dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepaneku edastamine

Sotsiaalministeerium · 27. november 2019
Viit
5.2-2/2889-1
Registreeritud
27. november 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA TÜ Kliinikum
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2019
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
27. detsember 2019

Failid

  • 📎14_1-2_10662_Ettepanek_Kliinikum.asice306 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium 21.11.2019 nr 14.1-2/10662 [email protected] Ettepanek vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste arendamiseks Austatud härra minister Eesti riik ja Sotsiaalministeerium on teinud palju tööd inimeste vaimse tervise olulisuse rõhutamisel ja probleemide õigeaegse märkamise ja ennetamise jaoks, kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus ei ole võimalik endiselt täies mahus tagada töötajatele tõenduspõhist, kulutõhusat ja kõrgekvaliteedilist tervishoiuteenuse pakkumise võimalust. Kulutõhusa tervishoiuteenuse pakkumise eelduseks on õige põhi- ja kaasuvate diagnooside ning vaimsete häirete suhtes riskiseisundite väljaselgitamine, mis määrab edasise sekkumisstrateegia valiku. Hetkel puuduvad Eestis enamiku psüühikahäirete tõenduspõhiseks diagnoosimiseks kohandatud mõõtevahendid nii laste- ja noorte kui ka täisealiste vaimsete häirete kinnitamiseks. Praegu töötatakse olukorras, kus psühhodiagnostika meetodite kasutamine on ebaühtlane. Tervishoiuasutustes on kasutusel erinevad valideerimata metoodikad, mille interpreteerimine ja usaldusväärsus on varieeruvad. Eelpool kirjeldatu on kaasa toonud ebaratsionaalseid kordusuuringuid kliendi liikumisel ühest raviasutusest teise. Kannatab seisundi hindamine, mis võib viia probleemideni ravi määramisel, võib pikeneda ravil viibimise aeg ning tõusta ravi maksumus. Eelneva tõttu on enam kui kahe aasta jooksul Kliinikumi psühhiaatriakliiniku vanemarst-õppejõu ja Tartu Ülikooli vanemteaduri dr Liina Haringu eestvedamisel regulaarselt koos käinud Eesti psühhiaatritest, kliinilistest psühholoogidest ja vaimse tervise õdedest koosnev töögrupp (nimega psühhodiagnostika töörühm), mis on tõenduspõhistele argumentidele tuginedes koostanud siinse keele- ja kultuuriruumi tarbeks kohandamist ootavatest psühhodiagnostika mõõdikutest nimekirja, mida vaimse tervise spetsialistid ning esmatasandil tegutsevad tervishoiutöötajad oma igapäevatöö tegemiseks vajavad. Töögrupi töö tulemusi on tutvustatud Sotsiaalministeeriumi esindajatele. Temaatikaga edasiminekuks palusid Sotsiaalministeeriumi töötajad koostada kirjaliku projekti. Vastav projekt on edastatud Sotsiaalministeeriumi nii detsembris 2018 kui ka juunis 2019. Tagasisidet nimetatud teemaga tegelemisest ei ole veel saabunud. Samas vaimse tervisega seotud probleemid ja abi kättesaadavuse suurendamise vajadus Eestis tervikuna on muutumas üha aktuaalsemaks. Psüühikahäirete testide eesti keeles adapteerimine ei ole ühekordne projekt, vaid vajab järjepidevat tegutsemist. Psühhodiagnostika töögrupi ettepanek on asutada siinses keele- ja kultuuriruumis elavate inimeste vaimsete häirete hindamiseks kohandatavate instrumentide valideerimiseks ja edaspidiseks mõõdikutega seonduvate juriidiliste ja materiaalsete aspektide haldamiseks riiklik testikeskus. Toome alljärgnevalt välja põhjendused: 1) Vaimse tervise seisundi ja psüühikahäirete olemasolu või riskiseisundite tõenduspõhine hindamine erinevatel tervishoiuteenuste osutamise tasanditel aitab perspektiivis lahendada teenuse kättesaadavusega seotud probleeme. Skriiningteste vajavad nii vaimse tervise spetsialistid (psühhiaatrid, vaimse tervise õed, psühholoogid), perearstid, kooliõed, sotsiaalvaldkond jne. Seeläbi on võimalik psühhiaatrite nappi ressurssi kasutada sihtotstarbeliselt - diagnostikas ja raviks. 2) Eesti tervishoiuasutustes tuleb psüühika ja psüühikahäirete hindamine viia vastavusse kaasaegse tõenduspõhise vaimse tervise hindamise põhimõtetega ja algatada Eesti oludele kohandatud ja valideeritud mõõtevahendite kasutusele võtmine igapäevases kliinilises töös. Praegu kasutatakse teste, millel sageli puuduvad kaasajastatud normid, puudub autorite luba, ei maksta originaalmõõdikute loojatele nõutud litsentsitasusid jne. Valitseb oht, et teste ei kasutata juriidiliselt korrektselt ega nõuetekohaselt. Seega puudub kindlus, et püstitatud diagnoosid, määratud ravi, teostatud kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid või inimeste töövõimelisuse piiranguid hindavad dokumendid on koostatud parimate tänapäevaste teadmiste ja oskuste baasil. 3) Praegu peab iga vaimse tervise teenust pakkuv haigla taotlema ise autorilt või autoriõigust omavalt organisatsioonilt testi kasutuslitsentsi ning maksma seejuures kaasnevad kulud. Riikliku testikeskuse kui institutsiooni olemasolul suhtleks keskus originaalmõõdiku autoritega ja tervishoiuteenuse osutaja saab testikeskusest osta vajaminevad diagnostikavahendid. Autoriõigustega kaitstud testide puhul on rangelt ette kirjutatud nõuded adapteerimisprotsessile, hilisemale testide kasutamisele ja testi kasutamise maksumusele. Samuti on nõuded ja kulud erinevad, näiteks ühekordsed (litsentsi ost, manuaali tõlkimine, testi tõlkimine jne) ja püsivad (nt. testi igakordne kasutus). Kui iga haigla hakkab ise tegelema litsentside taotlemise, ostmise ja testide ning juhendite tõlkimisega ning mõõtevahendite valideerimisega, on see põhjendamatult kulukas ja raiskab niigi nappi ressurssi, mida saaksime kasutada patsientide ravimiseks. 4) Riiklik testikeskus koondaks ühte administratiivüksusesse mõõdikute valideerimisega seotud dokumentatsiooni (litsentsilepingud, tõlgitud manuaalid, instrumentide originaalversioonid, info koolituste toimumise kohta, info testide kasutusõiguse ja maksumuse kohta jne) ning pakuks töögruppidele testide valideerimiseks ühtset infotehnoloogilist platvormi, mis omakorda võimaldab luua Eestimaal ühtselt toimiva mõõtevahendite kasutamisega seotud andmebaasi. 5) Paljudes arenenud riikides on tõenduspõhiseks vaimse tervise hindamise koordineerimiseks loodud valdkonna spetsialistide jaoks riiklikud testikeskused, mis tagavad standardiseeritud ja selle riigi jaoks valideeritud psühhodiagnostiliste vahendite nõuetekohase kasutamise. Peame hädavajalikuks et Eesti riik nimetatud suunas tegutseks. 6) Praegu on olemas toimiv, kodanikualgatuse korras loodud töörühm, kes on valmis panustama aega ja teadmisi testide valideerimisse ja toetama testikeskuse loomist. Töögruppi kuuluvad kõikide vaimse tervise teenust pakkuvate suurhaiglate esindajad kui ka TÜ meditsiinivaldkonna ning TÜ psühholoogia instituudi teadurid. Kui initsiatiiv jääb riigi toetuseta, kulub veel aastaid, et probleem hakkaks lahenema. Seni jätkub määramatu ja perspektiivis Eesti riigile ja rahvale kahjulik tegevus. 7) Originaaltestide litsentside hoidjaks on nii eraisikud kui ka organisatsioonid ning teemaga edasi tegelemiseks on vaja juriidilist institutsiooni, kes testide valideerimise ja edasise kasutamisega seotud õigused ja kohustused saaks üle võtta. Loodame, et meie ettepanek leiab toetus riigi poolt ning leitakse võimalused peatselt teemaga tegelema hakata. Töögrupp on praeguseks ajaks teinud vabatahtlikuna ära skaalade valideerimiseks vajaliku olulise eeltöö, mis teeb võimalikuks riikliku testikeskuse ellukutsumise. Riikliku testikeskuse loomine võimaldab legaalselt kasutusele võtta tõenduspõhised ja valideeritud mõõtevahendid, mis tooks kaasa Eesti rahva vaimse tervise kulutõhusa edendamise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Eelmäe Juhatuse esimees Sven Janno, psühhiaatriakliiniku juhataja [email protected] Saatja: Tanel Kiik <[email protected]> Saadetud: 26.11.2019 19:56 Adressaat: Maris Jesse <[email protected]>; Agris Koppel <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]>; Rasmus Sinivee <[email protected]> Teema: FW: Ettepanek vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste arendamiseks Palun registreerime, arutame ja vastame. From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, November 21, 2019 11:15 AMTo: Tanel Kiik <[email protected]>Subject: Ettepanek vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste arendamiseks 21.11.2019 nr 14.1-2/10662Austatud härra ministerSaadan Teile SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe palvel ettepaneku vaimse tervise valdkonnas osutatavate teenuste arendamiseks.LugupidamisegaMaiu RohtlaDokumendihaldurSA Tartu Ülikooli Kliinikum731 9201
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →