Urmas Sule
Eesti Haiglate Liit Teie 19.08.2019 nr 868-2B/
[email protected] Meie 29.11.2019 nr 1.2-2/84-13
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
märkustest ja ettepanekutest
Lugupeetud Urmas Sule
Täname Teid arvamuse eest, mille edastasite rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
(edaspidi RTA) heakskiitmiseks koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kohta.
Teie kirjas välja toodud märkustele, küsimustele ja ettepanekutele vastame järgmiselt:
RTA on strateegiline dokument, mis määrab järgmiseks kümneks aastaks tervise valdkonna
eesmärgid ja poliitika peamised suunad ning millest Sotsiaalministeerium juhindub
tervisepoliitika kujundamisel. RTA eesmärkide saavutamiseks koostatakse ja viiakse ellu
kolm programmi: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimkeskne tervishoid.
Programmid sisaldavad muuhulgas ka mõõdikuid detailsemate eesmärkidega, millega
hinnatakse tulemuste poole liikumist. Programmide planeerimise, elluviimise ja uuendamise
hõlbustamiseks on võimalik osapooltega koostöös välja töötada täiendavaid horisontaalseid
kitsamate valdkondade plaane ja sõlmida koostöökokkuleppeid. Sellele viitame ka RTA
peatükis „Alaeesmärgid ja lahendusteed“, kus on kirjas: „Alaeesmärkide saavutamist saavad
toetada vabatahtlikud koostöölepped, sealhulgas kohalike omavalitsuste, erialaliitude ning
teadus- ja innovatsiooniasutustega.“
Tulenevalt Teie märkusest täpsustasime RTA alapunktis 10.3. „Arengukava elluviimise
juhtimiskorraldus“ RTA elluviimise ja juhtimise kirjeldust järgmiselt: „Igal aastal toimub
juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste tasandi ühine
aruteluseminar, kus esitletakse rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 rakendamise
tulemusi, arutatakse tekkinud probleeme ning selgitatakse eesmärkide saavutamist oluliselt
mõjutavad teemad ja haigusseisundid (nt südame-veresoonkonnahaiguste, vähi, diabeedi
ennetus ja ravi jne), mis vajavad eraldi käsitlemist ja lahendamist. Aruteluseminari tulemused
on aluseks programmide, sealhulgas seatud eesmärkide sihttasemete muutmisele ja
uuendamisele. Rahvastiku tervise seisukohast oluliste haigusseisundite terviklik käsitlus
kujuneb programmide tasandil nende elluviimisel. Aruteluseminarile eelnevalt korraldatakse
teadus- ja rakendusuuringuid tegevate asutuste ja poliitikakujundajate ühiseid teabepäevi,
kus tutvustatakse probleemkohti ja pakutakse välja võimalikke tõenduspõhiseid lahendusi
programmide rakendamiseks.“
Nõustume, et meie soov vähendada 2030. aastaks alla 65-aastaste elanike hulgas
vähisurmade arvu 40% võrra on ambitsioonikas, kuid peame seda realistlikuks juhul, kui
järgmisel kümnendil seatakse avaliku sektori (nii riigi kui kohalikul tasandil) tervisepoliitikas ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
teiste valdkondlike poliitikate planeerimisel ja elluviimisel kõrgele kohale vähitekke põhiliste
riskifaktoritega – suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, tasakaalustatud toitumine ja füüsiline
aktiivsus – seotud ennetustöö, nõustamine ja kahjude vähendamine. Selle juures peab
lähtuma tõenduspõhise tervisepoliitika põhimõtetest ja kaasata on vaja ka erasektor ning
kolmas sektor.
Riigikantselei ja Sotsiaalministeerium tellisid rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 väga
põhjaliku vahehindamise. Vahehindamine valmis 2017. aastal ning selle tegijaks oli
mõttekoda Praxis. Vahehindamise raportid leiate siit: https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-
analuusid. RTA koostamise protsessis on kasutatud mitmesuguseid allikaid, peamisteks olid
RTA vahehindamise tulemused, viimaste aastate trendid tervise- ja suremusnäitajates, eri
riikide praktikad, olulisemad uuringud ja analüüsid ning strateegilised poliitikadokumendid,
arutelud seminaridel eri valdkondade ja huvipoolte esindajatega ning avalikult
konsultatsioonilt saadud tagasiside. Teie tagasiside põhjal lisasime RTA vahehindamise
raporti viite RTA põhimõtete peatükki.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 kokkuvõtva analüüsi plaanime teha 2021. aasta
alguseks ja kasutame seda sisendina RTA elluviimisel ja programmide uuendamisel.
Küsisite, kas tervishoiukulutuste osakaalu tõus 0,2% SKPst kümne aasta jooksul on piisav
RTA eesmärkide elluviimiseks. Selgitame, et RTA eesmärgid oleme seadnud tuginedes
eelneva kümne aasta trendidele ning teiste riikide trendidele ja kogemusele, samuti oleme
arvestanud ennetusmeetmete tõhusust. Viimase kümne aasta jooksul toimus 0,5%-ne
avaliku sektori tervishoiukulude osakaalu tõus SKPst. 2018. aastal oli tervishoiukulude
osakaal SKPst 6,68%. Järgmise kümne aasta jooksul oleks vajalik seda kasvu kiirendada
ning jõuda lähemale Euroopa Liidu keskmisele tervishoiukulude osakaalule, sest SKPst
tervishoiukulutusteks ette nähtud osakaalu kiirem tõus aitaks tõhusamalt kaasa seatud
eesmärkide saavutamisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Heli Laarmann 626 9129
[email protected]