dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Visiiditasu nõudmine

Sotsiaalministeerium · 29. november 2019
Viit
5.2-2/2522-2
Registreeritud
29. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Haigla AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-22522-2 29.11.2019 Väljaminev kiri.bdoc415 KB

Sisu (failidest)

Ain Suurkaev Rakvere Haigla AS Teie 14.10.2019 nr 2.07-1/5/2019 / [email protected] Meie 29.11.2019 nr 5.2-2/2522-2 Visiiditasu nõudmine Lugupeetud härra Suurkaev Esitasite Sotsiaalministeeriumile visiiditasu regulatsiooni osas järgmised küsimused, millele anname alljärgnevad selgitused. Esmalt märgime, et ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 67 lõike 1 kohaselt on visiiditasu kindlustatud isiku poolt lisaks omaosalusele kantav kulu ravikindlustushüvitise (sh tervishoiuteenuse) saamiseks, mille maksmise kohustust haigekassa üle ei võta. Tervishoiuteenuse osutajal on visiiditasu nõudmise õigus RaKS-is sätestatud juhtudel, mitte kohustus, st et tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendile kehtestada ka RaKS-is sätestatust soodsamad visiiditasu maksmise tingimused. 1. Küsimus: RaKS § 70 lg 4 sätestab - Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja /…./ juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist. 1.1. Kuidas tuleks ministeeriumi hinnangul tõlgendada käesoleva pöördumise punktis 1 toodud sätet? Kas säte kohaldub laias mõistes ehk suunamise korral ükskõik millisel teisel erialal tegutseva sama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja juurde või on tegemist pigem kitsa tõlgendusalaga? Kas sättes nimetatud teist sama tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötajat tuleb eristada persooni põhiselt või eriala põhiselt ehk kui üks ja sama tervishoiutöötaja täidab tervishoiuteenuse osutaja juures erineval ajahetkel erinevaid rolle kas siis on visiiditasu küsimine olukorras kus ühes rollis tegutsenud tervishoiutöötaja suunab patsiendi iseenda teises rollis toimuvale vastuvõtule, lubatud? Vastus 1.1: Küsitud juhul kohaldub RaKS § 70 lõige 4, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja suunab isiku oma teise tervishoiutöötaja juurde, st ükskõik millisel teisel erialal tegutseva sama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja juurde (nii tervishoiutöötaja persooni kui eriala põhiselt). Sellisel suunamisel ei ole patsiendilt visiiditasu nõudmine lubatud. 1.2. Kas punktis 1 välja toodud säte hõlmab endas ka teiseloomulisele teenusele suunamist? Näiteks kui patsienti opereerinud ortopeed suunab patsiendi sama tervishoiuteenuse osutaja juures töötava taastusraviarsti juurde - kas sellisel juhul RaKS § 70 lõikest 4 tulenev visiiditasu nõudmise piirang kohaldub või mitte? Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Vastus 1.2: Esitatud näite puhul visiiditasu nõudmise piirang kohaldub, sest saatekirja annab sama tervishoiuteenuse osutaja juures töötav ortopeed. 1.3. Kui statsionaarsest ravist suunatakse patsient ambulatoorsele ravile (näiteks statsionaarsest kirurgiast ambulatoorsele kirurgi vastuvõtule), kas siis omab tervishoiuteenuse osutaja patsiendilt vastava ambulatoorse teenuse eest visiiditasu küsimise õigust? Või on sättega peetud silmas üksnes neid olukordi kus patsiendi suunamine toimub ambulatoorse ravi sees (ambulatoorsest ambulatoorsesse)? Vastus 1.3: RaKS § 70 lg 1 sätestab, et kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse üldarstiabi osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel või RaKS § 70 lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. Seega võib visiiditasu nõuda ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Saatekirja võib anda ka statsionaaris töötav arst. RaKS § 70 lõikes 4 sätestatud piirang ei ole seotud ainult ambulatoorsest ravist ambulatoorsesse ravile suunamisega. 2. RaKS § 70 lg 6 sätestab - Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel visiiditasu kahekordses suuruses. Vastus 2: Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, mitte kohustus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel sellega seotud visiiditasu kahekordses suuruses. Visiiditasu kahekordses suuruses nõudmise tingimustest tuleb patsienti eelnevalt teavitada. RaKS § 70 lõike 6 sätestamisel lähtuti muu hulgas järgmisest: Kahekordset visiiditasu võib patsiendilt nõuda ainult siis, kui: o patsient soovib tervishoiuteenust, mille korral on ette nähtud visiiditasu maksmine. Kui visiiditasu vastavalt RaKS §-de 69–70 ei ole ette nähtud, siis ei tule maksta ka kahekordset visiiditasu; o patsient on jätnud eelmisel korral 48 tundi mitteilmumisest ette teatamata. Kuna tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse sõlmituks teenuse osutamisele registreerumisel (sellega võtab teenuse osutaja endale kohustuse kokkulepitud ajal ja kohas teenust osutada), siis on mitteilmumine patsiendipoolne lepingu rikkumine, mis tekitab tervishoiuteenuse osutajale kahju. Selle kahju osaliseks hüvitamiseks on ette nähtud kahekordses suuruses visiiditasu nõudmise võimalus. Arvestades visiiditasu väiksust, on ebamõistlik reguleerida õigusaktis täpselt, kuidas üks või teine pool tõendab teatamist või mitteteatamist. Sätte tõlgendamisel tuleks püüda mõelda tüüpjuhtumitele ja kohaldada mõistlikkuse põhimõtet; o patsient soovib tervishoiuteenust samalt tervishoiuteenuse osutajalt, kelle juurde jättis eelmine kord tulemata. Seejuures ei ole oluline, kui kaua aega on mitteilmumisest möödunud. Samuti ei ole oluline mitteilmumiste arv. Soovitame tutvuda täiendavalt ka Riigikogu kodulehel olevaid selgitusi eelnõu seletuskirjas: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7ce9f65d-c96a-f8a1-83cb- 164337ca5e11/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20seonduvate%20 seaduste%20muutmise%20seadus. 2.1. Kas RaKS § 70 kohaldub kitsas mõistes eriarstiabi osutamisel eriarstide poolt või on tegemist laia kohaldamisalaga sätetega? Ehk kas RaKS § 70 lõikest 6 tulenev õigus kohaldub üksnes eriarsti poolt eriarstiabi osutamisel või käsitletakse nimetatud sätte mõistes ka haigla kui tervishoiuteenuse osutaja poolt laiemat teenuse osutamist eriarstiabi osutamisena? 3 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lg 1 kohaselt loetakse eriarstiabiks ambulatoorset tervishoiuteenust, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Seega kas RaKS § 70 mõistes võiks haigla kui tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatavaks eriarstiabiks lugeda nii eriarsti kui temaga vahetult koos töötavate tervishoiutöötajate poolt osutatavaid tervishoiuteenuseid või ka tervishoiuteenuse osutaja juures eriarstist kui spetsialistist eraldiseisvalt tervishoiuteenuseid osutavad eriarstiks mitte olevad tervishoiutöötajad (nt teenused nagu õe iseseisev vastuvõtt, logopeed, füsioterapeudi vastuvõtt). Vastus 2.1: Vaata ka vastust punktis 2. Kahekordset visiiditasu võib patsiendilt nõuda ainult siis, kui patsient soovib ambulatoorset tervishoiuteenust, mille korral on ette nähtud visiiditasu maksmine. Kui visiiditasu vastavalt RaKS §-dele 69–70 või tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud tingimustele ei ole ette nähtud, siis ei tule maksta ka kahekordset visiiditasu. Küsimuses esitatud spetsialistid on kaasatud tervishoiuteenuse osutamise meeskonda ja hõlmatud haigla tegevusloaga. 2.2. Kuidas tuleks tõlgendada visiiditasu kahekordses suuruses nõudmise õigust – kas tegemist on kahekordse järgmise visiidi korral visiiditasuna küsitava tasu määraga? Või tuleks lähtuda patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi visiiditasu määradest? Käesolevas punktis tõstatud küsimus omab tähtsust mh olukordades kus patsiendi poolt kohale ilmumise ja/või teavitamise kohustust on rikutud visiidi puhul, millise osas patsiendile kohaldus mõni RaKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides 1–2 toodud visiiditasust vabastatuse alus. Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks lähtuda RaKS § 70 lg 6 kohase sanktsiooni rakendamisel patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi ehk esimese visiidi visiiditasu rakendamise õiguse osas rikkumise hetkel kehtinud visiiditasu piirangutest/suurustest, siis millistel meetoditel võiks sellises olukorras tervishoiuteenuse osutaja oma kui tervishoiuteenuse osutamise lepingu teise osapoole õiguseid ja mh avalike vahendite säästva ning otstarbeka kasutamise printsiibi tagamist kaitsta? Vastus 2.2: Vastus on antud punktides 2 ja 2.1. Kokkuvõtvalt: kahekordset visiiditasu võib patsiendilt nõuda, kui patsient soovib ambulatoorset tervishoiuteenust, mille korral on ette nähtud visiiditasu maksmine. Kui visiiditasu vastavalt RaKS §-dele 69─70 või tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud tingimustele ei ole ette nähtud, siis ei tule maksta ka kahekordset visiiditasu. Haiglad on oma majandustegevuses iseseisvad, seda ka meetodite valikul oma õiguste kaitsmiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2.3. Juhul kui käesoleva pöördumise punktis 2 toodud sättes nimetatud järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmise ajal esineb mõni RaKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides 1─2 nimetatud visiiditasu tasumise nõude esitamist piirav asjaolu, kas siis puudub tervishoiuteenuse osutajal ka RKS § 70 lõikes 6 sätestatud sanktsiooni rakendamise õigus? Või kuidas on ministeeriumi hinnangul kooskõlas ühteaegu kahekordse tasu nõudmise õigus ja visiiditasust vabastatus. Juhul kui ministeeriumi hinnangul ei oleks käesolevas punktis nimetatud olukorras RaKS § 70 lõikest 6 tuleneva õiguse sisuline kasutamine tervishoiuteenuse osutaja poolt lubatav, siis milliseid vahendeid soovitab ministeerium tervishoiuteenuse osutajatel kasutada oma ja tervishoiuteenuse osutaja teiste patsientide õiguste (õiguspärane ootus pääseda tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule optimaalseima ajakuluga) kaitseks, pidades seejuures silmas, et õigusaktides muude sanktsioonide rakendamise mehhanismid olukorraks kus ravikindlustatud patsient jätab põhjendamatult visiidile tulemata (s.o lepingu täitmise kohta ilmumata) või õigeaegselt mitteilmumisest teavitamata (so lepingu üles ütlemata), puuduvad? Vastus 2.3: Juhul kui käesoleva pöördumise punktis 2 nimetatud järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmise ajal esineb mõni RaKS § 70 lõigetes 4 või 5 nimetatud visiiditasu tasumise nõude esitamist piirav asjaolu, siis puudub tervishoiuteenuse osutajal ka alus RaKS § 70 lõikes 6 sätestatud kahekordse visiiditasu nõudmise õigus. Tervishoiuteenuse osutaja 4 käsutuses on meetmeid, et viia vastuvõtule mitte ilmumise tõenäosus miinimumini (nt eelnev patsiendi teavitamine ja meeldetuletused sõnumi või e-kirjaga vastuvõtuajast, visiiditasu maksmine vastuvõtule registreerimisel vms). Täiendavalt aitab sellele kaasa digiregistratuur, kus ühe saatekirjaga saab registreeruda vaid ühele vastuvõtule. 2.4. Kui pikk on RaKS § 70 lõikest 6 tuleneva nõude aegumistähtaeg? Kas järeldame õigesti, et RaKS erisätte puudumisel kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohane üldine seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg? Vastus 2.4: tsiviilseadustiku üldosa seaduse osas on selgituste andmine Justiitsministeeriumi pädevuses. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on RaKS § 70 lõikest 6 tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. Lisaks palute ministeeriumilt soovitust, kuidas võiksid tervishoiuteenuse osutajad laiemalt kaitsta enda ja oma teiste patsientide huve lepingu rikkujate korrale kutsumiseks olukorras kus rikkuja enne aegumistähtaja möödumist sama tervishoiuteenuse osutajaga uut tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei sõlmi. Vastus on antud punktis 2.3. RaKS § 70 lõike 6 rakendamine ei tohiks mõjutada patsiendile tervishoiuteenuste kättesaadavust, kuna tervishoiuteenustega seotud kulud on kaetud läbi haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinna ja ravi rahastamise lepingu. Loomulikult on vastuvõtule mitteilmumine hoolimatu teiste patsientide suhtes, kes saaksid seda vastuvõtuaega kasutada. Arvestades ravijärjekordade pikkust, aitaks olukorda leevendada patsiendile saadetud eelnev meeldetuletus vastuvõtuaja kohta . Täname Teid esitatud pöördumise eest. Loodame, et meie selgitused on abiks RaKS-i rakendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Jesse Terviseala asekantsler Ülle Jordan 6269 139 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel