dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 19. november 2019
Viit
5.2-2/3572-2
Registreeritud
19. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2018
Vastutaja
Kersti Esnar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-23572-2 19.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc379 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Teie 15.11.2018 nr 2-7/18-153/2 / [email protected] Meie 19.11.2019 nr 5.2-2/3572-2 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Harju maakond Erakorraline meditsiin Lugupeetud riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas 12. novembril 2018. aasta konverentsisaali avalikul istungil Riigikontrolli kontrolliaruannet „Erakorraline meditsiin“, mille järgselt tegi komisjon Sotsiaalministeeriumile soovitusi. Komisjon soovis ülevaadet tehtud soovituste täitmisest aasta pärast, mille alljärgnevalt esitame. 1. Luua rahastamissüsteemi kaudu perearstidele ajend tegutseda selle nimel, et nimistu patsiendid pöörduksid kergemate terviseprobleemidega ennekõike perearsti poole. Oleme koostöös Eesti Haigekassa, Terviseameti ja Eesti Perearstide Seltsiga tegelenud esmatasandi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike sammude välja töötamisega. Perearstide rahastamissüsteemis on tehtud järgmised muudatused:  alates 1.07.2019 suurendati esmatasandil uuringute tegemise rahastamist ning seeläbi võimalusi esmatasandil patsientidega tegelemiseks;  alates 2020. aastast lisandub täiendav eriala e-konsultatsiooni saamiseks;  alates 2020. aastast viiakse osa uuringuid laega uuringufondist (% pearahast) tegevusfondi, millel puudub ülempiir, et tagada esmatasandil patsientide uurimiseks vajalikud võimalused ja vahendid;  alates 2020. aastast on neile perearstidele, kes soovivad minna pensionile ja oleksid valmis oma nimistut üle andma ning võtma selleks enda kõrvale tööle kuni aastaks uue perearsti (kes hiljem jätkab tööd antud nimistuga), tagatud teisele perearstile tasu maksmise võimalus. Antud meede tagab, et perearstiabi oleks inimesele kodulähedal järjepidevalt olemas;  alates 2020. aastast on võimalik küsida rahastust osakoormusega töötavale teisele pereõele maapiirkonnas, kus ei ole võimalik või töömahu tõttu vajalik täiskoormusega teise pereõe rakendamine;  välja töötamisel on kaugusetasu muudatused, et motiveerida perearste maapiirkondades ja väikelinnades töötama. Lisaks on täiendatud perearsti kvaliteedisüsteemi uute indikaatoritega. 2. Võtta kasutusele mentorlussüsteem, et aidata järele perearstipraksiseid, kes on saanud kehvema kvaliteedihinnangu. Seejuures kohustada kõiki perearste osalema kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise hindamises, et saada terviklik ülevaade kõikide perearstide tasemest ja puudujääkidest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Eesti Haigekassa on koostöös Eesti Perearstide Seltsiga välja töötanud uued üldarstiabi rahastamise lepingu tingimused, mis jõustuvad alates 2020. aastast. Nimetatud lepingutes on kehtestatud perearstikeskuse baastase, millele ta peab teenust osutades vastama. Selles lepingus on kehtestatud, et praksiste akrediteerimise süsteemis osalemine on kõigile perearstikeskustele kohustuslik. Samuti jõustub 2020. aastast mentorlussüsteem, et aidata eelnimetatud süsteemis ning kvaliteedisüsteemis parema tulemuse saavutamist ning baastasemele vastavaks jõudmist. Mentorlussüsteemi hakkab rahastama Eesti Haigekassa. Süsteemis osalemine on mentorlust vajavatele nimistutele kohustuslik. Käesoleval aastal on korraldatud koostöös Eesti Perearstide Seltsiga koolitused „Leitud potentsiaal“, mis on suunatud perearsti kvaliteedisüsteemis osalevate perearstide võimestamiseks. 3. Koostöös Terviseametiga esitada ülevaade esmatasandi arstiabi kättesaadavusest erinevates piirkondades. Nimetatud teemasid on jooksvalt arutatud esmatasandi jätkusuutlikkuse töörühmas, kus osalevad Sotsiaalministeerium, Eesti Perearstide Selts, Eesti Haigekassa ja Terviseamet. Vastavalt tehtud ülevaadetele on töörühmas otsitud ja välja töötatud lahendusi probleemide leevendamiseks ja olukorra parandamiseks. 4. Luua 2020. aastaks e-lahendus, mille abil perearst saaks igapäevaselt teada, kes tema nimistu patsientidest on pöördunud EMOsse või kiirabisse, arvestades isikuandmete kaitse seadust. Pikemas perspektiivis luua reaalajas infovahetuskeskkond, kus oleks võimalik jälgida meditsiinitöötajate sissekandeid patsiendi diagnoosimisel ja ravis. Vastav seadusemuudatus, et perearstid saaks eelnimetatud andmeid jõustus 15. märtsil 2019. aastal. Sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 2020. aasta tööplaani on lisatud eelnimetatud e-lahenduse välja töötamine. 5. Pikendada loodavate tervisekeskuste perearstide vastuvõtuaegu tööpäevadel ja võimaluse korral nädalavahetustel. Eesti Haigekassal on võimalus täiendavalt rahastada perearstikeskuste tööajavälist vastuvõttu. Antud vastuvõttu võib perearstikeskus rakendada nii perearstile kui ka -õele ja seda nii tööpäevadel kui ka puhkepäevadel täiendavate vastuvõttude tegemiseks. Esmatasandi tervisekeskuste minimaalset lahtioleku aega ei ole täna pikendatud – see on tööpäeviti kell 08.00-18.00. 6. Võtta hiljemalt 2019. aasta I kvartali lõpuks ravijärjekordade paremaks haldamiseks kasutusse haiglateülene digiregistratuur. Üleriigiline digiregistratuur võeti kasutusele 2019. aasta 1. juulist. Üleriikliku digiregistratuuri lahenduse I etapi eesmärk oli luua võimekus tagada patsiendile läbipaistev, kiire ja mugav vastuvõtuaja broneerimine, muutmine ja tühistamine ning toetada inimese vajadusele vastavat ja järjepidevat ravi, toetades seeläbi ka optimaalsemat tervishoiuressursside jaotust. Tänaseks on digiregistratuuriga liitunud üle 30 tervishoiuteenuse osutaja. 7. Teha analüüs, millega selgitada välja, kas Eestis kehtestatud ravijärjekorra maksimumpikkused on õigustatud. Lisaks viia läbi analüüs visiiditasude diferentseerimise vajadusest. Vabariigi Valitsuse tööprogrammis on järgmise analüüsi koostamine „Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele“. Selles käsitletakse ka arstiabi kättesaadavust, 3 ravijärjekordi ning patsientide omaosalust. Ettepanekud edasisteks tegevusteks esitatakse analüüsiga koos Vabariigi Valitsusele 2020. aasta veebruari lõpus. 8. Tagada patsientide kvaliteetse nõustamise süsteem enne EMOsse pöördumist. Täiendavat nõustamissüsteemi loodud ei ole, nõustajatena on eelkõige perearstikeskused, kelle võimekuse arendamisega on tegeletud ning tehtud selle saavutamiseks muudatusi üldarstiabi rahastamise lepingusse (nt mentorlussüsteemi loomine), ning perearsti nõuandetelefon, millel tagatakse isikustatud nõustamine alates 1.01.2020. 9. Koondada patsiendile suunatud teave ühtsesse veebiportaali, et inimestel oleks võimalik leida usaldusväärset ja süsteemset terviseinfot. Muu hulgas peaks selline veebileht pakkuma patsiendile tuge, et otsustada, milliste sümptomite ja tervisemuredega pöörduda EMOsse, millisega perearsti juurde ning milliste probleemidega ja kuidas ise toime tulla. Eraldi veebiportaali loodud ei ole, info on olemas erinevate organisatsioonide (Haigekassa, Terviseamet, Sotsiaalministeerium, Eesti Perearstide Selts) veebilehtedel. Eesti Perearstide Seltsi ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi poolt on välja töötatud juhend inimestele, millal pöörduda EMOsse ja millal perearsti vastuvõtule. Juhend on kättesaadav kõigi osapoolte veebikülgedel1 ja on jagatud sotsiaalmeedia kanalites. RTA 2030 inimkeskse tervishoiuprogrammi üks oluline eesmärk on suurendada inimeste (sh patsientide) osalemist nende tervise kohta tehtavates otsustes, mille alused on parem tervisealane haritus ja võimaluste loomine patsientidele nende terviseandmete haldamiseks. Sotsiaalministeeriumil on kavas koos partneritega 2020. aastal analüüsida patsiendiportaali sisu ja vajadusi just inimeste seisukohast ning kavandada vastavad infotehnoloogilised arendused järgmistel aastatel. Inimeste teadlikkuse tõstmiseks on Haigekassa korraldanud ja korraldab regulaarselt kampaaniaid, kuhu ootamatu terviseprobleemi korral pöörduda ning millised valikuvõimalused igaühel meist enda tervisemure lahendamisel on. Haigekassa korraldab regulaarselt kampaaniaid ka nõuandetelefoni ja perearstiabi kohta. Lisaks uuendatakse koostöös Eesti Haigekassa ja Eesti Haiglate Liiduga alates 1.01.2020 erakorralise meditsiini osakondade rahastusmudelit, mille eesmärk on liikuda teenusepõhiselt tasustamiselt valmisolekutasule. Valmisolekutasu kehtestamisega soovitakse tagada väikestele haiglatele minimaalse sissetuleku garantii ja suurematele mahu piirang ning lisaks optimeerida täiendavate teenuste osutamist EMOdes. Eelnimetatud teemadega tegelemine jätkub ka järgmisel aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kersti Esnar 626 9728 [email protected] 1 Juhend leitav: https://www.perearstiselts.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/227-perearst-vs- emo-taeiskasvanud/file https://www.perearstiselts.ee/patsiendile/patsiendi-infomaterjalid/228-perearst-vs-emo-laps/file
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel