Haridus- ja Teadusministeerium Teie 16.10.2019 nr 8-5/19/3911/
[email protected] Meie 19.11.2019 nr 1.2-3/2545-2
Sotsiaalministeeriumi seisukoht alushariduse
riikliku õppekava tööversioonile
Lugupeetud haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Haridus- ja Teadusministeerium saatis Sotsiaalministeeriumile 17. oktoobril 2019 arvamuse
avaldamiseks alushariduse riikliku õppekava tööversiooni. Täname tööversiooni edastamise
ning tagasiside küsimise eest.
Alushariduse eesmärk on lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete, kognitiivsete ja füüsiliste
vajaduste terviklik arendamine, et luua tugev alus lapse elukestvaks õppeks ja heaoluks.
Alushariduse tähtsust lapsele, perele ja kogu ühiskonnale on raske üle hinnata. Tulevikus
eesseisvateks väljakutseteks ja vajadusteks tuleb lapsi hakata ette valmistama võimalikult
varakult ning lapsevanemate, õpetajate, lasteaedade juhtide ja poliitikakujundajate kohustus
on luua lastele nende arengut tagavad õppevõimalused ja keskkond. Lasteaias veedavad
väikelapsed tihti enamiku oma päevast, mistõttu peab alusharidus lisaks
tulevikuperspektiivile looma hea aluse ka lapse igapäevaseks toimetulekuks ja heaoluks.
Alushariduse riiklik õppekava puudutab otseselt pea iga väikelast (enamik Eesti lapsi osaleb
alushariduses alates umbes teisest eluaastast), tähendades, et õppekaval on väga suur
ühiskondlik mõõde ja mõju.
Õppekava tööversiooni sissejuhatuses seisab, et koos saame kujundada õppekava, mis on
lapsesõbralik, põhineb teaduslikel alustel ning kujundab kodu, lasteaia ja kooli jaoks ühise
inforuumi – toetame igati seda lähtekohta, ent leiame, et õppekava tööversioon vajab
nimetatud põhimõtetest lähtumiseks veel oluliselt tööd. Meile teadaolevalt luuakse õppekava
väljatöötamiseks kolmas töögrupp ning koostatakse ka uus õppekava tööversioon, mis on
väljakujunenud olukorda arvestades igati mõistlik. Käesolevaga esitame nii praegusele kui ka
võimalikule uuele õppekava versioonile järgmised ettepanekud.
1. Konkreetsed ettepanekud:
Uue õppekava väljatöötamise protsess peab olema läbipaistev ning kaasav
Oleme seisukohal, et õppekava väljatöötamise protsessi on mõistlik kaasata nii valdkonna-
kui sisueksperdid, teadlased, ülikoolid ja alushariduses osalevad spetsialistid (erialaliidud,
õpetajad jne). Samuti soovime, et õppekava väljatöötamisse oleks kaasatud ka
Sotsiaalministeerium kui laste õiguste ja heaolu poliitikat kujundav asutus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Õppekavas käsitletud õppemetoodikad, -meetodid ja õppekäsitlus peavad olema
teadmis- ja tõenduspõhised
Algselt esitatud õppekava tööversioonist ei nähtu käsitletud väidetele ega õppekava aluseks
olevatele põhimõtetele teadus- ja tõenduspõhiseid viiteid. Alushariduse õppekava peab
vastama kaasaegsele tõendus- ja teadmispõhisele õpikäsitlusele.
Alusharidus peab hõlmama kõiki lapsi alates vanusest 1,5 aastat.
Õppekava tööversiooni kohaselt on õppekavaga hõlmatud üksnes lapsed alates kolmandast
eluaastast. Õppetegevus, esialgu küll suurema rõhuasetusega hoiul, peaks algama siis, kui
laps alushariduse süsteemi siseneb, s.o alates 1,5 aasta vanusest. Seejuures tulebki
õppekava sisustamisel lähtuda laste erinevast arengutasemest ja vajadustest. Ka Euroopa
Komisjoni 2019.a Euridyce raporti kohaselt peaksid riigid tagama ühtse õppekava kõikidele
alushariduses ja lapsehoius osalevatele lastele, sh alla 3-aastastele lastele.
2. Alushariduse riiklik õppekava peaks läbivalt põhinema järgmistel põhimõtetel:
Alushariduse eesmärk on kujundada hoolivaid, võimekaid ja vastutustundlikke
kodanikke
Õppekava tööversiooni sissejuhatuses on märgitud, et /--/ See võimaldabki lapsel jõuda
koolivalmiduseni. Alushariduse eesmärk ei ole aga üksnes laste koolivalmiduse
saavutamine, vaid alushariduse eesmärk on lisaks muule kujundada hoolivaid, võimekaid ja
vastutustundlikke inimesi. Matemaatika-, lugemis-, loodusteaduste jm teadmiste õpetamise
kõrval on väikelaste puhul olulisemgi arendada empaatiat, loovust, kriitilist mõtlemist ja
koostöö tegemist, ning mis kõige tähtsam, toetada laste sotsiaal-emotsionaalset arengut –
need oskused toetavad ka koolivalmiduse saavutamist ning on vältimatuks eelduseks ka
edaspidi koolis edukaks hakkamasaamiseks.
Empaatia, võrdsed võimalused ja mitmekesisus kui osa väärtuskasvatusest
Lisaks õppekava tööversioonis väljatoodud väärtustele, tuleks eraldi väärtustada ka
empaatiat, võrdseid võimalusi ja mitmekesisust. Empaatia on teiste inimeste tunnete
märkamine ja oskus ennast teise inimese olukorda asetada – mõista teist inimest. Empaatiat
saab arendada näiteks võttes kord nädalas pooltunni, mil iga kord räägivad paar last oma
hiljutistest kogemustest (sündmused, reisid, igapäevatoimetused jne), muredest, rõõmudest
ja tunnetest, misjärel saavad teised lapsed küsida küsimusi, peegeldada, arendada vestlust,
proovida leida muredele lahendusi jne. Empaatilisus igapäevases suhtluses ja tegemistes
loob tugevamaid ja püsivamaid (sõprus)suhteid, ennetab konflikte ja kiusamist ning on pikas
perspektiivis üheks õnneliku elu aluseks.
Inimestena oleme kõik erinevad oma huvide, teadmiste, kogemuste, välimuse, füüsilise ja
vaimse võimekuse ning valikute poolest, kuid oleme võrdselt inimesed. Võrdne kohtlemine
tähendab seda, et meie erinevusi võetakse arvesse ja vajadusel kohandatakse keskkond
selliselt, mis aitab meil võrdselt teistega omandada teadmisi ja osaleda erinevates
tegevustes. Lastega tuleb mitmekesisusest ja inimeste erinevustest rääkida ning neile
selgitada, et erinevus on normaalne osa inimeseks olemisest.
Vaba mäng kui kõige olulisem õppe- ja tagasisidevahend
Õppekava tööversioonist leiab juhised õppemänguks, mis on vastand vabale mängule. Vaba
mäng (unstructured play) on spontaanne, vabatahtlik, ilma ettemääratud reeglite või
juhisteta. Lapsed mängivad aktiivselt ja pühendunult, mis lisaks kognitiivsele, füüsilisele,
sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule suurendab juhtimisoskust ning aitab samuti kaasa
3
ka koolivalmidusele (igavlevad lapsed ei õpi). Läbi mängu näitavad lapsed, mida nad on
õppinud, millest nad huvituvad ja mis neile muret teeb. On oluline vaadelda lapsi mängimas,
sest läbi mängu annavad lapsed meile tagasisidet selle kohta, mida nad juba oskavad ja on
õppinud ning ka selle kohta, mis oskused vajavad rohkem arendamist ja tähelepanu.
Lapsest lähtuv õpe/lapsekesksus
Õppekava tööversioon on üles ehitatud õpetaja õigustele/kohustustele/tegevustele õppetöö
läbiviimisel, kuid lapse enda panus õppeprotsessi kirjelduses puudub. Õpetaja ei tohiks
õppeainet edasi anda üks-ühele, vaid peaks pidevalt ja jooksvalt võimaldama lastel
rühmakaaslastega uusi teadmisi vabas vormis arutada. Selliselt suureneb ka laste osalemine
ja kaasatus õppeprotsessi, sest õppetöö on lõbus, huvitav ja interaktiivne. Lapsed peavad
tegema sama palju tööd kui õpetajad, tähendades, et laste ülesanne ei ole vagusi istuda ja
kuulata, vaid arutleda. Õpetaja roll peaks rohkem sarnanema juhendaja rollile. Selline
metoodika aitab saavutada paremaid tulemusi, edendades ja arendades samal ajal loovust,
omaalgatust, koostöövõimet ja rühmakaaslaste omavahelisi suhteid.
Õppekavaülene õpe
Ühtegi õppeainet ei tohiks õpetada eraldiseisvalt, isoleeritult, vaid mitmete õppeainete
samaaegne edasiandmine (cross-curriculum teaching) peaks olema läbiv õppemeetod.
Õppekava tööversioon loetleb kõik õppeteemad eraldiseisvalt õppeainete kaupa, andmata
sealjuures juhiseid või suuniseid õppekavaülese õppe korraldamiseks. Mitme õppeaine
samaaegne edasiandmine aitab lastel oluliselt paremini õpitut mõista ja oskusi arendada,
eeskätt luua elulisi seoseid erinevate nähtuste, sündmuste ja faktide vahel. Näiteks
projektipõhine, elulise probleemi lahendamisele suunatud või uurimuspõhine lähenemine –
õpetaja mitte ainult ei ütle lapsele, mida ta teadma peab, vaid koos lastega seatakse ühine ja
eluline eesmärk, milleni jõudmine on lapsi iseeneslikult köitev ja haarav tegevuste jada.
Õpetaja otsustus- ja tegevusvabadus
Kooskõlastusele saadetud õppekava algne tööversioon sisaldab rohkelt ettekirjutusi
tegevuste ning käsitletavate teemade, samuti metoodikate osas. Oleme seisukohal, et
õppekava peaks austama õpetajate otsustus- ja tegevusvabadust ning tuginema eeldusel, et
alusharidust pakuvad kvalifitseeritud õpetajad, kellel on piisav ettevalmistus, et saavutada
õppekavas seatud õpieesmärgid. Vajadusel tuleb õpetajate jt lastega töötavate spetsialistide
õpet, õppematerjale jms täiendada.
Lapse arengut toetav õpikeskkond ja päevakava
Õpikeskkond peab olema laste arengut toetav ning tagada tuleb ruumide ohutus ning
sobivus just laste vajadusi silmas pidades. Sel eesmärgil kehtestatud nõuded on hetkel
sätestatud rahvatervise seaduse alusel. Õppekava algne tööversioon sisaldab ka mõningaid
ruumiga seotud nõudeid. Arvame, et ruumide nõuded võiksid olla kehtestatud ühes
õigusaktis (rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruses) ning pole asjakohane
õppekavas üle korrata üldiseid ruumidele kehtivaid nõudeid. Lasteaedade võimalused võivad
olla väga erinevad selles osas, milliseid ruume peale rühmaruumide neil on võimalik
kasutada. Seepärast ei poolda me ka lähenemist, kus õppekava kirjutab detailselt ette
õppeks vajamineva inventari (nt klaveri olemasolu). Samuti arvame, et on liialt ettekirjutav
ning ebasoovitavat olukorda soosiv tuua õppekavas teatud tegevuste puhul välja, et nende
puhul kasutatakse eelkõige rühmaruumi (nt õppekava tööversiooni lk 39).
Samal ajal kehtib rahvatervise seaduse alusel kehtestatud määruse alusel nõue, et sobivate
ilmastikutingimuste korral peaks võimalikult palju tegevusi toimuma õues. Üldiselt on pigem
probleemiks, et lapsed ei veeda piisavalt palju aega värskes õhus ning leiame, et sobivate
tingimuste korral on praktiliselt kõiki tegevusi võimalik läbi viia ka õues.
4
Tulevikus võiksid mitmed lasteaia päevakava puudutavad nõuded olla sätestatud Haridus- ja
Teadusministeeriumi õigusaktides, sh õppekavas. Palume uue õppekava koostamisel
kaasata Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond, et leppida kokku, millisel kujul võiksid
mõned Sotsiaalministri määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses
tervise edendamisele ja päevakavale“ päevakavaga seotud nõuded tulevikus alushariduse
riiklikus õppekavas kajastuda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Joanna Karu 626 9329
[email protected]