Sotsiaalministeerium Teie 13.11.2019 nr 1.2-3/2772-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 26.11.2019 nr 1.2-1/19/6805-2
10122, Tallinn
Tagasiside eelnõule "meresõiduohutuse
seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus“
Sotsiaalministeerium edastas Terviseametile arvamuse avaldamiseks meresõiduohutuse seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Terviseamet tutvus eelnimetatud eelnõuga ning jõudis seisukohale, et esitab eelnõule järgmised
arvamused:
1. Eelnõu punktiga 62, täiendatakse meresõiduohutuse seaduse § 261 lõigetega 51–53.
1.1. Käesolevast eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, miks nõutakse tervishoiuteenuse osutajalt
kahe kvaliteedisüsteemi olemasolu. Samuti ei selgu eelnõu seletuskirjast, milliseid täpseid
nõudeid nimetatud auditeeritud kvaliteedisüsteem peab sisaldama ja kas see kattub mingis
osas kvaliteedisüsteemiga, mis tuleneb sotsiaalministri 15. detsembri 2004 määrusest nr
128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“.
Eeltoodud lõikest tulenevalt leiab Terviseamet, et eelnõu või rakendusakti tasemel on
vajalik välja tuua, millised täpsed tervisekontrolli nõuded peavad olema
kvaliteedisüsteemis kajastatud, vastasel juhul ei ole Terviseametil võimalik hinnata
tervisekontrolli tegija kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust. Samuti ei ole seletuskirjas
toodud välja teenuse osutajate täiendav lisanduva kvaliteedi süsteemi loomiseks ning
Terviseameti täiendavat ressursikulu kvaliteedisüsteemi hindamise läbiviimiseks.
2. Eelnõu punktiga 65, muudetakse meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 262.
2.1. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 502 sätestatu kohaselt on tervishoiuteenuste
kvaliteedi ekspertkomisjon nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud
tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt
Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
Nimetatud komisjon annab hinnangu arsti sisulisele tööle, mitte ei hinda isiku
terviseseisundit nagu on käesoleva seaduse eelnõus välja toodud. Seega ei saa
tervishoiuteenuse kvaliteedi komisjon hinnata, kas meretöölepingu sõlmimist taotleva
isiku, laevapere liikme, mereõppeasutusse õppima asuja ja seal õppija terviseseisund
vastab nõuetele.
Samuti ei saa Terviseamet otsustada ekspertkomisjoni hinnangu alusel uue tervisekontrolli
otsuse tegemiseks isiku tervisekontrolli suunamise vajaduse. Terviseamet teostab
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel formaalset järelevalvet ega oma pädevust
kontrollima arsti langetatud otsust.
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799
Tutvudes seletuskirjaga on pigem tegemist nn teisese arvamusega. Seletuskirja kohaselt
meremeestele, kellele tõendi andmisest on keeldutud või kelle töötamisele on kehtestatud
eelkõige aja, valdkonna või piirkonnaga seotud piirang, antakse täiendava tervisekontrolli
võimalus teise sõltumatu arsti või sõltumatu meditsiinieksperdi juures.
Eeltoodust tulenevalt teeb Terviseamet ettepaneku sõnastada eelnõu § 262 selliselt, et see
võimaldaks meremeestel taotleda teisest arvamust tervishoiuteenuse osutaja juures, kellel
on pädevus vastavat tervisekontrolli reguleerida. Sarnane regulatsioon on kehtestatud
ravikindlustuse seaduse § 40. Selle kohaselt, kui inimene kahtleb arsti otsuses, siis on tal
õigus teisesele arvamusele. See tähendab, et ta võib oma tervisemure kohta küsida teise
arsti hinnangut. Patsiendile esimesena diagnoosi pannud või teda ravinud arst peab teisese
arvamuse andjale edastama kogu patsiendi tervisemurega seotud info. Teisene arvamus
puudutab diagnoosi õigsuse, määratud ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkuse, selgitatud
alternatiivide ja oodatava mõju ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide kohta
hinnangu andmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merili Sikk
jurist
Merili Sikk 5683 3656
[email protected]
2/2