Nimekirja alusel
12.11.2019 nr 12-2/19/274-11
AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse
kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise
programmi kohta seisukoha küsimine
05.11.2019 esitas arendaja Enefit Kaevandused AS1 Keskkonnaametile2 keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks AS Enefit
Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi3.
KeHJS §15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates
seisukohad AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Jürgenson
juhataja
Põhja regioon
Lisa:
Ahtme_II_kaevandusloa_KMIN-119_muutmise_pikendamise_KMH_programm....pdf
Teadmiseks:
[email protected],
[email protected]
Irina Sõtšova 5693 4801
[email protected]
1
registrikood 10032389
2
registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 5.11.2019 nr 12-2/19/274-10 all
3
koostaja OÜ Hendrikson&Ko, registrikood 10269950
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Versioon [kuupäev] /// Töö nr. 19003417 19003417
AS Enefit Kaevandused Ahtme II
kaevanduse kaevandamisloa KMIN-
119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise programm
Töö nr. 19003417 Tallinn 2019
Riin Kutsar
Juhtekspert
KMH litsents KMH 0131
Kadri Auväärt
Projektijuht
4
Sisukord
1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 5
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 9
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA
EELHINDAMINE ...................................................................................................... 10
4.1 Asustus ............................................................................................................................................ 10
4.2 Maakasutus ..................................................................................................................................... 10
4.3 Kliima ............................................................................................................................................... 10
4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 11
4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 19
4.6 Natura eelhindamine........................................................................................................................ 20
4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste ........................................................................................................ 23
4.8 Jäätmeteke ...................................................................................................................................... 24
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................................................... 25
5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 25
5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ..................................................................................... 25
5.3 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 26
5.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................ 26
5.5 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................................. 27
5.6 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 27
5.7 Jõhvi valla üldplaneering ................................................................................................................. 27
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ......................................................... 29
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS
VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS ........................................................................ 31
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................ 33
9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA
EKSPERTRÜHMA KOHTA ...................................................................................... 36
10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE
PÕHJENDUSEGA.................................................................................................... 38
10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine .......................................................... 39
10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu .................................................................................................... 39
10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine .................................... 39
11 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 40
LISAD ....................................................................................................................... 44
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
1 SISSEJUHATUS
AS Enefit Kaevandused (edaspidi ka EK, varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS
on esitanud Keskkonnaametile taotluse Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr
KMIN-119 muutmiseks (Lisa 1). Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist laiendada
102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise loa
kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049. Ahtme II kaevandus asub Ida-Viru
maakonnas Alutaguse vallas.
Keskkonnaamet otsustajana on algatanud oma 28.05.2019 kirjaga nr 12-2/19/274-8
keskkonnamõju hindamise maavara kaevandamise loa nr KMIN-119 muutmise taotlusele
(Lisa 2). KMH algatati tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3
ning maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 ja §130 lõikele 1.
Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse
keskkonnamõju hindamise aruanne. Ahtme II kaevanduse lõuna osas kaevandamise
mõjusid on analüüsitud varem koostatud kaevandusloataotluste keskkonnamõju
hindamise osana 1234, mistõttu käesolev KMH programm ja aruanne käsitlevad ennekõike
kaevandusala laienemise mõjusid Jõetaguse lahustükile ja loa pikendamisest tuleneda
võivaid mõjusid. Varem hinnatud mõjusid käsitletakse niivõrd kui see on asjakohane
loa muudatuse valguses.
1 Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldis e põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. Alkranel, 2011.
2 Eesti Energia Kaev andused AS-i kaev andamisloa KMIN-054 muutmisega kaasnev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine. AS Mav es,
2010.
3 AS Enefit Kaev andused Estonia k aev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
O Ü Henrikson & K o, 2017.
4 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andused maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KMIN-054, KM IN-055, KMIN -06 6 ja KMIN-
119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. OÜ Hendrikson & K o, 2019.
Versioon 04.11.2019
6
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA
ASUKOHT
Kavandatava tegevuse eesmärk on AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-119
(Ahtme II kaevandus) laiendamine kaevanduse 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja
loa kehtivusaja pikendamine 22 aasta võrra, so aastani 2049. Luba taotletakse põlevkivi
kaevandamiseks energeetika ja põlevkivitööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõli).
Ahtme II kaevandusele on väljastatud kaevandamisluba 2011. aastal kaevandamise
teostamiseks Estonia kaevandamise poolt. Käesoleva taotlusega taotletav ca 100 ha suurune
ala Estonia kaevanduse põhjaosas ei sisaldunud 2011. aasta taotluses, kuna selle
väljastamist ei peetud siis perspektiivseks. Nüüdseks, kui Estonia kaevanduse mäetööd on
jõudnud taotletava ala vahetusse lähedusse on kaevandusloa taotleja AS Enefit Kaevandused
tellinud täiendava analüüsi, kus jõutakse järeldusele, et taotletava laienduse alal (edaspidi
Jõetaguse lahustükk) on mäetehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas põlevkivi
väljata. Tulenevalt sellest taotleb Enefit Kaevandused AS Ahtme II kaevanduse laiendamist
MaaPS-i § 68 (3) 2) alusel. Seaduse kohaselt on õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui
see on vajalik sellise maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole
majanduslikult põhjendatud. Kuna taotletava mäeeraldise mäetööd toimuvad Estonia
kaevanduse poolt, kasutades sealseid seadmeid ja inimesi taotleb EK mäeeraldise
kehtivusaja pikendamist selliselt, et see ühtiks Estonia mäeeraldise omaga ehk kuni
10.08.2049.
Mäeeraldise Ahtme II kaevandus pindala on 357,12 ha, millest taotletav Jõetaguse lahustükk
moodustab 102,45 ha. Teenindusmaad ei taotleta, sest kasutatakse Estonia mäeeraldisele
määratud teenindusmaad.
Seisuga 01.01.2019 on mäeeraldisel Ahtme II kaevanduse aktiivne põlevkivi tarbevaru 5016
tuh t. Taotlusega soovitakse laiendada mäeeraldist Jõetaguse lahustükile, kus põlevkivi
aktiivne tarbevaru 102,45 ha-l on 3434 tuh t. Taotluse põhjal hakkab mäeeraldise Ahtme II
kaevanduse koosseisu kuuluma 8450 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Kaevandatavaks
loetakse kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 8450 tuh t (Tabel 2.1).
KMH eesmärgiks on hinnata kaevandusloa laiendamisega ja pikendamisega ning selle
reaalsete alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju ning pakkuda välja leevendavad
meetmed oluliste mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.
Kehtiv Ahtme II kaevanduse kasutuses olev mäeeraldis ja taotletav Jõetaguse lahustükk
paiknevad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Eesti põlevkivimaardla keskosas ja Ahtme
kaevevälja lõuna osas. Kehtiv mäeeraldis külgneb põhjas varasemalt suletud Ahtme
allmaakaevandusega (täitunud veega), lääne ja lõuna suunas jääb Estonia allmaakaevandus,
idas on Vasavere mattunud ürgorg. Taotlev laiendus (Jõetaguse lahustükk) piirneb edelas
Estonia allmaakaevandusega (kaevandamisloa nr KMIN-054, kaevandamisloa omanik Enefit
Kaevandused AS), loodes Ahtme rikkega, põhjaosas Viru allmaakaevandusega
(kaevandamisloa nr KMIN-053, kaevandamisloa omanik Enefit Kaevandused AS) ning kirde
ja kagu suunas suletud Ahtme kaevandusega.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
Tabel 2.1. Varuplokid mäeeraldisel
ploki varu
Varu ploki
Maardlaos Ploki varu plokis ploki pindala mäeeraldisel
Maavara kategoori pindala
a nr 01.01.2019 mäeeraldisel 01.01.2019
a (ha)
(tuh t)
Ahtme 1 põlevkivi aT 240,05 8047 102,45 3434,27
kaeveväli 2 põlevkivi aT 199,72 5016,11 199,72 5016,11
kokku 8 450
Joonis 2.1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019
Versioon 04.11.2019
8
Joonis 2.2. Taotletava mäeeraldise paiknemine. Aluskaart: Maa-Amet
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE
LÜHIKIRJELDUS
Arvestades, Ahtme II Jõetaguse lahustüki paiknemist Estonia Kaevanduse vahetus läheduses
ja selle suhtelist väiksust, saab öelda, et tegevusel on kaks realistlikku tegevusalternatiivi:
Alternatiiv 1: tegevuse elluviimine taotluses soovitud viisil - Ahtme II kaevanduse
mäeeraldise laiendamine 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ja kehtivusaja
pikendamine 22 aasta võrra ehk kuni aastani kuni 10.08.2049.
Alternatiiv 0: Kavandatud tegevus ellu ei viida ehk Ahtme II Jõetaguse lahustüki
kaevandamata jätmine.
Alternatiivi rakendumisel on kaevandamine Ahtme II Jõetaguse lahustükil planeeritud
teostada läbi kõrval asuva Estonia kaevanduse, st teenindusmaad ei taotleta ja
kaevandamiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis on juba kasutusel Estonia kaevanduse
kaevandamisel. Kaevandamise käigus ei ole planeeritud langatada maapinda, st säilib
sõltumata kaevandustegevusest säilib maakasutuse sihtotstarve. Alternatiiv toetab põlevkivi,
kui taastumatu loodusvara säästliku kasutamist, sest eraldiseisvana on Jõetaguse lahustüki
varud nii väiksed, et nende kaevandamine ei ole majanduslikult otstarbekas.
Kaevandamiseks on plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-
lõhketöödega purustatud põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Raimatud kaevis
(mäemass) laaditakse konveieritele ja transporditakse Estonia kaevanduse
rikastusvabrikusse. Rikastamisprotsessis on kaubapõlevkivi saagis 57 – 61 %. Maavara
rikastamisel saadud kivim (aheraine) ladestatakse Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile
puistangutesse või taaskasutatakse täite- või rajatismaterjalina või lubjakivikillustikuna.
Põlevkivi tootmiskaod on ~ 35 %. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m, mõõdetuna
põlevkivi tootsa kihindi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning
vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks.
Versioon 04.11.2019
10
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE
4.1 Asustus
Kavandatava tegevuse ala jääb Ida-Viru maakonda Alutaguse valda, plokk 1 (Jõetaguse
lahustükk) jääb Jõetaguse küla territooriumile, kasutuses olev plokk 2 jääb Kurtna, Illuka ja
Tarakuse külade territooriumile.
Kaevandusala kasutuses oleva osa kirde ja edela osadesse ning hajusalt ka Jõetaguse
lahustükile jäävad üksikud eluhooned (kokku 10 elamumaad).
Statistika ameti andmeil 1. jaanuari 2019. seisuga Alutaguse vallas 4714 elanikku, kõrval
asuvas Jõhvi vallas 12 056 elanikku, sh Jõhvi linnas 1515 ja pisut eemale jäävas Kohtla -
Järve linnas 33 743 elanikku. Ida-Viru maakonnas kokku on 136 472 elanikku. On 1. jaanuari
2019. seisuga prognoositud rahva arv Ida-Viru maakonnas aastal 2045 on 86 734 elanikku,
mis näitab selget langustrendi maakonnas tervikuna.
4.2 Maakasutus
Valdav osa kaevandusala territooriumist on kaetud maatulundusmaaga, mida katab mets ja
haritav maa. Õuealasid jääb kaevanduse Jõetaguse lahustükile kaks, kehtivale maardla osale
kaheksa (paikenvad ala kirde ja looda osas).
Kaevandusala Jõetaguse lahustükki läbib Jõhvi-Tartu-Valga riigimaantee. Kohalikest teedest
läbib taotlevat mäeeraldist Are, Niine, Kanali tee, Pihlaka tee, Kurtna tee, Luuiste-Sarapuu ja
Pagari-Tarakuse tee. Kehtivat Ahtme II kaevanduse mäeeraldist läbib raudtee, mis ühendab
Estonia kaevanduse tootmisterritooriumit Ahtme raudteesõlmega.
Jõetaguse lahustükile, Volli maaüksusele jääb taotletava mäeeraldise ainuke tarbepuurkaev
(PRK0015952). Jõetaguse külade elanikud on ühendatud Jõetaguse – Pagari külade
ühisveevärgiga.
Kõrgepingeliinidest läbib mäeeraldist Ahtme-Illuka ja (L-11: (L35120) 35-110 kV elektriliinid.
Lisaks on kattuvus veel üle keskpingeliiniga ja vee alla 1 kV elektriõhuliiniga.
4.3 Kliima
Kavandatava tegevuse alale lähim meteoroloogia jaam on Jõhvi automaatjaam. Lähtuvalt
kehtivast kliimanormist, mis on koostatud perioodil 1981-2010 kogutud andmete alusel, on
keskmine õhutemperatuur piirkonnas 5,1 °C (Eesti keskmine 6,0 °C), olles sellega üks Väike-
Maarja järel kõige külmem piirkond Eestis. Aasta kõige külmem kuu Jõhvis on veebruar, kui
keskmine temperatuur on -6,0 °C ja kõige soojem kuu on juuli kui keskmine temperatuur on
17,0 °C. Kui juuli keskmine Jõhvis erineb riigi keskmisest vaid 0,4 °C, siis veebruari
temperatuur lausa 1,5 °C. 5
Sademete norm Jõhvis on 739 mm/a, mis tunduvalt enam kui Eestis keskmiselt (672 mm/a)
ja Eestis tervikuna on üks kõrgemaid. Vaid neljas mõõtmisjaamas on sademete hulk suurem.
5 http://w ww.ilmateenistus.ee/ kliima/ kliimanormid/ohut emperatuur/
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Aasta sademeterikkaim kuu Jõhvis, aga ka Eestis tervikuna on august, kui sademete norm on
103 mm, samal ajal kui Eesti keskmine on 83 mm. Aasta kuivemad kuu on veebruar ja aprill,
sademete normiga vastavalt 33 ja 32 mm, mis ei erine väga palju Eesti keskmisest, mis on
vastavalt 35 mm ja 31 mm. 6
Temperatuuride ja sademete hulga vahe näitab hästi välja piirkonna suure soostumise
looduslikke põhjuseid.
Keskmine tuule kiirus Jõhvis on 4,0 m/s, mis on pisut kõrgem kui Eesti keskmine, samas
jäävad on kõrgemad keskmiste normid vaid saarte ja rannikualadel nagu Kihnu, Pakri, Sõrve
ja Vilsandi. Selgelt valdavaks on lõuna ja edelakaare tuuled. 7
4.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
4.4.1 Geoloogilised tingimused
Olemasoleva Ahtme II kaevanduse mäeeraldise maapinna kõrgused on põhjaosas ca 60m,
tõustes lõunaosas 70 meetrini (BK77 süsteemis). Taotletaval Jõetaguse lahustükil jäävad
kõrgused vahemikku 71-75m (71,19-75,19 EH200 süsteemis) 8
Mäeeraldise kvaternaarisetete kogupaksus on suhteliselt õhuke jäädes alla 4 meetri.
Kvaternaari setete lamamiks on valdavas osas Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere lademe lubjakivid,
mille paksus kehtiva mäeeraldise lõunaservas on kuni 10 meetrit. Põhjasuunas paksused
vähenevad ja Rakvere lade kiildub välja ca 1,5 km enne mäeeraldise põhjaserva. Taotletaval
Jõetaguse lahustükil on Rakvere lademe paksus ca 5 meetrit.
Rakvere lademe lamamiks on Oandu lademe merglid ja detriitsed lubjakivid, mille paksus
olemasoleval mäeeraldisel jääb enamasti 2-3 meetri piiresse, kuid lade kiildub välja ca 1,5 km
enne mäeeraldise põhjaserva. Jõetaguse lahustükil on Oandu lademe paksus ca 4 meetrit.
Oandu lademe lamamiks on Keila lademe savikad ja detriitsed lubjakivid, mille paksus on
kehtiva mäeeraldise lõunaservas ca 12 meetrit ja väheneb põhjaservas ca 4 meetrini.
Jõetaguse lahustükil on Keila lademe paksuseks ca 12 meetrit.
Keila lademe lamamiks on Jõhvi alamlademe merglid, mille paksus kogu taotleval
mäeeraldisel on ca 10 meetrit.
Jõhvi alamlademe lamamiks on Idavere alamlademe savikad lubjakivid, mille paksus on
olemasoleva mäeeraldise piires ca 7-9 meetrit. Jõetaguse lahustükil on Idavere alamlademe
paksuseks ca 7 meetrit.
Idavere alamlademe lamamiks on Kukruse lade, mille paksus olemasoleval mäeeraldisel on
13-17 meetrit ja taotletaval Jõetaguse lahustükil ca 16 meetrit. Kukruse lademe ülemise osa
moodustavad lubjakivi kihid üksikute põlevkivi vahekihtidega. Lademe alumises osas levib
aga 2,5-3,1 meetri paksuselt põlevkivi tootuskihind. Tootsa kihindi moodustavad seitse
kukersiidi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi vahekihti (A/A', A'/B, B/C, C/D,
D/E, E/F1). Tootsa kihindi lasum jääb olemasoleva mäeeraldise lõunaservas abs kõrgusele
12 m ja tõuseb põhjaservas abs kõrgusele 20 m. Jõetaguse lahustükil paikneb tootsa kihindi
lasum abs kõrgusel 18 m.
6 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/sademed/
7 http: //www.ilmateenistus.ee/kliima/ kliimanormid/tuul/
8 Kõrgused esitatud BK77 s üs teemis
Versioon 04.11.2019
12
Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeense lubjakivi mugulaid. Lubjakivikihtide
paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged.
Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi
üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud.
Tootsa kihindi lamamiks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid.
Ahtme kaevevälja põhjapiiril paikneb kirde-edela suunaline Ahtme tektooniline rikkevöönd,
mis piirneb Jõetaguse lahustükiga. Rikkevööndite laius varieerub paarisajast meetrist viiesaja
meetrini. Kihtide lasumus on rikkevööndites ja nende läheduses rikutud. Kaeveväljal on
mitmed süvakarstialad, kus põlevkivikihind on asendunud karstisavidega. Karsti äärealadel
on kivimikihid purustatud ja lõhelised.
Ahtme II 2 ploki esialgset pindala on Keskkonnaministeeriumi 11.06.2018 käskkirjaga nr 1-
2/18/471 vähendatud 54,97 ha seoses läbindamistööde käigus leitud kvartskarbonaarsete
lõhede ja kvartssavivöönditega, mis vahelduvad purunenud kivimite tsoonidega. Karstirikke
piirkonnas on põlevkivi kaevandamine komplitseeritud, kaevandamine on ohtlik ja
majanduslikult ebaotstarbekas.
Joonis 4.1. Puurkaevu PKR19952 läbilõige ja veetase rajamise hetkel 2001. aastal.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
4.4.2 Hüdrogeoloogilised tingimised9
Kvaternaari veekompleksi põhjavesi on vabapinnaline ja veetasemete muutused on mõjutatud
meteoroloogilistest tingimustest. Õhukese pinnakatte tõttu on ka Kvaternaari veekompleks
vaadeldaval alal õhuke ja seotud Nabala-Rakvere veekihiga.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Nabala-Rakvere veekiht levib enamuses kehtiva
mäeeraldise piires, kuid puudub kehtiva mäeeraldise põhjaosas. Vett sisaldavate kivimite
paksus on kuni 10 m. Veekihi lamamiks on Oandu ja osaliselt ka Keila lademe vett vähe
läbilaskev savikas lubjakivi ja mergel.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Keila-Kukruse veekihti iseloomustavad ebaühtlased
lõhelised, kohati kavernoossed ja dolomitiseerunud savikad lubjakivid põlevkivi
vahekihtidega. Veekihi lasuvaks veepidemeks on Oandu lademe savikas lubjakivi ja mergel,
lamamiks aga Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe tugevalt savikast ja tihedast lubjakivist
koosnev 10-15 m paksune veepide. Vettandvate kivimite paksus on ca 45 meetrit.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekiht koosneb Lasnamäe, Aseri
ja Kunda lubjakividest ja dolokividest. Veekiht lasub tootsast põlevkivikihindist sügavamal.
Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Volhovi lademe Leetse kihistu savikas
glaukoniitlubjakivi ja –liivakivi, samuti Varangu lademe savi ja Pakerordi lademe argilliit.
Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, veetaseme lasumissügavus on kuni 25 m,
põlevkivikaevanduste mõjupiirkonnas võib veetase paikneda sügavamal.
Kavandatava tegevuse alast sügavamale jäävad Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist
moodustunud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, selle all
Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum ja omakorda selle all Kambriumi–Vendi Gdovi
põhjaveekogum. Sügavamad Kambriumi–Vendi ja Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekihid on
põlevkivi kaevandamisega kaasneva veekõrvalduse ja veekeemia muutuste mõjudest kaitstud
Ordoviitsiumi ja Lükati–Lontova regionaalsete veepidemetega.
9 Koostatud kasutades „AS Enefit Kaev andused Estoniakaev anduse maav ara kaev andamisloaKMIN-054 pikendamise
taotlusekeskk onnamõju hindamine“ andmeid
Versioon 04.11.2019
14
Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa-amet 2016
4.4.3 Põhjavee seisund ja veetase
Jõetaguse lahustükk jääb altkaevandatud alade vahele, mistõttu põhjavee keemia ja veetase
Jõetaguse lahustüki piirkonnas on juba mõjutatud kaevandustegevusest.
Allmaakaevandamine eeldab põhjaveetaseme alandamist minimaalselt kaevandatava
maavara lasumissügavuseni, st eelkõige on kaevandustegevuse tõttu kuivendatud Keila–
Kukruse veekiht. Vee-eemaldus Keila–Kukruse veekihist põhjustab ülemise, Nabala –
Rakvere veekihi sissevoolu suurenemise Keila–Kukruse veekihti. Valdavalt tektooniliste
rikete piirkonnas on täheldatud vähesel määral ka Ordoviitsiumi veekompleksi alumise
survelise Lasnamäe-Kunda veekihi sissetungi 10.
Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille
tagajärjel jõuavad põhjavette sulfaadid ja muutub vee karedus. Sulfaadid ilmuvad põhjavette
ja kaevandusvette kaevise koostisse kuuluva püriidi (FeS 2 ) oksüdeerumise tulemusena.
Aktiivsete kaevanduste alal on põhjavee tase kunstlikult alandatud ja seetõttu ei ole põhjavee
sulfaatide kõrgendatud kontsentratsioon ja vee karedus suureks probleemiks, kuid
kaevanduse sulgemise järgsel perioodil, kui kaeveõõned veega täituvad, on põhjavee
kvalitatiivne seisund looduslikust erinev. Kaevandamise mõju põhjaveele leevendub pärast
10 AS Enefit Kaev andused ja OÜ VKG Kaev andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -055, KMIN-066 ja
KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamin e. Kendriks on & Ko, 2018.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
kaevandamise lõppemist, kuid looduslik olukord täielikult ei taastu (jääb kõrgendatud
mineraalsus ja suurema karedusega sulfaatne vesi) 11.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja
Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on riiklikku keskkonnaseire tulemuste alusel hinnatud
2014. aastal halvaks. Enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja
kaevanduste poolt läbi kaevandatud ja tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega
põhjaveekiht. Olulisimad põhjavee kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti
põlevkivimaardla levikuala põhjaosas olevate keemiatööstuse jääkreostuskollete
olemasoluga 12.
Keskkonnaregistri alusel jääb taotletavale kaevandusalale üks puurkaev (PRK001595, Volli
katastriüksusel), mis avab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi
(Joonis 4.1). Jõetaguse mäeeraldisest vahetult põhjapoole jääva Viru mäeeraldisel alal 2018.
aastal teostatud puurkaevude revisjoni andmetel esineb ühekordseid sulfaatide ja raua
kontsentratsioonide ületusi puurkaevus PKR0016233 (avab sama põhjaveekihti), mis jääb u.
2 km Jõetaguse lahustükist kirde suunas. Jõetaguse küla elanike joogiveevarustus on tagatud
Jõetaguse-Pagari külade ühisveevärgiga. 2019. aastal ühendati ühisveevärgiga ka ainus
senini veevärgiga ühendamata elamu Volli katastriüksusel 1314.
Kaevandusalast ida suunas jääb Kurtna järvestik, kus veetaseme langust 1,8-2,3 m täheldati
juba perioodil 1941-1971 ja olulist langust 1980-ndate lõpus, kui Martiska, Kuradi- ja
Ahnejärvel ulatus veetaseme langus 3-4 meetrini (tänapäeval u. 1,5 m), mis on kaasa toonud
pöördumatuid muutusi 15. 2015. aastal valminud kontseptuaalsete mudelite töös on järvestik
hinnatud seotuks nii Kvaternaari Vasavere, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogumi kui Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Samas öeldakse, et
Ordoviitsiumi põhjaveekihtide vesi otse järvestiku järvedesse ei jõua. Vee jõudmist
järvedesse peetakse võimalikuks, kuna kaevandamise tulemusel Ordoviitsiumi
põhjaveekogumis võib tänu mittetäielikule veepidemele langeda veetase Vasavere
põhjaveekogumis ja ka sellega otseselt seotud järvede veetase 16. Järvede veetaseme langust
on seostatud ennekõike Vasavere veehaardega, aga ka Ahtme ja Estonia kaevandusega,
Sirgala, Viivikonna ja Narva karjääridega, Pannjärve ja Oru turbaväljadel
turbatootmisega 1718192021. Mitmed järvede veetaseme languse põhjuseid puudutavad uuringuid
on valminud viimastel aastatel või valmimisel, mõneti vastuolulised ja vajavad täpsemat
käsitlemist KMH aruandes.
11 Groundwater Sulphate Content C hanges in Estonian Underground Oil Shale Mines. Erg. K. T hesis of Power Engineering and
G eotechnology (Doctoral Thesis ). Department of mining, Faculty of Civ il Engineering. Tallinn Univ ers ity of Technology. Tallinn 2005.
12 AS Enefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamis loa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
Hendrik son ja Ko. 20 18.
13 Volli talu v eev arustuss üsteemi üleandmise-v astuv õtmise akt. Enef it Kaev andused AS ja Alutaguse Vallav alitsus, 17. juuli 2019
14 Veetorustiku kasutusluba nr. 1912371/04239. Alutagus e Vallav alitsus, 15.03.2019
15 Kurtna maas tikukaitseala kaitsekorr alduskav a 2015-2024. Keskkonnaamet 2015.
16 Põhjav eekogumi v eest s õltuv ad öko süsteemid, nende seisundi hindamis e kriteeriumid ja s eirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015.
17 Põhjav eekogumite s eos ed maismaaökosüs teemide ja pinnav eekogude ga, hüdrogeoloog ilised mudelid ning seirev õrgu kujundamine.
Tallinna Ülikooli Ö koloogia kes kus, 2019.
18 Põhjav eekogumi v eest sõltuv ad ökos üsteemid, nende seis undi h indamise kriteeriumid ja seirev õrk. Tallinna Ülikool, 2015.
19 Groundwater-Surface W ater Interac tion in Clos ed-Basen lak es :Example from Kurt na Lake District. Phd thesis, Vainu, M., Tallinna
Üliko ol, 2018
20 Vasav ere ja Vasav ere II v eehaare: alternatiiv id. Erg, K., Lelgus, M., Kiv it, N. 2019. T allinn. 72 lk
21 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirektiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku
määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. Tallinna Ülikool, Tartu ülikool, 2019
Versioon 04.11.2019
16
Tuginedes Estonia ja Ahtme II kaevanduse töötava osa piirkonnas läbi viidud
hüdrogeoloogilistele uuringutele 22, jääb kaevanduse kehtiva mäeeraldise piir järvestiku
läänepoolsematest järvedest ca 1,5 km kaugusele ja modelleeritud põhjavee
depressioonilehtri mõju järvestikuni ei ulatu. Jõetaguse lahustükk jääb varem kaevandatud ja
juba töös olevate kaevandusalade vahele, olles vaid 2,5% Estonia mäeeraldise varust või
0,7% pindalast (kaevandamine on planeeritud läbi Estonia kaevanduse). Jõetaguse lahustüki
lisandumine ei muuda eeldatavasti oluliselt modelleerimisega saadava depresioonilehtri
ulatust, mistõttu ei peeta antud KMH kontekstis täiendavat modelleerimist vajalikuks. Samas
tuleb arvestada, et Kurtna loodusala ja Estonia kaevanduse vahele jääb üksikuid kirde-edela
suunalisi karstivööndeid, mis võivad olla põhjavee kiirema liikumise „koridorideks“.
KMH aruandes täpsustatakse põhjaveetaseme ja –vee keemia muutuseid tuginedes viimastel
aastatel kogunenud seire andmetele ja viimastel aastatel valminud või valmimisel uuringute
tulemustele. 23 Tuginedes olemasolevatele andmetele ja ekspertarvamusele hinnatakse Ahtme
II kaevanduse Jõetaguse lahustükile laienemise mõju põhjavee tasemele ja keemiale.
4.4.4 Maapinna langatused ja ebastabiilsus
Altkaevandatud aladel toimunud langatusi ja varinguid on põhjalikult uurinut 2018. aastal
valminud KIKi projekti raames. 24 Langatused ja varinguaugud esinevad enamasti aladel, kus
80-ndadel katsetati vähendatud mõõtmetega kambritevaheliste tervikutega kaevandamist, et
vähendada põlevkivi kadusid. Kamberplokkide püsivuseks metsa- ja põllumaade all oli siis
arvestatud kaks aastat. Sellistel aladel võib langatusi ja varinguauke ette tulla ka
tänapäeval 25. Langatused on enamasti 0,5 - 1 m, vaid Kohtla kaevanduses ulatuvad muutused
1,5 meetrini. Langatustest ohtlikumad on kaevandusšurfide sisse kukkumisel tekkinud
varinguaugud, mis võivad olla mitmete meetrite sügavused. Teadaolevate šurfivaringute
põhjus on enamasti selles, et sulgemiseks on kasutatud puitmaterjale, mis on kaetud pinnase
ja kividega ja puit on selle aja jooksul kõdunenud. 2018.a. seisuga on teada vähemalt viis
sissekukkunud surfi, mis paiknevad põllumajanduslikult kasutataval maal. Ohtlikud on ka
kaevanduskäikude varinguaugud, mis tekivad kaevanduskäikude kohal olevate murenenud
laekivimite sissevarisemisel. Seda tüüpi varingud on levinud altkaevandatud alade põhjaosas,
näiteks Edise külas, kus Tallinn-Narva maanteest põhjas on rida varinguauke mitmesaja
meetri pikkusel lõigul. Planeerimata allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi
ja varinguaukusid on ette tulnud nii kõrval asuval Viru, Estonia kui Ahtme kaevanduse
aladel 26.
Langatusi võib ette tulla ka tulenevalt geoloogilistest anomaaliatest - kaevanduskäikude kohal
asuvates laekivimites olevates karstivöönditest, mida ei ole võimalik prognoosida. Viimane
selline varing Estonia kaevanduse alal toimus teadaolevalt 2017. aastal.
Suuremate langatustega, 1-2 m, võib kaasneda varisenud alade märgumine, mille tagajärjel
seal olev mets kas kängub või hukkub. Eelnimetatud varingualal muutusi metsa kasvus ei ole
täheldatud. Juba eelnevalt soostunud aladel toob see seoses veerežiimi muutusega kaasa
taimestiku muutuse. Üldiselt maa kasutamise seisukohalt pinnakatte kvaliteet langeb, kuid
samas mitmekesistub maastik, pakkudes uusi võimalusi mitmetele linnu ja loomaliikidele.
Langatused võivad raskendada põlluharimist ja metsade hooldamist. Ligi 20% varingutest
22. Kurtna-Vasav ere v eehaarde põhjav eevarude hindamine 2035. aastani. Sav its ki, L., Sav v a, V. Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri
Geoloogiakes kus. Tallinn 2005
23 Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiv iimine koos loodusdirek tiiv i järv edele lubatav a v eetaseme kõikumise v ahemiku
määramisega Kurtna maas tikukaitsealal. TÜ, TLÜ, 2019
24 Põlev kiv i altkaev andatud alade v aringute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. K IKi project nr. 11735
25 Eesti Energia Kaev andus ed AS-i kaev andamisloa KMIN-05 4 muutmisega k aas nev a eeldatav a keskkonnamõju hindamine.
AS Mav es, töö nr 9107. Tallin n 2010.
26 Sissev arisenud šurfiav a korrastamisprojekt. Seletuskiri ja lisad . Reaalprojekt, 2017. Töö nr P16052, lk 17.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
kvasistabiilsetel aladel jääb tuvastamata ja 42% langatustest pole maastikus märgatavad.
Tõenäoliselt need varingud põllumajandusele probleeme ei põhjusta. 6
Tänapäeval toimub kogu allmaakaevandamine kambermeetodil, kus kamberplokkide
hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis küll suurendab põlevkivi
kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Enefit Kaevandused AS rakendab
tervikute suuruse arvestamise metoodikat, kus kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud
sellise suurusega, et oleks tagatud lae nö. igavene püsivus. Tiheasustusega asulate
territooriumide all reeglina kaevandamist ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses
kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse‐eeskirjadest. Reeglina põlevkivi tootmistöid ei toimu
tektooniliste rikkevööndite alal. Teadaolev Ahtme rikkevöönd jääb Jõetaguse lahustükist
põhja suunas. Üksikuid kirde-edela suunalisi karstivööndeid jääb Kurtna loodusala ja Estonia
kaevanduse vahele.
Mõjude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu olemasolevate eluhoonetele planeeritaval
Jõetaguse lahustükil (2 tk) ja vajadusel näha ette meetmed mõjude vältimiseks.
4.4.5 Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund
Kavandatava tegevuse alal puuduvad Keskkonnaregistris registreeritud pinnaveekogud. Alale
on rajatud maaparandussüsteeme, sh Ahtme kaevanduse kanal. Kanali kaudu juhitakse vesi
Vasavere jõkke, mis jääb kaevandusala piirist u. 2900 m kirde suunas. Vasavere jõkke suubub
ka Ahu oja, mis algab keskkonnaregistri järgi Kurtna mõisa pargi juurest, kuid eesvoolud
ulatuvad ka maardla alale. Vasavere jõgi (pikkus 15,7 km ja valgala 51,6 km 2 ) saab alguse
Kurtna järvistust, Kurtna Suurjärvest (33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m ja max sügavus 6,9
m, VRD tüüp III) ja suubub Pühajõkke (pikkus 32,6 km, valgala üle 25 km 2 ). 2017. aasta
kinnitatud riikliku keskkonnaseire andmetel on Vasavere jõe seisund halb. Sellele viitab
suurselgrootute seisund jões ja füüsikalis-keemiliste näitajate kontsentratsioonid (P-üld, NH 4 ,
O 2 ). Halva seisundi põhjuseks on hinnatud toitained. Kesine on ka Pühajõe seisund, millele
viitab vesikonnaspetsiifiliste saasteainete esinemine vees, kalade ja suurtaimestiku seisund.
Põhjuseks arvatakse olevat varasem reostus.
Jõetaguse lahustükil pinnaveekogud puuduvad. Lahustükist u. 200 m ida-suunas jääb Raudi
kanal, mille ehituse tingis aastaid tagasi veevõtt Konsu järvest Kohtla-Järvel asuva
keemiatööstuse, soojusjaama ja väetisetehase tarvis. Kuni 2013. aastani suunati kanali
kaudu Kurtna järvedesse Viru kaevanduse vesi, täna suunatakse kanalisse vaid Estonia
kaevanduse settetiigi nr. 3 läbinud kaevandusvesi (u. 27% kogu kaevanduse veehulgast, so
24000000 m 3 /a 27). Settetiiki nr. 3 suunatakse läbi Estonia kaevanduse ka töötava Ahtme II
kaevanduse kaevandusvesi ning on planeeritud suunata ka Jõetaguse lahustüki
kaevandusvesi.
Raudi kanalist jõuab vesi läbi Kurtna järvede (Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärv, Peen-
Kirjakjärv, Kirjakjärv, Mustajõgi; osa kaevandusveest juhitakse pärast Ahvenjärve Konsu
kanali kaudu Konsu järve, sealt edasi Konsu peakraavi ja edasi juba Mustajõkke) Mustajõkke,
kust see on kraavidega juhitud Narva jõkke, jäädes sellega Peipsi hüdroloogilisse vesikonda.
Tuginedes riikliku keskkonnaseire andmetele on kaevandusvee poolt mõjutatud Kurtna järve
järve seisund 2017. a kinnitatud andmetel hea Konsu järves (kordusseire toimumas 2019.
aastal). Nõmmejärve seisundit on riiklikku keskkonnasseire raames hinnatud 2006. aastal ja
viimati projekti „Nõmmejärve enesereostusohu uuring“ 28 raames 2018. aastal. Kõigil juhtudel
on järve seisund hinnatud heaks. Tugevasti muudetud veekoguks määratud Mustajõe seisund
on 2017. kinnitatud riikliku keskkonnasseire andmetel kesine. Kesisele seisundile viitab jõe
27 AS Enefit Ka ev andused v ee-erikas utusloa nr. L.VV/ 327879 muutmine. 15. Mai 2019 korraldus nr. 1-3/19 /906
28 Nõmmjärv e enesereostusohu uuring. TÜ, 2018
Versioon 04.11.2019
18
kalastik. Seire ekspertide hinnangul on kesise seisundi põhjuste selgitamiseks vajalik
uurimusliku seire teostamine.
Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumiga, kuid
kaevandusveel on ka kõrgendatud karedus, mis muudab suurte koguste tõttu ka suubuva
veekogu keemilist koostist. Ka muudavad suured kaevandusvee kogused suubuva veekogu
veerežiimi ja mõjutavad suubuva veekogu temperatuuri. Kaevandusettevõtete omaseire
tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi
kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev
heljum ei kujuta ohtu eesvooludele 29.
Vee püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja
kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust
põhjustab kaltsiumi- ja magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud
sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes pinnaveekogudes
(eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse
analoogselt allikalubja ladestumisega. Suuremahuline karbonaatide välja settimist ei ole
uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline
koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 30.
Piisava läbivoolu korral on järvedes tagatud hapnikurikka vee olemasolu ja vee-elustikule
ohtu ei esine. Probleemid võivad tekkida kaevandusvee läbivooluga kohanenud veekogus
kaevandusvee koguse olulisel vähenemisel. Kui kaevandusvee juhtimine järve lõppeb või
väheneb olulisel määral lahustunud hapniku hulk veekogus. Hapniku defitsiit võib viia
sulfaatiooni (SO 4 - ) redutseerumiseni, mille tagajärjel tekib vee-elustikule (eelkõige kaladele)
toksiline ühend divesiniksulfiid (H 2 S). Vesiniksulfiidi kontsentratsiooni tõus kiirendab veekogu
põhjasetetesse talletunud fosfori taasleostumist vette, mis omakorda põhjustab
ahelreaktsioonina veelgi sulfaatide redutseerumist. Tagajärjeks on järve ökoloogilise
tasakaalu halvenemine ja veekogu kiire eutrofeerumine 31. Nõmmejärve nn enesereostusohu
väljaselgitamiseks ja võimalike järve seisundi stabiliseerimise meetmete väljatöötamiseks on
2018. aastal teostatud uuring 32. Uuringu kohaselt on üsna tõenäoluline, et järve
enesereostusoht ei realiseeru kaevandsuvee järve suunamise lõppemisel, samas on siiski
enne kaevandusvee järve suunamise lõpetamist vajalik rakendada arundes kirjeldatud
ettevaatuspõhimõtteid.
Kavandatava tegevuse tulemusena ei vähene läbi Raudi kanali Kurtna järvedesse suunatava
kaevandusvee hulk. Tulenevalt Ahtme II kaevanduse laienemise soovist Jõetaguse
lahustükile Raudi kanali lähipiirkonnas võib eeldada järvedesse suunatava kaevandusvee
vähest suurenemist, mis on olukorras, kus järved on kohanenud suure kaevandusvee
juurdevooluga, pigem positiivne. Periood, millal kaevandusvett järvedesse suunatakse
kavandatava tegevuse tulemusena ei muutu, kuna Ahtme II kaevandusluba soovitakse
vastavusse viia Estonia kaevanduse kaevandusloa kehtivusajaga.
Kaevandusalast lääne suunas jääb Kurtna järvestik, kus juba perioodil 1946-1971 täheldati
veetaseme alanemist 1,8-2,3 m, suurem veetaseme alanemine toimus 1980-ndatel. Lisaks
eelpoolnimetatud järvedele on viimastel aastatel täheldatud põhjaveetaseme langust ka
Valgjärvel ja Kihljärvel. Mõlema järve põhjaveetaseme alanemisel nähakse seost Sirgala
karjääri lähenemisega, mis on tänaseks jõudnud 500 m kaugusele järvedest. Veetaseme
29 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse kes kkonn amõju hindamine.
Hendr ikson & Ko, 2018
30 Heljumi koormuse hindamine ka evandusv ee eesv ooludes ja karbonaat se sette tekkimise v õimalikkus e hinnang. OÜ Inseneribür oo
Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
31 Es tonia kaev anduse v eeheite keskkonnamõjude täiendav ate uuringut e t eostamine. AS Ko bras. Tallinn 2011.
32 AS E nefit Ka ev andused ja VKG K ae v andus ed maav ara kaev andamislubade KM IN-053, KM IN-054, KMIN -06 6, KM IN-1 19, muutmise
ja pikendamis e taotlus e keskkonnamõju hindamine. H end rikson & Ko 2017-2018
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
alanemise võimalikke põhjuseid on täpsemalt kirjeldatud ptk 4.4.3 – Põhjavee seisund ja
veetase, juures.
4.5 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine
Ahtme II kaevanduse ja selle laienduse ala on valdavalt metsamaana kasutatav ala, kus ei
leidu loodusväärtuslikke kooslusi (v.a vääriselupaik VEP204451, mis asub osaliselt Ahtme II
kaevanduse alal). Ida‐Viru maakonnaplaneeringu 2030+ 33 põhjal on suur osa Ahtme
kaevanduse ja selle laienduse alast rohevõrgustikku kuuluvad (Joonis 4.4).
Allmaakaevanduse mõju maastikule, taimestikule, loomastikule ja linnustikule on Ida-
Virumaal uuritud 34,35,36 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti,
taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud. Samuti ei ole
allmaakaevanduse mõju rohevõrgu funktsioone takistav.
Joonis 4.4. Roheline võrgustiku Ahtme II kaevanduse ja Jõetaguse lahustüki piirkonnas
4.5.1 Kaitstavad loodusobjektid
Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:
kaitsealad (sh kaitsealused pargid);
hoiualad;
püsielupaigad;
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
33 Ida-Viru maa konnaplaneering 2030+, https://maakonna pla neering. ee/ida-v iru-maakonnaplaneerin g-2030-
34 Põlev kiv i allmaakaev andamisest tingitud mõju selgit amine põllumajandusmaa v iljelusv äärtus ele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Saku
2002
35 Põlev kiv i allmaakaev anduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maav iljeluse Instituut. Sak u 2005
36 Uuring Uus -Kiv iõli k aev anduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inv entuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS,
Tallinn 2015.
Versioon 04.11.2019
20
kaitstavad looduse üksikobjektid;
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Taotluse objektiks oleva Ahtme II kaevanduse alal ega Jõetaguse lahustükil ei asu ühtegi
kaitstavat loodusobjekti, lähim kaitstav loodusobjekt jääb u 700 m Ahtme II töös olevast
kaevandusalast ida suunas. Kuna tegemist on allmaa kaevandusega, siis ei ole üldiselt
oodatavad ka mõjud (häirimine jms) kaevandusalast eemal paiknevatele kaitstavatele
objektidele ning nende käsitlemine KMH aruandes ei ole vajalik. Kaevandusvesi
kaevandusalalt juhitakse Raudi kanalisse ja sealt edasi Kurtna maastikukaitseala järvedesse.
Kaevandusvee mõju järvede vee kvaliteedile on varem koostatud mõju hindamiste raames
uuritud ja jõutud järeldusele, et järved on kaevandusveega kohanenud ja heas ökoloogilises
seisundis 37. Negatiivsed mõjud on oodatavad pigem kaevandusvee sissevoolu olulisel
vähenemisel või lõppemisega. Kaevandusvee mõjusid järvedele on põhjalikumalt käsitletud
ptk. 4.4.5 – Pinnavesi, pinnaveetaseme muutumine ja seisund.
4.6 Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile
„Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi
artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura
hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2017).
KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse
raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole
objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude
tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-
eesmärgile.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju
lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi
alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille
tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus
selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatavaks tegevuseks on Ahtme II kaevanduse maavara kaevandamise loa nr KMIN-119
muutmise taotlus, milles taotletakse kaevandusloa pikendamist ning kaevandusala
laiendamist Jõetaguse lahustükile. Kuna Ahtme II kaevanduse põhiosa kaevandamisega
kaasnevaid mõjusid on 2011. ja 2018. aastal valminud KMH-de raames juba analüüsitud, siis
on käesoleva Natura hindamise kontekstis kavandatavaks ja hinnatavaks tegevuseks
37 AS E nefit Ka ev andused Estonia kaev andus e maav ara kaev andamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse. He ndrikson & Ko, 2016-
2018
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kaev anduse d Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-119 mu ut mis e ja pikenda mis e taotluse keskko nna mõju hin da mine
kaevandusloa taotlus Jõetaguse lahustüki osas. Taotluse kohaselt soovitakse mäeeraldist
laiendada 102,45 ha suurusele Jõetaguse lahustükile ning pikendada maavara kaevandamise
loa kehtivusaega 22 aasta võrra, so kuni 10.08.2049.
Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Kaevandamiseks on
plaanitud kasutada sammastervikutega kamberkaevandamist, puur-lõhketöödega purustatud
põlevkivikihindi tootsa osa lausväljamist. Jõetaguse lahustüki kaevandusvesi suunatakse
Raudi kanalisse.
Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 1-3.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda taotluse objektiks oleva kaevanduse ala. Lisaks
võib mõjualas olevateks lugeda ka taotletavast alast välja jäävad lähimad Natura alad, millele
võib esineda mõju läbi veekeskkonna muutuste.
Natura 2000 võrgustiku paiknemist tegevuse mõjuala piirkonnas illustreerib joonis 4.5 Nagu
jooniselt näha, on ei asu Jõetaguse lahustükil ega selle läheduses Natura alasid. Lähimad
Natura alad on Atsalama loodusala (EE0070117), mis asub ca 3,9 km kaugusel; ning
Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis asub ca 6,5 km kaugusel. Mõlemad on tänaseks alt
kaevandatud alal. Kaevandusalast kaugemal (üle 8 km) asub Kurtna (EE0070120) loodusala,
mille käsitlemine on vajalik seoses kaevandusvee suunamisega Raudi kanalisse ja selle
kaudu loodusalal paiknevasse veekogudesse. Natura alasid on iseloomustatud tabelis 2.
Joonis 4.5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart:
Maa-amet 2019
Tabel 4.1. Natura alade kirjeldused
Versioon 04.11.2019
22
Siseriiklik Paiknemine/ seotus kavandatava
Nr Natura ala Natura ala kaitse-eesmärgid
kaitse tegevusega
Alal kaitstavad elupaigatüübid on liiva-
alade vähetoitelised järved (3110), vähe- Kurtna loodusala on ca 4,2 km2
kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda suurune ja asub enam kui 8 km
Kurtna Kurtna
veega järved (3130), vähe- kuni kaugusel Jõetaguse lahustükist.
loodusala maastiku-
kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), Kaevandusvesi suunatakse Raudi
(EE0070120) kaitseala
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning kanalisse, mis viib veed loodusala
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja liik veekogudesse.
harilik hink (Cobitis taenia).
Alal kaitstavad elupaigatüübid on kuivad
Atsalama
niidud lubjarikkal mullal (*olulised Atsalama Ala asub Jõetaguse lahustükist ca
loodusala
orhideede kasvualad – 6210), puisniidud hoiuala 3,9 km kaugusel.
(EE0070117)
(*6530) ja puiskarjamaad (9070).
Alal kaitstavad elupaigatüübid on
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud
Mäetaguse
Mäetaguse (*6530), vanad laialehised metsad (*9020)
Ala asub Jõetaguse lahustükist ca
loodusala ning okasmetsad oosidel ja
maastiku- 6,5 km kaugusel.
(EE0070111 moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060)
kaitseala
Kaitstavad liigid on karvane maarjalepp
(Agrimonia pilosa) ja roheline
kaksikhammas (Dicranum viride).
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei
aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale
Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise
viisil. Mõju saab Natura 2000 võrgustiku aladele ilmneda läbi võimaliku põhja- ja pinnavee
režiimi muutuste ning kaevandusvete ära juhtimisest tuleneva vee kvaliteedi muutuste.
Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 3 toodud mõju prognoos
ja Natura hindamise läbiviimise vajadus.
Tabel 4.2 Mõju prognoosimine Natura 2000 aladele
Soovitused järgmisteks
Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine
etappideks
Kurtna loodusala asub taotletavast Jõetaguse KMH aruandes täpsustatakse
mäeeraldisest linnulennult üle 8 km kaugusel. Ahtme II kaevanduse laienemise
Kaevandustegevus on alaga seotud, kuna mõju Kurtna järvedele ning
kaevandusveed juhitakse Raudi kanalisse, mis enam kui täpsustuste alusel hinnatakse
Kurtna 15 km pärast suubub loodusalal paiknevasse Nõmme mõju Kurtna loodusalale.
loodusala järve. Viimane on alal kaitstav elupaigatüübina 3130 e
vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega
järved. Nõmme järve on juhitud Raudi kanali kaudu
Estonia kaevanduse veed pikka aega, mistõttu looduslik
tasakaalu tugevasti muudetud.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Soovitused järgmisteks
Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine
etappideks
Loodusala paikneb Jõetaguse lahustükist ca 3,9 km Eeldatav mõju puudub. Natura
kaugusel ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise
Atsalama läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik.
loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-
eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel
puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega.
Loodusala asub ca 6,5 km kaugusel Jõetaguse Eeldatav mõju puudub. Natura
lahustükist ja samas juba alt kaevandatud alal. Seni asjakohase hindamise
Mäetaguse läbiviidud kaevandustegevus ei ole teadaolevalt kaasa läbiviimine ei ole vajalik.
loodusala toonud ebasoodsaid mõjusid loodusala kaitse-
eesmärkidele. Kavandataval kaevandustegevusel
puudub seos loodusala ja selle kaitse-eesmärkidega.
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava
tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Atsalama ja Mäetaguse loodusaladele
ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata.
Samas jõuab Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et
kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna
loodusala puhul. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale on
vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise
täpsusastmes.
4.7 Müra, vibratsioon ja õhusaaste
Kaevandamisega seotud peamiseks müra allikateks ja tegevusteks võib lugeda järgmised
objektid:
Transport (peamiselt raudtee)
Kaevise väljastamine tööstusterritooriumil (Ojamaa, Estonia kaevandus) ning
rikastusvabriku töö
Ventilatsioonihooned
Maa-alused lõhkamistööd
Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi välisõhu saasteallikateks on katlamaja, tankla,
automaattankla, kütusehoidla ja tuulutusšurfid. Rikastusvabrik ei mõjuta oluliselt välisõhu
kvaliteeti, kuna hoone on kinnine ning rikastamisprotsessis tekkivad saasteained (peamiselt
tolm) ei välju tootmishoonest (tolmu tekke piiramiseks kasutatakse killustiku niisutamist
tootmisliinil). Teede tolmutõrjeks kastetakse neid kaevandusest väljapumbatud veega.
Kaevandamine jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise ja täiendavaid
müratekke ja õhusaaste allikaid, sa tuulutusšurve ei ole seoses kaevandamise laienemisega
Jõetaguse lahustükile kavandatud. Müra ja õhusaaste mõjusid Estonia ja Ahtme II
kaevandamise alal on viimati analüüsitud AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused
maavada kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119
muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise osana 2018. aastal. Estonia
kaevanduse müra mõjude leevendamise meetmed kajastuvad kehtivates Enefit Kaevandused
AS kaevanduslubades nr KMIN-054 (viimati muudetud 18.12.2018) ja KMIN_119 (viimati
muudetud 23.08.2016). Enefit Kaevandused AS omab seoses kaevandamisega Estonia
kaevanduses välisõhusaasteluba erisaasteluba nr. L.ÕV/319272. Müra ja õhusaaste mõjude
Versioon 04.11.2019
24
täiendav käsitlemine Ahtme II pikendamise ja laiendamisse KMH aruandes ei ole teadaoleva
info põhjal vajalik.
4.8 Jäätmeteke
Jõetaguse lahustükil kaevandamisega tekkivad jäätmed on kavandatud ladestada Estonia
kaevanduse infrastruktuuri. Estonia kaevanduses tekivad kaevandamisjäätmed peamisel
rikastusvabrikus, kus lubjakivi vahekihid eraldatakse põlevkivist. Estonia kaevanusele on
väljastatud jäätmeluba L.JÄ/328112, mis kehtib kuni 15.09.2021. Jäätmeloa kohalt on lubatud
tekitada jäätmeid kuni 6 miljonit tonni aastas, seejuures taaskasutada tuleb 40% aherainest.
Viimastel aastatel on tekkinud ja taaskasutatud vastavalt:
2016 – 4, 081 milj tonni (taaskasutatud 546 tuh tonni)
2017 – 3,417 milj tonni (taaskasutatud 648 tuh tonni)
2018 – 3,498 milj tonni (taaskasutatud 555 tuh tonni)
Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete
kogused, kuna ei suurene aastane kaevandusmaht. Lahustüki lisandumisega suureneb
jäätmete tekke kogus kogu kaevandamisaja (22 a) peale kokku hinnanguliselt u. 1,2 milj.
tonni, arvestades et lisanduv põlevkivi varu on 3500 tuh tonni. Lisanduv jäätmetekke kogus
on vaid 35% ühel (2018) aastal tekkinud jäätmete kogusest. Viimastel aastatel on jäätmete
taaskasutus olnud 15-20%, arvestades erinevaid arendusjärgus olevaid projekte
(päikeseparkide alustarindi ehitus, pumphüdroelektrijaama ehitus, killustik teedeehituseks) ,
on reaalne, et kasutatakse kogu tekkiv aheraine.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS
STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis- ja
arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on:
5.1 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 38
EMTAK 2030 koondab Eesti energiamajanduse, elektri-, soojus- ja kütusemajanduse,
transpordisektori energiakasutuse ja elamumajanduse energiakasutusega seonduvad
tuleviku tegevused. ENMAK 2030 asendab järgmised hetkel kehtivad või äsja kehtivuse
kaotanud arengukavad: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, Eesti
elektrimajanduse arengukava aastani 2018, Eesti energiatehnoloogia programm ning
osaliselt Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013. Lisaks määrab ENMAK 2030
lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt
esitada Euroopa Komisjonile: Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi
2009/28/EÜ alusel; Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel ja
Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel.
Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so
põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030, ning ja ettevõtjate tegevuskavadest.
Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle
saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise
vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks)
elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad
väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab
süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni
alusel.
5.2 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 39
Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise
põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad.
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside
teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning
inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust
taastumatutest loodusvaradest.
Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad
vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis (kaevanduse laienemine Jõetaguse lahustükile
ja kaevandusperioodi pikenemine):
Maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava
kasutuse.
Minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus.
38 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https ://www.mkm.ee/sites/default /files/enmak_2030.pdf
39 Maapõuepoliitik a põ hialused aastan i 2050. h ttps://w ww.env ir.ee/sites /default/ files/mpp_2050_kujundatud. pdf
Versioon 04.11.2019
26
Maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja
vähendatakse jäätmeteket.
Kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss kas kasutatakse või
säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.
5.3 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 40
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles
määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava
põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne
kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga
ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud
meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.
Arengukava strateegilised eesmärgid on:
põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine;
põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju
vähendamine;
põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
5.4 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 41
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised
arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna
valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale
looduskeskkonnale ja inimesele.
Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis
rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel
põhinevaid väikese keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis
võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja
alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke
vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid on
jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur, maa
vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee kättesaamine on piirkonnas
raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud
elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise, suured
kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate
energiaallikate arendamise pärssimise.
Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega
ellu viia elektrimajanduse arengukava.
40 Põlev kiv i kasutamis e riiklik arengukav a 2016-2030. https ://www.riigit eataja.ee/aktilisa/3180/3201/6002/RKo_1603201 6_Lisa.pdf#
41 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. htt ps://www .riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
5.5 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 42
Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel
oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada
mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele
keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus.
Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse
lõppemisel alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või
metsamaana, puhkealana või ehitusalana.
5.6 Alutaguse valla üldplaneering 43
2019. aastal vastu võetud, kuid käesoleval hetkel veel kinnitamata Alutaguse valla
üldplaneering ei kavanda mäetööstusmaad. Maavarade kasutusele võtmine toimub
õigusaktides sätestatud korras. Üldplaneeringus esitatakse kaevandustegevusele kehtivad
üldised põhimõtted:
Uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele
ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel
teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute
kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused.
Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele
tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast
tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni
jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks.
Tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada
vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada
puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine.
Rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord.
Uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m.
Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada
arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.
Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise
(mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas
planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine
mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle
saamist õigusaktidega sätestatud korras.
5.7 Jõhvi valla üldplaneering
Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja
ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja
strateegiale.
Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad
tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse
ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna
mäetööstuspiirkonnad ja tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et
mäetööstuse mõjud valla keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka
42 Ida-Viru maakonnaplaneering. (keht estatud 1999. a). http://ida-v iru.maav alits us.ee/maakonnaplaneering
43 Alut aguse v alla üldplaneering. Kobr as AS 2019. Av alikul v äljapanekul olev vers ioon -
http://www.alutagusev ald.ee/doc uments /12278831/22673777/Alut agus e+v alla+%C3%BCldplaneering_02.02.2019_av alikule+v %C3%A4
ljapanekule.pdf/6e956695-0855-461e-bc22-ec 88f5fcbfab?v ers ion=1.0
Versioon 04.11.2019
28
naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad
naaberomavalitsustele. Oluline on sealjuures pöörata tähelepanu jääkreostusele, mis
mõjutab peale reostamist aastaid looduslikku fooni.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV OLULINE
KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD
MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING
MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse
elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju
keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek
sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast tuleb eeldatavaks mõjualaks
lugeda kogu mäeeraldise ala ja kaevandustegevusega kaasneva veealanduse piirkonda ning
Kurtna järvestiku järvesid, kuhu suunatakse kaevandusvesi.
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mille käsitlemist ei peeta KMH aruandes vajalikuks, kuna
need on piisavalt käsitletud varasemates Ahtme II kaevandusala kohta koostatud KMH
aruannetes või programmi koostamise hetkel kättesaadaval olnud uuringutes ning KMH
programmi koostamise etapis on selge, et kaevanduse laienemisega Jõetaguse lahustükile ei
kaasne nimetatud keskkonnaelementidele olulist mõju:
Arvestades kavandatava tegevuse tulemusel lisanduva ala väiksust (Jõetaguse lahustükk) ja
varasemat uuritust, saab KMH programmi staadiumis öelda, et kaevanduse laienemisega
Jõetaguse lahustükile ja kaevandusperioodi pikenemisega ei kaasne negatiivset mõju Kurtna
järvestiku järvedele, kuhu suunatakase kaevandusvesi.
Arvestades, et kaevandamine Jõetaguse lahustükil on kavandatud läbi Estonia kaevandamise
ja täiendavaid müratekke ja õhusaaste allikaid, sa tuulutusšurfe, ei ole seoses kaevandamise
laienemisega kavandatud, puudub teadaoleva info valguses vajadus müra ja õhusaaste mõju
käsitlemiseks KMH aruandes.
Mõju loomastikule ja linnustikule avaldub allmaakaevandamisel ennekõike läbi toorme transpordi
maa peal. Arvestades, et kaevandamine on kavandatud läbi Estonia kaevanduse ning Estonia
ja Ahtme II kaevanduse aastased mahud kaevandusloa taotluse kohaselt ei muutu, ei ole ette
näha olulist mõju loomastikule ja linnustikule, mis vajaks täiendavat analüüsi KMH aruandes.
Arvestades Jõetaguse lahustüki paiknemist varem kaevandatud alade vahel, kus põhjaveetasse
on juba pikka aega alandatud, ei ole tegevusel ette näha olulist mõju taimestikule ja
rohevõrgustikule, mis vajaks täpsustamist KMH aruandes.
Jõetaguse lahustüki lisandumisega ei suurene iga aastaselt tekkivad kaevandusjäätmete
kogused, kuna ei suurene Estonia kaevanduse aastane kaevandusmaht.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH
raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:
Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide
nõuetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele strateegilistele
arengudokumentidele (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud, arengukavad);
Mõju pinna- ja põhjaveerežiimi muutustele. Kaevanduse laienemise Jõetaguse lahustükile ei
mõjuta eeldatavasti oluliselt varem Estonia ja Ahtme II töötava osa jaoks modelleeritud põhjavee
depresioonilehtri ulatust, mille piir jääb u 1,5 km kaugusele Kurtna järvestikust. Siiski peetakse
vajalikuks täpsustada KMH aruandes põhjavee taseme muutuse ulatust tuginedes viimastele
seire andmetele, uuringute järeldustele ja ekspertarvamusele. Tuginedes täpsustatud
põhjaveetaseme muutuse hinnangule, hinnatakse KMH aruandes tegevuse mõju
keskkonnaelementidele, mida võib mõjutada põhjaveetaseme muutus.
Versioon 04.11.2019
30
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h Natura 2000 aladele. Kavandatava tegevuse alale
ega lähipiirkonda ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
Kaevandusala veed suunatakse läbi Kurtna loodusala järvede Mustajõkke. Kuna kaevandamine
on piirkonnas toimunud juba pikka aega on kaevandusvee suublaks olevad veekogud
kohanenud kaevandusvee juurdevooluga ja stabiilselt ökoloogiliselt heas seisundis. Jõetaguse
lahustüki lisandumisega ei ole põhjust eeldada olulist mõju Kurtna loodusala järvede kvaliteedile,
mis vajaks hindamist KMH aruandes. Tegevuse mõju põhjaveetaseme ja seeläbi Kurtna
loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele järve elupaigatüüpidele ei ole KMH programmi
koostamise raames üheselt selge, mistõttu täpsustatakse KMH aruandes põhjaveetaseme
muutuse ulatust ja sellest lähtuvalt mõjusid Kurna loodusala kaitse-eesmärkidele.
Mõju inimesele – Allmaakaevandamisega kaasnevad negatiivsed mõjud kohalikele elanikele ja
kinnisvarale on paljuski seotud sellega, millise püsivusega on dimensioneeritud kaevanduste
hoidetervikud, kui kaugele elamualadest jäävad rikastusvabrik, laadimisala, kaevanduse
tuulutusšurfid ja veoteed. Kaevanduste positiivne mõju kohalike elanike jaoks seostub ennekõike
töökohtadega ja ressursitasudega, mis jaotuvad riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvete vahel.
Arvestades, et Ahtme II Jõetaguse tükk, mida juurde taotletakse, on juba ümbritsetud alt
kaevandatud aladega, maapeale mingeid rajatisi seoses kaevandamisega juurde ei planeerita
(sh tuulutusšurfe), pinnakatet ei eemaldata, kaevandusala elanike veevarustus on tagatud läbi
ühisveevärgi ja tänapäeval kasutusel oleva kaevandustehnoloogia kohaselt planeeritakse
kaevanduse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae igavene püsivus, ei ole olulisi
täiendavaid mõjusid inimeste heaolule ja kinnisvarale ette näha. Lõpuni ei ole võimalik välistada
rikkevöönditega esinemisega seotud mõjusid maapinna vajumisele ja seeläbi ehitistele. KMH
aruandes täpsustatakse meetmed rikkevöönditest tulenevate oluliste mõjude vältimiseks
inimestele ja nende varale.
Kumulatiivsed mõjud. Kavandatava tegevusena toimub Ahtme II kavanduse laienemine vaid
väga väikesele alale võrrelduna ümberringi paiknevate kaevandatud ja täna veel töös olevate
kaevandusaladega. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste
tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega.
Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks. KMH aruandes esitatakse
soovitused põhjaveetaseme ja –keemia seireks seoses kaevandusala laiendamisega Jõetaguse
lahustükile. Kuna kavandatav tegevus mõjutab küllaltki marginaalset ala, võrreldes kaevandatud
ja täna veel töös olevate naabruses asuvate kaevandusaladega, siis seire osas soovituste
andmisel arvestatakse juba rakendatud seirevõrgustikuga.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Ka ev andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
7 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA
KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE
UURINGUTE VAJADUS
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on KeHSJ (RT I, 22.02.2019, 15), mis annab
üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks.
Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi
ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju
hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast
tunnustatud metoodikat ja tehnikaid.
Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise
programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine.
KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8.
Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi
viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise
ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega.
Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande
koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Keskkonnaameti 28.05.2019 esitatud KMH
algatamise otsusega (Lisa 1). Kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju on vaja
hinnata osas, mida ei ole varem hinnatud. Ahtme II kaevanduse töös oleva lõuna osa mõjusid
on hinnatud aastatel 2010-2011 koostatud „Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi
kaevandamise keskkonnamõju hindamine 44“ töö raames ja aastatel 2016-2107 koostatud töö
„AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine 45“ raames. Hindamata on kaevandamise
mõjud Jõetaguse lahustükiga seoses.
Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus
kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele lisatakse koopiad mõju hindamise
protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja
vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja
vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike
arutelude protokollid koos kommentaaridega.
Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka
ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises
ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt objektiivset võrdlevat analüüsi, mis tugineb
olemasolevate uuringutele ja analüüsidele, võrdlemist kehtestatud normidega ning
subjektiivseid eksperthinnanguid.
Mõjude hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega. Selleks on oluline tuua välja tegevusega
kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH
metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude
võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk
44 Estonia Lõuna-A htme mäeera ldiselt põlev kiv i k aev andamis e kes kkonnamõju hindamine. OÜ A lkranel, Tart u 2010- 2011.
45 AS E nefit kaev andus ed Es tonia kaev anduse maav ara kaev andamisloa KMIN- 054 pikendamise taotluse kes kkonnamõju hindamine.
Hendrik son & Ko, 2016-2017.
Versioon 04.11.2019
32
parima variandi rakendamiseks. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil
(GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine).
Natura hindamise metoodika ja põhimõtted - KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura
2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH
programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või
mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura
hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli
6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000
alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3
ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ 46. Kavandatava tegevuse elluviimine
Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud
järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad
leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide
saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse-
eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid)
alternatiivseid lahendusi otsima.
Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutatakse kõikide ptk-s 6 nimetatud
keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning
kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. KMH programmi etapis
teadaolevate materjalide loetelu on esitatud ptk.11 – Kasutatud kirjandus.
KMH aruande koostamisel vajab viimasel paaril aastal valminud uuringute ja analüüside
valguses täpsustamist tegevuse mõju põhjaveetasemele ja sellest sõltuvatele
keskkonnaaspektidele. Arvestades, et Estonia ja Ahtme II kaevanduse mõju
põhjaveetasemele on varem modelleeritud ja Jõetaguse lahustüki suurust ja paiknemist, ei
peeta täpsustava modelleerimise läbiviimist vajalikuks. Mõjude täpsustamine toimub
eksperthinnanguna.
46 Juhised Natura hindamise läbiv iimiseks loodusdirektiiv i artikli 6 lõike 3 rakendamisel Ees tis. KEMÜ, 2016.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS
JA AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s ja muudes
avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida,
seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave
avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta
antakse seadusega ettenähtud korras.
KMH läbiviimise etapid, KeHJS 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni kohaselt on esitatud
tabelis 4.
Tabel 4. KMH läbiviimise etapid
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp 47 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 48
tähtaeg 49
Algatatud Keskkonnaameti
28.05.2019 Kirjaga nr. 12-
2/19/274-8 Puhatu
KMH algatamine
põlevkivikaevanduse
kaevandamisloa taotluse
menetluse raames.
1 kuu jooksul lepingu sõlmimisest (16.09.2019)
KMH programmi koostamisele eelneb olemasolevate ja
KMH programmi Oktoober 2019
kergesti kättesaadavate materjalidega tutvumine. Ka
koostamine
alaga tutvumine (kuid see võib toimuda ka mõnes
hilisemas faasis).
Arendaja esitab KMH programmi Otsustajale Oktoober 2019
KMH programmi Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab
Oktoober 2019
kontroll ja seisukohtade küsimiseks 14 päeva jooksul
seisukohtade Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt
November 2019
küsimine hiljemalt 30 päeva jooksul
KMH programmi kontroll ja avalikust arutelust
November 2019
teavitamine 14 päeva jooksul
Avaliku väljapaneku kestus 14 päeva
Kuigi vastavalt seadusele on KMH programmi avaliku
väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaameti)
KMH programmi
ülesanne, on tavapraktikas vajalik siiski märkimisväärne
kontroll avalikust
eksperdi poolne panus (teadete/kirjade draftide
arutelust teavitamine
ettevalmistamine, info selle kohta kuhu kirju üldse saata Detsember – Jaanuar 2019
ja avalik väljapanek
jms) teavitamise korrektse läbiviimise eest.
Programmi avaliku arutelu (sh ettekande)
ettevalmistamine, arutelul osalemine (sh vajadusel
korraldamine, et asi toimuks nõuetekohaselt) ja
protokolli koostamine
47 KMH etap id ja et appide kes tus tuleneb KMH a lgatamise ajal (15.05.2015 ) kehtin ud KeHJS-ist.
48 Es itatud töömaht on kõikide töö grupi liikmete töömahtud e summa (st sageli teeb sama tööet api all tööd mitu eksperti/spets ialisti).
49 Iga KMH protsessi etapi puhul on arv estatud KMH algatamise k uupäev al kehtinud KeHJS-ist tulenev alt optimaalset etapi kes tust.
Versioon 04.11.2019
34
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp 47 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 48
tähtaeg 49
KMH programmi
Veebruar 2020
avalik arutelu
Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja
KMH programmi nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine,
Veebruar 2020
täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine
ettepanekutele
KMH programmi
esitamine nõuetele
vastavuse
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll 30 päeva
kontrollimiseks ja Märts 2020
jooksul
KMH programmi
nõuetele vastavuse
kontroll
KMH programmi
nõuetele vastavaks Aprill 2020
tunnistamine
3-4 kuud
KMH aruande Sisuline töö, mille osas maht sõltub kasutada olevate
September 2020
koostamine materjalide kvaliteedist, kättesaadavuse hõlpsusest jms.
Arendaja esitab KMH aruande Otsustajale
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab
seisukohtade küsimiseks 21 päeva jooksul.
Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt
hiljemalt 30 päeva jooksul.
Otsustaja poolne laekunud seisukohtade analüüs 14
KMH aruande kontroll päeva jooksul ja KMH aruande esitamine eksperdile
ja seisukohtade täiendamiseks September –Detsember 2020
küsimine
Aruande täiendamine eksperdi poolt ja esitatud
seisukohtadele kirjalikult vastamine.
Otsustaja vaatab täiendatud aruande läbi 14 päeva
jooksul
Avaliku väljapanek kestus 30 päeva
Avalik väljapanek ja
Jaanuar - Veebruar 2021
avalik arutelu
KMH aruande avalik arutelu
Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja
KMH aruande nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendamine,
Märts 2021
täiendamine hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine
ettepanekutele
KMH aruande Otsustaja esitab aruande asjakohastele asustustele
kooskõlastamiseks kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab enda
esitamine ja KMH kooskõlastamise/kooskõlastamata jätmise otsuse 30 Märts – Juuli 2021
aruande nõuetele päeva jooksul.
vastavuse kontroll
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Eeldatav läbiviimise
KMH etapp 47 Etapi toimumise kestus ja eeldatav töömaht 48
tähtaeg 49
Asjakohastelt asutustelt seisukoha saamisest 30 päeva
jooksul teeb otsustaja aruande nõuetele vastavuse
otsuse.
Otsustaja teavitab otsusest 14 päeva jooksul Ametlikes
Teadaannetes ja kirjaga kõiki menetlusosalisi.
Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama
töö käiku.
Versioon 04.11.2019
36
9 ANDMED KMH OTSUSTAJA, ARENDAJA,
JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA
Otsustaja
Keskkonnaamet
Narva mnt 7a
15172 Tallinn
Kontaktisik: Irina Sõtšova
e-post:
[email protected]
Telefon: 56934801
Arendajad
Enefit Kaevandused AS
Jaama 10
41533, Jõhvi linn
Kontaktisik: Edith Simoniš
e-post:
[email protected]
Telefon: +372 5450 117
Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu;
Maakri 29, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 5.
Tabel 5. KMH ekspertrühma liikmed
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc)
Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude
KMH juhtekspert (litsents
Riin Kutsar hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura
KMH00131)
2000 hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon,
projektijuhtimine. Eksperdil on sotsiaalsete mõjude
hindamise kogemus.
Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc)
KMH projektijuht, mõju Töökogemus: enam kui 15 aastane kogemus keskkonna
pinnaveele, maastikule, valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline
Kadri Auväärt maakasutusele, mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina, nn Saaremaa
kultuuripärandile, lõhnale, püsiühenduse projekti Tellija poole juhtimine,
jäätmetekkele. looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM),
riiklikku keskkonnaseire korraldus ja seire allprogrammide
koostamine (KAUR).
Haridus: tehnikateadused (MSc)
Geoloogia ja mäetööde
ekspert. Diplomeeritud Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane
Tõnis Kattel
mäeinsener VII töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa
(kutsetunnistus nr 146479) taotluste, kaevandamisjäätme kavade, kaevandamise
kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste
uuringute korraldamine.
Haridus: geoloogiainsener, geoökoloogia magister (MSc),
tehnikateaduste doktor (PhD)
Töökogemus: enam kui 30 aastane hüdrogeoloogia alane
Katrin Erg Hüdrogeoloogia
töökogemus.KMHdes eksperdina osalemise kogemus.
Maavarade kaevandamisel tekkivate hüdrogeoloogiliste
probleemidega seotud eksperthinnangud.Spetsiifilised
hüdrogeoloogilised uuringud.
Haridus: zooloogia (BSc)
Ekspert (zooloog)- mõju
kaitstavatele Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Kaile Eschbaum loodusobjektidele, Natura keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise
2000 võrgustikule, kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-
loomastikule alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud,
Natura hindamised.
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc)
Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust
Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert
keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas.
Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja
mürakaartide koostamise kogemus.
Versioon 04.11.2019
38
10 ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS
MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne.
Menetlusosalised, keda teavitatakse KMH käigus teavitamise vorm ja infokanalid:
Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja
arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine).
Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu).
Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või
kohas.
Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja
avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja
isikute loetelu on esitatud tabelis 6.
Tabel 6. KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja
isikute loetelu
Menetlusse kaasamise
Asutus või isik Teavitamise vorm
põhjendus
Loa andmise ja KMH kinnitamise
Keskkonnaamet osas otsustaja, kaitseala Teavitatakse e-kirjaga
valitseja
Vastutab seadusandluse eest,
Keskkonnaministeerium, koordineerib rahvusvahelisi
konventsioone ja leppeid. Teavitatakse e-kirjaga
Looduskaitse järelevalve.
Keskkonnainspektsioon Teavitatakse e-kirjaga
Maakonna tasandil avalike
Ida-Viru maavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
huvide kaitsja
Omavalitsuse tasandil avalike
Alutaguse vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga
huvide kaitsja
Suurima kavandatava tegevuse
riivega omavalitsus, kohaliku
Jõhvi vallavalitsus arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga
tasakaalustatud avalike huvide
kaitsja
Inimeste sotsiaalsete vajaduste
tagamine. Arengu edendaja ja
Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga
tasakaalustatud avalike huvide
kaitsja.
Valitsusvälised organisatsioonid ja
Kogukonna huvide kaitse Teavitatakse e-kirjaga
kodanikeühendused
Kavandatav tegevus mõjutab
Mäeeraldiste ja ala naaberkinnisasjade otseselt kinnistute seisukorda,
Teavitatakse lihtkirjaga
omanikud põhjavee kättesaadavust ja selle
kvaliteeti
Kavandatav tegevus võib otseselt Teavitatakse üleriigilises päevalehes
Piirkonna elanikud
mõjutada piirkonna elanike ja kohaliku meedia kaudu.
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Menetlusse kaasamise
Asutus või isik Teavitamise vorm
põhjendus
elukvaliteeti, põhjavee
kättesaadavust ja selle kvaliteeti
* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest
osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.
10.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega
arvestamine
Tulenevalt KeHJS-i § 151 kohaselt peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise programmi
avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt.
Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi.
10.2 Avalikustamine ja avalik arutelu
Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist
Täidetakse pärast KMH programmi avalikku väljapanekut ja arutelu.
10.3 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele
vastavaks tunnistamine
Täidetakse pärast KMH programmi avalikustamist.
Versioon 04.11.2019
40
11 KASUTATUD KIRJANDUS
KMH aruanded:
Estonia Lõuna-Ahtme mäeeraldiselt põlevkivi kaevandamise keskkonnamõju hindamine. OÜ
Alkranel, Tartu 2010-2011
Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava
keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
AS Enefit kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054
pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Hendrikson & Ko, 2016-2018.
https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/estonia_pikendamise_kmh_aruanne_avalik
ustamisele_04-08-17.pdf
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053,
KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamine. OÜ Henrikson & Ko, Tartu-Tallinn 2017–2019
AS Eesti Energia Kaevandused kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu
saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, 2010. Töö nr. 9063
Strateegilised planeerimisdokumendid:
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldus nr.
285. https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content-
editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 06.06.2017 otsus.
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue-strateegia
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013.
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/polevkivi-arengukava-2016-2030
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+. Hendrikson & Ko, 2016.
https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030-
Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja
ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja
Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus,
2001.
https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18529497/Seletuskiri.pdf/ba0d7ef0-
5491-47aa-87af-a3a937872c43
Alutaguse valla arengukava 2018-2030. Alutaguse Vallavolikogu määrus 28.06.2018 määrus
nr. 53. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/8026/AlutaguseVVK_m53_lisa.pdf#
Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu (2019).
http://www.alutagusevald.ee/uldplaneering
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014.
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%
A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf
Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014.
https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f268
6c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021).
Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Uuringud, ekspertiisid, hinnangud:
Nõmmejärve enesereostusohu uuring. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut. 2018
Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja nende pinnaveekogudega,
hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine. Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus,
2019.
https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvate_okosusteemide_kontsept_mud
elid_lopparuanne.pdf
Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste
kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiakeskus, 2019.
https://www.envir.ee/sites/default/files/egt_pohjaveekogumite_kontseptuaalsed_mudelid_lop
paruanne_2019.pdf
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt
nr. 1173. https://www.ttu.ee/public/g/Geoloogia_instituut/KIK_11735__aruanne.pdf
Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise kumulatiivne mõju loodus- ja elukeskkonnale ning
selle indikaatorid. WEC Eesti, 2014.
https://energiatalgud.ee/img_auth.php/8/84/WEC_Eesti._P%C3%B5levkivitoostuse_kumulati
ivne_m%C3%B5ju.pdf
Põhjavee dünaamika modelleerimise võimalused mäetööde piirkonnas. TTÜ Mäeinstituut
http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/artiklid/2010/Modelleerimisest_KKtehnikasse.pdf
Ahtme kaevanduse veevaru hindamine Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse
rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond.
Tallinn 2010.
Põlevkivi kaevandamine Estonia kaeveväljal ja sellega kaasnevad keskkonna mõjud. Eesti
Põlevkivi, 2014.
Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse
asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005
Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga
kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur,
M. Tallinn 2014.
Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool.
Mäeinstituut. Tallinn 2014.
Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise
võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Versioon 04.11.2019
42
Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013
määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013
Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf
Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja
Ko. Tallinn 1996
Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the
list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute
of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu. Environmental Science and policy. 2014
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa
viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna
Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013
Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts,
2015
Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ
Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis.
Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula,
R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.
Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti
Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine. Praxis, 2013
Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035. aastani. Savitski, L., Savva, V.
Eesti Geoloogiakeskus, Käsikiri Geoloogiakeskus. Tallinn 2005
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa
viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti
Maaviljeluse Instituut. Saku 2005.
Viru kaevanduse mäeeraldisele rajatud puurkaevude revisjon ja põhjaveeseire. AS Maves.
Töö nr. 14140, Tallinn, 2018
Viru, Tammiku ja Sompa kaevanduse ning Aidu karjääri 2018. aasta põhjaveeseire.
Maavarauuringud OÜ, 2018.
Põlevkivi altkaevandatud alade varingute uuring. Tallinna Tehnikaülikool, 2018. KIK projekt
nr. 11735.
Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2014
www.hendrikson.ee
AS Enefit Kae v andused Ahtme II kaev andus e kaev andamis loa K MIN-11 9 mu ut mise ja pikenda mise taotlus e keskko n na mõju hind a mine
Põlevkivi kaevandamise eelispiirkondade määramine looduskeskkonna ja majanduslike
tingimuste põhjal. AS Maves, 2018.
https://www.envir.ee/sites/default/files/2018_pk_eelispiirkonnad_lopparuanne_0.pdf
Versioon 04.11.2019
44
LISAD
Eraldi dokumendina: „AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandusloa muutmise
ja pikendamise KMH programmi lisad“
Lisa 1. Ahtme II kaevandusloa KMIN-119 pikendamise ja laiendamise taotlus
Lisa 2. KMH algatamine KA 28.05.2019
Lisa 3. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded
www.hendrikson.ee
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.11.2019 14:06
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; johvi johvi ee <
[email protected]>; Alutaguse Vallavalitsus
<
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste
Koda <
[email protected]>
Teema: AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119
muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta
seisukoha küsimine
Manused: AS Enefit Kaevandused Ahtme II kaevanduse kaevandamisloa KMIN119
muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta
seisukoha küsimine.asice
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "AS Enefit Kaevandused Ahtme II
kaevanduse kaevandamisloa KMIN119 muutmise ja pikendamise taotluse
keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine" koos selle
juurde kuuluvate lisadega.
Edastatud dokumendid on registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 12.11.2019 14:03:08 numbriga 12-2/19/274-11.
Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
Keskkonnaamet
www.keskkonnaamet.ee