EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/19-1174 - Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.11.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/445a4553-ab01-4e84-88b1-d23aae91a346
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/445a4553-ab01-4e84-88b1-d23aae91a346?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministeerium
Justiitsministeerium
Kaitseministeerium
Rahandusministeerium 19.11.2019 nr 1-6/1931-1
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku
tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu
kooskõlastamine
Austatud ministrid ja töötervishoiuarstid
Siseministeerium esitab ministeeriumidele ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile kooskõlastamiseks
ning Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Sisekaitseakadeemiale arvamuse
andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord
ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee
Palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Sisekaitseakadeemia
Lisa: 1) Määruse muutmise eelnõu 4 lehel
2) Määruse muutmise eelnõu seletuskiri 15 lehel
3) Määruse lisad 11 lehel
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
04.11.2019
Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded
Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 71 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse politseiametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vorm.
(2) Politseiametnikule kehtestatud tervisenõuetele peavad vastama ja määruses sätestatud
tervisekontrolli läbima politseiteenistusse kandideeriv või politseiteenistuses olev
politseiametnik ja politsei erialale õppima kandideeriv või sellel erialal õppiv isik.
§ 2. Tervise üldnõuded
(1) Politseiametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma politseile pandud
ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku
elu või tervise.
(2) Politseiametniku terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja
olukordades:
1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne
pinge ja stress;
2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired;
3) ebaühtlane füüsiline koormus;
4) sundasendid ning koormus luu- ja lihaskonnale;
5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht;
8) relva kandmine ja kasutamine;
9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
10) töö kuvariga.
(3) Politseiametnikud jaotatakse tervisenõuete alusel kahte gruppi, lähtudes töökeskkonna
ohuteguritest ja terviseriskidest ning töö iseloomust:
1) I grupp – välitööd tegevad politseiametnikud;
2) II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud.
(4) Politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik peab vastama I grupi
politseiametnikele kehtestatud tervisenõuetele.
§ 3. Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud teenistusülesannete
täitmist takistavad tervisehäired
(1) Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud teenistusülesannete täitmist
takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates järgida,
sätestatakse määruse lisas 1.
(2) Absoluutse meditsiinilise vastunäidustuse esinemine välistab isiku politseiteenistusse
võtmise või politsei erialale õppima asumise.
(3) Kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused
on tagatud ning politseiametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole politseiametnikul
esinenud takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel, võib politseiametnik jätkata
teenistusülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis on politseiametnikul
tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.
§ 4. Politseiametniku tervisekontrolli tegija
(1) Politseiametniku tervisekontrolli teeb käesolevast määrusest lähtudes töötervishoiuarst,
kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral muu tervishoiuteenuse osutaja.
(2) Tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping Politsei- ja Piirivalveameti,
Kaitsepolitseiameti või Sisekaitseakadeemia ja tegevusluba omava töötervishoiuteenuse
osutaja vahel.
§ 5. Politseiametniku tervisekontrolli perioodilisus
(1) Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse politseiametnikul enne politsei erialale õppima
asumist ja enne politseiteenistusse asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning
politseiteenistuse ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).
(2) Politsei erialale õppima kandideeriv isik peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm
kuud enne politsei erialale õppima asumist.
(3) Politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik, kes on läbinud Kaitseväe
arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti tehtud tervisekontrolli, mis vastab §-des 2 ja 3 ning §
6 lõikes 4 kehtestatud nõuetele, ja kellel on kehtiv tervisetõend nimetatud kontrollide kohta, ei
pea läbima politsei erialale õppima asumisel või politseiteenistusse astumisel politseiametniku
tervisekontrolli.
(4) Kui politseiametnik töötab ametikohal või politseiteenistusse kandideeriv isik kandideerib
ametikohale, millel töötamiseks on kehtestatud erinõuded, on ta kohustatud läbima asjakohase
tervisekontrolli.
(5) Politseiametnik peab tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi
väljaandmise kuupäevast arvates.
(6) Politsei- ja Piirivalveameti I gruppi kuuluv politseiametnik peab tervisekontrolli läbima
alates 40. eluaastast iga kahe aasta järel ning alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise
tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.
(7) Töötervishoiuarstil on meditsiinilise näidustuse korral õigus muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud
politseiametniku tervisekontrolli sagedust.
(8) Politseiametniku tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta lõigetes 5 ja 6 nimetatud
politseiametniku tervisekontrolli sagedust:
1) politseiametniku põhjendatud taotluse alusel;
2) politseiametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti põhjendatud taotluse alusel;
3) politseiametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu;
4) kui politseiametnik esitab arstitõendi kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete
täitmisest vabastamiseks.
§ 6. Politseiametniku tervisekontrolli tegemise kord
(1) Politseiametniku saadab tervisekontrolli Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet või
Sisekaitseakadeemia.
(2) Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst täidab tervisekontrolli kaardi esimese osa
„Üldandmed“, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2.
(3) Tervisekontrolli kaardi teise osa „Töötaja tervisedeklaratsioon“ täidab politseiametnik ning
kinnitab selle oma allkirja ja kuupäevaga töötervishoiuarsti juuresolekul.
(4) Tervisekontrolli tegemisel tehakse järgmised uuringud:
1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini
aminotransferaasi (ALT ), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli
transferaasi (GGT) analüüs;
2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, vaatevälja hindamine;
3) toonaudiomeetria;
4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja naistele
alates 50. eluaastast;
5) kopsude röntgenuuring;
6) spiromeetria;
7) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine;
8) alkoholi tarbimisharjumuste hindamine.
(5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on politseiametnikule varem
teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli
tegemisel arvestada, siis samu protseduure või uuringuid ei ole vajalik uuesti teha.
(6) Terviseseisundi täpsustamiseks on tervisekontrolli tegijal õigus saata politseiametnik
täiendavatele terviseuuringutele, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud.
(7) Tervisekontrolli käigus nõustatakse politseiametnikku töötervishoiu teemal.
Töötervishoiuarst tutvustab ja selgitab politseiametnikule tema tervisekontrolli tulemusi ja
tervisekontrolli alusel tehtud otsust.
(8) Tervisekontrolli läbinud politseiametniku või politsei erialale õppima või politseiteenistusse
kandideeriva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi (lisa 3), mis sisaldab otsust
politseiteenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend väljastatakse tervisekontrolli saatnud
asutusele.
§ 7. Tervisekontrolli kulude hüvitamine
Määruses ette nähtud politseiametniku tervisekontrolli kulud tasub Politsei- ja Piirivalveamet,
Kaitsepolitseiamet või Sisekaitseakadeemia.
§ 8. Määruse rakendamine
Politseiametnik, kes on läbinud politseiametniku tervisekontrolli enne käesoleva määruse
jõustumist ja kellel on kehtiv tervisetõend, saadetakse käesoleva määruse alusel tervisekontrolli
siis, kui tema tervisetõendi kehtivus hakkab lõppema.
§ 9. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded
ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.
Jüri Ratas
peaminister
Mart Helme
siseminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Lisa 1. Politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu
Lisa 2. Tervisekontrolli kaart
Lisa 3. Tervisetõend
Vabariigi Valitsuse määruse „Politseiametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu järgi kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega politseiametnike tervisenõuded,
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vorm. Kehtivad politseiametnike tervisenõuded
on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrusega nr 212
„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“.
Politseiametnike tervisenõuete muutmise aluseks on Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi
2018. aastal valminud politseiametnike tervisenõuete analüüs ja ettepanekud tervisenõuete
muutmiseks. Seoses elanike keskmise vanuse tõusu ning meditsiinitehnoloogia ja
ravivõimaluste pideva arenguga tellis Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsilt politseiametnike tervisenõuete ülevaatamise ja analüüsi. Kuna
tänapäevane seisukoht tervisenõuete sätestamisele on see, et iga konkreetse nõude aluseks on
tegevus, mille ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemega funktsioon, siis
kasutati analüüsis PPA politseinike tööülesannete kirjeldust. Lisaks vaadeldi analüüsi tegemisel
võrdlusena teiste riikide politseinike tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi.
Muudatuste eesmärk on nüüdisajastada politseiametnike tervisenõuded, lähtudes eelkõige
töökeskkonna tegelikest ohuteguritest ja teenistusülesannetest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna
õigusnõunik Svetlana Meister (
[email protected], tel 612 5012). Eelnõu
valmis koostöös PPA personalibüroo personaliarvestuse ja -analüüsi talituse juhataja Katre Loo
(
[email protected], tel 612 3402), sama talituse töökeskkonna juhtivspetsialistide Helen
Perli (
[email protected], tel 730 8632) ja Kristi Kalmu (
[email protected], tel
612 3440) ning õigusbüroo juristi Piret Andreksoniga (
[email protected], tel
6123307). Seletuskirja ettevalmistamisel on kasutatud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi tehtud
analüüsi selgitusi.
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo vanemtoimetaja Helen
Noormägi (
[email protected], tel 626 4282).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta määrusega
nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi
nõuded“ ning kehtestatakse politseiametnike tervisenõuete ja tervisekontrolli korra ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuete määruse uus terviktekst.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.
1
Eelnõu § 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse reguleerimisala. Selle kohaselt kehtestatakse
määrusega politseiametniku tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja
vorm. Tervisekontrolli peab lisaks teenistuses olevale politseiametnikule läbima ka teenistusse
või politsei erialale õppima kandideeriv või sellel õppiv isik. Politseisse kandideerija ja politsei
erialale õppima kandideerija peab vastama politseiametnikega samadele tervisenõuetele, sest
pärast kooli lõpetamist teenistusse asumisel peab politseiametnik olema võimeline täitma
teenistusülesandeid, mille täitmise üheks eelduseks on tervisenõuetele vastamine.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse politseiametniku tervise üldnõuded.
Lõikes 1 on üldnõudena sätestatud, et politseiametnik peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema
võimeline täitma politseile pandud ülesandeid ning tal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib
seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.
Politsei ja piirivalve seaduse järgi on politsei ülesanneteks süütegude ennetamine, avaliku korra
kaitse, dokumentide ja tegevuslubade väljastamine, kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna
asjade korraldamine, otsingu- ja päästetöö tegemine ning merereostuse avastamise ja
likvideerimise korraldamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral, piirivalve
valdkonna asjade korraldamine, süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine ning muud
seaduses sätestatud ülesanded.
Politseinike tegevus kuulub valdkonda, kus esinevad suured keskkonnast ja spetsiifilisest
tegevusest tulenevad ohud, mida ei ole võimalik täielikult ennetada ega ohutustegevustega
maandada. Politseiametniku töö kujutab suurt riski nii teenistujale endale kui ka avalikkusele.
Spetsiifiliste (ametist tulenevate) tervisenõuete ja tervisekontrollide üle diskuteeritakse
meditsiinispetsialistide ja ametite esindajate hulgas ka teistes riikides. Peamiselt tuuakse välja
see, et tervisenõuded peavad tulenema reaalsetest tööga seonduvatest tegevustest. Seega
on tänapäevane seisukoht tervisenõuete sätestamisel see, et iga konkreetse nõude aluseks on
tegevus, mille (tervisele) ohutuks sooritamiseks on vajalik organismi teatud tasemega
funktsioon.1
Lõike 2 kohaselt peab politseiametniku terviseseisund võimaldama töötada järgmistes
tingimustes ja olukordades:
1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne
pinge ja stress;
2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired;
3) ebaühtlane füüsiline koormus;
4) sundasendid ja koormus luu- ja lihaskonnale;
5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine;
6) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;
7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht;
8) relva kandmine ja kasutamine;
9) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
10) töö kuvariga.
Politseinikud seisavad iga päev silmitsi eluohtlike olukordadega, kui politseinikku rünnatakse,
kasutades enda keha (jalgade või kätega löömine, hammustamine, tõukamine) või abivahendeid
kasutades (kividega loopimine, autoga rammimine, tuli- või külmrelva kasutamine).
1
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aasta „Politseiametnike tervisenõuete analüüs“
2
Politseiniku töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt pingeline. See tähendab, et töö nõuab
politseinikult nii füüsilist kui ka vaimset tugevust. Politseiniku töös esineb stressirohkeid
olukordi, kui näiteks tuleb abi anda liiklusõnnetuses vigastatule või kuriteo ohvriks langenule,
samuti riskiga seotud olukordi, nagu liiklushuligaani tagaajamine või relvaga ähvardava isiku
kinnipidamine. Politseinikud töötavad sageli öösiti, nädalavahetustel ja pühadel. Töövahetused
võivad olla pikad ja pingelised, eriti hädaolukordades.
Politseinikud peavad teatud teenistusülesannete täitmisel kandma kaitsevarustust (kaitsekiiver,
-vest, -kilp, -prillid või -saapad, kehakaitsmed, kaitsev või varjav näokate või gaasimask või
muu hingamiskaitse), mis võib häirida inimese soojusvahetust ja mille kandmine võib nõuda
füüsilist pingutust nõudev. Selleks, et politseinik saaks kaitsevarustust kanda, peab tal olema
hea tervis. Samuti peab politseiniku tervis võimaldama tal kasutada sidevahendeid ja relva.
Selleks peab politseinik vastama kindlatele nägemis- ja kuulmisnõuetele ning tal ei või olla
teatud vastunäidustatud haigusi.
Selleks, et politseiametnik oleks võimeline töötama stressirohkes ja ohtlikus olukorras, kandma
kaitsevarustust, kasutama erinevaid töövahendeid, kandma ja kasutama relva ning hakkama
saama muude teenistusülesannetega, peab politseiametnik vastama tervisenõuetele, mille arstid
on kehtestanud politseinike tööülesandeid arvestades.
Lõike 3 järgi jaotatakse politseiametnikud tervisenõuete alusel I ja II gruppi. Tervisenõuete
jaotamisel gruppidesse lähtutakse töökeskkonna ohuteguritest ja terviseriskidest ning töö
iseloomust. I gruppi kuuluvad politseiametnikud, kes täidavad tööülesandeid peamiselt
välitingimustes, II gruppi kuuluvad politseiametnikud, kes täidavad tööülesandeid peamiselt
sisetingimustes. Kehtiva määruse järgi on olenemata tööülesannetest ja -tingimustest
kehtestatud kõigile politseiametnikele ühesugused tervisenõuded.
Politseiametnike tervisenõuete analüüsi ettevalmistamisel esitas PPA töötervishoiuarstidele
arvamuse, mille kohaselt võiks politseiametnikud tööülesannete järgi gruppidesse jaotada.
Politseiametnikeks loetakse nii patrullpolitseinikud, õhusõidukite meeskonnad ja tehniline
personal kui ka piirivalvurid ning kodakondsuse- ja migratsiooni küsimustega tegelevad
ametnikud. PPA arvamuse kohaselt võib politseiametnikud jagada kahte gruppi: sisetööd
tegevad ja välitööd tegevad politseiametnikud.
Välitööd tegevaid ametnikke on erineva tööspetsiifikaga. Olenevalt ametikohast võivad
politseiametnikud kokku puutuda väga erinevate olukordadega ja töötada erinevates
ilmastikuoludes. Politseiametnikud:
tagavad merel ja siseveekogul ohutuse nii suvel kui ka talvel;
päästavad veest ja jäält inimesi, otsivad metsas kadunud inimesi või on varitsuses;
tagavad linnatänavatel patrullides korda, mida tehes puutuvad kokku sageli kokku joobes
isikutega, kes võivad osutada vastupanu või rünnata;
puutuvad kokku ebaseaduslike sisserändajate ja riigist välja saadetavate isikutega, kellelt
võib tuleneda võõramaiste nakkuste oht;
täidavad ülesandeid, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse avastamisega.
Välitööd tegeva politseiametniku töö on seotud suuremate riskidega, mille korral on oluline
füüsiline ja vaimne valmisolek. Töö sisaldab regulaarseid füüsilisi õppuseid ja treeninguid.
Suurem osa politseiametnikke töötab vahetustega, sealhulgas öösel. Peamine erisus võrreldes
teiste kutsetega, on see, et politseiametnik peab olema valmis mistahes ootamatusteks ning võib
sattuda oma töös igasugustesse tingimustesse, mistõttu nõuab see head pingetaluvust ja ümber
3
orienteerumist erinevates oludes. Välitöögruppi kuuluvate politseiametnike teenistusülesannete
täitmine eeldab lisa- või rangemaid nõudeid kehalisele ettevalmistusele või eriettevalmistusele,
see tähendab ka rangemaid tervisenõudeid.
Sisetööd tegevate politseiametnike töö ei eelda samade kehaliste nõuete täitmist, nagu on
välitööd tegevatel politseiametnikel, kuid üldine füüsiline ettevalmistus on ka sisetööde grupil
oluline, kuna kõik politseiametnikud on kohustatud igal kalendriaastal läbima kehalise
ettevalmistuse katsed ning tegema tulirelva teenistuses kandmiseks lasketesti.
PPA ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi koostöös otsustati, et esmases tervisekontrollis peaksid
nõuded terviseseisundile olema ühtsed, kuna esialgne väljaõpe on sarnane. Perioodilises
tervisekontrollis peaks eristama välitöögrupi (I grupp) ja sisetöögrupi (II grupp) tervisenõudeid.
Kuna ka gruppide sees võib esile tulla olukordi, kus peamised tööülesanded on märgatavate
erisustega või on tegemist töötajaga, kellel on spetsiifiline PPA-le oluline kompetents, aga ta ei
vasta mingis osas tervisenõuetele, siis on vajalik võimalus teha nii-öelda individuaalne
kaalutlusotsus, arvestades tervisehäiret, konkreetseid tööülesandeid ning nendega senist
hakkamasaamist, tervisehäire progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi.2
Töötervishoiuarstid vaatlesid politseiametnikele tervisenõuete ettepanekute tegemisel
võrdlusena ka USA politseinikele seatud tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid
tegevuskirjeldusi, Suurbritannia nõudeid politseisse kandideerijale, Austraalia politseinike
tervisenõudeid ning Soome nõudeid politsei erialale õppima asujatele.
Lõikes 4 sätestatakse, et politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik peab
vastama I grupi politseiametnikele kehtestatud tervisenõuetele. Sisekaitseakadeemia (edaspidi
SKA) vastuvõtutingimuste kohaselt peab inimene, kes soovib politseiametnikuks õppida,
asjaomase eriala õppekohale kandideerimisel täitma kandideerimistingimused, sealhulgas
vastama politseiametniku tervisenõuetele. Kuna SKA-sse kandideerija puhul ei ole teada, kas
ta asub pärast kooli lõpetamist täitma I või II grupi politseiametniku ülesandeid, siis peab ta
õppima asumisel vastama I grupi politseiametniku tervisenõuetele.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud
teenistusülesannete täitmist takistavad tervisehäired.
Lõike 1 järgi kehtestatakse politseiametniku tervisenõuded ja talle pandud teenistusülesannete
täitmist takistavate tervisehäirete loetelu, mida tuleb politseiametniku terviseseisundit hinnates
järgida, määruse lisas 1.
Arvestades teistele eriteenistujatele (päästeteenistujad, kaitseväelased) kehtestatud nägemis- ja
kuulmisnõudeid ning teiste riikide praktikat, tegid töötervishoiuarstid järgmised ettepanekud
politseinike nägemis- ja kuulmisnõuete kehtestamiseks:
Politseiniku nägemine peab vastama nõuetele ja võimaldama tal:
- hinnata halva nähtavusega tingimustes ohtu visuaalselt;
- lugeda tänavasilte ja majanumbreid;
- lugeda esitatud dokumente;
- lugeda instruktsioone;
- eristada värve ohuallikate ja asitõendite hindamiseks;
2
Sama viide 1
4
- kasutada termokaamerat;
- liikuda öösel ehk pimedas ja hämaras keskkonnas;
- juhtida mootorsõidukit;
- tuvastada distantsilt nägusid ja detaile ohu hindamiseks.
Töötervishoiuarstid tegid politseiametnike nägemise nõuete kehtestamiseks järgmised
ettepanekud:
1. Lubatud on kasutada kontaktläätsesid ja prille. Esmaabi koolitustel tuleb rõhutada
kontaktläätsede kasutamisega seonduvaid riske ning vajalikke tegevusi kiirel abi
osutamisel, kaasa arvatud kannatanu silmast kontaktläätse eemaldamine.
2. Rakendada erinevaid nõudeid nägemisteravusele eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis.
3. Rakendada nõudeid lähinägemisele:
- Eelnevas tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30–40
cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2.
- Perioodilises tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus nii I kui ka II grupis lugemisel
binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8.
Lähinägemine on politseiametnikule tööülesannetes oluline dokumentide, instruktsioonide ja
muu sarnase lugemisel. Kuna lähinägemine halveneb sageli vanuse suurenemisel, siis eelnevas
tervisekontrollis peaks olema nõutav ka korrigeerimata nägemisteravuse hindamine.
4. Rakendada nõudeid kaugnägemisele:
- Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis lubatud I grupis korrigeeritud nägemisteravus
binokulaarselt mitte halvem kui 1,0.
- 2. grupi mootorsõidukijuhil peab olema korrektsioonita nägemisteravus mitte alla 0,05
binokulaarselt.
Tänapäeval on võimalik tagada prillidega või kontaktläätsedega vajalik korrektsioon. I grupis
on nägemisfunktsioon ohu kiireks hindamiseks ja adekvaatseks reageerimiseks ülioluline.
Korrektsiooni 1,0 mittesaavutamise korral on vaja teha individuaalne kaalutlusotsus, arvestades
tööülesannete iseloomu. Valdkondades, kus nägemisfunktsioon on kriitiline (eriüksused, ka
patrullpolitseinikud), on soovitatav kaaluda ka korrektsioonita nägemisteravuse nõuet
binokulaarselt 0,2.
- Perioodilises tervisekontrollis on II grupis lubatud korrigeeritud nägemisteravus
binokulaarselt mitte halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga (nt Snelleni
tabel) 6 m distantsilt.
- 2. grupi mootorsõidukijuhil peab olema korrektsioonita nägemisteravus mitte alla 0,05
binokulaarselt.
5. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine. Perioodilises
tervisekontrollis on monokulaarne nägemine I grupis absoluutne vastunäidustus, II grupis
suhteline vastunäidustus – tuleb arvestada konkreetseid tööülesandeid ja otsustada
individuaalselt.
6. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud vaatevälja ahenemine
binokulaarselt horisontaalselt alla 120 kraadi. 2. grupi mootorsõidukijuhil ei ole lubatud
vaatevälja ahenemine binokulaarselt horisontaalselt alla 160 kraadi.
7. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase/rohelise raske värvushäire. Kerge
värvushäire esinemisel on vaja teha individuaalne kaalutlusotsus. Perioodilises
tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ja sobivust hinnatakse
individuaalselt.
8. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud I grupis diploopia ehk
kahelinägemine, II grupi perioodilises tervisekontrollis on diploopia suhteline
vastunäidustus.
5
9. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud glaukoom, katarakt, retinopaatiad, kanapimedus.
10. Perioodilises tervisekontrollis on glaukoomi, katarakti, diabeetilise retinopaatia esinemise
korral vaja teha individuaalne kaalutlusotsus.
11. Kuus kuud pärast refraktiivsest silmakirurgiat tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus
vastama nõuetele ja ei tohi esineda halosid ega öösel nägemise häireid.
12. Kuus kuud pärast intraokulaarse läätse paigaldamist tehtud silmakontrollis peab
nägemisteravus vastama nõuetele ja ei tohi esineda nägemishäireid, mis segavad
tööülesannete täitmist.
Politseiniku kuulmine peab vastama nõuetele ja võimaldama tal:
- suhelda foonmüras;
- leida heli asukoht;
- leida heliallikas, sealhulgas kuulda appihüüdeid ja lokaliseerida hüüdja asukoht;
- anda ja vastu võtta instruktsioone mürarohkes keskkonnas;
- kasutada raadiosidet mürakeskkonnas;
- tuvastada visuaalselt mittenähtavaid ohuallikaid.
Töötervishoiuarstid tegid politseiametnike kuulmise nõuete kehtestamiseks järgmised
ettepanekud:
1. Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini
kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 25dB (0-25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.
Selline kuulmisteravus vastab kuulmisele, mille puhul kõnest arusaamine ei ole häiritud ka
foonmüras. Kuulmise abivahendid ei ole lubatud esmases tervisekontrollis, kuna uue
valdkonna puhul puudub isikul kogemus ja harjumus näiteks foonmüras sidevahendeid
kasutada, kasutatav terminoloogia on võõras ning see omakorda raskendab kõnest
arusaamist.
2. Perioodilises tervisekontrollis on I grupis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita
paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0-40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000,
3000 ja 4000Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB (0-60 dB) sagedustel 500,
1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Nõuetele mittevastavuse korral tuleb kaalutlusotsuse
tegemisel arvestada politseiametniku ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut tööülesannete
täitmise kohta ning kuulmiskahjustuse iseloomu ja võimalikku edasist progresseerumist.
Selline kuulmisteravus vastab kergele kuulmislangusele paremini kuulvas kõrvas ja
keskmisele kuulmislangusele halvemini kuulvas kõrvas. Kõnest arusaamise defitsiit kerge
kuulmislanguse puhul võib olla foonmüras häiritud kuni 40 protsenti. Arvestama peab
võimalikku funktsionaalse kuulmisvõimekuse langust reaalsetes olukordades, kuid
eeldatavalt saab tööülesannetega hakkama. Kuulmiskriitiliste ülesannete korral võib selline
kuulmislangus siiski segavaks osutuda. Kuulmise puhul võib olla vajalik luua nimekiri
ninimetatud kuulmiskriitiliste ülesannetega politseiametnike ametigruppidest, kelle puhul
tuleb rakendada eelneva kontrolli nõudeid. Kuulmise abivahendid ei ole lubatud
ekstreemsetes keskkonnatingimustes.
Perioodilises tervisekontrollis on II grupis nõutav kuulmine vajadusekorral kuulmise
abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500,
1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB)
sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz. Nõuetele mittevastavuse korral tuleb
kaalutlusotsuse tegemisel arvestada politseiametniku ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut
tööülesannete täitmise kohta ning kuulmiskahjustuse iseloomu ja võimalikku edasist
progresseerumist. Kuulmise abivahendid on lubatud.
6
Määruse lisas 1 on politseinike nägemis- ja kuulmisnõuete kehtestamisel arvestatud
töötervishoiuarstide ettepanekutega.
Politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu aluseks on
politseiniku tegevuseks vajalikud funktsionaalsed võimed ja tegevusega seonduvad
terviseriskid. Vastunäidustuste määramisel on arvestatud ravivõimaluste arengut, tervisehäire
iseloomu ja selle tavapärast kulgu. Eesmärk on vähendada teenistusest tervisenõuetele
mittevastavuse tõttu vabastamist, kui tervisehäire on adekvaatse raviga kontrollitav ning
võimaldab teenistusülesandeid ohutult täita. Ettepanekute tegemisel kehtivate nõuete
muutmiseks on arvestatud tervisehäirete esinemissagedust rahvastikus tervikuna, ravimeetodite
võimalusi ning suuremates riikides (USA, Suurbritannia) teadusuuringute põhjal antud
soovitusi.
Politseiametnikule pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu on lisatud
tabelina. Politseinikul ei tohi olla tervisehäireid, mis takistavad teenistusülesannete täitmist.
Tabelis on välja toodud erinevused eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis rakendatavates
vastunäidustustes. Vastunäidustused on absoluutsed (A) ja suhtelised (B).
Absoluutsed vastunäidustused on tervisehäired, mille olemasolu takistab ohutult
teenistusülesandeid täita.
Suhtelised vastunäidustused on tervisehäired, mis võivad põhjustada raskusi ülesannete
täitmisel, kuid olenevalt tervisehäire raskusastmest, haiguse kulust, ravi tõhususest ning isikust
tulenevatest teguritest (kehakaal, füüsiline treenitus ja muu) saab terviseriski avaldumist
kontrolli all hoida. Suhteliste vastunäidustuste puhul võib tervisekontrolli tegev arst lubada
politseiametnikul teenistusülesandeid täita, arvestades haiguse iseloomu, tavapärast kulgu,
haiguse raskusastet, raviga kompenseeritust ning tööülesannete iseloomu ja vahetu juhi poolt
antud hinnangut esinenud takistuste kohta teenistujale määratud tööülesannete täitmisel.
Paljude tervisehäirete korral on tööülesannetega eduka hakkamasaamise juures väga tähtis
varasem kogemus, tööülesannete tundmine, terminoloogia tundmine ja muu sarnane. Tagatud
peab siiski olema töötervishoiuarsti poolt nõutavad töötingimused ja töökorraldus.3
Lõike 2 järgi välistab absoluutne meditsiiniline vastunäidustus isiku politseiteenistusse võtmise
või politsei erialale õppima asumise.
Lõikes 3 kehtestatakse võimalus jätkata teenistust ka pärast seda, kui politseiametnikul on
tuvastatud meditsiiniline vastunäidustus. Teenistuse jätkamiseks peavad perioodilises
tervisekontrollis olema täidetud järgmised tingimused:
- tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst annab loa teenistuses jätkamiseks;
- tagatud on töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ning
- politseiametniku vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole politseiametnikul esinenud
takistusi talle määratud teenistusülesannete täitmisel.
Määruse rakendamisel on ilmnenud, et teatud juhtudel on politseiametnikul võimalik tööd
jätkata ka absoluutse vastunäidustuse korral, kuid kehtiv määrus seda ei võimalda. Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsiga konsulteerides selgus, et töötervishoiuarstil on võimalik eriarsti
ja politseiametniku vahetu juhiga konsulteerides ning teatud nõudeid täites teha töö jätkamise
kohta positiivne otsus. Enne otsuse tegemist on vaja põhjalikult analüüsida politseiametniku
3
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2018. aasta „Politseiametnike tervisenõuete analüüs“
7
tööülesandeid ja võimalikke riske ning politseiametniku tööülesannete täitmist
tervisekontrollide vahelisel ajal. Samale seisukohale on Eesti Töötervishoiuarstide Selts
jõudnud ka 2013. aastal valminud eksperdiarvamuses päästeteenistujatele esitatud
minimaalsete tervisenõuete kohta. Säte, mille kohaselt tervisekontrolli tegeva töötervishoiuarsti
loal, töötervishoiuarsti nõutud töötingimuste tagamisel ning päästeteenistuja vahetu juhi
hinnangul, et päästeteenistujal ei ole esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel,
võib päästeteenistuja jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises tervisekontrollis
on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus, lisati siseministri
määrusesse „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse,
hariduse- ja tervisenõuded“ 26. mail 2016. aastal. Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi andmetel on
ka teiste riikide päästeteenistujate tervisekontrolli otsuste puhul võimalik teha teatud
tingimustel erandeid. Näitena võib tuua Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia, kus on aluseks
ühtne standard („National Fire Protection Association standard 1582“), ning Soome ja
Austraalia.
Tervisekontrolli tegev arst võtab kaalutlusotsuse tegemisel aluseks töötaja üldise
terviseseisundi, treenituse, kaasuvad haigused, tööalased nõuded ja tööülesannetega
toimetuleku. Tervisehäire kulg võib inimestel olla erinev ja oleneda paljudest teistest
lisateguritest, mistõttu on otsuse tegemisel oluline arvestada individuaalsete teguritega.
Näiteks põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgnevad
kriteeriumid, mida on kinnitanud raviv ortopeed:
1) liigeses on normaalne liikuvusulatus;
2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni;
3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine, liigese
pöörded) ei tekita valu;
4) lubatud on koormus, mis on võrreldav vähemalt politseiametnikule esitatud füüsiliste
nõuetega. Ortopeedilt hinnangu saamiseks tuleb arvestada ka politseinikele kehtestatud
füüsilise ettevalmistuse nõuetega, mis on esitatud siseministri määruses „Politseiametniku
ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva
ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“ §-s 6.4
Peale meditsiiniliste nõuete peab politseiametniku vahetu juht kinnitama, et politseiametnikul
ei ole töö tegemisel esinenud takistusi, ning asutus peab politseiametnikule tagama
töötervishoiuarsti nõutud töötingimused.
Muudatus puudutab ainult teenistuses olevaid politseiametnikke. Kui absoluutne vastunäidustus
tuvastatakse isikul enne politseiteenistusse astumist, siis ei saa ta politseiametnikuna tööle
asuda. Seda ainuüksi seetõttu, et PPA-l ei ole võimalik anda hinnangut, kas vastunäidustus
takistaks töö tegemist.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse politseiametniku tervisekontrolli tegija.
Lõike 1 järgi teeb politseiametniku tervisekontrolli töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral
muu tervishoiuteenuse osutaja. Esmases tervisekontrollis kaasatakse tervisekontrolli tegemisse
ka psühhiaater. Perioodilises tervisekontrollis otsustab psühhiaatri kaasamise töötervishoiuarst.
Kehtiva määruse § 8 lõikes 6 sätestatakse, et politsei või piirivalve erialale õppima või
4
Sama viide 1
8
politseiteenistusse kandideeriv isik läbib lisaks politseiametniku tervisekontrollile ka
psühhiaatrilise kontrolli. Politseiametnik läbib psühhiaatrilise kontrolli, kui politseiametniku
töökorraldus või töö iseloom võib mõjutada tema psüühilist seisundit.
Kehtiva määruse järgi teeb politseiametniku tervisekontrolli Terviseameti väljaantud
tegevusluba omav tervishoiuasutus või Terviseameti tervishoiutöötajate registrisse kantud
töötervishoiuarst, vajaduse korral koostöös teiste eriarstidega. Kuna tegelikult teevad
politseiametnike tervisekontrolle töötervishoiuarstid, siis täpsustatakse määruses
tervisekontrolli tegijat.
Töötervishoiuarstid on teinud ettepaneku, et eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis hindab
politseiametniku vaimset seisundit tervisekontrolli tegev arst ehk töötervishoiuarst ning
psühhiaatri või kliinilise psühholoogi konsultatisoonile saadetakse politseiametnik
töötervishoiuarsti otsusel. Töötervishoiuarstid on ettepanekut põhjendanud järgmiselt: „Eestis
on tervisekontrolli läbiviival arstil suurepäraseks toeks terviseseisundi hindamisel Tervise
Infosüsteem ehk Digilugu ja Retseptikeskus. Üldise hinnangu, skriiningtestide ja nimetatud
süsteemide kasutamisel on võimalik vaimse tervise hindamine tervisekontrolli raames,
psühhiaatri või psühholoogi konsultatsioonile saaks tervisekontrolli teostav arst suunata
vajadusel. Soovitav on kaaluda psühhiaatri hinnangut juhtudel, kui teenistuja on tarvitanud või
tarvitab käesolevalt psüühilisele häirele viitavaid ravimeid, Digiloo andmed on vastukäivad,
tervisekontrolli läbiviimisel tekib kahtlus vaimse tervise häirele.“
Relvaseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse „Soetamisloa ja relvaloa taotleja
tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja
vormi nõuded“ § 3 järgi teeb soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli perearst, kaasates
psühhiaatri ja vajaduse korral teised eriarstid. Relvaseaduse § 35 lõike 7 punkti 1 järgi ei pea
tervisetõendit esitama politseiametnik, vanglaametnik ega tegevväelane, kellel on teenistus- või
sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel
esitatavatele tervisenõuetele. See tähendab, et isik on läbinud psühhiaatrilise kontrolli, sest
politseinike ja vanglaametnike tervisenõuete kehtivates määrustes seda nõutakse.
Lõikes 2 sätestatakse, et tervisekontrolli tegemiseks sõlmitakse leping PPA, Kaitsepolitseiameti
(edaspidi KAPO) või SKA ja tegevusluba omava töötervishoiuteenuse osutaja vahel. Kehtiva
määruse järgi sõlmitakse tervisekontrolli tegemiseks leping PPA, KAPO või SKA ja
Terviseameti väljaantud tegevusluba omava tervishoiuasutuse või Terviseameti
tervishoiutöötajate registrisse kantud töötervishoiuarsti vahel. Kuigi tervisekontrolli teeb
määruse järgi töötervishoiuarst jäetakse asutustele võimalus vajaduse korral sõlmida leping ka
muu tervishoiuteenuse osutajaga. Seda juhuks, kui ilmneb, et on vaja teha lisauuringuid või
täiendavalt konsulteerida muu erialaarstiga.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse politseiametniku tervisekontrolli perioodilisus.
Lõigete 1 ja 2 järgi kontrollitakse politseiametniku vastavust tervisenõuetele enne
politseiteenistusse asumist ja enne politsei erialale õppima asumist eelnevas tervisekontrollis
ning politseiteenistuse ajal perioodilises tervisekontrollis. Politsei erialale õppima kandideeriv
isik peab tervisekontrolli läbima mitte varem kui kolm kuud enne politsei erialale õppima
asumist.
9
Kui isik, kes soovib politseiametnikuks õppida, ei vasta politseiametniku tervisenõuetele, siis
ei ole ta tervislikel põhjustel pärast politseiteenistusse asumist võimeline täitma
teenistusülesandeid, mistõttu teda ei võeta SKA-sse vastu.
Lõike 3 järgi ei pea SKA politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik läbima
politseiametniku tervisekontrolli, kui tal on Kaitseväe arstliku komisjoni või töötervishoiuarsti
tehtud tervisekontrolli kehtiv tõend. Tervisekontroll peab vastama siinse määruse §-des 2 ja 3
ning § 6 lõikes 4 kehtestatud nõuetele. Määruse §-s 2 on sätestatud politseiametniku tervise
üldnõuded. Näiteks peab politseiametniku terviseseisund võimaldama tal töötada vahetustega
ja öösel ning töö- ja puhkeaja režiimi häiretega, kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorras,
sealhulgas konfliktiolukord, psühhoemotsionaalne pinge ja stress, kanda ja kasutada relva jne.
Määruse §-s 3 on kehtestatud politseiametniku nägemisnõuded, millele peab vastama ka
politsei erialale õppima või politseiteenistusse kandideeriv isik, kellel on Kaitseväe arstliku
komisjoni või töötervishoiuarsti kehtiv tõend. Määruse § 6 lõike 4 järgi tehakse
politseiametniku tervisekontrollis erinevad vereanalüüsid, röntgenuuring, toonaudiomeetria,
spiromeetria ja meestele alates 40. eluaastast ja naistele alates 50. eluaastast koormusdiagramm,
hinnatakse testidega vaimset seisundit ja alkoholi tarbimise harjumusi, kontrollitakse
nägemisteravust, värvusmeelt ja hinnatakse vaatevälja. Kui politsei erialale õppima või
politseiteenistusse kandideeriv isik esitab SKA-le, PPA-le või KAPO-le Kaitseväe arstliku
komisjoni või töötervishoiuarsti tervisetõendi, peavad kandideerijal olema tervisekontrolli
käigus tehtud kõik eespool nimetatud uuringud ning uuringute tulemused peavad vastama
politseiametniku tervisenõuetele.
Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise tingimuste ja korra 2019/2020. õppeaastaks kohaselt ei
pea politseiteenistuse ja politseiametniku erialale kandideerimisel tervisekontrolli läbima
kandidaat, kellel on viimase kahe aasta jooksul välja antud kehtiv Kaitseväe või
Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni otsus. Asjaomane otsus tuleb lisada sisseastumisel
avalduse juurde või esitada politsei- ja piirivalvekolledži õppekorralduse spetsialistile pärast
õppima tuleku kinnitamist.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui politseiametnik töötab ametikohal või politseiteenistusse
kandideeriv isik kandideerib ametikohale, millel töötamiseks on kehtestatud erinõuded, on ta
kohustatud läbima asjakohase tervisekontrolli. Erinõuetele peavad vastama näiteks laevapere
liikmed, õhusõiduki meeskonnaliikmed ja tuukrid.
Laevapere liikme tervisenõudeid reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Meretöölepingu
sõlmimist taotleva isiku, laevapere liikme, mereõppeasutuses õppija ja mereõppeasutusse
õppima asuja tervisenõuded, tervisekontrolli kord ning tervisetõendite vormid“. Laevapere liige
peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline täitma töö- ja päästeülesandeid ning tal ei tohi
olla tervisehäireid ega terviseseisundeid, mis võivad seada ohtu tema enda või teiste isikute elu
ja tervise. Määruses on kehtestatud nõuded laevapere liikme nägemisele ja kuulmisele ning
meditsiinilised vastunäidustused töötamiseks laevapere liikmena. Lisaks on määruses loetletud
tervisekontrolli labori-, röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud ning täpsustatud
tervisekontrolli tegemist, tegijat, mahtu jms.
Lennumeeskonna liikme terviseseisundit, tema terviseseisundi kontrolli ja tervisetõendi
väljaandmist reguleerib lennundusseaduse § 241, milles muu hulgas sätestatakse, et
lennumeeskonna liikme, kergõhusõiduki piloodi ning nimetatud erialal õppiva ja õppima asuva
isiku terviseseisund peab vastama komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 sätestatud
tervisenõuetele ja talle peab olema välja antud õigusaktides ettenähtud tervisetõend.
10
Tuukritöid tegeva politseiametniku terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega
„Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht
ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord“ kehtestatud nõuetele. Selle määruse alusel on
kehtestatud tervisenõuded ja kohustuslikud terviseuuringud tuukritele sukeldumiseks kuni 60
meetri sügavusele. Määruses on kehtestatud nõuded tuukri nägemisele ja kuulmisele ning
loetletud tervisehäired ja muud terviseseisundid, mis on absoluutseks, suhteliseks või ajutiseks
vastunäidustuseks töötamisel tuukrina. Tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega
ja sellekohase tunnistusega arst. Tervisetõend väljastatakse kuni üheks aastaks, kui
tervisekontrolli käigus avastatakse tuukril suhteline vastunäidustus ja üheks aastaks
vastunäidustuste puudumise korral.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse tervisekontrollide sagedus. Kehtiva määruse järgi peab
politseiametnik tervisekontrolli läbima iga kolme aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise
kuupäevast arvates. Sama põhimõte jääb kehtima ka siinse määruse eelnõu järgi, kuid
arvestades töötervishoiuarstide soovitusi, kehtestatakse PPA I gruppi kuuluvatele
politseiametnikele alates 40. eluaastast sagedasem tervisekontroll. Alates 40. eluaastast peab
PPA I gruppi kuuluv politseiametnik läbima tervisekontrolli iga kahe aasta järel ja alates
50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates.
Töötervishoiuarstid on oma ettepanekut politseinike tervisenõuete analüüsis selgitanud sellega,
et Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alusel on üle 40-aastastel
meestel võrreldes nooremate vanuseklassidega palju suurem esmashaigestumus diabeeti,
kõrgvererõhutõppe, südame isheemiatõppe ja artroosi. Üle 50-aastastel meestel suurenevad
võrreldes nooremate vanuseklassidega kuulmiskahjustused ja südame erutusjuhtehäired ning
haigestumine peaaju veresoonte haigustesse ja bronhiaalastmasse. Eestis ei ole välja toodud
eraldi politseiametnike haigestumise näitajaid vanusegrupiti või valdkonniti. Kuna aga pärast
40. eluaastaid suureneb üldist terviseseisundit mõjutavate haiguste tõenäosus
üldmeesrahvastikus, on mõistlik perioodiline tervisekontroll muuta võrreldes nooremate
vanuserühmadega sagedasemaks.
Lõiked 7 ja 8 annavad võimaluse muuta politseiametniku tervisekontrolli sagedust.
Tervisekontrolli sagedust võivad muuta nii töötervishoiuarst kui ka politseiametniku
tervisekontrolli saatnud asutus, see tähendab PPA, KAPO või SKA. Töötervishoiuarst võib
tervisekontrolli sagedust muuta meditsiinilise näidustuse korral. Sama põhimõte on ka kehtivas
määruses ja seda ei muudeta. Töötervishoiuarst otsustab, kas tervisekontrolli tulnud
politseiametnikul esineb selline meditsiiniline näidustus, mille tõttu tuleks tema tervisekontrolli
sagedust muuta. Töötervishoiuarstide hinnangul peab arstidel olema võimalus teha
individuaalne kaalutlusotsus, arvestades tervisehäiret, praeguseid ja ka tulevasi tööülesandeid,
senist hakkamasaamist, tervisehäire progresseerumise iseloomu ja kompenseerimise võimalusi.
PPA, KAPO ja SKA võivad politseiametniku tervisekontrolli sagedust muuta politseiametniku
põhjendatud taotluse alusel, politseiametniku vahetu juhi või töökeskkonnaspetsialisti
põhjendatud taotluse alusel, politseiametniku pikaajalise töövõimetuse tõttu või kui
politseiametnik esitab arstitõendi kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuete täitmisest
vabastamiseks. Täiendavasse tervisekontrolli saatmine tagab selle, et politseiametnik, kes ise
tunneb, et ta tervis võib nõuetele mitte vastata või kes on pika aja vältel haige olnud või kes ei
ole ajutiselt võimeline tegema kehalisi katseid, vastab ametikohale kehtestatud tervisenõuetele.
Lisakontrolli on vaja nii teenistuja enda kui ka tema töökaaslaste ohutuse tagamiseks.
Eelnõu § 6 reguleerib politseiametniku tervisekontrolli tegemise korda.
11
Lõike 1 järgi saadab politseiametniku tervisekontrolli teenistusjärgne asutus, see tähendab PPA,
KAPO või SKA, olenevalt sellest, kelle teenistuses politseiametnik on.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse tervisekontrolli kaardi täitmine. Töötervishoiuarst täidab
tervisekontrolli kaardi esimese osa „Üldandmed“ ja politseiametnik teise osa „Töötaja
tervisedeklaratsioon“. Politseiametnik kinnitab tervisedeklaratsiooni allkirja ja kuupäevaga.
Lõige 4 reguleerib politseiametnikule tehtavaid uuringuid. Töötervishoiuarstide analüüsi järgi
tehakse eri riikides politseiametnike tervisekontrollis nende üldläbivaatus, muuhulgas luu-
lihaskonnale, närvisüsteemile ja nahale. Peale üldläbivaatuse tehakse politseiametnikele
tervisekontrollis järgmised uuringud.
1. Politseinikel on suur füüsiline koormus ja seega ka suur koormus südame-veresoonkonnale,
mistõttu tehakse neile südame-veresoonkonna uuringud ja analüüsid.
2. Tolmust tuleneva hingamissüsteemi koormuse tõttu, hingamissüsteemi funktsionaalse
võimekuse väljaselgitamiseks ning vajadusest kasutada hingamisteede kaitsevahendeid
(respiraatorid, maskid) tehakse politseiametnikele kopsufunktsiooni uuring ehk
spirograafiline uuring.
3. Politseinike ja ka teiste inimeste ohutuse tagamiseks ning arvestades politseinike
töökeskkonda hinnatakse politseiametnike nägemist ja kuulmist. Näiteks peab politseinikul
tulirelva kasutamiseks olema väga hea nägemine ja kuulmine.
4. Vahetustega tööga võib kaasneda koormus endokriinsüsteemile ja seetõttu hinnatakse
politseiniku tervist diabeedi ehk suhkurtõve suhtes.
5. Analüüside alusel hinnatakse politseiametnike neerude ja maksa funktsiooni, et tuvastada
oht neerupuudulikkusele või alkoholi liigtarbimisele.
6. Politseiametnikke kontrollitakse vere ja kehavedelikega levivate nakkushaiguste ja
tuberkuloosi suhtes.
7. Politseiametnikel, kes lasevad siselasketiirudes pliid sisaldava moonaga, määratakse veres
pliisisaldus biomonitooringuna.
Politseiametnike tervisenõuete kehtiva määruse järgi on eespool nimetatud uuringud ka Eestis
politseiametnike tervisekontrolli osaks. Kuna kehtiva määruse kohaselt ei määrata politseinikel
tervisekontrolli käigus pliid, siis on töötervishoiuarstid andnud soovituse täiendada määrust
vastava nõudega, kuid vajaduse hindamisel tuleb aluseks võtta lasketiirude riskianalüüs. Kuigi
politseiametnike tervisekontrolli tegeva arsti dr Kiploki sõnul määratakse ka praegu vastavalt
töökeskkonna mõõdistustulemustele plii sisaldus veres, oleks mõistlik selle analüüsi
sätestamine ka õigusaktis. Samuti ei uurita kehtiva määruse järgi politseiametnike neeru- ja
maksafunktsioone. Südameveresoonkonna uuringuna on kasutusel rahuoleku kardiogramm,
kuid see ei anna meditsiinilist informatsiooni teenistuja koormustaluvuse kohta ning ei
võimalda hinnata füüsilise ja vaimse koormusega avalduda võivaid südameveresoonkonna
riske.
Eelnõu kohaselt tehakse politseiametnikele edaspidi järgmisi uuringuid:
1) vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru ja kolesterooli (HDL ja LDL), alaniini
aminotransferaasi (ALT ), aspartaadi aminotransferaasi (AST) ja gamma-glutamüüli
transferaasi (GGT) analüüs, mis lisatakse terviseuuringutesse maksafunktsiooni
hindamiseks;
2) nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll ning vaatevälja hindamine, et politseiametniku
nägemine võimaldaks hinnata halva nähtavusega tingimustes ohtu visuaalselt, lugeda
12
tänavasilte, majanumbreid, esitatud dokumente ja instruktsioone, eristada värve ohuallikate
ja asitõendite hindamiseks, kasutada termokaamerat, liikuda öösel ehk pimedas ja hämaras
keskkonnas, juhtida mootorsõidukit ning tuvastada distantsilt nägusid ja detaile ohu
hindamiseks;
3) toonaudiomeetria, mis on kuulmisorgani funktsiooni uuring, et politseiametniku kuulmine
võimaldaks foonmüras suhelda ja heli lokaliseerida, muu hulgas leida heliallikas, sealhulgas
appihüüete kuulmine ja hüüdja asukoha lokaliseerimine, anda ja vastu võtta instruktsioone
mürarohkes keskkonnas, kasutada raadiosidet mürakeskkonnas ning tuvastada visuaalselt
mittenähtavaid ohuallikaid;
4) perioodilises tervisekontrollis koormuskardiogramm meestele alates 40. eluaastast ja
naistele alates 50. eluaastast. Töötervishoiuarstide analüüsist selgub, et Tervise Arengu
Instituudi haigusstatistika kohaselt tõuseb üle 45-aastaste meest hulgas järsult
südamelihaseinfarktide sagedus. Kui 35–44-aastaste meeste hulgas oli
südamelihasinfarktide arv 2016. aastal 62, siis 45–55-aastaste meeste hulgas oli see arv 245
ja 55–64-aastaste meeste hulgas juba 455. Naiste hulgas on südamelihaseinfarktide arv
palju väiksem ja tõuseb järsku pigem üle 55-aastastel naistel. Arvestades haigestumise
statistikat ja politsei tööga kaasnevat suurt riski südame-veresoonkonna haigustele, tegid
töötervishoiuarstid ettepaneku lisada tervisekontrolli uuringutesse koormuskardiogramm
meestel alates 40. eluaastast ning naistel alates 50. eluaastast;
5) kopsude röntgenuuring ja spiromeetria ehk kopsufunktsiooni uuring, arvestades
töökeskkonda (tolm) ja tööülesandeid, mille täitmine nõuab suurt füüsilist koormust ning
töövahendite (respiraatorid, maskid) kasutamise vajadust;
6) vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine. Emotsionaalse kurnatuse, vaimse
väsimuse hindamiseks on soovitatav kasutada tervisekontrollis testina näiteks
emotsionaalse enesetunde küsimustikku EEK-2 või Need For Recovery testi (NFR-test).
Emotsionaalse enesetunde küsimustik on subjektiivse enesehinnangu skaala depressiooni
ja ärevuse sümptomite hindamiseks, millega sageli kaasneb ka emotsionaalne kurnatus.
Küsimustikku kasutatakse sõeltestina ärevus- või meeleoluhäiretega isikute välja
selgitamiseks ning ärevus- ja depressiivsete häiretega patsientide seisundi
iseloomustamiseks ja dünaamiliseks jälgimiseks;
7) alkoholi tarbimise harjumuste hindamine. Töötervishoiuarstid on teinud ettepaneku
kasutada alkoholi tarbimisharjumuste hindamiseks AUDIT-i testi (Alcohol Use Disorders
Identification Test). Selle on Maailma Terviseorganisatsiooni välja töötanud juba
1993. aastal. Aastate jooksul on seda palju katsetatud ja uuritud ning praegu on see üks
kõige levinumaid ja täpsemaid teste alkoholitarvitamise hindamiseks. Ühendkuningriigi
alkoholi uuringute instituudi (Institute of Alcohol Studies) hinnangu kohaselt on parim
skriiningtest samuti AUDIT-i test. AUDIT-i test sobib hästi alkoholi liigtarvitamise
esmaseks, kuid ka sõltuvuse skriininguks. AUDIT-testi alusel ei panda kunagi diagnoosi,
kuid arst saab viiteid võimalikule probleemile. Ka Eestis on see test kasutusel
skriiningtestina5.
Lõikes 5 sätestatakse, et kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on
politseiametnikule varem teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik
töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis samu protseduure või uuringuid ei
ole vaja uuesti teha.
5https://intra.tai.ee/images/prints/documents/134251911631_Alkoholi_liigtarvitava_patsiendi_varajane_avastamine_ja_noust
amine_perearstipraksises_kolmas_trykk_est.pdf
13
Lõike 6 järgi on töötervishoiuarstil õigus saata politseiametnik täiendavatele terviseuuringutele,
mida ei ole kõnesolevas määruses nimetatud. See tähendab, et töötervishoiuarstil on õigus saata
politseiametnik lisaks määruses nimetatud analüüsidele ja uuringutele (vere analüüsid,
nägemisteravuse ja värvusmeele kontroll, toonaudiomeetria, koormuskardiogramm, kopsude
röntgenuuring, spiromeetria, vaimse seisundi üldine hindamine ja testide tegemine, alkoholi
tarbimise harjumuste hindamine ja muu määruses nimetatud analüüs või uuring) tegema ka
muid analüüse ja uuringuid. Milliseid lisaanalüüse või -uuringuid on vaja politseinikule
tervisekontrolli käigus teha, otsustab töötervishoiuarst.
Lõike 7 kohaselt nõustab töötervishoiuarst politseinikku töötervishoiu teemal ning tutvustab ja
selgitab talle tervisekontrolli tulemusi ja tervisekontrolli alusel tehtud otsust. Vajaduse korral
annab töötervishoiuarst tervisekontrolli läbinud politseinikule töötervishoiu teemal nõu, näiteks
soovitusi harjutuste tegemiseks, massaažiks, kaitsevahendite kasutamiseks jms.
Tervisekontrolli analüüside ja uuringute põhjal koostab töötervishoiuarst politseiametniku
tervisekontrolli otsuse selle kohta, kas politseiniku tervis vastab nõuetele, mis lubavad tal
politseinikuna töötada. Otsust tutvustatakse politseinikule ning kui otsuse järgi ei tohi
tervisekontrolli läbinu enam politseinikuna töötada, tuleb seda politseinikule ka põhjendada.
Lõikes 8 sätestatakse, et tervisekontrolli läbinud politseiametniku või politsei erialale õppima
või politseiteenistusse kandideeriva isiku kohta koostab töötervishoiuarst tervisetõendi, mis
sisaldab otsust politseiteenistusse sobivuse kohta. Tervisetõend on dokument, mis tõendab selle
taotleja terviseseisundi vastavust soovitud kasutusala tervisenõuetele. Politseiametniku
tervisetõend tõendab tema vastavust politseiametniku tervisenõuetele. Tervisetõend
väljastatakse tervisekontrolli saatnud asutusele, see tähendab PPA-le, KAPO-le või SKA-le.
Eelnõu §-s 7 on sätestatud tervisekontrolli kulude hüvitamine. Selle järgi kannab politseinike
tervisekontrollide kulud PPA, KAPO või SKA olenevalt sellest, kuhu isik politseiteenistusse
kandideerib või kus politseinik teenistuses on. Tööandja kohustus tasuda töötaja
tervisekontrollide eest tuleneb seadusest. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 131 on
sätestatud tööandja kohustus korraldada töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle
asumisest arvates ning pärast seda vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Tööandja kannab
tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel
ajal keskmist tööpäevatasu.
Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse rakendamine. Selle kohaselt saadetakse kehtiva
politseiametniku tervisetõendiga politseiametnik järgmisesse tervisekontrolli, kui tervisetõendi
kehtivus hakkab lõppema ja siis tehakse talle tervisekontroll juba uue määruse järgi. Eelnõu
järgi peab PPA I gruppi kuuluv politseiametnik edaspidi läbima tervisekontrolli alates 40.
eluaastast iga kahe aasta järel ja alates 50. eluaastast ühe aasta järel eelmise tervisetõendi
väljaandmise kuupäevast arvates. Rakendussätte kohaselt ei pea näiteks kehtiva tervisetõendiga
40. aastaseks saanud politseiametnik minema tervisekontrolli, kui tal on eelmisest
tervisekontrollist möödunud kaks aastat, vaid ta läheb järgmisesse tervisekontrolli tervisetõendi
kehtivuse lõppemisel.
Määruse § 9 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. aasta
määrus nr 212 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu
ja vormi nõuded“.
Määruse § 10 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2020. aastal.
14
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
5. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus
Kavandatava muudatusega nüüdisajastatakse politseiametnike tervisenõuded.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on PPA, KAPO ja SKA politseiametnikud, töötervishoiuga tegelevad
teenistujad ja töötervishoiuarstid.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatused soodustavad politseiametnike teenistuses jätkamist, kuna need võimaldavad
kiiremini avastada võimalikud terviseprobleemid või neid ennetada. See omakorda võimaldab
politseinikel politseiteenistuses jätkata, mis tähendab, et PPA, KAPO ja SKA politseiametnike
ametikohad on täidetud ega ole vaja värvata uusi politseiametnikke.
Sotsiaalne mõju
Kuna tervisenõuete muutmisel on arvestatud töötervishoiuarstide analüüsiga, mis omakorda
arvestab elanike keskmise vanuse tõusu ja meditsiinitehnoloogia arenguga ning võimalike
erisuste rakendamisega vanuserühmade ja soo kaupa, võimaldavad muudatused haiguseid
kiiremini avastada või neid paremini ennetada.
Mõju riigi julgeolekule
Politseinike tervisenõuete muutmine võib mõjutada riigi siseturvalisust, kuna see võimaldab
haigusi ennetada, mis omakorda võimaldab teenistuses jätkata neil politseinikel, kes haigust
ennetamata haigestuksid ja peaksid teenistusest lahkuma.
6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad lisakulud PPA-le seoses sellega, et sagenevad üle 40- ja
50- aastaste politseiametnike tervisekontrollid. PPA lisakulud on aastas 87 654 eurot, mis
kantakse PPA eelarvest ja millega on eelarves arvestatud.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaal-, Rahandus-,
Kaitse- ja Justiitsministeeriumile ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile ning arvamuse
andmiseks PPA-le, KAPO-le ja SKA-le.
15
Vabariigi Valitsuse ... detsembri 2019. aasta
määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded
ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded”
lisa 1
Politseiametniku tervisenõuded ja politseiametnikule pandud kohustuste täitmist
takistavate tervisehäirete loetelu
Meditsiinilised vastunäidustused
A – absoluutne vastunäidustus
B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon
Politseiametniku tervisenõuded
NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID
Eelnevas tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30–40 cm
distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2.
Perioodilises I ja II grupi tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel
binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8.
Eelnevas ja perioodilises I grupi tervisekontrollis on lubatud nägemisteravus lugemisel
binokulaarselt mitte halvem kui 1,0 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni
tabel) 6 m distantsilt.
Perioodilises II grupi tervisekontrollis on lubatud korrigeeritud nägemisteravus
binokulaarselt mitte halvem kui 0,8 hinnatuna standardiseeritud testiga (näiteks Snelleni
tabel) 6 m distantsilt.
Nägemis- / tähelepanukriitilistes valdkondades rakendada ka korrektsioonita binokulaarse
nägemise nõuet, mis peab olema vähemalt 0,2.
Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab 2. gruppi kuuluval mootorsõidukijuhil*
olema korrektsioonita nägemistervavus mitte alla 0,05 binokulaarselt.
Pärast refraktiivsest silmakirurgiat peab arvestama, et 6 kuu perioodi jooksul võivad esineda
nägemishäired.
6 kuud pärast refraktiivset silmakirurgiat tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus
vastama nõuetele ja ei tohi esineda halosid või öösel nägemise häireid.
6 kuud pärast intraokulaarse läätse paigaldamist tehtud silmakontrollis peab nägemisteravus
vastama nõuetele ja ei tohi esineda nägemishäireid, mis segavad tööülesannete täitmist.
Lubatud on kanda kontaktläätsesid ja prille.
Meditsiiniline vastunäidustus politseiametnikule
Eelnev tervise- Perioodiline tervisekontroll
kontroll
I grupp II grupp
Rasked värvitaju häired* A A B
Kerged värvitaju häired (hindamisel B B Ei ole vaja
arvestada tööülesannete iseloomu). hinnata
Horisontaalse nägemisvälja ahenemine A A B
binokulaarselt alla 120 kraadi
Horisontaalse nägemisvälja ahenemine
2. gruppi kuuluval mootorsõidukijuhil*
binokulaarselt alla 160 kraadi
Diploopia A A B
Monokulaarne nägemine A A B
Progresseeruvad nägemishäired A B B
(näiteks katarakt, diabeetiline
retinopaatia, pigmentoosne retiniit jm)
Hämaras nägemise häired A A Ei ole vaja
(kanapimedus) hinnata
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad silmahaigused haiguse või haiguse või haiguse või
seisundi seisundi seisundi
iseloomust iseloomust iseloomust
KÕRVAHAIGUSED,
KUULMISHÄIRED
Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini
kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 25dB (0–25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz
Perioodilises tervisekontrollis on I grupis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita
paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000
ja 4000Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500,
1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.
Perioodilises tervisekontrollis on II grupis nõutav kuulmine vajaduse korral kuulmise
abivahendiga paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500,
1000, 2000 , 3000 ja 4000Hz ning halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 60 dB (0–60
dB) sagedustel 500, 1000, 2000, 3000 ja 4000 Hz.
Meditsiiniline vastunäidustus politseiametnikule
Eelnev Perioodiline tervisekontroll
tervisekontroll
I grupp II grupp
Raske tinnitus A A B
Meniere`i tõbi A A B
Pearinglusega kulgevad seisundid A B B
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad kõrvahaigused haiguse või haiguse või haiguse või
seisundi seisundi seisundi
iseloomust iseloomust iseloomust
SUU, NINA, KÕRI HAIGUSED
Raske lõhnataju häire A B Ei ole vaja
hinnata
Afoonia A A A
Kõnehäire, mis takistab A A A
märkimisväärselt infovahetamist
raadio- ja sidevahendite kasutamisel
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad suu, nina, kõri haigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
SÜDAMEHAIGUSED
Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A B B
Äge või krooniline perikardiit, A B B
müokardiit, endokardiit
Stenokardiaga kulgev südame A B B
isheemiatõbi
Kodade tahhükardia, sh kodade A B B
fibrillatsioon ja laperdus
Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu B B B
vasaku või parema sääre blokaad
Klapirikked, millega kaasnevad A A B
südame-veresoonkonna poolsed
sümptomid või mis oma iseloomu
poolest suurendavad ägeda
südamehaiguse riski (näiteks raske
aordistenoos, südameklappide
puudulikkus)
Vajalik kardiloogi hinnang
Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt A B B
on koormustestil koormustaluvus alla
nõutava
Koormustestil liikurrajal A A B
koormustaluvus vähem kui 6 METi
või veloergomeetril võrdväärse
ekvivalendi alusel. Perioodilises
tervisekontrollis hinnatakse siis, kui
vanus seda nõuab või kui on vaja
täpsustada südame-veresoonkonna
koormustaluvust.
Arütmiad, mis ei ole ravimitega A A B
kontrollitavad või põhjustavad
hemodünaamika häireid
Südamepuudulikkus A A B
Korduvad sünkoobid A A B
Kardiomüopaatia A B B
Protrombiiniaega pikendavate A B B
antikoagulantide kasutamine (v.a. uue
põlvkonna antikoagulandid ehk
direktse toimega suukaudsed
antikoagulandid)
Implanteeritud defibrillaatori A B B
olemasolu
Kardiogrammis III astme A A B
atrioventrikulaarsõlme blokaad
Kardiogrammis II astme B B B
atrioventrikulaarsõlme blokaad
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad südamehaigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
VERESOONKONNA HAIGUSED,
SEISUNDID
Ravile allumatu või ravimata A A B
vererõhuhaigus
Aordi või aju aneurüsm (v. a A A B
kirurgiliselt korrigeeritud juhtudel)
Transitoorse isheemia atakid A B B
Karotiidarterite stenoos rohkem kui A A B
50% ulatuses verevoolu takistusega
Perifeersed veresoonkonna haigused A B B
Korduv äge süvaveeni tromboos A B B
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad veresoonkonna haigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NAHAHAIGUSED
Metastaseerunud või lokaalne A A B
suureulatuslik basaalrakuline
kartsinoom, soomusrakuline
kartsinoom või melanoom
Kaitsevarustuse kasutamist takistav A A B
nahahaigus
Teised teenistusülesannet täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad nahahaigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
HINGAMISELUNDITE
HAIGUSED, SEISUNDID
Anamneesis pneumotooraks B B B
Koormusastma A A B
Mittekoormus astma, mille puhul 2 A B B
eelmise aasta jooksul vähemalt 2 või
rohkema järjestikuse kuu jooksul on
pidanud ravis kasutama
bronhodilataatoreid või
kortikosteroide
Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui A A B
FEV1/FVC on vähem kui 0,7 (vähem
kui 70%)
Keskmise raskusega või raskemad A A B
restriktiivsed kopsuhaigused
(spirograafial eeldatav VC < 70% )
Rinnakorvi seina deformatsioonid, mis B B B
takistavad teenistusülesannete
täitmisel isikukaitsevahendite
kasutamist
Raske uneapnoe, mis ei ole raviga A A B
korrigeeritud
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad respiratoorse süsteemi haiguse või haiguse või
haigused seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
LUU- JA LIHASKONNA
HAIGUSED, SEISUNDID
Põlveliigese või puusaliigese A B*** B
endoprotees
Puusaliigese, põlveliigese või A A B
hüppeliigese liikuvusulatuse märgatav
piiratus
Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, A B B
käe, küünarvarre, õlavarre
kaasasündinud puudumine või
amputatsioon
Relva käsitsemist takistav füüsiline A A B
puue
Jalalaba, jala kaasasündinud A B B
puudumine või amputatsioon
Lülisamba murd ebastabiilsusega või A A B
suure riskiga seljaaju kompressiooniks
või närvijuurte pitsumiseks
Koljudeformatsioonid, mis takistavad A A B
kiivri kasutamist või mille tõttu on
vähenenud peaaju loomulik kaitse
Rasked liigeskõhre kahjustused, s. h B B B
põlveliigese totaalne meniskektoomia
Korduvad õlaliigese luksatsioonid ja A A B
subluksatsioonid
Õlaliigese endoprotees A A B
Rotaatormanseti kahjustus, mis A B B
põhjustab olulise liikuvuse piiratuse
Operatiivselt paigaldatud B B B
metallplaadid või -vardad
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad luu-lihaskonna haigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NEUROLOOGILISED
HAIGUSED, SEISUNDID
Epilepsia**, kui hooge on olnud B B B
viimase 5 aasta jooksul
5 aastat raviga või 1 aasta ilma ravita B B B
hoovaba olnud epilepsia
Neuroloogilised progresseeruva A A B
kuluga haigused, mille puhul kaasneb
kognitiivne, tasakaalu või
neuromuskulaarne kahjustus
Narkolepsia A A B
Ajukahjustus, mille puhul kaasneb A A A
kognitiivne, tasakaalu või
neuromuskulaarne kahjustus
Äkki tekkida võiva teadvusehäirega A A A
või motoorse häirega kulgevad
haigused
Ühekordne krambihoog ilma B B B
diagnoosita või kindlalt teada
põhjusega, mille puhul korduv atakk ei
ole tõenäoline
Kroonilise valu sündroom A B B
Perifeerne sensoorne või motoorne A B B
neuropaatia
Ajutuumor A B B
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad neuroloogilised haiguse või haiguse või
haigused seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
KÕHUKOOPA ORGANITE,
KUSE-, SUGUTEEDE HAIGUSED,
SEISUNDID
Pahaloomulised kasvajad kõhukoopas A A B
Song B B B
Mitteinfektsioosne hepatiit B B B
Pankreatiit A B B
Põletikuline soolehaigus B B B
Krooniline neerupuudulikkus 3a,3b A B B
või raskem aste
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad kõhukoopa organite haiguse või haiguse või
haigused seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
VERE- JA
VERELOOMEELUNDITE
HAIGUSED
Vereloomesüsteemi halvaloomulised A A B
kasvajad
Raskekujuline aneemia kliiniliste A B B
sümptomitega
Hüübimishäirega kulgevad haigused ja A B B
seisundid
Splenomegaalia B B B
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad verehaigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
SISESEKRETSIOONI-,
TOITUMIS- JA
AINEVAHETUSHAIGUSED
Insuliinsõltuv suhkurtõbi A B B
Insuliinsõltumatu suhkurtõbi B B B
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad sisesekretsiooni-, haiguse või haiguse või
toitumis- ja ainevahetushaigused seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NAKKUSHAIGUSED
Aktiivne tuberkuloos A A A
Äge viiruslik hepatiit A A B
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad nakkushaigused haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
PSÜÜHIKA-JA
KÄITUMISHÄIRED
Orgaanilised, kaasa arvatud A A A
sümptomaatilised psüühikahäired
Skisofreenia, skisotüüpsed ja A A A
luululised häired
Ravi foonil psühhootiliste A A A
episoodidega kulgevad haigused
Käitumishäireid põhjustavate ravimite A A A
kasutamine
Psühhomotoorset häiret põhjustavate A A A
ravimite kasutamine
Psühhotroopsete ainete kasutamine A A A
Neurootilised, stressiga seotud ja B B B
somatoformsed häired
Sõltuvus narkootilistest, A A A
psühhotroopsetest ja
psühhoaktiivsetest ainetest
Meeleoluhäired- bipolaarsed ja A B B
maniakaalsed häired
Muud meeleoluhäired B B B
Isiksus-ja käitumishäired A B B
Füsioloogiliste funktsioonide häirete B B B
ja somaatiliste teguritega seotud
käitumissündroomid
Teised teenistusülesannete täitmist A/B olenevalt A/B olenevalt
takistavad psühhiaatrilised häired haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
*Rasked värvitaju häired on valdavalt kaasasündinud ning tulevad välja eelnevas
tervisekontrollis.
**Epilepsia arvestamisel vastunäidustusena on aluseks operatiivsõidukijuhi tervisenõuded.
***Põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgnevad
kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed:
1) liigeses on normaalne liikuvusulatus;
2) pärast endoproteesimist ei ole esinenud liigese dislokatsiooni;
3) korduv ja kestev erinevat tüüpi liikumine (kaasa arvatud kükitamine, põlvitamine, liigese
pöörded) ei tekita valu;
4) lubatud on koormus, mis on võrreldav vähemalt politseiametnikule esitatud füüsiliste
nõuetega (ortopeedilt hinnangu saamiseks lisatakse väljavõttena kehtivad füüsiliste nõuete
kirjeldused, mis on esitatud siseministri 12. aprilli 2013. aasta määruse nr 15
„Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal
teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord“
§- s 6. „Kehalise ettevalmistuse ja eriettevalmistuse nõuded“.
Vabariigi Valitsuse ... detsembri 2019. aasta
määruse nr … „Politseiametniku tervisenõuded
ja tervisekontrolli kord ning
tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“
lisa 2
TERVISEKONTROLLI KAART
I. Üldandmed
Ees- ja perekonnanimi:
Isikukood:
Elukoht:
Telefon:
Ametikoht:
Tööandja nimi, aadress:
Tervisekontrolli aluseks olev põhiline ohutegur:
ja kaasnevad ohutegurid:
Töölaad: vahetustega töö, öötöö, töö välistingimustes, töö kuvariga, töö kõrgustes, töö
elektriseadmetega, muu:
Tehtava töö kirjeldus:
Varasemad tööandjad:
Tööandja nimi Ametikoht Töösuhte algus ja Tööga kaasnenud
lõpp ohutegurid
II. Töötaja tervisedeklaratsioon
JAH EI Täpsustus (millal)
Kas olete varem läbinud arstliku tervisekontrolli
seoses kutsetööga?
Kas Teil on AEK määratud töövõime osalist
kaotust?
Kas Teil on diagnoositud kutsehaigus?
Kas Teile on varem tervisekontrolli põhjal
määratud tööpiiranguid?
Kas olete viibinud haiglaravil (viimase 5 aasta
jooksul)?
Kas olete viimase aasta jooksul olnud haige või
töövõimetuslehel?
Kas Teil esineb tervisehäireid, mida seostate oma
tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga?
Kas Te olete hetkel suitsetaja?
Kas olete suitsetanud?
Kas tarvitate regulaarselt ravimeid?
Kas olete kasutanud narkootilisi aineid?
Kas põete või olete põdenud järgmisi haigusi: JAH EI Täpsustus (millal ja mis haigus)
Kopsuhaigused, sh tuberkuloos
Allergilised haigused, ülitundlikkus, sh astma
Südame-veresoonkonnahaigused, sh valud
südame piirkonnas, rütmihäired
Kõrgenenud vererõhk
Mao-sooletraktihaigused, sh haavandtõbi,
sapikivitõbi
Maksahaigused, sh kollatõbi
Neeru-kuseteedehaigused, sh neerukivitõbi
Suhkruhaigus
Verehaigused, sh kehvveresus
Selja-, kaela- ja õlavöötmevalud
Liigesehaigused (põletik)
Psüühikahäired, sh unehäired, närvilisus, stress,
depressioon
Krambihood, teadvuse kaotuse hood
Tasakaaluhäired
Sagedased peavalud, migreen
Kõrvahaigused, sh kuulmislangus
Krooniline nohu, otsmiku- või põskkoopapõletik
Silmahaigused, sh värvipimedus
Nahahaigused, sh ekseem
Luumurrud
Operatsioonid
Muud kroonilised haigused
Kinnitan andmete õigsust ja luban informatsiooni saamiseks kõigi tervisehäirete kohta esitada
päringuid arstidele, tervishoiuasutustele ja haigekassale.
Allkiri: Kuupäev:
Vabariigi Valitsuse ... detsembri 2019. aasta määruse nr …
„Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli
kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“
lisa 3
Foto TERVISETÕEND
Ees- ja perekonnanimi:
Isikukood:
Tööandja esindaja nimi:
(allkiri)
tempel
Võttes aluseks tervisekontrolli tulemused, kinnitan käesolevaga, et:
(ees- ja perekonnanimi)
on / ei ole sobiv töötama ametikohal kuni „ “„ “ a.
Piirangud:
1. Tervisetõendi kehtivuses:
2. Erialas:
3. Ettepanekud/soovitused töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks:
Tervishoiuteenuse osutaja ees- ja perekonnanimi:
Kontaktandmed (asutus, telefon):
„ “„ “ a.
(arsti allkiri)
tempel
Olen tutvunud tervisetõendiga
„ “„ “ a.
(uuritava allkiri)