Priit Eelmäe
Tartu Ülikooli Kliinikum SA Teie 14.10.2019 nr 5.7-1/9320/
[email protected] Meie 29.11.2019 nr 5.2-2/2521-2
Vastus Tartu Ülikooli Kliinikumi pöördumisele
Lugupeetud Priit Eelmäe
Tänan Teid pöördumise eest. Leian, et Teie kiri on suurepärane lähtepunkt, et avada
diskussioon, kuidas peaks arstiõpe 21. sajandi kolmanda kümnendi hakul olema korraldatud
ja rahastatud.
Sõnastan enda jaoks teie kirjast kolm eraldisesivat teemat:
1) tasemehariduses osalevate õppurite praktikaga seonduvate kulude ja produktiivsuse
kao rahastamiseks sobivad vormid;
2) regionaalhaigla roll üldarstlike pädevuste omandamisel;
3) haiglas toimuva teadus- ja arendustegevuse rahastamise viisid.
Esiteks pean õigeks alustada arutelu, kas ja mil määral on põhjendatud kasutada
tasemeharidust omandavate õppurite praktikakulude kandmisel erinevaid, kutsealast
sõltuvaid mudeleid. Oleme olukorras, kus arstiõppe praktikakulu ja produktiivsuse kao
hüvitamiseks on Tartu Ülikooli Kliinikumile tagatud Haridus- ja Teadusministeeriumilt
riigieelarveline eraldis. Seevastu õe ja ämmaemanda kutseala puhul ei küsi haiglad, sh TÜK,
kõrgkoolidelt konsensusleppes kokku lepitud piirides praktikakulu hüvitamiseks raha. Teiste
tervishoiu valdkonna kutsealade puhul toimub praktikakulude katmine läbi kõrgkooli eelarve.
Seega väärib arutlemist, kas ka arsti kutseala puhul võiks tasemehariduse rahastamine
toimuda kooli ehk antud juhul ülikooli kaudu tegevustoetuse alt. Samal ajal oleme avatud
mõttevahetuseks ka alternatiivsete rahastusmudelite üle.
Teine arutelukoht on, milline peab olema piirkondliku haigla roll üldarstliku pädevuse
omandamisel. Nimelt on diskussioonides heidetud ette, et praegune arsti põhiõpe on suuresti
sissejuhatus haiglas töötavaks eriarstiks saamisele. Samas soovime, et Eesti tervishoid
baseeruks tugeval esmatasandil, mistõttu peaks seda soodustama ka arsti põhiõpe. Kui
näiteks soovida, et tulevikus oleks kolmandik Eesti arstidest perearstid, peaks ka arstide
põhiõpe seda igakülgselt soodustama. Seega on põhjendatud kaaluda, kas osa arsti
põhiõppest oleks võimalik ja põhjendatud tuua kolmandalt tasemelt esmatasandile. Ka
majanduslikust perspektiivist tuleks enne rahaliste vahendite suuremas mahus eraldamise
otsustamist kaaluda, kas piirkondlikus haiglas õppetööga seotud produktiivsuse kadu on
võimalik vähendada haigla õppekoormust kahandades ja tuues osa õppekoormusest
tervishoiu teistele tasanditele.
Kolmas küsimus on seotud arstide ja õdede osalemisega rahvusvahelises arendus- ja
teadustöös Eesti tervishoiusüsteemi ravikvaliteedi tagamiseks. Ei ole kahtlustki, et teadus- ja
arendustegevust tuleks tervishoius igakülgselt toetada ja selle eest seisan ma loomulikult ka
edaspidi. Valides teadus- ja arendustegevuse toetamiseks institutsionaalse toetuse vormi,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
peaks see olema selgelt eristuv tasemehariduse praktikakulude rahastamisest. Samas
peame kõiki Eesti meditsiinitippkeskuseid kohtlema võrdselt, mistõttu võib siingi olla
põhjendatud kaaluda meditsiinilise teadus- ja arendustegevuse toetamist teadus- ja
arendustegevuses osalevate koolide, sh Tartu Ülikooli kaudu.
Teen ettepaneku korraldada kohtumine uue aasta esimeses kvartalis. Tulenevalt ülaltoodud
teemadest tuleks ülikooli kõrval kaasata diskussiooni ka Eesti Nooremarstide Ühenduse,
Eesti Perearstide Seltsi ja arstiteadusüliõpilaste esindajad. Annan ministeeriumi
spetsialistidele ühtlasi ülesandeks lülitada ülal nimetatud probleemkohtade analüüsimine
ministeeriumi tööplaani.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisaadressaadid:
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikool
Vootele Veldre 626 9140
[email protected]