Saatja: Reet Raukas <
[email protected]>
Saadetud: 18.11.2019 13:43
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Immunoprofülaktika ekspertkomisjonile
Manused: pneumokokknakkuse kiri.docx
Tere,
Manuses on pöördumine Immunoprofülaktika ekspertkomisjonile.
Lugupidamisega
Reet Raukas
Lastearstide pöördumine Eesti i mmunoprofülak tika ekspertkomisjoni poole , et e sita da e ttepanekud Eesti immuniseerimiskavasse . Head kolleegid, aasta lõpp on kokkuvõtete ja uute plaanide tegemise aeg. Infektsionistid on juba aastaid seisukohal, et pneumokokknakkuse vastane vaktsineerimine Eestis on näidustatud p igem riskirühmadele.Viimasel ajal on perearstide hulgas levinud arvamusi, et laste riiklikusse immuniseerimiskavasse võiks tulla enne tuulerõugete vaktsiin kui pneumokokivastane vaktsineerimine. Eesti pneumokokknakkuse statistika ei ole vastanud päris tegelikkusele, iga-aastased üleriigilised invasiivse infektsiooni numbrid on olnud madalad. Mõned näited, Terviseameti poolt registreeritavate invasiivsete pneumokokknakkuste diagnoosikoodide (A40.3, G00.1 ja J13) esinemine Eestis absoluutarvu de na : 2007 – 36 juhtu, 2008 – 32, 2009 – 45, 2010 – 36, 2011 – 62, 2012 - 104, 2013 – 110, 2014 – 66, 2015 – 90 juhtu. Kliiniliste, laboratoorsete ja röntgenoloogiliste andmete alusel võib arvata, et tõsist pneumokokknakkust on lastel ( andmed on esitatud koos täiskasvanutega) igal hooajal kindlasti rohkem, kuid erinevalt tuulerõugete diagnoosist, kus piisab diagnoosimiseks vaid tüüpilisest kliinilisest pildist, diagnoositakse invasiivne p neumokokknakkus kindla kriteeriumi - tekitaja isoleerimise alusel: mikroobi väljakasv vere – ja liikvorikülvist või positiivne molekulaardiagnostika tulemus (PCR liikvorist). Üldises plaanis võetakse verekülve, pleuravedeliku- või kõrvamäda mikrobioloogilisi külve kindlasti palju vähem kui vaja ja väikelastelt ei saa näiteks rögaproove. Samuti on osad patsiendid saanud eelnevalt antibakteriaalset ravi, mistõttu mikroobikülvi vastused on negatiivsed. Ja kahjuks unustatakse nakkushaigust registreerida (näiteks J13 - Streptococcus pneumoniae tekkese kopsupõletiku puhul) v õi kasutatakse mõnda muud diagnoosikoodi, mistõttu oluline juhtum jääb Terviseameti statistikas kajastamata. Eesti tervisestatistikas registreeritud viimase kolme aasta juhtude alusel on invasiivne pneumokokknakkus siiski pidevalt kasvanud: 2016 – juhte absoluutarvuna 143, 2017 – 160, 2018 juba 195 ja 2019 oktoo brikuu seisuga 1 97 juhtu. Pneumokokknakkused on Eestis levinud lastel enim vanuses 1 – 4 aastat, kus selle esinemissagedus vastavas vanusegrupis eelmise aasta andmete põhjal tuleb 21,3 juhtu /100 000 elaniku kohta. Sel aastal on murettekitav harvaesinevate pneumokokkmeningiitide sagenemine – aasta algusest oktoobri lõpuni kokku 9 juhtu, kusjuures 3 neist on aasta jooksul olnud imikud ja 1 väikelaps (noorim 5- kuune ja vanim 2-aastane). Neist 3 last olid ravil Tallinna Lastehaiglas (1 laps jaanuaris ja 2 oktoobris) ja keegi neist pneumokokknakkuse suhtes riskirühma ei kuulunud: 2-aastane on lasteaialaps ning 5-kuusel on kodus vanem lasteaialapsest pereliige, 10-kuune oli peres ainus laps. Varasema lt, 2017 sai Tallinna Lastehaiglas ravi pneumokokkmeningiidiga 2,5-aastane lasteaialaps, kes toodi reanimobiiliga krambistaatuses ja oli esimesed ravipäevad IRO-s. 2016 . ja 2017 . aastal oli korduvalt ravil 14-aastane tüdruk, kel diagnoositi korduva pneumokokkmeningiidi uuringute ja ravi käigus liikvorilekkega meningoentsefalotseele. Võrdluseks, aastail 2016 oli pneumokokkmeningiite Eestis kokku üldse 6 juhtu, 2017 - 5 (neist 1 im ik) ja 2018 - 2 juhtu ( lapsi ei olnud ). Terviseameti epidemioloogia raportitest on näha ka pneumokokknakkusega seotud surmajuhud Eestis: 2010 – 2 juhtu, 2011 – 4, 2012 - 6, 2013 - 6, 2014 – 9, 2015 – 8, 2016 – 11, 2017- 11 (esmakordselt märgiti ära, et neist 6 oli invasiivset infektsiooni), 2018 – 10 juhtu (neist 9 invasiivset infektsiooni). Esitatud andmetest ei täpsustu, millises vanuses või millisest pneumokokknakkuse haigusvormist olid surmajuhud aset leidnud. WHO seisukohalt on olemasolevad pneumokokknakkuse vastased konjugeeritud vaktsiinid vajalikud kõigile alla 2- aastastele lastele hoidmaks ära invasiivset infektsiooni , meningiiti, sepsist või baktereemiaga pneumooniat, ning ka mitteinvasiivset - kõrvapõletikke, sinusiiti, kopsupõletikk e ja bakteri kandlust ninaneelus. On teada, et eriti vastuvõtlikud pneumokokkinfektsioonile on alla 5-aastased lapsed ja üle 65-aastased eakad , antud kirjas keskendume lastele. Ka on teada, et laste konjugeeritud pneumokokknakkuse vastase vaktsineerituse kõrge hõlmatuse korral saa vad väikelastel vähenenud pneumokoki kandluse kaudu kasu ka mittevaktsineeritud täiskasvanud ja eakam elanikkond (vanaemad,vanaisad), . Kirjanduses ei räägita enam pikka aega ainult invasiivse pneumokokkinfektsiooni ärahoidmisest (mis on loomulikult tähtsaim), vaid analüüsitakse ja tuuakse välja vaktsiinikogemusega maade s immuniseerimisega kaasnevat mõju mitteinvasiivse infektsiooni (otiidid, kopsupõletikud, bakterikandlus) vähenemise suhtes. Kuigi on teada, et konjugeeritud pneumokokkvaktsiinid on väga efektiivsed eelkõige vaktsiinis sisalduvate serotüüpide vastu, peetakse oluliseks ka tagasihoidlikumat üldist haigestumise langust. Vaktsiinikogemusega riikides on aastaid olnud tähelepanu all asendusserotüübi fenomeni teema - vaktsiinis mittesisalduvate serotüüpide esilekerkimine uute haigustekitajatena. Viimaste andmete põhjal Euroopast on selgunud, et kuigi vaktsiiniga mittehaaratud serotüüpide kandlus lastel on kasvanud, ei ole haigusjuhud sagedasemad võrreldes vaktsineerimise eelse ajaga. Asendusfenomeniga esilekerkivad infektsioonid on siiski vähemtõsised ning väiksema tõenäosusega surmaga lõppevad, seega asendusfenomen võib olla ületähtsustatud. On selge, et olemasolevad konjugeeritud pneumokokknakkuse vastased vaktsiinid on tõhusad kõige tõsisemate invasiivsete haigusvormide suhtes ning aitavad vähendada sagedamini esinevaid mitteinvasiivseid nakkusi. Eestis on konjugeeritud pneumokokknakkuse vastane immuniseerimine olnud siiani väheses kasutuses kui omapoolse finantseerimisega tehtav vaktsiin, meil peaksid tsirkuleerima vaktsiinitundlikud tekitaja serotüübid. Paljudes riikides on üle 15 aasta pneumokokknakkuse vastased konjugeeritud vaktsiinid jätkuvalt püsinud lastekalendris, neist pole loobutud asendusserotüübi fenomeni tõttu. Kas tasuks Eestis oodata nüüd veel laiema serotüübihaaratusega pneumokokknakkuse tulevik uvaktsiine, mis võib võtta pikki aastaid. Samas plaaniksime vähendada lastele enamjaolt mitte rasket nakkushaigust – tuulerõugeid. WHO andmetel on konjugeeritud pneumokokknakkuse vastased vaktsiinid tänaseks 147 riigi riiklikes immuniseerimiskavades, ehk neis toimub imikute ja väikelas te vaktsineerimine. Eelmisel aastal Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi (ESPID) iga-aastasel kongressil toodi eraldi välja pneumokokknakkuste sessioonil, et ainult 3 Euroopa riigis , Eestis, Horvaatias, Maltal, ei olnud pneumokokknakkuse vastased konjugeeritud vaktsiinid riiklikus immuniseerimiskalendris . Tänaseks on viimase s kahe s riigi s otsus tatud vaktsiin immuniseerimiskavasse lülitada. Euroopa Nakkushaiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus (ECDC) jälgib 31 riiki, järgmisest aastat on Eesti nende riikide seas ainus, kus pole pneumokokknakkuse vastane vaktsineerimine kõigi laste riiklikus immuniseerimiskavas. Samuti pole üheski ECDC jälgimisala r iigi immuniseerimiskavas pneumokokk nakkuse vastane vaktsineerimine enam ainult riskigruppidele. Osades riikides on ta hoopis laste immuniseerimiskavas ja lisaks riskirühmadele. Tuulerõugete vaktsiin on immuniseerimiskavas seevastu vaid 12 ECDC jälgimisala riigis. Ja mitmetel riikidel on see mõeldud vaid riskigruppidele. Konjugeeritud pneumokokknakkuste ja tuulerõugete vastaste vaktsiinide kasutus ei ole Euroopas ega maa il mas võrreldavad ning on seni olnud esmalt pneumokokkvaktsiini kasuks. Vaadakem, kuidas on käitunud pneumokokkinfektsiooni suhtes kasvõi meie lähinaabrid , nii on Soomes ja Lätis pneumokokknakkuse vastane vaktsineerimine laste i mmuniseerimis - kavades juba 2010.aastast. Kui vaadata neid seisukohti laste statsionaarse ravi vajaduse järgi , Tallinna Lastehaigla EMO statsionaari ja ä gedate i nfektsioonide osakonna ja laste kõrva - nina - kurguhaiguste osakonna näitel , kus saab ravi väga suurel hulgal haigeid lapsi, siis tuulerõuged on lapseeas suhteliselt kerge haigus ja selle tõttu hospitaliseeritakse laps i vähe – näiteks palavikukrampide, sekundaarse tselluliidi, harva esineva t s erebelliidi tõttu . Seevastu respiratoorsete haiguste hooajal on haiglaravi vajadus imikutele ja väikelastele kõrge, lapsed lähevad viimasel ajal lastehoidu juba 1,5- aastaselt ja laialdaselt levinud viirusnakkuste kõrval on nii invasiivne kui ka mitteinvasiivne bakteriaalne infektsioon väikelapsele väga raske või raske ha igus . P raktilises elus jõuavad imikud ja väikelapsed haiglasse järsult tekkinud raske seisundi tõttu kiirabiga või perearst i saatekirja ga . Seega need ei ole ambulatoorsed iseparanevad haiged, nagu valdavalt on tuulerõugetega lapsed. Bakteriaalse respiratoorse infektsiooniga hospitaliseerime lastehaiglasse põhiliselt tavalisi lasteaialapsi, pneumokokknakkuse suhtes riskigrupi lapsi näeme vähe (nt kui riskifooniga lapse peres käib teine laps lasteaias, või käib riskigrupi laps ise lasteaias). Bakteriaalne neuroinfektsioon, pneumokokkpneumoonia või mädane keskkõrvapõletik on väikelapsele väga rasked haigused . Neuroinfektsioon vajab kiiret äratundmist, olles kirjanduse andmetel 10 -20% surmaga lõppev või invaliidist a v, nii kuulmiskahjustuse kui neuroloogiliste jääknähtude tekkega. P leurahaaratuse või pleuraefusiooniga kaasub lapse raske seisund, hingamisraskus, tugev valu, intensiivravi päevad, pleura dreneerimine, vajadus kopsu kompuuterdiagnostikaks . Kõrvaprobleemid on tihti korduvad, vaja vad narkoosiga tehtavat paratsentees i . I gal juhul on lapse taastumine ülesloetletud näidete puhul pikema aja küsimus. Lisaks kaasub suur vanemate mure ja pikad hoolduslehe päevad. Seega, lastearstide ja laste kõrvaarstide arvamusel ei peaks ega tuleks pneumokokivaktsiini Eesti immuniseerimiskavasse lülitamist imikutele ja väike lastele mitte kaaluda, vaid ta peab seal kindlasti olema. Kui on olemas tõhusad vaktsiinid, et tõsist infektsiooni ära hoida ja mitteinvasiivset nakkust vähendada, langeks ilmselt koormus ka igapäevasele tervishoiule (statsionaarsed voodipäevad, perearsti praksise visiidid ja antibootikumide väljakirjutamine, vanemate hoolduslehepäevad). Arvestades diagnostilisi erinevusi, ei saa pneumokokkinfektsiooni puhul Eestis lähtuda üksnes olemasolevatest sta tistilistest numbritest ( tekitaja esinemist vähe või isegi juhuslikult uuritud, juh te vähe ) - samas registreeri takse ainult invasiivset pneumokokknakkust - ning tuleks kindlasti arvestada teiste maade kogemusi ja käitumist (ka mitteinvasiivse infektsiooni suhtes). Kui pneumokokknakkuse vastane vaktsineerimine jääks Eestis ainult riskigruppidele (mis tähendab konkreetsete foonhaigustega piiratud isikute hulka), pole sellest meie lasteaialastele ega kogu elanikkonnale kasu. Lastehaiglas näeme igapäevatöös pneumokokknakkusega ikka tavalisi lasteaialapsi ja nende nooremaid või vanemaid pereliikmeid, harvemini pneumokokknakkuse suhtes riskilapsi. Kui vaadata Tall inna Lastehaigla tööpinget veel gripisessoonil, sobiks tulevikus ka hooajalise gripivaktsiini rakendamine teatud vanusegrupile laste immuniseerim iskavasse, nagu mõned riigid (nt Soome ja Läti) on teinud. Laste gripivastasest vaktsineerimisest räägitakse Eestis vähe m kui näiteks hooldekodude eakate vaktsineerimise vajalikkus est. Lapsedki on suured gr i piviiruse põdejad, aga ka levitajad. Kahjuks on gripihooajal ka üksikuid laste surmajuhte. Oleme pneumokokknakkuse teemat lastearstidega arutanud ja leidnud, et pneumokokknakkuse vastane vaktsineerimine peaks kuuluma Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse kogu laste rüh ma ja oks (kuni 2-aast a sed lapsed ja pneumokokknakkuse suhtes laste riskigrupid vanuses 0 – 18 aastat) . T uulerõugete vasta s e immuniseerimi s e võiks lülitada kavva edaspidi võimalusel või samaaegselt pneumokoki vastase vaktsineerimisega kas tuulerõugete suhtes laste riskigruppidele või üldisesse immuniseerimiskavasse. Teeme ettepaneku seekord kaasata meie esindaja 03.12.19 immun oprofülakt i ka eksper tkomisjoni nõupidamisele. Toome välja siinkohal Tallinna Lastehaigla mõningase statistika: Tuulerõuged statsionaaris 2016 – september 2019 , kokku 3 aasta jooksul 60 last, neist tüsistunud tuulerõugeid 17 juhtu . Otiidid statsionaaris 2016 (ÄIO + KNK- os) kokku H65.0 – H66.9 kokku 600 last, neist KNK- os 331, H66.0 – H66.9 - 114 last; kõrvaoperatsioon e kokku 874 ; 2017 (ÄIO + KNK- os) kokku 575, neist KNK- os 305, H66.0 – H 66.9 – 122; kõrvaoperatsioon e kokku 1498 ; 2018 statsionaaris kokku 485 last, neist KNK- os 222, H66.0 – H 66.9 - 95 last, kõrvaoperatsioonid kokku 1792 ; 2019 oktoobrikuu seisuga (ÄIO + KNK os) kokku 245 last, mädaseid otiite 64, kõrvaoperatsioon e kokku 1553 . Septitseemia (A 40.3) 2016 – 2019 oktoober - 4 juhtu Pneumoonia ajavahemikul 2016 – 2019 oktoober : J13. 0 (Str. pneumoniae tekkene pneumoonia) 18 juhtu ; J 15.3 ja J15.4 (muude streptokokkide tekkene pneumoonia) 4 juhtu . Ajavahemikul 2016 – oktoober 2019 hospitaliseeriti 1023 keskkonnatekkese pneumooniaga last , neist 28 lapsel oli pleuraefusioon. Tä psustamata pneumo o nia ( J18.0 ) , t äpsustamata lobaarpneumoonia ( J18.1 ) , t äpsustamata bakteriaalne kopsupõletik ( J 15.9 ) : 2016 kokku vastavalt 3+13+49; 2017 kokku vastavalt 5+ 10 + 47 ; 2018 kokku vastavalt 11+ 3+ 51 ; 2019 kokku vastavalt 7 +5 + 45 juhtu . Pneumokokkmeningiit (G00.1) : 2016 - 1, 2017 - 1, 2018 - 0 ja 2019 – 3 Täpsustamata baktermeningiit ( G00.9 ) 2017 – 1 juht Gripp J 10 ja J11 2016/2017 hospitaliseeritud 138, ambulatoorsed pöördumised 389 2017/2018 hospitaliseeritud 172, ambulatoorsed pöördumised 536, suri 1 laps 2018/2019 hospitaliseeritud 249 ja ambulatoorsed pöördumised 582 Lugupidamisega Tallinna Lastehaigla lastearstid e Eesti Lastearstide Seltsi Tallinna osakon na nimel Reet Raukas Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Kasutatud kirjandus: 1. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja vanuserühma järgi. Tervise Arengu Instituut. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__02Nakkushaigused/NH02.px/?rxid=c3566e16-6039-4926-83e2-8cdc94d6ae13 2. Terviseamet. Nakkushaigustesse haigestumine Eestis kuud e ja maakondade kaupa, 2016-2019 https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine 3. WHO position paper. Weekly Epid. Record (2019, 94: 85-104) https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/310968/WER9408.pdf 4. J. Eskola, T. Kilpi, A. Palmu et al., New England Journal of Medicine, vol. 344, no. 6, pp. 403–409, 2001. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJM200102083440602 5. Pediatric Inf Dis Journal 2014 Jan; 33(Suppl 2 Optimum Dosing of Pneumococcal Conjugate Vaccine For Infants 0 A Landscape Analysis of Evidence Supportin g Different Schedules): S140–S151. Published online 2013 Dec 16. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3944478/ 6. Pneumococcal conjugate vaccines for preventing otitis media Paediatr Child Health . 2016 Mar; 21(2): 89–90 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4807802/ 7. Impact of pneumococcal conjugate vaccines on otitis media: A review of measurement and interpretation challenges International Journal of Pediatric Otorhinolaryngology Volume 100 , September 2017, Pages 174-182 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0165587617303221 8. ECDC vaccines shedules 9. The Journal of Pediatrics October 2019 Volume 213, Pages 252–253.e3 Diversity of Serotype Replacement After Pneumococcal Conjugate Vaccine Implementation in Europe https://www.jpeds.com/article/S0022-3476(19)30965-5/fulltext 10. Elucidating the impact of the pneumococcal conjugate vaccine programme on pneumonia, sepsis and otitis media hospital admissions in England using a composite control. BMC Med. 2018 Feb 8;16(1):13. doi: 10.1186/s12916-018-1004-z. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/29415741