dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi seisukoht alushariduse riikliku õppekava tööversioonile

Sotsiaalministeerium · 19. november 2019
Viit
1.2-3/2545-2
Registreeritud
19. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Joanna Karu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)

Failid

  • 📎1.2-32545-2 19.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc309 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.10.2019 nr 8-5/19/3911/ [email protected] Meie 19.11.2019 nr 1.2-3/2545-2 Sotsiaalministeeriumi seisukoht alushariduse riikliku õppekava tööversioonile Lugupeetud haridus- ja teadusminister Mailis Reps Haridus- ja Teadusministeerium saatis Sotsiaalministeeriumile 17. oktoobril 2019 arvamuse avaldamiseks alushariduse riikliku õppekava tööversiooni. Täname tööversiooni edastamise ning tagasiside küsimise eest. Alushariduse eesmärk on lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete, kognitiivsete ja füüsiliste vajaduste terviklik arendamine, et luua tugev alus lapse elukestvaks õppeks ja heaoluks. Alushariduse tähtsust lapsele, perele ja kogu ühiskonnale on raske üle hinnata. Tulevikus eesseisvateks väljakutseteks ja vajadusteks tuleb lapsi hakata ette valmistama võimalikult varakult ning lapsevanemate, õpetajate, lasteaedade juhtide ja poliitikakujundajate kohustus on luua lastele nende arengut tagavad õppevõimalused ja keskkond. Lasteaias veedavad väikelapsed tihti enamiku oma päevast, mistõttu peab alusharidus lisaks tulevikuperspektiivile looma hea aluse ka lapse igapäevaseks toimetulekuks ja heaoluks. Alushariduse riiklik õppekava puudutab otseselt pea iga väikelast (enamik Eesti lapsi osaleb alushariduses alates umbes teisest eluaastast), tähendades, et õppekaval on väga suur ühiskondlik mõõde ja mõju. Õppekava tööversiooni sissejuhatuses seisab, et koos saame kujundada õppekava, mis on lapsesõbralik, põhineb teaduslikel alustel ning kujundab kodu, lasteaia ja kooli jaoks ühise inforuumi – toetame igati seda lähtekohta, ent leiame, et õppekava tööversioon vajab nimetatud põhimõtetest lähtumiseks veel oluliselt tööd. Meile teadaolevalt luuakse õppekava väljatöötamiseks kolmas töögrupp ning koostatakse ka uus õppekava tööversioon, mis on väljakujunenud olukorda arvestades igati mõistlik. Käesolevaga esitame nii praegusele kui ka võimalikule uuele õppekava versioonile järgmised ettepanekud. 1. Konkreetsed ettepanekud:  Uue õppekava väljatöötamise protsess peab olema läbipaistev ning kaasav Oleme seisukohal, et õppekava väljatöötamise protsessi on mõistlik kaasata nii valdkonna- kui sisueksperdid, teadlased, ülikoolid ja alushariduses osalevad spetsialistid (erialaliidud, õpetajad jne). Samuti soovime, et õppekava väljatöötamisse oleks kaasatud ka Sotsiaalministeerium kui laste õiguste ja heaolu poliitikat kujundav asutus. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2  Õppekavas käsitletud õppemetoodikad, -meetodid ja õppekäsitlus peavad olema teadmis- ja tõenduspõhised Algselt esitatud õppekava tööversioonist ei nähtu käsitletud väidetele ega õppekava aluseks olevatele põhimõtetele teadus- ja tõenduspõhiseid viiteid. Alushariduse õppekava peab vastama kaasaegsele tõendus- ja teadmispõhisele õpikäsitlusele.  Alusharidus peab hõlmama kõiki lapsi alates vanusest 1,5 aastat. Õppekava tööversiooni kohaselt on õppekavaga hõlmatud üksnes lapsed alates kolmandast eluaastast. Õppetegevus, esialgu küll suurema rõhuasetusega hoiul, peaks algama siis, kui laps alushariduse süsteemi siseneb, s.o alates 1,5 aasta vanusest. Seejuures tulebki õppekava sisustamisel lähtuda laste erinevast arengutasemest ja vajadustest. Ka Euroopa Komisjoni 2019.a Euridyce raporti kohaselt peaksid riigid tagama ühtse õppekava kõikidele alushariduses ja lapsehoius osalevatele lastele, sh alla 3-aastastele lastele. 2. Alushariduse riiklik õppekava peaks läbivalt põhinema järgmistel põhimõtetel:  Alushariduse eesmärk on kujundada hoolivaid, võimekaid ja vastutustundlikke kodanikke Õppekava tööversiooni sissejuhatuses on märgitud, et /--/ See võimaldabki lapsel jõuda koolivalmiduseni. Alushariduse eesmärk ei ole aga üksnes laste koolivalmiduse saavutamine, vaid alushariduse eesmärk on lisaks muule kujundada hoolivaid, võimekaid ja vastutustundlikke inimesi. Matemaatika-, lugemis-, loodusteaduste jm teadmiste õpetamise kõrval on väikelaste puhul olulisemgi arendada empaatiat, loovust, kriitilist mõtlemist ja koostöö tegemist, ning mis kõige tähtsam, toetada laste sotsiaal-emotsionaalset arengut – need oskused toetavad ka koolivalmiduse saavutamist ning on vältimatuks eelduseks ka edaspidi koolis edukaks hakkamasaamiseks.  Empaatia, võrdsed võimalused ja mitmekesisus kui osa väärtuskasvatusest Lisaks õppekava tööversioonis väljatoodud väärtustele, tuleks eraldi väärtustada ka empaatiat, võrdseid võimalusi ja mitmekesisust. Empaatia on teiste inimeste tunnete märkamine ja oskus ennast teise inimese olukorda asetada – mõista teist inimest. Empaatiat saab arendada näiteks võttes kord nädalas pooltunni, mil iga kord räägivad paar last oma hiljutistest kogemustest (sündmused, reisid, igapäevatoimetused jne), muredest, rõõmudest ja tunnetest, misjärel saavad teised lapsed küsida küsimusi, peegeldada, arendada vestlust, proovida leida muredele lahendusi jne. Empaatilisus igapäevases suhtluses ja tegemistes loob tugevamaid ja püsivamaid (sõprus)suhteid, ennetab konflikte ja kiusamist ning on pikas perspektiivis üheks õnneliku elu aluseks. Inimestena oleme kõik erinevad oma huvide, teadmiste, kogemuste, välimuse, füüsilise ja vaimse võimekuse ning valikute poolest, kuid oleme võrdselt inimesed. Võrdne kohtlemine tähendab seda, et meie erinevusi võetakse arvesse ja vajadusel kohandatakse keskkond selliselt, mis aitab meil võrdselt teistega omandada teadmisi ja osaleda erinevates tegevustes. Lastega tuleb mitmekesisusest ja inimeste erinevustest rääkida ning neile selgitada, et erinevus on normaalne osa inimeseks olemisest.  Vaba mäng kui kõige olulisem õppe- ja tagasisidevahend Õppekava tööversioonist leiab juhised õppemänguks, mis on vastand vabale mängule. Vaba mäng (unstructured play) on spontaanne, vabatahtlik, ilma ettemääratud reeglite või juhisteta. Lapsed mängivad aktiivselt ja pühendunult, mis lisaks kognitiivsele, füüsilisele, sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule suurendab juhtimisoskust ning aitab samuti kaasa 3 ka koolivalmidusele (igavlevad lapsed ei õpi). Läbi mängu näitavad lapsed, mida nad on õppinud, millest nad huvituvad ja mis neile muret teeb. On oluline vaadelda lapsi mängimas, sest läbi mängu annavad lapsed meile tagasisidet selle kohta, mida nad juba oskavad ja on õppinud ning ka selle kohta, mis oskused vajavad rohkem arendamist ja tähelepanu.  Lapsest lähtuv õpe/lapsekesksus Õppekava tööversioon on üles ehitatud õpetaja õigustele/kohustustele/tegevustele õppetöö läbiviimisel, kuid lapse enda panus õppeprotsessi kirjelduses puudub. Õpetaja ei tohiks õppeainet edasi anda üks-ühele, vaid peaks pidevalt ja jooksvalt võimaldama lastel rühmakaaslastega uusi teadmisi vabas vormis arutada. Selliselt suureneb ka laste osalemine ja kaasatus õppeprotsessi, sest õppetöö on lõbus, huvitav ja interaktiivne. Lapsed peavad tegema sama palju tööd kui õpetajad, tähendades, et laste ülesanne ei ole vagusi istuda ja kuulata, vaid arutleda. Õpetaja roll peaks rohkem sarnanema juhendaja rollile. Selline metoodika aitab saavutada paremaid tulemusi, edendades ja arendades samal ajal loovust, omaalgatust, koostöövõimet ja rühmakaaslaste omavahelisi suhteid.  Õppekavaülene õpe Ühtegi õppeainet ei tohiks õpetada eraldiseisvalt, isoleeritult, vaid mitmete õppeainete samaaegne edasiandmine (cross-curriculum teaching) peaks olema läbiv õppemeetod. Õppekava tööversioon loetleb kõik õppeteemad eraldiseisvalt õppeainete kaupa, andmata sealjuures juhiseid või suuniseid õppekavaülese õppe korraldamiseks. Mitme õppeaine samaaegne edasiandmine aitab lastel oluliselt paremini õpitut mõista ja oskusi arendada, eeskätt luua elulisi seoseid erinevate nähtuste, sündmuste ja faktide vahel. Näiteks projektipõhine, elulise probleemi lahendamisele suunatud või uurimuspõhine lähenemine – õpetaja mitte ainult ei ütle lapsele, mida ta teadma peab, vaid koos lastega seatakse ühine ja eluline eesmärk, milleni jõudmine on lapsi iseeneslikult köitev ja haarav tegevuste jada.  Õpetaja otsustus- ja tegevusvabadus Kooskõlastusele saadetud õppekava algne tööversioon sisaldab rohkelt ettekirjutusi tegevuste ning käsitletavate teemade, samuti metoodikate osas. Oleme seisukohal, et õppekava peaks austama õpetajate otsustus- ja tegevusvabadust ning tuginema eeldusel, et alusharidust pakuvad kvalifitseeritud õpetajad, kellel on piisav ettevalmistus, et saavutada õppekavas seatud õpieesmärgid. Vajadusel tuleb õpetajate jt lastega töötavate spetsialistide õpet, õppematerjale jms täiendada.  Lapse arengut toetav õpikeskkond ja päevakava Õpikeskkond peab olema laste arengut toetav ning tagada tuleb ruumide ohutus ning sobivus just laste vajadusi silmas pidades. Sel eesmärgil kehtestatud nõuded on hetkel sätestatud rahvatervise seaduse alusel. Õppekava algne tööversioon sisaldab ka mõningaid ruumiga seotud nõudeid. Arvame, et ruumide nõuded võiksid olla kehtestatud ühes õigusaktis (rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses) ning pole asjakohane õppekavas üle korrata üldiseid ruumidele kehtivaid nõudeid. Lasteaedade võimalused võivad olla väga erinevad selles osas, milliseid ruume peale rühmaruumide neil on võimalik kasutada. Seepärast ei poolda me ka lähenemist, kus õppekava kirjutab detailselt ette õppeks vajamineva inventari (nt klaveri olemasolu). Samuti arvame, et on liialt ettekirjutav ning ebasoovitavat olukorda soosiv tuua õppekavas teatud tegevuste puhul välja, et nende puhul kasutatakse eelkõige rühmaruumi (nt õppekava tööversiooni lk 39). Samal ajal kehtib rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruse alusel nõue, et sobivate ilmastikutingimuste korral peaks võimalikult palju tegevusi toimuma õues. Üldiselt on pigem probleemiks, et lapsed ei veeda piisavalt palju aega värskes õhus ning leiame, et sobivate tingimuste korral on praktiliselt kõiki tegevusi võimalik läbi viia ka õues. 4 Tulevikus võiksid mitmed lasteaia päevakava puudutavad nõuded olla sätestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusaktides, sh õppekavas. Palume uue õppekava koostamisel kaasata Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond, et leppida kokku, millisel kujul võiksid mõned Sotsiaalministri määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ päevakavaga seotud nõuded tulevikus alushariduse riiklikus õppekavas kajastuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Joanna Karu 626 9329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel