dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

"Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" koostamise ettepaneku kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 19. november 2019
Viit
1.2-3/2591-2
Registreeritud
19. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-32591-2 19.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc229 KB

Sisu (failidest)

Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium Teie 22.10.2019 nr HTM/19-1042/- [email protected] 1K/ 8-1/19/4017/ Meie 19.11.2019 nr 1.2-3/2591-2 "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035" koostamise ettepaneku kooskõlastamine Lugupeetud haridus- ja teadusminister Täname kooskõlastamiseks esitatud haridusvaldkonna arengukava eest. Hea meel on lugeda, et tegevuskava lähtub võrdsete võimaluste loomise põhimõttest ja seab üheks oma strateegiliseks eesmärgiks õpivõimaluste valikurohkuse ja kättesaadavuse, mis võimaldaksid sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel. Toetame mõtet, et hetkel puudub eri ministeeriumite haldusalasid ja eagruppe hõlmav terviklahendus hariduslike erivajadustega õppijate toetamiseks. Sotsiaalministeerium kooskõlastab „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ koostamise ettepaneku märkustega arvestamisel. Leiame, et praegused kolm strateegilist eesmärki on väga õppekesksed. Lisaks õpivõimalustele ja -tulemustele peaks aga eesmärgiks olema ka õnnelik, terve ja oma maksimaalset potentsiaali saavutav inimene ehk see, kuidas me soovime ja näeme, et haridussüsteem meid iseseisvaks eluks ja pidevalt muutuvas maailmas toimetamiseks ette valmistab, võttes sealhulgas arvesse igaühe individuaalseid oskusi ja võimeid, (digi)tehnoloogia ja tehisintellekti kiiret arengut, vajadust uute sotsiaalsete oskuste järele jne. Seda mitte ainult õppuri, vaid ka õpetaja vaatenurgast. Laste õnnelikkust ja üldist rahulolu eluga ei mõjuta ainult haridussüsteem, kuid sellel on erakordselt suur mõju. Just koolil/huviharidusel on võimalik kompenseerida lapse elus esinevaid muid puudujääke (sotsiaalmajanduslik taust, lünklik turvavõrgustik, last väljaspool kooli mõjutavad sündmused jms). Teeme ettepaneku uue strateegilise eesmärgi lisamiseks, mille võiks sõnastada järgmiselt „Hariduses osalevad lapsed, täiskasvanud ja õpetajad on õnnelikud, väärtustatud ja saavutavad oma maksimaalse potentsiaali“. Selle all saaks välja tuua nii õpilaste kui õpetajate heaolu teema, sotsiaalsed oskused ning kooli rolli laiemalt, mitte ainult hariduse pakkumisel. Juhime tähelepanu, et üheks haridusele ligipääsu takistuseks võib olenevalt puudeliigist olla nii haridusasutuse füüsiline ligipääsetavus kui ka ligipääs õppematerjalidele. Viimane puudutab eriti nii nt vaegnägijaid või -kuuljaid kui ka intellektipuudega õpilasi. Ligipääsetavuse tagamisel on oluline ka see, et puudega laps saaks koolikeskkonnas toimetada sarnaselt kaasõpilastele võimalikult iseseisvalt ja turvaliselt. Peame oluliseks, et lisaks õppija east ja hariduslikest erivajadustest tulenevatele eripäradele pööratakse õpivõimaluste valikurohkuse ja kättesaadavuse ning võrdse kohtlemise tagamisel tähelepanu ka soolisele aspektile. Arvestades, et haridusvaldkonnas on mitmeid väga tugevalt soolistatud murekohti – nt segregatsioon õppevaldkondades ja õppetasemetes, mis Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kandub edasi ka tööturule ning on üks peamisi EL-is nö esirinnas oleva soolise palgalõhe tegureid; erinev õppeedukus; noormeeste sagedasem koolist väljalangemine; õpilaste psühhosotsiaalne hakkamasaamine koolis – on arengukavas sooaspektile tähelepanu pööramine kriitilise tähtsusega. Lisaks eeltoodule on inimressursi tõhusa rakendamise ehk tööturu vajadustele vastava hariduse seisukohast oluline, et õppimis- ja karjääriotsused tõukuksid inimese huvidest ja võimetest, mitte ühiskonnas juurdunud (stereotüüpsetest) arusaamadest meestele ja naistele sobilikest valdkondadest ning rollidest. Seetõttu palume, et Haridus- ja Teadusministeerium arvestaks Haridusstrateegia 2035 väljatöötamisel ja rakendamisel ka erinevast soost õppijate ning puudega õpilaste õigust haridusele ja võrdsele kohtlemisele ning planeeriks tegevusi mõeldes ka ligipääsetavusele. Tööturu- ja oskuste poliitika vaatest vajavad haridusstrateegias tervikuna rohkem tähelepanu järgmised teemad ja tegevussuunad, mida erinevad tööturu osapooled on tõstatanud ka varasemate arutelude käigus: • Riikliku oskuste arendamise ja valitsemise poliitika loomine ja ministeeriumite ülese koostöö- ja otsustusmehhanismi loomine. Muuhulgas peab see hõlmama poliitika analüüsimist ja kujundamist nii majandusele prioriteetsetes valdkondades kui ka tööjõupuuduses ja teistes ühiselt koordineeritud valdkondades. Oluline on, et valitsemismehhanism hõlmaks koostööd ka teiste võtmeosapooltega nagu SA Kutsekoda, Töötukassa, ametiühingud, erialaliidud, tööandjad ja teised täiskasvanuhariduse osapooled. Mehhanism peab tagama ühtse vaate oskuste valitsemisele ning et ressursse kasutatakse efektiivselt, tegevusi ei dubleerita ning poliitika toimib ühistest eesmärkidest lähtuvalt. • Riikliku oskuste valitsemise poliitika all peaks olema esile tõstetud majanduse jaoks kriitiliste, edu toovate valdkondade või kõrgemate oskuste poliitika arendamine ja kujundamine, mh vastavalt haridustellimuse kujundamine erinevate ministeeriumite poolt ja selle alused. • Muutunud õpikäsitluse ja tervikliku arusaama elukestvast õppest juurutamine täiskasvanuhariduses ja ühiskonnas laiemalt, ettevõtetele oskuste uuendamist võimendava keskkonna tagamine. Oluline on pöörata rõhku tegevustele lisaks riiklikule täiendkoolituspakkumisele ning muutustele formaalharidussüsteemis. Muuhulgas hõlmab teadlikkuse kasvatamist muutunud õpikäsitlusest ja baastööriistu tööandjatele oma töötajate oskuste arendamiseks. • Õpioskuste ja üldoskuste suuremas mahus õpetamise soodustamine on oluline kõikides haridusliikides, mh ka mitteformaalses täiskasvanuhariduses. Sama on välja toodud uuringus Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas: PIAAC uuringu esmased tulemused, mille alusel tuleb erilist tähelepanu pöörata täiskasvanute IKT oskustele ning täiendkoolituste kvaliteedi tagamisele. • Tervikliku rahastusmudeli välja arendamine täiskasvanuhariduse ja elukestvas õppes osalemise toetamiseks, mille loomise vajadust rõhutab ka Praxise poolt läbi viidud Elukestva õppe strateegia 2020 vahehindamine. Mudel peab hõlmama paindlikke haridus- ja tööturumeetmeid tööandja ja töötaja koostööks oskuste uuendamisel ning riigi suuremat panust turutõrgete tõttu tekkinud takistuste eemaldamiseks ja riskigruppide toetamist elukestvas õppes osalemiseks. • Pooleli jäänud või madala haridus- ja oskustasemega täiskasvanute ning teiste riskigruppide tagasitoomine haridussüsteemi (nii taseme- kui täiendõppesse) tervikliku sekkumise abil. Muuhulgas tuleks tegeleda oskuste ja hariduse uuendamist takistavate turutõrgetega (segmenditi erinevad, kuid nt rahalised takistused; õppimise ja töö muu eluga ühildamine; negatiivne hoiak hariduse osas; hirm, et haridus ei vii parema tööturu väljundini või vajadus individuaalsema ja paindlikuma õppekorralduse järele). Sekkumine peaks hõlmama vajalikke tugiteenuseid ning lahendus peaks olema integreeritud tööturuteenustega. Elukestva õppe poliitika tulemuste mõõtmine peab hõlmama õppes kõige vähem osalevate oluliste sihtgruppide osalusmäära mõõtmist. Riskigruppide all on mõeldud elukestvas õppes kõige vähem osalevaid pooli, kes on välja toodud PIAAC uuringu temaatilises aruandes “Oskused ja elukestev õpe: kellelt ja mida on Eestil oskuste parandamiseks õppida?”. 3 • Täiskasvanute täiendkoolituste jaoks koolitusvajaduse hindamise ja nõustamise süsteemi välja töötamine. Süsteem peab võimaldama koolitusi sihitada puudujääkide järgi inimeste oskustes ning kontrollida riikliku finantseerimise põhjendatust konkreetse inimese puhul. Vajaduste hindamine võib olla osa karjääriteenustest, integreeritud tööturuteenustega. • Osaoskuste ja nn nanokraadide omandamise võimaluste laiendamine; riikliku osaoskuste omandamise ja tunnustamise süsteemi välja töötamine (nt nanooskused/nanokraadid ja kompetentsitunnistused). • Karjääriteenuste arendamine peab olema osa oskustepõhisest õpiteekonna arendamisest ja lahendused peavad toimima tervikliku süsteemina nii noortele aine- ja erialaõppes kui elukestvas õppes osalemise toetamiseks. • Strateegias tuleks selgelt esile tuua OSKA rakendamine nii hariduses kui täiendkoolituses. • Inimese õpitee digilugu peab olema vaadatud laiemalt kui kutsesüsteemi reformi kontekst. • Eesti keele õpe peab olema käsitletud ka täiskasvanud õppijate kontekstis ehk laiemalt kui põhikooli ja gümnaasiumi õppijatest lähtuvalt. • Talenditeema peaks olema käsitletud süsteemsemalt. Muutuste all käsitleb arengukava koostamise ettepanek eelkõige talentide sissetoomisest (sellele viitavad mh õigusruum ja maksusüsteem, mis läheb haridusvaldkonnast üsna kaugele). Tegevussuundade all on fookuses pigem talentide tuvastamine ja toetamine, mis vähemalt osaliselt peaks toimuma juba alus- jne hariduses. • Ränne on hetkel dokumendis rändetaustaga õppijate kontekstis põgusalt mainitud, kuid teema kasvavat olulisust arvestades peab olema rohkem pildis (sh käsitlema nt ka rändetaustaga täiskasvantute õppimisvõimalusi). • Paindlikud õpivõimalused peavad täiskasvanud õppija seisukohalt saama dokumendis piisavalt tähelepanu. Strateegilise eesmärgi 3 all on viidatud mitmekesised õpivõimalused, mitteformaalse õppe all, kuid paindlikud õpivõimalused on olulised ka formaalõppe raames. Oleme valmis Sotsiaalministeeriumi teemasid puudutavates valdkondades kaasa mõtlema ning palume ka edaspidi kaasata meid arengukava väljatöötamisse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Jaanika Mastik 626 9113 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel