dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 12. november 2019
Viit
1.7-2/2765-1
Registreeritud
12. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2019
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. detsember 2019

Failid

  • 📎AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice2400 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Nimekirja alusel 12.11.2019 nr 12-2/19/274-11 AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine 05.11.2019 esitas arendaja Enefit Kaevandused AS1 Keskkonnaametile2 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi3. KeHJS §15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Lisa: Ahtme_II_kaevandusloa_KMIN-119_muutmise_pikendamise_KMH_programm....pdf Teadmiseks: [email protected], [email protected] Irina Sõtšova 5693 4801 [email protected] 1 registrikood 10032389 2 registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 5.11.2019 nr 12-2/19/274-10 all 3 koostaja OÜ Hendrikson&Ko, registrikood 10269950 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Versioon [kuupäev] /// Töö nr. 19003417 19003417 AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr. 19003417 Tallinn 2019 Riin Kutsar Juhtekspert KMH litsents KMH 0131 Kadri Auväärt Projektijuht 4 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 9 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE ...................................................................................................... 10 4.1 Asustus ............................................................................................................................................ 10 4.2 Maakasutus ..................................................................................................................................... 10 4.3 Kliima ............................................................................................................................................... 10 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 11 4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 19 4.6 Natura eelhindamine........................................................................................................................ 20 4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste ........................................................................................................ 23 4.8 Jäätmeteke ...................................................................................................................................... 24 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 25 5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 25 5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ..................................................................................... 25 5.3 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 26 5.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................ 26 5.5 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 27 5.6 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 27 5.7 Jõhvi valla üldplaneering ................................................................................................................. 27 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ......................................................... 29 7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS ........................................................................ 31 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................ 33 9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ...................................................................................... 36 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA.................................................................................................... 38 10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .......................................................... 39 10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 39 10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................................... 39 11 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 40 LISAD ....................................................................................................................... 44 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 1 SISSEJUHATUS AS Enefit Kaevandused (edaspidi ka EK, varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS on esitanud Keskkonnaametile taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmiseks (Lisa 1). Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049. Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Keskkonnaamet otsustajana on algatanud oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8 keskkonnamõju hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele (Lisa 2). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3 ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 ja §130 lõikele 1. Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. Ahtme II kaevanduse lõuna osas kaevandamise mõjusid on analüüsitud varem koostatud kaevandusloataotluste keskkonnamõju hindamise osana 1234, mistõttu käesolev KMH programm ja aruanne käsitlevad ennekõike kaevandusala laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile ja loa pikendamisest tuleneda võivaid mõjusid. Varem hinnatud mõjusid käsitletakse niivõrd kui see on asjakohane loa muudatuse valguses. 1 Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldis e põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. Alkranel, 2011. 2 Eesti Energia Kaev andused AS-i kaev andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, 2010. 3 AS Enefit Kaev andused Estonia k aev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. O Ü Henrikson & K o, 2017. 4 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andused maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KMIN-054, KM IN-055, KMIN -06 6 ja KMIN- 119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & K o, 2019. Versioon 04.11.2019 6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Kavandatava tegevuse eesmärk on AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-119 (Ahtme II kaevandus) laiendamine kaevanduse 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja loa kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra, so aastani 2049. Luba taotletakse põlevkivi kaevandamiseks energeetika ja põlevkivitööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli). Ahtme II kaevandusele on väljastatud kaevandamisluba 2011. aastal kaevandamise teostamiseks Estonia kaevandamise poolt. Käesoleva taotlusega taotletav ca 100 ha suurune ala Estonia kaevanduse põhjaosas ei sisaldunud 2011. aasta taotluses, kuna selle väljastamist ei peetud siis perspektiivseks. Nüüdseks, kui Estonia kaevanduse mäetööd on jõudnud taotletava ala vahetusse lähedusse on kaevandusloa taotleja AS Enefit Kaevandused tellinud täiendava analüüsi, kus jõutakse järeldusele, et taotletava laienduse alal (edaspidi Jõetaguse lahustükk) on mäetehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas põlevkivi väljata. Tulenevalt sellest taotleb Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse laiendamist MaaPS-i § 68 (3) 2) alusel. Seaduse kohaselt on õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui see on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Kuna taotletava mäeeraldise mäetööd toimuvad Estonia kaevanduse poolt, kasutades sealseid seadmeid ja inimesi taotleb EK mäeeraldise kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia mäeeraldise omaga ehk kuni 10.08.2049. Mäeeraldise Ahtme II kaevandus pindala on 357,12 ha, millest taotletav Jõetaguse lahustükk moodustab 102,45 ha. Teenindusmaad ei taotleta, sest kasutatakse Estonia mäeeraldisele määratud teenindusmaad. Seisuga 01.01.2019 on mäeeraldisel Ahtme II kaevanduse aktiivne põlevkivi tarbevaru 5016 tuh t. Taotlusega soovitakse laiendada mäeeraldist Jõetaguse lahustükile, kus põlevkivi aktiivne tarbevaru 102,45 ha-l on 3434 tuh t. Taotluse põhjal hakkab mäeeraldise Ahtme II kaevanduse koosseisu kuuluma 8450 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Kaevandatavaks loetakse kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 8450 tuh t (Tabel 2.1). KMH eesmärgiks on hinnata kaevandusloa laiendamisega ja pikendamisega ning selle reaalsete alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju ning pakkuda välja leevendavad meetmed oluliste mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Kehtiv Ahtme II kaevanduse kasutuses olev mäeeraldis ja taotletav Jõetaguse lahustükk paiknevad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Eesti põlevkivimaardla keskosas ja Ahtme kaevevälja lõuna osas. Kehtiv mäeeraldis külgneb põhjas varasemalt suletud Ahtme allmaakaevandusega (täitunud veega), lääne ja lõuna suunas jääb Estonia allmaakaevandus, idas on Vasavere mattunud ürgorg. Taotlev laiendus (Jõetaguse lahustükk) piirneb edelas Estonia allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-054, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS), loodes Ahtme rikkega, põhjaosas Viru allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-053, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS) ning kirde ja kagu suunas suletud Ahtme kaevandusega. www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine Tabel 2.1. Varuplokid mäeeraldisel ploki varu Varu ploki Maardlaos Ploki varu plokis ploki pindala mäeeraldisel Maavara kategoori pindala a nr 01.01.2019 mäeeraldisel 01.01.2019 a (ha) (tuh t) Ahtme 1 põlevkivi aT 240,05 8047 102,45 3434,27 kaeveväli 2 põlevkivi aT 199,72 5016,11 199,72 5016,11 kokku 8 450 Joonis 2.1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019 Versioon 04.11.2019 8 Joonis 2.2. Taotletava mäeeraldise paiknemine. Aluskaart: Maa-Amet www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Arvestades, Ahtme II Jõetaguse lahustüki paiknemist Estonia Kaevanduse vahetus läheduses ja selle suhtelist väiksust, saab öelda, et tegevusel on kaks realistlikku tegevusalternatiivi: Alternatiiv 1: tegevuse elluviimine taotluses soovitud viisil - Ahtme II kaevanduse mäeeraldise laiendamine 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra ehk kuni aastani kuni 10.08.2049. Alternatiiv 0: Kavandatud tegevus ellu ei viida ehk Ahtme II Jõetaguse lahustüki kaevandamata jätmine. Alternatiivi rakendumisel on kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse kaevandamisel. Kaevandamise käigus ei ole planeeritud langatada maapinda, st säilib sõltumata kaevandustegevusest säilib maakasutuse sihtotstarve. Alternatiiv toetab põlevkivi, kui taastumatu loodusvara säästliku kasutamist, sest eraldiseisvana on Jõetaguse lahustüki varud nii väiksed, et nende kaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur- lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis (mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna. Põlevkivi tootmiskaod on ~ 35 %. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m, mõõdetuna põlevkivi tootsa kihindi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks. Versioon 04.11.2019 10 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE 4.1 Asustus Kavandatava tegevuse ala jääb Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, plokk 1 (Jõetaguse lahustükk) jääb Jõetaguse küla territooriumile, kasutuses olev plokk 2 jääb Kurtna, Illuka ja Tarakuse külade territooriumile. Kaevandusala kasutuses oleva osa kirde ja edela osadesse ning hajusalt ka Jõetaguse lahustükile jäävad üksikud eluhooned (kokku 10 elamumaad). Statistika ameti andmeil 1. jaanuari 2019. seisuga Alutaguse vallas 4714 elanikku, kõrval asuvas Jõhvi vallas 12 056 elanikku, sh Jõhvi linnas 1515 ja pisut eemale jäävas Kohtla - Järve linnas 33 743 elanikku. Ida-Viru maakonnas kokku on 136 472 elanikku. On 1. jaanuari 2019. seisuga prognoositud rahva arv Ida-Viru maakonnas aastal 2045 on 86 734 elanikku, mis näitab selget langustrendi maakonnas tervikuna. 4.2 Maakasutus Valdav osa kaevandusala territooriumist on kaetud maatulundusmaaga, mida katab mets ja haritav maa. Õuealasid jääb kaevanduse Jõetaguse lahustükile kaks, kehtivale maardla osale kaheksa (paikenvad ala kirde ja looda osas). Kaevandusala Jõetaguse lahustükki läbib Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee. Kohalikest teedest läbib taotlevat mäeeraldist Are, Niine, Kanali tee, Pihlaka tee, Kurtna tee, Luuiste-Sarapuu ja Pagari-Tarakuse tee. Kehtivat Ahtme II kaevanduse mäeeraldist läbib raudtee, mis ühendab Estonia kaevanduse tootmisterritooriumit Ahtme raudteesõlmega. Jõetaguse lahustükile, Volli maaüksusele jääb taotletava mäeeraldise ainuke tarbepuurkaev (PRK0015952). Jõetaguse külade elanikud on ühendatud Jõetaguse – Pagari külade ühisveevärgiga. Kõrgepingeliinidest läbib mäeeraldist Ahtme-Illuka ja (L-11: (L35120) 35-110 kV elektriliinid. Lisaks on kattuvus veel üle keskpingeliiniga ja vee alla 1 kV elektriõhuliiniga. 4.3 Kliima Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi automaatjaam. Lähtuvalt kehtivast kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on keskmine õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike- Maarja järel kõige külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui keskmine temperatuur on -6,0 °C ja kõige soojem kuu on juuli kui keskmine temperatuur on 17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari temperatuur lausa 1,5 °C. 5 Sademete norm Jõhvis on 739 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a) ja Eestis tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem. 5 http://w ww.ilmateenistus.ee/ kliima/ kliimanormid/ohut emperatuur/ www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Aasta sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on 103 mm, samal ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuu on veebruar ja aprill, sademete normiga vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on vastavalt 35 mm ja 31 mm. 6 Temperatuuride ja sademete hulga vahe näitab hästi välja piirkonna suure soostumise looduslikke põhjuseid. Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas jäävad on kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve ja Vilsandi. Selgelt valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 7 4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused 4.4.1 Geoloogilised tingimused Olemasoleva Ahtme II kaevanduse mäeeraldise maapinna kõrgused on põhjaosas ca 60m, tõustes lõunaosas 70 meetrini (BK77 süsteemis). Taotletaval Jõetaguse lahustükil jäävad kõrgused vahemikku 71-75m (71,19-75,19 EH200 süsteemis) 8 Mäeeraldise kvaternaarisetete kogupaksus on suhteliselt õhuke jäädes alla 4 meetri. Kvaternaari setete lamamiks on valdavas osas Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere lademe lubjakivid, mille paksus kehtiva mäeeraldise lõunaservas on kuni 10 meetrit. Põhjasuunas paksused vähenevad ja Rakvere lade kiildub välja ca 1,5 km enne mäeeraldise põhjaserva. Taotletaval Jõetaguse lahustükil on Rakvere lademe paksus ca 5 meetrit. Rakvere lademe lamamiks on Oandu lademe merglid ja detriitsed lubjakivid, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel jääb enamasti 2-3 meetri piiresse, kuid lade kiildub välja ca 1,5 km enne mäeeraldise põhjaserva. Jõetaguse lahustükil on Oandu lademe paksus ca 4 meetrit. Oandu lademe lamamiks on Keila lademe savikad ja detriitsed lubjakivid, mille paksus on kehtiva mäeeraldise lõunaservas ca 12 meetrit ja väheneb põhjaservas ca 4 meetrini. Jõetaguse lahustükil on Keila lademe paksuseks ca 12 meetrit. Keila lademe lamamiks on Jõhvi alamlademe merglid, mille paksus kogu taotleval mäeeraldisel on ca 10 meetrit. Jõhvi alamlademe lamamiks on Idavere alamlademe savikad lubjakivid, mille paksus on olemasoleva mäeeraldise piires ca 7-9 meetrit. Jõetaguse lahustükil on Idavere alamlademe paksuseks ca 7 meetrit. Idavere alamlademe lamamiks on Kukruse lade, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel on 13-17 meetrit ja taotletaval Jõetaguse lahustükil ca 16 meetrit. Kukruse lademe ülemise osa moodustavad lubjakivi kihid üksikute põlevkivi vahekihtidega. Lademe alumises osas levib aga 2,5-3,1 meetri paksuselt põlevkivi tootuskihind. Tootsa kihindi moodustavad seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi vahekihti (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E, E/F1). Tootsa kihindi lasum jääb olemasoleva mäeeraldise lõunaservas abs kõrgusele 12 m ja tõuseb põhjaservas abs kõrgusele 20 m. Jõetaguse lahustükil paikneb tootsa kihindi lasum abs kõrgusel 18 m. 6 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/sademed/ 7 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/tuul/ 8 Kõrgused esitatud BK77 s üs teemis Versioon 04.11.2019 12 Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud. Tootsa kihindi lamamiks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid. Ahtme kaevevälja põhjapiiril paikneb kirde-edela suunaline Ahtme tektooniline rikkevöönd, mis piirneb Jõetaguse lahustükiga. Rikkevööndite laius varieerub paarisajast meetrist viiesaja meetrini. Kihtide lasumus on rikkevööndites ja nende läheduses rikutud. Kaeveväljal on mitmed süvakarstialad, kus põlevkivikihind on asendunud karstisavidega. Karsti äärealadel on kivimikihid purustatud ja lõhelised. Ahtme II 2 ploki esialgset pindala on Keskkonnaministeeriumi 11.06.2018 käskkirjaga nr 1- 2/18/471 vähendatud 54,97 ha seoses läbindamistööde käigus leitud kvartskarbonaarsete lõhede ja kvartssavivöönditega, mis vahelduvad purunenud kivimite tsoonidega. Karstirikke piirkonnas on põlevkivi kaevandamine komplitseeritud, kaevandamine on ohtlik ja majanduslikult ebaotstarbekas. Joonis 4.1. Puurkaevu PKR19952 läbilõige ja veetase rajamise hetkel 2001. aastal. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 4.4.2 Hüdrogeoloogilised tingimised9 Kvaternaari veekompleksi põhjavesi on vabapinnaline ja veetasemete muutused on mõjutatud meteoroloogilistest tingimustest. Õhukese pinnakatte tõttu on ka Kvaternaari veekompleks vaadeldaval alal õhuke ja seotud Nabala-Rakvere veekihiga. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Nabala-Rakvere veekiht levib enamuses kehtiva mäeeraldise piires, kuid puudub kehtiva mäeeraldise põhjaosas. Vett sisaldavate kivimite paksus on kuni 10 m. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka Keila lademe vett vähe läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Keila-Kukruse veekihti iseloomustavad ebaühtlased lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomitiseerunud savikad lubjakivid põlevkivi vahekihtidega. Veekihi lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel, lamamiks aga Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist koosnev 10-15 m paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on ca 45 meetrit. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekiht koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lubjakividest ja dolokividest. Veekiht lasub tootsast põlevkivikihindist sügavamal. Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Volhovi lademe Leetse kihistu savikas glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, samuti Varangu lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit. Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m, põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib veetase paikneda sügavamal. Kavandatava tegevuse alast sügavamale jäävad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist moodustunud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, selle all Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum ja omakorda selle all Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum. Sügavamad Kambriumi–Vendi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihid on põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova regionaalsete veepidemetega. 9 Koostatud kasutades „AS Enefit Kaev andused Estoniakaev anduse maav ara kaev andamisloaKMIN-054 pikendamise taotlusekeskk onnamõju hindamine“ andmeid Versioon 04.11.2019 14 Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa-amet 2016 4.4.3 Põhjavee seisund ja veetase Jõetaguse lahustükk jääb altkaevandatud alade vahele, mistõttu põhjavee keemia ja veetase Jõetaguse lahustüki piirkonnas on juba mõjutatud kaevandustegevusest. Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava maavara lasumissügavuseni, st eelkõige on kaevandustegevuse tõttu kuivendatud Keila– Kukruse veekiht. Vee-eemaldus Keila–Kukruse veekihist põhjustab ülemise, Nabala – Rakvere veekihi sissevoolu suurenemise Keila–Kukruse veekihti. Valdavalt tektooniliste rikete piirkonnas on täheldatud vähesel määral ka Ordoviitsiumi veekompleksi alumise survelise Lasnamäe-Kunda veekihi sissetungi 10. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Sulfaadid ilmuvad põhjavette ja kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS 2 ) oksüdeerumise tulemusena. Aktiivsete kaevanduste alal on põhjavee tase kunstlikult alandatud ja seetõttu ei ole põhjavee sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus suureks probleemiks, kuid kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned veega täituvad, on põhjavee kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Kaevandamise mõju põhjaveele leevendub pärast 10 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamin e. Kendriks on & Ko, 2018. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine kaevandamise lõppemist, kuid looduslik olukord täielikult ei taastu (jääb kõrgendatud mineraalsus ja suurema karedusega sulfaatne vesi) 11. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on riiklikku keskkonnaseire tulemuste alusel hinnatud 2014. aastal halvaks. Enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevandatud ja tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega põhjaveekiht. Olulisimad põhjavee kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate keemiatööstuse jääkreostuskollete olemasoluga 12. Keskkonnaregistri alusel jääb taotletavale kaevandusalale üks puurkaev (PRK001595, Volli katastriüksusel), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi (Joonis 4.1). Jõetaguse mäeeraldisest vahetult põhjapoole jääva Viru mäeeraldisel alal 2018. aastal teostatud puurkaevude revisjoni andmetel esineb ühekordseid sulfaatide ja raua kontsentratsioonide ületusi puurkaevus PKR0016233 (avab sama põhjaveekihti), mis jääb u. 2 km Jõetaguse lahustükist kirde suunas. Jõetaguse küla elanike joogiveevarustus on tagatud Jõetaguse-Pagari külade ühisveevärgiga. 2019. aastal ühendati ühisveevärgiga ka ainus senini veevärgiga ühendamata elamu Volli katastriüksusel 1314. Kaevandusalast ida suunas jääb Kurtna järvestik, kus veetaseme langust 1,8-2,3 m täheldati juba perioodil 1941-1971 ja olulist langust 1980-ndate lõpus, kui Martiska, Kuradi- ja Ahnejärvel ulatus veetaseme langus 3-4 meetrini (tänapäeval u. 1,5 m), mis on kaasa toonud pöördumatuid muutusi 15. 2015. aastal valminud kontseptuaalsete mudelite töös on järvestik hinnatud seotuks nii Kvaternaari Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi kui Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Samas öeldakse, et Ordoviitsiumi põhjaveekihtide vesi otse järvestiku järvedesse ei jõua. Vee jõudmist järvedesse peetakse võimalikuks, kuna kaevandamise tulemusel Ordoviitsiumi põhjaveekogumis võib tänu mittetäielikule veepidemele langeda veetase Vasavere põhjaveekogumis ja ka sellega otseselt seotud järvede veetase 16. Järvede veetaseme langust on seostatud ennekõike Vasavere veehaardega, aga ka Ahtme ja Estonia kaevandusega, Sirgala, Viivikonna ja Narva karjääridega, Pannjärve ja Oru turbaväljadel turbatootmisega 1718192021. Mitmed järvede veetaseme languse põhjuseid puudutavad uuringuid on valminud viimastel aastatel või valmimisel, mõneti vastuolulised ja vajavad täpsemat käsitlemist KMH aruandes. 11 Groundwater Sulphate Content C hanges in Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg. K. T hesis of Power Engineering and G eotechnology (Doctoral Thesis ). Department of mining, Faculty of Civ il Engineering. Tallinn Univ ers ity of Technology. Tallinn 2005. 12 AS Enefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamis loa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. Hendrik son ja Ko. 20 18. 13 Volli talu v eev arustuss üsteemi üleandmise-v astuv õtmise akt. Enef it Kaev andused AS ja Alutaguse Vallav alitsus, 17. juuli 2019 14 Veetorustiku kasutusluba nr. 1912371/04239. Alutagus e Vallav alitsus, 15.03.2019 15 Kurtna maas tikukaitseala kaitsekorr alduskav a 2015-2024. Keskkonnaamet 2015. 16 Põhjav eekogumi v eest s õltuv ad öko süsteemid, nende seisundi hindamis e kriteeriumid ja s eirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015. 17 Põhjav eekogumite s eos ed maismaaökosüs teemide ja pinnav eekogude ga, hüdrogeoloog ilised mudelid ning seirev õrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ö koloogia kes kus, 2019. 18 Põhjav eekogumi v eest sõltuv ad ökos üsteemid, nende seis undi h indamise kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015. 19 Groundwater-Surface W ater Interac tion in Clos ed-Basen lak es :Example from Kurt na Lake District. Phd thesis, Vainu, M., Tallinna Üliko ol, 2018 20 Vasav ere ja Vasav ere II v eehaare: alternatiiv id. Erg, K., Lelgus, M., Kiv it, N. 2019. T allinn. 72 lk 21 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirektiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool, 2019 Versioon 04.11.2019 16 Tuginedes Estonia ja Ahtme II kaevanduse töötava osa piirkonnas läbi viidud hüdrogeoloogilistele uuringutele 22, jääb kaevanduse kehtiva mäeeraldise piir järvestiku läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja modelleeritud põhjavee depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Jõetaguse lahustükk jääb varem kaevandatud ja juba töös olevate kaevandusalade vahele, olles vaid 2,5% Estonia mäeeraldise varust või 0,7% pindalast (kaevandamine on planeeritud läbi Estonia kaevanduse). Jõetaguse lahustüki lisandumine ei muuda eeldatavasti oluliselt modelleerimisega saadava depresioonilehtri ulatust, mistõttu ei peeta antud KMH kontekstis täiendavat modelleerimist vajalikuks. Samas tuleb arvestada, et Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele jääb üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid, mis võivad olla põhjavee kiirema liikumise „koridorideks“. KMH aruandes täpsustatakse põhjaveetaseme ja –vee keemia muutuseid tuginedes viimastel aastatel kogunenud seire andmetele ja viimastel aastatel valminud või valmimisel uuringute tulemustele. 23 Tuginedes olemasolevatele andmetele ja ekspertarvamusele hinnatakse Ahtme II kaevanduse Jõetaguse lahustükile laienemise mõju põhjavee tasemele ja keemiale. 4.4.4 Maapinna langatused ja ebastabiilsus Altkaevandatud aladel toimunud langatusi ja varinguid on põhjalikult uurinut 2018. aastal valminud KIKi projekti raames. 24 Langatused ja varinguaugud esinevad enamasti aladel, kus 80-ndadel katsetati vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et vähendada põlevkivi kadusid. Kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli siis arvestatud kaks aastat. Sellistel aladel võib langatusi ja varinguauke ette tulla ka tänapäeval 25. Langatused on enamasti 0,5 - 1 m, vaid Kohtla kaevanduses ulatuvad muutused 1,5 meetrini. Langatustest ohtlikumad on kaevandusšurfide sisse kukkumisel tekkinud varinguaugud, mis võivad olla mitmete meetrite sügavused. Teadaolevate šurfivaringute põhjus on enamasti selles, et sulgemiseks on kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase ja kividega ja puit on selle aja jooksul kõdunenud. 2018.a. seisuga on teada vähemalt viis sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Ohtlikud on ka kaevanduskäikude varinguaugud, mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud altkaevandatud alade põhjaosas, näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke mitmesaja meetri pikkusel lõigul. Planeerimata allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi ja varinguaukusid on ette tulnud nii kõrval asuval Viru, Estonia kui Ahtme kaevanduse aladel 26. Langatusi võib ette tulla ka tulenevalt geoloogilistest anomaaliatest - kaevanduskäikude kohal asuvates laekivimites olevates karstivöönditest, mida ei ole võimalik prognoosida. Viimane selline varing Estonia kaevanduse alal toimus teadaolevalt 2017. aastal. Suuremate langatustega, 1-2 m, võib kaasneda varisenud alade märgumine, mille tagajärjel seal olev mets kas kängub või hukkub. Eelnimetatud varingualal muutusi metsa kasvus ei ole täheldatud. Juba eelnevalt soostunud aladel toob see seoses veerežiimi muutusega kaasa taimestiku muutuse. Üldiselt maa kasutamise seisukohalt pinnakatte kvaliteet langeb, kuid samas mitmekesistub maastik, pakkudes uusi võimalusi mitmetele linnu ja loomaliikidele. Langatused võivad raskendada põlluharimist ja metsade hooldamist. Ligi 20% varingutest 22. Kurtna-Vasav ere v eehaarde põhjav eevarude hindamine 2035. aastani. Sav its ki, L., Sav v a, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakes kus. Tallinn 2005 23 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirek tiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. TÜ, TLÜ, 2019 24 Põlev kiv i altkaev andatud alade v aringute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. K IKi project nr. 11735 25 Eesti Energia Kaev andus ed AS-i kaev andamisloa KMIN-05 4 muutmisega k aas nev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es, töö nr 9107. Tallin n 2010. 26 Sissev arisenud šurfiav a korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad . Reaalprojekt, 2017. Töö nr P16052, lk 17. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine kvasistabiilsetel aladel jääb tuvastamata ja 42% langatustest pole maastikus märgatavad. Tõenäoliselt need varingud põllumajandusele probleeme ei põhjusta. 6 Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae nö. igavene püsivus. Tiheasustusega asulate territooriumide all reeglina kaevandamist ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse‐eeskirjadest. Reeglina põlevkivi tootmistöid ei toimu tektooniliste rikkevööndite alal. Teadaolev Ahtme rikkevöönd jääb Jõetaguse lahustükist põhja suunas. Üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid jääb Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele. Mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu olemasolevate eluhoonetele planeeritaval Jõetaguse lahustükil (2 tk) ja vajadusel näha ette meetmed mõjude vältimiseks. 4.4.5 Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund Kavandatava tegevuse alal puuduvad Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud. Alale on rajatud maaparandussüsteeme, sh Ahtme kaevanduse kanal. Kanali kaudu juhitakse vesi Vasavere jõkke, mis jääb kaevandusala piirist u. 2900 m kirde suunas. Vasavere jõkke suubub ka Ahu oja, mis algab keskkonnaregistri järgi Kurtna mõisa pargi juurest, kuid eesvoolud ulatuvad ka maardla alale. Vasavere jõgi (pikkus 15,7 km ja valgala 51,6 km 2 ) saab alguse Kurtna järvistust, Kurtna Suurjärvest (33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m ja max sügavus 6,9 m, VRD tüüp III) ja suubub Pühajõkke (pikkus 32,6 km, valgala üle 25 km 2 ). 2017. aasta kinnitatud riikliku keskkonnaseire andmetel on Vasavere jõe seisund halb. Sellele viitab suurselgrootute seisund jões ja füüsikalis-keemiliste näitajate kontsentratsioonid (P-üld, NH 4 , O 2 ). Halva seisundi põhjuseks on hinnatud toitained. Kesine on ka Pühajõe seisund, millele viitab vesikonnaspetsiifiliste saasteainete esinemine vees, kalade ja suurtaimestiku seisund. Põhjuseks arvatakse olevat varasem reostus. Jõetaguse lahustükil pinnaveekogud puuduvad. Lahustükist u. 200 m ida-suunas jääb Raudi kanal, mille ehituse tingis aastaid tagasi veevõtt Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis. Kuni 2013. aastani suunati kanali kaudu Kurtna järvedesse Viru kaevanduse vesi, täna suunatakse kanalisse vaid Estonia kaevanduse settetiigi nr. 3 läbinud kaevandusvesi (u. 27% kogu kaevanduse veehulgast, so 24000000 m 3 /a 27). Settetiiki nr. 3 suunatakse läbi Estonia kaevanduse ka töötava Ahtme II kaevanduse kaevandusvesi ning on planeeritud suunata ka Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi. Raudi kanalist jõuab vesi läbi Kurtna järvede (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen- Kirjakjärv, Kirjakjärv, Mustajõgi; osa kaevandusveest juhitakse pärast Ahvenjärve Konsu kanali kaudu Konsu järve, sealt edasi Konsu peakraavi ja edasi juba Mustajõkke) Mustajõkke, kust see on kraavidega juhitud Narva jõkke, jäädes sellega Peipsi hüdroloogilisse vesikonda. Tuginedes riikliku keskkonnaseire andmetele on kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järve järve seisund 2017. a kinnitatud andmetel hea Konsu järves (kordusseire toimumas 2019. aastal). Nõmmejärve seisundit on riiklikku keskkonnasseire raames hinnatud 2006. aastal ja viimati projekti „Nõmmejärve enesereostusohu uuring“ 28 raames 2018. aastal. Kõigil juhtudel on järve seisund hinnatud heaks. Tugevasti muudetud veekoguks määratud Mustajõe seisund on 2017. kinnitatud riikliku keskkonnasseire andmetel kesine. Kesisele seisundile viitab jõe 27 AS Enefit Ka ev andused v ee-erikas utusloa nr. L.VV/ 327879 muutmine. 15. Mai 2019 korraldus nr. 1-3/19 /906 28 Nõmmjärv e enesereostusohu uuring. TÜ, 2018 Versioon 04.11.2019 18 kalastik. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuste selgitamiseks vajalik uurimusliku seire teostamine. Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva veekogu keemilist koostist. Ka muudavad suured kaevandusvee kogused suubuva veekogu veerežiimi ja mõjutavad suubuva veekogu temperatuuri. Kaevandusettevõtete omaseire tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev heljum ei kujuta ohtu eesvooludele 29. Vee püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust põhjustab kaltsiumi- ja magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse analoogselt allikalubja ladestumisega. Suuremahuline karbonaatide välja settimist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 30. Piisava läbivoolu korral on järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule ohtu ei esine. Probleemid võivad tekkida kaevandusvee läbivooluga kohanenud veekogus kaevandusvee koguse olulisel vähenemisel. Kui kaevandusvee juhtimine järve lõppeb või väheneb olulisel määral lahustunud hapniku hulk veekogus. Hapniku defitsiit võib viia sulfaatiooni (SO 4 - ) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele) toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2 S). Vesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogilise tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine 31. Nõmmejärve nn enesereostusohu väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks on 2018. aastal teostatud uuring 32. Uuringu kohaselt on üsna tõenäoluline, et järve enesereostusoht ei realiseeru kaevandsuvee järve suunamise lõppemisel, samas on siiski enne kaevandusvee järve suunamise lõpetamist vajalik rakendada arundes kirjeldatud ettevaatuspõhimõtteid. Kavandatava tegevuse tulemusena ei vähene läbi Raudi kanali Kurtna järvedesse suunatava kaevandusvee hulk. Tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemise soovist Jõetaguse lahustükile Raudi kanali lähipiirkonnas võib eeldada järvedesse suunatava kaevandusvee vähest suurenemist, mis on olukorras, kus järved on kohanenud suure kaevandusvee juurdevooluga, pigem positiivne. Periood, millal kaevandusvett järvedesse suunatakse kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga. Kaevandusalast lääne suunas jääb Kurtna järvestik, kus juba perioodil 1946-1971 täheldati veetaseme alanemist 1,8-2,3 m, suurem veetaseme alanemine toimus 1980-ndatel. Lisaks eelpoolnimetatud järvedele on viimastel aastatel täheldatud põhjaveetaseme langust ka Valgjärvel ja Kihljärvel. Mõlema järve põhjaveetaseme alanemisel nähakse seost Sirgala karjääri lähenemisega, mis on tänaseks jõudnud 500 m kaugusele järvedest. Veetaseme 29 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine. Hendr ikson & Ko, 2018 30 Heljumi koormuse hindamine ka evandusv ee eesv ooludes ja karbonaat se sette tekkimise v õimalikkus e hinnang. OÜ Inseneribür oo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 31 Es tonia kaev anduse v eeheite keskkonnamõjude täiendav ate uuringut e t eostamine. AS Ko bras. Tallinn 2011. 32 AS E nefit Ka ev andused ja VKG K ae v andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -06 6, KM IN-1 19, muutmise ja pikendamis e taotlus e keskkonnamõju hindamine. H end rikson & Ko 2017-2018 www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine alanemise võimalikke põhjuseid on täpsemalt kirjeldatud ptk 4.4.3 – Põhjavee seisund ja veetase, juures. 4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine Ahtme II kaevanduse ja selle laienduse ala on valdavalt metsamaana kasutatav ala, kus ei leidu loodusväärtuslikke kooslusi (v.a vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II kaevanduse alal). Ida‐Viru maakonnaplaneeringu 2030+ 33 põhjal on suur osa Ahtme kaevanduse ja selle laienduse alast rohevõrgustikku kuuluvad (Joonis 4.4). Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule, loomastikule ja linnustikule on Ida- Virumaal uuritud 34,35,36 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud. Samuti ei ole allmaakaevanduse mõju rohevõrgu funktsioone takistav. Joonis 4.4. Roheline võrgustiku Ahtme II kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki piirkonnas 4.5.1 Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 33 Ida-Viru maa konnaplaneering 2030+, https://maakonna pla neering. ee/ida-v iru-maakonnaplaneerin g-2030- 34 Põlev kiv i allmaakaev andamisest tingitud mõju selgit amine põllumajandusmaa v iljelusv äärtus ele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Saku 2002 35 Põlev kiv i allmaakaev anduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Sak u 2005 36 Uuring Uus -Kiv iõli k aev anduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inv entuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. Versioon 04.11.2019 20 kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Taotluse objektiks oleva Ahtme II kaevanduse alal ega Jõetaguse lahustükil ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti, lähim kaitstav loodusobjekt jääb u 700 m Ahtme II töös olevast kaevandusalast ida suunas. Kuna tegemist on allmaa kaevandusega, siis ei ole üldiselt oodatavad ka mõjud (häirimine jms) kaevandusalast eemal paiknevatele kaitstavatele objektidele ning nende käsitlemine KMH aruandes ei ole vajalik. Kaevandusvesi kaevandusalalt juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna maastikukaitseala järvedesse. Kaevandusvee mõju järvede vee kvaliteedile on varem koostatud mõju hindamiste raames uuritud ja jõutud järeldusele, et järved on kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises seisundis 37. Negatiivsed mõjud on oodatavad pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel vähenemisel või lõppemisega. Kaevandusvee mõjusid järvedele on põhjalikumalt käsitletud ptk. 4.4.5 – Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund. 4.6 Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2017). KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlus, milles taotletakse kaevandusloa pikendamist ning kaevandusala laiendamist Jõetaguse lahustükile. Kuna Ahtme II kaevanduse põhiosa kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on 2011. ja 2018. aastal valminud KMH-de raames juba analüüsitud, siis on käesoleva Natura hindamise kontekstis kavandatavaks ja hinnatavaks tegevuseks 37 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse. He ndrikson & Ko, 2016- 2018 www.hendrikson.ee AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine kaevandusloa taotlus Jõetaguse lahustüki osas. Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049. Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi suunatakse Raudi kanalisse. Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 1-3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda taotluse objektiks oleva kaevanduse ala. Lisaks võib mõjualas olevateks lugeda ka taotletavast alast välja jäävad lähimad Natura alad, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna muutuste. Natura 2000 võrgustiku paiknemist tegevuse mõjuala piirkonnas illustreerib joonis 4.5 Nagu jooniselt näha, on ei asu Jõetaguse lahustükil ega selle läheduses Natura alasid. Lähimad Natura alad on Atsalama loodusala (EE0070117), mis asub ca 3,9 km kaugusel; ning Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis asub ca 6,5 km kaugusel. Mõlemad on tänaseks alt kaevandatud alal. Kaevandusalast kaugemal (üle 8 km) asub Kurtna (EE0070120) loodusala, mille käsitlemine on vajalik seoses kaevandusvee suunamisega Raudi kanalisse ja selle kaudu loodusalal paiknevasse veekogudesse. Natura alasid on iseloomustatud tabelis 2. Joonis 4.5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2019 Tabel 4.1. Natura alade kirjeldused Versioon 04.11.2019 22 Siseriiklik Paiknemine/ seotus kavandatava Nr Natura ala Natura ala kaitse-eesmärgid kaitse tegevusega Alal kaitstavad elupaigatüübid on liiva- alade vähetoitelised järved (3110), vähe- Kurtna loodusala on ca 4,2 km2 kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda suurune ja asub enam kui 8 km Kurtna Kurtna veega järved (3130), vähe- kuni kaugusel Jõetaguse lahustükist. loodusala maastiku- kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), Kaevandusvesi suunatakse Raudi (EE0070120) kaitseala soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning kanalisse, mis viib veed loodusala siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja liik veekogudesse. harilik hink (Cobitis taenia). Alal kaitstavad elupaigatüübid on kuivad Atsalama niidud lubjarikkal mullal (*olulised Atsalama Ala asub Jõetaguse lahustükist ca loodusala orhideede kasvualad – 6210), puisniidud hoiuala 3,9 km kaugusel. (EE0070117) (*6530) ja puiskarjamaad (9070). Alal kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud Mäetaguse Mäetaguse (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) Ala asub Jõetaguse lahustükist ca loodusala ning okasmetsad oosidel ja maastiku- 6,5 km kaugusel. (EE0070111 moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) kaitseala Kaitstavad liigid on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Mõju saab Natura 2000 võrgustiku aladele ilmneda läbi võimaliku põhja- ja pinnavee režiimi muutuste ning kaevandusvete ära juhtimisest tuleneva vee kvaliteedi muutuste. Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 3 toodud mõju prognoos ja Natura hindamise läbiviimise vajadus. Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Natura 2000 aladele Soovitused järgmisteks Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine etappideks Kurtna loodusala asub taotletavast Jõetaguse KMH aruandes täpsustatakse mäeeraldisest linnulennult üle 8 km kaugusel. Ahtme II kaevanduse laienemise Kaevandustegevus on alaga seotud, kuna mõju Kurtna järvedele ning kaevandusveed juhitakse Raudi kanalisse, mis enam kui täpsustuste alusel hinnatakse Kurtna 15 km pärast suubub loodusalal paiknevasse Nõmme mõju Kurtna loodusalale. loodusala järve. Viimane on alal kaitstav elupaigatüübina 3130 e vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved. Nõmme järve on juhitud Raudi kanali kaudu Estonia kaevanduse veed pikka aega, mistõttu looduslik tasakaalu tugevasti muudetud. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Soovitused järgmisteks Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine etappideks Loodusala paikneb Jõetaguse lahustükist ca 3,9 km Eeldatav mõju puudub. Natura kaugusel ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise Atsalama läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik. loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse- eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega. Loodusala asub ca 6,5 km kaugusel Jõetaguse Eeldatav mõju puudub. Natura lahustükist ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise Mäetaguse läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik. loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse- eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega. Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Atsalama ja Mäetaguse loodusaladele ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata. Samas jõuab Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna loodusala puhul. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale on vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes. 4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste Kaevandamisega seotud peamiseks müra allikateks ja tegevusteks võib lugeda järgmised objektid: Transport (peamiselt raudtee) Kaevise väljastamine tööstusterritooriumil (Ojamaa, Estonia kaevandus) ning rikastusvabriku töö Ventilatsioonihooned Maa-alused lõhkamistööd Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi välisõhu saasteallikateks on katlamaja, tankla, automaattankla, kütusehoidla ja tuulutusšurfid. Rikastusvabrik ei mõjuta oluliselt välisõhu kvaliteeti, kuna hoone on kinnine ning rikastamisprotsessis tekkivad saasteained (peamiselt tolm) ei välju tootmishoonest (tolmu tekke piiramiseks kasutatakse killustiku niisutamist tootmisliinil). Teede tolmutõrjeks kastetakse neid kaevandusest väljapumbatud veega. Kaevandamine jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid müratekke ja õhusaaste allikaid, sa tuulutusšurve ei ole seoses kaevandamise laienemisega Jõetaguse lahustükile kavandatud. Müra ja õhusaaste mõjusid Estonia ja Ahtme II kaevandamise alal on viimati analüüsitud AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavada kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise osana 2018. aastal. Estonia kaevanduse müra mõjude leevendamise meetmed kajastuvad kehtivates Enefit Kaevandused AS kaevanduslubades nr KMIN-054 (viimati muudetud 18.12.2018) ja KMIN_119 (viimati muudetud 23.08.2016). Enefit Kaevandused AS omab seoses kaevandamisega Estonia kaevanduses välisõhusaasteluba erisaasteluba nr. L.ÕV/319272. Müra ja õhusaaste mõjude Versioon 04.11.2019 24 täiendav käsitlemine Ahtme II pikendamise ja laiendamisse KMH aruandes ei ole teadaoleva info põhjal vajalik. 4.8 Jäätmeteke Jõetaguse lahustükil kaevandamisega tekkivad jäätmed on kavandatud ladestada Estonia kaevanduse infrastruktuuri. Estonia kaevanduses tekivad kaevandamisjäätmed peamisel rikastusvabrikus, kus lubjakivi vahekihid eraldatakse põlevkivist. Estonia kaevanusele on väljastatud jäätmeluba L.JÄ/328112, mis kehtib kuni 15.09.2021. Jäätmeloa kohalt on lubatud tekitada jäätmeid kuni 6 miljonit tonni aastas, seejuures taaskasutada tuleb 40% aherainest. Viimastel aastatel on tekkinud ja taaskasutatud vastavalt: 2016 – 4, 081 milj tonni (taaskasutatud 546 tuh tonni) 2017 – 3,417 milj tonni (taaskasutatud 648 tuh tonni) 2018 – 3,498 milj tonni (taaskasutatud 555 tuh tonni) Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete kogused, kuna ei suurene aastane kaevandusmaht. Lahustüki lisandumisega suureneb jäätmete tekke kogus kogu kaevandamisaja (22 a) peale kokku hinnanguliselt u. 1,2 milj. tonni, arvestades et lisanduv põlevkivi varu on 3500 tuh tonni. Lisanduv jäätmetekke kogus on vaid 35% ühel (2018) aastal tekkinud jäätmete kogusest. Viimastel aastatel on jäätmete taaskasutus olnud 15-20%, arvestades erinevaid arendusjärgus olevaid projekte (päikeseparkide alustarindi ehitus, pumphüdroelektrijaama ehitus, killustik teedeehituseks) , on reaalne, et kasutatakse kogu tekkiv aheraine. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on: 5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 38 EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad tuleviku tegevused. ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia programm ning osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel; Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel. Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni alusel. 5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 39 Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis (kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile ja kaevandusperioodi pikenemine): Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse. Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus. 38 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https ://www.mkm.ee/sites/default /files/enmak_2030.pdf 39 Maapõuepoliitik a põ hialused aastan i 2050. h ttps://w ww.env ir.ee/sites /default/ files/mpp_2050_kujundatud. pdf Versioon 04.11.2019 26 Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse jäätmeteket. Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis. 5.3 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 40 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Arengukava strateegilised eesmärgid on: põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. 5.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 41 “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid on jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur, maa vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee kättesaamine on piirkonnas raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise, suured kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise. Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega ellu viia elektrimajanduse arengukava. 40 Põlev kiv i kasutamis e riiklik arengukav a 2016-2030. https ://www.riigit eataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_1603201 6_Lisa.pdf# 41 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. htt ps://www .riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 5.5 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 42 Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse lõppemisel alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkealana või ehitusalana. 5.6 Alutaguse valla üldplaneering 43 2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla üldplaneering ei kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted: Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused. Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks. Tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine. Rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord. Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 5.7 Jõhvi valla üldplaneering Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja strateegiale. Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna mäetööstuspiirkonnad ja tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et mäetööstuse mõjud valla keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka 42 Ida-Viru maakonnaplaneering. (keht estatud 1999. a). http://ida-v iru.maav alits us.ee/maakonnaplaneering 43 Alut aguse v alla üldplaneering. Kobr as AS 2019. Av alikul v äljapanekul olev vers ioon - http://www.alutagusev ald.ee/doc uments /12278831/22673777/Alut agus e+v alla+%C3%BCldplaneering_02.02.2019_av alikule+v %C3%A4 ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec 88f5fcbfab?v ers ion=1.0 Versioon 04.11.2019 28 naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad naaberomavalitsustele. Oluline on sealjuures pöörata tähelepanu jääkreostusele, mis mõjutab peale reostamist aastaid looduslikku fooni. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast tuleb eeldatavaks mõjualaks lugeda kogu mäeeraldise ala ja kaevandustegevusega kaasneva veealanduse piirkonda ning Kurtna järvestiku järvesid, kuhu suunatakse kaevandusvesi. Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mille käsitlemist ei peeta KMH aruandes vajalikuks, kuna need on piisavalt käsitletud varasemates Ahtme II kaevandusala kohta koostatud KMH aruannetes või programmi koostamise hetkel kättesaadaval olnud uuringutes ning KMH programmi koostamise etapis on selge, et kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei kaasne nimetatud keskkonnaelementidele olulist mõju:  Arvestades kavandatava tegevuse tulemusel lisanduva ala väiksust (Jõetaguse lahustükk) ja varasemat uuritust, saab KMH programmi staadiumis öelda, et kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ja kaevandusperioodi pikenemisega ei kaasne negatiivset mõju Kurtna järvestiku järvedele, kuhu suunatakase kaevandusvesi.  Arvestades, et kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid müratekke ja õhusaaste allikaid, sa tuulutusšurfe, ei ole seoses kaevandamise laienemisega kavandatud, puudub teadaoleva info valguses vajadus müra ja õhusaaste mõju käsitlemiseks KMH aruandes.  Mõju loomastikule ja linnustikule avaldub allmaakaevandamisel ennekõike läbi toorme transpordi maa peal. Arvestades, et kaevandamine on kavandatud läbi Estonia kaevanduse ning Estonia ja Ahtme II kaevanduse aastased mahud kaevandusloa taotluse kohaselt ei muutu, ei ole ette näha olulist mõju loomastikule ja linnustikule, mis vajaks täiendavat analüüsi KMH aruandes.  Arvestades Jõetaguse lahustüki paiknemist varem kaevandatud alade vahel, kus põhjaveetasse on juba pikka aega alandatud, ei ole tegevusel ette näha olulist mõju taimestikule ja rohevõrgustikule, mis vajaks täpsustamist KMH aruandes.  Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete kogused, kuna ei suurene Estonia kaevanduse aastane kaevandusmaht. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:  Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide nõuetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele strateegilistele arengudokumentidele (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud, arengukavad);  Mõju pinna- ja põhjaveerežiimi muutustele. Kaevanduse laienemise Jõetaguse lahustükile ei mõjuta eeldatavasti oluliselt varem Estonia ja Ahtme II töötava osa jaoks modelleeritud põhjavee depresioonilehtri ulatust, mille piir jääb u 1,5 km kaugusele Kurtna järvestikust. Siiski peetakse vajalikuks täpsustada KMH aruandes põhjavee taseme muutuse ulatust tuginedes viimastele seire andmetele, uuringute järeldustele ja ekspertarvamusele. Tuginedes täpsustatud põhjaveetaseme muutuse hinnangule, hinnatakse KMH aruandes tegevuse mõju keskkonnaelementidele, mida võib mõjutada põhjaveetaseme muutus. Versioon 04.11.2019 30  Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele. Kavandatava tegevuse alale ega lähipiirkonda ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaevandusala veed suunatakse läbi Kurtna loodusala järvede Mustajõkke. Kuna kaevandamine on piirkonnas toimunud juba pikka aega on kaevandusvee suublaks olevad veekogud kohanenud kaevandusvee juurdevooluga ja stabiilselt ökoloogiliselt heas seisundis. Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei ole põhjust eeldada olulist mõju Kurtna loodusala järvede kvaliteedile, mis vajaks hindamist KMH aruandes. Tegevuse mõju põhjaveetaseme ja seeläbi Kurtna loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele järve elupaigatüüpidele ei ole KMH programmi koostamise raames üheselt selge, mistõttu täpsustatakse KMH aruandes põhjaveetaseme muutuse ulatust ja sellest lähtuvalt mõjusid Kurna loodusala kaitse-eesmärkidele.  Mõju inimesele – Allmaakaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kohalikele elanikele ja kinnisvarale on paljuski seotud sellega, millise püsivusega on dimensioneeritud kaevanduste hoidetervikud, kui kaugele elamualadest jäävad rikastusvabrik, laadimisala, kaevanduse tuulutusšurfid ja veoteed. Kaevanduste positiivne mõju kohalike elanike jaoks seostub ennekõike töökohtadega ja ressursitasudega, mis jaotuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel. Arvestades, et Ahtme II Jõetaguse tükk, mida juurde taotletakse, on juba ümbritsetud alt kaevandatud aladega, maapeale mingeid rajatisi seoses kaevandamisega juurde ei planeerita (sh tuulutusšurfe), pinnakatet ei eemaldata, kaevandusala elanike veevarustus on tagatud läbi ühisveevärgi ja tänapäeval kasutusel oleva kaevandustehnoloogia kohaselt planeeritakse kaevanduse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae igavene püsivus, ei ole olulisi täiendavaid mõjusid inimeste heaolule ja kinnisvarale ette näha. Lõpuni ei ole võimalik välistada rikkevöönditega esinemisega seotud mõjusid maapinna vajumisele ja seeläbi ehitistele. KMH aruandes täpsustatakse meetmed rikkevöönditest tulenevate oluliste mõjude vältimiseks inimestele ja nende varale.  Kumulatiivsed mõjud. Kavandatava tegevusena toimub Ahtme II kavanduse laienemine vaid väga väikesele alale võrrelduna ümberringi paiknevate kaevandatud ja täna veel töös olevate kaevandusaladega. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega.  Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. KMH aruandes esitatakse soovitused põhjaveetaseme ja –keemia seireks seoses kaevandusala laiendamisega Jõetaguse lahustükile. Kuna kavandatav tegevus mõjutab küllaltki marginaalset ala, võrreldes kaevandatud ja täna veel töös olevate naabruses asuvate kaevandusaladega, siis seire osas soovituste andmisel arvestatakse juba rakendatud seirevõrgustikuga. www.hendrikson.ee AS Enefit Ka ev andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHSJ (RT I, 22.02.2019, 15), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8. Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Keskkonnaameti 28.05.2019 esitatud KMH algatamise otsusega (Lisa 1). Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju on vaja hinnata osas, mida ei ole varem hinnatud. Ahtme II kaevanduse töös oleva lõuna osa mõjusid on hinnatud aastatel 2010-2011 koostatud „Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine 44“ töö raames ja aastatel 2016-2107 koostatud töö „AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine 45“ raames. Hindamata on kaevandamise mõjud Jõetaguse lahustükiga seoses. Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele lisatakse koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt objektiivset võrdlevat analüüsi, mis tugineb olemasolevate uuringutele ja analüüsidele, võrdlemist kehtestatud normidega ning subjektiivseid eksperthinnanguid. Mõjude hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk 44 Estonia Lõuna-A htme mäeera ldiselt põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. OÜ A lkranel, Tart u 2010- 2011. 45 AS E nefit kaev andus ed Es tonia kaev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN- 054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine. Hendrik son & Ko, 2016-2017. Versioon 04.11.2019 32 parima variandi rakendamiseks. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine). Natura hindamise metoodika ja põhimõtted - KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 46. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse- eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima. Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutatakse kõikide ptk-s 6 nimetatud keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. KMH programmi etapis teadaolevate materjalide loetelu on esitatud ptk.11 – Kasutatud kirjandus. KMH aruande koostamisel vajab viimasel paaril aastal valminud uuringute ja analüüside valguses täpsustamist tegevuse mõju põhjaveetasemele ja sellest sõltuvatele keskkonnaaspektidele. Arvestades, et Estonia ja Ahtme II kaevanduse mõju põhjaveetasemele on varem modelleeritud ja Jõetaguse lahustüki suurust ja paiknemist, ei peeta täpsustava modelleerimise läbiviimist vajalikuks. Mõjude täpsustamine toimub eksperthinnanguna. 46 Juhised Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirektiiv i artikli 6 lõike 3 rakendamisel Ees tis. KEMÜ, 2016. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras. KMH läbiviimise etapid, KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt on esitatud tabelis 4. Tabel 4. KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp 47 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 48 tähtaeg 49 Algatatud Keskkonnaameti 28.05.2019 Kirjaga nr. 12- 2/19/274-8 Puhatu KMH algatamine põlevkivikaevanduse kaevandamisloa taotluse menetluse raames. 1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (16.09.2019) KMH programmi koostamisele eelneb olemasolevate ja KMH programmi Oktoober 2019 kergesti kättesaadavate materjalidega tutvumine. Ka koostamine alaga tutvumine (kuid see võib toimuda ka mõnes hilisemas faasis). Arendaja esitab KMH programmi Otsustajale Oktoober 2019 KMH programmi Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab Oktoober 2019 kontroll ja seisukohtade küsimiseks 14 päeva jooksul seisukohtade Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt November 2019 küsimine hiljemalt 30 päeva jooksul KMH programmi kontroll ja avalikust arutelust November 2019 teavitamine 14 päeva jooksul Avaliku väljapaneku kestus 14 päeva Kuigi vastavalt seadusele on KMH programmi avaliku väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaameti) KMH programmi ülesanne, on tavapraktikas vajalik siiski märkimisväärne kontroll avalikust eksperdi poolne panus (teadete/kirjade draftide arutelust teavitamine ettevalmistamine, info selle kohta kuhu kirju üldse saata Detsember – Jaanuar 2019 ja avalik väljapanek jms) teavitamise korrektse läbiviimise eest. Programmi avaliku arutelu (sh ettekande) ettevalmistamine, arutelul osalemine (sh vajadusel korraldamine, et asi toimuks nõuetekohaselt) ja protokolli koostamine 47 KMH etap id ja et appide kes tus tuleneb KMH a lgatamise ajal (15.05.2015 ) kehtin ud KeHJS-ist. 48 Es itatud töömaht on kõikide töö grupi liikmete töömahtud e summa (st sageli teeb sama tööet api all tööd mitu eksperti/spets ialisti). 49 Iga KMH protsessi etapi puhul on arv estatud KMH algatamise k uupäev al kehtinud KeHJS-ist tulenev alt optimaalset etapi kes tust. Versioon 04.11.2019 34 Eeldatav läbiviimise KMH etapp 47 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 48 tähtaeg 49 KMH programmi Veebruar 2020 avalik arutelu Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja KMH programmi nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine, Veebruar 2020 täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH programmi esitamine nõuetele vastavuse KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll 30 päeva kontrollimiseks ja Märts 2020 jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll KMH programmi nõuetele vastavaks Aprill 2020 tunnistamine 3-4 kuud KMH aruande Sisuline töö, mille osas maht sõltub kasutada olevate September 2020 koostamine materjalide kvaliteedist, kättesaadavuse hõlpsusest jms. Arendaja esitab KMH aruande Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab seisukohtade küsimiseks 21 päeva jooksul. Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt hiljemalt 30 päeva jooksul. Otsustaja poolne laekunud seisukohtade analüüs 14 KMH aruande kontroll päeva jooksul ja KMH aruande esitamine eksperdile ja seisukohtade täiendamiseks September –Detsember 2020 küsimine Aruande täiendamine eksperdi poolt ja esitatud seisukohtadele kirjalikult vastamine. Otsustaja vaatab täiendatud aruande läbi 14 päeva jooksul Avaliku väljapanek kestus 30 päeva Avalik väljapanek ja Jaanuar - Veebruar 2021 avalik arutelu KMH aruande avalik arutelu Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja KMH aruande nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine, Märts 2021 täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH aruande Otsustaja esitab aruande asjakohastele asustustele kooskõlastamiseks kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab enda esitamine ja KMH kooskõlastamise/kooskõlastamata jätmise otsuse 30 Märts – Juuli 2021 aruande nõuetele päeva jooksul. vastavuse kontroll www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Eeldatav läbiviimise KMH etapp 47 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 48 tähtaeg 49 Asjakohastelt asutustelt seisukoha saamisest 30 päeva jooksul teeb otsustaja aruande nõuetele vastavuse otsuse. Otsustaja teavitab otsusest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja kirjaga kõiki menetlusosalisi. Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. Versioon 04.11.2019 36 9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Otsustaja Keskkonnaamet Narva mnt 7a 15172 Tallinn Kontaktisik: Irina Sõtšova e-post: [email protected] Telefon: 56934801 Arendajad Enefit Kaevandused AS Jaama 10 41533, Jõhvi linn Kontaktisik: Edith Simoniš e-post: [email protected] Telefon: +372 5450 117 Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Maakri 29, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 5. Tabel 5. KMH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude KMH juhtekspert (litsents Riin Kutsar hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura KMH00131) 2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, projektijuhtimine. Eksperdil on sotsiaalsete mõjude hindamise kogemus. Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc) KMH projektijuht, mõju Töökogemus: enam kui 15 aastane kogemus keskkonna pinnaveele, maastikule, valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline Kadri Auväärt maakasutusele, mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina, nn Saaremaa kultuuripärandile, lõhnale, püsiühenduse projekti Tellija poole juhtimine, jäätmetekkele. looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM), riiklikku keskkonnaseire korraldus ja seire allprogrammide koostamine (KAUR). Haridus: tehnikateadused (MSc) Geoloogia ja mäetööde ekspert. Diplomeeritud Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane Tõnis Kattel mäeinsener VII töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa (kutsetunnistus nr 146479) taotluste, kaevandamisjäätme kavade, kaevandamise kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine. Haridus: geoloogiainsener, geoökoloogia magister (MSc), tehnikateaduste doktor (PhD) Töökogemus: enam kui 30 aastane hüdrogeoloogia alane Katrin Erg Hüdrogeoloogia töökogemus.KMHdes eksperdina osalemise kogemus. Maavarade kaevandamisel tekkivate hüdrogeoloogiliste probleemidega seotud eksperthinnangud.Spetsiifilised hüdrogeoloogilised uuringud. Haridus: zooloogia (BSc) Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Kaile Eschbaum loodusobjektidele, Natura keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise 2000 võrgustikule, kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna- loomastikule alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus. Versioon 04.11.2019 38 10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda teavitatakse KMH käigus teavitamise vorm ja infokanalid: Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine). Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas. Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 6. Tabel 6. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus Loa andmise ja KMH kinnitamise Keskkonnaamet osas otsustaja, kaitseala Teavitatakse e-kirjaga valitseja Vastutab seadusandluse eest, Keskkonnaministeerium, koordineerib rahvusvahelisi konventsioone ja leppeid. Teavitatakse e-kirjaga Looduskaitse järelevalve. Keskkonnainspektsioon Teavitatakse e-kirjaga Maakonna tasandil avalike Ida-Viru maavalitsus Teavitatakse e-kirjaga huvide kaitsja Omavalitsuse tasandil avalike Alutaguse vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga huvide kaitsja Suurima kavandatava tegevuse riivega omavalitsus, kohaliku Jõhvi vallavalitsus arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Inimeste sotsiaalsete vajaduste tagamine. Arengu edendaja ja Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja. Valitsusvälised organisatsioonid ja Kogukonna huvide kaitse Teavitatakse e-kirjaga kodanikeühendused Kavandatav tegevus mõjutab Mäeeraldiste ja ala naaberkinnisasjade otseselt kinnistute seisukorda, Teavitatakse lihtkirjaga omanikud põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti Kavandatav tegevus võib otseselt Teavitatakse üleriigilises päevalehes Piirkonna elanikud mõjutada piirkonna elanike ja kohaliku meedia kaudu. www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus elukvaliteeti, põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti * Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja. 10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Tulenevalt KeHJS-i § 151 kohaselt peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. 10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist Täidetakse pärast KMH programmi avalikku väljapanekut ja arutelu. 10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist. Versioon 04.11.2019 40 11 KASUTATUD KIRJANDUS KMH aruanded: Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ Alkranel, Tartu 2010-2011 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010. AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/estonia_pikendamise_kmh_aruanne_avalik ustamisele_04-08-17.pdf AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019 AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063 Strateegilised planeerimisdokumendid: Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr. 285. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & Ko, 2016. https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030- Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0- 5491-47aa-87af-a3a937872c43 Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus nr. 53. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/8026/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf# Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019). http://www.alutagusevald.ee/uldplaneering www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3% A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f268 6c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Uuringud, ekspertiisid, hinnangud: Nõmmejärve enesereostusohu uuring. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2018 Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mud elid_lopparuanne.pdf Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019. https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lop paruanne_2019.pdf Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 1173. https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014. https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulati ivne_m%C3%B5ju.pdf Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf Ahtme kaevanduse veevaru hindamine Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn 2010. Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti Põlevkivi, 2014. Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005 Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014. Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014. Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 Versioon 04.11.2019 42 Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013 Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja Ko. Tallinn 1996 Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013 Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011 Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013 Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005. Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves. Töö nr. 14140, Tallinn, 2018 Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire. Maavarauuringud OÜ, 2018. Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt nr. 11735. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2014 www.hendrikson.ee AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike tingimuste põhjal. AS Maves, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf Versioon 04.11.2019 44 LISAD Eraldi dokumendina: „AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandusloa muutmise ja pikendamise KMH programmi lisad“ Lisa 1. Ahtme II kaevandusloa KMIN-119 pikendamise ja laiendamise taotlus Lisa 2. KMH algatamine KA 28.05.2019 Lisa 3. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded www.hendrikson.ee Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.11.2019 14:06 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; johvi johvi ee <[email protected]>; Alutaguse Vallavalitsus <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]> Teema: AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Manused: AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine.asice Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine" koos selle juurde kuuluvate lisadega. Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.11.2019 14:03:08 numbriga 12-2/19/274-11. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel