Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium 21.11.2019 nr 14.1-2/10662
[email protected]
Ettepanek vaimse tervise valdkonnas
osutatavate teenuste arendamiseks
Austatud härra minister
Eesti riik ja Sotsiaalministeerium on teinud palju tööd inimeste vaimse tervise olulisuse rõhutamisel ja
probleemide õigeaegse märkamise ja ennetamise jaoks, kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi
psühhiaatriakliinikus ei ole võimalik endiselt täies mahus tagada töötajatele tõenduspõhist,
kulutõhusat ja kõrgekvaliteedilist tervishoiuteenuse pakkumise võimalust.
Kulutõhusa tervishoiuteenuse pakkumise eelduseks on õige põhi- ja kaasuvate diagnooside ning
vaimsete häirete suhtes riskiseisundite väljaselgitamine, mis määrab edasise sekkumisstrateegia valiku.
Hetkel puuduvad Eestis enamiku psüühikahäirete tõenduspõhiseks diagnoosimiseks kohandatud
mõõtevahendid nii laste- ja noorte kui ka täisealiste vaimsete häirete kinnitamiseks. Praegu töötatakse
olukorras, kus psühhodiagnostika meetodite kasutamine on ebaühtlane. Tervishoiuasutustes on
kasutusel erinevad valideerimata metoodikad, mille interpreteerimine ja usaldusväärsus on
varieeruvad. Eelpool kirjeldatu on kaasa toonud ebaratsionaalseid kordusuuringuid kliendi liikumisel
ühest raviasutusest teise. Kannatab seisundi hindamine, mis võib viia probleemideni ravi määramisel,
võib pikeneda ravil viibimise aeg ning tõusta ravi maksumus.
Eelneva tõttu on enam kui kahe aasta jooksul Kliinikumi psühhiaatriakliiniku vanemarst-õppejõu ja
Tartu Ülikooli vanemteaduri dr Liina Haringu eestvedamisel regulaarselt koos käinud Eesti
psühhiaatritest, kliinilistest psühholoogidest ja vaimse tervise õdedest koosnev töögrupp (nimega
psühhodiagnostika töörühm), mis on tõenduspõhistele argumentidele tuginedes koostanud siinse
keele- ja kultuuriruumi tarbeks kohandamist ootavatest psühhodiagnostika mõõdikutest nimekirja,
mida vaimse tervise spetsialistid ning esmatasandil tegutsevad tervishoiutöötajad oma igapäevatöö
tegemiseks vajavad.
Töögrupi töö tulemusi on tutvustatud Sotsiaalministeeriumi esindajatele. Temaatikaga edasiminekuks
palusid Sotsiaalministeeriumi töötajad koostada kirjaliku projekti. Vastav projekt on edastatud
Sotsiaalministeeriumi nii detsembris 2018 kui ka juunis 2019. Tagasisidet nimetatud teemaga
tegelemisest ei ole veel saabunud. Samas vaimse tervisega seotud probleemid ja abi kättesaadavuse
suurendamise vajadus Eestis tervikuna on muutumas üha aktuaalsemaks.
Psüühikahäirete testide eesti keeles adapteerimine ei ole ühekordne projekt, vaid vajab järjepidevat
tegutsemist. Psühhodiagnostika töögrupi ettepanek on asutada siinses keele- ja kultuuriruumis elavate
inimeste vaimsete häirete hindamiseks kohandatavate instrumentide valideerimiseks ja edaspidiseks
mõõdikutega seonduvate juriidiliste ja materiaalsete aspektide haldamiseks riiklik testikeskus.
Toome alljärgnevalt välja põhjendused:
1) Vaimse tervise seisundi ja psüühikahäirete olemasolu või riskiseisundite tõenduspõhine hindamine
erinevatel tervishoiuteenuste osutamise tasanditel aitab perspektiivis lahendada teenuse
kättesaadavusega seotud probleeme. Skriiningteste vajavad nii vaimse tervise spetsialistid
(psühhiaatrid, vaimse tervise õed, psühholoogid), perearstid, kooliõed, sotsiaalvaldkond jne.
Seeläbi on võimalik psühhiaatrite nappi ressurssi kasutada sihtotstarbeliselt - diagnostikas ja
raviks.
2) Eesti tervishoiuasutustes tuleb psüühika ja psüühikahäirete hindamine viia vastavusse kaasaegse
tõenduspõhise vaimse tervise hindamise põhimõtetega ja algatada Eesti oludele kohandatud ja
valideeritud mõõtevahendite kasutusele võtmine igapäevases kliinilises töös. Praegu kasutatakse
teste, millel sageli puuduvad kaasajastatud normid, puudub autorite luba, ei maksta
originaalmõõdikute loojatele nõutud litsentsitasusid jne. Valitseb oht, et teste ei kasutata
juriidiliselt korrektselt ega nõuetekohaselt. Seega puudub kindlus, et püstitatud diagnoosid,
määratud ravi, teostatud kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid või inimeste töövõimelisuse piiranguid
hindavad dokumendid on koostatud parimate tänapäevaste teadmiste ja oskuste baasil.
3) Praegu peab iga vaimse tervise teenust pakkuv haigla taotlema ise autorilt või autoriõigust omavalt
organisatsioonilt testi kasutuslitsentsi ning maksma seejuures kaasnevad kulud. Riikliku
testikeskuse kui institutsiooni olemasolul suhtleks keskus originaalmõõdiku autoritega ja
tervishoiuteenuse osutaja saab testikeskusest osta vajaminevad diagnostikavahendid.
Autoriõigustega kaitstud testide puhul on rangelt ette kirjutatud nõuded adapteerimisprotsessile,
hilisemale testide kasutamisele ja testi kasutamise maksumusele. Samuti on nõuded ja kulud
erinevad, näiteks ühekordsed (litsentsi ost, manuaali tõlkimine, testi tõlkimine jne) ja püsivad (nt.
testi igakordne kasutus). Kui iga haigla hakkab ise tegelema litsentside taotlemise, ostmise ja
testide ning juhendite tõlkimisega ning mõõtevahendite valideerimisega, on see põhjendamatult
kulukas ja raiskab niigi nappi ressurssi, mida saaksime kasutada patsientide ravimiseks.
4) Riiklik testikeskus koondaks ühte administratiivüksusesse mõõdikute valideerimisega seotud
dokumentatsiooni (litsentsilepingud, tõlgitud manuaalid, instrumentide originaalversioonid, info
koolituste toimumise kohta, info testide kasutusõiguse ja maksumuse kohta jne) ning pakuks
töögruppidele testide valideerimiseks ühtset infotehnoloogilist platvormi, mis omakorda
võimaldab luua Eestimaal ühtselt toimiva mõõtevahendite kasutamisega seotud andmebaasi.
5) Paljudes arenenud riikides on tõenduspõhiseks vaimse tervise hindamise koordineerimiseks loodud
valdkonna spetsialistide jaoks riiklikud testikeskused, mis tagavad standardiseeritud ja selle riigi
jaoks valideeritud psühhodiagnostiliste vahendite nõuetekohase kasutamise. Peame hädavajalikuks
et Eesti riik nimetatud suunas tegutseks.
6) Praegu on olemas toimiv, kodanikualgatuse korras loodud töörühm, kes on valmis panustama aega
ja teadmisi testide valideerimisse ja toetama testikeskuse loomist. Töögruppi kuuluvad kõikide
vaimse tervise teenust pakkuvate suurhaiglate esindajad kui ka TÜ meditsiinivaldkonna ning TÜ
psühholoogia instituudi teadurid. Kui initsiatiiv jääb riigi toetuseta, kulub veel aastaid, et probleem
hakkaks lahenema. Seni jätkub määramatu ja perspektiivis Eesti riigile ja rahvale kahjulik tegevus.
7) Originaaltestide litsentside hoidjaks on nii eraisikud kui ka organisatsioonid ning teemaga edasi
tegelemiseks on vaja juriidilist institutsiooni, kes testide valideerimise ja edasise kasutamisega
seotud õigused ja kohustused saaks üle võtta.
Loodame, et meie ettepanek leiab toetus riigi poolt ning leitakse võimalused peatselt teemaga tegelema
hakata. Töögrupp on praeguseks ajaks teinud vabatahtlikuna ära skaalade valideerimiseks vajaliku
olulise eeltöö, mis teeb võimalikuks riikliku testikeskuse ellukutsumise.
Riikliku testikeskuse loomine võimaldab legaalselt kasutusele võtta tõenduspõhised ja valideeritud
mõõtevahendid, mis tooks kaasa Eesti rahva vaimse tervise kulutõhusa edendamise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Eelmäe
Juhatuse esimees
Sven Janno, psühhiaatriakliiniku juhataja
[email protected]
Saatja: Tanel Kiik <
[email protected]>
Saadetud: 26.11.2019 19:56
Adressaat: Maris Jesse <
[email protected]>; Agris Koppel
<
[email protected]>
Koopia: SM Info <
[email protected]>; Rasmus Sinivee <
[email protected]>
Teema: FW: Ettepanek vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste
arendamiseks
Palun registreerime, arutame ja vastame.
From:
[email protected] <
[email protected]> Sent: Thursday,
November 21, 2019 11:15 AMTo: Tanel Kiik <
[email protected]>Subject:
Ettepanek vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste arendamiseks
21.11.2019 nr 14.1-2/10662Austatud härra ministerSaadan Teile SA Tartu
Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe palvel ettepaneku
vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste
arendamiseks.LugupidamisegaMaiu RohtlaDokumendihaldurSA Tartu Ülikooli
Kliinikum731 9201