dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 21. november 2019
Viit
1.2-2/112-9
Registreeritud
21. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Laste Vaimse Tervise Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf298 KB
  • 📎EPS ettepanekud seoses SHS ja SM määruse muudatustega.asice35 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anne Kleinberg <[email protected]> Saadetud: 21.11.2019 08:44 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Sotsiaalhoolekande seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus Manused: image001.png; EPS ettepanekud seoses SHS ja SM määruse muudatustega.asice Lugupidamisega Anne Kleinberg Laste Vaimse Tervise Keskus Tervise 28, Tallinn 13419 +372 6787401 Sotsiaalministeerium 20 .11.2019 E esti Psühhiaatrite Seltsi (EPS) ettepanekud seoses Sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga ja sotsiaalministri määruste muutmise kavandiga. § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine 20) Hetkel kehtiv : § 86. Nõuded teenust vahetult osutavale isikule Erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik (edaspidi tegevusjuhendaja), kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse; Eelnõu: § 86 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „läbinud“ sõnadega „hiljemalt kahe aasta jooksul tööle asumisest“ EPS e ttepanek: § 86 lõike 1 punkti 1 täiendatakse järgnevalt: tal on vähemalt keskharidus ja ta on enne iseseisvalt tööle asumist läbinud tööandja poolt tagatud tegevusjuhendaja baaskoolituse ja ta on hiljemalt poole aasta jooksul tööle asumisest asunud õppima tegevusjuhendaja riikliku õppekava järgival koolitusel ning läbinud selle hiljemalt kahe aasta jooksul tööle asumisest. EPS k ommentaar: tegemist on eri teadmisi ja - oskusi nõudva ametikoh aga. Kliendid on erivajadustega . T egevusjuhendajana ei saa asuda tööle isik, kes pole saanud mingisugustki ettevalmistust vastava teenuse osutamiseks. Ettevalmistuseta tööle asuval tegevusjuhendajal on suurem risk läbipõlemiseks ja töötamisest loobumiseks. Kaadrivoolavusest tulenevalt jõuab nii mõnigi tegevus juhendaja enne lõpetada töötamise tegevusjuhendajana, kui saab alustada õpinguid kava kohasel koolitusel. Ilma erialase ettevalmistuseta ei ole võimalik osutada teenust kvaliteetselt, kliendi huve kahjustamata ja ennast säästes. 23) § 91. Töötamise toetamise teenus Eelnõu: § 91 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: (3) Töötamise toetamise teenuse osutaja peab leidma teenus ele suunatud isikule sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist. (4) Kui töötamise toetamise teenu sele suunatud isik ei ole ühe aasta jooksul pärast nimetatud teenuse osutamise alustamist ühtegi temale pakutud tööd vastu võtnud, lõpetatakse talle selle suunamisotsuse alusel teenuse osutamine. (5) Töötamise toetamise teenuse osutaja teavitab Sotsiaalkindlustusametit käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisest, misjärel tunnistab Sotsiaalkindlustusamet siin on mõeldud edasiulatuvalt kehtetuks haldusakti, millega isik töötamise toetamise teenust saama suunati.“; E PS e ttepanek: Jätta täiendused 3-5 lisamata. EPS k ommentaar: Teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada inimest tema võimetele vastava sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Kliendi tervislikust seisundist ja sobiva töökoha puudusest tulenevalt ei ole alati realistlik sobiva töö leidmine 1 aasta jooksul. Teenuse osutamise lõpetamisel väheneb veelgi isiku võimalus tööd leida. Oluline on sisuliselt kaaluda teenuse sobivust konkreetsele kliendile . Seadusega sätestatud a jali ne piirang teenuse osutamiseks jätab vähem võimalusi kliendikesksele ja paindlikule lähenemisele. 24) Hetkel kehtiv : § 100. Ööpäevaringne erihooldusteenus (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: 1) täitma käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 2) tagama ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku turvalisuse; 3) abistama täisealist isikut enese eest hoolitsemisel; 4) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi; 5) looma kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealisele isikule võimalused töötamiseks või töösarnaseks tegevuseks oma territooriumil; 6) viima ellu muid tegevusi, mis on vajalikud ööpäevaringse erihooldusteenuse eesmärgi saavutamiseks. Eelnõu: § 100 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (2) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus on teenuseosutaja kohustatud lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja suunamisotsuses nimetatud teenuse saamise eesmärgist: 4) järgima tervishoiuteenuse osutaja poolt täisealisele isikule määratud raviskeemi; EPS kommentaar: nõuet on võimalik täita vaid kliendi nõusolekul. Kuidas on tagatud nõude täitmine halva ravikoostöövalmidusega kliendi korral? 5) tagama hoolekandeasutuses õendusabi kättesaadavuse; EPS kommentaar: v t ettepanekud ja kommentaarid SM määruse Nõuded erihoolekandeteenustele kohta. SM määrus Nõuded erihoolekandeteenustele Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 86 1 alusel. Kavand: § 5. Nõuded õendusabi kättesaadavusele 1) Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja tagab iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. (2) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisele isikule, tagab teenuseosutaja iseseisva õendusabi kättesaadavuse 30 teenust saava täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. (3) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealistele isikutele, tagab teenuseosutaja õendusabi kättesaadavuse 20 teenust saava kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. (4) Kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ainult vaimse alaarenguga täisealistele isikutele, sealhulgas kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud vaimse alaarenguga täisealistele isikutele, tagab teenuseosutaja iseseisva õendusabi kättesaadavuse 40 teenust saava vaimse alaarenguga täisealise isiku kohta vähemalt 40 tundi nädalas. EPS e ttepanek: Täpsustada osutatava õendusabi sisu ning kättesaadavuse aeg ja sagedus. Ööpäevaringse erihooldusteenuse klientidele peab olema tagatud vaimse tervise õe poolt osutatava õendusabi kättesaadavus iga päev . Ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse klientidele peab ravimeid andma ja ravimite võtmist jälgima tervishoiutöötaja. Ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiretega ööpäevaringsele erihoolekandeteenusel viibivatele isikutele ja kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele suunatud isikutele peab vaimse tervise õe teenus olema kättesaadav igal öö päeval 24 tundi . EPS k ommentaar: k ui isik saab psüühilise erivajadusega isikule mõeldud ööpäevarings et või kogukonnas elamise teenust , siis järelikult esineb tal raske psüühikahäire, millega ei ole tavakesk k onnas võimalik toime tulla. Vaimse tervise õe oskusi on vaja eelkõige psüühilise seisundi ja võimalike ravi kõrvaltoimete hindamisel . See võimaldab vajadusel õigeaeg s e t adekvaatset sekkumi st . Ilma spetsiaalse ettevalmistuseta isikud ei ole võimelised tagama halva ravikoostöövalmidusega klientide raviplaani järgimist. Kui erihoolekandeteenus e klientidele on tagatud ravi vastavalt raviplaanile ja õigeaegne vaimse tervise alase abi kättesaadavus, väheneb vajadus kohtumääruse alusel ööpäevaring s e erihoolekandeteenus e järgi. Kui psüühikahäire haigussümptomid ja ravi kõrvaltoimed jäävad õigeaegse tähelepanu ning sekkumiseta , suureneb kiirabi, erakorralise abi, ambulatoorse ja statsionaarse psühhiaatrilise abi vajadus. Suurenevad ravikulud . Samuti võib saada ohustatud kaasklientide ning töötajate tervis ja heaolu. (digitaalselt allkirjastatud) Anne Kleinberg Juhatuse esimees Eesti Psühhiaatrite Selts
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel