Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium Teie 22.10.2019 nr HTM/19-1042/-
[email protected] 1K/ 8-1/19/4017/
Meie 19.11.2019 nr 1.2-3/2591-2
"Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035"
koostamise ettepaneku kooskõlastamine
Lugupeetud haridus- ja teadusminister
Täname kooskõlastamiseks esitatud haridusvaldkonna arengukava eest. Hea meel on
lugeda, et tegevuskava lähtub võrdsete võimaluste loomise põhimõttest ja seab üheks oma
strateegiliseks eesmärgiks õpivõimaluste valikurohkuse ja kättesaadavuse, mis võimaldaksid
sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Toetame mõtet, et hetkel puudub eri
ministeeriumite haldusalasid ja eagruppe hõlmav terviklahendus hariduslike erivajadustega
õppijate toetamiseks. Sotsiaalministeerium kooskõlastab „Haridusvaldkonna arengukava
2021-2035“ koostamise ettepaneku märkustega arvestamisel.
Leiame, et praegused kolm strateegilist eesmärki on väga õppekesksed. Lisaks
õpivõimalustele ja -tulemustele peaks aga eesmärgiks olema ka õnnelik, terve ja oma
maksimaalset potentsiaali saavutav inimene ehk see, kuidas me soovime ja näeme, et
haridussüsteem meid iseseisvaks eluks ja pidevalt muutuvas maailmas toimetamiseks ette
valmistab, võttes sealhulgas arvesse igaühe individuaalseid oskusi ja võimeid,
(digi)tehnoloogia ja tehisintellekti kiiret arengut, vajadust uute sotsiaalsete oskuste järele jne.
Seda mitte ainult õppuri, vaid ka õpetaja vaatenurgast.
Laste õnnelikkust ja üldist rahulolu eluga ei mõjuta ainult haridussüsteem, kuid sellel on
erakordselt suur mõju. Just koolil/huviharidusel on võimalik kompenseerida lapse elus
esinevaid muid puudujääke (sotsiaalmajanduslik taust, lünklik turvavõrgustik, last väljaspool
kooli mõjutavad sündmused jms). Teeme ettepaneku uue strateegilise eesmärgi lisamiseks,
mille võiks sõnastada järgmiselt „Hariduses osalevad lapsed, täiskasvanud ja õpetajad on
õnnelikud, väärtustatud ja saavutavad oma maksimaalse potentsiaali“. Selle all saaks välja
tuua nii õpilaste kui õpetajate heaolu teema, sotsiaalsed oskused ning kooli rolli laiemalt,
mitte ainult hariduse pakkumisel.
Juhime tähelepanu, et üheks haridusele ligipääsu takistuseks võib olenevalt puudeliigist olla
nii haridusasutuse füüsiline ligipääsetavus kui ka ligipääs õppematerjalidele. Viimane
puudutab eriti nii nt vaegnägijaid või -kuuljaid kui ka intellektipuudega õpilasi.
Ligipääsetavuse tagamisel on oluline ka see, et puudega laps saaks koolikeskkonnas
toimetada sarnaselt kaasõpilastele võimalikult iseseisvalt ja turvaliselt.
Peame oluliseks, et lisaks õppija east ja hariduslikest erivajadustest tulenevatele eripäradele
pööratakse õpivõimaluste valikurohkuse ja kättesaadavuse ning võrdse kohtlemise tagamisel
tähelepanu ka soolisele aspektile. Arvestades, et haridusvaldkonnas on mitmeid väga
tugevalt soolistatud murekohti – nt segregatsioon õppevaldkondades ja õppetasemetes, mis
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kandub edasi ka tööturule ning on üks peamisi EL-is nö esirinnas oleva soolise palgalõhe
tegureid; erinev õppeedukus; noormeeste sagedasem koolist väljalangemine; õpilaste
psühhosotsiaalne hakkamasaamine koolis – on arengukavas sooaspektile tähelepanu
pööramine kriitilise tähtsusega. Lisaks eeltoodule on inimressursi tõhusa rakendamise ehk
tööturu vajadustele vastava hariduse seisukohast oluline, et õppimis- ja karjääriotsused
tõukuksid inimese huvidest ja võimetest, mitte ühiskonnas juurdunud (stereotüüpsetest)
arusaamadest meestele ja naistele sobilikest valdkondadest ning rollidest. Seetõttu palume,
et Haridus- ja Teadusministeerium arvestaks Haridusstrateegia 2035 väljatöötamisel ja
rakendamisel ka erinevast soost õppijate ning puudega õpilaste õigust haridusele ja võrdsele
kohtlemisele ning planeeriks tegevusi mõeldes ka ligipääsetavusele.
Tööturu- ja oskuste poliitika vaatest vajavad haridusstrateegias tervikuna rohkem tähelepanu
järgmised teemad ja tegevussuunad, mida erinevad tööturu osapooled on tõstatanud ka
varasemate arutelude käigus:
• Riikliku oskuste arendamise ja valitsemise poliitika loomine ja ministeeriumite ülese
koostöö- ja otsustusmehhanismi loomine. Muuhulgas peab see hõlmama poliitika
analüüsimist ja kujundamist nii majandusele prioriteetsetes valdkondades kui ka
tööjõupuuduses ja teistes ühiselt koordineeritud valdkondades. Oluline on, et
valitsemismehhanism hõlmaks koostööd ka teiste võtmeosapooltega nagu SA Kutsekoda,
Töötukassa, ametiühingud, erialaliidud, tööandjad ja teised täiskasvanuhariduse osapooled.
Mehhanism peab tagama ühtse vaate oskuste valitsemisele ning et ressursse kasutatakse
efektiivselt, tegevusi ei dubleerita ning poliitika toimib ühistest eesmärkidest lähtuvalt.
• Riikliku oskuste valitsemise poliitika all peaks olema esile tõstetud majanduse jaoks
kriitiliste, edu toovate valdkondade või kõrgemate oskuste poliitika arendamine ja
kujundamine, mh vastavalt haridustellimuse kujundamine erinevate ministeeriumite poolt ja
selle alused.
• Muutunud õpikäsitluse ja tervikliku arusaama elukestvast õppest juurutamine
täiskasvanuhariduses ja ühiskonnas laiemalt, ettevõtetele oskuste uuendamist võimendava
keskkonna tagamine. Oluline on pöörata rõhku tegevustele lisaks riiklikule
täiendkoolituspakkumisele ning muutustele formaalharidussüsteemis. Muuhulgas hõlmab
teadlikkuse kasvatamist muutunud õpikäsitlusest ja baastööriistu tööandjatele oma töötajate
oskuste arendamiseks.
• Õpioskuste ja üldoskuste suuremas mahus õpetamise soodustamine on oluline
kõikides haridusliikides, mh ka mitteformaalses täiskasvanuhariduses. Sama on välja toodud
uuringus Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused,
mille alusel tuleb erilist tähelepanu pöörata täiskasvanute IKT oskustele ning
täiendkoolituste kvaliteedi tagamisele.
• Tervikliku rahastusmudeli välja arendamine täiskasvanuhariduse ja elukestvas õppes
osalemise toetamiseks, mille loomise vajadust rõhutab ka Praxise poolt läbi viidud Elukestva
õppe strateegia 2020 vahehindamine. Mudel peab hõlmama paindlikke haridus- ja
tööturumeetmeid tööandja ja töötaja koostööks oskuste uuendamisel ning riigi suuremat
panust turutõrgete tõttu tekkinud takistuste eemaldamiseks ja riskigruppide toetamist
elukestvas õppes osalemiseks.
• Pooleli jäänud või madala haridus- ja oskustasemega täiskasvanute ning teiste
riskigruppide tagasitoomine haridussüsteemi (nii taseme- kui täiendõppesse) tervikliku
sekkumise abil. Muuhulgas tuleks tegeleda oskuste ja hariduse uuendamist takistavate
turutõrgetega (segmenditi erinevad, kuid nt rahalised takistused; õppimise ja töö muu eluga
ühildamine; negatiivne hoiak hariduse osas; hirm, et haridus ei vii parema tööturu väljundini
või vajadus individuaalsema ja paindlikuma õppekorralduse järele). Sekkumine peaks
hõlmama vajalikke tugiteenuseid ning lahendus peaks olema integreeritud
tööturuteenustega. Elukestva õppe poliitika tulemuste mõõtmine peab hõlmama õppes kõige
vähem osalevate oluliste sihtgruppide osalusmäära mõõtmist. Riskigruppide all on mõeldud
elukestvas õppes kõige vähem osalevaid pooli, kes on välja toodud PIAAC uuringu
temaatilises aruandes “Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste
parandamiseks õppida?”.
3
• Täiskasvanute täiendkoolituste jaoks koolitusvajaduse hindamise ja nõustamise
süsteemi välja töötamine. Süsteem peab võimaldama koolitusi sihitada puudujääkide järgi
inimeste oskustes ning kontrollida riikliku finantseerimise põhjendatust konkreetse inimese
puhul. Vajaduste hindamine võib olla osa karjääriteenustest, integreeritud tööturuteenustega.
• Osaoskuste ja nn nanokraadide omandamise võimaluste laiendamine; riikliku
osaoskuste omandamise ja tunnustamise süsteemi välja töötamine (nt
nanooskused/nanokraadid ja kompetentsitunnistused).
• Karjääriteenuste arendamine peab olema osa oskustepõhisest õpiteekonna
arendamisest ja lahendused peavad toimima tervikliku süsteemina nii noortele aine- ja
erialaõppes kui elukestvas õppes osalemise toetamiseks.
• Strateegias tuleks selgelt esile tuua OSKA rakendamine nii hariduses kui
täiendkoolituses.
• Inimese õpitee digilugu peab olema vaadatud laiemalt kui kutsesüsteemi reformi
kontekst.
• Eesti keele õpe peab olema käsitletud ka täiskasvanud õppijate kontekstis ehk
laiemalt kui põhikooli ja gümnaasiumi õppijatest lähtuvalt.
• Talenditeema peaks olema käsitletud süsteemsemalt. Muutuste all käsitleb
arengukava koostamise ettepanek eelkõige talentide sissetoomisest (sellele viitavad mh
õigusruum ja maksusüsteem, mis läheb haridusvaldkonnast üsna kaugele).
Tegevussuundade all on fookuses pigem talentide tuvastamine ja toetamine, mis vähemalt
osaliselt peaks toimuma juba alus- jne hariduses.
• Ränne on hetkel dokumendis rändetaustaga õppijate kontekstis põgusalt mainitud,
kuid teema kasvavat olulisust arvestades peab olema rohkem pildis (sh käsitlema nt ka
rändetaustaga täiskasvantute õppimisvõimalusi).
• Paindlikud õpivõimalused peavad täiskasvanud õppija seisukohalt saama
dokumendis piisavalt tähelepanu. Strateegilise eesmärgi 3 all on viidatud mitmekesised
õpivõimalused, mitteformaalse õppe all, kuid paindlikud õpivõimalused on olulised ka
formaalõppe raames.
Oleme valmis Sotsiaalministeeriumi teemasid puudutavates valdkondades kaasa mõtlema
ning palume ka edaspidi kaasata meid arengukava väljatöötamisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]