Ain Suurkaev
Rakvere Haigla AS Teie 14.10.2019 nr 2.07-1/5/2019 /
[email protected] Meie 29.11.2019 nr 5.2-2/2522-2
Visiiditasu nõudmine
Lugupeetud härra Suurkaev
Esitasite Sotsiaalministeeriumile visiiditasu regulatsiooni osas järgmised küsimused, millele
anname alljärgnevad selgitused.
Esmalt märgime, et ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 67 lõike 1 kohaselt on
visiiditasu kindlustatud isiku poolt lisaks omaosalusele kantav kulu ravikindlustushüvitise (sh
tervishoiuteenuse) saamiseks, mille maksmise kohustust haigekassa üle ei võta.
Tervishoiuteenuse osutajal on visiiditasu nõudmise õigus RaKS-is sätestatud juhtudel, mitte
kohustus, st et tervishoiuteenuse osutaja võib patsiendile kehtestada ka RaKS-is sätestatust
soodsamad visiiditasu maksmise tingimused.
1. Küsimus: RaKS § 70 lg 4 sätestab - Kindlustatud isiku suunamisel ambulatoorse
eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja
/…./ juurde ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
1.1. Kuidas tuleks ministeeriumi hinnangul tõlgendada käesoleva pöördumise punktis 1
toodud sätet? Kas säte kohaldub laias mõistes ehk suunamise korral ükskõik millisel teisel
erialal tegutseva sama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja juurde või on
tegemist pigem kitsa tõlgendusalaga?
Kas sättes nimetatud teist sama tervishoiuteenuse osutaja tervishoiutöötajat tuleb eristada
persooni põhiselt või eriala põhiselt ehk kui üks ja sama tervishoiutöötaja täidab
tervishoiuteenuse osutaja juures erineval ajahetkel erinevaid rolle kas siis on visiiditasu
küsimine olukorras kus ühes rollis tegutsenud tervishoiutöötaja suunab patsiendi iseenda
teises rollis toimuvale vastuvõtule, lubatud?
Vastus 1.1: Küsitud juhul kohaldub RaKS § 70 lõige 4, kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja
suunab isiku oma teise tervishoiutöötaja juurde, st ükskõik millisel teisel erialal tegutseva
sama tervishoiuteenuse osutaja teise tervishoiutöötaja juurde (nii tervishoiutöötaja persooni
kui eriala põhiselt). Sellisel suunamisel ei ole patsiendilt visiiditasu nõudmine lubatud.
1.2. Kas punktis 1 välja toodud säte hõlmab endas ka teiseloomulisele teenusele suunamist?
Näiteks kui patsienti opereerinud ortopeed suunab patsiendi sama tervishoiuteenuse osutaja
juures töötava taastusraviarsti juurde - kas sellisel juhul RaKS § 70 lõikest 4 tulenev
visiiditasu nõudmise piirang kohaldub või mitte?
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Vastus 1.2: Esitatud näite puhul visiiditasu nõudmise piirang kohaldub, sest saatekirja annab
sama tervishoiuteenuse osutaja juures töötav ortopeed.
1.3. Kui statsionaarsest ravist suunatakse patsient ambulatoorsele ravile (näiteks
statsionaarsest kirurgiast ambulatoorsele kirurgi vastuvõtule), kas siis omab
tervishoiuteenuse osutaja patsiendilt vastava ambulatoorse teenuse eest visiiditasu küsimise
õigust? Või on sättega peetud silmas üksnes neid olukordi kus patsiendi suunamine toimub
ambulatoorse ravi sees (ambulatoorsest ambulatoorsesse)?
Vastus 1.3: RaKS § 70 lg 1 sätestab, et kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse üldarstiabi
osutaja või eriarstiabi osutaja saatekirja alusel või RaKS § 70 lõikes 3 sätestatud juhul ilma
saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.
Seega võib visiiditasu nõuda ambulatoorse eriarstiabi osutamisel. Saatekirja võib anda ka
statsionaaris töötav arst. RaKS § 70 lõikes 4 sätestatud piirang ei ole seotud ainult
ambulatoorsest ravist ambulatoorsesse ravile suunamisega.
2. RaKS § 70 lg 6 sätestab - Kui patsient ütleb tervishoiuteenuse osutamise lepingu
üles vähem kui 24 tundi enne teenuse osutamiseks kokkulepitud aega või ei ilmu
teenuse osutamiseks kokkulepitud ajal lepingu täitmise kohta, on tervishoiuteenuse
osutajal õigus nõuda patsiendilt järgmise tervishoiuteenuse lepingu täitmisel
visiiditasu kahekordses suuruses.
Vastus 2: Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, mitte kohustus nõuda patsiendilt järgmise
tervishoiuteenuse lepingu täitmisel sellega seotud visiiditasu kahekordses suuruses.
Visiiditasu kahekordses suuruses nõudmise tingimustest tuleb patsienti eelnevalt teavitada.
RaKS § 70 lõike 6 sätestamisel lähtuti muu hulgas järgmisest:
Kahekordset visiiditasu võib patsiendilt nõuda ainult siis, kui:
o patsient soovib tervishoiuteenust, mille korral on ette nähtud visiiditasu maksmine.
Kui visiiditasu vastavalt RaKS §-de 69–70 ei ole ette nähtud, siis ei tule maksta ka
kahekordset visiiditasu;
o patsient on jätnud eelmisel korral 48 tundi mitteilmumisest ette teatamata. Kuna
tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse sõlmituks teenuse osutamisele
registreerumisel (sellega võtab teenuse osutaja endale kohustuse kokkulepitud ajal ja
kohas teenust osutada), siis on mitteilmumine patsiendipoolne lepingu rikkumine, mis
tekitab tervishoiuteenuse osutajale kahju. Selle kahju osaliseks hüvitamiseks on ette
nähtud kahekordses suuruses visiiditasu nõudmise võimalus. Arvestades visiiditasu
väiksust, on ebamõistlik reguleerida õigusaktis täpselt, kuidas üks või teine pool
tõendab teatamist või mitteteatamist. Sätte tõlgendamisel tuleks püüda mõelda
tüüpjuhtumitele ja kohaldada mõistlikkuse põhimõtet;
o patsient soovib tervishoiuteenust samalt tervishoiuteenuse osutajalt, kelle juurde jättis
eelmine kord tulemata. Seejuures ei ole oluline, kui kaua aega on mitteilmumisest
möödunud. Samuti ei ole oluline mitteilmumiste arv.
Soovitame tutvuda täiendavalt ka Riigikogu kodulehel olevaid selgitusi eelnõu seletuskirjas:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7ce9f65d-c96a-f8a1-83cb-
164337ca5e11/Tervishoiuteenuste%20korraldamise%20seaduse%20ja%20seonduvate%20
seaduste%20muutmise%20seadus.
2.1. Kas RaKS § 70 kohaldub kitsas mõistes eriarstiabi osutamisel eriarstide poolt või on
tegemist laia kohaldamisalaga sätetega? Ehk kas RaKS § 70 lõikest 6 tulenev õigus
kohaldub üksnes eriarsti poolt eriarstiabi osutamisel või käsitletakse nimetatud sätte mõistes
ka haigla kui tervishoiuteenuse osutaja poolt laiemat teenuse osutamist eriarstiabi
osutamisena?
3
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lg 1 kohaselt loetakse eriarstiabiks
ambulatoorset tervishoiuteenust, mida osutavad eriarst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad. Seega kas RaKS § 70 mõistes võiks haigla kui tervishoiuteenuse osutaja
poolt osutatavaks eriarstiabiks lugeda nii eriarsti kui temaga vahetult koos töötavate
tervishoiutöötajate poolt osutatavaid tervishoiuteenuseid või ka tervishoiuteenuse osutaja
juures eriarstist kui spetsialistist eraldiseisvalt tervishoiuteenuseid osutavad eriarstiks mitte
olevad tervishoiutöötajad (nt teenused nagu õe iseseisev vastuvõtt, logopeed, füsioterapeudi
vastuvõtt).
Vastus 2.1: Vaata ka vastust punktis 2. Kahekordset visiiditasu võib patsiendilt nõuda ainult
siis, kui patsient soovib ambulatoorset tervishoiuteenust, mille korral on ette nähtud
visiiditasu maksmine. Kui visiiditasu vastavalt RaKS §-dele 69–70 või tervishoiuteenuse
osutaja kehtestatud tingimustele ei ole ette nähtud, siis ei tule maksta ka kahekordset
visiiditasu. Küsimuses esitatud spetsialistid on kaasatud tervishoiuteenuse osutamise
meeskonda ja hõlmatud haigla tegevusloaga.
2.2. Kuidas tuleks tõlgendada visiiditasu kahekordses suuruses nõudmise õigust – kas
tegemist on kahekordse järgmise visiidi korral visiiditasuna küsitava tasu määraga? Või
tuleks lähtuda patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi visiiditasu määradest?
Käesolevas punktis tõstatud küsimus omab tähtsust mh olukordades kus patsiendi poolt
kohale ilmumise ja/või teavitamise kohustust on rikutud visiidi puhul, millise osas patsiendile
kohaldus mõni RaKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides 1–2 toodud visiiditasust vabastatuse
alus. Juhul kui ministeeriumi hinnangul tuleks lähtuda RaKS § 70 lg 6 kohase sanktsiooni
rakendamisel patsiendi poolt rikutud teavitamiskohustusega visiidi ehk esimese visiidi
visiiditasu rakendamise õiguse osas rikkumise hetkel kehtinud visiiditasu
piirangutest/suurustest, siis millistel meetoditel võiks sellises olukorras tervishoiuteenuse
osutaja oma kui tervishoiuteenuse osutamise lepingu teise osapoole õiguseid ja mh avalike
vahendite säästva ning otstarbeka kasutamise printsiibi tagamist kaitsta?
Vastus 2.2: Vastus on antud punktides 2 ja 2.1. Kokkuvõtvalt: kahekordset visiiditasu võib
patsiendilt nõuda, kui patsient soovib ambulatoorset tervishoiuteenust, mille korral on ette
nähtud visiiditasu maksmine. Kui visiiditasu vastavalt RaKS §-dele 69─70 või
tervishoiuteenuse osutaja kehtestatud tingimustele ei ole ette nähtud, siis ei tule maksta ka
kahekordset visiiditasu. Haiglad on oma majandustegevuses iseseisvad, seda ka meetodite
valikul oma õiguste kaitsmiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
2.3. Juhul kui käesoleva pöördumise punktis 2 toodud sättes nimetatud järgmise
tervishoiuteenuse lepingu täitmise ajal esineb mõni RaKS § 70 lõikes 4 või lõike 5 punktides
1─2 nimetatud visiiditasu tasumise nõude esitamist piirav asjaolu, kas siis puudub
tervishoiuteenuse osutajal ka RKS § 70 lõikes 6 sätestatud sanktsiooni rakendamise õigus?
Või kuidas on ministeeriumi hinnangul kooskõlas ühteaegu kahekordse tasu nõudmise õigus
ja visiiditasust vabastatus.
Juhul kui ministeeriumi hinnangul ei oleks käesolevas punktis nimetatud olukorras RaKS §
70 lõikest 6 tuleneva õiguse sisuline kasutamine tervishoiuteenuse osutaja poolt lubatav, siis
milliseid vahendeid soovitab ministeerium tervishoiuteenuse osutajatel kasutada oma ja
tervishoiuteenuse osutaja teiste patsientide õiguste (õiguspärane ootus pääseda
tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule optimaalseima ajakuluga) kaitseks, pidades seejuures
silmas, et õigusaktides muude sanktsioonide rakendamise mehhanismid olukorraks kus
ravikindlustatud patsient jätab põhjendamatult visiidile tulemata (s.o lepingu täitmise kohta
ilmumata) või õigeaegselt mitteilmumisest teavitamata (so lepingu üles ütlemata), puuduvad?
Vastus 2.3: Juhul kui käesoleva pöördumise punktis 2 nimetatud järgmise tervishoiuteenuse
lepingu täitmise ajal esineb mõni RaKS § 70 lõigetes 4 või 5 nimetatud visiiditasu tasumise
nõude esitamist piirav asjaolu, siis puudub tervishoiuteenuse osutajal ka alus RaKS § 70
lõikes 6 sätestatud kahekordse visiiditasu nõudmise õigus. Tervishoiuteenuse osutaja
4
käsutuses on meetmeid, et viia vastuvõtule mitte ilmumise tõenäosus miinimumini (nt eelnev
patsiendi teavitamine ja meeldetuletused sõnumi või e-kirjaga vastuvõtuajast, visiiditasu
maksmine vastuvõtule registreerimisel vms). Täiendavalt aitab sellele kaasa digiregistratuur,
kus ühe saatekirjaga saab registreeruda vaid ühele vastuvõtule.
2.4. Kui pikk on RaKS § 70 lõikest 6 tuleneva nõude aegumistähtaeg? Kas järeldame õigesti,
et RaKS erisätte puudumisel kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohane üldine
seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg?
Vastus 2.4: tsiviilseadustiku üldosa seaduse osas on selgituste andmine
Justiitsministeeriumi pädevuses. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on RaKS § 70 lõikest 6
tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg.
Lisaks palute ministeeriumilt soovitust, kuidas võiksid tervishoiuteenuse osutajad laiemalt
kaitsta enda ja oma teiste patsientide huve lepingu rikkujate korrale kutsumiseks olukorras
kus rikkuja enne aegumistähtaja möödumist sama tervishoiuteenuse osutajaga uut
tervishoiuteenuse osutamise lepingut ei sõlmi.
Vastus on antud punktis 2.3. RaKS § 70 lõike 6 rakendamine ei tohiks mõjutada patsiendile
tervishoiuteenuste kättesaadavust, kuna tervishoiuteenustega seotud kulud on kaetud läbi
haigekassa tervishoiuteenuste loetelu piirhinna ja ravi rahastamise lepingu. Loomulikult on
vastuvõtule mitteilmumine hoolimatu teiste patsientide suhtes, kes saaksid seda
vastuvõtuaega kasutada. Arvestades ravijärjekordade pikkust, aitaks olukorda leevendada
patsiendile saadetud eelnev meeldetuletus vastuvõtuaja kohta .
Täname Teid esitatud pöördumise eest. Loodame, et meie selgitused on abiks RaKS-i
rakendamisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Jesse
Terviseala asekantsler
Ülle Jordan 6269 139
[email protected]