regulaarse reisijateveo või
merematke korraldamisega võib tegeleda ainult reeder, keda tunnustatud klassifikatsiooniühing
on tunnistanud vastavaks rahvusvahelise ohutu juhtimise koodeksi (ehk ISM koodeksi)
nõuetele. Nimetatud tingimust ei ole vaja antud seaduses reisijateveo õiguse andmise kontekstis
kehtestada, kuna ISM süsteemi loomise ja kasutamise kohustus ning tingimused tulenevad
otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 336/2006 ja ISM
koodeksist, mille sätted on rakendatud MSOS-iga. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast
auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale
väljastatakse MSOS § 6 lõikes 12 nimetatud tunnistused.
KMSS § 60 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tunnistust“ sõnadega „või muud reisijateveo
õigust tõendavat tunnistust“. KMSS-i § 60 lõike 2 kehtiv sõnastus näeb ette, et vedaja laeval
peab olema reisijateveo tunnistus. See ei ole kooskõlas eelnõuga lisatava MSOS-i § 172 lõikega
2, mille kohaselt laevale ei väljastata reisijateveo tunnistust, kui Veeteede Amet on laevale
väljastatud SOLAS konventsiooniga ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, kohalikus
rannasõidus sõitva reisilaeva ohutuse tunnistuse või ajaloolise laeva tunnistuse. Muudatusega
vastuolu likvideeritakse.
Paragrahv 3 – riigilõivuseaduse muutmine
RLS-i § 182 lõike 1 muudatusega lisatakse kehtivasse sättesse riigilõivumäär jeti tehnilise
ülevaatuse teostamise eest. Eeldatavalt teeb Veeteede Amet umbes 10 jeti registreerimiseelset
ülevaatust aastas, seda eelkõige kasutatud ja kolmandatest riikidest imporditud jettidele juhul,
51
kui Maanteeameti tehtaval ülevaatusel ei ole võimalik esitatavatest dokumentidest tuvastada
kõiki registrisse kantavaid andmeid. Varasemalt ei ole RLS-is sätestatud jeti tehnilise
ülevaatuse eest riigilõivumäära ning kulutusi on kaetud RLS § 218 lõike 3 alusel jettide
registreerimise eest võetavast riigilõivumäärast. Muudatus on seotud MSOS § 36 lõike 5 punkti
4 ning § 36 lg 11 muutmisega.
RLS-i § 186 muudatusega täpsustatakse MSOS-is reguleeritud tegevusloa taotluse
läbivaatamise eest võetava riigilõivu suurust. Kehtiv RLS-i § 186 määratleb riigilõivu suuruse
vahemiku MSOS-i tegevusloa taotluste läbivaatamise eest sõltuvalt sellele kulunud ajast.
Veeteede Ameti järelevalveametniku ühe töötunni eest tuleb tasuda 130 eurot, kuid kokku mitte
üle 2000 euro. Praktikas kulub tegevusloa taotlusega esitatud dokumentide läbivaatamiseks ja
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseks umbes 2–2,5 töötundi, mistõttu
tuleb eelnõu kohaselt taotluse läbivaatamise eest edaspidi tasuda 300 eurot. Nimetatud
muudatus annab tegevusloa taotlejale juba enne loa taotlemist võimaluse hinnata sellega
seonduvaid kulusid. Samuti võimaldab konkreetse riigilõivusumma kehtestamine oluliselt
lihtsustada loataotluse menetlust majandustegevuse registris (MTR). Praegu sõltub riigilõivu
suurus Veeteede Ameti järelevalveametniku töötundide arvust ning pärast taotluse
läbivaatamist teavitab Veeteede Amet taotlejat tasutava riigilõivu summast. Konkreetse
riigilõivusumma kehtestamine võimaldab taotlejal tasuda MTR-i kaudu riigilõivu kohe koos
loataotluse esitamisega. See omakorda lihtsustab oluliselt loataotluse protsessi nii taotlejale kui
ka Veeteede Ameti järelevalveametnikule, samuti võimaldab see esitada senisest rohkem
loataotlusi MTR-i teel.
RLS-i § 187 täiendatakse lõikega 31. Muudatus on seotud MSOS-i § 571 täiendamisega
lõikega 61, mille kohaselt piisab lootsitasõidu loa saamiseks eksami teoreetilise osa
sooritamisest, kui lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu. RLS-i § 187 lõige 3 reguleerib eksami
vastuvõtmist täies mahus, st nii teoreetilist kui praktilist eksamit. Kui isik peab loa saamiseks
sooritama ainult ühe osa eksamist (teooria), ei ole riigilõivu tasumine täismahus
proportsionaalne lõivustatud toimingu sooritamiseks tehtud kulutustega. Uue lõike 31 kohaselt
tuleb sel juhul tasuda riigilõivu 200 eurot ehk pool lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest
kehtestatud lõivumäärast. Muudatusel on positiivne mõju reederitele, kes taotlevad oma laeva
kaptenitele või vahitüürimeestele lootsitasõidu luba. Hetkel on lootsitasõidu luba 48
meremehel. Kui lähtuda eeldusest, et kõik loa omanikud soovivad luba pikendada, väheneks
riigilõivudest laekuv tulu 9600 euro võrra. Samas on täpset suurusjärku raske prognoosida –
arvestada tuleb näiteks ka võimalusega, et mõne isiku lootsitasõidu luba ei uuendatagi (nt laeva
suunamisel teisele liinile).
RLS-i § 189 muudatusega täiendatakse paragrahvi pealkirja, laiendades seda reederile
väljastatavatele tunnistustele. Lõike 1 muudatusega lisatakse sarnaselt teistele Veeteede Ameti
väljastatavatele tunnistustele riigilõiv reederile vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse
tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse, ajutise meresõiduohutuse korraldamise
tunnistuse, turvatunnistuse, ajutise turvatunnistuse, ohutu mehitatuse tunnistuse ja ajaloolise
laeva tunnistuse väljastamise eest. Riigilõivu määr jääb võrreldes teiste Veeteede Ameti
väljastatavate tunnistustega samaks. Muudatusega ei kaasne mõjusid peamiste
mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel, kuna ka hetkel võetakse nimetatud tunnistuste
väljastamise eest samas määras riigilõivu.
RLS-i § 190 tekstist jäetakse välja lauseosa „läbivaatamise ja“. Kõnealune muudatus on seotud
MSOS § 14 lõigete 1 ja 4 muutmisega. Kuna kooskõlastamise protsess juba hõlmab endast
dokumentatsiooni läbivaatamist piisab, kui sättes viidatakse üknes dokumentatsiooni
kooskõlastamisele.
52
RLS-i § 196 muudatusega viiakse RLS vastavusse SadS-i § 24 lõikega 13. Turvalisuse
tunnistuse väljastamiseks või sellele märke tegemiseks viiakse läbi turvaalase olukorra
ülevaatus (turvaülevaatus), mille käigus teostatakse sadamarajatise turvasüsteemi ülevaatamine
ja kontrollimine, turvalisust tagavate seadmete ja varustuse kontrollimine ning tegeliku
olukorra vastavuse hindamine sadamarajatise turvaplaanis sätestatule. Juhul, kui sadamarajatise
turvaalane olukord vastab kehtestatud nõuetele, väljastatakse turvatunnistus või tehakse
tunnistusele märge selle kehtivuse kohta. Juhul kui tuvastatakse asjaolu, et sadamarajatise
turvaalane olukord ei vasta kehtestatud nõuetele, tunnistust ei väljastata. RLS-i § 196
eesmärgiks on lõivustada Veeteede Ameti tehtavad toimingud sadamarajatise turvaalase
olukorra hindamiseks (st ülevaatuse teostamine), mitte aga tunnistuste väljastamine või sellele
märke tegemine. Riigilõiv turvaülevaatuse teostamise eest tasutakse nii juhul, kui otsus
sadamarajatise turvaalase olukorra hindamisel on positiivne (mille tõenduseks väljastatakse
turvatunnistus või tehakse tunnistusele märge selle kehtivuse kohta), kui ka juhul, kui otsus on
negatiivne (tunnistust ei väljastata ega tehta ka märget). Muudatusega ei kaasne mõjusid
peamiste mõjuvaldkondade ja alavaldkondade tasemel, kuna ka hetkel võetakse samas määras
ja põhimõttel riigilõivu.
RLS-i § 198 muudatusega jäetakse sättest välja viide sadama ja sadamarajatise turvaülema
atesteerimisele. Seda tehakse seoses SadS-i §-s 22 sätestatud sadama ja sadamarajatise
turvaülema atesteerimise nõude kehtetuks tunnistamisega. Atesteerimise eest tasutava
riigilõivu suurus on 75 eurot. 2017. a toimus kokku kaks sadama ja sadamarajatise turvaülema
atesteerimist. Seega on toimingu eest viimastel aastatel laekunud riigilõivu vahemikus 150–300
eurot aastas.
RLS-i täiendatakse §-ga 1981, mille kohaselt tuleb tasuda riigilõiv sadama ja sadamarajatise
turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest. Varasemalt oli see
hõlmatud RLS-i §-ga 186 (tegevusloa taotluste läbivaatamine), kuid arvestades, et kõnealust
tegevusluba reguleerib MSOS-i asemel edaspidi SadS, tuleb teha vastav täiendus RLS-i 8.
peatüki 5. jao 3. jaotisse (SadS-i alusel tehtavad toimingud). Sarnaselt RLS-i § 186 muudatusele
lähtutakse vastava tegevusloa puhul arvestusest, mille kohaselt kulub taotluse läbivaatamiseks
ja otsuse tegemiseks umbes 2–2,5 töötundi. Turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusloa
menetlemine toimub iga ettevõtja puhul ühetaoliselt ning kontrollitakse nõudeid samas mahus,
mistõttu puudub vajadus tunnipõhise riigilõivu kehtestamiseks. Kuivõrd järelevalveametniku
ühe töötunni eest tasutakse tegevuslubade puhul riigilõivu seni kehtinud korra alusel 130 eurot,
on riigilõivu suurus 300 eurot.
RLS-i §-s 199 asendatakse sõna „tunnustamise“ sõnaga „tegevusloa“. RLS-i § 199 kehtiv
sõnastus viitab turvaettevõtja tunnustamisele. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
jõustumisega 1. juulist 2014. a asendati tunnustamise nõue tegevusloa kohustusega. Tegemist
on redaktsioonilise muudatusega, millega viiakse RLS-i § 199 sõnastus vastavusse sätte aluseks
oleva SadS-i §-ga 18, mille kohaselt peab turvaettevõtjal olema tegevusluba.
RLS-i § 219 lõikesse 5 lisatakse, et jetile teisaldatava registreerimismärgi kirjega „PROOV”
väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Muudatus on seotud MSOS-i § 352 lõigete 2 ja 3
muutmisega, mille kohaselt on ka jettide müüjatele ja tootjatele võimalik väljastada
teisaldatavat registreerimismärki, mis võimaldaks sooritada jetiga müügieelset proovi- või
katsesõitu.
Paragrahv 4 – sadamaseaduse muutmine
SadS-i § 1 lõike 2 punkti 2 muudatusega jäetakse SadS-i kohaldamise erisuste hulgast välja 2.
peatüki § 4 lõiked 5 ja 8, kuna neis viidatud MSOS § 48 lõike 2 alusel kehtestatud
53
ehitustegevuse korda ning MSOS § 47 lõike 6 alusel kehtestatud sadama
navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise nõudeid
ja korda peab tasulisi sadamateenuseid mitteosutav väikesadam MSOS-i alusel täitma.
Praegune sõnastus on mõnevõrra eksitav, kuna SadS vabastab isiku MSOS-is sätestatud
tegevustest, kuid MSOS ise vastavat vabastust ette ei näe. Oluline on tagada, et juhul kui
sadamas asuvad navigatsioonimärgistused, vastavad need nõuetele ja on seeläbi ka avalikes
andmebaasides korrektselt kajastatud.
SadS-i § 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 tulenevalt riigikaitseseaduses (edaspidi RiKS)
sätestatud regulatsioonist. RiKS 6. peatükk sätestab riigikaitseobjekti ja selle kaitse
regulatsiooni ning RiKS § 87 lõike 1 alusel on kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord.
Arvestades, et sadamad võivad olla alaliselt või ajutiselt määratud riigikaitseobjektideks,
kohalduvad neile RiKS-is sätestatud erisused, sh näiteks riskianalüüsi või turvaplaani
koostamisel ning turvaõppuste korraldamisel. Arusaadavuse huvides sätestatakse SadS-is
erisäte olukorraks, mil sadam on alaliselt või ajutiselt riigikaitseobjektiks määratud.
SadS-i § 2 punktis 15 sätestatud sadama sissesõidutee mõiste viiakse kooskõlla MSOS-i
laevatee mõistega, et tagada seaduste ühene tõlgendamine. Sadama sissesõidutee peab olema
selline, mis on veeliikluseks sobivaim ning ka vastavalt märgistatud ja navigatsiooniteabes
avaldatud. Mõiste sõnastuse muutmine on redaktsiooniline, mitte sisuline.
SadS-i § 2 punktis 18 sätestatud väikesadama mõistet täpsustatakse. SadS-i mõistes on
piiritletud väikesadam, kui alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukeid teenindav sadam.
Seega on senine SadS-i mõiste olnud piiravam, jättes väikesadama definitsiooni puhul välja
juhtumid, kus sadam teenindab kuni 24-meetrise kogupikkusega veesõidukeid. Samas võib
MSOS sõnastuse kohaselt kuni 24-meetrise kogupikkusega veesõiduk olla nii väikelaev kui ka
kalalaev, mida kasutatakse majandustegevuseks (MSOS-i kohaselt laev) ning puudub
põhjendus, miks väikesadam ei võiks kõnealuseid laevu teenindada. Tegemist on eelkõige
redaktsioonilise muudatusega, et vältida võimalikke probleeme kuni 24-meetriste laevade
teenindamisel väikesadamates.
SadS § 3 lõikes 1 toodud sadamateenuste loetelu täiendatakse veesõidukite punkerdamisega
(laeva varustamine kütusega). Nimetatud teenus on sadamates osutatav üldlevinud teenus, mis
kehtivas loetelus puudub.
SadS-i § 4 lõike 1 sõnastust muudetakse ja jäetakse akvatooriumi määramise kohustuse juures
välja viide ohutu veeliikluse korraldamisele. SadS-i § 2 punktist 2 tulenevalt on akvatooriumi
eesmärk oluliselt laiem ohutu veeliikluse korraldamisest, hõlmates lisaks nii turvalisuse kui
keskkonnakaitse nõudeid.
SadS-i § 4 lõike 8 sõnastust muudetakse tulenevalt MSOS §-s 47 tehtavate muudatustega.
Eelnõu jõustumisel on MSOS kohaselt navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks,
muutmiseks ja eemaldamiseks vaja Veeteede Ameti luba ning ühtlasi sätestab MSOS nõuded
ka navigatsioonimärgistusest teavitamisele. SadS § 4 lõike 8 muutmisega ühtlustatakse sätte
sõnastust vastavalt MSOS-is toodule.
SadS-i § 5 lõike 1, § 7 lõike 2, § 8 punkti 2 ja § 9 lõike 2 osas viiakse sisse muudatused sadama
akvatooriumi määramise korda. Praegu määrab akvatooriumi Vabariigi Valitsus, kellele esitab
vastava korralduse eelnõu majandus- ja taristuminister. Praktikas toimub akvatooriumi
määramise taotluse, sh SadS-i § 6 lõike 5 alusel esitatud dokumentide sisuline kontroll,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Teiseks pädevaks asutuseks on Veeteede
Amet, kes vaatab läbi taotluses esitatud akvatooriumi piiripunktide koordinaadid ning annab
54
vastava kooskõlastuse. Sisuliselt on akvatooriumi määramise puhul tegemist küsimusega, mis
jääb üksnes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning selle haldusalasse kuuluva
Veeteede Ameti pädevusse. Muud asutused ei oma akvatooriumitaotluste läbivaatamisega
puutumust. Eeltoodust tulenevalt ei ole nimetatud küsimuse lahendamine Vabariigi Valitsuse
tasandil sisuliselt otstarbekas, mistõttu viiakse otsustuspädevus valdkonna eest vastutava
ministri (hetkel majandus- ja taristuminister) tasandile. Muudatus vähendab vähesel määral
Riigikantselei ja Vabariigi Valitsuse töökoormust.
SadS § 6 lõike 5 punktis 7, § 8 punktis 7 ja § 9 lõike 6 punktide 4 sõnastust muudetakse.
Kõnealused sätted reguleerivad sadamaga piirneva kinnistu või maatüki omaniku nõusolekut,
kui see on vajalik akvatooriumi määramiseks. Praegu peab akvatooriumi määramise taotleja
esitama piirneva kinnistu omaniku notariaalselt kinnitatud nõusoleku, kuid praktikas on
tegemist vananenud regulatsiooniga, mille sisuline eesmärk on allkirja õigsuse kontroll. Seda
saab teha ka digitaalallkirja abil, mis on mugavam nii taotluse esitajale kui ka piirneva kinnistu
omanikule. Seega on edaspidi võimalik esitada piirneva kinnistu omaniku nõusolek nii
notariaalselt kinnitatult kui digiallkirjastatuna.
SadS-i § 9 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud muudatus on seotud SadS §
5 lg 1, § 7 lg 2 ning § 8 punkti 2 toodud akvatooriumi määramise korra muutmisega. Hetkel
kehtiv SadS § 9 lõige 2 sätestab, et kui akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus, siis võib
akvatooriumi piiride muutmist või akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamist taotleda
sadama pidaja, Veeteede Amet ja valla- või linnavolikogu. Taotlus esitatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile. Arvestades, et muudatuste jõustumisel määrab
akvatooriumi valdkonna eest vastutav minister, puudub vajadus täpsustada, et taotlus esitatakse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
SadS-i § 9 lõike 7 punkti 2 muudetakse. Väikesadamas tasuliste sadamateenuste
mitteosutamisel ei ole vajalik võimaldada sadama pidajale akvatooriumi regulatsioonist
tulenevaid õigusi riigi laevatatava veeala suhtes, samuti panna talle akvatooriumiga seonduvaid
kohustusi. Muudatus on kooskõlas ka SadS-i § 1 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt ei kohaldata
seaduse 2. peatükki väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Samuti on välja
jäetud viieaastase perioodi arvestamine, mis on praktikas osutunud menetluslikult keerukaks
ning mitmeti tõlgendatavaks sätteks – raske on määratleda täpset kuupäeva, mil osutati sadamas
viimast korda tasulist teenust, seda eriti olukorras, kus sadam ise vastavat infot ei edasta.
SadS-i § 9 lõige 8, mille kohaselt akvatooriumi määramise kehtetuks tunnistamisel kustutatakse
sadam sadamaregistrist, tunnistatakse kehtetuks. Sadamaregistrisse kantakse kõik sadamad,
mitte ainult akvatooriumi omavad, ning seaduse 7. peatükki (sadamaregister) kohaldatakse ka
sadamatele, mis ei pea seaduse kohaselt omama akvatooriumi (nt väikesadam, kus ei osutata
tasulisi sadamateenuseid).
SadS-i § 10 lõike 3 sõnastust muudetakse ja jäetakse sadamakapteni atesteerimise taotluse sisu
osas välja, et taotlus esitatakse Veeteede Ameti peadirektorile, samuti ei ole edaspidi vajalik
märkida sadamakapteni kavandatavat tööleasumise aega ning vastutuspiirkonda. Taotluses
nõutud andmete hulka lisatakse sadama nimi tulenevalt asjaolust, et sadamapidaja võib omada
mitut sadamat.
SadS-i § 10 lõike 4 ja § 21 lõike 2 sõnastust muudetakse. Kehtivas regulatsioonis on
kõnealustes sätetes toodud eesti keele valdamise nõuded sadamakaptenile (§ 10 lg 4) ja sadama
ja sadamarajatise turvaülemale (§ 21 lg 2). Sätetes on kasutatud sõnastust, mille kohaselt peavad
kõnealused isikud valdama eesti keelt vähemalt B2- või sellele vastaval tasemel. Eelnõuga
korrigeeritakse sätetes kasutatud sõnastust, viidates edaspidi üksnes B2-tasemele.
55
SadS-i § 11 lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud sadamakapteni teavituskohustused laeva
sadamasse mittelubamise ja laeva turvalisusega seotud põhjustel sadamast välja saatmise kohta
on sisult ebavajalikud, mistõttu jäetakse need seadusest välja. Eestis on direktiivi 2009/16/EÜ
artikli 25 mõttes pädevaks asutuseks, kes saab MSOS-i § 793 alusel laeva sadamasse sisenemise
keelata ning MSOS-i § 114 alusel laeva turvalisuse kaalutlustel sadamast välja saata, Veeteede
Amet. Sadamakaptenil vastav pädevus ja teave puudub, mistõttu ei saa sadamakaptenile
määrata ka vastavat teavitamise kohustust.
SadS § 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. MSOS-ist jäetakse välja kohalikus rannasõidus
sõitvate laevade turvanõuete regulatsioon, kuna määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli 3 lõike 3
alusel 2012. ja 2017. a Veeteede Ameti läbiviidud riskianalüüsi tulemusel ning teiste riikide
kogemuse põhjal ei ole otstarbekas kohaldada turvalisuse nõudeid kohalikus rannasõidus
sõitvatele laevadele. Arvestades, et turvanõuded sadamateenuse osutamisel tulenevad samuti
määrusest (EÜ) nr 725/2004 ning on seotud laevadele kehtestatud turvalisuse nõuetega, tuleb
sarnaselt MSOS-i muudatusega teha vastavad parandused ka SadS-is. Muudatuse tulemusel ei
kohaldu määruse (EÜ) nr 725/2004 ja ISPS koodeksi nõuded enam sadamatele, mis
teenindavad kohalikus rannasõidus sõitvaid laevu. Sellisteks sadamateks on riigisiseseid
parvlaevaliine teenindavad sadamad. Ehkki neile sadamatele edaspidi ei kohaldu kõrgendatud
nõuded, on nende ohutus ja turvalisus tagatud Veeteede Ameti läbiviidavate sadamaturvalisuse
ja -ohutuse kontrollide kaudu. Rahvusvahelises meresõidus sõitvaid reisilaevu ning kaubalaevu
teenindavatele sadamatele kohaldatakse kõrgendatud turvanõudeid tulenevalt SadS § 13 lõikest
1 endises mahus.
SadS § 13 lõike 4 ja § 24 lõike 1 sõnastusest jäetakse välja viide § 13 lõikele 2, mis
tunnistatakse kehtetuks.
SadS-i § 16 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Kõnealune muudatus on seotud SadS-i § 13 lõike
2 kehtetuks tunnistamisega. Kehtiva SadS-i § 16 lõike 12 kohaselt ei pea SadS-i § 13 lõikes 2
nimetatud laevu teenindava sadamarajatise turvaplaan lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest
sisaldama kõiki § 16 lõikes 11 loetletud elemente. Tulenevalt määruse (EÜ) nr 725/2004 artikli
3 lõikest 2 peavad liikmesriigid riigisisese meresõidu osas kohaldama 1. juuliks 2005. a SOLAS
konventsiooni meresõiduturvalisuse tugevdamise erimeetmeid ja ISPS koodeksi A osa
riigisiseseid teenuseid osutavate A-klassi reisilaevade suhtes nõukogu 17. märtsi 1998. aasta
direktiivi 98/18/EÜ artikli 416 tähenduses, SOLAS konventsiooni reeglis nr IX-1 määratletud,
kõnealuste laevade ühingute suhtes ja neid teenindavate sadamarajatiste suhtes. SadS § 13 lõike
2 kehtetuks tunnistamisega ei kohaldata määruse (EÜ) nr 725/2004 ja ISPS koodeksist
tulenevaid kõrgendatud turvanõudeid enam kohalikus rannasõidus sõitvaid laevu
teenindavatele sadamatele.
SadS-i § 16 lõikest 14 jäetakse välja kaks viimast lauset, mis reguleerivad riigilõivu tasumise
tähtaega ja riigilõivu tasumata jätmise tagajärge. Kehtima jääb säte, mille kohaselt sadama ja
sadamarajatise turvaplaanide ning nendes tehtud muudatuste läbivaatamise eest tuleb tasuda
riigilõiv. Säte seondub § 16 lõikega 6, mille kohaselt tuleb sadama ja sadamarajatise
turvaplaanid ning nendes tehtud muudatused esitada kooskõlastamiseks Veeteede Ametile enne
nende rakendamist. Riigilõivu tasumist puudutatava eriregulatsiooni kehtetuks tunnistamisel
kohaldub RLS-i üldregulatsioon, mille kohaselt tasutakse riigilõiv enne toimingu tegemise
taotlemist (RLS-i § 9 lõige 1). Eriregulatsiooni järele puudub vajadus.
16
Nõukogu 17. märtsi 1998. aasta direktiiv 98/18/EÜ on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (Uuesti sõnastatud). Vastavalt direktiivi
2009/45/EÜ V lisas olevale vastavustabelile vastab direktiivi 98/18/EÜ artiklile 4 direktiivi 2009/45/EÜ artikkel
4.
56
SadS-i § 17 lõiget 5 muudetakse. Määruse (EÜ) nr 725/2004 ja direktiivi 2005/65/EÜ
eestikeelsetes tõlgetes kasutatakse sisuliselt sama mõiste kirjeldamiseks vastanduvaid
termineid, kuigi ingliskeelne tekst on praktiliselt identne. SadS-is kasutatakse harjutuste mõistet
teises kontekstis, kui seda on kasutatud määruses (EÜ) nr 725/2004. Direktiivi 2005/65/EÜ III
lisa kasutab terminit „training exercises“ ja määruses (EÜ) nr 725/2004 kasutatakse terminit
„exercises“ – seega terminoloogilise selguse huvides on eelnõus kasutusele võetud direktiivi
kohase mõiste sisustamisel eestikeelne vaste „õppeharjutused“. Samuti lisatakse muudatusega
nõue, mille kohaselt õppeharjutuste vahele ei tohi jääda rohkem kui 18 kuud. Tegemist on
direktiivi 2005/65/EÜ III lisast tuleneva ajalise piirangu täpsustusega.
SadS-i § 18 lõige 2, mille kohaselt kehtib sadama turvaettevõtja tegevusluba viis aastat,
tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi kehtib tegevusluba tähtajatult, mis vastab ka MsüS
üldpõhimõttele. Tegevusloa muutumine tähtajatuks on turvaettevõtjale vähemkoormav, kuna
jätkuva tegevuse puhul kaob vajadus iga viie aasta järel läbi teha sama menetlus tegevuse
jätkamiseks. Veeteede Amet teostab kõigi turvaettevõtjate üle järelevalvet ning minimaalselt
iga kahe aasta järel korralisi ülevaatusi jätkuva pädevuse hindamiseks, omades seega
regulaarset ülevaadet turvaettevõtja tegevusest, mistõttu puudub ka sisuline vajadus tähtajaliste
tegevuslubade järele. Kui järelevalve tulemusel selgub, et tegevusloa saanud ettevõtja ei vasta
enam nõuetele, võib Veeteede Amet selle kehtetuks tunnistada või ettevõtja sellest ise loobuda.
Kehtiv sadama turvaettevõtja tegevusluba on kuuel ettevõtjal. Nendele väljastatud load
muutuvad eelnõu vastuvõtmisel tähtajatuteks.
SadS-i täiendatakse §-ga 201, mis reguleerib sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe
korraldamist. Praegu on norm esitatud MSOS-i § 7 punktis 14, kuid arvestades, et sadama ja
sadamarajatise turvaülema regulatsioon on kirjas SadS-is, on otstarbekas viia vastav säte üle
SadS-i. Lõike 1 kohaselt peab sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamiseks
olema tegevusluba. Samasisuline nõue on olemas ka MSOS-i § 7 punktis 14, st tegemist on
tehnilise muudatusega ning uut tegevusluba ei kehtestata. Tegevusluba antakse välja tähtajatult
kooskõlas MsüS-i § 24 lõike 1 üldnormiga. MSOS-i § 7 punkti 14 kohaselt välja antud
tegevusluba jääb kehtima ning seda ümber vahetama ei pea. Reederi ning laeva, sadama ja
sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise tegevusluba on väljastatud ühele ettevõtjale.
Lõike 2 kohaselt lahendab tegevusloa taotluse Veeteede Amet, kes annab tegevusloa välja või
keeldub selle andmisest MsüS-i § 20 lõikes 1 sätestatud korras – 30 päeva jooksul taotluse
esitamise päevast arvates.
Lõige 3 reguleerib tegevusloa taotluse dokumentide esitamist. Lisaks MsüS-i § 19 lõike 2
punktis 1 viidatud andmetele tuleb taotlejal esitada järgmised dokumendid:
1) sadamarajatise turvaülema kursuse õppekava, mis hõlmab rahvusvahelise konventsiooni
inimelude ohutusest merel ning selle alusel kehtestatud rahvusvahelises laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse koodeksis esitatud sadamarajatise turvaülema pädevuse nõudeid.
IMO meresõiduohutuse komitee 22. mai 2006. a ringkirjaga MSC.1/Circ.1188, millega
kehtestati suunised sadamarajatise turvaohvitseri (Port Facility Security Officer – PFSO)
väljaõppeks ja sertifitseerimiseks, on kehtestatud IMO mudelkursus 3.21. Ringkirja punkti 4
kohaselt loetakse, et vastava kursuse läbinud isik vastab sadamarajatise turvaohvitseri
väljaõppe nõuetele.
2) koolitajate nimekiri ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.
Lõike 4 kohaselt tuleb tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv. Riigilõivu
määraks on käesoleva eelnõuga riigilõivuseadusesse lisatava §-s 1981 kohaselt 300 eurot.
57
SadS-i § 21 lõikes 1 viiakse sisse sõnastuslik muudatus, mis on seotud SadS-i § 22 kehtetuks
tunnistamisega. Praegune § 21 lõige 1 määratleb, kellel on õigus saada sadama ja
sadamarajatise turvaülemaks. Seejuures toimub tööks vajalike teadmiste kontroll turvaülema
kandidaadi atesteerimise käigus, mis toimub SadS-i §-s 22 sätestatud korras. Praktikas on
sisuliselt tegemist topelthindamisega – turvaülema kandidaat läbib üldjuhul koolituse
tegevusloa saanud ettevõtja juures ning seejärel peab ta turvaülemaks saamiseks läbima
Veeteede Ameti atesteerimise. On olnud ka juhtumeid, kus isik on koolituse läbimise asemel
omandanud vastava materjali iseseisvalt, kuid neid on üksikult.
SadS-i § 22 tunnistatakse kehtetuks ja seadusest jäetakse välja sadama turvaülema ja
sadamarajatise turvaülema atesteerimise nõue. Nagu SadS-i § 21 lõike 1 muudatuse juures
selgitatud, läbib isik turvaülemaks saamiseks sisuliselt kaks etappi – koolituse ning
atesteerimise. Praktikas ei ole eraldi atesteerimine reaalselt vajalik – turvaülema kandidaadi
atesteerimisel kontrollitakse isiku teadmisi valdkondades, mis on koolituse käigus eelnevalt
juba läbitud ja koolituse lõpus ka teadmiste omandamist kontrollitud. Uue regulatsiooni
kohaselt piisab turvaülemaks saamiseks Veeteede Ametile dokumendi, mis tõendab vastava
väljaõppe läbimist tegevusloa saanud ettevõtja juures, esitamisest. Muudatusel on soodustav
mõju sadama ja sadamarajatise turvaülema kandidaatidele, kuivõrd protsessi formaalne pool
muutub oluliselt lihtsamaks. Veeteede Ameti atesteerimise juba läbinud turvaülematele
muudatusi ega täiendavaid nõudeid ei kaasne.
SadS-i § 23 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Hetkel on sätestatud SadS-i § 23 lõikes 2
sadamarajatise turvaülema kohustus teavitada viivitamata toimunud turvaintsidendist Veeteede
Ametit. Määruse (EÜ) nr 725/2004 lisa 1I reegel 17 sätestab sadamarajatise turvaülemat
puudutava regulatsiooni. Tulenevalt kõnealuse reegli punktist 17.1 määratakse igale
sadamarajatisele sadamarajatise turvaülem. Punktis 17.2 on kehtestatud sadamarajatise
turvaülema kohustused, milles on muuhulgas nõue (punkt 17.1.8) , et sadamarajatise turvaülem
on kohustatud teavitama sadamarajatise turvalisust ohustavatest juhtudest asjaomastele
asutustele ja need dokumenteerima. Arvestades et nimetatud teavitamiskohustus on turvateabe
edastamise ja vastuvõtmise korra osaks ning nimetatud korra kehtestamise volitus on SadS-i §
23 lõikest 3 tulenevalt antud Vabariigi Valitsusele, tunnistatakse vastav säte SadS-is kehtetuks.
SadS-i § 23 lõikega 4 määratakse ISPS koodeksi A-osa punkti 5.6 nõude täitmiseks
sadamarajatises turvalisuse deklaratsioonide säilitamise tähtaeg. ISPS koodeksi A-osa punkti
5.6 kohaselt peavad konventsiooniosalised valitsused reegli nr XI-2/9.2.3 sätteid silmas pidades
määrama minimaalse aja, mille jooksul nende territooriumil asuvate sadamarajatiste kohta
turvalisuse deklaratsioone tuleb säilitada. Nimetatud tähtaeg 3 aastat tuleneb Vabariigi
Valitsuse protokollilise otsuse „Riikliku mereturvalisuse programmi“ punktist 8.1. Kuna seni
on samuti kohaldatud „Riikliku mereturvalisuse programmi“, siis ei oma muudatus sisulist
mõju.
SadS-i § 24 muudatusega asendatakse pealkirjas ja paragrahvi tekstis sõnad „turvalisuse
tunnistus“ läbivalt sõnaga „turvatunnistus“. Tegemist on sõnastuse keelelise korrigeerimisega
lähtuvalt asjaolust, et MSOS kasutab samuti määratlust „turvatunnistus“ määratluse
„turvalisuse tunnistus“ asemel.
SadS-i § 24 lõike 6 muudatusega asendatakse senine nõue teostada sadamarajatise ülevaatust
kord 12 kuu jooksul nõudega teostada ülevaatust kord 5 aasta jooksul. Iga-aastase korralise
turvaülevaatuse läbiviimine ei ole Eesti oludes nii vajalik, kui näiteks ohutusnõuete täitmise
kontrollimine, ning niigi piiratud järelevalveressurss tuleks pigem suunata mujale. Eriti
arvestades, et turvanõuded hakkasid kehtima juba üle 10 aasta tagasi ning nüüdseks on
vajalikud süsteemid jms sadamates juurutatud. Sadamarajatiste ülevaatuste arvu vähendamine
58
mõjutab vähesel määral Veeteede Ameti töökoormust. Muudatusega kaasneb ka majanduslik
mõju. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
SadS-i § 24 lõiget 13 muudetakse. Kehtivas seaduses on sätestatud kohustus maksta riigilõivu
sadamarajatise ülevaatuse tegemise eest 10 päeva jooksul pärast ülevaatuse läbiviimist. Samas
on tegemist RLS-i §-s 196 sätestatud konkreetse summaga (130 eurot), mis ei sõltu ülevaatusele
kulunud ajast, mistõttu on otstarbekas sätestada riigilõivu tasumine enne toimingu teostamist.
SadS-i § 27 lõiget 5 muudetakse. Sätte praeguse sõnastuse kohaselt on sadama pidajal kohustus
esitada EMDE kaudu laevaheitmete vastuvõtmise akt. Praktikas on aga osadele sadamatele info
kohene edastamine raskendatud ning reaalselt saavad nad jäätmekäitlejalt kõik vajalikud
andmed kätte alles siis, kui laev on sadamast juba lahkunud. Samuti tuleb arvestada, et sadama
pidaja edastab jäätmeseaduse alusel niikuinii iga-aastaselt vastava aruande Keskkonnaametile,
mistõttu saab öelda, et tegemist on sisuliselt dubleeriva ning mõnedele sadamapidajatele liigselt
koormava tegevusega. Ka Keskkonnainspektsioon pädeva järelevalveorganina ei kontrolli
lastijäätmete vastuvõtmise akti iga laevakülastuse järel ning neil on võimalik vastavaid andmeid
saada ka muul viisil. Teisalt on AS-i Tallinna Sadam hinnangul laevaheitmete ja lastijäätmete
vastuvõtmise akti edastamise võimalus EMDE-s kindlasti vajalik ning see lihtsustab oluliselt
nende tööd. Seetõttu on optimaalseimaks lahenduseks SadS-i § 27 lõike 5 sõnastuse muutmine
selliselt, et info edastamine elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu ei muutuks sadama pidajale
enam kohustuslikuks. Muudatuse mõju on kajastatud seletuskirja mõjude osas.
SadS-i § 30 lõikeid 1 ja 2 muudetakse. Lõike 1 sõnastuses tehakse redaktsiooniline muudatus,
rõhutades kohustust tagada sadamates reostuse viivitamatu lokaliseerimine ja likvideerimine
asjakohaste tehniliste vahenditega. Oluline on märkida, et reostuse kõrvaldamiseks ja
lokaliseerimiseks vajalikud vahendid, sh varustus, ei pea olema tingimata sadamas, vaid need
võivad asuda ka sadama pidaja või sadamaoperaatori valduses oleval muul territooriumil.
Sadamateenust osutav sadamaoperaator võib asuda sadamaga piirneval alal väljaspool sadamat,
kuid samas vastavalt kokkuleppele ja õigusaktide nõuetele omab ta reostuskorje ja
lokaliseerimise vahendeid sadamas või oma territooriumil vajalikus valmisolekus. Vahendid
võivad asuda ka kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil sadama läheduses, kui
sadam kuulub kohalikule omavalitsusele, või teise lepingulise ettevõtja territooriumil, kus
varustust kasutatakse vajadusel vastava kokkuleppe alusel. Teisisõnu on vajalikku varustust
mõningatel juhtudel otstarbekas hoida valmisolekus väljaspool sadamat. Praktiliselt
selgitatakse see küsimus reostustõrjeplaani koostamisega. Reostustõrje vahendite asukoha
valikul peab igal juhul lähtuma printsiibist, et sadamas tuleb tagada valmisolek ja tehniliste
vahendite olemasolu, et reostust oleks võimalik viivitamatult lokaliseerida või likvideerida.
Lõiget 2 täiendatakse selliselt, et reostuse avastamise ja likvideerimise kohustus on lisaks
sadama pidajale ka sadamaoperaatoril. Sadama pidaja kohustub korraldama sadamas reostuse
avastamist ja likvideerimist, kuid see võib toimuda ka operaatoreid kaasates. Sadama pidaja ja
operaatorite vahelised kohustused ja täpne koostöökord on võimalik sätestada
koostöölepingutega ning vastavalt sellele sätestada ka reostustõrje plaanis. Nii nagu ka riiklikus
reostustõrje kavas on sätestatud reostuse likvideerimise võimekus vastavalt reostuse hulgale
ning on määratletud, et teatud reostuse hulga korral kaasatakse võimalik muu abi, tuleb
samadest põhimõtetest lähtuda ka sadamas. Sadama pidaja ja sadamaoperaator ei suuda eraldi
likvideerida ulatuslikku merereostust, mis võib olla põhjustatud näiteks laevalt. Seepärast on
õige sätestada, et sadamas tuleb likvideerimistöödega alustada koheselt ning teavitada juhtunust
pädevatele asutustele, misläbi on riiklikel asutustel võimalik vajadusel reostuse
likvideerimisega ühineda. Selline lähenemine on praktiline ning oleks analoogne ka muude
avariivaldkondadega (nt tuletõrje, esmaabi).
59
Reostuse avastamisest informeerimise korras täpsustatakse, et sadama pidaja peab teavitama
reostuse avastamisest üksnes Häirekeskust, kes teate vastu võtab ja edastab selle reageerimiseks
Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Veeteede Ametile. Juhul kui
sadamas on toimunud reostus kemikaali käitlemisest, rakendub ühtlasi ka kemikaaliseaduse
§ 10, mille kohaselt kemikaali käitleja teavitab viivitamata Häirekeskust kemikaali käitlemisega
kaasnenud keskkonnareostusest või muust õnnetusest. Häirekeskus edastab saadud teabe
õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul esimesel võimalusel
Keskkonnainspektsioonile, ja kui õnnetus toimus ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga
ettevõttes, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. On mõistlik eeldada, et piisama
peaks, kui isik teavitab riiki ühe korra, teavet vastu võttev asutus peab ise hea seisma selle teabe
edastamise eest vajalikele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Sellist info liikumist on
tänapäeval võimalik tagada ka infotehnoloogiliste vahendite abil. Muudatus omab soodsat mõju
eelkõige sadama pidajatele, kelle teavituskohustus piirdub üksnes ühe asutusega
(Häirekeskusele) varasema nelja asutuse asemel ning kes saab keskenduda reostuse
lokaliseerimisele ja esmasele likvideerimisele.
SadS-i § 30 lõige 4. SadS-i § 30 lõikes 6 sätestatud volitusnormi kohaselt kehtestab täpsemad
nõuded sadama reostustõrje plaani sisule ja reostustõrje tehnikale Vabariigi Valitsus. Volituse
sisu ja piirid on kehtestatud SadS § 30 lõikes 4, kus on toodud kohustuslik loetelu asjaoludest,
mida reostustõrje plaan vähemalt sisaldama peab.
SadS-i § 32 lõikes 2 täpsustatakse viiteid kvaliteedijuhtimise süsteemile kohalduvatele
standarditele. Sättes viidatud standard ISO 10011:1991 on asendatud standardiga ISO 19011,
mille puhul on korrektne tähistus „EVS-EN ISO 19011“. Samasugust viitamist kasutatakse ka
teise standardi puhul (EVS-EN ISO 9001). Samuti jäetakse välja viide aastaarvule, mis tagab
selle, et järgida tuleb standardi viimast kehtivat versiooni koos kõigi hilisemate muudatustega.
Muudatuse vajalikkusele juhtis tähelepanu MTÜ Eesti Standardikeskus, kes tegi vastava
ettepaneku Euroopa Liidu määruse rakendamiseks koostatud sadamaseaduse täiendamise
seaduse eelnõu kooskõlastamise käigus (EIS eelnõu toimiku number 18-0775)17. Kuna
ettepanek ei olnud otseselt seotud nimetatud eelnõuga, siis esitatakse täpsustus käesolevas
eelnõus.
SadS-i § 38 lõike 1 punkti 7 muudetakse. Kehtiva seaduse punktis 7 esitatu (andmed
hüdrotehniliste rajatiste kohta) kuulub olemuselt punktis 6 esitatud ehitiste ja rajatiste hulka,
mistõttu selle eraldi nimetamine seaduses ei ole vajalik. Punkti 7 lisatakse andmed sadama ja
sadamarajatise turvasüsteemi kohta. Sadamaregistri põhimäärus sätestab küll nimetatud
andmete kandmise registrisse, kuid seaduses ei ole neid andmeid registri sätete juures eraldi
välja toodud.
SadS-i § 41 lõike 1 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahv 41 reguleerib sadama
kustutamist sadamaregistrist, punkti 1 kohaselt tehakse seda sadama pidaja taotluse alusel. Sätte
olemasolu ei ole sisuliselt vajalik, sest alus sadama kustutamiseks sadamaregistrist ei ole
taotlus, vaid faktiline asjaolu, et tegemist ei ole SadS-i kohaldamisalasse kuuluva sadamaga. Ei
oma tähendust, mismoodi registripidaja sellest teada saab. Enne sadama registrist kustutamist
viiakse läbi tavapärane haldusmenetlus, mille käigus saab sadama pidaja teostada enda
ärakuulamisõigust. Punkt 3 tunnistatakse kehtetuks seoses SadS-i § 9 lõike 8 kehtetuks
tunnistamisega, mida on eespool selgitatud. Sadamaregistrisse kantakse ka need sadamad,
millel ei pea olema akvatooriumi.
17
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b06b962e-01c9-491d-b43f-eddba24dd5b3
60
SadS-i § 41 punkt 4 muudetakse ning jäetakse välja viide viieaastasele sadamateenuste
osutamise ajavahemikule. Registri eesmärk on anda ülevaade toimivatest sadamatest – teisisõnu
anda teavet, kus toimub reaalselt ühe või enama sadamateenuse osutamine. Vastasel juhul ei
ole ka täidetud sadama definitsiooni faktiolustik ning sadam ei kuulu registreerimisele. Seetõttu
sätestatakse sadama sadamaregistrist kustutamise alusena sadamas sadamateenuste osutamise
lõpetamine. Muudatus on seotud ka SadS-i § 9 lõike 7 punkti 2 muutmisega.
SadS-i täiendatakse §-ga 601, mis sisaldab rakendussätteid. Lõige 1 on seotud SadS-i § 18
lõige 2 kehtetuks tunnistamisega ja sadama turvaettevõtja tegevusloa tähtajatuks muutumisega.
Rakendussäte näeb ette, et kehtivad tähtajalised sadama turvaettevõtja tegevusload muutuvad
seaduse jõustumisel tähtajatuteks. Kehtiv sadama turvaettevõtja tegevusluba on kuuel
ettevõtjal.
Lõike 2 rakendussätte kohaselt on isikul, kellel on enne 2020. aasta 1. juulit väljastatud kehtiv
MSOS § 7 punkti 14 kohane reederi ning laeva, sadama ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe
korraldamise tegevusluba, õigus edaspidi tegutseda sadama ja sadamarajatise turvaülema
väljaõppe korraldamise tegevusalal (samuti reederi turvaülema väljaõppe korraldamise
tegevusalal, mis on esitatud MSOS § 954 lõikes 4). MSOS § 7 punkti 14 alusel on välja antud
2 tegevusluba.
Paragrahv 5 – seaduse jõustumine
Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise kuupäevaks 2020. aasta 1. juuli, mis annab
seaduse adressaatidele piisava aja uute nõuetega tutvumiseks ja nendega oma tegevuses
arvestamiseks.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu need on defineeritud eelnõuga
muudetavates seadustes. Uute mõistetena on MSOS-i mõistete osasse toodud kohustusliku
lootsimise piirkonna, õppelaeva ja ankruala mõisted. Eelnõuga täpsustatakse väikelaeva,
kiirreisilaeva ja ajaloolise laeva mõisteid. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguses
kasutatava terminoloogiaga.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega.
Eelnõuga viiakse kiirlaeva mõiste vastavusse direktiiviga 2009/45/EÜ, mida on muudetud
direktiiviga 2010/36/EL, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.
Eelnõuga täpsustatakse määrusest (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta
laevadel tulenevalt vähemalt 24-meetri pikkuse ja alla 400-se kogumahutavusega laevade
kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni deklaratsiooni
olemasolu kohustust.
Eelnõuga täpsustatakse automaatse identifitseerimissüsteemi omamise nõuet reisilaevadel ja
üle 300-se kogumahutavusega kaubalaevadel tulenevalt komisjoni direktiivist 2011/15/EL.
Eelnõuga täpsustatakse 72 tunni eelteate esitamise kohustust tulenevat direktiivist 2009/16/EÜ.
61
Eelnõuga asendatakse senine viide kehtetule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
417/2002/EÜ topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud
järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul uue
viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 530/2012, topeltpõhja ja -parraste
või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta
ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul.
Eelnõuga täiendatakse MSOS-i normitehnilist märkust viitega komisjoni direktiividele
2011/15/EL ja 2014/100/EL, millega muudetakse direktiivi 2002/59/EÜ.
Eelnõu koostamisel arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2008/106/EÜ,
2009/17/EÜ ja 2005/65/EÜ ning komisjoni direktiivi 2011/15/EL võrdlustabel on seletuskirja
lisas 1.
5. Seaduse mõjud
Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Seadusest tulenevad mõjud on peamiselt majanduslikud.
MSOS-i muudatused
1. Kavandatav muudatus: Vaba aja veetmiseks kasutatavatele üle 24-meetrise kogupikkusega
laevadele MSOS-i nõuete kohaldamise erisuste sätestamine (MSOS §-i 1 täiendamine lõikega
51)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: vaba aja veetmiseks kasutatavate üle 24-meetrise kogupikkusega laevade
omanikud ja käitajad.
Mõju kirjeldus: vaba aja veetmiseks kasutatavatel üle 24-meetrise kogupikkusega laevadel
võimaldatakse sõita ilma meresõiduohutuse korraldamise süsteemi nõudeid ja turvanõudeid
täitmata ning ilma vastavaid tunnistusi ja reisijateveo tunnistust omamata, kui isikuid ei veeta
tasu eest ärilisel eesmärgil. Samas ei vabasta muudatus laeva meresõiduohutuse nõuete
täitmisest, mistõttu laeva ohutus ja turvalisus on tagatud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Võttes arvesse, et kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks, on mõju ulatus on väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma
kokkupuude mõjuga (reisijateveo tunnistuse asemel merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse
tunnistuse väljastamine) ei ole reeglipärane. Vaba aja veetmiseks kasutatavate üle 24-meetrise
kogupikkusega laevade omanike ja käitajate puhul on tegemist kitsa sihtrühmaga (kuni viis
Eestis registreeritud vaba aja veetmiseks kasutatavat laeva) võrreldes Eestis Maanteeametis
registreeritud väikelaevade koguarvuga, milleks on 2017. aasta augusti seisuga 2869818.
Sisuliselt on tegemist adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd muudatus vähendab nende
halduskoormust ning võimaldab sõita ilma kolme hetkel selliselt laevalt nõutava tunnistuseta.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
18
Maanteeameti statistika: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/soidukite-statistika#tab-1 (27.02.2018)
62
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab vaba aja veetmiseks kasutatavale üle 24-meetrise
kogupikkusega laevale meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus jääb seoses tunnistuste väljastamise korraldusega
ilmselt samaks, sest tihti kasutatakse üle 24-meetrise kogupikkusega vaba aja veetmiseks
kasutatavaid laevu aeg-ajalt ka reisijateveoks, mistõttu on laeval nii reisijate veoks kui vaba aja
veetmiseks vajalikud tunnistused. Samas võimaldab muudatus laevaomanikul teatud tunnistusi
mitte taotleda, mille tulemusel võib väheneda Veeteede Ametil marginaalselt töökoormus
nimetatud tunnistuste mitteväljastamisest. Muudatus ei tekita vajadust asutuse
ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju ulatus on väike ja avaldub harva, kuivõrd vaba aja
veetmiseks kasutatavate üle 24-meetrise kogupikkusega laevade hulk on väike (kuni 5 laeva),
lisaks antakse merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistused välja mitmeks aastaks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuivõrd vaba aja veetmiseks kasutatavatele
üle 24-meetrise kogupikkusega laevadele tunnistuste väljastamine ei too Veeteede Ametile
kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
2. Kavandatav muudatus: Riigilõivu kohaldamine välisriigi lippu kandvatele laevadele
tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest ja
meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamise eest (MSOS §-i 3 täiendamine lõikega 9)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes vaatab läbi välisriigi lippu kandvatele laevadele
tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni ja väljastab
meresõiduohutust tõendavad tunnistused, kui seda taotleb reeder või lipuriik.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus suureneb vähesel määral seoses välisriigi lippu
kandvatele laevadele tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamise eest võetava riigilõivu võtmise võimaldamisega, kuid see ei
tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa muutusi igapäevases töös. Eeldatavalt
ei väljastata välislaevadele aastas üle ühe meresõiduohutust tõendava tunnistuse, mille eest
laekub riigilõivu 136 eurot, arvestades, et tunnistuse väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamisele kulub üks töötund.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Välisriigi lippu
kandvatele laevadele väljastatavate tunnistuste arv on väike, lisaks antakse nimetatud
tunnistused välja mitmeks aastaks. Välisriigi lippu kandvad laevad taotlevad Veeteede Ametilt
teise lipuriigi tunnistusi ainult erandjuhtudel, kui lipuriik ei ole võimeline omapoolseid
tunnistusi väljastama, mistõttu on eeldatav taotluse esitajate arv väike. Nagu eespool selgitatud,
ei too välisriigi lippu kandvatele laevadele tunnistuste väljastamine Veeteede Ametile kaasa
ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
3. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine a) laevaehituse ja -remondi ning laevade
ümberehituse; b) laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise,
remontimise ning katsetamise tegevusaladel tegutsemiseks (MSOS § 7 punktide 1 ja 2 kehtetuks
tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: laevaehituse ja -remondi ning laevaseadmete jm mehhanismide valmistamise,
kontrollimise, remontimise ja katsetamise valdkondades kaotatakse loakohustus. Ettevõtja, kes
63
soovib alustada majandustegevust nimetatud tegevusalal, ei pea edaspidi esitama Veeteede
Ametile taotlust tegevusloa saamiseks.
Loakohustus jäetakse seadusest välja, kuna sisuliselt on tegemist dubleeriva tegevusega.
Veeteede Amet või volitatud klassifikatsiooniühing teostavad pidevat järelevalvet laeva
projekteerimise, ehitamise ja seadistamise etappides, järgides asjaomaste rahvusvaheliste
konventsioonide nõudeid. Laev kontrollitakse üle enne selle kasutusele võtmist ning nõuetele
mittevastamisel ei väljastata sellele meresõiduks vajalikke tunnistusi. Ka hiljem tehakse
laevadele korrapäraseid ülevaatusi, mille puhul ei ole sisuliselt oluline, kas laeva ehitanud või
remontinud või laevaseadmed valmistanud ettevõtjal on vastav tegevusluba olemas.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 52 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 9 luba) laevaehituse
ja -remondi ning laevade ümberehituse tegevusalal tegutsemiseks.
Laevaseadmete, -mehhanismide ja -süsteemide valmistamise, kontrollimise, remontimise ning
katsetamise tegevusalal tegutsemiseks on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 60 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 10 luba). Arvestades, et
mõlemal tegevusalal on tegevusluba tähtajatu ning uusi tegevusloa taotlejaid antud tegevusalal
on ca 3–5 aastas, on saamatajääv tulu riigilõivudest ligikaudu 780–1300 eurot.19
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, keskmiselt väljastab Veeteede Amet 3–5 tegevusluba aastas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Seejuures ei kaasne mõjuga riski järelevalve tõhususele, kuna
laevade ja laevaseadmete kontroll on osa Veeteede Ameti läbiviidavast laeva tehnilisest
järelevalvest. Mõju riigi tulude vähenemisele on väike.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kellel on tegevusluba MSOS-i § 7 punktides 1 ja 2 nimetatud
tegevusaladel tegutsemiseks, või ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust.
Mõju kirjeldus: MSOS-i § 7 punktide 1 ja 2 tegevusvaldkondades kaotatakse loakohustus, kuna
laevade ja laevaseadmete kontroll toimub Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu
tehnilise järelevalve käigus. Seega puudub vajadus eraldi hinnata isiku vastavust laevade
ehitamiseks või laevaseadmete valmistamiseks jne. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse
kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtted ei pea taotlema
tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna senise
praktika kohaselt oli uute tegevusloa taotlejate arv jääb vahemikku 3–5 aastas. Hetkeseisuga on
väljastatud 112 kehtivat tegevusluba või tunnustamisotsust, mistõttu antud tegevusalal
tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga on marginaalne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Vastavatel tegevusaladel
majandustegevusega alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu ettevõtjatele on
muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga.
Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
19
Eeldusel, et ühe tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.
64
4. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine laevade tehnilise dokumentatsiooni
väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal tegutsemiseks (MSOS § 7 punkti 5 kehtetuks
tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: laeva tehnilise dokumentatsiooni ja laeva katsetamise valdkonnas kaotatakse
loakohustus. Ettevõtja, kes soovib alustada majandustegevust nimetatud tegevusalal, ei pea
edaspidi esitama Veeteede Ametile taotlust tegevusloa saamiseks. Laeva tehniline
dokumentatsioon tuleb MSOS-i kohaselt esitada Veeteede Ametile läbivaatamiseks või
kooskõlastamiseks laeva ehitamise käigus. Täpsemate dokumentide loetelu on sätestatud
MSOS-i § 14 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määruses „Veeteede
Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“.
Tehnilise dokumentatsiooni esitamise ja kooskõlastamise puhul ei ole sisuliselt oluline, kas
ettevõtjal on vastav tegevusluba või mitte.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 29 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) laevade tehnilise
dokumentatsiooni väljatöötamise ja laevade katsetamise tegevusalal tegutsemiseks.
Arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning reaalselt võib uusi tegevusloa taotlejaid antud
tegevusalal olla kaks, on saamatajääv tulu riigilõivudest kuni 520 eurot aastas.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, keskmiselt väljastab Veeteede Amet 2 tegevusluba aastas.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Seejuures ei kaasne mõjuga riski järelevalvetõhususele, kuna
seadusest tulenevalt vaatab Veeteede Amet üle laeva tehnilise dokumentatsiooni laeva
ehitamise käigus. Mõju riigi tulude vähenemisele on väike.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kellel on tegevusluba MSOS-i § 7 punktis 5 nimetatud tegevusaladel
tegutsemiseks, või ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust.
Mõju kirjeldus: MSOS-i § 7 punktide 1 ja 2 tegevusvaldkondades kaotatakse loakohustus, kuna
laevade ja laevaseadmete kontroll toimub Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu
tehnilise järelevalve käigus. Seega puudub vajadus eraldi hinnata isiku vastavust laevade
ehitamiseks või laevaseadmete valmistamiseks jne. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse
kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtted ei pea taotlema
tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Veeteede
Amet väljastab keskmiselt 2 tegevusluba aastas. Sihtrühma suurus on väike. Tegevusalal on
väljastatud tegevusluba või tehtud tunnustamisotsus kokku 29 ettevõtjale, mistõttu on
tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate arv võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga märginaalne.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Vastavatel tegevusaladel majandustegevusega
alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu ettevõtjatele on muudatus väheneva
halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga. Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine hüdrograafiliste mõõdistustööde tegevusalal
tegutsemiseks (MSOS § 7 punkti 7 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
65
Mõju kirjeldus: hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas kaotatakse loakohustus, kuna
puuduvad nõuded, millele peab mõõdistamist teostav isik vastama. Arvestades, et
hüdrograafilised mõõdistustööd tuleb Veeteede Ametiga kooskõlastada ning ametlikus
navigatsiooniteabes võib kasutada ainult Veeteede Ameti heakskiidetud mõõdistustööde
andmeid, siis sellega on tagatud hüdrograafiliste mõõdistustööde vastavus ning puudub vajadus
eraldi hinnata tunnustamise menetluse käigus isiku vastavust mõõdistustööde tegemiseks.
Veeteede Ameti töökoormus loakohustuse kaotamisel väheneb ning ei too kaasa vajadust
asutuse ümberkorraldusteks. Hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas on väljastatud
seitse kehtivat tegevusluba (väljastatud aastatel 2003-2004). Saamatajääv tulu riigilõivudest on
suurusjärgus 0 eurot, arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning et tegevusluba viimase 13
aasta jooksul ei ole väljastatud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult ja seni on väljastatud seitse tegevusluba. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too loakohustuse kaotamine Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise tegevusluba omavad ettevõtjad.
Mõju kirjeldus: hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas kaotatakse loakohustus, kuna
puuduvad nõuded, millele peab mõõdistamist teostav isik vastama. Arvestades, et
hüdrograafilised mõõdistustööde tegemiseks tuleb Veeteede Ametilt taotleda luba ning
ametlikus navigatsiooniteabes võib kasutada ainult Veeteede Ameti heakskiidetud
mõõdistustööde andmeid, siis sellega on tagatud hüdrograafiliste mõõdistustööde vastavus ning
puudub vajadus eraldi hinnata tunnustamise menetluse käigus isiku vastavust mõõdistustööde
tegemiseks. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse kaotamisel väheneb, kuna nimetatud alal
tegutseda soovivad uued ettevõtja ei pea taotlema tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba
omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Võib eeldada, et
uusi tegevusloa taotlejaid oleks üksikud paljude aastate jooksul. Sihtrühma suurus on väike.
Hetkeseisuga on hüdrograafilise mõõdistamise tegevusvaldkonnas väljastatud seitse
tegevusluba, mistõttu antud tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti
ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Hüdrograafliste
mõõdistustööde teostamisega alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu
ettevõtjaele on muudatus positiivse mõjuga (väheneb halduskoormus). Mõju ettevõtjate
majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
6. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine väikelaevade remontimise ja katsetamise
tegevusalal tegutsemiseks (MSOS-i § 7 punkti 9 muutmine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: väikelaeva remontimine on tegevus, mis ei eelda olemuslikult tegevusluba.
Praegu peab taotleja esitama majandustegevuse registri kaudu Veeteede Ametile taotluse,
milles esitab oma nime, isikukoodi ja aadressi. Samas puuduvad reaalsed kriteeriumid ja
nõuded, mille järgi oleks võimalik väikelaeva remontimise pädevust hinnata – erinevalt nt
väikelaeva ehitamisest, kus kehtib ühtlustatud õigusakt Euroopa Liidu tasandil. Kui tegemist ei
ole veesõiduki olulise ümberehitamisega (mida loetakse väikelaeva ehitamiseks), vaid
lihtsamate remonditöödega, siis sel juhul Euroopa Liidu väikelaevadirektiiv ei kohaldu ja
tegevusloa kohustust ei eelda. Tuleb ka arvestada, et väikelaevade kasutamise eesmärk on vaba
66
aja veetmine. Väikelaeva katsetamine on väikelaeva ehitaja või tootja kohustus enne toote
turule laskmist ja seega saab olla seotud üksnes väikelaevade ehitamise tegevusloaga.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 77 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 13 tegevusluba)
väikelaevade ehitamise, remontimise, katsetamise ja tehnilise ülevaatuse tegevusalal
tegutsemiseks. Kuna tegemist on tegevusloaga mitmel tegevusalal tegutsemiseks, siis ei ole
võimalik välja tuua, kui palju ettevõtjaid tegutseb vaid remontimisega. Võib eeldada, et
tegevusalale lisandub lähiaastatel vaid mõni üksik ettevõtja.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 on Veeteede Amet väljastanud 13
tegevusluba. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too
Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi. Ka ei kaasne muudatusega ohtu meresõiduohutusele,
sest Veeteede Amet kontrollib väikelaeva ja selle varustuse nõuete täitmist ka pärast
loakohustuse kaotamist. Mõju riigi tulude vähenemisele on väike.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: väikelaeva remontimise ja katsetamise tegevusluba omavad ettevõtjad või
ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust sellel tegevusalal.
Mõju kirjeldus: isikute halduskoormus loakohustuse kaotamisel väheneb, kuna nimetatud
aladel tegutseda soovivad uued ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba. Ka nt isikud, kes
soovivad teha oma väikelaevale väikesemahulisi remonditöid, saavad seda teha iseseisvalt.
Siinkohal tuleb lähtuda põhimõttest, et väikelaevu kasutatakse peamiselt vaba aja veetmiseks
ning selle mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva omanik
ise. Veeteede Amet teeb väikelaevale, kas registreerimiseelse või tehnilise ülevaatuse, mis on
väikelaeva registreerimise üheks kohustuslikuks eelduseks. Juba hetkel tegevusluba omavatele
ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba on
tähtajatu. Sihtrühma suurus on väike. Tegevusalal tegutsemiseks on tegevusluba väljastatud
kokku 77 ettevõtjale, mistõttu on tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate arv võrreldes kogu Eesti
ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Vastavatel
tegevusaladel majandustegevusega alustavad ettevõtjad või eraisikud ei pea taotlema
tegevusluba, mistõttu on muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga. Mõju
ettevõtete majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
7. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine laevade turvavarustuse paigaldamise ja
hoolduse tegevusalal tegutsemiseks (MSOS-i § 7 punkti 13 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: loakohustus jäetakse seadusest välja. Veeteede Ameti kohustus kontrollida
turvalisust tagavaid seadmeid ja varustust tuleneb MSOS-i § 111 lõikest 2 sõltumata sellest, kas
turvavarustuse paigaldanud või hooldaval ettevõtjal on tegevusluba olemas. Saamatajääv tulu
riigilõivudest on marginaalne, arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning uusi tegevusloa
taotlejaid antud tegevusalal lisandub väga vähe.
Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1. oktoobri seisuga
väljastanud 7 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 ühe loa) laevade
turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusalal tegutsemiseks.
67
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse
kaotamine ei too Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju riigi tulude vähenemisele on
väike. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: laevade turvavarustuse paigaldamise ja hoolduse tegevusloaga ettevõtjad või
ettevõtjad, kes kavatsevad alustada majandustegevust sellel tegevusalal.
Mõju kirjeldus: nagu eespool selgitatud, kontrollib Veeteede Amet laevade turvavarustust
olenemata sellest, kas selle on paigaldanud või seda hooldab tegevusloaga isik, mistõttu ei taga
tegevusloa olemasolu turvavarustuse vastavust. Ettevõtete halduskoormus loakohustuse
kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtted ei pea taotlema
tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetele muudatus mõju ei avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba on
tähtajatu. Sihtrühma suurus on väike. Veeteede Amet on teinud tunnustamisotsuse viiele
ettevõtjale ja väljastandu kaks tegevusluba. Tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes
kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Vastavatel tegevusaladel majandustegevusega alustavad ettevõtjad ei pea taotlema tegevusluba,
mistõttu ettevõtjatele on muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga.
Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks
seega puudub.
8. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine laevade agenteerimise tegevusalal
tegutsemiskes (MSOS-i § 7 punkti 15 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: loakohustus jäetakse seadusest välja. Vaatamata tegevusloa kohustusele ei ole
agentidele praktikas kehtestatud kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid, näiteks erialase
koolituse või eksami läbimise nõuet. Kuivõrd agent esindab oma tegevuses laeva reederit,
annab sisulise hinnangu agendi tegevusele laeva reeder – teisisõnu on tegemist küsimusega,
mida ei ole tarvis riiklikul tasandil õigusaktiga reguleerida.
Suurem osa laevade agenteerimisega tegelevatest ettevõtetest tegutseb enne 01.07.2014. a antud
tunnustamisotsuse alusel. Majandustegevuse registri kohaselt on Veeteede Amet 2019. aasta 1.
oktoobri seisuga väljastanud 122 tegevusluba (sh vahemikus 01.01.2018-01.10.2019 11
tegevusluba) laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks. Seega võib öelda, et laevade
agenteerimise puhul on pea kõik reaalselt tegutsevad ettevõtjad tegevusloa juba saanud ning
lähiaastatel võib lisanduda ainult mõni üksik ettevõtja. Reaalselt võib arvestada 1–2
tegevusloaga aastas, mistõttu on eeldatav saamatajääv tulu riigilõivudest vahemikus 260–520
eurot aastas.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult, viimastel aastatel on välja antud mõni üksik tegevusluba.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Loakohustuse kaotamine ei too Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Seejuures tuleb täpsustada, et järelevalve agentide tegevuse
üle ei kao, vaid seda teostatakse elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) toimingute analüüsi
kaudu. Kui selgub, et agent ei täida EMDE-t korrektselt, siis on võimalik agendiga ühendust
võtta, selgitada kohustuslikke nõudeid ning vajadusel viia läbi koolitusi. Mõju riigi tulude
vähenemisele on väike. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus
põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
68
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: laevade agenteerimise tegevusluba omavad ettevõtjad või ettevõtjad, kes
kavatsevad alustada majandustegevust sellel tegevusalal.
Mõju kirjeldus: praktikas ei ole agentidele kehtestatud kvalifikatsiooni tõendavaid erinõudeid,
näiteks erialase koolituse või eksami läbimise nõuet. Veeteede Amet väljastab tegevusloa
taotluse põhjal, millele on lisatud ettevõtja nimi ja kontaktandmed. Ettevõtete halduskoormus
loakohustuse kaotamisel väheneb, kuna nimetatud aladel tegutseda soovivad uued ettevõtjad ei
pea taotlema tegevusluba. Juba hetkel tegevusluba omavatele ettevõtetjale muudatus mõju ei
avalda.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba on
tähtajatu. Sihtrühma suurus on väike. Veeteede Amet on väljastanud tunnustamisotsuse või
tegevusloa 122 ettevõtjale. Tegevusalal tegutsevate ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti
ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Vastavatel
tegevusaladel majandustegevusega alustavad ettevõtted ei pea taotlema tegevusluba, mistõttu
ettevõtetele on muudatus väheneva halduskoormuse tõttu positiivse mõjuga. Mõju ettevõtete
majandustegevusele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
9. Kavandatav muudatus: Loakohustusest loobumine väikelaevade tehnilise ülevaatuse
tegevusalal tegutsemiseks ning väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegemise edasivolitamise
õigusest loobumine (MSOS-i § 7 punkti 9 kehtetuks tunnistamine ja § 36 lõike 5 punktide 1 ja
2 muutmine)
Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab tegevuslubasid.
Mõju kirjeldus: loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline
ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve
tagamiseks. Samuti loobutakse eelnõuga õigusest volitata väikelaevade tehnilise ülevaatuse
tegemine eraõiguslikele isikutele. Edaspidi saab väikelaeva tehnilist ülevaatust teha ainult
Veeteede Amet. Veeteede Ameti töökoormus loakohustuse kaotamisel oluliselt ei muutu ning
ei too kaasa vajadust asutuse ümberkorraldusteks. Hetkeseisuga on väikelaevade tehnilise
ülevaatuse tegevusvaldkonnas 2 kehtivat tegevusluba, mida omavad ettevõtjad on teinud mõned
üksikud väikelaevade tehnilised ülevaatused aastas. Saamata jääv tulu riigilõivudest on
suurusjärgus null eurot, arvestades, et tegevusluba on tähtajatu ning uusi tegevusloa taotlejaid
antud tegevusalal lisandub väga vähe.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Tegevusluba
väljastatakse tähtajatult. Hetkeseisuga on väljastatud kaks kehtivat tegevusluba. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too loakohustuse kaotamine
Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on lähtuvalt
neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegevusluba omavad ettevõtjad.
Mõju kirjeldus: loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline
ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve
tagamiseks. Väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegemise õigus on edaspidi vaid Veeteede
Ametil. Hetkeseisuga on väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegevusvaldkonnas kaks kehtivat
tegevusluba, mida omavad ettevõtted on teinud mõned üksikud väikelaevade tehnilised
ülevaatused aastas. Kuna nimetatud ettevõtjate põhitegevuseks on väikelaevade müük, ei oma
tehniliste ülevaatuste volitamise lõpetamine neile olulist mõju.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Eraõiguslikud
isikud on teinud mõned üksikud tehnilised ülevaatused aastas. Sihtrühma suurus on väike.
69
Hetkeseisuga on väljastatud kaks kehtivat tegevusluba, mistõttu antud tegevusalal tegutsevate
ettevõtjate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegemine ei ole peamiselt
väikelaevade müügiga tegelevate ettevõtjate põhitegevuseks, mistõttu ei kaasne tehniliste
ülevaatuste volitamise lõpetamisega neile olulist mõju. Mõju ettevõtjate majandustegevusele
on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
10. Kavandatav muudatus: Kohalikus rannasõidus sõitvate laevade turvanõuete regulatsiooni
kehtetuks tunnistamine (MSOS-i §-de 118–1112 kehtetuks tunnistamine)
Mõju valdkond nr 1: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: kohalikus rannasõidus sõitvate üle 500-se kogumahutavusega laevade ja alla
500-se kogumahutavusega laevade, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi reisilaevaga või
SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvate laevade reederid.
Mõju kirjeldus: kohalikus rannasõidus sõitvatelt laevadelt ei nõuta turvaülevaatuste läbimist,
reederi ja laeva turvaülema ametikohti, laeva turvaplaani ja turvajuhendi koostamist ning nende
Veeteede Ametiga kooskõlastamist ja turvaõppuste ning turvaharjutuste korraldamist. Reederi
halduskoormus (ja nende nõuete täitmisest tekkiv võimalik kulu) seoses turvanõuete
kaotamisega väheneb tulenevalt eelloetletud nõuete likvideerimisest. Potentsiaalselt väheneb
reederi kulu riigilõivu võrra, mis kaasneb turvaplaanide ja turvajuhendite kooskõlastamisega
Veeteede Ametiga. Samas kuna Veeteede Amet kooskõlastab turvaplaanid ja -juhendid
tähtajatult, siis väheneb kulu riigilõivust üksnes nendele laevadele, kellel hetkel veel pole
turvaplaane või -juhendeid kooskõlastatud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi eeldatavalt ei toimu. Väheneb eelkõige reederi halduskoormus turvaülevaatuste
läbiviimise, turvaülema ametikoha hoidmise ja turvaharjutuste korraldamise osas, mida
muudatuste tulemusel enam ei nõuta. Kuna turvaplaanid ja -juhendid on üldjuhul laevadel
olemas ja need on Veeteede Ameti poolt kooskõlastatud tähtajatult, siis nimetatud dokumentide
ja nende kooskõlastamise nõude likvideerimine reedereid ei mõjuta. Puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Kokkupuude mõjuga (turvanõuete kaotamine) ei ole
reeglipärane. Laeva iga-aastase ülevaatuse käigus tehti iga 12 kuu jooksul laeval turvaülevaatus
ning vaadati läbi turvaplaani ja turvajuhendi muudatused. Lisaks korraldati laeval
turvaõppuseid iga kolme kuu tagant. Turvaharjutusi kohalikus rannasõidus ei ole läbi viidud.
Sihtrühma suurus on väike. Kohalikus rannasõidus sõitvate üle 500-se kogumahutavusega
laevade ja alla 500-se kogumahutavusega laevade, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi
reisilaevaga või SOLAS konventsiooni nõuetele vastava laevaga liidestuvate laevade reederite
puhul on tegemist kitsa sihtrühmaga. Muudatus mõjutab kuni 30 laeva võrrelduna Eesti
laevaregistrisse kantud laevade koguarvuga, milleks on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 46920.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Sisuliselt on tegemist adressaatidele positiivse
mõjuga, kuivõrd vähendab nende halduskoormust ja tööjõukulusid.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes viib läbi turvaülevaatusi ja kooskõlastab turvaplaane ja
turvajuhendeid.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus seoses turvanõuete kaotamisega väheneb
peamiselt seoses turvaplaanide ja turvajuhendite kooskõlastamisega. Kohaliku rannasõidu
laevade turvaülevaatused viiakse läbi tehniliste ülevaatuste käigus, mille arv jääb samaks ning
mille kestus oluliselt turvaülevaatuse kadumisega seoses ei vähene. Turvanõuete kaotamine ei
20
Veeteede Amet: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-
editors/statistikatabelid_eesti_laevaregistrid_01.01.2018.pdf (01.12.2018).
70
tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi. Saamatajääv tulu
riigilõivudest tuleneb peamiselt turvaplaanide ja turvajuhendite kooskõlastamisest, mida
näiteks 2013. a tehti kohaliku rannasõidu laevadele kahel korral. Saamatajäävate lõivude suurus
on umbes 260 eurot, arvestades, et kooskõlastamisele kulub umbes üks töötund ning
olemasolevate laevade turvaplaanid ja -juhendid on juba kooskõlastatud ning uusi
kooskõlastusi lisandub ainult uute registreeritavate laevade korral või turvaplaanide
ja -juhendite muudatuste korral.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatu ja avaldumise sagedus on väike. Kohalikus
rannasõidus sõitvate üle 500-se kogumahutavusega laevade ja alla 500-se kogumahutavusega
laevade, mis veavad üle 250 reisija, ning A-klassi reisilaevaga või SOLAS konventsiooni
nõuetele vastava laevaga liidestuvate laevade hulk on väike, lisaks väljastatakse kooskõlastused
tähtajatult. Nimetatud muudatus mõjutab kuni 30 laeva võrrelduna Eesti laevaregistrisse kantud
laevade koguarvuga, milleks on 1. jaanuari 2018. aasta seisuga 46921. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too turvanõuete kaotamine Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
11. Kavandatav muudatus: Ajalooliste laevade tunnistuste väljastamine ja selle eest võetav
riigilõiv (MSOS § 173)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ajalooliste laevade omanikud ja käitajad.
Mõju kirjeldus: enne 1965. aastat projekteeritud laevadele võimaldatakse taotleda ajaloolise
laeva tunnistust, mis kehtib sõitmiseks liikmesriikide kohalikus rannasõidus. Sel juhul ei ole
muud tunnistused, nt mere- ja sõidukõlblikkuse ning reisijateveo tunnistus, vajalikud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Ajaloolise laeva tunnistus ei muuda tehnilisi ega muid nõudeid ajaloolisele laevale,
vaid üksnes annab õiguse asendada kohalikus rannasõidus mere- ja sõidukõlblikkuse või
reisijateveotunnistus ajaloolise laeva tunnistusega. Mitme tunnistuse omamise asemel ühe
ajaloolise laeva tunnistuse omamine vähendab reederi halduskoormust. Mõju avaldumise
sagedus on väike, kuna uute tunnistuste väljastamine ei ole reeglipärane. Ajalooliste laevade
omanike ja käitajate puhul on tegemist kitsa sihtrühmaga. Eelduslikult väljastab Veeteede Amet
aastas kuni viis ajaloolise laeva tunnistust. Potentsiaalseid ajaloolisi laevu, mille ehitusaasta on
1965 või varasem, on Eesti laevaregistrites 46, neist 20 kogumahutavusega 100 või enam ja 26
kogumahutavusega alla 100. Sisuliselt on tegemist adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd
vähendab nende halduskoormust ning võimaldab sõita kohalikus rannasõidus ühe tunnistuse
alusel, aidates seeläbi kaasa ka Eesti merepärandi säilimisele. Majanduslik mõju sihtrühmale
on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes väljastab ajaloolise laeva tunnistusi.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus suureneb uute tunnistuste väljastamise
kohustusega vähesel määral, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too
kaasa erilisi muutusi. Eeldatavalt väljastab Veeteede Amet umbes 5 ajaloolise laeva tunnistust
aastas. Eelnõu kohaselt laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt 30 eurot, arvestades, et tunnistus
on üheleheküljeline ja lõivu suuruseks on 6 eurot/lk.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ajalooliste laevade
hulk, millele võib tunnistust väljastada, on väike, lisaks antakse tunnistus välja mitmeks
aastaks. Nagu eespool selgitatud, ei too ajalooliste laevade tunnistuste väljastamine Veeteede
21
Veeteede Amet: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-
editors/statistikatabelid_eesti_laevaregistrid_01.01.2018.pdf (01.12.2018).
71
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
12. Kavandatav muudatus: Õppelaevana kasutatavale laevale samaaegselt muu
majandustegevusega tegelemise keelu kehtestamine (MSOS-i § 174 lõike 2 kehtestamine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: õppelaevade omanikud ja käitajad.
Mõju kirjeldus: õppelaeval keelatakse õppetegevusega samal ajal tegeleda muu
majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud õppetegevusega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna kõigil õppelaevana kasutatavatel laevadel
on keelatud tegeleda majandustegevusega, mis ei ole seotud õppetegevuse läbiviimisega.
Hetkel ei ole Eestis ühtegi õppelaeva. Lähtuvalt Veeteede Ameti hinnangust on potentsiaalselt
Eesti õppelaevade arv kuni kolm. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Õppelaev
võib tegeleda majandustegevusega eeldusel, et see on seotud õppetöö läbiviimisega. Juhul kui
laev teostab majandustegevust, mis ei ole seotud õppetööga, ei saa laev tegutseda ka
õppelaevana. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
13. Kavandatav muudatus: Klassitunnistuse nõue ehitatavale ja ümberehitatavale laevale, mille
kogupikkus on 12 meetrit ja enam (MSOS § 19 lõige 2)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: ehitatavate ja ümberehitatavate laevade, mille kogupikkus on 12 meetrit ja
enam ning mille kogumahutavus on alla 500, reederid.
Mõju kirjeldus: 12-meetrise ja suurema kogupikkusega ning alla 500-se kogumahutavusega
ehitatavale ja ümberehitatavale laevale pannakse volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud
klassitunnistuse olemasolu nõue, mis muudab sellised uusehitused ja ümberehitused eeldatavalt
umbes 10 protsenti kallimaks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses võivad
kaasneda muudatused seoses laeva ehituse ja ümberehituse kallinemisega, kuid sellega ei
kaasne eeldatavalt kohanemisrskusi. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kokkupuude
mõjuga (uute laevade ehitamine ja ümberehitamine) ei ole reeglipärane. 12-meetrise ja suurema
kogupikkusega ning alla 500-se kogumahutavusega laevade reederite puhul on võrreldes Eesti
ettevõtete arvuga tegemist kitsa sihtrühmaga. Selliseid laevu on Eesti laevaregistrites 249.
Eelduslikult on Eestis ehitatavaid või oluliselt ümberehitatavaid laevu aastas kuni kolm.
Viimase viie aasta jooksul on Eestis ehitatud 19 sellistele kriteeriumitele vastavat laeva, mis
kuuluvad viiele omanikule (AS Eesti Loots, Eesti Vabariik, Tartu Ülikool, Saarte Liinid AS ja
Veecotehno OÜ). Negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed. Uusehituste ja ümberehituste
kallimaks muutumine võib suunata reedereid ehitama laevu teiste riikide lipu all, et vältida
klassitunnistuse nõuet. Positiivse iseloomuga mõjuks on eeldatavalt laevade ohutustaseme tõus,
kuna volitatud klassifikatsiooniühingul on ehitusjärelevalve teostamiseks kasutada suurem
ressurss. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes seni on teinud osadele ehitatavatele või ümberehitatavatele
laevadele ehitusjärelevalvet.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus väheneb vähesel määral, kuna klassitunnistuse
nõudega läheb ehitusjärelevalve kohustus 12-meetrise ja suurema kogupikkusega ning alla
500-se kogumahutavusega laevade ehitamisel või ümberehitamisel volitatud
klassifikatsiooniühingutele, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too
72
kaasa erilisi muutusi, kuna laevade hilisema tehnilise järelevalve kohustus jääb Veeteede
Ametile edasi. Eeldatavalt jääb Veeteede Ametil tegemata umbes üks laeva ehitusjärelevalve
aastas.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Veeteede Ameti
järelevalve all ehitatud laevade hulk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too muudatus
Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi.
Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline.
Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
14. Kavandatav muudatus: Väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi tunnustamine
(MSOS-i § 37 lõike 6 muudatus)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: Eesti kodanikud või Eestis elamisloa saanud isikud, kellele on Euroopa Liidu
liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi volitusel välja antud
väikelaevajuhi tunnistus või väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus või piirangutega
raadiosideoperaatori tunnistus või raadiosideoperaatori tunnistus.
Mõju kirjeldus: muudatusega tunnustatakse väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendina
või meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina lisaks Euroopa Liidu
liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi välja antud väikelaevajuhi
tunnistusele ka nende volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistusi ning väikelaeva
raadiosideoperaatori tunnistusi või piirangutega raadiosideoperaatori tunnistusi või
raadiosideoperaatori tunnistusi. Sellest tulenevalt ei ole vajalik Eestis nimetatud tunnistusi
uuesti taotleda, vaid võib sõita olemasoleva välisriigi tunnistusega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Kokkupuude mõjuga (olemasolevate tunnistuste tunnustamine) ei ole reeglipärane.
Üldjuhul Eesti kodanikud või Eestis elamisloa saanud isikud läbivad väikelaevajuhi kursused
ja saavad tunnistuse Eestis, mistõttu tunnistuste tunnustamise järgi suur vajadus puudub.
Muudatus puudutab umbes 100 väikelaevajuhti (võrdluseks – 2016. aasta statistika kohaselt on
väljastatud 18 57222 väikelaevajuhi tunnistust). Eelkõige on tegemist välisriigis töötanud Eesti
kodanikega, kes on välisriigis saanud väikelaevajuhi või raadiosideoperaatori tunnistused.
Potentsialselt selliste inimeste arv kasvab, kuid tegemist on siiski kitsa sihtrühmaga. Sisuliselt
on tegemist adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende uute tunnistuste
taotlemise kulusid. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Maanteeamet, kes väljastab väikelaevajuhi tunnistusi, ja Veeteede Amet, kes
väljastab väikelaeva raadiosideoperaatorite ja raadiosideoperaatorite tunnistusi.
Mõju kirjeldus: seoses Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu
osalisriigi välja antud tunnistuste tunnustamisega väheneb veidi Maanteeameti ja Veeteede
Ameti töökoormus. Välisriigis väljaantud tunnistuste tunnustamine ei tekita vajadust asutuste
ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi. Saamatajääv tulu riigilõivudest on umbes
1832 eurot aastas, arvestades, et väljastamata jääb 90 väikelaeva juhtimisõigust tõendavat
dokumenti ja 10 raadiosideoperaatori tunnistust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna väljastamata
jäävate tunnistuste hulk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too tunnistuste tunnustamine
Maanteeametile ega Veeteede Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju Maanteeameti ja Veeteede
22
Maanteeameti kodulehel kajastatud statistika: https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/juhiload (01.02.2018).
73
Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus
põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
15. Kavandatav muudatus: Veeliiklust takistava tegevuse kooskõlastamine Veeteede Ametiga (§
45 lõike 9 muutmine ja § 45 lõigetega 91 ja 92 täiendamine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas
veeliiklust takistavat tegevust läbiviivad isikud.
Mõju kirjeldus: eelnõu jõustudes on lisaks laevateel toimuvale veeliiklust takistavale tegevusele
vaja Veeteede Ametiga kooskõlastada laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe laevaettekannete
süsteemi piirkonnas toimuv veeliiklust takistav tegevus. Veeteede Amet ei anna kooskõlastust,
kui kavandatav tegevus ohustab meresõiduohutust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses võivad
kaasneda muudatused seoses vajadusega taotleda Veeteede Ameti kooskõlastus, kuid nendega
ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kooskõlastamise eest ei võeta riigilõivu. Juba praegu
kooskõlastatakse Veeteede Ametiga enamik tegevusi laevaliiklusteeninduse piirkonnas
vabatahtlikult, kuigi hetkel sellist nõuet õigusaktis pole, mistõttu pole halduskoormuse tõus
märkimisväärne ka eraisikutele. Kokkupuude mõjuga (kooskõlastuse taotlemine) on
ebaregulaarne, kuna veeliiklust takistavaid tegevusi viiakse üldjuhul läbi harva ning olukordi,
kus selliseid tegevusi korraldatakse Veeteede Ameti teadmata, praktikas ei teki. Eelnevatel
aastatel on Veeteede Ametilt küsitud kooskõlastust veeliiklust takistavaks tegevuseks
keskmiselt 15 korral aastas. Eeldada võib, et nimetatud arv jääb ka tulevikus sarnaseks. Täpne
kooskõlastuste arv sõltub asjaolust, kui palju toimub erinevaid üritusi merel, palju teostatakse
uuringuid jms.
Sihtrühma suurus on väike. Veeliiklust takistavaid tegevusi viib läbi väike arv ettevõtjaid ja
isikuid võrreldes kogu Eesti ettevõtjate ja elanike arvuga. Eelduslikult menetletakse keskmiselt
15 kooskõlastust aastas. Negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed, kuna kooskõlastuse
taotlemisega ei kaasne olulisi kulusid (üksnes aeg, mis kulub elektroonilise taotluse
esitamisele). Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
16. Kavandatav muudatus: Reisilaevadele olenemata pikkusest kohustuse panemine
laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel teatada sellest laevaliikluse korraldamise
süsteemi operaatorile (MSOS § 52 lõike 1 muutmine)
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju sihtrühm: laevaliiklusteeninduse piirkonnas sõitvate alla 24-meetrise kogupikkusega
reisilaevade kaptenid ja reederid.
Mõju kirjeldus: reisilaevadele pannakse olenemata laeva pikkusest reisijate ohutuse
suurendamiseks ning selleks, et laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatoril oleks ka
väikeste reisilaevade liiklusest ülevaade, kohustus laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemisel
teatada sellest laevaliikluse korraldamise süsteemi operaatorile. Paljud alla 24-meetrise
kogupikkusega reisilaevade kaptenid teavitavad VTS operaatorit sisenemisest ka praegu, kuigi
vastavat kohustust teavitamiseks seadusest ei tulene.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna teavituskohustus ei ole kapteni
muude kohustustega võrreldes koormav ning sellega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi.
Halduskoormus suureneb vähesel määral. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kokkupuude
mõjuga oleneb laevaliiklusteeninduse piirkonda sisenemiste arvust ja reisilaeva
sõidupiirkonnast. Alla 24-meetrise kogupikkusega reisilaevade kaptenid on võrreldes kõikide
kaptenitega väike sihtrühm. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Kuna kõigil
reisilaevadel peavad raadiosidevahendeid, siis muudatus ei põhjusta kulutuste tegemist.
Lisandub üksnes VTS-i operaatori teavitamise kohustus. Majanduslik mõju sihtrühmale on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
74
17. Kavandatav muudatus: Kõigi riigile teenust osutavate laevade kohustuslikust lootsimisest
vabastamine (MSOS § 57 lõike 1 punkti 1 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: riigile teenust osutavate Eesti riigilippu kandvate laevade reederid.
Mõju kirjeldus: kohustuslikust lootsimisest vabastatakse kõik riigile teenust osutavad laevad.
Kuigi lootsimisest vabastamine vähendab AS-i Eesti Loots tulu, puudub vastavas osas
proportsionaalselt ka kulu lootsiteenuse osutamiseks. Muudatusega ei kaasne mõju riigile
teenust osutava jäämurdja ja riigile teenust osutava välisriigi lippu kandva laeva jaoks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on keskmine, kuid see on sihtrühmale positiivne,
kuna annab vabastuse kohustuslikust lootsimisest. Puudub vajadus muutustega kohanemisele
suunatud tegevuseks. Kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane. Sihtrühma suurus on väike.
Riigile teenust osutavate Eesti riigilippu kandvate laevade reederid on võrreldes Eesti
ettevõtjate koguarvuga kitsa sihtrühm. Sisuliselt on tegemist muudatuse adressaatidele
positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende kulusid. Majanduslik mõju sihtrühmale on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
18. Kavandatav muudatus: Lootsi tegevuse piiramine sadamas, kus loots on sadamakapteniks
(MSOS § 58 lõike 1 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: lootsiteenust osutav AS Eesti Loots ja sama lootsimispiirkonna sadamas
sadamakaptenina töötav loots.
Mõju kirjeldus: AS Eesti Loots ei saa kasutada lootsi sadamates, kus sama loots on
sadamakapteniks. Loots ei saa laevu lootsida sadamasse, kus ta samal ajal sadamakapten on.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna hetkel töötab samas
lootsimispiirkonna sadamas lootsina teadaolevalt vaid üks sadamakapten. Puudub vajadus
muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus on väike.
Kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane. AS Eesti Loots saab korraldada töö selliselt, et loots
ei pea lootsima laevu sadamasse, kus ta on samal ajal sadamakapten. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk: väike. Piisab AS-i Eesti Loots sisemisest töö korraldamisest selliselt, et loots
ei pea lootsima laevu sadamasse, kus ta samal ajal sadamakapten on. Majanduslik mõju
sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
19. Kavandatav muudatus: Merelootsi lootsimistegevusele piirangute seadmine (MSOS § 58
lõike 22 punkti 2 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: merelootsi kvalifikatsiooniastet omav loots, AS Eesti Loots.
Mõju kirjeldus: eelnõuga lisatakse merelootsi tegevusel piirang, mille kohaselt mereloots võib
lootsida kuni 70 000-se kogumahutavusega laevu (st maksimaalne laeva kogumahutavuse
piirang võib olla kuni 70 000). Muudatus on seotud vajadusega eristada piiranguteta merelootsi
ja vanemmerelootsi kvalifikatsioone, et tegemist ei oleks sisult samaväärsete
kvalifikatsioonidega, vastasel juhul kaotaks vanemmerelootsi kutse mõtte.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, samas sihtrühma edasises tegevuses
võivad kaasneda mõningased muudatused. Merelootsi kvalifikatsiooni omav loots peab
70 000-se kogumahutavuse piirangu kaotamiseks taotlema vanemmerelootsi kutset. AS Eesti
Lootsil võib tekkida suurenenud vajadus vanemmerelootsi kvalifikatsiooni omavate lootside
järele juhul, kui suureneb oluliselt lootsitavate laevade arv, mille kogumahutavus on üle 70 000.
Mõju avaldumise sagedus on väike. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on
nimetatud muudatust arutanud huvigrupiga (AS Eesti Loots) ning nende hinnangul ei oma
muudatus lähituleviku vaates (10–15 aastat) olulist mõju. Kehtivaid ehk viimase 5 aasta jooksul
(2014–2018) väljastatud piirangutega merelootsi tunnistusi on Veeteede Amet väljastatud 10,
piiranguteta merelootsi tunnistusi 1. Kehtivaid vanemmerelootsi tunnistusi on samal ajal
75
väljastatud 36. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Negatiivse iseloomuga mõjud
on vähesed, kuna eelnõu jõustumisega ei kaasne sisulisi muudatusi.
Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
20. Kavandatav muudatus: Politseiasutusele kohtuvälise menetleja õiguse andmine alla 12-
meetrise kogupikkusega laevade osas (MSOS § 9426 lõige 41 muudatus)
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, kellele antakse kohtuvälise menetleja õigus alla 12-
meetrise kogupikkusega laevade (lisaks jettide ja väikelaevade) registreerimise ning kasutamise
nõuete rikkumiste osas.
Mõju kirjeldus: politseiasutuse töökoormus suureneb alla 12-meetrise kogupikkusega laevade
järelevalve kohustusega vähesel määral, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks
ega too kaasa erilisi muutusi. Paljud alla 12-meetrise kogupikkusega laevad tegelevad
kalapüügiga rannikulähedastes vetes, kus politseiasutus juba teeb järelevalvet väikelaevade ja
jettide üle. Sellest tulenevalt on otstarbekas võimaldada politseiasutusel kontrollida ja
menetleda ka alla 12-meetrise kogupikkusega laevadega seotud rikkumisi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Alla 12-
meetrise kogupikkusega laevade hulk on võrreldes väikelaevadega väike. Ebasoovitavate
mõjude kaasnemise risk on väike. Nagu eespool selgitatud, ei too alla 12-meetrise
kogupikkusega laevade järelevalve ja kohtuvälise menetleja kohustuse panemine Politsei- ja
Piirivalveametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju politseiasutuse töökorraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega
puudub.
SadS-i muudatused
1. Kavandatav muudatus: Sadamakaptenina uue atesteerimise läbimine (SadS § 101 lõige 2)
Mõju valdkond I: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: sadamakaptenid, kes ei ole enam kui viie aasta jooksul töötanud
sadamakaptenina.
Mõju kirjeldus: sadamakaptenid, kes ei ole enam kui viie aasta jooksul töötanud
sadamakaptenina, peavad läbima Veeteede Ametil uue atesteerimise, mille eest tuleb tasuda
riigilõivu 75 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses erilisi
muutusi eeldatavalt ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kokkupuude mõjuga (uute atesteerimise
läbimine) ei ole reeglipärane. Sihtrühma suurus on väike. Sadamakaptenite puhul kes ei ole
enam kui viie aasta jooksul töötanud sadamakaptenina, on tegemist kitsa sihtrühmaga.
Eelduslikult peavad uue atesteerimise läbima aastas 2–4 sadamakaptenit. Atesteeritud
sadamakapteneid on hetkel kokku 48 sadamas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on
väike. Negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed, kuna uue atesteerimisega kaasnevad kulud on
väikesed. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks
mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes viib läbi sadamakaptenite atesteerimist.
Mõju kirjeldus: Veeteede Ameti töökoormus suureneb uue atesteerimise kohustusega vähesel
määral, kuid see ei tekita vajadust asutuse ümberkorraldusteks ega too kaasa erilisi muutusi.
Eeldatavalt väljastab Veeteede Amet täiendavalt umbes kaks sadamakapteni atesteerimisotsust
76
aastas Sellest tulenevalt laekuks aastas riigilõivu eeldatavalt 150 eurot, arvestades, et ühe
atesteerimise eest ettenähtud lõivu suuruseks on 75 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Sadamakaptenite
täiendavate atesteerimiste arv on eeldatavalt väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on
väike. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele on
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
2. Kavandatav muudatus: Nõuete leevendamine seoses sadamarajatise korralise ülevaatuse
teostamisega (SadS § 24 lõike 6 muutmine)
Mõju valdkond 1: mõju riigiasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: Veeteede Amet, kes teostab sadamarajatiste ülevaatust ning väljastab selle
põhjal sadamarajatise turvatunnistuse või teeb sellele kinnitusmärke.
Mõju kirjeldus: senine nõue teostada sadamarajatise ülevaatust kord 12 kuu jooksul asendatakse
nõudega teostada ülevaatust kord viie aasta jooksul. Sellega seoses väheneb Veeteede Ameti
töökoormus 5-aastasel perioodil poole võrra, kuid see ei too kaasa vajadust asutuse töö
ümberkorraldusteks. Vabanevat järelevalveressurssi saab Veeteede Amet suunata mujale.
Samuti väheneb poole võrra sadamarajatise turvatunnistuse või turvatunnistusele
kinnitusmärke tegemise eest võetav riigilõiv, mille suurus iga tunnistuse või kinnituse eest on
130 eurot.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Mõju avaldub
edaspidi 3 korda 5 aasta jooksul senise 6 korra asemel. Sadamarajatiste valdajate arv on
võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Nagu eespool selgitatud, ei too sadamarajatiste ülevaatuste sageduse vähenemine Veeteede
Ametile kaasa ümberkorraldusi. Mõju Veeteede Ameti töökorraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
Mõju valdkond II: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: sadamarajatiste valdajad.
Mõju kirjeldus: sadamarajatiste valdajatele vähenevad sadamarajatiste ülevaatusega seotud
kulud poole võrra.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus ja sagedus on keskmine, kuid sellega ei kaasne
kohanemisraskusi. Mõju avaldub edaspidi kolm korda viie aasta jooksul senise kuue korra
asemel. Sadamarajatiste valdajate arv on võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Sadamarajatiste ülevaatuste sageduse
vähenemine on sadamarajatiste valdajatele positiivse mõjuga (väheneb halduskoormus ja
kaasnevad kulud). Mõju ettevõtjate majandustegevusele on väheoluline. Vajadus
põhjalikumaks mõjuanalüüsiks seega puudub.
3. Kavandatav muudatus: Laevaheitmete vastuvõtmise akti esitamise nõuete leevendamine
(SadS § 27 lõike 5 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: sadama pidajad.
Mõju kirjeldus: SadS-i § 27 lõike 5 sõnastuse muutmine selliselt, et info edastamine
elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu ei ole sadama pidajale enam kohustuslik. SadS-i § 27
lõike 5 praeguse sõnastuse kohaselt on sadama pidajal kohustus esitada elektroonilise
mereinfosüsteemi kaudu laevaheitmete vastuvõtmise akt. Praktikas on aga osadel sadamatel
info kohene edastamine raskendatud ning reaalselt saavad nad jäätmekäitlejalt kõik vajalikud
andmed kätte alles siis, kui laev on sadamast juba lahkunud. Samuti tuleb arvestada, et sadama
pidaja on niikuinii jäätmeseaduse alusel kohustatud edastama iga-aastaselt vastava aruande
Keskkonnaametile, mistõttu saab öelda, et praegu on sisuliselt tegemist dubleeriva ning
mõnedele sadamapidajatele liigselt koormava nõudega, mille leevendamine on mõistlik ega
avalda negatiivset mõju keskkonnale. Ka Keskkonnaamet pädeva järelevalveorganina ei
77
kontrolli lastijäätmete vastuvõtmise akti iga laevakülastuse järel ning neil on võimalik vastavaid
andmeid saada ka muul viisil. Samas on mõnede sadama pidajate (nt Tallinna Sadam) hinnangul
sellise võimaluse olemasolu kindlasti vajalik.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sadamatel likvideeritakse kohustus peale igat jäätmete vastuvõtmist edastada akt
mereinfosüsteemi – samas on soovi korral selline võimalus jätkuvalt olemas. Mõjuna saab
käsitleda seega halduskoormuse vähest vähenemist sadamatele. Mõju avaldumise sagedus on
väike, kuna kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane. Muudatus mõjutab sadama pidajaid, kellel
on kohustus edastada andmed laevaheitmete vastuvõtmise kohta elektroonilise
mereinfosüseemi kaudu. Sadamaregistrisse on 20. septembri 2018. a seisuga kantud 220
sadamat, eeldatavalt on sadama pidajate arv sadamate arvust väiksem. Sadama pidajate arv
võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga on väike. Sisuliselt on tegemist on adressaatidele
positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende halduskoormust.
4. Kavandatav muudatus: Sadama reostuse avastamise informeerimise korra muutmine (SadS
§ 30 lõike 2 muutmine)
Mõju valdkond: majanduslik mõju, mõju sadama pidaja halduskoormusele
Mõju sihtrühm: sadama pidajad.
Mõju kirjeldus: reostuse avastamisest informeerimise korras täpsustatakse, et sadama pidaja
peab teavitama reostuse avastamisest üksnes Häirekeskust, kes teate vastu võtab ja edastab selle
reageerimiseks Keskkonnainspektsioonile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Veeteede
Ametile. Juhul kui sadamas on toimunud reostus kemikaali käitlemisest, rakendub ühtlasi ka
kemikaaliseaduse § 10, mille kohaselt kemikaali käitleja teavitab viivitamata Häirekeskust
kemikaali käitlemisega kaasnenud keskkonnareostusest või muust õnnetusest. Häirekeskus
edastab saadud teabe õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul esimesel võimalusel
Keskkonnainspektsioonile, ja kui õnnetus toimus ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga
ettevõttes, siis ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Piisab, kui isik teavitab riiki
ühe korra, teavet vastu võttev asutus peab ise hea seisma selle teabe edastamise eest vajalikele
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Sellist info liikumist on tänapäeval võimalik tagada
ka infotehnoloogiliste vahendite abil.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma edasises tegevuses olulisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks.
Sadamatel likvideeritakse kohustus teavitada reostusjuhtumitest mitmeid asutusi ja jääb
kohustus teavitada vaid Häirekeskust. Mõjuna saab käsitleda seega halduskoormuse vähest
vähenemist sadamatele reostusjuhtumi toimumise korral. Mõju avaldumise sagedus on väike.
Kokkupuude mõjuga ei ole reeglipärane ja toimub vaid reostusjuhtumi korral sadamas. Mõjutab
sadama pidajaid, kelle sadamates on võimalik reostusjuhtumi aset leidmine (eelkõige naftat jms
aineid käitlevad sadamad). Sadama pidajate arv võrreldes kogu Eesti ettevõtjate arvuga on
väike. Sisuliselt on tegemist on adressaatidele positiivse mõjuga, kuivõrd vähendab nende
halduskoormust.
6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud
Seaduse vastuvõtmisel on vajalik tõlkida seaduse terviktekst ja selle alamaktid inglise keelde
tulenevalt vajadusest teha need kättesaadavaks volitatud klassifikatsiooniühingutele. Seaduse
tõlke kulu kajastub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves ning alamaktide
tõlkimise kulu Veeteede Ameti eelarves. Tõlke eeldatav kulu on ca 20 eurot/lk.
Tegevuslubade regulatsiooni muudatustega seonduvalt kaasnevad Majandus- ja
Kommunikastiooniministeeriumile kulud majandustegevuse registri arendustöödega seoses.
78
Hinnanguliselt on vastavaks kuluks 2000 eurot. Kulud kantakse Majandus- ja
Kommunikastiooniministeeriumi eelarvest.
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid tulusid. Riigilõivude kehtestamisel on
lähtutud RLS § 4 lõikes 1 toodud kulupõhimõttest, mistõttu olulist tulu ei teki, vaid kaetud
saavad menetluste toimingute läbiviimise kulud. Ettevõtjatele kaasnevad täiendavaid kulud
tulenevalt uutest riigilõivudest:
välisriigi lippu kandvatele laevadele tunnistuste ja tõendite väljastamise aluseks oleva
dokumentatsiooni läbivaatamise eest ja meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamise
eest laekub eeldatavalt riigilõivu 136 eurot aastas;
reederi vastavuse tunnistuse, ajutise vastavuse tunnistuse, meresõiduohutuse korraldamise
tunnistuse ja ajutise meresõiduohutuse korraldamise tunnistuse väljastamise eest laekub
eeldatavalt riigilõivu 186 eurot aastas;
tegevusloa taotluste läbivaatamise eest laekub eeldatavalt riigilõivu 6000 eurot aastas;
laeva turvatunnistuste ja ajutiste turvatunnistuste väljastamise eest laekub riigilõivu
eeldatavalt 168 eurot aastas;
ajaloolise laeva tunnistuste väljastamise eest laekub eeldatavalt riigilõivu 30 eurot aastas;
ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamise eest laekub eeldatavalt riigilõivu 576 eurot aastas.
Tervisekontrolli asutusele kaasnevad täiendavad kulud kvaliteedisüsteemi loomiseks ja
välisauditi läbiviimiseks. Kvaliteedisüsteemi loomise kulud olenevad tervisekontrolliga
tegelevast ettevõttest, kas tehakse ise või ostetakse teenusena sisse, ja välisauditi läbiviimise
kulud auditeerijaga saavutatud kokkuleppest.
7. Rakendusaktid
Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2.
Eelnõu jõustumine seadusena tingib järgmiste õigusaktide väljatöötamise:
1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 29 „Alla 24-
meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ muutmine – MSOS-i § 3
lõike 3 alusel (kavand nr 1);
2) majandus- ja taristuministri määruse „Laeva turvaülevaatuse tegemise kord“ kehtestamine
– MSOS-i § 111 lõike 8 alusel (kavand nr 2); majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli
2006. a määrus nr 40 „Laeva turvaülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse
vorm“ kehtetuks tunnistamine;
3) majandus- ja taristuministri määruse „Laevade infosüsteemi põhimäärus“ kehtestamine –
MSOS § 121 lõike 4 alusel (kavand nr 3).
4) majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile
esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“ muutmine –
MSOS-i § 14 lõike 3 alusel (kavand nr 4);
5) majandus- ja taristuministri määruse „Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu“
kehtestamine – MSOS-i § 172 lõike 8 alusel (kavand 5); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. aasta määruse nr 37 „Reisijateveo tunnistuse
vorm“ kehtetuks tunnistamine;
6) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90
„Reisiparvlaevade eipüstuvusnõuded“ muutmine – MSOS-i § 172 lõike 7 alusel (kavand nr 6);
7) majandus- ja taristuministri määruse „Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete
loetelu“ kehtestamine – MSOS-i § 173 lõike 5 alusel (kavand nr 7);
8) majandus- ja taristuministri määruse „24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevade
ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse
nimekirja vormid“ kehtestamine – MSOS-i § 19 lõigete 5 ja 6 alusel (kavand nr 8); majandus-
79
ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2004. a määruse nr 222 „Kalalaevade
ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse
nimekirja vormid1“ kehtetuks tunnistamine;
9) majandus- ja taristuministri määruse „Laeva ohutusnõuded“ kehtestamine – MSOS-i § 19
lõike 6 alusel (kavand nr 9);
10) majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse
vorm“ muutmine – MSOS-i § 19 lõike 7 alusel (kavand nr 10);
11) majandus- ja taristuministri määruse „Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud
politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“
kehtestamine – MSOS-i § 19 lõike 8 alusel (kavand nr 11); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 29. jaanuari 2004. a määruse nr 24 „Sõja- ja piirivalvelaevade ning
muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja
varustamise nõuded“ kehtetuks tunnistamine;
12) majandus- ja taristuministri määruse „Meremeeste registri põhimäärus“ kehtestamine –
MSOS § 29 lõike 2 alusel (kavand nr 12); majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. jaanuari
2003. a määruse nr 1 „Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise kord“
kehtetuks tunnistamine;
13) majandus- ja taristuministri määruse „Väikelaevajuhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe
nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“
kehtestamine MSOS-i § 39 lõike 2 alusel (kavand nr 13); Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005.
a määruse nr 225 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste
vormid“ kehtetuks tunnistamine;
14) majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu
kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmine –
MSOS-i § 391 lõike 2 alusel (kavand 14);
15) majandus- ja taristuministri määruse „Loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde
loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö
tegemisele“ kehtestamine – MSOS-i § 47 lõike 5 alusel (kavand nr 15); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määruse nr 27 „Hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegemise kord“ kehtetuks tunnistamine;
16) majandus- ja taristuministri määruse „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise,
paigaldamise, muutmise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“
kehtestamine – MSOS-i § 47 lõike 6 alusel (kavand nr 16); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse
kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest
teavitamise nõuded ning kord“ kehtetuks tunnistamine;
17) majandus- ja taristuministri määruse „Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus“
kehtestamine – MSOS-i § 47 lõike 7 alusel (kavand nr 17);
18) majandus- ja taristuministri määruse „Navigatsioonimärkide andmekogu põhimäärus“
kehtestamine – MSOS-i § 47 lõike 8 alusel (kavand nr 18);
19) majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruse nr 93
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks
tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ muutmine –
MSOS-i § 571 lõike 9 alusel (kavand nr 19);
20) majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine – MSOS-i § 581 lõike 8
alusel (kavand nr 20);
21) majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu
kandvate laevade kontrollimise kord“ muutmine – MSOS-i § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel
(kavand nr 21);
80
22) majandus- ja taristuministri määruse „Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu“
kehtestamine – MSOS-i § 67 lõike 2 alusel (kavand nr 22); majandus- ja
kommunikatsiooniministri 3. detsembri 2014. a määruse nr 105 „Lootsikviitungi vorm“
kehtetuks tunnistamine;
23) majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus“ muutmine – MSOS-i § 751 lõike 9 alusel (kavand nr 23).
MSOS-i § 7 punkt 15 kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“ § 1 lõikest 2 välja jätta viide Eestis tegevusluba
omavale laevaagendile.
8. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumise kuupäevaks on planeeritud 1. juuli 2020. a, mis annab seaduse
adressaatidele piisava aja uute nõuetega tutvumiseks.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS (eelnõu toimiku number 15-
137923). Eelnõu kooskõlastasid märkustega Keskkonnaministeerium, Siseministeerium ja
Maaeluministeerium. Sotsiaalministeerium eelnõu ei kooskõlastanud. Eelnõule esitasid
märkuseid Veeteede Amet, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
ja TTÜ Eesti Mereakadeemia. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Merekoolile,
Eesti Laevajuhtide Liidule, Eesti Väikesadamate Liidule, Logistika ja Transiidi
Assotsiatsioonile, AS Eesti Lootsile, Eesti Sadamate Liidule, Eesti Ajalooliste Laevade Seltsile
ning Eesti Kaugpüüdjate Liidule, kes eelnõule märkuseid ei esitanud. Justiitsministeerium
kooskõlastas eelnõu märkustega. Märkustega arvestamise tabel on esitatud eelnõu lisas 3.
Kuigi eelnõu on ministeeriumidega juba eelnevalt kooskõlastatud, esitab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium eelnõu enne Vabariigi Valitsusele esitamist ministeeriumidele
kooskõlastamiseks ja merendussektoriga seotud asutustele, esindusorganisatsioonidele ja
ettevõtjatele uuesti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, kuna eelnõu on pärast
kooskõlastamist täiendatud uute sätetega.
23
Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb3752ce-7083-405f-b587-7690f49c223c
81
„Meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu“
seletuskiri
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ, meremeeste väljaõppe
miinimumtaseme kohta, võrdlustabel
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaar
õigusakti õigusakti sisuliseks rakendamiseks
norm normi kehtestatavad riigisisesed
ülevõtmise õigusaktid
kohustus Paragrahv, lõige, Pealkiri
punkt
Art 10 lg 1 Jah MSOS-i § 261 Vastab pärast eelnõu
pa lõiked 51–54 vastuvõtmist.
Komisjoni direktiivi 2011/15/EL, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem,
võrdlustabel
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaar
õigusakti õigusakti sisuliseks rakendamiseks
norm normi kehtestatavad riigisisesed
ülevõtmise õigusaktid
kohustus Paragrahv, lõige, Pealkiri
punkt
I lisa II Jah MSOS-i § 531 lõige Vastab pärast eelnõu
peatükk 1, MSOS-i § 532 vastuvõtmist.
lõige 1,
MSOS-i § 532 lõige
2
I lisa III Jah MSOS-i § 531 lõige Vastab pärast eelnõu
peatükk lg 1 vastuvõtmist.
1
I lisa III Jah MSOS-i § 532 lõige Vastab pärast eelnõu
peatüki lg 1 vastuvõtmist.
2pa
I lisa III Jah MSOS-i § 532 lõige Vastab pärast eelnõu
peatüki lg 2 vastuvõtmist.
2pb
I lisa IV Jah MSOS-i § 531 lõige Vastab pärast eelnõu
peatüki lg 3 vastuvõtmist.
1pb
I lisa IV Jah MSOS-i § 532 Vastab pärast eelnõu
peatüki lg lõiked 3 ja 4 vastuvõtmist.
2 p a ja b
82
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/17/EÜ, millega muudetakse direktiivi
2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem, võrdlustabel
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaar
õigusakti õigusakti sisuliseks rakendamiseks
norm normi kehtestatavad riigisisesed
ülevõtmise õigusaktid
kohustus Paragrahv, lõige, Pealkiri
punkt
Art 1 p 3) Jah MSOS-i § 532 lõige Vastab pärast eelnõu
(direktiivi 2 vastuvõtmist.
2002/59/E
Ü Art 6a
(II lõik))
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ, sadamate turvalisuse
tugevdamise kohta, võrdlustabel
EL-i EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaar
õigusakti õigusakti sisuliseks rakendamiseks
norm normi kehtestatavad riigisisesed
ülevõtmise õigusaktid
kohustus Paragrahv, lõige, Pealkiri
punkt
III lisa (1. Jah SadS-i § 17 lõike 5 Vastab pärast eelnõu
lause) vastuvõtmist.
83
„Meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu“
seletuskiri
Lisa 2
RAKENDUSAKTIDE KAVANDID
KAVAND 1
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruse nr 29 „Alla
24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 3 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määruses nr 29 „Alla
24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Alla 24-meetrise pikkusega laevale mõõtmise ja mõõtekirja väljastamise tingimused ning
mõõtekirjale kantavate andmete loetelu“;
2) määruse § 2 tekst loetakse lõikeks 1 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva määruse alusel arvutatakse laeva mahutavust Eesti riigilipu all sõitvale uuele ja
olemasolevale alla 24-meetrise pikkusega laevale, välja arvatud kalalaevale.“;
3) määruse § 2 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Käeoleva määruse alusel väljastatakse mõõtekiri Eesti riigilipu all sõitvale uuele ja
olemasolevale alla 24-meetrise pikkusega laevale.“;
4) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
1
KAVAND 2
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laeva turvaülevaatuse tegemise kord
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 111 lõike 8 alusel.
§ 1. Üldsätted
Laeva turvaülevaatusele (edaspidi ülevaatus) kuuluvad kõik laevad, mis on määratletud
vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni alusel
kehtestatud „Rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi“ (edaspidi ISPS
koodeks) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (EMP-s kohaldatav tekst) (ELT L 129,
29.04.2004, lk 6–91) nõuetele.
§ 2. Ülevaatuse tegemise eeldus
Enne ülevaatuse tegemist peab Veeteede Amet olema kooskõlastanud laeva turvaplaani. Kui
laeva turvaplaan ei vasta nõuetele, võib ülevaatuse edasi lükata seni, kuni reeder on kasutusele
võtnud meetmed nõuete täitmiseks.
§ 3. Taotlus ülevaatuse tegemiseks
(1) Reeder peab esitama Veeteede Ametile taotluse ülevaatuse tegemiseks Eesti sadamas
vähemalt seitse kalendripäeva enne soovitud ülevaatust
(2) Reeder peab esitama Veeteede Ametile taotluse ülevaatuse tegemiseks välisriigi sadamas
vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitud ülevaatust.
§ 4. Ülevaatuse ettevalmistamine
(1) Veeteede Amet töötab kooskõlastatult reederiga välja ülevaatuse plaani.
(2) Veeteede Amet valmistab ette vajalikud dokumendid ülevaatuse edukaks ja efektiivseks
tegemiseks.
§ 5. Ülevaatuse aruanne
(1) Ülevaatuse kohta koostab Veeteede Amet ülevaatuse aruande.
(2) Ülevaatuse aruanne sisaldab ülevaatuse plaani, ülevaatuse teostajate nimesid, ülevaatuse
tegemise aega, andmeid reederi kohta ning märkuste ja mittevastavuste korral ka vastavat
informatsiooni. Märkus on ülevaatuse käigus tuvastatud asjaolu, mida toetab objektiivne tõend.
Mittevastavus on olukord, kus objektiivsed tõendid osutavad nõuete mittetäitmisele ja mis
nõuab parandusmeetmete kasutuselevõtmist.
(3) Ülevaatuse aruanne koostatakse kahes eksemplaris. Üks ülevaatuse aruande
originaaleksemplar jääb laeva ja teine Veeteede Ametile.
2
§ 6. Reederi kohustused ülevaatuse tegemisel
Reeder on kohustatud:
1) teavitama ülevaatusega seotud laevapere liikmeid ülevaatuse eesmärkidest ja ulatusest;
2) nimetama ülevaatuse ajaks enda esindaja;
3) tagama ülevaatuse läbiviimiseks vajalikud vahendid;
4) tagama Veeteede Ameti nõutud tõendusmaterjalide kättesaadavuse;
5) tegema Veeteede Ametiga koostööd, et tagada ülevaatuse eesmärkide saavutamine.
§ 7. Laeva turvatunnistuse väljastamine ja kehtivus
(1) Veeteede Amet väljastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel kohase
turvatunnistuse või ajutise turvatunnistuse laevale pärast laeva esmast või täisülevaatust
vastavalt rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse (edaspidi ISPS koodeks)
sätestatud nõuetele.
(2) Turvatunnistuse ja ajutise turvatunnistuse kinnitamise ja kehtivuse nõuded on sätestatud
ISPS koodeksis.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2006. a määrus nr 40 „Laeva
turvaülevaatuse läbiviimise kord ja laeva turvalisuse tunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
3
KAVAND 3
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laevade infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 121 lõike 4 alusel.
§ 1. Infosüsteemi nimi ja pidamise eesmärk
§ 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja
§ 3. Infosüsteemi pidamine
§ 4. Infosüsteemi kantavad andmed ja dokumendid
§ 5. Infosüsteemi kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamine
§ 6. Juurdepääs infosüsteemi andmetele
§ 7. Infosüsteemi kasutamise kord
§ 8. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 9. Andmete esitaja autentimine ja autoriseerimine
§ 10. Andmete töötlemine ja õigsuse tagamine
§ 11. Järelevalve infosüsteemi pidamise üle
§ 12. Infosüsteemi pidamise rahastamine
§ 13. Infosüsteemi lõpetamine
§ 14. Määruse jõustumine
4
KAVAND 4
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile
esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“
muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 14 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 14. augusti 2014. a määruse nr 65 „Veeteede Ametile
esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide esitamise kord“ § 12 lõige 1
sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas määruses nimetatud dokumendid tuleb esitada Veeteede Ametile
kooskõlastamiseks enne vastava ehitusetapi alustamist. Määruse §-s 2 nimetatud tehnilise
ülesande võib esitada Veeteede Ametile eraldiseisvalt kooskõlastamiseks enne projekteerimise
alustamist. Määruse § 11 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud laeva katsetuste programmid võib esitada
Veeteede Ametile eraldiseisvalt kooskõlastamiseks enne katsetuste alustamist ning punktis 3
nimetatud kreenikatsetuste protokolli esitada Veeteede Ametile eraldiseisvalt pärast katsetusi.“;
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
5
KAVAND 5
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 8 alusel.
§ 1. Reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
Reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) registrinumber;
3) tunnusnumber või kutsung;
4) kodusadam;
5) kogumahutavus;
6) laevapere suurus;
7) lubatud reisijate arv;
8) kinnitus, et laev on läbinud ülevaatuse ja on tunnistatud merekõlblikuks;
9) lubatud sõidupiirkond;
10) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
11) märge, kas tunnistusele on lisatud varustuse loetelu;
12) tunnistuse kehtivusaeg;
13) tunnistuse väljastamise koht ja kuupäev;
14) tunnistuse väljastaja allkiri.
§ 2. Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantavate andmete loetelu
Siseveelaeva reisijateveo tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) registrinumber;
3) üldpikkus;
4) laius;
5) süvis;
6) vabaparras;
7) reeder;
8) laevapere suurus;
9) lubatud reisijate arv;
10) kinnitus, et laev on läbinud ülevaatuse ja on tunnistatud sõidukõlblikuks;
11) lubatud sõidupiirkond;
12) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
13) märge, kas tunnistuse juurde kuulub varustuse loetelu;
14) tunnistuse kehtivusaeg;
15) tunnistuse väljastamise koht ja kuupäev;
16) tunnistuse väljastaja allkiri.
§ 3. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. aasta määrus nr 37 „Reisijateveo
tunnistuse vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
6
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
7
KAVAND 6
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90
„Reisiparvlaevade eripüstuvusnõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. augusti 2005. a määruse nr 90 „Reisiparvlaevade
eripüstuvusnõuded“ preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 172 lõike 7 alusel.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
8
KAVAND 7
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 173 lõike 5 alusel.
§ 1. Ajaloolise laeva tunnistusele kantavate andmete loetelu
Ajaloolise laeva tunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) laeva nimi;
2) kutsung;
3) kodusadam;
4) kogumahutavus;
5) pikkus;
6) ehitusaasta;
7) IMO number;
8) lubatud inimeste arv pardal;
9) lubatud sõidupiirkond;
10) märkused piirangute ja lisatingimuste kohta;
11) kinnitus, et laev tegutseb ajaloolise laevana ja vastab ajaloolisele laevale esitatavatele
nõuetele;
12) tunnistuse kehtivusaeg;
13) tunnistuse väljastamise koht ja kuupäev;
14) tunnistuse väljastaja allkiri.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
9
KAVAND 8
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
24-meetrise ja suurema pikkusega kalalaeva ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning
vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid1
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõigete 5 ja 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab kalalaeva ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse,
vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid.
(2) Määrus sätestab ohutusnõuded kalalaevale sõltuvalt selle pikkusest ja sõidupiirkonnast.
(3) Määrust kohaldatakse:
1) Eesti riigilippu kandvale kalalaevale pikkusega 24 meetrit ja enam;
2) Eesti sise- või territoriaalvees kalastavale ja Eesti sadamas oma saaki lossivale välisriigi
lippu kandvale kalalaevale pikkusega 24 meetrit ja enam.
§ 2. Mõisted
§ 3. Uue laeva projekteerimine, ehitamine ja seadistamine
§ 4. Üldnõuded olemasolevale laevale
§ 5. Kalalaeva sõidupiirkonnad raadioside tagamiseks vajalike raadioseadmete järgi
§ 6. Vabastused
2. peatükk
TEGUTSEMINE HÄDAOLUKORRAS, ÕPPEHÄIRED JA ÕPPUSED
§ 7. Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid hädaolukorras tegutsemiseks
§ 8. Laeva õppused ja treeningud
§ 9. Väljaõpe ja juhendamine laeval
§ 10. Kanded logiraamatusse
§ 11. Laeva mahajätmise käsiraamat
3. peatükk
RAADIOSIDE JA ENERGIAALLIKAD
§ 12. Raadioseadmete funktsionaalsed nõuded
10
§ 13. Raadioseadmete paigaldus
§ 14. Üldnõuded raadioseadmetega varustatuse kohta
§ 15. Raadioseadmed A1-merealas kalastaval laeval
§ 16. Raadioseadmed A2-merealas kalastaval laeval
§ 17. Raadioseadmed A3-merealas kalastaval laeval
§ 18. Raadioseadmed A1-, A2-, A3- ja A4-merealas kalastaval laeval
§ 19. Raadiovaht
§ 20. Energiaallikad
§ 21. Tehniline hooldus
4. peatükk
NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED
§ 22. Navigatsioonivahendid ja -väljaanded
§ 23. Signalisatsioonivahendid
5. peatükk
PÄÄSTEVAHENDID
§ 24. Kohaldamine
§ 25. Üldnõuded päästepaadile ja -parvele ning valvepaadile
§ 26. Valvepaadi varustus
§ 27. Valvepaadi veeskamisseadmed
§ 28. Päästevahendite raadioseadmed
§ 29. Radartransponder
§ 30. Veeülikond
6. peatükk
PÜSTUVUS
§ 31. Püstuvuse kriteeriumid
§ 32. Püstuvuse informatsioon
§ 33. Lisaohutusnõuded eriliste püügiviiside korral
§ 34. Kreenikatse
11
7. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDAMINE
§ 35. Tunnistuste väljastamine
Määruse nõuetele vastavale laevale väljastatakse määruse lisades esitatud vormikohased
tunnistused.
§ 36. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. detsembri 2004. a määrus nr 222 „Kalalaevade
ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse, vabastuse tunnistuse ja varustuse
nimekirja vormid1“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 37. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
1
Määruses on arvestatud nõukogu 11. detsembri 1997. a direktiivi 97/70/EÜ (EÜT L 034,
9.2.1998, lk 1–29) ja seda muutvate komisjoni 18. märtsi 1999. a direktiivi 1999/19/EÜ (EÜT
L 083, 27.3.1999, lk 48–49), komisjoni 25. aprilli 2002. a direktiivi 2002/35/EÜ (EÜT L 112,
27.4.2002, lk 21–33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. a direktiivi
2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
11. märtsi 2009. a määruse (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.3.2009, lk 109–154) nõudeid.
Lisa 1.
Lisa 2.
Lisa 3.
12
KAVAND 9
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Laeva ohutusnõuded
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab laeva ohutusnõuded.
(2) Määrust kohaldatakse:
1) 12-meetrise ja suurema pikkusega kalalaevale niivõrd, kuivõrd kalalaevale esitatud nõuded
ei ole sätestatud meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses;
2) alla 24-meetri pikkusele reisilaevale;
3) alla 500-se kogumahutavusega kaubalaevale;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata laevale niivõrd, kuivõrd see on määruses
sätestatud.
§ 2. Mõisted
§ 3. Lühendid
§ 4. Laevade jaotamine klassideks sõidupiirkonna järgi
§ 5. Olemasolev laev
2. peatükk
RAADIOSEADMED
§ 6. Funktsionaalsed nõuded
§ 7. Raadioseadmete paigaldus
§ 8. Raadioseadmete üldnõuded
§ 9. Raadioseadmed
§ 10. Raadiovaht
§ 11. Energiaallikad
§ 12. Tehniline hooldus
3. peatükk
NAVIGATSIOONIVAHENDID JA -SEADMED
§ 13. Vabastused
§ 14. Navigatsioonivahendite ja -seadmete nõutav kogus laevas
13
§ 15. Nõuded kõikidele laevadele sõltumata kogumahutavusest
§ 16. Nõuded laevale kogumahutavusega 150 ja enam ning kõigile reisilaevadele
§ 17. Nõuded laevale kogumahutavusega 300 ja enam ning kõigile reisilaevadele
§ 18. Nõuded laevale kogumahutavusega 500 ja enam
§ 19. Nõuded laevale kogumahutavusega 1600 ja enam
§ 20. AIS
§ 21. Merekaardid ja navigatsioonilised väljaanded
4. peatükk
PÄÄSTEVAHENDID
§ 22. Üldnõuded
§ 23. Reisilaeva kollektiivsed päästevahendid
§ 24. Kaubalaeva (välja arvatud tanker) kollektiivsed päästevahendid
§ 25. Tankeri kollektiivsed päästevahendid
§ 26. Kalalaeva kollektiivsed päästevahendid
§ 27. Päästepaadi varustus
§ 28. Valvepaadi varustus
§ 29. Nõuded valvepaadile
§ 30. Päästepaadi, päästeparve ja valvepaadi veeskamisseadmed
§ 31. Individuaalsed päästevahendid
5. peatükk
TULETÕRJEVAHENDID
§ 32. Üldnõuded
§ 33. Tuletõrjevarustuse kogus
6. peatükk
SIGNAALSEADMED JA -VAHENDID
§ 34. Üldnõuded
§ 35. Pürotehnika nõutav kogus
14
7. peatükk
KESKKONNAKAITSE ALASED NÕUDED
§ 36. Nõuded naftareostuse vältimiseks
§ 37. Nõuded reovee reostuse vältimiseks
§ 38. Nõuded prügireostuse vältimiseks
8. peatükk
ÜLDHÄIRE ALARMSÜSTEEM JA TREENINGJUHEND
§ 39. Üldhäire alarmsüsteem, häireplaan ja juhendid hädaolukorras tegutsemiseks
§ 40. Laeva treeningjuhend
9. peatükk
MEHAANILISED SEADMED
§ 41. Üldsätted
§ 42. Sisepõlemismootorid
§ 43. Kuivendusseadmed
§ 44. Kuivenduspumpade arv
§ 45. Tagasikäigu seadmed
§ 46. Rooliseade
§ 47. Lisanõuded elektrilisele ja elekterhüdraulilisele rooliseadmele
§ 48. Masinaruumi ventilatsioonisüsteem
§ 49. Side silla ja masinaruumi vahel
§ 50. Mehaanikute väljakutsesignalisatsioon
§ 51. Avariiseadmete paigutus reisilaeval
§ 52. Mehhanismide juhtimisseadmed
§ 53. Aurusüsteemid
§ 54. Suruõhusüsteemid
§ 55. Mürakaitse
10. peatükk
ELEKTRISEADMED
15
§ 56. Üldnõuded
§ 57. Peaelektrienergiaallikas ja valgustussüsteem
§ 58. Avariielektrienergiaallikas
§ 59. Parvlaeva lisa avariivalgustus
§ 60. Ettevaatusabinõud elektrienergia kasutamisel
11. peatükk
TÄIENDAVAD NÕUDED PERIOODILISELT MEHITAMATA MASINARUUMILE
§ 61. Üldnõuded
§ 62. Tuleohutus
§ 63. Uputusevastane kaitse
§ 64. Peamasina juhtimine sillast
§ 65. Side
§ 66. Alarmsüsteem
§ 67. Kaitsesüsteemid
§ 68. Erinõuded mehhanismidele, kateldele ja elektriseadmetele
12. peatükk
PEELESTIK, ANKRU-, SILDUMIS- JA PUKSIIRSEADMED
§ 69. Peelestik ja taglas
§ 70. Ankruseadmed
§ 71. Sildumisseadmed
§ 72. Puksiirseadmed
13.peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 73. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
16
KAVAND 10
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse
tunnistuse vorm1“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 9. märtsi 2005. a määruse nr 30 „Kohalikus
rannasõidus sõitvate reisilaevade klassid, sõidupiirkonnad, ohutusnõuded ja ohutuse tunnistuse
vorm1“ preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
17
KAVAND 11
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja
navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse sõjalaeva ja enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva
side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded.
§ 2. Laeva varustamine sidevahenditega
(1) A1-, A2- ja A3-merealas peab laev olema varustatud sidevahenditega vastavalt lisale 1.
(2) Läänemerel konvois liikuval sõjalaeval ja politseiasutuse laeval, millel on A1-merealas
nõutav aparatuur, võib puududa A2-merealas nõutav aparatuur, kui ühel konvois olevatest
laevadest on A2-merealas nõutav aparatuur olemas.
(3) Laevatatavatel sisevetel on nõutav VHF-raadioseade, mis tagab saate ja vastuvõtu
sagedusribas 156–174 MHz. Peipsi järvel sõitvatel laevadel peab lisaks sellele olema kaks
kantavat GMDSS nõuetele vastavat VHF-raadioseadet.
§ 3. Laevade varustamine navigatsioonivahenditega
Laev peab olema varustatud navigatsioonivahenditega vastavalt lisale 2.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. jaanuari 2004. a määrus nr 24 „Sõja- ja
piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade side- ja
navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
Lisa 1.
Lisa 2.
18
KAVAND 12
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Meremeeste registri põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 29 lõike 2 alusel.
§ 1. Registri nimi ja pidamise eesmärk
§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja
§ 3. Registri pidamine
§ 4. Registrisse kantavad andmed ja dokumendid
§ 5. Registrisse kantud andmete õigsuse ja tervikluse tagamine
§ 6. Juurdepääs registri andmetele
§ 7. Registri kasutamise kord
§ 8. Andmevahetus teiste andmekogudega
§ 9. Andmete esitaja autentimine ja autoriseerimine
§ 10. Andmete töötlemine ja õigsuse tagamine
§ 11. Järelevalve registri pidamise üle
§ 12. Registri pidamise rahastamine
§ 13. Registri lõpetamine
§ 14. Määruse kehtetuks tunnistamine
§ 15. Määruse jõustumine
19
KAVAND 13
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Väikelaevajuhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 39 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTE
§ 1. Reguleerimisala
Määrus sätestab väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise
ning tunnistuste taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi.
2. peatükk
NÕUDED VÄIKELAEVAJUHI TEOREETILISTELE TEADMISTELE JA
PRAKTILISTELE OSKUSTELE
§ 2. Nõuded terminoloogia- ja merepraktikaalastele teadmistele ja oskustele
§ 3. Nõuded püstuvusalastele teadmistele
§ 4. Nõuded meresõiduohutusalastele teadmistele ja oskustele
§ 5. Nõuded meteoroloogiaalastele teadmistele
§ 6. Nõuded navigatsioonialastele teadmistele ja oskustele
§ 7. Nõuded väikelaeva käsitsemise teadmistele ja oskustele
§ 8. Nõuded merepääste ja -otsingutealastele teadmistele ja oskustele
§ 9. Nõuded keskkonnareostuse vältimise teadmistele
3. peatükk
VÄIKELAEVAJUHI VÄLJAÕPE JA VÄIKELAEVAJUHI TUNNISTUS
§ 10. Väikelaevajuhi väljaõpe
§ 11. Väikelaevajuhi eksam
§ 12. Väikelaevajuhi eksami komisjon
§ 13. Väikelaevajuhi praktikaarvestus
§ 14. Väikelaevajuhi eksami ja praktikaarvestuse sooritanud isikute nimekiri
20
§ 15. Väikelaevajuhi tunnistus
§ 16. Väikelaevajuhi tunnistuse väljastamine
§ 17. Välisriigis sooritatud väikelaevajuhi väljaõpe või välisriigis väljaantud
väikelaevajuhi tunnistus
4. peatükk
VÄIKELAEVA RAADIOSIDEOPERAATORI VÄLJAÕPE JA TUNNISTUS
§ 18. Väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõpe
§ 19. Nõuded väikelaeva raadiosideoperaatori teadmistele ja oskustele
§ 20. Nõuded väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe õppekavale ja õppevahenditele
§ 21. Väikelaeva raadiosideoperaatori eksam
§ 22. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistus
§ 23. Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamine
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse kehtetuks tunnistamine
§ 25. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
21
KAVAND 14
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruse nr 11 „Jeti ohutu
kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 391 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. jaanuari 2006. a määruses nr 11 „Jeti ohutu
kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse vorm“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse
taotlemise ja väljastamise kord ning tunnistuse vorm“;
2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrus sätestab jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded,
eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi.
3) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 11 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Jetijuhi tunnistus väljastatakse meresõiduohutuse seaduse § 391 lõikes 13 sätestatud tähtaja
jooksul.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
22
KAVAND 15
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö
aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 5 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse loakohustuslike hüdrograafiliste mõõdistustööde
(edaspidi mõõdistustöö) loetelu, mõõdistustöö loa andmise ja mõõdistustöö aruande
heakskiitmise kord ning mõõdistustöö tegemise nõuded.
(2) Käesolevat määrust kohaldatakse mõõdistustöö tegemisele Eesti merealal ning laevatataval
siseveekogul, mida ei ole teinud Veeteede Amet.
(3) Mõõdistustöö tegemisel Eesti merealal ja laevatataval siseveekogul lähtutakse
Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni kehtestatud standardist S-44 või samaväärsetest
nõuetest.
(4) Käesolevat määrust kohaldatakse ka süvendustöö käigus tehtavale mõõdistustööle, välja
arvatud süvendustöö vaheetappide kontrollmõõdistusele, mis tehakse enne süvendustöö
lõpetamist.
§ 2. Loakohustuslike mõõdistustööde loetelu
(1) Veeteede Ameti luba on vaja navigatsiooniohutust mõjutava mõõdistustöö tegemiseks.
(2) Navigatsiooniohutust mõjutavaks mõõdistustööks on järgmised mõõdistustööd:
1) sadama, akvatooriumi ja laevatee mõõdistus;
2) süvendus-, ehitus-, lõhkamis- ja sügavust muutva töö järgne mõõdistus;
3) projekteerimiseks tehtud mõõdistus;
4) kaadamisala ja potentsiaalselt ohtliku koha mõõdistustöö.
§ 3. Mõõdistustöö tegemiseks loa andmise kord
(1) Mõõdistustöö tegemise loa saamiseks tuleb enne töö alustamist Veeteede Ametile esitada
taotlus ja mõõdistustöö kavand.
(2) Mõõdistustöö kavand peab sisaldama:
1) mõõdistustöö põhjendust;
2) mõõdistatava ala asukohta ja ulatust;
3) mõõdistustöö ajakava ja mahtu;
4) mõõdistustöö metoodikat ja täpsusklassi;
5) kasutatava aparatuuri tehnilisi andmeid;
6) mõõdistuskoha määramise metoodikat;
7) esialgset hinnangut saadavate andmete täpsuse kohta;
8) põhjaproovi võtmise koha esialgseid koordinaate ja kaadamisala koordinaate, kui mõõdistus
on seotud süvendustöödega.
23
(3) Veeteede Ametil on õigus mõõdistustöö tegijalt nõuda mõõdistustöö kavandi muutmist, kui
see on vajalik ohutu veeliikluse tagamiseks.
(4) Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest seitsme päeva jooksul taotluse
esitamisest arvates.
§ 4. Nõuded mõõdistustöö läbiviimisele
(1) Mõõdistustöö läbiviimise aluseks on mõõdistustöö loaga heakskiidetud mõõdistustöö
kavand.
(2) Veeteede Ametil on õigus jälgida ja kontrollida mõõdistustöö läbiviimist ja
mõõdistamisandmete töötlust.
(3) Mõõdistustööl kasutatavad seadmed ja aparatuur peavad võimaldama sügavuste mõõtmist
ja koha määramist kavandatava täpsusklassi saavutamiseks piisava täpsusega.
§ 5. Mõõdistustöö aruanne ja selle heakskiitmine
(1) Mõõdistustöö tegija peab koostama mõõdistustöö tulemuse kohta aruande digitaalselt või
paberil, seejuures paberil koostatakse aruanne kahes eksemplaris. Aruande lisad esitatakse
digitaalselt.
(2) Mõõdistustöö aruanne peab sisaldama:
1) horisontaalse ja vertikaalse määramatuse arvutust;
2) koha määramiseks kasutatud lähtepunktide ja uute määratud punktide koordinaate
rahvusvaheline geodeetiliste koordinaatide süsteemis WGS-84 (edaspidi WGS-84
koordinaatsüsteem), kui need olid asukohamääranguks vajalikud;
3) veetaseme mõõtmise metoodikat ja mõõtmistulemust vähemalt ühetunnise intervalliga;
4) põhjasette proovi võtmise korral selle tulemust, proovipunktide koordinaate ja sette
kirjeldust;
5) süvendustööde puhul kaadamisala koordinaate.
(3) WGS-84 koordinaatsüsteemist erineva koordinaatsüsteemi kasutamisel mõõdistustööl on
vajalik andmete ümberarvutus (transformeerimine), näidates kasutatud ülemineku parameetreid
ja arvutusvalemeid.
(4) Mõõdistustöö aruande kohustuslikud lisad on:
1) WGS-84 või L-Est97 koordinaatsüsteemis mõõdistusplaan digitaalselt;
2) meresõidu seisukohalt oluliste avastatud objektide koordinaadid ning sügavused eraldi
tekstifailina;
3) andmetöötluse läbinud hõrendamata sügavuspunktid XYZ-formaadis tekstifailina;
4) mõõdistuse algandmestik enne andmetöötlust digitaalselt.
(5) Mõõdistustöö tegija peab aruande esitama Veeteede Ametile heakskiitmiseks.
(6) Veeteede Amet kiidab mõõdistustöö aruande heaks või keeldub selle heakskiitmisest
seitsme päeva jooksul aruande esitamisest arvates.
(7) Kui mõõdistustöö aruanne on esitatud paberil, kuulub aruande üks eksemplar koos lisadega
säilitamisele Veeteede Ametis ja teine eksemplar tagastatakse mõõdistustöö tegijale.
24
(8) Heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistustöö andmed kannab Veeteede
Amet hüdrograafia infosüsteemi.
§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2002. a määrus nr 27 „Hüdrograafiliste
mõõdistustööde tegemise kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
25
KAVAND 16
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Navigatsioonimärgistuse rajamise, paigaldamise, muutmise ja märgistusest teavitamise
nõuded ning kord
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 6 alusel.
§ 1. Navigatsioonimärgistus
(1) Navigatsioonimärgistus jaguneb ametlikus navigatsiooniteabes avaldatavaks (edaspidi
reglementeeritud navigatsioonimärgistus) ja seal mitteavaldatavaks märgistuseks (edaspidi
reglementeerimata navigatsioonimärgistus).
(2) Tasulisi teenuseid osutava sadama navigatsioonimärgistus peab olema reglementeeritud.
Sadamas, kus ei osutata tasulisi teenuseid, võib kasutada nii reglementeeritud kui ka
reglementeerimata navigatsioonimärgistust.
(3) Reglementeeritud navigatsioonimärgistus peab vastama käesoleva määruse lisas 1 esitatud
nõuetele.
(4) Reglementeerimata navigatsioonimärgistuse rajamisel on soovitatav järgida lisas 1 esitatud
nõudeid ning tuleb tagada, et navigatsioonimärgistus ei eksitaks veeliiklejat.
§ 2. Navigatsioonimärgistuse rajamine ja muutmine
(1) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks ja muutmiseks loa saamiseks tuleb Veeteede Ametile
esitada taotlus ja sellega seonduvad järgmised andmed või dokumendid:
1) reglementeeritud navigatsioonimärgistuse puhul selle rajamise või muutmise projekt;
2) reglementeerimata navigatsioonimärgistuse puhul selle rajamise või muutmise põhjendus ja
märgistuse skeem.
(2) Veeteede Amet annab loa või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul taotluse esitamisest
arvates.
§ 3. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse projekt
(1) Navigatsioonimärgistuse projekt (edaspidi projekt) tuleb koostada selliselt, et see on loetav,
vastuoludeta ja erialaspetsialistile arusaadav ning üheselt mõistetav.
(2) Kui projekt koostatakse enne süvendustöid, esitatakse see eelprojektina, millele
kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid.
(3) Projekt koosneb seletuskirjast ja joonistest.
(4) Projektis tuleb esitada:
1) navigatsioonimärgistuse rajamise põhjendus;
2) projekteeritava navigatsioonimärgistuse asukoha skeem või kirjeldus;
3) ala navigatsioonimärgistust mõjutavad looduslikud tingimused;
4) navigatsiooniolude kirjeldus – eeldatav liiklussagedus ja veeliikluse korraldus;
26
5) navigatsiooniperioodi kestus;
6) projektlaeva parameetrid – pikkus, laius, süvis jms;
7) laevatee paiknemine ja mõõtmed, lõikude vähim sügavus ja laius;
8) andmed ala olemasoleva navigatsioonimärgistuse kohta;
9) käesoleva määruse lisas 2 loetletud andmed vastavalt navigatsioonimärgi tüübile iga
projekteeritava märgi kohta;
10) Veeteede Ameti aktsepteeritud mõõdistusplaanil põhinev projekteeritud
navigatsioonimärgistuse asendiplaan;
11) navigatsioonimärgi konstruktsiooni iseloomustus ja joonised;
12) tulega navigatsioonimärgi puhul selle ühildamise soov Veeteede Ameti hallatavasse
navigatsioonimärgistuse kaugseiresüsteemi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 10 nimetatud asendiplaanile tuleb kanda:
1) rannajoon, sügavusarvud, isobaadid, kivid ja põhjatopograafia;
2) eripiirkond ning veealune trass ja rajatis;
3) sadamarajatis, nagu kai ja lainemurdja, ning projekteerimise seisukohast oluline ehitis kaldal;
4) sadama akvatooriumi piir;
5) olemasolev laevatee ja navigatsioonimärgistus;
6) laevatee asend, mille jaoks navigatsioonimärgistus kavandatakse;
7) projekteeritav navigatsioonimärk.
§ 4. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse heakskiitmine
(1) Navigatsioonimärgistuse heakskiitmiseks tuleb navigatsioonimärgistuse valmimisest või
muutmisest Veeteede Ametit teavitada.
(2) Veeteede Amet kiidab navigatsioonimärgistuse heaks või keeldub selle heakskiitmisest
seitsme päeva jooksul pärast asjaomase teate esitamist.
(3) Kui projekt koostatakse enne süvendustöid, kooskõlastatakse see eelprojektina. Pärast
süvendustööde valmimist tuleb esitada uuesti kooskõlastamiseks tööprojekt, mis põhineb
süvendustööde järgsel Veeteede Ameti aktsepteeritud mõõdistusel ja on vajadusel korrigeeritud
vastavalt tegelikele oludele.
§ 5. Reglementeeritud navigatsioonimärgistuse andmete avaldamine
Heakskiidetud navigatsioonimärgistuse andmed kannab Veeteede Amet navigatsioonimärkide
andmekogusse ja avaldab navigatsiooniteabes.
§ 6. Hooajaliste navigatsioonimärkide tööst teavitamine
(1) Sadama pidaja tagab ujuvmärkide vees oleku ja hooajaliste tulepaakide töö
navigatsioonimärkide andmekogusse kantud hooajal.
(2) Hooajalise ujuvmärgistuse paigaldamisest või väljavõtmisest on sadama pidaja kohustatud
teavitama Veeteede Ametit hiljemalt märgistuse paigaldamisele või väljavõtmisele järgneva
päeva jooksul e-postile
[email protected].
§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine
27
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määrus nr 18
„Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve
ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
28
KAVAND 17
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Hüdrograafia infosüsteemi põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 7 alusel.
§ 1. Andmekogu nimi ja pidamise eesmärk
(1) Andmekogu nimi on hüdrograafia infosüsteem (edaspidi HIS), inglise keeles Hydrographic
Information System.
(2) HIS-i pidamise eesmärk on hüdrograafiliste andmete töötlemine, et võimaldada Veeteede
Ametil täita õigusaktidest tulenevaid meresõiduohutuse ülesandeid ning teostada riiklikku
järelevalvet.
§ 2. HIS-i vastutav töötleja ja tema pädevus
(1) HIS-i vastutav töötleja on Veeteede Amet.
(2) HIS-i vastutav töötleja korraldab HIS-i pidamise, sealhulgas HIS-is sisalduvate andmete
töötlemise, kaitse, säilimise ja arhiveerimise ning tagab andmete tervikluse ja käideldavuse
füüsiliste, organisatsiooniliste ja infotehniliste vahenditega.
(3) Vastutav töötleja kannab andmed HIS-i elektrooniliselt vastavalt mõõdistusandmete
laekumisele mõõdistuslaevalt ja järgnevatele andmetöötlus- ning kontrolliprotseduuridele.
§ 3. HIS-i pidamine
(1) HIS-i peetakse ühetasandilise elektroonilise andmekoguna.
(2) HIS-i pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust, kõik andmed säilitatakse
digitaalselt.
(3) HIS-i andmete turbeaste on madal (L) ja HIS-i turvaklass on K1T1S0.
§ 4. HIS-is registreeritavad mõõdistustööd
HIS-is registreeritakse kõik Veeteede Ameti tehtud mõõdistustööd, samuti majandus- ja
taristuministri määruse „Kooskõlastamisele kuuluvate hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu
ja kooskõlastamise kord ning nõuded mõõdistustööde tegemisele“ alusel tehtud mõõdistustööd
Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel.
§ 5. HIS-i kantavad andmed ja dokumendid
HIS-i kantakse:
1) mõõdistusala identifitseerimisandmed;
2) mõõdistusala iseloomustusandmed;
3) mõõdistusala olekuandmed;
4) sügavuspunktid;
29
5) samasügavusjooned;
6) mõõdistamisel tuvastatud kivid, takistused ja vrakid;
7) takistuste ja vrakkide identifitseerimis- ning iseloomustusandmed;
8) muud mõõdistamise käigus kogutud andmed;
9) menetlusandmed, mis sisaldavad teavet mõõdistusandmete allalaadimise taotluste alusel
toimunud tegevuste ja menetlusotsuste kohta.
§ 6. HIS-i kantavate andmete õiguslik režiim
HIS-i kantavatel andmetel on informatiivne tähendus.
§ 7. Andmevahetus
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5
alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
§ 8. Juurdepääs HIS-i andmetele
(1) Andmete vaatamisteenus, kaarditeenus (WMS) ja päringuteenus (WFS) on avalikud
veebiteenused.
(2) Andmete väljastamiseks tuleb Veeteede Ametile esitada päring vastavalt käesoleva määruse
§-le 9.
§ 9. Hüdrograafiliste andmete väljastamine
(1) Andmete väljastamiseks esitab taotleja HIS-is päringu, millega määratleb taotletava
andmestiku. Päring registreeritakse Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemis.
(2) Sügavuspunktide ruumiline lahutus 1–3 meetrit on võimalik kuni 10 km2 suuruselt veealalt
juhul, kui vastava tihedusega andmed on saadaval. Suuremalt alalt saab pärida sügavuspunktide
ruumilist lahutust alates neljast meetrist sõltuvalt olemasolevast andmetihedusest.
(3) Suurim korraga päritava ala suurus sügavuspunktide ruumilise lahutusega alates neljast
meetrist on 2000 km2.
(4) Pärast andmestiku loomist ja selle valmimist saab taotleja andmestiku alla laadida.
§ 10. Ebaõigete andmete parandamine
Kui vastutav töötleja tuvastab infosüsteemis ebaõiged andmed või kui talle on nendest teada
antud, korraldab ta ebaõigete andmete parandamise viivitamata pärast nendest teadasaamist ja
andmete kontrollimist.
§ 11. Järelevalve HIS-i pidamise üle
Järelevalvet HIS-i pidamise üle teostab vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet HIS-i
pidamise seaduslikkuse üle teostab vastavalt oma pädevusele Andmekaitse Inspektsioon.
§ 12. Andmete säilitamine
30
§ 13. HIS-i likvideerimine
HIS-i likvideerimisel otsustatakse andmete teise andmekogusse või riiklikku arhiivi
üleandmine või nende hävitamisele kuulumine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg.
§ 14. Määruse rakendamine ja jõustumine
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist HIS-i kantud andmed, mis vastavad käesoleva määruse
nõuetele, loetakse HIS-i koosseisu kuuluvaiks.
(2) Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
31
KAVAND 18
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Navigatsioonimärkide andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 47 lõike 8 alusel.
§ 1. Andmekogu nimi ja pidamise eesmärk
(1) Andmekogu nimi on navigatsioonimärkide andmekogu (edaspidi andmekogu), lühend on
NMA.
(2) Andmekogu ingliskeelne nimi on Aids to Navigation Electronic Register.
(3) Andmekogu pidamise eesmärk on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja
navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne
teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele
õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse, turvalisuse ning keskkonnakaitse valdkondliku
juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud
andmed.
§ 2. Andmekogu vastutav töötleja
Andmekogu vastutav töötleja on Veeteede Amet.
§ 3. Andmekogu pidamine ja andmete töötlemise viis
(1) Andmekogu peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina. Andmekogu pidamisel
kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust ning kõik andmed säilitatakse digitaalselt.
(2) Andmekogul on haldusliides ja avalik liides.
§ 4. Andmete kaitse ja nõuded andmekogu pidamisele
(1) Andmekogu vastutav töötleja tagab andmete tervikluse ja käideldavuse, samuti andmekogu
pidamise ning andmekogus sisalduvate andmete töötlemise, kaitse, säilimise ja arhiveerimise
füüsiliste, organisatsiooniliste ja infotehnoloogiliste meetmetega.
(2) Andmekogu andmete turbeaste on madal (L) ja andmekogu turvaklass on K1T1S1.
§ 5. Andmekogu koosseis
(1) Andmekogu koosneb navigatsioonimärkide ja laevateede andmebaasist ning
navigatsioonimärgistuse projektide ja nende menetlusandmete andmebaasist.
(2) Andmekogus registreeritakse kõik Eesti reglementeeritud navigatsioonimärgid.
(3) Andmekogus registreeritakse Eesti vete laevateed.
§ 6. Andmekogu andmed ja dokumendid
32
(1) Navigatsioonimärkide ja laevateede andmebaasi kantakse:
1) navigatsioonimärkide identifitseerimisandmed;
2) navigatsioonimärkide iseloomustusandmed;
3) navigatsioonimärkide olekuandmed;
4) navigatsioonimärkide ekspluatatsioonilised andmed;
5) navigatsioonimärkide kuuluvusandmed;
6) navigatsioonimärkide menetlusandmed;
7) laevateede üldandmed;
8) laevateede komponentide andmed;
9) alade andmed;
10) liikluseraldusskeemid.
(2) Andmekogusse kantakse ja projektide ning navigatsioonimärkidega seotakse järgmised
dokumendid:
1) navigatsioonimärgistuse projektid ja nende menetlusandmed;
2) navigatsioonimärkide joonised;
3) navigatsioonimärkide fotod.
(3) Menetlusandmed sisaldavad:
1) andmeid navigatsioonimärkide lisamismenetluse ja erinevat liiki muutmismenetluste kohta;
2) andmeid navigatsioonimärgi andmete muutmise ja muutmisega seotud asjaolude kohta.
§ 7. Andmekogusse andmete esitamine
Andmekogusse andmete esitamise õigus on:
1) sadama pidajal;
2) Veeteede Ametil.
§ 8. Andmete esitaja autentimine ja autoriseerimine
(1) Andmekogusse võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid
teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine).
(2) Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava
sertifikaadi alusel või paroolipõhiselt.
(3) Isiku autoriseerimine toimub andmete esitaja ja andmekogu vastutava töötleja vahelises
lepingus sätestatud tingimustel.
§ 9. Andmevahetus
Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5
alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
§ 10. Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele
(1) Andmekogu andmed on avalikud, välja arvatud andmed, millele on kehtestatud
juurdepääsupiirang.
(2) Andmete esitajal on juurdepääsuõigus endaga seotud andmetele.
33
(3) Vastutaval töötlejal on andmetele juurdepääsuõigus teenistuskohustuste täitmiseks
määratud ulatuses.
§ 11. Ebaõigete andmete parandamise kord
Andmekogust leitud ebaõigete andmete kohta esitatud info alusel teeb pärast andmete
kontrollimist ja asjaolude registreerimist parandused vastutav töötleja.
§ 12. Järelevalve andmekogu pidamise üle
Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostab vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet
andmekogu pidamise seaduslikkuse üle teostab vastavalt oma pädevusele Andmekaitse
Inspektsioon.
§ 13. Andmekogu andmete säilitamine ja arhiveerimine
(1) Andmekogus olevaid andmeid säilitatakse alaliselt.
(2) Andmekogu alusdokumente säilitatakse vastavalt arhiiviseadusele.
§ 14. Andmekogu pidamise rahastamine
Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale
töötlejale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.
§ 15. Määruse rakendamine ja jõustumine
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist andmekogusse kantud andmed, mis vastavad määruses
esitatud nõuetele, loetakse andmekogu koosseisu kuuluvaiks.
(2) Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
34
KAVAND 19
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruse nr 93
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja
kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa
vorm“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 571 lõike 9 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruses nr 93 „Lootsitasõidu
loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning
kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja
vanemtüürimehe eksamineerimise kord ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja loale
kantavate andmete loetelu“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse lootsitasõidu loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise ja kehtetuks
tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ning eksamiküsimuste
teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu.“;
3) paragrahvi 2 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Lootsitasõidu loale kantakse järgmised andmed:
1) loa number, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;
2) loa omaniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
3) väljaandja nimi ja allkiri;
4) sadamad, kus lootsitasõidu luba kehtib.“;
5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „ainevaldkondades“ sõnadega „eksamiküsimuste
teemade loetelu kohaselt“;
6) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;
7) määruse lisa 3 tunnistatakse kehtetuks;
8) määruse lisa 4 asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
35
Lisa 4. Eksamiküsimuste teemade loetelu
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2011. a määruse nr 93 „Lootsitasõidu
loa väljaandmise, kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise
ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ muutmine
Lisa 4
EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMADE LOETELU
1. Lootsimispiirkonna üldiseloomustus, asjaomase sadama eeskiri.
2. Lootsimispiirkonna navigatsioonilise olukorra tundmine, sidevahendite kasutamine ja
kohustuslike ettekannete esitamise korra tundmine.
3. Rahvusvahelised laevade kokkupõrgete vältimise eeskirjad (COLREG 1972. a).
4. Teised meresõiduohutust ja keskkonnareostuse vältimist tagavad nõuded antud piirkonnas.
5. Kehtivad merendusalased rahvusvahelised konventsioonid ja asjaomased Eesti Vabariigi
õigusaktid.
6. Piirkonna navigatsioonimärgistus ning nende iseloomustus.
7. Faarvaatrid, ankruplatsid, madalikud jmt ning nende iseloomustus.
8. Side- ja navigatsioonilise info saamine ning edastamine antud piirkonnas.
9. Liikluseraldusskeemid ja laevaliiklusteeninduse piirkond (VTS).
36
KAVAND 20
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi
ja lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 581 lõike 8 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruses nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja
lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja
kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse lootsi kvalifikatsiooniastme taotlemise, kutsetunnistuse
väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise kord, lootsieriala eksamiküsimuste
teemade loetelu ning kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu.“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) piirangutega raadioside operaatori (ROC) ning radarnavigatsiooni ja automaatse
radarpositsioonide seadme (ARPA) kasutamise kursuse tunnistused;“;
5) paragrahvi 2 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Lootsi kutsetunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) kutsetunnistuse number, väljaandmise aeg ja kehtivusaeg;
2) loa omaniku ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
3) väljaandja nimi ja allkiri;
4) lootsimispiirkonnad ja sadamad, kus kutsetunnistus kehtib;
5) lootsimise piirangud.“;
7) paragrahvi 5 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „kutsetunnistuse“ sõnadega
„kutsetunnistusele märgitud“;
8) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
37
„(3) Lootsimispiirkonna muutmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam ning
lootsimispiirkonnas asuva sadama või sadamate muutmisel tuleb sooritada
kvalifikatsioonieksam muudatuste osas.“;
9) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõnad „lootsieriala õppekava“ sõnadega „eksamiküsimuste
teemade loetelu“;
10) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
11) lisad 3 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) lisa 4 asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
Lisa 4. Eksamiküsimuste teemade loetelu
38
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. jaanuari 2012. a määruse nr 4 „Lootsi
kvalifikatsiooniastme taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja
lootsi eksamineerimise kord ning lootsieriala õppekava“ muutmine
Lisa 4
EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMADE LOETELU
1. Üldettevalmistus kõigile lootsi kvalifikatsiooniastmetele:
– lootsimispiirkonna üldiseloomustus, lootsimispiirkonna sadamate eeskirjad;
– lootsimispiirkonna navigatsioonilise olukorra tundmine, sidevahendite kasutamine ja
kohustuslike ettekannete esitamise korra tundmine;
– rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon (COLREG 1972);
– teised meresõiduohutust ja keskkonnareostuse vältimist tagavad nõuded antud piirkonnas;
– kehtivad merendusalased rahvusvahelised konventsioonid ja asjaomased Eesti Vabariigi
õigusaktid;
– piirkonna navigatsioonimärgistus ning nende iseloomustus;
– faarvaatrid, ankruplatsid, madalikud jmt nimed ning nende iseloomustus;
– side ja navigatsioonilise info saamine ning edastamine antud piirkonnas;
– liikluseraldusskeemid, laevaliiklusteeninduse piirkond (VTS), nende iseloomustus; täpsed
kursid ja vahemaad lootsimispiirkondades;
– eritüübiliste laevade iseärasused ja piirangud käikude andmisel ning manööverdamisel;
– faktorid, mis mõjutavad laeva juhtimist, nagu tuul, hoovus faarvaatri konfiguratsioon,
meresügavus, diferent, süvis jne;
– vedurlaevade kasutamine ja nende ohutus;
– inglise keele oskus selge suhtlemise tasemel situatsioonide selgitamiseks ja käskluste
andmiseks;
– laeva kontroll-lehe tundmine;
– võimalike ettenägematute asjaolude loetelu piirkonnas;
– lootsi ettekanded navigatsioonimärgistuse vigadest, avastatud puudustest laevades,
laevaõnnetustest ja õnnetusjuhtumitest;
– lootsi tööspetsiifikat puudutavate ohutusnõuete tundmine.
2. Täiendavad nõuded avamerelootsi teadmistele ja oskustele:
Avamerelootsi kandidaat peab tundma Läänemere navigatsioonilist olukorda:
– laevateede liikluseraldusskeeme, navigatsioonilise info saamise sidekanaleid ja aegu;
– tähtsamate tuletornide asukohti ja nende iseloomustust;
– lootsijaamu ja nende sidevõimalusi;
– kursse ja vahemaid peamiste sadamateni ja geograafiliste orientiirideni;
– navigatsioonilist märgistust ja ohte peamistel laevateedel;
– varjumispaiku erinevate tuulte korral ja ohutuid ankrukohti;
– lubatud süviseid ja üldtingimusi Taani väinade läbimiseks;
– tundma Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni (HELCOM) ja rahvusvahelise laevade
põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) reegleid merereostuse
vältimiseks;
– omama jääsõidu kogemusi jäämurdja järel ning tundma jäämurdja ja laevakaravani vahelist
sidesüsteemi.
39
KAVAND 21
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu
kandvate laevade kontrollimise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 533 lõike 7 ja § 76 lõike 6 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruses nr 75 „Välisriigi lippu
kandvate laevade kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord ja laevakontrolli aktile kantavate andmete
loetelu“;
2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmete“ sõnadega „ja laevakontrolli aktile
kantavate andmete“;
3) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse sõnad „lihtsa konstruktsiooniga puulaevale“ sõnadega
„primitiivse konstruktsiooniga puidust laevale“;
4) paragrahvi 5 lõike 8 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Lõikes 5 sätestatud kontrolli lõpetamisel koostab järelevalveametnik Paris MOU kohasele
andmekoosseisule vastava akti, millele kantakse vähemalt käesoleva määruse §-s 51 esitatud
andmed.“;
5) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Laevakontrolli aktile kantavate andmete loetelu
(1) Laevakontrolli aktile kantakse järgmised andmed:
1) akti koostanud pädev asutus;
2) kontrollimise kuupäev ja koht;
3) laeva nimi;
4) lipuriik;
5) laeva tüüp;
6) IMO identifitseerimisnumber;
7) kutsung;
8) tonnaaž;
9) kandevõime;
10) ehitamisaasta;
11) ühing või organisatsioon, kes on väljastanud laevale klassifikatsioonitunnistused, kui need
on olemas;
12) organisatsioon, kes on vastavalt kohaldatavatele konventsioonidele lipuriigi nimel sellele
laevale tunnistusi välja andnud;
13) laevaühingu või laeva kasutaja nimi ja aadress;
40
14) lahtisi vedelikke või puistlasti vedava laeva puhul laeva valiku eest vastutava prahtija nimi
ja aadress ning prahiliik;
15) kontrollakti lõpetamise kuupäev;
16) märge selle kohta, et üksikasjalik teave kontrollimise või kinnipidamise kohta võidakse
avaldada.
(2) Laevakontrolli aktile kantakse järgmised kontrollimisega seotud andmed:
1) vastavalt kohaldatavate konventsioonide alusel välja antud tunnistuse väljaandmiskuupäev
ja kehtivuse kuupäev, välja andnud organisatsioon või ametiasutus;
2) laeva osad, mida kontrolliti, kui tegemist oli üksikasjalikuma või laiendatud kontrolliga;
3) viimase vaheülevaatuse või iga-aastase ülevaatuse või korralise ülevaatuse sadam ja kuupäev
ning ülevaatuse teinud organisatsiooni nimi;
4) kontrolli liigina kontroll, üksikasjalikum kontroll või laiendatud kontroll;
5) puuduste laad;
6) võetud meetmed.
(3) Laevakontrolli aktile kantakse laeva kinnipidamise korral järgmine lisateave:
1) kinnipidamiskorralduse kuupäev;
2) kinnipidamiskorralduse lõpetamise kuupäev;
3) kinnipidamiskorralduse aluseks olevate puuduste laad ja viited konventsioonidele;
4) märge selle kohta, kas asjaomase ülevaatuse korraldanud tunnustatud organisatsioon või
eraõiguslik asutus vastutab nende puuduste eest, mis üksi või teistega koos tõid kaasa
kinnipidamise;
5) võetud meetmed.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
41
KAVAND 22
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 67 lõike 2 alusel.
§ 1. Lootsikviitungile kantavad andmed
Lootsikviitungile kantakse järgmised andmed:
1) lootsiteenust osutanud lootsi nimi;
2) laeva nimi;
3) laeva tüüp;
4) laeva kogumahutavus;
5) laeva lipuriik;
6) laevaomaniku andmed;
7) laeva kapteni nimi;
8) laevaagendi nimi;
9) laeva süvise andmed;
10) laeva pikkus meetrites;
11) laeva laius meetrites;
12) lootsi laevale saabumise aeg ja koht;
13) lootsi laevalt lahkumise aeg ja koht;
14) lootsimisel läbitud meremiilid;
15) teave sadama lootsimise kohta;
16) laeva lähtesadam;
17) laeva sihtsadam;
18) teave ohtlike kaupade kohta;
19) märkused, mida kapten või loots peab vajalikuks.
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 105 „Lootsikviitungi
vorm“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
42
KAVAND 23
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus1“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 9 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise
mereinfosüsteemi põhimäärus1“ § 4 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) meresõiduohutuse seaduse § 67 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud
lootsikviitungi andmed;“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2020. a.
43
„Meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu“
seletuskiri
Lisa 3
Märkuste tabel
Justiitsministeerium MKM-i kommentaar
Eelnõu § 1 punkt 34 – MSOS § 20 lõikes 31 Arvestatud
sätestatakse, et mereõppeasutuse auditeeritud
kvaliteedisüsteem peab vastama MSOS § 20 lõike 31 sõnastust on muudetud
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni selliselt, et kvaliteedisüsteemi
(International Organization for nõuetelevastavust eeldatakse, kui see vastab
Standardization – ISO) standardile 9001. ISO standardile.
Seletuskirja kohaselt täpsustatakse standardi
numbrit, millele kvaliteedisüsteem vastama
peab, kuna seniajani vastav selgitus seaduse
tasandil puudus ning võis tekitada küsimuse,
millist konkreetset kvaliteedisüsteemi
standardit silmas peetakse.
Põhiseaduse § 3 lõikes 1 ja 2 on sätestatud, et
riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja
sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning
täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes
avaldatud seadused. Õigusnormi ülesanne
kontinentaalses õigussüsteemis on anda
küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja
mõistetavad käitumisreeglid. Üksikisikule
õigusi ja kohustusi loovad õigusnormid
peavad sisalduma õigusaktis, olema vastu
võetud selleks ette nähtud korda järgides ning
avaldatud. Õigusakti iseloomustavad
kriteeriumid on õigusakti andnud organ ning
õigusnormide sisaldumine õigusaktis.
Õigusakti andnud organi näol ei saa olla
tegemist igasuguse isikuga, vaid õigusakti
andmise õigusel peab olema seaduslik alus.
Seadusliku aluse põhimõte nõuab, et
riigivõimu teostamiseks on alati vajalik
selleks ettenähtud luba. Seadusliku aluse
põhimõte on seotud õigusriikliku täitevvõimu
tegevuse etteennustatavuse nõudega.
Määratlemata isikute ringile saab õigusi
kohustusi luua õigustloov akt. Riigikohus on
leidnud (15.12.2008.a lahend nr 3-4-1-14-08),
et täitmiseks kohustuslikud saavad olla
üksnes õigusnormid, mille on vastu võtnud
kohast menetlust järgides organ, kellele on
1
põhiseadusega antud pädevus kehtestada
üldkohustuslikke õigusnorme (vt lisaks
õiguskantsleri 9.07.2012.a esitatud
ettepanekut eelnõule 403SE standardite
regulatsiooni kohta ka1).
Justiitsministeeriumi hinnangul ei saa
standard olla üldkohustuslik õigusnorm,
millele saaks eelnõus viidata. Sellest
tulenevalt tuleks eelnõus loobuda standardi
kohustuslikkusele viitava regulatsioonist.
Kuna standard ei ole õigusnorm, mis sisaldub
õigusaktis, siis ei saa olla selle järgimine ka
kohustuslik. Justiitsministeeriumi arusaama
kohaselt on standardisüsteemi eesmärgiks
ennekõike hõlbustada kaubanduslikke suhteid
kahe eraõigusliku isiku vahel, kuid see ei
tähenda automaatselt, et riik peaks muutma
standardite järgimise kohustuslikuks.
Eelnõu § 1 punkt 49 – avaliku teabe seaduse Arvestatud
§ 431 lõige 1 sätestab andmekogu mõiste,
mille üks osa on asutamine konkreetsete Eelnõu on täiendatud andmekogu pidamise
ülesannete täitmiseks. Seega ei saa seaduses eesmärgi selgema sõnastusega (MSOS § 29 lg
sätestada, et andmekogu eesmärgiks on 11).
andmetöötlus (nt arvestuse pidamine,
ülevaate omamine, andmete kogumine), vaid
see tuleb siduda konkreetse avaliku
ülesandega (nt järelevalve teostamine jne).
Eeltoodust tulenevalt palume sätte sõnastust
parandada.
Eelnõu § 1 punkt 53 – seletuskirjast puuduvad Arvestatud
selgitused § 1 punktiga 53 kavandatavate
muudatuste kohta. Palume seletuskirja Muudatus on eelnõust välja jäetud.
täiendada. Ühtlasi märgime, et
Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole
proportsionaalselt piiritletud MSOS § 29
lõikega 6 kavandatav sõnastus:
„Meresõidudiplomi, kutsetunnistuse,
kinnituslehe ja muu tunnistuse väljastamiseks
on registri pidajal õigus esitada päringuid ja
saada andmeid rahvastikuregistrist, isikut
tõendavate dokumentide andmekogust ja
teistest riigi andmekogudest.“ Seletuskirjas
tuleks kindlasti täpsustada ja näitlikustada,
mis eesmärgil ja millistele teistele
andmekogudele päringuid on võimalik
esitada.
Eelnõu § 1 punkti 70 kohaselt täiendatakse Arvestatud
MSOS § 45 lõikega 92, mille kohaselt esitab MSOS § 45 lõikes 92 on asendatud „päevad“
MSOS § 45 lõikes 9 nimetatud kooskõlastuse läbivalt „tööpäevade“ mõistega, korrigeerides
saamiseks tegevuse korraldaja vähemalt 30 vastavalt ka päevade arvu.
2
päeva enne kavandatud tegevuse algust ning
sukeldumiste, miinitõrjetööde ja lõhkekehade Sätte sõnastust on täpsustatud. Veeliiklust
kahjutustamise puhul hiljemalt üks tööpäev takistavaks tegevused võib jagada kahte gruppi:
enne tegevuse algust Veeteede Ametile tegevused, mida saab pikemaajaliselt ette
kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud planeerida ja tegevused, mille järgi vajadus
kavandatavat tegevust ning määratud selle võib ilmneda ootamatult, milleks on
läbiviimise piirkond ja aeg. Veeteede Amet sukeldumine, miinitõrjetöö ja lõhkekeha
annab kirjalikus vormis kooskõlastuse või kahjutustamine. Vastavalt sellele on eelnõus
teavitab kooskõlastuse mitteandmise nähtud ette erinevad tähtajad Veeteede Ametilt
põhjustest 30 päeva jooksul kirjaliku taotluse loa saamise taotluse esitamiseks ja selle
laekumisest arvates, kuid mitte hiljem kui 1 läbivaatamiseks. Vastavas osas on täiendatud
päev enne kavandatava tegevuse algust. Kui ka eelnõu seletuskirja.
taotlus esitatakse üks tööpäev enne tegevuse
algust, kuidas saab siis Veeteede Amet anda
kooskõlastust 30 päeva jooksul kirjaliku
taotluse laekumisest arvates? Kui on kirjas, et
kooskõlastus antakse või selle mitteandmisest
teavitatakse mitte hiljem kui üks päev enne
kavandatava tegevuse algust, siis kuidas on
see sõnastus omavahel kooskõlas. Kui taotlus
esitatakse üks tööpäev enne tegevuse algust,
kuidas on võimalik, et Veeteede Amet suudab
ka samal ajal selle kooskõlastuse anda,
arvestades, et tegelikult on kavandatud aega
30 päeva kooskõlastuse andmiseks? Lisaks
märgime, et sõnastuses tuleks läbivalt
kasutada ühesuguseid mõisteid kas „päev“ või
„tööpäev“.
Eelnõu § 1 punkt 71 – MSOS § 47 lõigetes 41 Arvestatud
ja 42 nähakse ette hüdrograafiliste
mõõdistustööde ja navigatsioonimärgistuse Eelnõu on täpsustatud selliselt, et
rajamise kooskõlastamise regulatsioon. hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on
Nimetatud regulatsioon ei ole esiteks vaja Veeteede Ameti luba. Vastavas osas on
kooskõlas haldusmenetluse seadusega täiendatud ka eelnõu seletuskirja.
(edaspidi HMS), kuna haldusorgani
seisukoht, olgu see siis kooskõlastuse,
nõusoleku, heakskiidu või arvamuse vormis,
ei ole iseseisvaks haldusaktiks. See tähendab,
et kooskõlastus ei saa omada väljapoole
suunatud mõju ega tuua vahetult kaasa õigusi
või kohustusi väljapool seisvatele isikutele.
Arusaadavalt soovitakse vastava
kooskõlastusega reguleerida aga just
haldusväliste isikute õigusi ja kohustusi,
mistõttu kvalifitseerub selline tegevus
haldusakti andmise menetluse alla. Teiseks,
vastavalt põhiseaduse § 3 lõikes 1 sätestatud
seaduse reservatsiooni printsiibile, peab igal
põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus.
Sellega seonduvalt tõstatame küsimuse
3
toodud regulatsiooni põhiseaduspärasuse
suhtes, kuna MSOS § 47 lõikes 42 nähakse
haldusakti väljastamise keeldumise alustena
ka juhendites ja soovitustes toodu.
Kolmandaks ei ole HMS §-ga 15 kooskõlas
haldusaktist väljastamisest keeldumine, kui
isik ei ole esitanud nõutavaid andmeid või
jooniseid. Kooskõlastamist puudutava
märkuse raames tuleb üle vaadata ka eelnõu §
1 punktis 70 kavandatud MSOS § 45 lõike 92
muudatus.
Eelnõu § 1 punkt 85 – MSOS § 571 lõige 61 Arvestatud
hõlmab olukorda, kus lootsitasõidu
tegevusloa tähtaeg on lõppenud ning seda ei Eelnõus on muudetud MSOS § 571 lõikes 61
ole pikendatud. Kehtiva õiguse kohaselt sätestatut ning ühtlasi tunnistatakse kehtetuks
(MSOS § 572) tuleb lootsitasõidu loa lootsitasõidu loa pikendamise regulatsioon,
kehtivusaja pikendamise taotlemisel loa kuivõrd sisuliselt on tegemist uue lootsitasõidu
kehtivusaja pikendamiseks sooritada loa väljastamisega, mitte olemasoleva loa
lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. pikendamisega. Vastavas osas on täiendatud ka
Kavandatava muudatuse kohaselt peab eelnõu seletuskirja.
üksnes eksami teoreetilise osa tegema ka
juhul, kui tegevusluba taotletakse uuesti
(eelmine on kehtetu ja seda ka ei pikendatud).
Seega kehtestatakse samad tingimused kahele
õiguslikult erinevale olukorrale –
pikendamisele ja loa taotlemisele kuni 12
kuud pärast eelmise loa kehtetuks muutumist.
Selgitust sellele seletuskirjast ei nähtu.
Samuti ei laiene lootsitasõidu loa taotlejale
MSOS § 571 lõigetes 3 ja 4 sätestatud
sadamakülastuse arvu nõue, kui varem
väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja
lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud. Ka
seda ei ole seletuskirjas sisuliselt
põhjendatud. Vaadeldes kavandatava
muudatusega kaasnevat tegevusloa
kontrollieseme tingimuste leevendamise
ulatust ja võrreldes seda tegevusloa
pikendamise eeldustega, siis saab järeldada, et
sisuliselt ei ole pikendamisel ja tegevusloa
uuesti taotlemisel kuni 12 kuud eelmise loa
kehtivusaja lõppemist mingit vahet. Eelnõu §
1 punktis 85 kajastatud muudatuste sisuliste
põhjenduste osas tuleb seletuskirja oluliselt
täiendada, sh selgitada eeltoodud aspekte.
Eelnõu § 1 punkti 100 – MSOS § 64 lõike 1 Arvestatud
punkti 4 kohaselt on õigus keelduda laeva
lootsimisest, kui vahis olev laevapere liige on Muudatus on eelnõust välja jäetud.
joobeseisundis. Ebaselgeks jääb, kuidas loots
teeb kindlaks laevapere liikme joobeseisundis
4
oleku. Seletuskirjas märgitakse, et lisatava
lõike 1 punktiga 4 antakse lootsile õigus
keelduda lootsimisest, kui lootsitava laeva
vahis olevad laevapere liikmed on
joobeseisundis korrakaitseseaduse
tähenduses. Korrakaitseseaduse §-de 37 ja 38
kohaselt kontrollib isiku joobeseisundit
politsei või seaduses sätestatud juhul muu
korrakaitseorgan. Kas eelnõus väljapakutud
muudatus tähendab seda, et lootsile
soovitakse anda täiendavalt korrakaitseorgani
õigused?
Eelnõu § 1 punkt 112 – Seletuskirjas öeldu Arvestatud
kohaselt on MSOS § 9420 lõikesse 1 lisatud
vastutus veeliiklust takistava või ohustava Seletuskirja on selgitusega täiendatud.
kooskõlastamata tegevuse eest
laevaliiklusteeninduse ja Soome lahe
laevaettekannete süsteemi piirkonnas.
Soovime, et seletuskirja täiendatakse ka
selgitusega, miks on lisatud vastutuse sättesse
„laevaliiklusteenistuse või Soome lahe
laevaettekannete süsteemi piirkond“.
Eelnõu § 2 punkt 31 – sadamaseadust Arvestatud
(edaspidi SadS) täiendatakse §-ga 481, milles
nähakse ette vastutus Veeteede Ameti Muudatus on eelnõust välja jäetud.
teavitamata jätmise eest laevast, mis on
sadamas ja millel on ilmseid nõuetest
kõrvalekaldeid, mis võivad ohustada laeva
ohutut juhtimist või mis on põhjendamatu oht
merekeskkonnale. Seletuskirjas märgitakse,
et kohustus teavitada laevast, mis on sadamas
ja millel on ilmseid nõuetest kõrvalekaldeid,
mis võivad ohustada laeva ohutut juhtimist
või mis on põhjendamatu oht
merekeskkonnale, tuleneb SadS § 11 lõige 5
punktist 3. See kohustus on sadamakaptenil.
Kuna MSOS alusel on sarnane teavitamise
kohustus ka lootsil, siis on Veeteede Amet
saanud enamasti vajaliku teabe Eesti Lootsi
kaudu. Samas kõik laevad ei pea lootsi
kasutama, mistõttu on vajalik ka
sadamakaptenite poolne teavitamiskohustus,
et tagada vajaliku info jõudmine Veeteede
Ametini.
Kohustus on seega sadamakaptenil SadS § 11
lõike 5 punktist 3 tulenevalt, aga seletuskirjas
ei ole Justiitsministeeriumi arvates
karistussätte kehtestamise vajadust
põhjendatud ja selgitatud. Kui
sadamakaptenil on kehtiva õiguse kohaselt
5
kohustus teavitada võimalikest
probleemidest, siis tõstatame küsimuse ja
palume selgitusi selle kohta, miks peaks
eelnõu koostajate arvates sadamakapten
olema huvitatud sellest, et ta oma kohustust ei
täida, Veeteede Ametit ei teavita ning seetõttu
on möödapääsmatu vajadus uue väärteosätte
kehtestamiseks, eelnõu koostajad on
arvamusel, et vaid väärteokoosseis tagab
sadamakapteni poolt talle pandud kohustuste
täitmise?
SadS § 11 täiendati lõikega 5 ehk
sadamakapteni vastavate
teavitamiskohustustega 2011. a, muudatus
jõustus 14.07.2011. a2. Kooskõlastamiseks
esitatud eelnõu seletuskirjas puudub ülevaade
selle kohta, kui palju on sadamakaptenid
ligemale viie aasta jooksul, mil teavitamise
kohustus on kehtinud, seda nõuet rikkunud,
kas on analüüsitud, mis on olnud selle
põhjuseks. Kui neid rikkumisi ei ole olnud,
puudub meie arvates vajadus uue
väärteokoosseisu kehtestamiseks ning me ei
toeta muudatust.
Eelnõu § 5 punkt 1 – laeva lipuõiguse ja Teadmiseks võetud
laevaregistrite seaduse § 18 lõike 5 kohaselt
kantakse laevaregistrisse kantud MSOS Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
mõistes väikelaevale väljastatavale muudatused on eelnõust välja jäetud ning
lipudokumendile lisaks MSOS §-des 11–14 liidetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite
nimetatud andmetele HIN/CIN-kood, seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja
väikelaeva kategooria, mark, mudel, sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
purjetähis, purjepind, lubatud mootori seadusega (RT I, 04.03.2019, 1)1
võimsus kilovattides ja lubatud inimeste arv
pardal. Muudatusest tulenevalt tuleb
laevakinnistusraamatu infosüsteemis teha
lipudokumentide vormides muudatused,
lisada juurde andmeväljasid ja muuta
justiitsministri 30.06.2010 nr 24 määruse
„Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ lisasid
1–3 (kajastada ka seletuskirja 7. osas). Eelnõu
§ 6 lõike 1 kohaselt jõustub seaduse 2017.
aasta 1. jaanuaril. Selleks ajaks vastavaid
muudatusi teha ei jõua. Teeme ettepaneku
eelnõu § 5 jõustada 2017.a 1. augustil. Lisaks
palume täiendada seletuskirja, kus oleks ära
märgitud, et laevakinnistusraamatu
infosüsteemis tuleb teha lipudokumentide
vormide osas muudatused, arenduste esialgne
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/104032019001
6
hinnang on ca 3200 eurot ja arendust rahastab
eelnõu väljatöötanud ministeerium.
Lisame ka tähelepaneku kehtiva MSOS § 76 Arvestatud
lõike 13 kohta. Täpsemalt viitab see sellele, et
volitatud klassifikatsiooniühingu ning Eelnõuga tunnistatakse MSOS § 76 lõike 13
volitatud turvalisusorganisatsiooni tegevuse kehtetuks. Vastavas osas on täiendatud ka
üle teostab riiklikku järelevalvet Veeteede eelnõu seletuskirja.
Amet. Arusaadavalt teostavad aga volitatud
klassifikatsiooniühing ning volitatud
turvalisusorganisatsioon haldusülesandeid
(MSOS § 1113 lõige 4, § 6 lõiked 21–22 ja §
111 lõige 5), mistõttu ei ole kohane nende üle
ka riikliku järelevalve teostamine (KorS § 1
lõige 7).
Seletuskirja V osa punktis 1 märgitakse, et Arvestatud
„üle 24-meetrise kogupikkusega laevadel
võimaldatakse sõita ilma meresõiduohutuse Seletuskirja on selgitusega täiendatud.
korraldamise süsteemi nõudeid ja
turvanõudeid täitmata ning ilma vastavaid
tunnistusi ja reisijateveo tunnistust omamata,
kui isikuid ei veeta tasu eest ärilisel
eesmärgil“. Sel moel esitatuna leiame, et
oleks ilmselt vajalik täpsustada, et see ei
tähenda, justkui meresõiduohutuse nõudeid
poleks sellistel juhtudel üldse vaja täita.
Enamiku loetletud mõjude osas võis Arvestatud
täheldada, et põhilisteks mõjuvaldkondadeks
loeti majandust ning riigiasutuste Seletuskirja täiendatud.
töökorraldust, mis otseselt tulenesid
muudatustest mõjutatud sihtrühmadest.
Soovitame lisaks aga kaaluda, kas
sihtrühmana ei peaks teatud juhtudel
käsitlema ka laevareisijaid, nt muudatustes 1
ja 6, kus üheks teemaks ka meresõidu ohutus,
mis neid rohkem puudutada võiks. Muudatuse
3 puhul tuleks kaaluda aga tegevusloa
omanike sihtrühmana käsitlemist.
Mõningatel juhtudel hindasid seletuskirja Arvestatud
koostajad mõjukriteeriume keskmist väärtust
omavateks. Vt MSOS muudatusi 4, 6, 8, 9 ja Seletuskirja täiendatud.
10, kus mõju ulatus on märgitud keskmiseks
ning muudatus 8, kus keskmiseks on märgitud
mõju avaldumise sagedus. Soovitame
kriteeriumide keskmiseks hindamisest
võimalusel siiski loobuda, kasutades
vajadusel määratlust väike/suur. Enamgi,
olulisem sellistest määratlustest on
keskenduda tõenduspõhise info
esiletoomisele mõjukirjeldustes, mida üldiselt
ka tehtud oli. Lisaks palume üle vaadata
7
muudatuse 4 mõjuvaldkonnas nr 1 märgitud
mõju avaldumise sageduse, mille osas ei selgu
millist hinnangulist suurust kriteeriumi
hindamisel silmas on peetud. Muudatuse 8
mõjuvaldkonna nr 1 puhul on mõju
avaldumise sagedus väike, kui arvestada, et
seda kirjeldatakse isikute seisukohast, kelle
osas vastava dokumendi tunnustamine esineb
pigem harva või ebaregulaarselt.
MSOS muudatuse 6 mõjuvaldkonnas nr 1 Arvestatud
toodud kirjeldus vajaks lähemalt selgitamist.
Nimelt leiavad eelnõu seletuskirja koostajad, Seletuskirja täiendatud.
et laeva ehituse ja ümberehituse
kallinemisega ei kaasne sihtrühmale ehk
reederitele eeldatavalt kohanemisraskusi.
Paluksime täpsustada, millel antud hinnang
põhineb ehk siis nt millises ulatuses võib
eeldada ehituse kallinemist tulenevalt
plaanitavast muudatusest. Niisamuti tekitas
küsitavusi esitatud väide, et hoolimata ehituse
kallinemisest, mis võib reederid suunata laevu
ehitama teiste riikide lipu all on
ebasoovitavate mõjude risk väike. Leiame, et
isegi kui ehitatavaid laevu on Eestis aasta
jooksul vaid üksikuid, võib sellega
kaasnevate negatiivsete mõjude risk olla
märkimisväärsem kui on seletuskirjas hetkel
väidetud.
MSOS muudatuse 9 osas on leitud, et Arvestatud
veeliiklust takistavat tegevust läbiviivatele
isikutele ei kaasne hoolimata neile Seletuskirja täiendatud.
täiendavate piirangute seadmisest väljaspool
laevateed tegutsemisel kohanemisraskusi ega
kaasne ka mingeid ebasoovitavaid mõjusid.
Samas on märgitud, et Veeteede Ametil on
õigus selliste isikute tegevus jätta
kooskõlastamata juhul, kui see ohustab
meresõitu, kuid mis tookski kaasa
ebasoovitavad mõjud sihtrühmale. Niisiis
oleks vaja täpsemat selgitust, millele sellise
hinnangu andmisel tugineti. Lisaks vajaks
selgitamist väide, miks leitakse, et veeliiklust
takistavate tegevuste menetluste arv
tulevikus, hoolimata piirangute
laiendamisest, kasvama ei hakka. Puudu on ka
mõjuanalüüs Veeteede Ameti seisukohast
vaadatuna ehk millised mõjud muudatusega
seoses neile avalduvad. Kuna merel
läbiviidavate tegevuste täiendavad piirangud
võivad puudutada üsna erinevaid sihtrühmi
8
(sh kalamehed, sportlased, ehitajad,
teadlased, sõjaväelased), kitsendades nende
tegevusi merel, tuleks lisaks mõelda, kas
hetkel seletuskirjas märgitud üldist sihtrühma
ei peaks detailsemalt mõjude osas avama.
SadS muudatuse 2 puhul on sihtrühm ehk Arvestatud
sadama pidajad leitud olevat suur, kuid seda
pole lähemalt põhjendatud ning välja on Seletuskirja muudetud.
toomata ka sadamapidajate tegelik arv Eestis.
Mõju sageduse kohta on leitud, et sihtrühma
kokkupuude muudatuse mõjuga on harv.
Leiame, et sageduse
kriteeriumi võib siinkohal ka erinevalt
hinnata, kuna see võib olla otseses seoses nt
sadama suurusega. Lisaks tuleks
ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski all
esile tuua, kas muudatuse tulemusena ei
eksisteeri mingit mõju keskkonnale, kuna
muudatus on seotud jäätmetest
informeerimise osaliselt vabatahtlikuks
muutumisega.
Täheldasime lisaks, et mitmeid eelnõuga Arvestatud osaliselt
plaanitavaid muudatusi ei olnud seletuskirja
mõjude poolel üldse esile toodud, seega Seletuskirja mõjude osa on täiendatud märkuse
vajaks kindlasti kontrollimist ja selgitamist, alapunktides a), b), h), i), l), m), p), q) ja r)
kas järgmiste muudatustega sihtrühmadele esitatud muudatuste osas.
tuvastatavaid mõjusid siiski ei kaasne.
Mõjude avaldumisel tuleks need koos Ülejäänud punktide osas ei pea MKM
kirjeldustega lisada või ka ühendada mõjuanalüüsi osas muudatuste kajastamist
praeguste mõjukirjeldustega, kui sihtrühmad vajalikuks, kuna sisuline mõju muudatustel
ja muud mõjukriteeriumid ning muudatuse puudub – vastavad põhjendused, miks
sisu olemus on kattuv. Eelnõust tulenevad muudatustel mõju peamiste mõjuvaldkondade
muudatused, mille kajastamist mõjude poolel osas puudub, on esitatud muudatuste sisulise
ei olnud täheldada: kirjelduse juures seletuskirja II peatükis.
a) sadama reostuse avastamise
informeerimise korra muutmine (ühtlasi
loetud seletuskirja sissejuhatuses üheks
olulisema mõjuga muudatuseks);
b) õppelaevana kasutatavale laevale
samaaegselt muu majandustegevusega
tegelemise keelu kehtestamine;
c) laevapere liikmete teadmiste ja oskuste
hindamise loetelu täiendamine seoses sooviga
vahetada STCW konventsioonile vastavat
meresõidudiplomit samaväärse Eesti
meresõidudiplomi vastu;
d) reederile laeva töökeele või -keelte
määramise kohustuse sätestamine;
e) meremeeste registrisse meresõidupraktika
andmete kogumine;
9
f) väikelaevade tehnilise ülevaatuse
volitamise lõpetamine eraõiguslikele
isikutele;
g) Veeteede Ameti kohustus pidada
Hüdrograafia Infosüsteemi;
h) reisilaevadele olenemata pikkusest
kohustuse panemine laevaliiklusteeninduse
piirkonda sisenemisel teatada sellest
laevaliikluse korraldamise süsteemi
operaatorile;
i) kõigi riigile teenust osutavate laevade
kohustuslikust lootsimisest vabastamine;
j) kohustusliku lootsimise tingimuste
täpsustamine;
k) lootsitasõidu loa taotlemise tingimuste
muutmine;
l) lootsi muude tegevuste piiramine
võimalikust huvide konfliktist lähtuvalt;
m) lootsile kohustuste panemine seoses laeva
väljalootsimise keelamisega;
n) laeva kinnipidamise akti vormi kaotamine;
o) Veeteede Ameti järelevalveametnikule
õiguse andmine keelata laeval sadamast
väljuda, kui laeval puudub toimiv reisiinfo
salvesti;
p) politseiasutusele kohtuvälise menetleja
õiguse andmine ka alla 12-meetrise
kogupikkusega laevade osas;
q) sadama turvaülema ja sadamarajatise
turvaülema uue atesteerimise sätestamine;
r) nõuete leevendamine seoses sadamarajatise
ülevaatuse teostamisega kord 5 aasta jooksul;
s) sadamakapteni kohustus teavitada
Veeteede Ametit ohtu kujutavast laevast
sadamas;
t) reederile Veeteede Ameti poolt tunnistuste
väljastamiste eest kehtestava riigilõivu
lisamine.
Selgitame ka, et halduskoormuse all tuleks Arvestatud
läbivalt mõista koormust, mille riik või
kohalik omavalitsus asetab eraõiguslikule Seletuskirjas läbivalt vastavad täpsustused
füüsilisele või juriidilisele isikule. Koormust, sisse viidud.
mis tekib riigi või kohaliku omavalitsuse
asutustele endile, tuleks käsitleda selle asemel
nt töökoormusena. Kuna seletuskirja mõjude
osas oli halduskoormusele hulgaliselt
viidatud kui riigiasutusele tekkivale
koormusele, siis palume seletuskiri ühtse
arusaadavuse huvides viidatud terminite osas
10
üle kontrollida ning kus asjakohane, ka
parandada.
Normitehnilised ja keelelised märkused Arvestatud osaliselt
(märkused nr 13-86).
Vastavalt märkusele 13 on eelnõule tehtud
täiendav keeletoimetus.
Arvestatud on märkusi 14-15, 17‒32, 34, 35,
37‒41, 43‒52, 54‒57, 59‒61, 63, 66, 69‒73,
75,78‒81, 85, 86.
Arvestatud ei ole järgmisi märkusi esitatud
põhjendustel:
1) märkus nr 16. Muudatuste sõnastamisel on
lähtutud kehtiva regulatsiooni ülesehitusest.
Samuti ei võimalda lausete eristamine
semikooloniga piisavalt erinevaid mõisteosi
eristada, mis muudab regulatsiooni kasutaja
jaoks ebaselgeks;
2) märkus nr 33. Pakutud sõnastuse asemel
kasutatakse eelnõus MSOS § 95 lg 2 sõnastust;
3) märkus 36. Üldjuhul püütakse seaduses
volitusnormi asukohta mitte muuta, aga kuna
määrus kehtestatakse pärast seaduse
vastuvõtmist uuesti, siis ei ole volitusnormi
asukoha muutmine olulise tähtsusega;
4) märkus nr 42, 64, 67, 68, 74, 76, 77, 82‒84.
Märkuses viidatud sätted on eelnõust välja
jäetud;
5) märkus nr 53. Märkus puudutab andmekogu
põhimääruse kehtestamise volitusnormi
asutamise osa lisamist. Asutamise osa lisamine
volitusnormi on mitteavajalik, sest andmekogu
asutamine otsustatakse juba seaduse tasandil –
seadus sätestab, et teatud andmeid kogutakse
Veeteede Ameti peetavasse andmekogusse.
Volitusnormi puhul piisab, kui selles
sätestatakse andmekogu põhimääruse
kehtestamise kohustus. Eraldi asutamise
reguleerimine ministri määrusega ei anna
õiguslikult midagi juurde ja on seaduse asjatu
koormamine tarbetu regulatsiooniga. Samuti ei
ole volitusnormist asutamise osa väljajätmine
vastuolus AvTS § 433 lõikega 1;
6) märkus nr 58. Kuigi pakutud sõnastus on
parem kui olemasolev, tooks märkuse
arvestamine kaasa vajaduse ümber sõnastada ka
muud MSOS § 58 lõike 22 punktid, kuid sellise
muudatuse puhul ei ole tegu enam sisulise
11
muudatusega, vaid lihtsalt sõnastusliku
parandusega. Taoliste ainult teksti sõnastust
korrigeerivate muudatuste tegemine ei ole aga
kooskõlas õigusloome mahu vähendamise
kavas seatud eesmärkidega;
7) märkus 62. Mõiste „puksiir“ asendamine
mõistega „vedurlaev“ ei too kaasa vajadust
muuta mõistet „puksiirkoosseis“, mis tähendab
olukorda, kus mitu laeva pukseeritakse
karavanina;
8) märkus nr 65. Säte sõnastust on tervikuna
muudetud, mistõttu ei saa sõnastusettepanekut
arvestada.
Keskkonnaministeerium MKM-i kommentaar
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punkti Mittearvestatud
25 pärast lõiku „kogumahutavusega
500“ mahuühikuga (GT) vastavalt
Laeva kogumahutavus on ühikuta suurus.
rahvusvahelise laevade mõõtmise Tähekombinatsioon GT on rahvusvaheliselt
konventsiooni 1969 lisa 1 reeglile 3. kasutatav lühend terminile kogumahutavus
(tegemist ei ole ühikuga), st kogumahutavus =
GT. Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu
koostajad läbivalt MSOSis põhjendatuks lisada
sulgudes kogumahutavuse lühendit, kuna
vastava praktika järgi puudub vajadus ja seda
ei ole seni seaduses ka rakendatud.
Eelnõu § 2 punkt 1 osas jääb lause lõpetamata Arvestatud
ja mõte poolikus.
Eelnõu täiendatud.
Eelnõu § 2 punkti 3 osas teeme ettepaneku Mittearvestatud
asendada sõna „käsitatakse“ sõnaga
„käsitletakse“. Keeleliselt korrektne termin on „käsitatakse“.
Täiendada eelnõu § 2 punkti 13 pärast lõiku Mittearvestatud
„kogumahutavusega 500“ mahuühikuga (GT)
vastavalt rahvusvahelise laevade mõõtmise Laeva kogumahutavus on ühikuta suurus.
konventsiooni 1969 lisa 1 reeglile 3. Tähekombinatsioon GT on rahvusvaheliselt
kasutatav lühend terminile kogumahutavus
(tegemist ei ole ühikuga) st kogumahutavus =
GT. Eelnevast tulenevalt ei pea me läbivalt
MSOS-is põhjendatuks lisada sulgudes
kogumahutavuse lühendit, kuna vastava
praktika järgi puudub vajadus ja seda ei ole seni
seaduses ka rakendatud.
Muuta SadS § 30 pealkirja sõnastust Mittearvestatud
järgmiselt:
„Reostuse kõrvaldamine sadama veealalt“. SadS-i reostustõrjet käsitleva osa laiendamine
Muudatus on teostatav, kui seaduses peaks vajadusel lähtuma tegelikust
12
defineeritakse veeala mõiste ja seda on riskitasemest, et oleks tagatud rangemate
võimalik siduda tasulisi teenuseid mitte nõuete kehtestamine üksnes neile sadamatele,
pakkuvate väikesadamatega. kelle suhtes vastavate meetmete võtmine oleks
kohane ja vajalik, mitte laiendada täiendavaid
Alternatiivse variandina, teeme ettepanku kohustusi kõikidele sadamatele olenemata
lisada paragrahvi täiendav lõige, mille nende riskitasemetest. Tegemist oleks liigse
sõnastus on järgmine: „Käesolevas koormuse ja kuluga sadamatele, kusjuures
paragrahvis sätestatu laieneb ka sadamatele,
võimalikud tulud on hetkel veel määratlemata.
kus ei pakuta tasulisi teenuseid.“.
Tulenevalt asjaolust, et nimetatud ettepanekul
puudub hetkel mõjuanalüüs, ei lisa eelnõu
koostajad muudatust eelnõusse.
Muuta SadS § 30 lg 2 järgmiselt: Arvestatud
„(2) Arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatut, korraldavad sadama pidaja ja Eelnõu sõnastust on muudetud.
sadamaoperaator reostuse avastamist ja
likvideerimist.“.
Ettepanek sätestada eraldi lõikena õnnetusest Arvestatud osaliselt
teavitamise kohustus järgmiselt:
„Sadama pidaja teavitab viivitamatult Eelnõu on täpsustatud reostusjuhtumist
Häirekeskust reostusjuhtumist. Häirekeskus teavitamise korda, jättes regulatsiooni siiski
edastab teabe Keskkonnainspektsioonile, kehtivasse lõikesse.
Politsei- ja Piirivalveametile ja Veeteede Eelnõus ei ole kajastatud viidet KemS-ile.
Ametile. Kui õnnetus toimus ohtlikus või KemS-i § 10 kohane SadS-ist erinev
suurõnnetusega ettevõttes, siis on õnnetusest
regulatsioon puudutab vaid Häirekeskuse tööd,
vastavalt KemS kohustatud teavitama ohtlik
mille kohaselt on häirekeskus kohustatud lisaks
või suurõnnetuse ohuga ettevõte vastavalt
KemS kehtestatud korrale.“. SadS-is sätestatud asutustele kemikaali
reostuse korral ohtlikus ettevõttes või
suurõnnetuse ohuga ettevõttes teavitama
õnnetusest ka Tehnilise Järelevalve Ametit.
Kuna tegemist on riigi asutuse tööd reguleeriva
sättega, siis selle ülekordamine SadS-is ei ole
vajalik. KemS on kohustuslik täitmiseks
olenemata sellest, kas SadS-is on seda
täiendavalt üle korratud või mitte. Eelnõu
seletuskirja on viidatud KemS-st tulenevale
korrale.
Teeme ettepaneku õigusselguse huvides Arvestatud
täpsustada § 30 lõike 4 sõnastust järgmiselt:
„(4) Sadama reostustõrje plaanis peab olema Eelnõu on vastavalt ettepanekule muudetud.
kirjeldatud vähemalt:
1) tegevused reostuse korral;
2) reostuse ohjamiseks kasutatavate tehniliste
vahendite nimekiri koos nende sadamas
paiknemise skeemiga;
3) sadama pidaja kohustused reostuse
avastamisel ja likvideerimisel;
4) sadamaoperaatori kohustused reostuse
13
avastamisel ja likvideerimisel oma
käitlusalal/tegevusalal.“.
Seletuskirjast ei selgu, mida on mõeldud SadS Selgitatud
§ 3 lõike 1 muudatust selgitava lõigu viimase
lausega. Muudatus on eelnõust välja jäetud.
SadS § 9 lõike 7 punkti 2 muutmine. Mittearvestatud
Leiame, et definitsioonid sadam, sadama Eelnõu koostajad on seisukohal, et terminid
akvatoorium ja sadama sissesõidutee ei toeta „sadam“, „sadama akvatoorium“ ja „sadama
teineteist. Mõiste sadam defineerimisel on sissesõidutee“ on piisavalt selged ja ei vaja
kasutatud terminit veeala, samas jääb täiendavat reguleerimist.
arusaamatuks, kas see on samastatav sadama
akvatooriumi ja teatud juhtudel sadama
Akvatoorium SadS-i mõistes on kehtiva
sissesõidu teega või on silmas peetud veeala
seaduse alusel Vabariigi Valitsuse (eelnõu
teatava erisusega. Sadama akvatooriumi ja
sadama sissesõidu tee definitsioonid kohaselt majandus- ja taristuministri) poolt
kasutavad selgituse andmisel sõnaühendit määratud piiritletud veetee osa. Seega on
piiritletud veetee osa. Veeala mõiste leiab akvatooriumi erinevus sadamast või veealast
kasutamist veel SadS peatükk 5 paragrahv 35 selle määratlemise viisi ja sellega kaasnevate
lõike 2 punktis 3, kus on kirjeldatud, mida õiguste ja kohustuste osas.
peab sisaldama riigikaitse ülesannetega
sadam oma eeskirjas. Mõiste „sadam“ on SadS-i mõttes üldtermin,
Veeala definitsiooni SadS ei anna. mille eesmärgiks ei ole eristada erinevaid
Mereleksikon samastab veeala sadamate liike, vaid määratleda üldterminina
akvatooriumiga. asjaolu, et sadam oma terviklikkuses koosneb
Seega võib eeldada, et sadamatel, mille ei ole nii veealast kui ka maa-alast ja seal asuvatest
akvatooriumi kohustust on määratud veeala, ehitistest. Varasemalt on sadama mõiste olnud
mis on samastatav akvatooriumiga ja mis on sisustatud ka akvatooriumi kaudu, kuid
määratletav alana, mille ulatuses tekivad
kehtivast SadS-i sadama definitsioonist on
sadamal teatud kohustused, lähtuvalt oma
sihilikult välja jäetud akvatoorium, mis on
tegevusriskidest. Hetkel on akvatooriumiga
seotud ka sadama reostustõrje plaani asendatud veealaga. Seda seepärast, et reaalselt
regulatsiooni puudutav paragrahv. saab sadam eksisteerida ka ilma õigusaktiga
Akvatoorium on seotud aga ainult tasulisi piiritletud akvatooriumita.
teenuseid osutavate väikesadamaga.
Leiame, et SadS otstarbest lähtuvalt ei saa olla SadS-i kohaldatakse ka sadamatele, kus
aluseks see, kas sadam osutab teenuseid tasuta osutatakse sadamateenuseid tasuta, kuid
või tasu eest. Keskkonnariski ja ka ohutuse sellistele sadamatele on tehtud seaduse
seisukohast saab olla aluseks üksnes see, kohaldamisel erisusi. Eesti rahvuskultuuri
milliseid teenuseid millistes tingimustel ja traditsioone arvestades on laialt levinud
koosmõjus osutatakse. Hetkel saab SadS rannaaladel paadisildade ja kaide rajamine
mõista selliselt, et kui osutada tasuta (näiteks oli 2008. a ainuüksi
teenuseid, siis puuduvad ka riskid ja neist Põllumajandusministeeriumi, kelle valdkonda
tulenevad kohustused. Leiame, et ka kuulus kalanduse reguleerimine, andmetel
väikesadam, kes pakub teenuseid olenemata
Eestis ligikaudu 270 kala lossimiskohta).
sellest, kas ta teeb seda tasuta või tasu eest on
Sellistele väikesadamatele ei ole otstarbekas
sadam, millel on tegevusriskid ja nende mõjud
tulenevad pakutavatest teenustest, mitte kõiki sadamaseaduse nõudeid kohaldada (nt
tasust. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kohustus teostada sadama-alal jäämurdetöid,
vaadata sisuliselt üle reguleerimisala erisused akvatooriumi mõõdistamise kohustus jms).
14
ja mõisted. Mõistlik oleks täiendada seadust Seepärast on seaduses sätestatud erisused,
veeala mõistega. Sadamad, kes osutavad mille järgi sadamad, mis ei osuta
tasuta teenuseid peaksid siiski omama veeala, sadamateenuseid tasu eest, ei pea ka taotlema
millega oleks võimalik nende tegevuse ulatust endale akvatooriumi, määrama
siduda. Kui tegemist on väikesadamaga SadS sadamakaptenit, koostama sadamaeeskirja,
mõistes, peaks sadam tagama oma tegevusest kandma ennast sadamaregistrisse jms. Sellega
tuleneda võivad riskid. luuakse paindlikumad võimalused isiklikuks
Võimalusel tuleks kaaluda ka paadisilla ja
või avalikuks tasuta kasutamiseks rajatud kaide
lautri defineerimist ning erisuste all need
või paadisildade käitamiseks. Kogu SadS-ist
välistada reguleerimisalast kui madala
keskkonna-ja ohutusriskiga sadamarajatised, tulenevate nõuete kohaldamist ka neile
mida ei ole vaja SadS reguleerida. sadamatele, mis tasu eest teenuseid ei osuta, ei
pea eelnõu koostajad põhjendatuks.
KeM-i esitatud märkusest ilmneb, et eelkõige
on KeM-i seisukohast oluline laiendada tasuta
teenuseid pakkuvatele väikesadamatele
täiendavalt üksnes SadS-i seda osa, mis
käsitleb reostustõrjet. Eelnõu koostajad
leiavad, et SadS-i laiendamine peaks vajadusel
lähtuma tegelikust riskitasemest, et oleks
tagatud rangemate nõuete kehtestamine üksnes
neile sadamatele, kelle suhtes vastavate
meetmete võtmine oleks kohane ja vajalik,
mitte laiendada täiendavaid kohustusi
kõikidele sadamatele olenemata nende
riskitasemetest.
Sotsiaalministeerium
1. Eelnõu punktiga 43 kaasnevad olulised Arvestatud osaliselt
muudatused meremeeste tervisekontrolli
tegijatele. Kehtiva õiguse kohaselt väljastab Kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu on
meremeestele tervisetõendi Terviseameti poolt nõutav STCW konventsiooni kohaselt,
tunnustatud arst (MSOS § 26 lg 6, § 261). mistõttu selle omamise nõudest ei ole võimalik
Eelnõu kohaselt peab tunnustatud arst töötama loobuda.
tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel on Eelnõu muudetakse selliselt, et
kohustus omada auditeeritud tervishoiuteenuse osutaja peab omama
kvaliteedisüsteemi. Eelnõu näeb seega kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt
tervishoiuteenuse osutajale ette meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
kvaliteedisüsteemi loomise kohustuse. vahiteenistuse aluste rahvusvahelise
Eelnõus esitatud muudatust on seletuskirjas konventsiooni ning sotsiaalministri 15.
käsitletud pealiskaudselt. Ebapiisava teabe detsembri 2004 määruses nr 128
tulemusena on seetõttu keeruline hinnata, kas „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
eelnõus esitatud lahendused on mõistlikud ja nõuded“ esitatud nõuetele.
rakendatavad.
2. Seletuskirjas ei ole selgitatud, miks on Arvestatud
STCW konventsioon ning selle muudatused
15
Eestile kohustuslikud (kas ja millal on Eesti Seletuskirja on täiendatud teabega, millal on
konventsiooni ratifitseerinud jms). Puudub Eesti STCW konventsiooniga ühinenud ja
viide Euroopa Parlamendi ja Nõukogu esitatud on ka viide direktiivile.
direktiivile 2008/106/EÜ.
/…/ STCW konventsioon töötati IMO egiidi all
välja ja võeti vastu 7. juulil 1978. aastal
Londonis. STCW konventsioon jõustus
rahvusvaheliselt 28. aprillil 1984. Eesti
Vabariik ühines STCW konventsiooniga
Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a
määrusega nr 292. Ühinemiskiri anti hoiule 29.
augustil 1995 ning STCW konventsioon
jõustus Eesti suhtes 29. novembril 1995.
3. Eelnõu punkti 43 kohaselt peab Arvestatud osaliselt
tervisekontrolli läbiviiv asutus omama
auditeeritud kvaliteedisüsteemi. Seletuskirjast STCW konventsioon ei sätesta, millisest
ei selgu, miks peab kvaliteedisüsteem vastama standardist tuleb kvaliteedisüsteemi
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni juurutamisel juhinduda, kuna see on
(International Organization for rahvusvaheliste õigusaktide tasandil jäetud
Standardization –ISO) standardile 9001 ja riigi otsustuspädevusse – samas on STCW
olema vastavalt sertifitseeritud. konventsiooni sõnastamisel lähtutud asjaolust,
/…/ et kvaliteedijuhtimissüsteem peaks olema
võrreldav/samaväärne ISO 9000-ga (ehk kui
riik või mõni muu standardiorganisatsioon
suudab tagada samaväärse tulemuse, ei ole
kohustuslik ISO2-t kasutada).
Oluline on märkida, et tervisekontrolli
teostajate kvaliteedi kontrolli nõuavad lisaks
STCW ka MLC3. MLC-s on seejuures viide ka
WHO4 juhiste rakendamise kohustuslikkusele,
mis samuti sätestavad nõude tagada
kvaliteedikontroll tervisekontrolli teostajate
üle. Seega on tegemist kohustusega, mis
tuleneb mitmest konventsioonist ja on seeläbi
Eestile rakendamiseks kohustuslik. Kuna
konventsioonid ei anna juhiseid
kvaliteedisüsteemi täpsele sisule ja selle
kontrollimise mehhanismile, on vajalik
nimetatud nõudeid seaduse tasandil
täpsustada.
2
Nt on Singapuris välja töötatud täiesti eraldiseisev standard mereõppeasutuste kvaliteedisüsteemi
auditeerimiseks: http://www.tuv-sud-psb.sg/sg-en/activity/auditing-system-certification/qmet-quality-maritime-
education-and-training
3
Eeskiri 1.2. Standard A 1.2. (eelkõige punkt 3) ja suunis B 1.2.1.
4
WHO „Guidelines on the medical examinations of seafarers“ kättesaadav veebis:
http://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/@ed_dialogue/@sector/documents/normativeinstrument/wcms_17479
4.pdf, lk 14
16
Hetkel on Eestis 14 tervisekontrolli asutust5
(arste on rohkem), kellele tekib kohustus
omada kvaliteedisüsteemi.
Eelnõu muudetakse selliselt, et
tervishoiuteenuse osutaja peab omama
kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
vahiteenistuse aluste rahvusvahelise
konventsiooni ning sotsiaalministri 15.
detsembri 2004. a määruses nr 128
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ esitatud nõuetele.
4. Eelnõu punkti 43 kohaselt peab Arvestatud osaliselt
tervisekontrolli läbiviiv asutus esitama
Terviseametile välisauditi aruande, kes Eelnõu muudetakse selliselt, et
omakorda esitab selle Veeteede Ametile. tervishoiuteenuse osutaja peab omama
Seletuskirjast ei selgu, mis on sellise kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt
mitmekordse välisauditi edastamise eesmärk, meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
põhjus. Mida üldse mõeldakse terminiga vahiteenistuse aluste rahvusvahelise
„välisaudit“? konventsiooni ning sotsiaalministri 15.
Ebaselgus on seletuskirja ja eelnõu vahel. detsembri 2004. a määruses nr 128
Eelnõu sätestab esmase välisauditi tegemise, „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
samas seletuskiri räägib ka lisaks korduvast nõuded“ esitatud nõuetele.
iga-aastasest vaheauditist. Kvaliteedijuhtimissüsteemi hindab
Terviseamet.
Tulenevalt STCW konventsiooni jaotise A-I/7
lõikest 4 on osalisriik kohustatud IMO-le
esitama aruande reegli I/8 lõike 2 kohaselt
läbiviidud hindamiste tulemustest kuue kuu
jooksul pärast hindamise lõpuleviimist. Eelnõu
koostajad on pidanud mõistlikuks, et IMO-ga
peab suhtlust Veeteede Amet, mistõttu ei ole
nimetatud kohustust pandud Terviseametile ja
selle asemel on kehtestatud kord, mille
kohaselt esitab Terviseamet hindamiste
tulemused ka Veeteede Ametile, kes esitab
STCW konventsiooni kohaselt info IMO-le.
Nimetatud asjaoluga on täiendatud ka eelnõu
seletuskirja. Veeteede Amet on hindamise
aruande esitamisega seotud asjaolusid
Sotsiaalministeeriumile selgitanud oma
03.11.2011 kirjas nr 5-1-5/2825.
5. Eelnõu punktiga 43 kaasnevad olulised Selgitatud
muudatused meremeeste tervisekontrolli
tegijatele, kuid seletuskirjast ei nähtu, et Tervisekontrolli teostajatega eraldi
läbirääkimisi peetud ei ole. Samas ei saa väita,
5
Terviseameti koduleht: https://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/tootervis/MSOS_nimekiri.pdf
17
nimetatud sihtgruppi oleks kaasatud eelnõus et tegemist on muudatusega, millega kaasneb
esitatud lahenduste väljatöötamisse. vajadus tegevust olulisel määral ümber
korraldada või muuta.
Eelnõu muudetakse selliselt, et
tervishoiuteenuse osutaja peab omama
kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
vahiteenistuse aluste rahvusvahelise
konventsiooni ning sotsiaalministri 15.
detsembri 2004. a määruses nr 128
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ esitatud nõuetele. Tegemist on
nõudega, mis kehtib juba hetkel, mistõttu
tervishoiuteenuse osutajale täiendavaid
nõudeid ei esitata, mille osas tuleks pidada
läbirääkimisi.
Veeteede Amet on Sotsiaalministeeriumit
teavitanud meremeeste tervisekontrolli
tegijatele kvaliteedisüsteemi rakendamise
nõude kehtestamise vajadusest juba oma
03.11.2011 kirjaga nr 5-1-5/2825.
6. Kvaliteedisüsteemi kohustuslikuks Mittearvestatud
muutmise mõjusid ei ole seletuskirjas piisavalt
sisuliselt analüüsitud. /…/ Hetkel jääb arusaamatuks, millistele tegevuse
ümberkorraldustele on Sotsiaalministeerium
viidanud, mis osutuvad vajalikuks
tervisekontrolli teostajatel kvaliteedisüsteemi
rakendamisel – täpsema sisu selgitamisel
saavad eelnõu koostajad nimetatud mõjusid
kindlasti hinnata ja kajastada ka seletuskirjas.
Sisuline töö tervisekontrolli teostamisel
seeläbi ei muutu, kui ka senine tegevus on
olnud kooskõlas õigusaktidega. MKM on mõju
ulatuse määramisel6 arvesse võtnud mõjude
hindamise metoodikat.
Mõju riigiasutustele ei ole käsitletud, kuna
eelnõu koostajate hinnangul on töökoormuse
mõju riigiasutustele minimaalne.
6
Mõju ulatus on suur, kui sihtrühma (inimene, ettevõte, keskkond) senine toimimine võib muutuda
märkimisväärselt võrreldes varasemaga ning eeldab sihiteadlikku kohanemist. Mõju ulatus on keskmine, kui
sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju
ulatus on väike, kui objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega
kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõju avaldumise sageduse määramisel tuleb arvestada mõju avaldumise regulaarsust ja tihedust. Mõju
avaldumise sagedus on suur, kui mõjutatud adressaat (inimene, ettevõte, keskkond) puutub muudatuste
tagajärgedega kokku regulaarselt või reeglipäraselt ja tihti (nt iga päev), keskmine, kui kokkupuude on regulaarne
või reeglipärane, aga mitte igapäevane, ning väike, kui kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv (näiteks
ettevõtte pankrot, kohtuvaidlus).
18
Terviseametil on kohustus teostada
tervisekontrolli teostajate tunnustamist ja
hilisemalt järelevalvet (tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 60) – nimetatud
tegevuse raames tekib lisakohustus edastada
tervishoiuteenuse osutaja
kvaliteedijuhtimissüsteemi hindamiste aktid
Veeteede Ametile. Juhul kui nimetatud nõuete
lisandumisel peab Terviseamet töökoormuse
kasvu oluliseks, saavad eelnõu koostajad
vastava hinnangu saamisel seletuskirja
täiendada.
Veeteede Ametil tekib kohustus võtta
aruanded vastu ja edastada need IMO-sse –
samas on tegemist kohustusega, mida
Veeteede Amet ka praegu täidab.
7. Leiame, et eelnõu punktis 43 esitatud Mittearvestatud
regulatsioon vajab tehnilistes küsimustes
täiendavat arutelu. Eelnõu muudetakse selliselt, et
tervishoiuteenuse osutaja peab omama
kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
vahiteenistuse aluste rahvusvahelise
konventsiooni ning sotsiaalministri 15.
detsembri 2004. a määruses nr 128
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ esitatud nõuetele. Tegemist on
nõudega, mis kehtib juba hetkel, mistõttu
tervishoiuteenuse osutajale täiendavaid
nõudeid ei esitata.
Senini ei ole täiendavaid tehnilisi nõudeid
esitatud, mille osas oleks vaja täiendavaid
arutelusid või muudatusi planeerida.
1
8. Eelnõu punkt 46 ehk MSOS § 26 uue lõike Mittearvestatud
9 kohaselt võib tunnustamisotsuse,
tunnustamisest keeldumise otsuse või Tuleb rõhutada, et sõnastust „valdkonna eest
tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise vastutav minister“ on kasutatud ka kehtivas
otsuse peale arst või tervisekontrolli tegija MSOS-i sõnastuses, mistõttu ei ole tegemist
esitada vaide valdkonna eest vastutavale muudatusega vaide menetlemise pädevust
ministrile. Seletuskirjast ei nähtu, kes on antud omava ministri osas. Kuni 31.07.2014. a oli
juhul valdkonna eest vastutav minister. MSOS-i § 261 lõikes 9 nimetatud pädevust
Arusaamatu on, millist ministrit täpselt omava ministrina sotsiaalministrit. Alates
mõeldakse. 01.07.2014. a võeti Vabariigi Valitsuse
seaduse muudatustega seonduvalt kõikides
seadustes konkreetse ministri ametinimetuse
asemel kasutusele konstruktsioon „valdkonna
eest vastutav minister“. Ministrite pädevused
määratakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 3
19
lõike 2 alusel peaministri korraldusega.
„Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel
ja ministrite vastutusvaldkonnad“. Peaministri
korralduses7 määratletud valdkondade
1
kohaselt on MSOS-i § 26 lõike 9 kontekstis
valdkonna eest vastutavaks ministriks tervise-
ja tööminister.
Arvestades eeltoodut, puudub vajadus
täiendada seletuskirja muudatusettepanekus
kajastatud osas.
9. Eelnõu punktis 41 jm asendatakse sõnad Selgitatud
„tunnustatud arsti“ sõnadega „tervisekontrolli Muudatus on eelnõust välja jäetud.
tegija“. Leiame, et antud muudatus ei ole
vajalik. Tervisekontrolli saab teha vaid arst,
kellel on seaduse alusel selleks pädevus.
Asendamine „tervisekontrolli tegijaga“ ei
anna midagi juurde ega täpsusta olukorda.
10. Eelnõu punktides 42 ja 43 on kasutusel Arvestatud
termin „tervisekontrolli asutus“. Täpsustame, Eelnõus kasutatakse terminit „tervishoiteenuse
et Eesti tervishoiusüsteemis puudub selline osutaja“
termin. Vastavalt tervishoiuteenuste
korraldamiseseaduse(edaspidi TTKS)§-le 4 on
tervishoiuteenuse osutajaks tervishoiutöötaja
või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik,
kes osutab tervishoiuteenust vastavalt
Terviseameti poolt väljastatud tõendile TTKS
§ 3 lõige 2 kohaselt. Ettepanek – asendada
läbivalt termin „tervisekontrolli asutus“
terminiga „tervishoiuteenuse osutaja“.
11. Eelnõu punkt 46 ehk MSOS § 261 lõigete Selgitatud
7–9 uutes sõnastustes puudub nii arsti kui Muudatus on eelnõust välja jäetud.
tervisekontrolli tegija mõistet. Seletuskirja
kohaselt eristatakse arsti, kel puudub
Terviseameti tunnustus ja arsti, kel see
tunnustus on olemas. Viidatud eristuse
tegemise vajalikkus on küsitav, kuna mõlemal
juhul on tegemist arstiga. Seletuskiri ja eelnõu
ei vasta üksteisele.
12. Ettepanek –eelnõu koostamisse palume Selgitatud
kaasata asjassepuutuvate osapooltena
Terviseameti, tervishoiuteenuse osutajad ja Rõhutame, et kõnealuse muudatuse vajadusest
teised teenuseosutajad, kelle oleme informeerinud aegsasti nii
majandustegevust eelnõu muudatused otseselt Sotsiaalministeeriumit, samuti on eelnõu
mõjutavad. koostamisel kontakteerutud Terviseametiga.
Eelnõu muudetakse selliselt, et
tervishoiuteenuse osutaja peab omama
7
https://www.riigiteataja.ee/akt/329112016002
20
kvaliteedijuhtimissüsteemi vastavalt
meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja
vahiteenistuse aluste rahvusvahelise
konventsiooni ning sotsiaalministri 15.
detsembri 2004. a määruses nr 128
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise
nõuded“ esitatud nõuetele. Tegemist on
nõudega, mis kehtib juba hetkel, mistõttu
tervishoiuteenuse osutajale täiendavaid
nõudeid ei esitata, mille osas tuleks pidada
läbirääkimisi.
13. MSOS § 262 kohaselt tervisekontrolli Arvestatud osaliselt
otsusega mittenõustuv isik võib esitada otsuse
peale vaide Terviseametile. Eelnõuga ei tunnistata kehtetuks MSOS-i §-s
Isik saab küll esitada vaide Terviseametile, 262 toodut, küll aga on kõnealuses sättes
kuid Terviseametil puudub pädevus hinnata täpsustatud vaidluste lahendamise korda
tervisekontrolli läbiviinud arsti tegevust. selliselt, et tervisekontrolli otsusega
Terviseamet teostab TTKS alusel formaalset mittenõustuv isik võib pöörduda
järelevalvet ega oma pädevust vaidlustada arsti tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu
poolt langetatud otsust. Seega ei saa saamiseks avaldusega tervishoiuteenuste
Terviseamet vaide korral sisuliselt midagi ette korraldamise seaduses nimetatud
võtta ning kõnealune paragrahv tuleks tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni
tunnistada kehtetuks. poole. Vastavalt on täpsustatud ka seletuskirja.
Ettepanek –kaasata Terviseamet arutamisse
STCW konventsiooni jaotise A-I/9 alapunkti 6
kohaselt kehtestab osalisriik vastavalt
riigisisestele vaidlustamist reguleerivatele
sätetele menetluse ja korra, et tervisekontrolli
käigus tervisenõudeid mittetäitnud meremehed
või mehemehed, kelle töötamise võimalustele
kehtestati (eriti) ajalisi, töövaldkonda või
reisipiirkonda puudutavaid piiranguid, saaksid
taotleda oma juhtumi uuesti läbivaatamist.
Vaidlustamise võimaluse olulisusele on
otsesõnu viidatud ka ILO juhises „Guidelines
on the medical examinations of seafarers“.
Eeltoodust lähtuvalt on oluline, et
vaidlustamise kord oleks selgesõnaliselt
sätestatud. Arvestades, et tervisekontrolli
käigus tehakse kindlaks laevapere liikme
terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks
ning tervisekontrolli otsusest sõltub, kas
laevapere liige vastab kehtivatele
tervisenõuetele või mitte, peaks isikul
tervisekontrolli otsusega mittenõustumise
korral olema võimalik ka vastav otsus
vaidlustada.
Vastav selgitus on esitatud ka seletuskirjas.
21
14. MSOS § 27 sätestab, et tuuker peab läbima Mittearvestatud
tervisekontrolli ning sätte alusel on kehtestatud
tuukrite tervisenõuete määrus. Määruse § 5 Tuukrite tervisekontrolli valdkonna
alusel teeb tervisekontrolli arst, kes on reguleerimine on Sotsiaalministeeriumi
registreeritud TTKS-is sätestatud korras ja kes pädevuses. Tuukrite tervisekontrolli
on läbinud allveemeditsiinialase koolituse olemasolev regulatsioon lisati MSOS-i
omades sellekohast tunnistust. Sotsiaalministeeriumi poolt. Eelnõu koostajad
Seaduses puudub täpsustus allvee- ei ole regulatsiooni täpsustamise vastu, kuid
meditsiinialase koolituse nõuetele ning konkreetse sõnastusettepaneku peaks esitama
koolituse tegijale. Arste, kes viivad läbi Sotsiaalministeerium.
tuukrite tervisekontrolli ei pea ükski asutus
tunnustama ega nende vastavast valdkonnast
tegutsemisest teadlik olema. Terviseameti
poole on pöördunud mitmed asutused sooviga
leida MSOS tähenduses pädevat arsti tuukrite
tervisekontrolli tegema. Reaalsuses aga
igasugune ülevaade nn tuukriarstidest riigil
puudub. Ametlikult tuukrite tervisekontrolli
Eestis ei pakuta.
MSOS § 76 lõige 12 sätestab, et käesolevas
seaduses sätestatud arsti tegevuse üle teostab
järelevalvet Terviseamet. Terviseamet saab
aga teostada järelevalvet vaid
meremeditsiiniarstide üle, nn tuukriarste ei
tunnusta MSOS alusel keegi, samuti ei teosta
järelevalvet keegi.
Tuukrite tervisenõuete määruse kohaselt peab
tuuker enne tööle asumist ja edaspidi
tulenevate näidustuste korral läbima
barofunktsiooni testi rekompressioonikambris
(edaspidi 5 (5) kambritest). Ametlikult puudub
„tuukrite tervisekontrolli teenus“ ja seetõttu
ligipääs sobivale rekompressioonikambrile
On vajalik analüüsida ja otsustada, kas Eesti
vajab tuukrite tervisekontrolli teenust (nt
arheoloogid, sukelduvad teadlased,
päästetöötajad, Kaitsevägi) ning kuidas on
vajadusel tagatud ligipääs sobivale
rekompressioonikabrile.
Maaeluministeerium MKM-i kommentaar
Juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 6 viidatakse Arvestatud osaliselt
kalapüügiseaduse § 20 lõike 1 punktile 2, kuid
tegemist on viitega kehtetule Kalapüügiseaduse muudatus on eelnõu
kalapüügiseaduse redaktsioonile. viimasest versioonist välja jäetud.
Seletuskirjast ei selgu, kas kavandatavat
muudatust on arutatud kalapüüdjate
esindusorganisatsioonidega
22
Siseministeerium
Siseministeerium teeb ettepaneku täiendada Arvestatud sisuliselt
MSOS § 95 lõike 15 sõnastust järgmiselt:
„(15) Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud Eelnõu koostajad nõustuvad
politseiasutuse laevadele ja nende laevapere muudatusettepaneku eesmärgiga.
liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse Muudatusettepaneku sõnastust on
§ 19 lõige 7, § 20 lõige 1, välja arvatud õigusselguse huvides ning muudatuse sisu ja
„Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja eesmärki arvestades muudetud ja eelnõu on
vahiteenistuse aluste rahvusvahelises vastavalt muudetud.
konventsioonis, 1978“ (edaspidi meremeeste
väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse
aluste rahvusvaheline konventsioon)
sätestatud laeva juhtkonna liikmete
kvalifikatsiooni omistamise osas, § 20 lõige 2,
§ 21 lõiked 1 ja 2, välja arvatud meremeeste
väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse
aluste rahvusvahelises konventsioonis
sätestatud laeva juhtkonna liikmete
kvalifikatsiooni osas, ning 11. peatükk. Kui
käesolevas lõikes nimetatud laev kantakse
riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmete
kogusse, rakendatakse käesolevat seadust selle
laeva suhtes riigihaldusülesandeid täitvatele
laevadele sätestatud mahus.“
Tulenevalt eeltoodud ettepanekust jätta välja Arvestatud
eelnõu § 1 punkt 102.
Eesti Laevaomanike Liit MKM-i kommentaar
ELL ei nõustu MSOS § 57 lõike 5 Mittearvestatud
muutmisega, millega vabastatakse kõik riigile
teenust osutavad laevad kohustuslikust Riigile teenust osutavate laevade arv on väga
lootsimisest. väike – pigem on tegemist erandliku
/…/ olukorraga. Riigilt teenust tellides on alati
ELL teeb ettepaneku kehtivast MSOS § 57 võimalik kohustada laeva kasutama lootsi, kui
lõike 5 sõnastusest „riigile teenust osutav see on meresõiduohutusest tulenevalt vajalik,
välisriigi lippu kandev laev“, et paremini mistõttu on ka riskid maandatud.
tagada meresõiduohutus sisemeres.
ELL ei nõustu SadS § 3 lõike 1 punktide 4 ja 5 Arvestatud
kehtetuks tunnistamisega.
Muudatus on eelnõust välja jäetud.
ELL teeb ettepaneku täiendada MSOS § 571 Mittearvestatud
lõiget 6 selliselt, et lootsitasõidu eksamit võiks
sooritada ka inglise keeles (alternatiivselt kas Analoogse ettepaneku on Majandus- ja
eesti või inglise keeles). Kommunikatsiooniministeeriumile esitanud ka
Veeteede Amet.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
on oma seisukoha Veeteede Ametile kirjalikult
edastanud, leides, et ettepanek vajab täiendavat
23
analüüsimist, seda nii kogumis teiste Eesti
sadamate külastuse maksumust mõjutavate
tasudega kui ka meresõiduohutuse aspektist.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise
Assotsiatsioon
MOS § 571 (6) Lootsitasõidu loa saamiseks Mittearvestatud
tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel
sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu Vt selgitust eelmises punktis.
eksami korraldab Veeteede Amet.
Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja
praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti
keeles.
Meie ettepanek on lisada teiseks võimalikuks
eksami keeleks inglise keel.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
§ 2 p.44 väljapakutud sõnastus kohustusliku Selgitatud
lootsimispiirkonna osas on ebapiisav.
Lootsimispiirkonnad tuleb ikka kehtestada Kohustusliku lootsimispiirkonna mõiste näol
koordinaatide alusel ja kaardil ning on tegemist üldmõiste defineerimisega. Täpsed
eeldatavasti ministri määrusega. lootsimise piirkonnad on defineeritud (sh
koordinaatidega) majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002.
a määruses nr 15 „Lootsimise kord ning lootsi
laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad“.
§ 2 p.45 õppelaeva mõistet on vaja täiendada Selgitatud
sõnaga „peamiselt“ kuna üheselt on selge, et
pelgalt õppetegevuse alusel puudub ega ole Õppelaeva definitsiooni näol on tegemist
praktiline pidada õppelaeva nii täna kui ka üldmõiste defineerimisega. Mõiste ise ei
lähitulevikus. Seega praktikas ei ole võimalik keelusta õppelaeval kommertstegevust, vaid
õppelaevu kasutada ilma täiendavat määratleb üldised iseloomustajad, millele
kommertsalustel sissetulekut/tegevust õppelaev vastama peab (st laevapere liikmete
omamata, olgu selleks siis kasvõi väljaõppeks ja meresõidupraktika
hüdrograafilised mõõdistused vms. omandamiseks kasutatav ning vastavalt
seadistatud ja mehitatud laev). Eelnevast
tulenevalt ei pea eelnõu koostajad
põhjendatuks muuta õppelaeva definitsiooni.
Seejuures täpsustatakse eelnõuga lisatava § 174
lõikega 2, et õppelaevana kasutatav laev ei tohi
õppetegevusega samal ajal tegeleda muu
majandustegevusega, mis ei ole otseselt seotud
õppetegevusega.
§ 3 lg. 4 muudatuse alusel jääb selgusetuks, Selgitatud
milline saab olema uus vastav regulatsioon
juhul, kui see osutub praktikas vajalikuks. MSOS-is on sätestatud pädevad asutused, kes
saavad riigisiseselt tegevusluba anda. Kuna
klassiühingul puudub pädevus tegevusluba
24
väljastada, peab uus ettevõtjae, kes soovib
tegutseda MSOS-i §-s 7 sätestatud tegevusalal,
pöörduma tegevusloa saamiseks Veeteede
Ameti poole.
§ 7 muudatuse osas on selgusetu, mis saab Selgitatud
asendama mereõppeasutuse
kvaliteedisüsteemi auditeerimise luba, mille Arvestades, et mereõppeasutuse
olemasolu nõue kaotatakse. Kas eksisteerib kvaliteedisüsteem peab vastama ISO 9001
alternatiivne kvaliteedisüsteemi audiitorite nõuetele ja olema sertifitseeritud, mille
akrediteerimine? Kes seda akrediteerimist vastavust hindab akrediteeritud audiitor, ei ole
teostab ja mille alusel? täiendava tegevusloa väljastamine põhjendatud
ja vajalik. Audiitoreid hindab sisuliselt Eesti
Akrediteerimiskekus, kes akrediteerib
juhtimissüsteemide sertifitseerimisasutusi.
§ 12 lg. 4 osas jääb selgusetuks, millisel moel Selgitatud
säilub Eestil kui lipuriigil ülevaade oma
registris olevate laevadele väljastatud Eelnõu kohaselt teostatakse eelkõige
meresõidukõlbulikkuse ja reisijateveo redaktsiooniline sõnastuslik muudatus,
tunnistuste osas (seda mitmes mõttes), juhul eesmärgiga muuta säte arusaadavamaks.
kui uue korra kohaselt saab kõike teha Sättesse on lisaks tehnilise ülevaatuse
klassifikatsiooniühing. Arvame, et tunnistuste mitteteostamisele täpsuse huvides lisatud, et
väljastamine on ikka riigi õigus ja kohustus, Veeteede Amet ei väljasta ka nimetatud
eriti sedavõrd olulises valdkonnas kui tunnistusi ehk merekõlblikkuse tunnistust ja
meresõiduohutus. Tuleb aru saada, et reisijateveo tunnistust, kuna vastavad
klassifikatsiooniühingud on rahvusvahelised tunnistused ehk kaubalaeva
kommertsorganisatsioonid, kellel on piiratud ohutuse tunnistuse ja reisijate ohutuse
vastutus. Kuidas üldse põhimõtteliselt saab tunnistuse väljastab laevale volitatud
riik seada klassifikastiooniühingutele kui klassifikatsiooniühing. Volitused
äriühingutele mingi riikliku kohustuse? klassiühingutele tunnistuste väljastamiseks on
antud juba varasemalt, seega ei ole tegemist
uue regulatsiooni, vaid juba kehtiva
süsteemiga.
§ 14 lg.1 ümbersõnastamisega sellisel moel, et Mittearvestatud
kaotatakse ära kogu tehnilise
dokumentatsiooni esitamise nõue enne laeva Praktikas ei ole kõikide majandus- ja
ehitamise algust, ei ole adekvaatne. Igal riigil, kommunikatsiooniministri 05.12.2002
sh. ka Eesti Vabariigil on ja jääb kindlasti terve määruses nr 21 „Veeteede Ametile esitatavate
hulk spetsiifilisi nõudeid, mida peab laeva tehniliste dokumentide loetelu“ nõutud
arvestama juba laeva projekteerimise käigus ja dokumentatsiooni esitamine enne laeva
kindlasti enne ehituse algust. Kindlasti oleks ehitamist võimalik, kuna laeva tehniline
lisaks klassifikatsiooniühingule asjakohane ka dokumentatsioon valmib vastavalt laeva
laeva projekti kooskõlastamine VTA, ehitusetappidele. Samuti nõutakse ehitatavate
Tööinspektsiooni, Keskkonnaameti ja laevade puhul nt käigukatsetuste protokolle,
Terviseameti poolselt. mida on võimalik esitada üksnes pärast laeva
valmimist, kui vastavad katsetused laevaga on
läbi viidud. Dokumentide esitamist
reguleeritakse vastava korraga, milles
täpsustatakse, milliseid dokumente mis
ajahetkel laevaomanik on kohustatud esitama.
Muudatus võimaldab MSOS-i rakendusaktis
25
sätestada, et ehitatava laeva omanikul on õigus
esitada dokumente vastavalt laeva
ehitusetappidele, mis annab laevaomanikule
kindluse, et dokumentide esitamist ei nõuta
ebamõistlikul või võimatul ajal – samal ajal on
siiski tagatud laeva ehitamine vastavalt
ohutusnõuetele. MSOS-i muudatusest
tulenevalt täpsustatakse ka majandus- ja
taristuministri 14. augusti 2014. a määrust nr
65 „Veeteede Ametile esitatavate laeva
tehniliste dokumentide loetelu ja dokumentide
esitamise kord“, mille muudatuse kavand on
esitatud seletuskirja lisas.
4
§ 17 lg 2 tuleks sõnastada teisiti või välja Arvestatud osaliselt
jätta. Õppelaeval peab olema võimalus
põhitegevuse kõrvalt kommertstegevusega MSOS § 17 4 sõnastust on muudetud selliselt,
lisavahendeid teenida, mis pealegi tagaksid ka et õppelaev võib tegeleda majandustegevusega
teatud protsesside osas merelaeva praktika, eeldusel, et see on seotud õppetöö
olgu see siis mere mõõdistamine, kauba ohutu läbiviimisega. Ehk teisisõnu, kui kauba või
lossimine/laadimine või ka reisijate reisijateveo teenust osutatakse raha eest
teenindamine. St. õppelaeva ei ole praktikas eesmärgiga seeläbi teostada õppetööd ja katta
võimalik majandada ega pole ka otstarbekas õppetöö kulusid, on selline majandustegevus
pidada kui puudub võimalus reaalseks lubatud. Juhul kui laev teostab
majandustegevuseks. majandustegevust, mis ei ole seostud
õppetööga, ei saa laev antud hetkel tegutseda
ka õppelaevana.
§ 29 lg.4 kehtetuks tunnistamine ei ole Mittearvestatud
selgituses mitte kuidagi adekvaatselt
põhjendatud. Antud säte ei määratle ka täna Meremeeste registri eesmärgiks ei ole reaalajas
mitte mingit kohustust reaalajas, vaid pelgalt koguda andmeid töötavate meremeeste kohta,
kohustuse esitada dokumentaalselt tõendatud vaid pidada arvestust meresõiduks nõutavate
andmed peale-ja mahamunsterdamise kohta. dokumentide õigsuse kohta ja võimaldada
Igasugune ajamäärus, mis ahistab justkui tõendada nende kehtivust. Meremeestel ei ole
meremehi nagu seletuskiri väidab, huvi näidata, millisel laeval nad hetkel
tegelikkuses puudub. Ettepanek on jätta antud töötavad, mistõttu ka täna munsterdamise
säte sisse muutmatul kujul, kuna see oli ja on andmeid üldjuhul Veeteede Ametile ei esitata.
ka täna vajalik saamaks tegelikku ülevaadet, Seega ei ole kehtiva seaduse kohaselt
kus meremees ja millal töötas. kogutavaid andmeid võimalik kasutada
statistiliselt ega muul eesmärgil, kuna
kogutavad andmed ei kuva tõest pilti Eesti
meremeeste reaalaja töösuhete kohta (paljud
meremehed andmeid ei esita või teevad seda
äärmiselt kaootiliselt). Tõese pildi saamiseks
oleks vajalik oluliselt karmistada seaduse
kohast andmete kogumist (kohustuslik
esitamine kindlal ajahetkel jms) – samas
puudub hetkel sisuline põhjendus nimetatud
piirangu seadmiseks ja andmete kogumiseks.
TTÜ Eesti Mereakadeemia
26
§ 7 punkt 7 Mittearvestatud
Ei saa nõustuda, et mereõppeasutuse
kvaliteedijuhtimissüsteemi auditeerimise Arvestades, et mereõppeasutuse
loakohustus tunnistatakse kehtetuks. kvaliteedisüsteem peab vastama ISO 9001
Mereõppeasutusele ei saa panna kohustust nõuetele ja olema sertifitseeritud, mille
kontrollida ja kindlustada auditi läbiviija vastavust hindab akrediteeritud audiitor, ei ole
pädevust ning juhul kui Veeteede Amet seab täiendava tegevusloa väljastamine põhjendatud
kahtluse alla auditi kvaliteedi, ei saa ja vajalik. Sertifitseerimisasutused on
mereõppeasutus anda vastust auditi akrediteeritud Eesi Akrediteerimiskeskuse
kvaliteedi, läbiviimise meetodite, poolt ja kellel on seeläbi õigus ISO kohast
tõendusmaterjalide valiku, intervjueeritavate kvaliteedisüsteemi sertifitseerida. Seega ei
jne eest. vastuta ka auditeeritav asutus auditeerija
pädevuse tõendamise eest.
§ 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud
järgmiselt:
Seletuskirja on täpsustatud. Tehniliste
„(4) Käesoleva seaduse § 7 punktides 10–12 õppevahendite hulka kuuluvad näiteks
sätestatud tegevusaladel tegevusloa klassikalised stendid, maketid laevade jõu-,
taotlemisel lisatakse taotlusele õppekavad, elektri-, külmutus-, juhtimis- ja
tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu navigeerimisseadmed, arvutid, arvuti
ning õppejõudude nimekiri.“; testprogrammid või projekteerimisprogrammid
(Auto-Cad teoreetiliste jooniste tarvis),
Seaduse seletuskirjas peaks olema toodud õppeotstarbelised filmid, laevades kasutatavad
selgitus – õppekavad, tehniliste raadiosideseadmed, päästevahendid, aga samuti
õppevahendite ja valmendite loetelu ning esitlusvahendid, nagu skannerid, printerid,
õppejõudude nimekiri. Mida selle all fotokaamerad, LCD-projektorid, ekraanid,
mõeldakse, eriti tekitab segadust „tehnilised tahvlid ja muud IMO mudelkursustes nimetatud
õppevahendid“. õppevahendid.
Ühtlasi on tegevusloa tõttu vastavalt
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
§ 30 majandustegevusega seotud asjaolude
muutumisest teatamise kohustus. Milliseid
asjaolusid silmas peetakse?
§ 7 punktiga 101 sätestatakse eraldi punktina Selgitatud
väikelaeva raadiosideoperaatori väljaõppe
korraldamise tegevusala. Muudatus on eelnõust välja jäetud.
Eesti Mereakadeemia näitel, meile on välja
antud tegevusluba, mis lubab tegutseda
tegevusaladel: Tasemeõppe (kõrgharidus)
ning täiskasvanute tööalase koolituse
korraldamine laevapere liikmetele ja
väikelaevajuhi väljaõppe korraldamine ja
tegevusloa lisa õppekavadele ja kursustele
(õppekava/kursus nr 44 Väikelaeva
raadiosideoperaatori väljaõppe
korraldamine).
Väikelaeva raadioside operaatori kursus ei ole
eraldi tegevusala tegevusloa mõistes, vaid on
27
osa väikelaevajuhi ettevalmistusest ning
aktsepteeritud kursusena.
§ 20 Lõikest 31 jäetakse välja võimalus, mille Teadmiseks võetud
kohaselt kvaliteedisüsteemi loomisel saab Koolide tegevusloa küsimus võetakse eraldi
juhinduda muu standardiorganisatsiooni analüüsi ja menetluse alla koostöös Haridus- ja
kvaliteedisüsteemi käsitlevatest standarditest, Teaduministeeriumiga. Eelnevast tulenevalt ei
kuna vastavad standardid on välja töötatud käsitleta koolide tegevuslubade teemat
ainult Rahvusvahelise käesoleva eelnõu raames.
Standardiorganisatsiooni (edaspidi ISO)
poolt. Täpsustatud on ka standardi numbrit,
millele kvaliteedisüsteem vastama peab, kuna
seniajani vastav selgitus seaduse tasandil
puudus ning võis tekitada küsimuse, millist
konkreetset kvaliteedisüsteemi standardit
silmas peetakse.
Tegevusluba on väljastatud Tallinna
Tehnikaülikoolile (registrikood 74000323).
Tallinna Tehnikaülikoolil ei ole ISO järgi
loodud, auditeeritud ja sertifitseeritud
kvaliteedijuhtimissüsteemi. Selline süsteem
on Eesti Mereakadeemial (avalik-õigusliku
juriidilise isiku asutus reg kood 74002629).
Vastavalt Majandustegevuse seadustiku
üldosa seadusele tõlgendamisele (tõlgendab
tegevusloa väljaandja) ei ole võimalik anda
välja tegevusluba juriidilise isiku allasutusele,
milleks Eesti Mereakadeemia muutus peale
ühinemist TTÜga 01.09.2014. Selline
võimalus peaks olemas olema.
§ 20 Kvaliteedisüsteemi Arvestatud osaliselt
auditeerimismeeskonna juht peab olema läbi
viinud kahe aasta jooksul vähemalt kolm Auditeerimismeeskonna juhile esitatud
välisauditit, omama laevaohvitseri nõudmisi on eelnõuga vähendatud ning lisatud
kvalifikatsiooni ning tundma valdkonna on võimalus kaasata ka eksperte – seda
õigusakte.“; eesmärgiga suurendada võimalikku
Muudatusest ei selgu, kes peab kontrollima auditeerijate arvu. Välisauditit tellides on siiski
auditeerimismeeskonna juhi nõuetele võimalik kontrollida, kas
vastavust. Meie seisukoht on, et selle nõude auditeerimismeeskonna juhil või tema
kontrollija ei saa olla auditeeritav. kaasataval eksperdil on laevaohvitseri
Selgusetuks jääb, mida tähendab seaduse kvalifikatsioon, mistõttu ei saa sellise nõude
mõistes „välisaudit“ (kas ISO kontrollimist pidada liialt koormavaks.
kvaliteedijuhtimissüsteemi audit), „viimase
kahe aasta jooksul“ – kas mõeldud on kahte
aastat enne sertifitseerimisperioodiks lepingu
sõlmimist (sertifitseerimisperiood on 3 aastat
ja sõlmitakse lepingu auditeerimisperioodile).
„Laevaohvitseri kvalifikatsioon“ – kas need
inimesed, kes vastavad nendele nõudmistele
on täna Eestis olemas? Loomulikult on
võimalik sisse tuua välisspetsialiste, kuid see
28
muudab auditeerimisteenuse auditeeritava
jaoks väga kalliks.
Raul Kleinson, vanemmereloots
§584(1)1) muuta sõnastust järgnevalt Mittearvestatud
Viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse
taotlemist on taotleja rikkunud lootsimisega Meresõiduohutuse nõuded kannavad endas
seotud käesoleva seaduse nõudeid mille eesmärki tagada meresõiduohutus, st et vastava
tulemusena toimus ohtlik juhtum või on nõude rikkumise korral on juba tegemist
taotleja süül toimunud laevaõnnetus. olukorraga, kus ohutus ei ole tagatud. Seetõttu
§584(3) esimene lause sõnastust muuta on vajalik säilitada seaduses senine sõnastus.
järgnevalt
Veeteede Amet võib lootsi kutsetunnistuse
kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui
loots on rikkunud lootsimisega seotud
käesoleva seaduse nõudeid mille tulemusena
toimus ohtlik juhtum.
Selgitus: Neis punktides on praegu sõnastus
selline, et lisaks süüle laevaõnnetuse ja
ohtliku juhtumi puhul võidakse karistada
lootsi (kutsetunnistuse peatamise või
kehtetuks tunnistamisega) ka suvalise
lootsimisega seotud MSOS punkti
rikkumisega isegi kui selline rikkumine ei too
kaasa meresõiduohutuse halvenemist.
Kutsetunnistus on aluseks lootsina töötamisel
ja kutsetunnistuse kas peatamine või
kehtetuks tunnistamine üksnes mingi
(mitmeti tõlgendatava) vähemolulise
seadusepunkti mittetäitmisel on vastuolus
rikkumise olulisuse ja karistusastme
proportsioonidega. Viimasel ajal püütakse
seadustada aina rohkem selliseid täpsustavaid
nüansse, et nende punktuaalne täitmine võib
osutuda puudulikuks ja selleks tulekski
seaduse sõnastust muuta selliselt, et litsentsi
peatamine tuleks kõne alla ikkagi siis kui
seadusepügala mittetäitmise tagajärjel võis
juhtuda või juhtus ohtlik juhtum. Teistel
rikkumisjuhtudel saab kas mitte teha
soodustusi eksamite vastuvõtmistel (§582(2)
ja §583(2)) või määrata trahvi vastavalt §902.
§60(1) muuta sõnastust järgnevalt Osaliselt arvestatud
Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude
tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik MSOS-i § 60 teksti on muudetud vastavalt
laevale minna, korraldab loots kapteni ettepanekule. Paragrahvi täiendamist teise
nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või lõikega ja vastavalt § 21 lõike 2 kehtetuks
mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt tunnistamist eelnõu koostajad ei toeta.
lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt Õigusakti siseselt sätete ümberpaigutamine ei
laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada ole käesoleval juhul veenvalt põhjendatud.
29
laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks
vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten
peavad olema veendunud, et laeva edasine
liikumine selliselt on ohutu ja on tagatud
meresõiduohutus parimal võimalikul viisil.
§60 (2) lisada punkt sõnastuses
Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu
või muul põhjusel, kapteniga kooskõlastatult,
laevale minna või lahkuda laevalt mujal kui
vastavalt käesoleva seaduse §55(2)
kindlaksmääratud kohtades ja jätkata
lootsimist käesoleva seaduse §60(1)
sätestatud tingimustel.
Selgitus: Tuua need mõlemad punktid ühe
paragrahvi alla eritingimustesse. §60(1)
kajastab olukordi kui laeva pardale ei ole
võimalik minna. Näiteks
erikonstruktsioonilised laevad, allveelaevad,
tormiga ankrualasse lootsitavad jt. §60(2) aga
olukordi kui loots on lootsitava laeva pardal
vähem kui kogu kohustusliku
lootsimispiirkonna vältel. Mõlemad punktid
käsitlevad lootsimist eritingimustes ja kõiki
olukordi ei ole võimalik ega mõistlik seaduses
kajastada. Peamine vahe praegu kehtivaga
tuleb sellest et kaotada ära mõiste
"minimaalses ohutus kauguses". Seda mõistet
(min.ohutu kaugus) ei saa kuidagi määratleda
ja on igal konkreetsel puhul erinev ja ka
erinevalt tõlgendatav. Lootsikaatritel on VTA
poolt väljastatud piirangud maksimaalsele
lainekõrgusele (enamasti 2,5 meetrit).
Lootsikaatri ja seal olevate inimeste ohutuse
eest vastutab lootsikaatri kapten ja kapten
valib kõige optimaalsema variandi, et kui
kiiresti, kui kaugele, mis kurssidega jne. ta
suudab oma laeva (lootsikaatrit) ohutult
juhtida. Kui loots peabki talitama
eritingimustele vastavalt siis ta ju ikkagi
lootsib laeva kogu kohustuslikus lootsimise
piirkonnas viibimise vältel ja teeb seda kõiki
abivahendeid (nii sideks kui nav. olukorra
jälgimiseks) kasutades. Muudatusega
püütakse kohandada seadust reaalsusega.
§61 pealkirja täiendada sõnastuses Arvestatud osaliselt
Lootsimise algus ja lõpetamine.
§61 Lisada punkt (1)1 MSOS-i § 61 pealkirja ja teksti on täiendatud
§61 (1)1 Lootsimine algab alates momendist, lootsimise algust käsitleva regulatsiooniga.
kui laev alustab manööverdamast vastavalt
lootsi korraldustele-soovitustele, kuid mitte
30
hiljem kui laev siseneb kohustusliku MSOS-i § 61 lõike 2 kehtetuks tunnistamist ei
lootsimise piirkonda. toeta eelnõu koostajad eelmise ettepaneku
Selgitus: Käesolev seadus ei reguleeri praegu juures esitatud põhjendustel.
lootsimise algust. Lootsimise lõpetamine on
aga ilusti lahti sätestatud. Kuna lootsil on
lootsimise ajal teatud õigused ja kohustused ja
vastutus siis on vaja ka selgust lootsimise
ajast see tähendab algusest ja lõpust. Lootsi
pardal viibimise aeg ei ole alati võrdeline
lootsimise ajaga.
§61(2) muuta kehtetuks
Selgitus: Antud punkt kirjeldab lootsimist
eritingimustele vastavalt ja viidi üle
vastavasse paragrahvi §60(2)
§62(2)1) täiendada ja muuta sõnastust Arvestatud
järgnevalt:
kontrollima enne laevale saabumist laeva Eelnõu on vastavalt ettepanekule täiendatud.
süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on
lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või
üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise,
teatama sellest Veeteede Ametile;
sadamakaptenile ja tööandjale.
§62(2)3) muuta sõnastust järgnevalt:
tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots
avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe
sissekannete kohasest seisundist ja laeva
tegelik seisund vähendab meresõiduohutust,
on ta kohustatud sellest viivitamata teatama
tööandjale, Veeteede Ametile ja
sadamakaptenile.
Selgitus: Antud paragrahv (62) reguleerib
teiste seas ka lootsi teavitamiskohustusi.
Üldjuhul tahetakse teavitusi kolme kohta:
tööandjale, vta-le ja sadamasse. Praegu
kehtivad 62(2)1) ja 62(2)3) aga teisiti.
Esimesel juhul kui visuaalselt tuvastatakse, et
süvisega probleeme või siis ülelaaditud on
teavituskohustus ainult vta-le ja teisel juhul
kui tuvastatakse samasugune olukord laeva
kontrolllehte sirvides siis jälle teavitatakse
ainult tööandjat. Kuna nii lootsiteenindus,
sadam kui Veeteede amet peavad neist
olukordadest teadma siis muudatustega
pannaksegi lootsile teavitamiskohustus
kõigile kolmele osapoolele.
§63 lisada 6) punkt järgnevas sõnastuses Mittearvestatud
§63 6) Loots võib käesolevas seaduses
sätestatust kõrvale kalduda, kui see on Eelnõu koostajad ei poolda üldsõnalist seaduses
hädavajalik tagamaks lootsi ohutust ja sätestatud nõuetest kõrvalekaldumise õiguse
laevaõnnetuse ärahoidmiseks. Sellisel juhul andmist ettepanekus esitatud kujul. Kogu
31
peab loots tegema kõik endast sõltuva, et lootsimist puudutav regulatsioon kehtivas
tagada meresõiduohutus parimal võimalikul seaduses on üles ehitatud ohutuse tagamisele
viisil. ning sellest lähtuvalt on sätestatud ka lootsi
Selgitus: Kuna kõiki nüansse pole võimalik ja kohustuste ja vastutuse regulatsioon MSOS-i §-
otstarbekas seaduses kajastada siis peabki s 62.
olema võimalus, et kui tekib vastuolu paberile
kirjutatu ja reaalse olukorraga, siis tuleb
ikkagi tagada ohutus parimal võimalikul viisil
ja kui olukord nõuab siis ka eirates mingit
seadusepügalat. Samasugused võimalused on
ette nähtud ka mõnedes teistes siseriiklikes
õigusaktides kui ka rahvusvahelistes
konventsioonides.
§64(6) viia üle paragrahvi 62. Arvestatud
Selgitus: Antud punkt kajastab olukorda kui Säte on viidud §-i 66, mis reguleerib kapteni
kapten keeldub lootsi teenusest ja räägib õigust lootsimisest keelduda. Juhul kui kapten
lootsi kohustustest jääda laevale. § 62 lootsi teenuste kasutamisest keeldub, on lootsil
reguleeribki lootsi kohustusi. kohutus jääda laevale kuni uue lootsi
saabumiseni.
Eelnõu § 1 punkt 101) paragrahvi 64 Arvestatud
täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises
sõnastuses: Muudatus on eelnõust välja jäetud.
„(11) Kui lootsil on asjakohane teave, keeldub
loots laeva sadamast ja ankrualast välja
lootsimisest järgmistel juhtudel:
1) laeva ümber on reostus;
2) laev on üle laaditud;
3) laeval on sadamast väljumise keeld;
4) laeva kerel on läbiv vigastus.
(12) Loots keeldub laeva sadamasse või
ankrualasse lootsimisest, kui laeval on
sadamasse sisenemise keeld, arvestades
käesoleva seaduse § 793 lõikes 2 toodud
erisusi.“;
Muudatusettepanek: § 64 lisatav lõige 11
kogu ulatuses välja jätta.
Selgitus: Juhtumid kuna lootsil oleks
kohustus keelduda laeva sadamast ja
ankrualast välja lootsimisest on täitmiseks
vastuolus hea merepraktikaga, dubleerivad
olemasolevaid kohustusi, vähendavad
meresõiduohutust ja selle vajalikkus on
eelnõu seletuskirjas argumenteerimata.
Mõned näited võimalikest olukordadest:
--- Kui sadamas veealal on reostus siis
suureneb ka plahvatusoht (eriti naftasaadusi
käitlevates sadamates) ja selle
minimaliseerimiseks ja ka reostustõrje
efektiivseks läbiviimiseks on mõningatel
juhtudel vaja laevad sadamast kiirelt välja
32
viia. Päästetööde juht ja sadama turvaülem
võivad küll nõuda laevade sadamast
lahkumist, aga eelnõu kohaselt peab loots
keelduma lootsimisest, sest laeva ümber on
reostus (isegi kui laev ise ei ole reostuse
tekitaja).
--- Oletame, et laeva sildumisel, kokkupuutel
kaiga tekkis laevakere läbiv vigastus.
Vigastatud koht on ülevalpool veeliini paar
meetrit ja suurusega mõnedkümned
sentimeetrid. Klassifikatsiooniühingu ja VTA
vastavad spetsialistid võivad tõdeda, et
vigastus ei ole sedavõrd ohtlik, et vähendaks
oluliselt laeva merekõlblikust ja annavad
laevale ühekordse loa suunduda
remondisadamasse. Laeval sadamast
väljumise keeldu pole aga laeva kerel on
ikkagi läbiv vigastus ja eelnõu kohaselt loots
peab keelduma laeva lootsimisest. Hindamaks
kas selline vigastus on ohuks laevale
sadamast väljumisel on meil ikkagi
spetsialistid VTA-s ja
klassifikatsiooniühingutes olemas. Lootsile
seadusega pandav kohustus seda kõike eirata
on juba ettenähtavalt konfliktne ja
ebakompetentne.
--- Kui tormivarju, ankrualasse suunatud
laeval on avastatud näiteks kauba nihkumisest
(või mingil muul põhjusel) tekkinud
laevakerel läbiv vigastus ja nüüd hullema
õnnetuse ärahoidmiseks soovib laev tulla
sadamasse, siis seda ei saa, sest eelnõu
kohaselt loots on kohustatud keelduma laeva
ankrualast välja lootsimisest kui on kere läbiv
vigastus.
MSOS muutmise seaduse eelnõu seletuskiri ei
selgita midagi antud punkti kohta, ainult
konstateerib fakti, et seadust täiendatakse ja
kõik. Kui seadust tahetakse muuta selliselt, et
juba eos on näha konfliktsed olukorrad siis
põhjused ja põhjendused peavad olema väga
kaalukad ja veenvad ja argumenteeritud.
Igasugune seaduse muutmine peaks olema
suunatud ohutuse suurendamisele aga mitte
tekitama juurde konfliktseid olukordi ja
kahepidiseid tõlgendusi.
Urmas Einlo, vanemmereloots
33
paragrahvi 57 lõige 6 muudetakse ja Mittearvestatud
sõnastatakse järgmiselt:
(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata Ei toeta antud ettepanekut, kuna tegemist oleks
500-se või suurema kogumahutavusega liiga range nõudega. Kemikaalitankeriga
kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit veetakse muuhulgas aineid, mis ei ole
ning üle 3000-se kogumahutavusega keskkonnale ohtlikud, nagu näiteks toiduõli
naftatankerit.“; jms. Samas keskkonnaohtlike naftasaaduste
Kemikaali ja veeldatud gaasi tankerite puhul on naftatankeri kogumahutavuse
kohustuslikust lootsimisest vabastamine alampiiriks 3000. Väide, et 499 GT
kasvatab tunduvalt keskkonna ja turvariski. kemikaalitanker on ca 65–70 m pikk, on
Selleks, et vähendada keskonna ja turvariske eksitav. Pigem jääb sellise kogumahutavusega
soovitaks selle asemel, et lubada ohtlikku laeva pikkus alla 50 m. Näiteks punkrilaev
lastiga laevadel (nii nafta kui veeldatud gaasi Viimsi on 73,24 m pikk ja GT on seejuures
tankeritel) olenemata lipuriigist opereerida 1896. Punkrilaev Nafta on 56,64 m pikk ja GT
meie sisevetes, anda neile võimalus taotleda on 874.
lootsitasõiduluba. Sellega säiliks kontroll
antud laevadega opereerijate üle.
Kemikaalitankeritele vabastuse lubamist ei
näeks üldse ette. Infoks, et 499 GT
kemikaalitankeri puhul on tegu ca 65-70m
pikkuse laevaga.
paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 61 Arvestatud osaliselt
järgmises sõnastuses:
„(61) Lootsitasõidu loa taotlemisel ei Eelnõus on täpsustatud MSOS-i § 571 lõikes 61
kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, esitatut ning konkretiseeritud lootsitasõidu loa
kui varem väljastatud lootsitasõidu loa taotlemise erisusi sõltuvalt ajavahemikest, mis
kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni on möödunud, arvestades varasemalt
24 kuud. Kui varem väljastatud lootsitasõidu väljastatud lootsitasõidu luba. Mis puudutab loa
loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud taotlemisel § 571 lõigete 3 ja 4
kuni 12 kuud, tuleb uue lootsitasõidu loa mittekohaldamist, siis Veeteede Ameti
saamiseks sooritada üksnes eksami hinnangul puudub meresõiduohutuse
teoreetiline osa. Kui varem väljastatud seisukohast vajadus nõuda koos lootsiga
lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on praktiliste sõitude tegemist, kui varasemalt
möödunud üle 12 kuu, tuleb uue lootsitasõidu väljastatud lootsitasõidu luba on oma kehtivuse
loa saamiseks sooritada lootsitasõidu kaotanud vähem kui 24 kuu jooksul. Seetõttu
eksam.“; tehakse välistus MSOS-i § 571 lõigete 3 ja 4
Taolise muudatuse jõustudes tekib võimalus, kohaldamisest juhul, kui varem välja antud
et lootsitasõidu loa omanik ei ole külastanud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest ei ole
antud sadamat juba aastaid kuid sellele möödunud üle 24 kuu. Sellisel juhul tuleb
vaatamata võimaldatakse temale loa sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline ja
pikendamist lihtsustatud korras. Väide, et praktiline osa, mis on piisavad hindamaks
meresõiduohutuse seisukohast puudub kapteni või vahitüürimehe pädevust
vajadus lootsiga praktiliste sõitude lootsitasõidu loa taotlemisel.
tegemiseks kui lootsitasõidu luba on olnud
kehtetu kuni 24 kuud (sadama viimasest
külastamisest võib olla möödunud veel pikem
aeg) pole eriti kaubalaevade puhul tõsiselt
võetav. Selle ajaga võivad olla rajatud uued,
kaid, kanalid,navigatsiooni märgistus, jne.
34
Samuti läheb see muudatus vastuollu
määrusega Lootsitasõidu loa väljaandmise,
kehtivusaja pikendamise....eksamineerimise
kord ja loa vorm, milles sätestatakse reederi
kohustus esitada õiend, et
lootsitasõiduvaheaeg ei ületa 12 kuud. Kui
soovite vähendada lootsitasõidu loa taotleja
halduskoormust ilma meresõiduohutust
halvendamata, siis soovitan vähem kui 12
kuulise vahe korral säilitada piirang
lootsitasõidu vaheajale ning 12-24 kuulise
vahe korral säilitada kohustus külastada
sadamat lootsi juhendamisel kuid vähendada
kohustuslike lootsi juhendamisel sooritatud
praktiliste sõitude arvu.
paragrahvi 581 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja Arvestatud
sõnastatakse järgmiselt: Sätet on vastavalt ettepanekule täiendatud.
„3) olema läbinud vähemalt piirangutega
raadioside operaatori kursuse ning
radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri
(ARPA) kasutamise kursuse ning omama
vastavaid tunnistusi;“;
Antud punktile tuleks lisada nõue omada
ECDIS tunnistust.
paragrahvi 64 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 Arvestatud
järgmises sõnastuses: Muudatus on eelnõust välja jäetud.
„4) vahis olev laevapere liige on
joobeseisundis.“;
Lootsidel puudub hetkel võimekus tuvastada
joovet. Küll võime joovet kahtlustada. Antud
punkt peaks olema muudetud vastavalt.
35