dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 19. november 2019
Viit
1.2-3/2813-1
Registreeritud
19. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
26. november 2019

Failid

  • 📎1-61931-1 19.11.2019 Väljaminev kiri.asice2416 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-1174 - Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/445a4553-ab01-4e84-88b1-d23aae91a346 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/445a4553-ab01-4e84-88b1-d23aae91a346?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Rahandusministeerium 19.11.2019 nr 1-6/1931-1 Eesti Töötervishoiuarstide Selts Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu kooskõlastamine Austatud ministrid ja töötervishoiuarstid Siseministeerium esitab ministeeriumidele ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile kooskõlastamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Sisekaitseakadeemiale arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee Palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Sisekaitseakadeemia Lisa: 1) Määruse muutmise eelnõu 4 lehel 2) Määruse muutmise eelnõu seletuskiri 15 lehel 3) Määruse lisad 11 lehel Svetlana Meister 6125012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 04.11.2019 Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse politseiametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. (2) Politseiametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud tervisekontrolli läbima politseiteenistusse kandideeriv või politseiteenistuses olev politseiametnik ja politsei erialale õppima kandideeriv või sellel erialal õppiv isik. § 2. Tervise üldnõuded (1) Politseiametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. (2) Politseiametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) relva kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga. (3) Politseiametnikud jaotatakse tervisenõuete alusel kahte gruppi, lähtudes töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning töö iseloomust: 1) I grupp – välitööd tegevad politseiametnikud; 2) II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud. (4) Politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik peab vastama I grupi politseiametnikele kehtestatud tervisenõuetele. § 3. Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired (1) Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida, sätestatakse määruse lisas 1. (2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku politseiteenistusse võtmise või politsei erialale õppima asumise. (3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning politseiametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole politseiametnikul esinenud takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel, võib politseiametnik jätkata teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on politseiametnikul tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. § 4. Politseiametniku tervisekontrolli tegija (1) Politseiametniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja. (2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti või Sisekaitseakadeemia ja tegevusluba omava töötervishoiuteenuse osutaja vahel. § 5. Politseiametniku tervisekontrolli perioodilisus (1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse politseiametnikul enne politsei erialale õppima asumist ja enne politseiteenistusse asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning politseiteenistuse ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll). (2) Politsei erialale õppima kandideeriv isik peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne politsei erialale õppima asumist. (3) Politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik, kes on läbinud Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mis vastab §-des 2 ja 3 ning § 6 lõikes 4 kehtestatud nõuetele, ja kellel on kehtiv tervisetõend nimetatud kontrollide kohta, ei pea läbima politsei erialale õppima asumisel või politseiteenistusse astumisel politseiametniku tervisekontrolli. (4) Kui politseiametnik töötab ametikohal või politseiteenistusse kandideeriv isik kandideerib ametikohale, millel töötamiseks on kehtestatud erinõuded, on ta kohustatud läbima asjakohase tervisekontrolli. (5) Politseiametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (6) Politsei- ja Piirivalveameti I gruppi kuuluv politseiametnik peab tervisekontrolli läbima alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ning alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. (7) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud politseiametniku tervisekontrolli sagedust. (8) Politseiametniku tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud politseiametniku tervisekontrolli sagedust: 1) politseiametniku põhjendatud taotluse alusel; 2) politseiametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel; 3) politseiametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu; 4) kui politseiametnik esitab arstitõendi kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete täitmisest vabastamiseks. § 6. Politseiametniku tervisekontrolli tegemise kord (1) Politseiametniku saadab tervisekontrolli Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia. (2) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst täidab tervisekontrolli kaardi esimese osa „Üldandmed“, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. (3) Tervisekontrolli kaardi teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon“ täidab politseiametnik ning kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga töötervishoiuarsti juuresolekul. (4) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised uuringud: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi (ALT ), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine; 3) toonaudiomeetria; 4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast; 5) kopsude röntgenuuring; 6) spiromeetria; 7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine; 8) alkoholi tarbimisharjumuste hindamine. (5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on politseiametnikule varem teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis samu protseduure või uuringuid ei ole vajalik uuesti teha. (6) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus saata politseiametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud. (7) Tervisekontrolli käigus nõustatakse politseiametnikku töötervishoiu teemal. Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab politseiametnikule tema tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. (8) Tervisekontrolli läbinud politseiametniku või politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust politseiteenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli saatnud asutusele. § 7. Tervisekontrolli kulude hüvitamine Määruses ette nähtud politseiametniku tervisekontrolli kulud tasub Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia. § 8. Määruse rakendamine Politseiametnik, kes on läbinud politseiametniku tervisekontrolli enne käesoleva määruse jõustumist ja kellel on kehtiv tervisetõend, saadetakse käesoleva määruse alusel tervisekontrolli siis, kui tema tervisetõendi kehtivus hakkab lõppema. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ tunnistatakse kehtetuks. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. Jüri Ratas peaminister Mart Helme siseminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 1. Politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Lisa 2. Tervisekontrolli kaart Lisa 3. Tervisetõend Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu järgi kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega politseiametnike tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. Kehtivad politseiametnike tervisenõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrusega nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Politseiametnike tervisenõuete muutmise aluseks on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aastal valminud politseiametnike tervisenõuete analüüs ja ettepanekud tervisenõuete muutmiseks. Seoses elanike keskmise vanuse tõusu ning meditsiinitehnoloogia ja ravivõimaluste pideva arenguga tellis Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Eesti Töötervishoiuarstide Seltsilt politseiametnike tervisenõuete ülevaatamise ja analüüsi. Kuna tänapäevane seisukoht tervisenõuete sätestamisele on see, et iga konkreetse nõude aluseks on tegevus, mille ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemega funktsioon, siis kasutati analüüsis PPA politseinike tööülesannete kirjeldust. Lisaks vaadeldi analüüsi tegemisel võrdlusena teiste riikide politseinike tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi. Muudatuste eesmärk on nüüdisajastada politseiametnike tervisenõuded, lähtudes eelkõige töökeskkonna tegelikest ohuteguritest ja teenistusülesannetest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012). Eelnõu valmis koostöös PPA personalibüroo personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juhataja Katre Loo ([email protected], tel 612 3402), sama talituse töökeskkonna juhtivspetsialistide Helen Perli ([email protected], tel 730 8632) ja Kristi Kalmu ([email protected], tel 612 3440) ning õigusbüroo juristi Piret Andreksoniga ([email protected], tel 6123307). Seletuskirja ettevalmistamisel on kasutatud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi tehtud analüüsi selgitusi. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected], tel 626 4282). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrusega nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ ning kehtestatakse politseiametnike tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuete määruse uus terviktekst. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. 1 Eelnõu § 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse reguleerimisala. Selle kohaselt kehtestatakse määrusega politseiametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. Tervisekontrolli peab lisaks teenistuses olevale politseiametnikule läbima ka teenistusse või politsei erialale õppima kandideeriv või sellel õppiv isik. Politseisse kandideerija ja politsei erialale õppima kandideerija peab vastama politseiametnikega samadele tervisenõuetele, sest pärast kooli lõpetamist teenistusse asumisel peab politseiametnik olema võimeline täitma teenistusülesandeid, mille täitmise üheks eelduseks on tervisenõuetele vastamine. Eelnõu §-s 2 sätestatakse politseiametniku tervise üldnõuded. Lõikes 1 on üldnõudena sätestatud, et politseiametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise. Politsei ja piirivalve seaduse järgi on politsei ülesanneteks süütegude ennetamine, avaliku korra kaitse, dokumentide ja tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine, otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine ning muud seaduses sätestatud ülesanded. Politseinike tegevus kuulub valdkonda, kus esinevad suured keskkonnast ja spetsiifilisest tegevusest tulenevad ohud, mida ei ole võimalik täielikult ennetada ega ohutustegevustega maandada. Politseiametniku töö kujutab suurt riski nii teenistujale endale kui ka avalikkusele. Spetsiifiliste (ametist tulenevate) tervisenõuete ja tervisekontrollide üle diskuteeritakse meditsiinispetsialistide ja ametite esindajate hulgas ka teistes riikides. Peamiselt tuuakse välja see, et tervisenõuded peavad tulenema reaalsetest tööga seonduvatest tegevustest. Seega on tänapäevane seisukoht tervisenõuete sätestamisel see, et iga konkreetse nõude aluseks on tegevus, mille (tervisele) ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemega funktsioon.1 Lõike 2 kohaselt peab politseiametniku terviseseisund võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) sundasendid ja koormus luu- ja lihaskonnale; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht; 8) relva kandmine ja kasutamine; 9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 10) töö kuvariga. Politseinikud seisavad iga päev silmitsi eluohtlike olukordadega, kui politseinikku rünnatakse, kasutades enda keha (jalgade või kätega löömine, hammustamine, tõukamine) või abivahendeid kasutades (kividega loopimine, autoga rammimine, tuli- või külmrelva kasutamine). 1 Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aasta „Politseiametnike tervisenõuete analüüs“ 2 Politseiniku töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt pingeline. See tähendab, et töö nõuab politseinikult nii füüsilist kui ka vaimset tugevust. Politseiniku töös esineb stressirohkeid olukordi, kui näiteks tuleb abi anda liiklusõnnetuses vigastatule või kuriteo ohvriks langenule, samuti riskiga seotud olukordi, nagu liiklushuligaani tagaajamine või relvaga ähvardava isiku kinnipidamine. Politseinikud töötavad sageli öösiti, nädalavahetustel ja pühadel. Töövahetused võivad olla pikad ja pingelised, eriti hädaolukordades. Politseinikud peavad teatud teenistusülesannete täitmisel kandma kaitsevarustust (kaitsekiiver, -vest, -kilp, -prillid või -saapad, kehakaitsmed, kaitsev või varjav näokate või gaasimask või muu hingamiskaitse), mis võib häirida inimese soojusvahetust ja mille kandmine võib nõuda füüsilist pingutust nõudev. Selleks, et politseinik saaks kaitsevarustust kanda, peab tal olema hea tervis. Samuti peab politseiniku tervis võimaldama tal kasutada sidevahendeid ja relva. Selleks peab politseinik vastama kindlatele nägemis- ja kuulmisnõuetele ning tal ei või olla teatud vastunäidustatud haigusi. Selleks, et politseiametnik oleks võimeline töötama stressirohkes ja ohtlikus olukorras, kandma kaitsevarustust, kasutama erinevaid töövahendeid, kandma ja kasutama relva ning hakkama saama muude teenistusülesannetega, peab politseiametnik vastama tervisenõuetele, mille arstid on kehtestanud politseinike tööülesandeid arvestades. Lõike 3 järgi jaotatakse politseiametnikud tervisenõuete alusel I ja II gruppi. Tervisenõuete jaotamisel gruppidesse lähtutakse töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning töö iseloomust. I gruppi kuuluvad politseiametnikud, kes täidavad tööülesandeid peamiselt välitingimustes, II gruppi kuuluvad politseiametnikud, kes täidavad tööülesandeid peamiselt sisetingimustes. Kehtiva määruse järgi on olenemata tööülesannetest ja -tingimustest kehtestatud kõigile politseiametnikele ühesugused tervisenõuded. Politseiametnike tervisenõuete analüüsi ettevalmistamisel esitas PPA töötervishoiuarstidele arvamuse, mille kohaselt võiks politseiametnikud tööülesannete järgi gruppidesse jaotada. Politseiametnikeks loetakse nii patrullpolitseinikud, õhusõidukite meeskonnad ja tehniline personal kui ka piirivalvurid ning kodakondsuse- ja migratsiooni küsimustega tegelevad ametnikud. PPA arvamuse kohaselt võib politseiametnikud jagada kahte gruppi: sisetööd tegevad ja välitööd tegevad politseiametnikud. Välitööd tegevaid ametnikke on erineva tööspetsiifikaga. Olenevalt ametikohast võivad politseiametnikud kokku puutuda väga erinevate olukordadega ja töötada erinevates ilmastikuoludes. Politseiametnikud:  tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;  päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;  tagavad linnatänavatel patrullides korda, mida tehes puutuvad kokku sageli kokku joobes isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;  puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;  täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega. Välitööd tegeva politseiametniku töö on seotud suuremate riskidega, mille korral on oluline füüsiline ja vaimne valmisolek. Töö sisaldab regulaarseid füüsilisi õppuseid ja treeninguid. Suurem osa politseiametnikke töötab vahetustega, sealhulgas öösel. Peamine erisus võrreldes teiste kutsetega, on see, et politseiametnik peab olema valmis mistahes ootamatusteks ning võib sattuda oma töös igasugustesse tingimustesse, mistõttu nõuab see head pingetaluvust ja ümber 3 orienteerumist erinevates oludes. Välitöögruppi kuuluvate politseiametnike teenistusülesannete täitmine eeldab lisa- või rangemaid nõudeid kehalisele ettevalmistusele või eriettevalmistusele, see tähendab ka rangemaid tervisenõudeid. Sisetööd tegevate politseiametnike töö ei eelda samade kehaliste nõuete täitmist, nagu on välitööd tegevatel politseiametnikel, kuid üldine füüsiline ettevalmistus on ka sisetööde grupil oluline, kuna kõik politseiametnikud on kohustatud igal kalendriaastal läbima kehalise ettevalmistuse katsed ning tegema tulirelva teenistuses kandmiseks lasketesti. PPA ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi koostöös otsustati, et esmases tervisekontrollis peaksid nõuded terviseseisundile olema ühtsed, kuna esialgne väljaõpe on sarnane. Perioodilises tervisekontrollis peaks eristama välitöögrupi (I grupp) ja sisetöögrupi (II grupp) tervisenõudeid. Kuna ka gruppide sees võib esile tulla olukordi, kus peamised tööülesanded on märgatavate erisustega või on tegemist töötajaga, kellel on spetsiifiline PPA-le oluline kompetents, aga ta ei vasta mingis osas tervisenõuetele, siis on vajalik võimalus teha nii-öelda individuaalne kaalutlusotsus, arvestades tervisehäiret, konkreetseid tööülesandeid ning nendega senist hakkamasaamist, tervisehäire progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi.2 Töötervishoiuarstid vaatlesid politseiametnikele tervisenõuete ettepanekute tegemisel võrdlusena ka USA politseinikele seatud tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi, Suurbritannia nõudeid politseisse kandideerijale, Austraalia politseinike tervisenõudeid ning Soome nõudeid politsei erialale õppima asujatele. Lõikes 4 sätestatakse, et politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik peab vastama I grupi politseiametnikele kehtestatud tervisenõuetele. Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) vastuvõtutingimuste kohaselt peab inimene, kes soovib politseiametnikuks õppida, asjaomase eriala õppekohale kandideerimisel täitma kandideerimistingimused, sealhulgas vastama politseiametniku tervisenõuetele. Kuna SKA-sse kandideerija puhul ei ole teada, kas ta asub pärast kooli lõpetamist täitma I või II grupi politseiametniku ülesandeid, siis peab ta õppima asumisel vastama I grupi politseiametniku tervisenõuetele. Eelnõu §-s 3 sätestatakse politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired. Lõike 1 järgi kehtestatakse politseiametniku tervisenõuded ja talle pandud teenistusülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida, määruse lisas 1. Arvestades teistele eriteenistujatele (päästeteenistujad, kaitseväelased) kehtestatud nägemis- ja kuulmisnõudeid ning teiste riikide praktikat, tegid töötervishoiuarstid järgmised ettepanekud politseinike nägemis- ja kuulmisnõuete kehtestamiseks: Politseiniku nägemine peab vastama nõuetele ja võimaldama tal: - hinnata halva nähtavusega tingimustes ohtu visuaalselt; - lugeda tänavasilte ja majanumbreid; - lugeda esitatud dokumente; - lugeda instruktsioone; - eristada värve ohuallikate ja asitõendite hindamiseks; 2 Sama viide 1 4 - kasutada termokaamerat; - liikuda öösel ehk pimedas ja hämaras keskkonnas; - juhtida mootorsõidukit; - tuvastada distantsilt nägusid ja detaile ohu hindamiseks. Töötervishoiuarstid tegid politseiametnike nägemise nõuete kehtestamiseks järgmised ettepanekud: 1. Lubatud on kasutada kontaktläätsesid ja prille. Esmaabi koolitustel tuleb rõhutada kontaktläätsede kasutamisega seonduvaid riske ning vajalikke tegevusi kiirel abi osutamisel, kaasa arvatud kannatanu silmast kontaktläätse eemaldamine. 2. Rakendada erinevaid nõudeid nägemisteravusele eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis. 3. Rakendada nõudeid lähinägemisele: - Eelnevas tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2. - Perioodilises tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus nii I kui ka II grupis lugemisel binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8. Lähinägemine on politseiametnikule tööülesannetes oluline dokumentide, instruktsioonide ja muu sarnase lugemisel. Kuna lähinägemine halveneb sageli vanuse suurenemisel, siis eelnevas tervisekontrollis peaks olema nõutav ka korrigeerimata nägemisteravuse hindamine. 4. Rakendada nõudeid kaugnägemisele: - Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis lubatud I grupis korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt mitte halvem kui 1,0. - 2. grupi mootorsõidukijuhil peab olema korrektsioonita nägemisteravus mitte alla 0,05 binokulaarselt. Tänapäeval on võimalik tagada prillidega või kontaktläätsedega vajalik korrektsioon. I grupis on nägemisfunktsioon ohu kiireks hindamiseks ja adekvaatseks reageerimiseks ülioluline. Korrektsiooni 1,0 mittesaavutamise korral on vaja teha individuaalne kaalutlusotsus, arvestades tööülesannete iseloomu. Valdkondades, kus nägemisfunktsioon on kriitiline (eriüksused, ka patrullpolitseinikud), on soovitatav kaaluda ka korrektsioonita nägemisteravuse nõuet binokulaarselt 0,2. - Perioodilises tervisekontrollis on II grupis lubatud korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt mitte halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga (nt Snelleni tabel) 6 m distantsilt. - 2. grupi mootorsõidukijuhil peab olema korrektsioonita nägemisteravus mitte alla 0,05 binokulaarselt. 5. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine. Perioodilises tervisekontrollis on monokulaarne nägemine I grupis absoluutne vastunäidustus, II grupis suhteline vastunäidustus – tuleb arvestada konkreetseid tööülesandeid ja otsustada individuaalselt. 6. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud vaatevälja ahenemine binokulaarselt horisontaalselt alla 120 kraadi. 2. grupi mootorsõidukijuhil ei ole lubatud vaatevälja ahenemine binokulaarselt horisontaalselt alla 160 kraadi. 7. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase/rohelise raske värvushäire. Kerge värvushäire esinemisel on vaja teha individuaalne kaalutlusotsus. Perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ja sobivust hinnatakse individuaalselt. 8. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud I grupis diploopia ehk kahelinägemine, II grupi perioodilises tervisekontrollis on diploopia suhteline vastunäidustus. 5 9. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud glaukoom, katarakt, retinopaatiad, kanapimedus. 10. Perioodilises tervisekontrollis on glaukoomi, katarakti, diabeetilise retinopaatia esinemise korral vaja teha individuaalne kaalutlusotsus. 11. Kuus kuud pärast refraktiivsest silmakirurgiat tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus vastama nõuetele ja ei tohi esineda halosid ega öösel nägemise häireid. 12. Kuus kuud pärast intraokulaarse läätse paigaldamist tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus vastama nõuetele ja ei tohi esineda nägemishäireid, mis segavad tööülesannete täitmist. Politseiniku kuulmine peab vastama nõuetele ja võimaldama tal: - suhelda foonmüras; - leida heli asukoht; - leida heliallikas, sealhulgas kuulda appihüüdeid ja lokaliseerida hüüdja asukoht; - anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas; - kasutada raadiosidet mürakeskkonnas; - tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid. Töötervishoiuarstid tegid politseiametnike kuulmise nõuete kehtestamiseks järgmised ettepanekud: 1. Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 25dB (0-25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. Selline kuulmisteravus vastab kuulmisele, mille puhul kõnest arusaamine ei ole häiritud ka foonmüras. Kuulmise abivahendid ei ole lubatud esmases tervisekontrollis, kuna uue valdkonna puhul puudub isikul kogemus ja harjumus näiteks foonmüras sidevahendeid kasutada, kasutatav terminoloogia on võõras ning see omakorda raskendab kõnest arusaamist. 2. Perioodilises tervisekontrollis on I grupis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0-40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB (0-60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Nõuetele mittevastavuse korral tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada politseiametniku ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut tööülesannete täitmise kohta ning kuulmiskahjustuse iseloomu ja võimalikku edasist progresseerumist. Selline kuulmisteravus vastab kergele kuulmislangusele paremini kuulvas kõrvas ja keskmisele kuulmislangusele halvemini kuulvas kõrvas. Kõnest arusaamise defitsiit kerge kuulmislanguse puhul võib olla foonmüras häiritud kuni 40 protsenti. Arvestama peab võimalikku funktsionaalse kuulmisvõimekuse langust reaalsetes olukordades, kuid eeldatavalt saab tööülesannetega hakkama. Kuulmiskriitiliste ülesannete korral võib selline kuulmislangus siiski segavaks osutuda. Kuulmise puhul võib olla vajalik luua nimekiri ninimetatud kuulmiskriitiliste ülesannetega politseiametnike ametigruppidest, kelle puhul tuleb rakendada eelneva kontrolli nõudeid. Kuulmise abivahendid ei ole lubatud ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Perioodilises tervisekontrollis on II grupis nõutav kuulmine vajadusekorral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Nõuetele mittevastavuse korral tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada politseiametniku ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut tööülesannete täitmise kohta ning kuulmiskahjustuse iseloomu ja võimalikku edasist progresseerumist. Kuulmise abivahendid on lubatud. 6 Määruse lisas 1 on politseinike nägemis- ja kuulmisnõuete kehtestamisel arvestatud töötervishoiuarstide ettepanekutega. Politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu aluseks on politseiniku tegevuseks vajalikud funktsionaalsed võimed ja tegevusega seonduvad terviseriskid. Vastunäidustuste määramisel on arvestatud ravivõimaluste arengut, tervisehäire iseloomu ja selle tavapärast kulgu. Eesmärk on vähendada teenistusest tervisenõuetele mittevastavuse tõttu vabastamist, kui tervisehäire on adekvaatse raviga kontrollitav ning võimaldab teenistusülesandeid ohutult täita. Ettepanekute tegemisel kehtivate nõuete muutmiseks on arvestatud tervisehäirete esinemissagedust rahvastikus tervikuna, ravimeetodite võimalusi ning suuremates riikides (USA, Suurbritannia) teadusuuringute põhjal antud soovitusi. Politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu on lisatud tabelina. Politseinikul ei tohi olla tervisehäireid, mis takistavad teenistusülesannete täitmist. Tabelis on välja toodud erinevused eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis rakendatavates vastunäidustustes. Vastunäidustused on absoluutsed (A) ja suhtelised (B). Absoluutsed vastunäidustused on tervisehäired, mille olemasolu takistab ohutult teenistusülesandeid täita. Suhtelised vastunäidustused on tervisehäired, mis võivad põhjustada raskusi ülesannete täitmisel, kuid olenevalt tervisehäire raskusastmest, haiguse kulust, ravi tõhususest ning isikust tulenevatest teguritest (kehakaal, füüsiline treenitus ja muu) saab terviseriski avaldumist kontrolli all hoida. Suhteliste vastunäidustuste puhul võib tervisekontrolli tegev arst lubada politseiametnikul teenistusülesandeid täita, arvestades haiguse iseloomu, tavapärast kulgu, haiguse raskusastet, raviga kompenseeritust ning tööülesannete iseloomu ja vahetu juhi poolt antud hinnangut esinenud takistuste kohta teenistujale määratud tööülesannete täitmisel. Paljude tervisehäirete korral on tööülesannetega eduka hakkamasaamise juures väga tähtis varasem kogemus, tööülesannete tundmine, terminoloogia tundmine ja muu sarnane. Tagatud peab siiski olema töötervishoiuarsti poolt nõutavad töötingimused ja töökorraldus.3 Lõike 2 järgi välistab absoluutne meditsiiniline vastunäidustus isiku politseiteenistusse võtmise või politsei erialale õppima asumise. Lõikes 3 kehtestatakse võimalus jätkata teenistust ka pärast seda, kui politseiametnikul on tuvastatud meditsiiniline vastunäidustus. Teenistuse jätkamiseks peavad perioodilises tervisekontrollis olema täidetud järgmised tingimused: - tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst annab loa teenistuses jätkamiseks; - tagatud on töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ning - politseiametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole politseiametnikul esinenud takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel. Määruse rakendamisel on ilmnenud, et teatud juhtudel on politseiametnikul võimalik tööd jätkata ka absoluutse vastunäidustuse korral, kuid kehtiv määrus seda ei võimalda. Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga konsulteerides selgus, et töötervishoiuarstil on võimalik eriarsti ja politseiametniku vahetu juhiga konsulteerides ning teatud nõudeid täites teha töö jätkamise kohta positiivne otsus. Enne otsuse tegemist on vaja põhjalikult analüüsida politseiametniku 3 Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aasta „Politseiametnike tervisenõuete analüüs“ 7 tööülesandeid ja võimalikke riske ning politseiametniku tööülesannete täitmist tervisekontrollide vahelisel ajal. Samale seisukohale on Eesti Töötervishoiuarstide Selts jõudnud ka 2013. aastal valminud eksperdiarvamuses päästeteenistujatele esitatud minimaalsete tervisenõuete kohta. Säte, mille kohaselt tervisekontrolli tegeva töötervishoiuarsti loal, töötervishoiuarsti nõutud töötingimuste tagamisel ning päästeteenistuja vahetu juhi hinnangul, et päästeteenistujal ei ole esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus, lisati siseministri määrusesse „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ 26. mail 2016. aastal. Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi andmetel on ka teiste riikide päästeteenistujate tervisekontrolli otsuste puhul võimalik teha teatud tingimustel erandeid. Näitena võib tuua Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, kus on aluseks ühtne standard („National Fire Protection Association standard 1582“), ning Soome ja Austraalia. Tervisekontrolli tegev arst võtab kaalutlusotsuse tegemisel aluseks töötaja üldise terviseseisundi, treenituse, kaasuvad haigused, tööalased nõuded ja tööülesannetega toimetuleku. Tervisehäire kulg võib inimestel olla erinev ja oleneda paljudest teistest lisateguritest, mistõttu on otsuse tegemisel oluline arvestada individuaalsete teguritega. Näiteks põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgnevad kriteeriumid, mida on kinnitanud raviv ortopeed: 1) liigeses on normaalne liikuvusulatus; 2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni; 3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine, liigese pöörded) ei tekita valu; 4) lubatud on koormus, mis on võrreldav vähemalt politseiametnikule esitatud füüsiliste nõuetega. Ortopeedilt hinnangu saamiseks tuleb arvestada ka politseinikele kehtestatud füüsilise ettevalmistuse nõuetega, mis on esitatud siseministri määruses „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ §-s 6.4 Peale meditsiiniliste nõuete peab politseiametniku vahetu juht kinnitama, et politseiametnikul ei ole töö tegemisel esinenud takistusi, ning asutus peab politseiametnikule tagama töötervishoiuarsti nõutud töötingimused. Muudatus puudutab ainult teenistuses olevaid politseiametnikke. Kui absoluutne vastunäidustus tuvastatakse isikul enne politseiteenistusse astumist, siis ei saa ta politseiametnikuna tööle asuda. Seda ainuüksi seetõttu, et PPA-l ei ole võimalik anda hinnangut, kas vastunäidustus takistaks töö tegemist. Eelnõu §-s 4 sätestatakse politseiametniku tervisekontrolli tegija. Lõike 1 järgi teeb politseiametniku tervisekontrolli töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja. Esmases tervisekontrollis kaasatakse tervisekontrolli tegemisse ka psühhiaater. Perioodilises tervisekontrollis otsustab psühhiaatri kaasamise töötervishoiuarst. Kehtiva määruse § 8 lõikes 6 sätestatakse, et politsei või piirivalve erialale õppima või 4 Sama viide 1 8 politseiteenistusse kandideeriv isik läbib lisaks politseiametniku tervisekontrollile ka psühhiaatrilise kontrolli. Politseiametnik läbib psühhiaatrilise kontrolli, kui politseiametniku töökorraldus või töö iseloom võib mõjutada tema psüühilist seisundit. Kehtiva määruse järgi teeb politseiametniku tervisekontrolli Terviseameti väljaantud tegevusluba omav tervishoiuasutus või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarst, vajaduse korral koostöös teiste eriarstidega. Kuna tegelikult teevad politseiametnike tervisekontrolle töötervishoiuarstid, siis täpsustatakse määruses tervisekontrolli tegijat. Töötervishoiuarstid on teinud ettepaneku, et eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis hindab politseiametniku vaimset seisundit tervisekontrolli tegev arst ehk töötervishoiuarst ning psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatisoonile saadetakse politseiametnik töötervishoiuarsti otsusel. Töötervishoiuarstid on ettepanekut põhjendanud järgmiselt: „Eestis on tervisekontrolli läbiviival arstil suurepäraseks toeks terviseseisundi hindamisel Tervise Infosüsteem ehk Digilugu ja Retseptikeskus. Üldise hinnangu, skriiningtestide ja nimetatud süsteemide kasutamisel on võimalik vaimse tervise hindamine tervisekontrolli raames, psühhiaatri või psühholoogi konsultatsioonile saaks tervisekontrolli teostav arst suunata vajadusel. Soovitav on kaaluda psühhiaatri hinnangut juhtudel, kui teenistuja on tarvitanud või tarvitab käesolevalt psüühilisele häirele viitavaid ravimeid, Digiloo andmed on vastukäivad, tervisekontrolli läbiviimisel tekib kahtlus vaimse tervise häirele.“ Relvaseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 3 järgi teeb soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teised eriarstid. Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkti 1 järgi ei pea tervisetõendit esitama politseiametnik, vanglaametnik ega tegevväelane, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele. See tähendab, et isik on läbinud psühhiaatrilise kontrolli, sest politseinike ja vanglaametnike tervisenõuete kehtivates määrustes seda nõutakse. Lõikes 2 sätestatakse, et tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping PPA, Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO) või SKA ja tegevusluba omava töötervishoiuteenuse osutaja vahel. Kehtiva määruse järgi sõlmitakse tervisekontrolli tegemiseks leping PPA, KAPO või SKA ja Terviseameti väljaantud tegevusluba omava tervishoiuasutuse või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarsti vahel. Kuigi tervisekontrolli teeb määruse järgi töötervishoiuarst jäetakse asutustele võimalus vajaduse korral sõlmida leping ka muu tervishoiuteenuse osutajaga. Seda juhuks, kui ilmneb, et on vaja teha lisauuringuid või täiendavalt konsulteerida muu erialaarstiga. Eelnõu §-s 5 sätestatakse politseiametniku tervisekontrolli perioodilisus. Lõigete 1 ja 2 järgi kontrollitakse politseiametniku vastavust tervisenõuetele enne politseiteenistusse asumist ja enne politsei erialale õppima asumist eelnevas tervisekontrollis ning politseiteenistuse ajal perioodilises tervisekontrollis. Politsei erialale õppima kandideeriv isik peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne politsei erialale õppima asumist. 9 Kui isik, kes soovib politseiametnikuks õppida, ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, siis ei ole ta tervislikel põhjustel pärast politseiteenistusse asumist võimeline täitma teenistusülesandeid, mistõttu teda ei võeta SKA-sse vastu. Lõike 3 järgi ei pea SKA politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik läbima politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli kehtiv tõend. Tervisekontroll peab vastama siinse määruse §-des 2 ja 3 ning § 6 lõikes 4 kehtestatud nõuetele. Määruse §-s 2 on sätestatud politseiametniku tervise üldnõuded. Näiteks peab politseiametniku terviseseisund võimaldama tal töötada vahetustega ja öösel ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress, kanda ja kasutada relva jne. Määruse §-s 3 on kehtestatud politseiametniku nägemisnõuded, millele peab vastama ka politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik, kellel on Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti kehtiv tõend. Määruse § 6 lõike 4 järgi tehakse politseiametniku tervisekontrollis erinevad vereanalüüsid, röntgenuuring, toonaudiomeetria, spiromeetria ja meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast koormusdiagramm, hinnatakse testidega vaimset seisundit ja alkoholi tarbimise harjumusi, kontrollitakse nägemisteravust, värvusmeelt ja hinnatakse vaatevälja. Kui politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik esitab SKA-le, PPA-le või KAPO-le Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tervisetõendi, peavad kandideerijal olema tervisekontrolli käigus tehtud kõik eespool nimetatud uuringud ning uuringute tulemused peavad vastama politseiametniku tervisenõuetele. Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimuste ja korra 2019/2020. õppeaastaks kohaselt ei pea politseiteenistuse ja politseiametniku erialale kandideerimisel tervisekontrolli läbima kandidaat, kellel on viimase kahe aasta jooksul välja antud kehtiv Kaitseväe või Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsus. Asjaomane otsus tuleb lisada sisseastumisel avalduse juurde või esitada politsei- ja piirivalvekolledži õppekorralduse spetsialistile pärast õppima tuleku kinnitamist. Lõikes 4 sätestatakse, et kui politseiametnik töötab ametikohal või politseiteenistusse kandideeriv isik kandideerib ametikohale, millel töötamiseks on kehtestatud erinõuded, on ta kohustatud läbima asjakohase tervisekontrolli. Erinõuetele peavad vastama näiteks laevapere liikmed, õhusõiduki meeskonnaliikmed ja tuukrid. Laevapere liikme tervisenõudeid reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Meretöölepingu sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“. Laevapere liige peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma töö- ja päästeülesandeid ning tal ei tohi olla tervisehäireid ega terviseseisundeid, mis võivad seada ohtu tema enda või teiste isikute elu ja tervise. Määruses on kehtestatud nõuded laevapere liikme nägemisele ja kuulmisele ning meditsiinilised vastunäidustused töötamiseks laevapere liikmena. Lisaks on määruses loetletud tervisekontrolli labori-, röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud ning täpsustatud tervisekontrolli tegemist, tegijat, mahtu jms. Lennumeeskonna liikme terviseseisundit, tema terviseseisundi kontrolli ja tervisetõendi väljaandmist reguleerib lennundusseaduse § 241, milles muu hulgas sätestatakse, et lennumeeskonna liikme, kergõhusõiduki piloodi ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva isiku terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 sätestatud tervisenõuetele ja talle peab olema välja antud õigusaktides ettenähtud tervisetõend. 10 Tuukritöid tegeva politseiametniku terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord“ kehtestatud nõuetele. Selle määruse alusel on kehtestatud tervisenõuded ja kohustuslikud terviseuuringud tuukritele sukeldumiseks kuni 60 meetri sügavusele. Määruses on kehtestatud nõuded tuukri nägemisele ja kuulmisele ning loetletud tervisehäired ja muud terviseseisundid, mis on absoluutseks, suhteliseks või ajutiseks vastunäidustuseks töötamisel tuukrina. Tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega ja sellekohase tunnistusega arst. Tervisetõend väljastatakse kuni üheks aastaks, kui tervisekontrolli käigus avastatakse tuukril suhteline vastunäidustus ja üheks aastaks vastunäidustuste puudumise korral. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse tervisekontrollide sagedus. Kehtiva määruse järgi peab politseiametnik tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Sama põhimõte jääb kehtima ka siinse määruse eelnõu järgi, kuid arvestades töötervishoiuarstide soovitusi, kehtestatakse PPA I gruppi kuuluvatele politseiametnikele alates 40. eluaastast sagedasem tervisekontroll. Alates 40. eluaastast peab PPA I gruppi kuuluv politseiametnik läbima tervisekontrolli iga kahe aasta järel ja alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Töötervishoiuarstid on oma ettepanekut politseinike tervisenõuete analüüsis selgitanud sellega, et Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alusel on üle 40-aastastel meestel võrreldes nooremate vanuseklassidega palju suurem esmashaigestumus diabeeti, kõrgvererõhutõppe, südame isheemiatõppe ja artroosi. Üle 50-aastastel meestel suurenevad võrreldes nooremate vanuseklassidega kuulmiskahjustused ja südame erutusjuhtehäired ning haigestumine peaaju veresoonte haigustesse ja bronhiaalastmasse. Eestis ei ole välja toodud eraldi politseiametnike haigestumise näitajaid vanusegrupiti või valdkonniti. Kuna aga pärast 40. eluaastaid suureneb üldist terviseseisundit mõjutavate haiguste tõenäosus üldmeesrahvastikus, on mõistlik perioodiline tervisekontroll muuta võrreldes nooremate vanuserühmadega sagedasemaks. Lõiked 7 ja 8 annavad võimaluse muuta politseiametniku tervisekontrolli sagedust. Tervisekontrolli sagedust võivad muuta nii töötervishoiuarst kui ka politseiametniku tervisekontrolli saatnud asutus, see tähendab PPA, KAPO või SKA. Töötervishoiuarst võib tervisekontrolli sagedust muuta meditsiinilise näidustuse korral. Sama põhimõte on ka kehtivas määruses ja seda ei muudeta. Töötervishoiuarst otsustab, kas tervisekontrolli tulnud politseiametnikul esineb selline meditsiiniline näidustus, mille tõttu tuleks tema tervisekontrolli sagedust muuta. Töötervishoiuarstide hinnangul peab arstidel olema võimalus teha individuaalne kaalutlusotsus, arvestades tervisehäiret, praeguseid ja ka tulevasi tööülesandeid, senist hakkamasaamist, tervisehäire progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi. PPA, KAPO ja SKA võivad politseiametniku tervisekontrolli sagedust muuta politseiametniku põhjendatud taotluse alusel, politseiametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel, politseiametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu või kui politseiametnik esitab arstitõendi kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete täitmisest vabastamiseks. Täiendavasse tervisekontrolli saatmine tagab selle, et politseiametnik, kes ise tunneb, et ta tervis võib nõuetele mitte vastata või kes on pika aja vältel haige olnud või kes ei ole ajutiselt võimeline tegema kehalisi katseid, vastab ametikohale kehtestatud tervisenõuetele. Lisakontrolli on vaja nii teenistuja enda kui ka tema töökaaslaste ohutuse tagamiseks. Eelnõu § 6 reguleerib politseiametniku tervisekontrolli tegemise korda. 11 Lõike 1 järgi saadab politseiametniku tervisekontrolli teenistusjärgne asutus, see tähendab PPA, KAPO või SKA, olenevalt sellest, kelle teenistuses politseiametnik on. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse tervisekontrolli kaardi täitmine. Töötervishoiuarst täidab tervisekontrolli kaardi esimese osa „Üldandmed“ ja politseiametnik teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon“. Politseiametnik kinnitab tervisedeklaratsiooni allkirja ja kuupäevaga. Lõige 4 reguleerib politseiametnikule tehtavaid uuringuid. Töötervishoiuarstide analüüsi järgi tehakse eri riikides politseiametnike tervisekontrollis nende üldläbivaatus, muuhulgas luu- lihaskonnale, närvisüsteemile ja nahale. Peale üldläbivaatuse tehakse politseiametnikele tervisekontrollis järgmised uuringud. 1. Politseinikel on suur füüsiline koormus ja seega ka suur koormus südame-veresoonkonnale, mistõttu tehakse neile südame-veresoonkonna uuringud ja analüüsid. 2. Tolmust tuleneva hingamissüsteemi koormuse tõttu, hingamissüsteemi funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks ning vajadusest kasutada hingamisteede kaitsevahendeid (respiraatorid, maskid) tehakse politseiametnikele kopsufunktsiooni uuring ehk spirograafiline uuring. 3. Politseinike ja ka teiste inimeste ohutuse tagamiseks ning arvestades politseinike töökeskkonda hinnatakse politseiametnike nägemist ja kuulmist. Näiteks peab politseinikul tulirelva kasutamiseks olema väga hea nägemine ja kuulmine. 4. Vahetustega tööga võib kaasneda koormus endokriinsüsteemile ja seetõttu hinnatakse politseiniku tervist diabeedi ehk suhkurtõve suhtes. 5. Analüüside alusel hinnatakse politseiametnike neerude ja maksa funktsiooni, et tuvastada oht neerupuudulikkusele või alkoholi liigtarbimisele. 6. Politseiametnikke kontrollitakse vere ja kehavedelikega levivate nakkushaiguste ja tuberkuloosi suhtes. 7. Politseiametnikel, kes lasevad siselasketiirudes pliid sisaldava moonaga, määratakse veres pliisisaldus biomonitooringuna. Politseiametnike tervisenõuete kehtiva määruse järgi on eespool nimetatud uuringud ka Eestis politseiametnike tervisekontrolli osaks. Kuna kehtiva määruse kohaselt ei määrata politseinikel tervisekontrolli käigus pliid, siis on töötervishoiuarstid andnud soovituse täiendada määrust vastava nõudega, kuid vajaduse hindamisel tuleb aluseks võtta lasketiirude riskianalüüs. Kuigi politseiametnike tervisekontrolli tegeva arsti dr Kiploki sõnul määratakse ka praegu vastavalt töökeskkonna mõõdistustulemustele plii sisaldus veres, oleks mõistlik selle analüüsi sätestamine ka õigusaktis. Samuti ei uurita kehtiva määruse järgi politseiametnike neeru- ja maksafunktsioone. Südameveresoonkonna uuringuna on kasutusel rahuoleku kardiogramm, kuid see ei anna meditsiinilist informatsiooni teenistuja koormustaluvuse kohta ning ei võimalda hinnata füüsilise ja vaimse koormusega avalduda võivaid südameveresoonkonna riske. Eelnõu kohaselt tehakse politseiametnikele edaspidi järgmisi uuringuid: 1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru ja kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini aminotransferaasi (ALT ), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli transferaasi (GGT) analüüs, mis lisatakse terviseuuringutesse maksafunktsiooni hindamiseks; 2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine, et politseiametniku nägemine võimaldaks hinnata halva nähtavusega tingimustes ohtu visuaalselt, lugeda 12 tänavasilte, majanumbreid, esitatud dokumente ja instruktsioone, eristada värve ohuallikate ja asitõendite hindamiseks, kasutada termokaamerat, liikuda öösel ehk pimedas ja hämaras keskkonnas, juhtida mootorsõidukit ning tuvastada distantsilt nägusid ja detaile ohu hindamiseks; 3) toonaudiomeetria, mis on kuulmisorgani funktsiooni uuring, et politseiametniku kuulmine võimaldaks foonmüras suhelda ja heli lokaliseerida, muu hulgas leida heliallikas, sealhulgas appihüüete kuulmine ja hüüdja asukoha lokaliseerimine, anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas, kasutada raadiosidet mürakeskkonnas ning tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid; 4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast. Töötervishoiuarstide analüüsist selgub, et Tervise Arengu Instituudi haigusstatistika kohaselt tõuseb üle 45-aastaste meest hulgas järsult südamelihaseinfarktide sagedus. Kui 35–44-aastaste meeste hulgas oli südamelihasinfarktide arv 2016. aastal 62, siis 45–55-aastaste meeste hulgas oli see arv 245 ja 55–64-aastaste meeste hulgas juba 455. Naiste hulgas on südamelihaseinfarktide arv palju väiksem ja tõuseb järsku pigem üle 55-aastastel naistel. Arvestades haigestumise statistikat ja politsei tööga kaasnevat suurt riski südame-veresoonkonna haigustele, tegid töötervishoiuarstid ettepaneku lisada tervisekontrolli uuringutesse koormuskardiogramm meestel alates 40. eluaastast ning naistel alates 50. eluaastast; 5) kopsude röntgenuuring ja spiromeetria ehk kopsufunktsiooni uuring, arvestades töökeskkonda (tolm) ja tööülesandeid, mille täitmine nõuab suurt füüsilist koormust ning töövahendite (respiraatorid, maskid) kasutamise vajadust; 6) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine. Emotsionaalse kurnatuse, vaimse väsimuse hindamiseks on soovitatav kasutada tervisekontrollis testina näiteks emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2 või Need For Recovery testi (NFR-test). Emotsionaalse enesetunde küsimustik on subjektiivse enesehinnangu skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks, millega sageli kaasneb ka emotsionaalne kurnatus. Küsimustikku kasutatakse sõeltestina ärevus- või meeleoluhäiretega isikute välja selgitamiseks ning ärevus- ja depressiivsete häiretega patsientide seisundi iseloomustamiseks ja dünaamiliseks jälgimiseks; 7) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. Töötervishoiuarstid on teinud ettepaneku kasutada alkoholi tarbimisharjumuste hindamiseks AUDIT-i testi (Alcohol Use Disorders Identification Test). Selle on Maailma Terviseorganisatsiooni välja töötanud juba 1993. aastal. Aastate jooksul on seda palju katsetatud ja uuritud ning praegu on see üks kõige levinumaid ja täpsemaid teste alkoholitarvitamise hindamiseks. Ühendkuningriigi alkoholi uuringute instituudi (Institute of Alcohol Studies) hinnangu kohaselt on parim skriiningtest samuti AUDIT-i test. AUDIT-i test sobib hästi alkoholi liigtarvitamise esmaseks, kuid ka sõltuvuse skriininguks. AUDIT-testi alusel ei panda kunagi diagnoosi, kuid arst saab viiteid võimalikule probleemile. Ka Eestis on see test kasutusel skriiningtestina5. Lõikes 5 sätestatakse, et kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on politseiametnikule varem teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis samu protseduure või uuringuid ei ole vaja uuesti teha. 5https://intra.tai.ee/images/prints/documents/134251911631_Alkoholi_liigtarvitava_patsiendi_varajane_avastamine_ja_noust amine_perearstipraksises_kolmas_trykk_est.pdf 13 Lõike 6 järgi on töötervishoiuarstil õigus saata politseiametnik täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole kõnesolevas määruses nimetatud. See tähendab, et töötervishoiuarstil on õigus saata politseiametnik lisaks määruses nimetatud analüüsidele ja uuringutele (vere analüüsid, nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, toonaudiomeetria, koormuskardiogramm, kopsude röntgenuuring, spiromeetria, vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine, alkoholi tarbimise harjumuste hindamine ja muu määruses nimetatud analüüs või uuring) tegema ka muid analüüse ja uuringuid. Milliseid lisaanalüüse või -uuringuid on vaja politseinikule tervisekontrolli käigus teha, otsustab töötervishoiuarst. Lõike 7 kohaselt nõustab töötervishoiuarst politseinikku töötervishoiu teemal ning tutvustab ja selgitab talle tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. Vajaduse korral annab töötervishoiuarst tervisekontrolli läbinud politseinikule töötervishoiu teemal nõu, näiteks soovitusi harjutuste tegemiseks, massaažiks, kaitsevahendite kasutamiseks jms. Tervisekontrolli analüüside ja uuringute põhjal koostab töötervishoiuarst politseiametniku tervisekontrolli otsuse selle kohta, kas politseiniku tervis vastab nõuetele, mis lubavad tal politseinikuna töötada. Otsust tutvustatakse politseinikule ning kui otsuse järgi ei tohi tervisekontrolli läbinu enam politseinikuna töötada, tuleb seda politseinikule ka põhjendada. Lõikes 8 sätestatakse, et tervisekontrolli läbinud politseiametniku või politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis sisaldab otsust politseiteenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend on dokument, mis tõendab selle taotleja terviseseisundi vastavust soovitud kasutusala tervisenõuetele. Politseiametniku tervisetõend tõendab tema vastavust politseiametniku tervisenõuetele. Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli saatnud asutusele, see tähendab PPA-le, KAPO-le või SKA-le. Eelnõu §-s 7 on sätestatud tervisekontrolli kulude hüvitamine. Selle järgi kannab politseinike tervisekontrollide kulud PPA, KAPO või SKA olenevalt sellest, kuhu isik politseiteenistusse kandideerib või kus politseinik teenistuses on. Tööandja kohustus tasuda töötaja tervisekontrollide eest tuleneb seadusest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 131 on sätestatud tööandja kohustus korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ning pärast seda vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Tööandja kannab tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu. Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse rakendamine. Selle kohaselt saadetakse kehtiva politseiametniku tervisetõendiga politseiametnik järgmisesse tervisekontrolli, kui tervisetõendi kehtivus hakkab lõppema ja siis tehakse talle tervisekontroll juba uue määruse järgi. Eelnõu järgi peab PPA I gruppi kuuluv politseiametnik edaspidi läbima tervisekontrolli alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ja alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates. Rakendussätte kohaselt ei pea näiteks kehtiva tervisetõendiga 40. aastaseks saanud politseiametnik minema tervisekontrolli, kui tal on eelmisest tervisekontrollist möödunud kaks aastat, vaid ta läheb järgmisesse tervisekontrolli tervisetõendi kehtivuse lõppemisel. Määruse § 9 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Määruse § 10 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2020. aastal. 14 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Kavandatava muudatusega nüüdisajastatakse politseiametnike tervisenõuded. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on PPA, KAPO ja SKA politseiametnikud, töötervishoiuga tegelevad teenistujad ja töötervishoiuarstid. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused soodustavad politseiametnike teenistuses jätkamist, kuna need võimaldavad kiiremini avastada võimalikud terviseprobleemid või neid ennetada. See omakorda võimaldab politseinikel politseiteenistuses jätkata, mis tähendab, et PPA, KAPO ja SKA politseiametnike ametikohad on täidetud ega ole vaja värvata uusi politseiametnikke. Sotsiaalne mõju Kuna tervisenõuete muutmisel on arvestatud töötervishoiuarstide analüüsiga, mis omakorda arvestab elanike keskmise vanuse tõusu ja meditsiinitehnoloogia arenguga ning võimalike erisuste rakendamisega vanuserühmade ja soo kaupa, võimaldavad muudatused haiguseid kiiremini avastada või neid paremini ennetada. Mõju riigi julgeolekule Politseinike tervisenõuete muutmine võib mõjutada riigi siseturvalisust, kuna see võimaldab haigusi ennetada, mis omakorda võimaldab teenistuses jätkata neil politseinikel, kes haigust ennetamata haigestuksid ja peaksid teenistusest lahkuma. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad lisakulud PPA-le seoses sellega, et sagenevad üle 40- ja 50- aastaste politseiametnike tervisekontrollid. PPA lisakulud on aastas 87 654 eurot, mis kantakse PPA eelarvest ja millega on eelarves arvestatud. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaal-, Rahandus-, Kaitse- ja Justiitsministeeriumile ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile ning arvamuse andmiseks PPA-le, KAPO-le ja SKA-le. 15 Vabariigi Valitsuse ... detsembri 2019. aasta määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded” lisa 1 Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Meditsiinilised vastunäidustused A – absoluutne vastunäidustus B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon Politseiametniku tervisenõuded NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID Eelnevas tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2. Perioodilises I ja II grupi tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8. Eelnevas ja perioodilises I grupi tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt mitte halvem kui 1,0 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Perioodilises II grupi tervisekontrollis on lubatud korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt mitte halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Nägemis- / tähelepanukriitilistes valdkondades rakendada ka korrektsioonita binokulaarse nägemise nõuet, mis peab olema vähemalt 0,2. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab 2. gruppi kuuluval mootorsõidukijuhil* olema korrektsioonita nägemistervavus mitte alla 0,05 binokulaarselt. Pärast refraktiivsest silmakirurgiat peab arvestama, et 6 kuu perioodi jooksul võivad esineda nägemishäired. 6 kuud pärast refraktiivset silmakirurgiat tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus vastama nõuetele ja ei tohi esineda halosid või öösel nägemise häireid. 6 kuud pärast intraokulaarse läätse paigaldamist tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus vastama nõuetele ja ei tohi esineda nägemishäireid, mis segavad tööülesannete täitmist. Lubatud on kanda kontaktläätsesid ja prille. Meditsiiniline vastunäidustus politseiametnikule Eelnev tervise- Perioodiline tervisekontroll kontroll I grupp II grupp Rasked värvitaju häired* A A B Kerged värvitaju häired (hindamisel B B Ei ole vaja arvestada tööülesannete iseloomu). hinnata Horisontaalse nägemisvälja ahenemine A A B binokulaarselt alla 120 kraadi Horisontaalse nägemisvälja ahenemine 2. gruppi kuuluval mootorsõidukijuhil* binokulaarselt alla 160 kraadi Diploopia A A B Monokulaarne nägemine A A B Progresseeruvad nägemishäired A B B (näiteks katarakt, diabeetiline retinopaatia, pigmentoosne retiniit jm) Hämaras nägemise häired A A Ei ole vaja (kanapimedus) hinnata Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad silmahaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust KÕRVAHAIGUSED, KUULMISHÄIRED Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 25dB (0–25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz Perioodilises tervisekontrollis on I grupis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Perioodilises tervisekontrollis on II grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 , 3000 ja 4000Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Meditsiiniline vastunäidustus politseiametnikule Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll I grupp II grupp Raske tinnitus A A B Meniere`i tõbi A A B Pearinglusega kulgevad seisundid A B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad kõrvahaigused haiguse või haiguse või haiguse või seisundi seisundi seisundi iseloomust iseloomust iseloomust SUU, NINA, KÕRI HAIGUSED Raske lõhnataju häire A B Ei ole vaja hinnata Afoonia A A A Kõnehäire, mis takistab A A A märkimisväärselt infovahetamist raadio- ja sidevahendite kasutamisel Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad suu, nina, kõri haigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust SÜDAMEHAIGUSED Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A B B Äge või krooniline perikardiit, A B B müokardiit, endokardiit Stenokardiaga kulgev südame A B B isheemiatõbi Kodade tahhükardia, sh kodade A B B fibrillatsioon ja laperdus Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu B B B vasaku või parema sääre blokaad Klapirikked, millega kaasnevad A A B südame-veresoonkonna poolsed sümptomid või mis oma iseloomu poolest suurendavad ägeda südamehaiguse riski (näiteks raske aordistenoos, südameklappide puudulikkus) Vajalik kardiloogi hinnang Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt A B B on koormustestil koormustaluvus alla nõutava Koormustestil liikurrajal A A B koormustaluvus vähem kui 6 METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi alusel. Perioodilises tervisekontrollis hinnatakse siis, kui vanus seda nõuab või kui on vaja täpsustada südame-veresoonkonna koormustaluvust. Arütmiad, mis ei ole ravimitega A A B kontrollitavad või põhjustavad hemodünaamika häireid Südamepuudulikkus A A B Korduvad sünkoobid A A B Kardiomüopaatia A B B Protrombiiniaega pikendavate A B B antikoagulantide kasutamine (v.a. uue põlvkonna antikoagulandid ehk direktse toimega suukaudsed antikoagulandid) Implanteeritud defibrillaatori A B B olemasolu Kardiogrammis III astme A A B atrioventrikulaarsõlme blokaad Kardiogrammis II astme B B B atrioventrikulaarsõlme blokaad Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad südamehaigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust VERESOONKONNA HAIGUSED, SEISUNDID Ravile allumatu või ravimata A A B vererõhuhaigus Aordi või aju aneurüsm (v. a A A B kirurgiliselt korrigeeritud juhtudel) Transitoorse isheemia atakid A B B Karotiidarterite stenoos rohkem kui A A B 50% ulatuses verevoolu takistusega Perifeersed veresoonkonna haigused A B B Korduv äge süvaveeni tromboos A B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad veresoonkonna haigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust NAHAHAIGUSED Metastaseerunud või lokaalne A A B suureulatuslik basaalrakuline kartsinoom, soomusrakuline kartsinoom või melanoom Kaitsevarustuse kasutamist takistav A A B nahahaigus Teised teenistusülesannet täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad nahahaigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust HINGAMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID Anamneesis pneumotooraks B B B Koormusastma A A B Mittekoormus astma, mille puhul 2 A B B eelmise aasta jooksul vähemalt 2 või rohkema järjestikuse kuu jooksul on pidanud ravis kasutama bronhodilataatoreid või kortikosteroide Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui A A B FEV1/FVC on vähem kui 0,7 (vähem kui 70%) Keskmise raskusega või raskemad A A B restriktiivsed kopsuhaigused (spirograafial eeldatav VC < 70% ) Rinnakorvi seina deformatsioonid, mis B B B takistavad teenistusülesannete täitmisel isikukaitsevahendite kasutamist Raske uneapnoe, mis ei ole raviga A A B korrigeeritud Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad respiratoorse süsteemi haiguse või haiguse või haigused seisundi seisundi iseloomust iseloomust LUU- JA LIHASKONNA HAIGUSED, SEISUNDID Põlveliigese või puusaliigese A B*** B endoprotees Puusaliigese, põlveliigese või A A B hüppeliigese liikuvusulatuse märgatav piiratus Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, A B B käe, küünarvarre, õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon Relva käsitsemist takistav füüsiline A A B puue Jalalaba, jala kaasasündinud A B B puudumine või amputatsioon Lülisamba murd ebastabiilsusega või A A B suure riskiga seljaaju kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks Koljudeformatsioonid, mis takistavad A A B kiivri kasutamist või mille tõttu on vähenenud peaaju loomulik kaitse Rasked liigeskõhre kahjustused, s. h B B B põlveliigese totaalne meniskektoomia Korduvad õlaliigese luksatsioonid ja A A B subluksatsioonid Õlaliigese endoprotees A A B Rotaatormanseti kahjustus, mis A B B põhjustab olulise liikuvuse piiratuse Operatiivselt paigaldatud B B B metallplaadid või -vardad Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad luu-lihaskonna haigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust NEUROLOOGILISED HAIGUSED, SEISUNDID Epilepsia**, kui hooge on olnud B B B viimase 5 aasta jooksul 5 aastat raviga või 1 aasta ilma ravita B B B hoovaba olnud epilepsia Neuroloogilised progresseeruva A A B kuluga haigused, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus Narkolepsia A A B Ajukahjustus, mille puhul kaasneb A A A kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus Äkki tekkida võiva teadvusehäirega A A A või motoorse häirega kulgevad haigused Ühekordne krambihoog ilma B B B diagnoosita või kindlalt teada põhjusega, mille puhul korduv atakk ei ole tõenäoline Kroonilise valu sündroom A B B Perifeerne sensoorne või motoorne A B B neuropaatia Ajutuumor A B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad neuroloogilised haiguse või haiguse või haigused seisundi seisundi iseloomust iseloomust KÕHUKOOPA ORGANITE, KUSE-, SUGUTEEDE HAIGUSED, SEISUNDID Pahaloomulised kasvajad kõhukoopas A A B Song B B B Mitteinfektsioosne hepatiit B B B Pankreatiit A B B Põletikuline soolehaigus B B B Krooniline neerupuudulikkus 3a,3b A B B või raskem aste Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad kõhukoopa organite haiguse või haiguse või haigused seisundi seisundi iseloomust iseloomust VERE- JA VERELOOMEELUNDITE HAIGUSED Vereloomesüsteemi halvaloomulised A A B kasvajad Raskekujuline aneemia kliiniliste A B B sümptomitega Hüübimishäirega kulgevad haigused ja A B B seisundid Splenomegaalia B B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad verehaigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA AINEVAHETUSHAIGUSED Insuliinsõltuv suhkurtõbi A B B Insuliinsõltumatu suhkurtõbi B B B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad sisesekretsiooni-, haiguse või haiguse või toitumis- ja ainevahetushaigused seisundi seisundi iseloomust iseloomust NAKKUSHAIGUSED Aktiivne tuberkuloos A A A Äge viiruslik hepatiit A A B Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad nakkushaigused haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust PSÜÜHIKA-JA KÄITUMISHÄIRED Orgaanilised, kaasa arvatud A A A sümptomaatilised psüühikahäired Skisofreenia, skisotüüpsed ja A A A luululised häired Ravi foonil psühhootiliste A A A episoodidega kulgevad haigused Käitumishäireid põhjustavate ravimite A A A kasutamine Psühhomotoorset häiret põhjustavate A A A ravimite kasutamine Psühhotroopsete ainete kasutamine A A A Neurootilised, stressiga seotud ja B B B somatoformsed häired Sõltuvus narkootilistest, A A A psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest Meeleoluhäired- bipolaarsed ja A B B maniakaalsed häired Muud meeleoluhäired B B B Isiksus-ja käitumishäired A B B Füsioloogiliste funktsioonide häirete B B B ja somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt takistavad psühhiaatrilised häired haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust *Rasked värvitaju häired on valdavalt kaasasündinud ning tulevad välja eelnevas tervisekontrollis. **Epilepsia arvestamisel vastunäidustusena on aluseks operatiivsõidukijuhi tervisenõuded. ***Põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgnevad kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed: 1) liigeses on normaalne liikuvusulatus; 2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni; 3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine, liigese pöörded) ei tekita valu; 4) lubatud on koormus, mis on võrreldav vähemalt politseiametnikule esitatud füüsiliste nõuetega (ortopeedilt hinnangu saamiseks lisatakse väljavõttena kehtivad füüsiliste nõuete kirjeldused, mis on esitatud siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ §- s 6. „Kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuded“. Vabariigi Valitsuse ... detsembri 2019. aasta määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 2 TERVISEKONTROLLI KAART I. Üldandmed Ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Elukoht: Telefon: Ametikoht: Tööandja nimi, aadress: Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur: ja kaasnevad ohutegurid: Töölaad: vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, töö kõrgustes, töö elektriseadmetega, muu: Tehtava töö kirjeldus: Varasemad tööandjad: Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja Tööga kaasnenud lõpp ohutegurid II. Töötaja tervisedeklaratsioon JAH EI Täpsustus (millal) Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli seoses kutsetööga? Kas Teil on AEK määratud töövõime osalist kaotust? Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus? Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal määratud tööpiiranguid? Kas olete viibinud haiglaravil (viimase 5 aasta jooksul)? Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või töövõimetuslehel? Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga? Kas Te olete hetkel suitsetaja? Kas olete suitsetanud? Kas tarvitate regulaarselt ravimeid? Kas olete kasutanud narkootilisi aineid? Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: JAH EI Täpsustus (millal ja mis haigus) Kopsuhaigused, sh tuberkuloos Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud südame piirkonnas, rütmihäired Kõrgenenud vererõhk Mao-sooletraktihaigused, sh haavandtõbi, sapikivitõbi Maksahaigused, sh kollatõbi Neeru-kuseteedehaigused, sh neerukivitõbi Suhkruhaigus Verehaigused, sh kehvveresus Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud Liigesehaigused (põletik) Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress, depressioon Krambihood, teadvuse kaotuse hood Tasakaaluhäired Sagedased peavalud, migreen Kõrvahaigused, sh kuulmislangus Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik Silmahaigused, sh värvipimedus Nahahaigused, sh ekseem Luumurrud Operatsioonid Muud kroonilised haigused Kinnitan andmete õigsust ja luban informatsiooni saamiseks kõigi tervisehäirete kohta esitada päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja haigekassale. Allkiri: Kuupäev: Vabariigi Valitsuse ... detsembri 2019. aasta määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 3 Foto TERVISETÕEND Ees- ja perekonnanimi: Isikukood: Tööandja esindaja nimi: (allkiri) tempel Võttes aluseks tervisekontrolli tulemused, kinnitan käesolevaga, et: (ees- ja perekonnanimi) on / ei ole sobiv töötama ametikohal kuni „ “„ “ a. Piirangud: 1. Tervisetõendi kehtivuses: 2. Erialas: 3. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks: Tervishoiuteenuse osutaja ees- ja perekonnanimi: Kontaktandmed (asutus, telefon): „ “„ “ a. (arsti allkiri) tempel Olen tutvunud tervisetõendiga „ “„ “ a. (uuritava allkiri)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel